Impressionism impressiivne improvisatsioon Sellele stiilile pandi alus 19.sajandi lõpus, see pärineb prantsuse maalikunstist. Impressionism kui muusika on rõõmsameelne, värviküllase ja piduliku kõlaga. Impressionistid armastavad õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Impressionism tähendab hingeliste tunnete edasiandmist ja selle vastandiks on ekspressionism. Impressionismi mõiste on kasutusel ka kunsti ja kirjanduse valdkonnas. Tuntuimad impressionismi ajastu muusikud on Claude Debussy ja Maurice Ravel. Impressionism, kui kunstivool. Varajased impressionistid olid radikaalid, nad ei lähtunud joontest, vaid värvidest Samuti võtsid nad kasutusele uusi töömeetodeid, näiteks natüürmortide ja portreede maalimine väljaspool ateljeed. Impressionismi tehnikad muutusid tasapisi tunnuslikemaks. Impressionistid väitsid, et nad näeva...
Kuressaare Gümnaasium Henri de Toulouse-Lautrec Referaat Koostaja: Liis Kadakas Kuressare Gümnaasium Klass: 11 A Kuressaare 2011 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 Noorus Albis 1864-1882..................................................................................................................4 Lapsepõlv ja perekond................................................................................................................. 4 Varajased tööd............................................................................................................................. 4 Kunstnikukutsumus.............................................................................
Pierre Auguste Renoir Uurimistöö Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sisukord........................................................................................................................lk 2 Sissejuhatus...................................................................................................................lk 3 1. Elulugu....................................................................................................................lk 4 2. Looming..................................................................................................................lk 5 3. Kokkuvõte...............................................................................................................lk 6 4. Kasutatud kirjandus.................................................................................................lk 7 5. L...
Sümbolism ja juugend 19. ja 20. sajandi vahetus Sümbolism Pettumine kaasajas teaduse ja tehnika arengu pole muutunud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Jagunemine: a) sümbolism b) juugend Sümbolistid põlgasid realismi ja impressionismi. Nende maalitavad teemad olid mitmetähenduslikud rõhutasid elu müsteeriumit. Sümbolistid käsitlesid meelsasti suuri ja igavesi teemasid (sünd, surm, armastus, erootika, üksindus, elu ringkäik, loodus). Sümbolistidel oli esmatähtis sisu, mitte teostus. Sümbolism ei ole stiil vaid omapäraste teemade ja süzeedega kunstivool. Osad sümbolistid lõid nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teised aga pühendusid õuduspiltide loomisele. Juugend Juugend tekkis tarbekunsti stiilina. Juugend ilmneb esmalt inglise rühmituses Arts and Crafts Movement. ,,Prerafaeliidid" tahtsid loobuda kõrgrenessanssi mõjust. Võtsid eeskujuks...
Süzee polnud oluline, vaid selle kujutamise viis Uus süzee (suurlinna tänavad, vaksalid, kohvikud, prostituudid jm) Ebatavalised rakursid, juhuslikud lõigud (fotograafiast lähtumine) Komakujuline pintslitõmme Nähtavad pintslitõmbed Vältisid õhukesi värvikihte Ei lasknud värvikihtidel kuivada (katsid märja pinna uue värviga) 1874. a esimene näitus (kokku 8; 18741886) MAALIKUNSTNIK UD: CLAUDE MONET 18401926 Kõige puhtam impressionist Valguse kujutamine! Seeriad heinakuhjadest, vesiroosidest, vaksalitest jm. "Impressioon. Tõusev päike" "Roueni katedraal" "Heinakuhjad" "Moonipõld" CLAUD E MONE T "HEINAKUHJAD" "IMPRESIIOON. TÕUSEV PÄIKE" CAMILLE PISSARRO 18301903 Suurlinna või lähiümbruse vaated sõidukite ja inimestega Päevavalguse efektid Õhulised, päikeseküllased tänavapildid ja Pariisi ümbruse põllud ning aiad "Itaallaste bulvar" "Montemartre´i bulvar" "Kohvi"
Paul Cezanne 1839-1906 Elulugu · Sündis 19.jaanuaril 1839 Aix-en-Provence linnas · Varases nooruses arenes huvi kunsti vastu · 1861 läks peale pikki vaidlusi Pariisi elama,nüüdsest pühendas ennast täielikult maalimisele · Viimastel aastatel enam ei maalinud · 22.oktoobril 1906 suri kopsupõletikku · Esimene tõsisem tunnustus saabus peale surma korraldatud ülevaatenäitusega · Suur eelkäija modernses maalikunstis · Kaasaegne impressionist · uuendas impressionismi oma maalidega · Imetles romantilisi maalikunstnike Delacroix`id, Courbeti ja Maneti Paul Cezanne Vaikne elu kirssidega (1885-87) Paul Cezanne Kaardimängijad (1892) Paul Cezanne Vaikelu õunte ja apelsinidega (1899) Paul Cezanne Isa ajalehte lugemas (1866) Paul Cezanne Sainte Victoire` i mägi (1900) Paul Cezanne Tiik Jas-de-Bouffanis (1876) Paul Cezanne
Almond Blossoms by Vincent Van Gogh Vincent Willem van Gogh was a Dutch Post-Impressionist painter who is one of the most famous and influential figures in the history of Western art. Vincent Willem van Gogh was born on 30 March 1853 in southern Netherlands. At the age of 37 he commited suicide after years of fighting with mental illness. He died on 27 July 1890. The Almond Blossom is a oil painting done on a canvas. Large white blossom branches like this against a blue sky were one of Van Gogh’s favourite subjects. Almond trees flower early in the spring making them a symbol of new life.They represented awakening and hope. He enjoyed them aesthetically and found joy in painting flowering trees. The blossoms of the apricot, peach and plum trees motivated him, and within a month he had created fourteen paintings of blossoming fruit trees. Excited by the subject matter, van Gogh completed nearly one painting a day.The works...
teater, eriti aga baletti.Kõigis töödes esineb ta pessimistliku j kritiseeriva vaatlejana. Naine ei esine tema töödes võluva meelelise olendina nagu Renoiri maalides, Degas näitab teda triviaalsetes poosides: pesu pesemas, minkimas, riietumas jne. Tema tööde võlu peitub oskuses suurepäraselt kujutada liikumist ja täiesti eriline värvivalik:külmade heledate toonide rakendamise oskus. ületamatu meister on ta ka valguse kujutamisel, harrastas pastelli. Monet on kõige järjekindlam impressionist, ja ka kõige tõelisem impressionist. Noorpõlves maalis ta figuuri ja zanripilte, hiljem pühendus täielikult maastikumaalile.Tema sihiks on loodusest saadud muljete lõuendile fikseerimine tervikuna, valguse, atmosfääri ja värvide mängu kujutamine kogu selle lõpmatus mitmekesisuses. Monet maalis äärmiselt heledates toonides ja saavutas ennenägematui valguse intensiivsuse mulje..Algul maalis ta Prantsuse põhjaranniku vaateid ja maastikupilte, hiljem Vahemere rannikul.Alates 1890. a
Eugène Henri Paul Gauguin 1848-1903 Biograafia Impressionist Sündinud Pariisis Varajase lapsepõlve veetis Peruus Peale kooli tegeles 6 aastat kaubandusega Teenis Prantsuse mereväes Hobiks oli kunstiteoste kollektsioneerimine Kunstilinetegevus Maalikunstiga hakkas tegelema 38 aastasena Camille Pissarro õpetas teda maalima Esines oma töödega impressionistide näitustel Vincent van Goghiga maalimine tõi kaasa depressiooni. Hiljem hakkas tegelema cloissonisme'iga. Peale maalide on teinud skulptuure ja puunikerdusi Looming Tema käsitlusviis on pinnaline Toonitades tugevasti kontuure Joon on ilmekas, nurgeline ja jõuline Maalid on kirjud Nägemus pärast jutlust Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ...
seitsmene Veel fakte Tänu isa jõukale päritolule ja Hispaania juurtele õppis ta Fernand Cormon'i käe all Ecole des Arts Decoratifs's 1890datel Fernand Cormon oli õpetanud ka Van Gogh'i ja ToulouseLautrec'i 20aastaselt hakkas ta end maalimisega iseseisvalt elatama 1909. aastal abiellus Gabrielle Buffet'ga "Staar tantsija üleookeanilisel praamil" Fakte kunstist Avaldas mõju dadaismi ja sürrealismi kujunemisele Karjääri algul oli mõjutatud impressionist Afred Sisley'st. Väikesed kirikud, teed, kaldapealsed need oli tema varajasete maalide põhiteemad 20. sajandi esimesel kümnendi lõpus tulid ta töödesse mõjutusi kubistidelt 1911. aastal liitus Puteaux nimelise kunstirühmitusega 1916 hakkas ta Barcelonas välja andma dadaistlikku ajakirja 391 Ta reisis mitmeid kordi New Yorki tutvustades moodsat kunsti Ameerikale Elu lõpul tegi glamuurseid pilte prantsuse "naiselikele" ajakirjadele
" Impression, soleil levant " (Mulje, tõusev päike). Impressionism - mulje Lõpetati standardite järgimine Isiklikud muljed,emotsioonid Stiili teke ja üldiseloomustus Tekkis maalikunstis Prantsusmaal(19.saj.) Pariisi kunstnike vaba ühendus, näitus 1874.aasta Vastureaktsioon Emotsiooni, tunnete edasi andmine Looduse teema Impressionism kunstis nähtavad pintslitõmbed heledad värvid avatud kompositsioon igapäevased teemad vabas õhus Claude Monet-viljakaim impressionist "Naine päevavarjuga" Impressionism kirjanduses Tunde- ja mõttemaailma varjundid teemad- armastus ja loodus hingeelu, hetkemeeleolu, detaili rohkus luuletus, novell, lühiromaan Marie Under- "Sonetid" "Eelõitseng" Villem Ridala ''Talvine õhtu'' Üle hämara, varjudest tume, on unesse vajund. õrna ja sinava lume Mööda lõpmata teed heidab veerev, kustuv päike lähevad reed punava läike. kuu kahvatul kumal,
näitustele ei pääsenud, korraldasid nad ise mõned näitused, millele said aga osaks äärmiselt vaenulik vastuvõtt, vaatajate ja ajakirjanike sõim ning mõnitused. Impressionistide poolt tehtud uuendusi, nende teoste erilist võlu ei mõistetud enne kui alles paarikümne aasta pärast, kui impressionistid olid juba kõik vanad mehed. Tänapäeval hinnatakse neid aga väga kõrgelt ja nende tööd kuuluvad muuseumide hinnatumate aarete hulka. Kõige puhtakujulisem impressionist oli Claude Monet (1840-1926) oma heledate, nagu võbelevate maastikuvaadetega. Tervete seeriatena korduvad tal maalid heinakuhjadest, vesirooside alla peitunud tiigipinnast, paplialleedest ja muudest vaadetest, loodud erinevatel kellaaegadel ja eri ilmaga - kord hääbumas õhtuvalgusse, kord hajumas kuumalt virvendavasse keskpäevapäikesesse. Hommikuudune sadamavaade "Impressioon. Tõusev päike" andis otsese tõuke rühmitusele nime andmisel
helilooja. Teda peetakse impressionismi alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Uue suund- impressionismi kõige väljapaistvamad esindajad muusikas on Claude Debussy ning Maurice Ravel (1875-1937). Claude Debussy, olles oma värvimeelelt ning vete- ja valgusemängude eelistuselt impressionist, näitas end mõneski suhtes juugendlikuna. Seda leiab kohtades, kus meloodia muutub ornamendiks või "jumalikkudeks arabeskideks". Seda kuuleb orkestrilugudes "Fauni pärastlõuna", "Meri", klaveriprelüüdides, ooperis "Pelléas ja Melisande". Impressionism Kaks värvikamat uuendajat prantsuse muusikas olid Claude Debussy ja Maurice Ravel.
· G. Munthe'i mõjul rahvusromantilisemaks ·Jaan Koort · skulptuur · vana taastamine üldistatud, lihtsad vormid · ''Metskitse pea'' · kodumaal baltisakslastele maalinud meisterlikke vanamoelisi portreid · Paul Raud · maastikumaalised areng impressionismi suunas · oluline püsivalt Eestis elav portretist · ''Maastik taraga'', ''Magav koer'' · Paul Burman · tõi venna K. Burmani töid näitusele · jõulisem impressionist · linnavaated Stockholmist · Oskar Kallis · andekaim Laikmaa õpilane · pastellides lõi Kalevipoja-ainelise muinasmaailma · ''Kalevipoeg allilmas'', ''Linda'' · August Jansen · juugendlik üldistamine rahvusromantismis · juhtis suurimat eesti kunstnike liitu · ''Luigejaht'' · arhitektuuris polnud eestlasi · Georg Hellat · Tartusse Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone · Miina Härma Gümnaasium klassitsistlik · Armas Lindgren ja Wivi Lönn
Impressionism-muljete muusika, keskendus hetkel ilu nautimisele, selgeviisiline vorm asendus kooskõlade vabavoolavusega. Impressionistid kirjutasid palju programmilist muusikat, teoseid, mis peegeldasid inimese suhet loodusega. (C.Debussy- pianist, dirigent, muusika kriitik, helilooja. Loomingus : klaverimuusika, sümfoonilosed teosed ja ooper. Tuntuimaid teoseid: orkestri teos ''Fauni pärastlõuna'', ooper: ''Pelleas ja Merisande''. Kõige mõjukam impressionist. M.Ravel- pööras tähelepanu rütmile- erksad ja aktiivsed. Muusika väga selge vormiskeemiga. Väga tuntud orkestratsioon: ''Pildid näitusel''. Tuntuim teos ''Boolero''. Oli Debussy suur austaja. Neoklassitsism e. Uuesti klassitsism tähendab tagasipöördumist läinud aegade stiilide juurde. I.Stravinski- kõige kuulsam Vene helilooja Ekspressionism- muusika on ülimalt intensiivne , sageli fortes(väga vali), muusikas valitseb närviline õhkkond Muusika Ameerikas, G. Gershwin-
Paul Cezanne Prantsuse maalikunstnik Paul Cezanne sündis 19. jaanuar 1839 ja suri 22. oktoober 1906. Cezanne oli üks suuri eelkäijaid modernses maalikunstis. Ta oli kaasaegne impressionist kes uuendas impressionismi oma maalidega. Ta ristiti kuu aja vanusena 22. veebruaril külakirikus ning ristivanemateks olid tema vanaema ja onu Louis Cezanne'il hakkas juba varajases nooruses arenema huvi kunsti vastu ja 1861. aastal peale pikki vaidlusi oma isaga läks Cezanne Pariisi elama, kus pühendas ta ennast maalimisele. Cézanne'i varased tööd käsitlevad sageli inimesi maastikul. Tal on palju kujutlusvõime abil maalitud pilte suurte, raskete inimfiguuride rühmadest maastikul
A number of young painters began to rebel against the traditions of Western painting and went directly to nature for their inspiration and into the actual society of which they were a part. As a result, their works revealed a look of freshness that in many ways departed from the look of Old Master painting. The new art displayed bright light and color instead of the solemn browns and blacks of previous painting. These qualities, among others, signaled the beginning of impressionist art. In 1869 Renoir and Monet worked together at La Grenouillère, a bathing spot on the river Seine. Both artists became interested in painting light and water. According to Phoebe Pool (1967), this was a key moment in the development of impressionism, for it "was there that Renoir and Monet made their discovery that shadows are not brown or black but are coloured by their surroundings, and
(Loodusesse maalima) Nad leiavad, et esemeid ei tule maalida nagu me neid teame vaid sellisena nagu me neid näeme. Impod värvivad ka varjud värvilisteks . Ruumilisus kaob ja tööd muutuvad tasapinnalisemaks. Nad pidid hästi kiiresti maalima, sest valgus ei ole koguaeg sama (õhtu, hommik). Peamiseks motiiviks mida nad kujutavad on maastik (just vabasõhus) Nad võivad ka maalida ühte ja sama motiivi mitu korda , kuna valgus muutub kogu aeg. Korraldavad kokku 8 rühmanäitust. Tähtsaim impressionist : Claude Monet - otsin infi selle kohta. Camille Pissarro : ta maalib peamiselt õhulisi ja päikeseküllaseid tänavapilte + pariisi aedasid ja külasid. Auguste Renoir - autoportree 1910. Edgar Degas - Ta on teistega võrreldes jahedam & täpsem. Lemmik tehnikaks oli tal pastellmaal (kriitidega) . Teda ei huvitan niivõrd loodus aga talle meeldib keeruliste liigutuste tabamine (balleti tantsijad) Alfred Sisley - temalt võib leida huvitavaid talvemaale. Impres
• Challenge to American myths of freedom and individualism • Life is 'unmoral' FRANK NORRIS (1870- 1902) • The Octopus (1901) - the title has nothing to do with the animal octopus, it is a railway STEPHEN CRANE (1871-1900) • dont really know much about him • partied hard • Nature is oblivious to human needs • Humans blind about reality • Maggie: A Girl of the Streets (1893) • The Red Badge of Courage (1895) - impressionist description JACK LONDON (1876-1916) • naturalistic struggle for existance dominated by 'law of club and fang' • believed that life was a battle for power • The Iron Heel (1908) • Martin Eden (1909) • The Call of the Wind (1903) • New conception of nature, for London, nature is unmoral
samu vaateid erinevatel päeva- ja aastaaegadel, saades nii hoopis erineva meeleolu ja värvikasutusega teoseid Hiljem avaldus impressionism ka kirjanduses. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte- tundemaailma varjundeid, seostasid nende hingeelu miljööga. Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuse olmuseni. Impressionistide keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning vastandlike mõistete ühendamine. . Esindajad: Kõige puhtakujulisem impressionist oli Claude Monet (1840-1926). 1865 a. esitles noor prantsuse kunstnik oma maali "Olympia", mis kujutas alasti lamavat neiut ja tekitas suurt pahameelt. Maali uus vorm ei meeldinud väikekodanlasele ega ametlikule kriitikale. Manet´oli palju vaenlasi ning palju sõpru. Ta koondas enda ümber palju noori kunstnikke ning tema looming oli uue kunsti tõusu eelduseks. Tervete seeriatena korduvad tal maalid heinakuhjadest, vesirooside alla peitunud tiigipinnast, paplialleedest ja
Orkestripillide tämbriliste ja tehniliste võimaluste kasutamine. Muusika: Schönberg, A. Berg, A. Webern Kunst: Barlach, Nolde, Triik, Viiralt Kirjandus: Stadler, Under, Semper Raveli loomingu omapära: - palju Hispaania folkloori mõjutusi - väga hea orkestrikäsitlus, orkestri värvide tundmine N: orkestreeris Mussorgski ,,Pildid näituselt" - dzässi elemente - kirjutas põhiliselt instrumentaalloomingut, orkestri - impressionist Raveli looming: Sündis Pr Hispaania piiri ääres - Ooper ,,Hispaania tund" - Hispaania rapsoodia - Mustlanna - 2 klaverikontserti (1 ainult vasakule käele) - Boolero Boolero tellimustöö. Tellis vene balleti artist, pidades silmas Ida Rubensteini. Tantsis 10 mehega. Aluseks 2 muutumatut meloodiat, kordagi ei muutu. Helistik ei muutu C-duur. Viimasel hetkel läheb korra teise helistikku ja siis kohe tagasi. Dünaamika muutub
kuid tema töid ei võeta vastu, tekitab siis ise oma näituse sinna lähedale keldrisse ja saab tohutut tuntust, ,,Kivilõhkujad", ,,Tere, härra Courbet" Honore Daumier Iseõppija, poliitilise sisuga pilkepildid, palju karikatuure, kritiseerib sotsiaalseid pahesid, litograafia e kivitrükk on lemmiktehnika, kaastööd ajakirjadele, ,,Crispin ja Scapin", ühe rahandustegelase karikatuur ,,Pesunaine" Eduard Manet vanim impressionist, ka realistlikud tööd, vulgariseerib, ,,Olympia" *Eesti August Weisenberg esimene eesti soost skulptor, eeskuju klassitsismist, hiljem realistlikud tööd, ,,Hämarik", ,,Linda", ,,Ema portree", ,,Koit", lemmikmaterjal on marmor Amandus Adamson skulptor, ,,Russalka", ,,Laeva viimane ohe", ,,Noorus kaob" , ,,Nälg", ,,Äreval ootel", marmor + pronks + puu Johan Köhler sünsid Viljandimaal, perest 9 last, ise 7
Sulo Saar 11b Ettekanne Anton Tsehhov 1860-1904 Lapsepõlv ja noorus · Lev Tolstoi Tsehhovist: ,,Tema meisterlikkus on klass omaette. Ma lugesin ta jutustused uuesti suure naudinguga läbi. Nii mõnigi jutustus, nagu ,,Lapsed", ,,Magada tahaks" ja ,,Kohtus", on tõeline pärl. Ma lugesin kõik suure vaimustusega joonelt läbi..Tsehhovil on kõik illusiooni tekitavalt tõepärane.Tema lugudest jääb mulje nagu mingist stereoskoobist. Pealtnäha pillub ta sõnu otsekui süsteemitult ja saavutab niisama hämmastavaid tulemusi nagu kunstnik-impressionist oma pintslitõmmetega." · Anton Tsehhov sündis 29. Jaanuaril 1860. Aastal Aasovimere ääres Taganrogis väikekaupmehe pojana. Tsehhovi vanaisa oli olnud pärisori, kuid ettevõtliku ja tugeva tahtejõuga mehena suutis ta koguda kolm ja pool tuhat...
fotograafia. Peamiseks motiiviks maastik.) PLEIN-AIR = VABA-ÕHK Eduard Manet (1832-1883)- Maalidel vastandus heledust ja tumedust. Mõjutas impressioniste oma tööde koloriidi ja huviga kaasaja vastu ja ise sattus hiljem nende mõju alla. ,,Olympia", ,,Eine roheluses". Nende kahe maali süzee on klassikaline, kuid kujutatu on paigutatud kaasaega. ,,Baar Folies-Berqere´s" Claude Monet (1840-1926)- Oli kõige puhtakujulisem impressionist. Ta on maalinud erinevatel kellaaegadel ja erineva ilmaga heinakuhjasid, vesiroosidega tiike ja paplialleed. ,,Rowen'i katedraal", ,,Kaljud Belle- Ile'is". Auguste Reinoir (1841-1919)- ,,Tütarlaps lehvikuga", ,,Vihmavarjud". Maaliobjektideks oli enamasti õrna portselanniku näoga naised või linnarahva lõbustused. Edgar Degas- Lemmikteemadeks ballett ja ratsavõistlused. ,,Tantsija fotograafi juures". Kasutas patelli. Iseloomulik omapärane kompositsioon.
Kokkuvõtteks tuleks öelda, et Monet oli oma ajastu üks silmapaistvamaid kunstnikke. Ta jäi oma valitud rajale kuni surmani ning näitas maailmale mismoodi näeb tema maailma. Sellest referaadist sain teada, et Monet' teose ,,Impressioon. Tõusev päike" järgi sai nime terve kunstivool. Monet teosed on maailmakuulsad ning neid kasutatakse isegi filmides, kui väärtuslikud teosed mida vargad plaanivad varastada. Selle referaadi tegemine on juurde andnud palju teadmisim, et Monet´oli impressionist, siis nüüd tean kus ta sündis ja mida ta oma eluajal tegi. Tema elu ei olnud sugugi kerge ning see töö andis seda ka selgelt edasi. Monet'i elust võime õppida nii mõndagi, kuidas elada rasketel aegadel ning tuleb hoida seda, mis on olemas. Ükskord tulevad ka paremad ja helgemad ajad. 13 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Zeidler, Birgit. 2007. ,,Claude Monet". Tallinn: Koolibri. 2. Mason, Antony. 1997. ,,Kuulsaid kunstnike:Monet"
Analüüs Émile Zola on oma peetud kõnes maininud, et ei kirjutanud teost revolutsiooniideedest inspireeritult vaid kaastundest. See teos pidi kõigile klassidele selgitama, et maapõu neelab inimelusid ning töö, mida tehakse on ränk ning olematu tasu eest. Lisaks kaastundele võib Zola tausta tundes tuua paralleele impressionismi kunstnikutega. Zola oli vaimustusest impressionismist, mis kunstisuunana rõhub tundele ning emotsioonile. Inglise impressionist Turner kujutas oma maalidel tööstuse pealetungi, mis lõhub tasakaalu nii inimeste ja looduse vahel, kuid üleüldiselt rikub elusid. Zola suhtumine kaevandustesse, tööstusesse ning söesse kui millegisse, mis tuleb hooga ning matab inimesi, on üsnagi sarnane. Émile Zola teost ,,Söekaevurid" on just tema väärtushinnangute tõttu võetud mitmeti Nõukogude liidu ideoloogia üheks alusteoseks.
Manet` peasiht on kujutada valgusest üleujutatud vorme, fikseerida lõuendile valguse ja õhu lõpmatut varieerumist. Tema hilisemate töödes hakkavad kaduma heledate ja tumedate osade kontrastid, kaovad tugevad kontuurid, varjud muutuvad heledamaks, maalitehnika vabamaks, skitseerivamaks, näiliselt ,,lohakaks". Teoseid: ,,Eine murul" (1863), ,,Olympia" (1863), ,,Argenteuil" (1874), ,,Baar Folies- Bergcre`is" (1882). 2) CLAUDE MONET (1840 1926) Kõige järjekindlam impressionist ja keskne kuju impressionistide seas. Claude Monet on eelkõige maastikumaalija. Tema sihiks on loodusest saadud muljete lõuendile kandmine tervikuna, valguse, atmosfääri ja värvide mängu kujutamine kogu selle lõpmatus mitmekesisuses ja nüansirikkuses. Monet maalis äärmiselt heledates toonides ja saavutas ennenägematu valguse intensiivsuse mulje. Ta rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist: kuidas seda kujutada eri aegadel ja
nägemustest. Tööde "Karje" ja "Madonna" kurvilineaarsed jooned sisendavad rahutust. Vorm peaaegu taandatud kalligraafilisteks märkideks. "Karje" valmis lõplikult 1893. aastal. Aastal 1892 leidis aset kaks sündmust, mis hoogustasid juugendi arengut maalikunstis ja graafikas. Esimeseks oli Edvard Munchi näitus Berliinis, mis tekitas skandaali ja seetõttu kiiresti suleti. Näitus tekitas sellist segadust ja reaktsiooni avangardi vastu, et aastal 1899 asutati impressionist Max Liebermanni juhtimisel Berliini "Sezession". (Teiseks oluliseks sündmuseks oli Belgia rühmituse "XX" baasil loodud grupp "XI".) 1893. aasta detsembrikuus korraldas Munch näituse Unter den Lindenis. Tema samal aastal valminud kuulus teos "Surm haigetoas" tekitas palju ärevust kunstiseltskondades. Teoses kajastub jällegi õe Sophie surm (maalil on näha ka Edvard ja ülejäänud perekond). 1895. aastal suri ta vend Andreas, kunstnikule oli
Motiivi hinnatakse selle järgi, kuidas ta kannab endas valgust, õhku. Inimeste kujutamisel ei tule otsida emotsionaalseid pingeid - inimene on kui motiiv, ese, millel mängib valgus. Impressionism on tegelikult naturalism kirjanduses. Mõlemad keskenduvad detailide täpsele kujutamisele. Edouard Manet 1832-1883 - Vormilt realist, teemade valikult impressonist. - Ta oli ainus impressionist, kes lõpetas akadeemia. · "Olympia" · "Eine roheluses" · "Sirelid" · "Nana" naine seisab küljega, mees pooleks lõigatud · "Emilie Zola on Manet' stuudios" · "Virsikud" · "Õllejooja" · "Arlekiinid" mees ja naine sadama taustal · "Flöödimängija" punastes pükstes poiss mängib flööti · ..................... naine istub pikal toolil, mees seisab tooli taga Claude Monet
Ta jäi oma valitud rajale kuni surmani ning näitas maailmale mismoodi näeb tema maailma. Sellest referaadist sain teada, et Monet`teose ,,Impressioon. Tõusev päike" järgi sai nime terve kunstivool. Monet teosed on maailmakuulsad ning neid kasutatakse isegi filmides, kui väärtuslikud teosed mida vargad plaanivad varastada. Selle referaadi tegemine on juurde andnud palju teadmisim kui ma ennem teadsin, et Monet´oli impressionist, siis nüüd tean kus ta sündis ja mida ta oma eluajal tegi. 9 Kasutatud allikad: 1. Mason A. 1998. ,,Kuulsaid kuntnike: Monet". Tallinn: Koolibri 32 lk 2. Zeidler B. 2007. ,,Monet". Tallinn: Koolibri 96 lk 3. Vikipeedia ,,Claude Monet" [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Claude_Monet (2008) 4. Wikipeedia ,,Claude Monet" [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Claude_Monet (2008) 10 Lisad: 1
aastal suri ta tuberkuloosi. Peale seda vajus Monet masendusse ja ei suutnud mõnda aega maalida. Aasta hiljem Monet armus oma sõbra naisesse Alice Hoschedé'sse, hakkas uuesti maalima ning tema maale saatis suur menu. Viimased eluaastad Oma elu lõpuni üritas Monet järjest paremini jäädvustada meeleolu, eriti valgusefekte ning värve. Tema elu viimasteks teosteks jäid peale naise surma 1911. aastal maalitud vesiroosimaalide sari. Looming Kõige puhtakujulisem impressionist oli Claud Monet oma heledate, nagu võbelevate maastikuvaadetega. Tervete seeriatena korduvad tal maalid heinakuhjadest, vesiroosidest alla peitunud tiigipinnast, paplialleedest ja muudest vaadetest, loodud erinevatel kellaaegadel ja eri ilmag kord hääbumas õhtuvalguses, kord hajumas kuumalt virvendavasse keskpäevapäikesesse. Monet tuntuimateks teoseks peetakse maale "Eine vabas looduses", mille ta maalis 1866. aastal, "Impressioon Tõusev päike"1872. aastal,
Türi Gümnaasium IMPRESSIONISM Referaat Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Muusikale iseloomulikud jooned.................................................................................... 4 2. Claude Debussy (1862-1918)..........................................................................................5 3. Maurice Ravel (1875-1937)............................................................................................ 7 Kokkuvõte...........................................................................................................................9 Kasutatud materjalid ..............................................................................
Eeskujuks romantism ja prerafaeliidid (allegoorilised, evangeeliumistseenid, legendid ja vararenessaansi kunsti jäljendamine). Maalikunst rikastus uute katsetustega- juhuslike värvilaikudega, värelevate vormidega, meelelisusega. Prantsusmaa. Pierre Pruvis de Chavannes: idealiseeritud naisekuju liikumas tardunud maastikul. Gustave Moreau : nägemuslikud ja värvirohked kompositsioonid legendaarsete kangelannadega. Auguste Rodin : skulptor, kes on vormikäsitluselt pigem impressionist, aga temaatikalt sümbolistlik: ,,põrgu värav", ,,Mõtleja". Belgia. Jamnes Ensor: kompositsioonid, kus on maskide taga figuurid, skeletid ja monstrumid, kummituslikkus, kasutas eredaid ja kauneid värve. Inglismaal. Edward Brune-Jones esindab prerafaeliitide koolkonda uuenduslikult. Norras. Edvard Munch on nii neurootiline sümbolist, kui ka ekspressionist. Teemad: üksindus, ängistus, pettumus, haigus. Venemaal. Mihhail Vrubel: hingeelu traagika ja mosaiigitaoline värvikäsitlus.
Suurlinn, selle tänavad, väljakud, kohvikud Maastikud erineval aastaajal, erineva valguse ja ilmaga Sama objekt erinevas valguses - udus, päiksepaistes, hämarikus Inimene liikumises Alasti inimkeha Kunstnikud CLAUDE MONET (1840-1926) Prantsuse maalikunstnik, impressionismi rajaja ja peaesindaja. Impressionismi vool sai nime tema maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Ta oli kõige puhtakujulisem impressionist oma heledate, nagu võbelevate maastikuvaadetega. Tervete seeriatena korduvad tal maalid heinakuhjadest, vesirooside alla peitunud tiigipinnast, paplialleedest ja muudest vaadetest, loodud erinevatel kellaaegadel ja eri ilmaga - kord hääbumas õhtuvalgusse, kord hajumas kuumalt virvendavasse keskpäevapäikesesse. Hommikuudune sadamavaade "Impressioon. Tõusev päike" andis otsese tõuke rühmitusele nime andmisel. Monet'lt pärineb umbes 2500 maali. EDGAR DEGAS (1834-1917)
kadus täielikult. Kui seni maalisid kunstnikud lokaaltoonidega, siis impressionistid värvisid segamata värvidega asetades pisikeste pintslitõmmetega värve üksteise peale, mõeldud kaugemalt vaatamiseks. Pole oluline kompositsioon. Sageli loodusest väljalõigatud tükid. Alustatakse tavaliselt Manet'iga. Alguses impressioniste alguses üldse ei tunnistatud. Aastail 1874-1886 korraldasid nad omaette kunstinäitusi. · Edouard Manet(1832-1883)- Oli impressionist tingimisi oma elu viimasel perioodil. Varasemates töödes oli Hispaanlaste mõju all. Tema pildid tekitasid kriitikutes meelepaha. Eine murul. Olympia. Muusika Tuilleres'i aias. Berthe Morisot. Impressionistlik on Argenteul. · Claude Monet(1840-1926)- Impressionist täies ulatuses. Päikesetõus e impressioon. Tema maalis piltide seeriaid. Üks ja sama motiiv, erinevatel ajahetkedel. Heinakuhjad. Paplid. Vesiroosid. Thames'i vaated?. Eine vabas looduses.
Loomingus olnud süzeeline pingestatus viitas eelseisvale ekspressionismile c. Sümfoonilised poeemid ,,Nii kõneles Zarathustra", ,,Don Juan" d. 14 ooperit ,,Salome", ,,Elektra" 16. Impressionism. a. Peatähelepanu instrumentidel ja orkestri kõlavärvidel. Kindlate piirjoontega meloodia asendub kooskõladega, vormiosade piirid hägustusid. Huviorbiiti tõusis pentatooniline laad ja täistoonlaad. 17. Claude Debussy a. Kõige mõjukam impressionist, Rooma preemia b. I impressionistlik teos Sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärastlõuna" c. Klaverimuusikas ,,Prelüüdid", ,,Kujundid" d. Ooper ,,Pelleas ja Melisandi" 18. Maurice Ravel a. Prantsuse-Baski, Hispaania kultuuri armastus b. Kasutas erksaid ja aktiivseid rütme c. Tuntuim "Boolero" d. Orkestrimuusika "Hispaania rapsoodia", "Hane-ema" e. 2 klaverikontserti (D-duur ainult vasakule käele) 19. Neoklassitsism a
Viimastel eluaastatel põhjustas haigus talle suurt valu ja lõpuks jäi ta osaliselt halvatuks. Sellele lisandus veel gangreen ja 11 päeva enne surma amputeeriti tal jalg. Ta suri Pariisis 51-aastaselt ja maeti Passy kalmistule. 2000. aastal müüdi üks Manet maale üle 20 miljoni dollari eest. 10 ,,Baar Folies-Bergère'is" 11 Kokkuvõte Edouard Manet(1832- 1883) on Prantsuse impressionist, kuid tema töid peetakse varamodernistlikeks. Nagu ka palju teised kunstnikuid sai ka Manet kuulsaks alles peale oma surma. Kunstiku teele juhatas poisi tema onu Charles Fournier, reisides ringi ja saades inspiratsiooni kuulsatelt kunstnikelt nagu Goya, Velazques ja Hals. 24. aastaselt avas ta juba oma stuudio. Tema loomingut iseloomustavad rohmakas maalimisstiil, fotole omane valgustus ning kesk- ja kõrgklassi kujutamine oma sotsiaalses olekus. Kuulsamad tööd on ,,Eine murul",
Referaat Pierre Auguste Renoir Aliin Sepp Kuressaare Gümnaasium 11E Kuressaare 2008 Sissejuhatus Pierre Auguste Renoir oli Prantsuse impressionist, kes tõi ka tänapäeva kunsti palju. Ta alustas oma maalimist väga noorelt. Ma valisin selle kunstniku sellepärast, et vaadates ühte raamatut, kus olid sees iga stiili kõige tuntumad esindajad, hakkasid mulle silma just Auguste Renoir`i tööd. Need olid minu arust teistsugused, kui teiste omad. Referaat jaguneb kahte suuremasse ossa: esimeses osas on juttu impressionismist üldiselt, kes olid veel tähtsamad esindajad, mis oli impressionismi tunnusteks jne
kunstniku Johann Köleri töödes on realistlikke jooni. IMPRESSIONISM Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism, mis püüdis jäädvustada hetkelisi muljeid. Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest, maalides valgust ja õhku, kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. Kõige puhtakujulisem impressionist oli Claude Monet, kelle maal "Impressioon. Tõusev päike" andis tõuke rühmitusele nime andmisel. Camille Pissaro maalis peamiselt suurlinnavaateid, Auguste Renoir aga inimesi. Impressionistide rühmitusega seostatakse ka Edouard Manet ja Edgar Degas, kes polnud siiski puhtakujulised impressionistid. Neoimpressionismi rajaja oli Georges Seurat. Neoimpressionistid uurisid teaduslikult, kuidas inimese silm näeb värve ja lõid vastavalt sellele oma teoseid, nende
- 1861. aastani käis ta isa soovil Aix' ülikoolis juurat õppimas ning sai samal ajal joonistamistunde. Vaatamata pankurist isa vastuväidetele pühendas ta end oma kunsti arendamisele ja lahkus 1861. aastal Aix'st Pariisi. Tema otsust õhutas Zola, kes sel hetkel juba elas pealinnas. Lõpuks tema isa leppis Pauliga ning toetas tema karjääriotsust. Hiljem sai ta oma isa käest päranduseks 400 00 franki, mis vabastas ta kõigist rahamuredest. Cezanne kunstnik Pariisis kohtus Cezanne impressionist Camille Pisarroga. Alguses oli 1860-ndate keskpaigas kujunenud sõprus rohkem õpetaja-õpilase suhe, kus Pisarro avaldas mõju nooremale kunstnikule. Aga selle kümnendi jooksul muutus nende suhe pigem koostööks kahe võrdse vahel. Cezanne'i varajased tööd rõhutasid figuure maastikul. Hiljem hakkas teda rohkem huvitama maalimine otsese vaatlusega. Ta maalimisstiil muutus kergemaks, õhulisemaks ning see mõjutas impressioniste suuresti
18. saj kunst Prantsusmaal pimestasid õukonnad euroopat. Aadlikud said sissetuleku riigilt. Nad ei teinud ühiskonnale midagi vajalikku, palk saadi teenete eest. Õukond oli parasiitlik seltskond. Sp hakkas õukond alla käima, osad said aru, et sellele saabub lõpp. Hakati elama elupõletajalikku elu. Louis XV ajal elati nii, et ei mõeldud mis tulevik toob. Õukonnas mõeldi välja uusi meelelahutusi, püüti leida vähe pingutust nõudvaid tegevusi. Nad olid eneseväljenduses väga head, tundeelu oli rafineeritud, tundi huvi kergemeelsete armusuhete vastu, käis flirtimine. Sellised muutused kandusid kunsti, see pidi olema meelelahutaja ja pidi unustama prantsusmaad ähvardavaid muresid. Prantsusmaa pidas ohtralt sõdu, riik oli pankroti äärel, kuningas nõudis vaba ja rõõmsameelset kunsti. Arhitektuuris jätkus baroklik välisilme, nüüd pandi rohkem rõhku interjöörile, aadlikud hakkasid endale linnapaleesid ehitama. Seinu hakati katma suurte pannoodega, ...
lasksid välja tuua neid omadusi (puuviljad, nõud, tekstiil). Natüürmordi kaudu püüdis ta näidata, et kolorii võib edasi anda mitte ainult õhu värelust, vaid ka materjali ja eseme plastilisust. Vahel rakendas ta esemete konstrueerimismeetodi ka portreedes. Ta maalis portreid erineva suurusega geomeetriliste pindade abil. "Kaardimängijad" (1890-92) "Virsikud ja pirnid" (1888-90) "Autoportree paletiga" (1885) · CLAUDE MONET (1840-1926) Ta oli kõige puhtakujulisem impressionist oma heledate, nagu võbelevate maastikuvaadetega. Tervete seeriatena korduvad tal maalid heinakuhjadest, vesirooside alla peitunud tiigipinnast, paplialleedest ja muudest vaadetest, loodud erinevatel kellaaegadel ja eri ilmaga - kord hääbumas õhtuvalgusse, kord hajumas kuumalt virvendavasse keskpäevapäikesesse. Hommikuudune sadamavaade "Impressioon. Tõusev päike" andis otsese tõuke rühmitusele nime andmisel · EDGAR DEGAS (sünninimi Edgar Hilaire Germain de Gas; 19
Tavapärase maz.-min.-süsteemi asemel eelistati vanu helilaade, pentatoonikat, täistoonilist laadi. Eeskuju võeti ka Bali saare gamelan-muusikast, mida kuuldi Pariisi maailmanäitusel 1889. Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. Claude Debussy (1862-1918) oli stiilipuhtaim impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Ta õppis Pariisi konservatooriumis, 1884-87 Rooma preemiaga seoses elas Roomas, alates 1887 Pariisis. Debussy oli mõjutatud oma aja prantsuse muusikast, Chopinist, Wagnerist. Siis pöördus ta ära saksa ideekunstist ja otsis uut helikeelt. Tõuke saab Mussorgskilt, Bali saare muusikast, prantsuse barokist (Couperin, Rameau), kaasaegsetelt kunstnikelt ja luuletajatelt. Tal olid tihedad sidemed Baudelaire`i, Verlaine`i ja Mallarme`ga. Tuntumad teosed:
" Lk 31 · ,,Kahest veast on peenutsemine halvem kui labasus, kasvõi sellepärast, et temast on raskem lahti saada." Lk 38 13 · ,,Kui impressionistil palutaks joonistada tünnivits, joonistaks ta sirgjoone: ------. Laps joonistab lihtsalt ringi, niimoodi: (Lev Nikolajevits vedas sõrmega mööda lauda). Ja laps eksib vähem, kuna ta kujutab naiivselt seda, mida ta näeb, impressionist aga kujutab nõnda, et see võib olla nii tünnivits kui ka kepp ja kõik, mida soovite; ühesõnaga, ta ei anna edasi nähtuse iseloomulikke omadusi, vaid ainult ühe tunnuse, ühe osa, ja alati sugugi mitte kõige iseloomulikuma." Lk 39' · ,,Ma olen täiesti andetu, mul on raske kõige lihtsamatki mõtet kirjas väljendada; mul on raske kirjutada harilikku kirja." Lk 45 · ,,Talupoega, kellel on tohutu palju teadmisi taimedest, loomadest, maast, ilmast ja
Jean Sibelius 8. oktoober 2009. a. 8:10 1865-1957 Elulugu Soome rahvas austav oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli soomlaste vüitluses oma maa iseseisvumise eest. Sündis Hämenlinnas arsti peres. Kaotanud varakult isa jäi vaid ema kasvatada. Ema pühedus peale lesestumist kodule. Ema olu mmuusikaliselt väga andekas (pianist, hea lauluhäälega, tundis nooti) ja ajgas oma oskusi pojaga. Jean harjutas ja juba 6-a improviseeris. Esimesed loomed noodistas ema. 15-aastaselt osales pianistide konkursil, kus võitis laureaadi tiitli. Kuulis ühe ukse taga viiulimängu ja soovis saada seejärel viiuldajaks. Astus helsingi ülukooli õigusteaduskonda, et kindlustada tulevik. Helsingi muusikakool avati ja aastal 1885 astus sibelius sinna sisse. See oli esimene kõrgem muusika õppeasutus. Lahkus helsingi ülikkoolist. Sibeliuse andekus on niivõrd ilmne et talle omistati peale muusikakooli lüpetamist (1889) riik...
Sissejuhatus Kui me vaatame maale ja skulptuure, kuuleme sümfooniaid, loeme romaane ja poeeme, jääme seisma võimsate hoonete ees, vaatame tantsijaid, teatrit ja filme. Need on väga erinevad asjad, aga neid ühendab üks sõna kunst. Kõik need on ERI kunstiliikide teosed. Lähemalt ARHITEKTUURIST, KUJUTAVAST KUNSTIST JA TARBEKUNSTIST. Neid ühendab see et nad on inimese loodud mingist materjalist. Kõik need kunstiliigid jaotuvad veel omakorda alaliikideks ja erinevatel ajastutele on kunstistiilid erinevad. Arhitektuur Tarbekunst 5000 aastane skulptuur ARHITEKTUUR ehk ehituskunst on üks kesksetest kunstiliikidest. Arhitekti mõiste pärineb kreeka keelest (architekton) ja tähendab ehitusmeistrit. Arhitektuuri peeti kõigi kujutavate kunstide emaks, sest maalikunst ja skulptuur arenesid sageli ehitamisega seoses. Näit...
Ei pandud enam niipalju rõhku piirjoontele vaid esemetele ja ümbritsevale õhule. Uue kunsti käsitlemist tuleks alustada Edouard Manet'st. Manet sokeeris publikut oma maalimisviisi kui ka teoste vabameelse sisuga- ,,Olympia" parodeerides Tiziani maali ,, Urbino Venus". 1874.aastal tehti oma näitus nimega Claude Monet. Seal esines näitusel lõuendiga ,,Impressioon. Tõusev päike" Selle maali järgi hakati ka kutsuma uut koolkonda-impressionistideks. Monet'st sai viljakaim impressionist. Ta ei maalinud niivõrd objekte vaid valgust ja õhku. Sama kehtib ka kunstniku Camille Pissarro kohta. Peamiselt inimeste kujutamisele pühendas end Auguste Renoir-,,Tütarlaps lehvikuga". Väga meeldejäävaid pilte baleriinidest ja ratsavõistlustest maalis Edgar Degas. ,,Täht ehk tantsijatar laval". Maastikumaalija Alfred Sisley-,,Paat üleujutuse hetkel". Ning naiskunstnik Berthe Morisot- ,,Häll" Impressionistid tõid suure muutuse maalide ülesehitusse
Iseloomulik oli süzee ületähtsustamine, fantaasiarohkus, literatuursus. Eeskujuks romantism ja prerafaeliidid, vararenessansi kunsti jäljendamine (allegooria, evangeeliumistseenid, legendid). Maalikunst rikastus uute katsetustega juhuslike värvilaikude, värelevate vormide ja meelelisusega. Prantsusmaal. Pierre Pruvis de Chavannes: idealiseeritud naisekuju liikumas tardunud maastikul. Auguste Rodin: skulptor, kes on vormikäsitluselt pigem impressionist, aga temaatikalt sümbolistlik: ,,Põrgu värav", ,,Mõtleja". Inglismaal: Edward Brune-Jones esindab prerafaeliitide koolkonda uuenduslikult. Norras: Edvard Munch on nii neurootiline sümbolist kui ka ekspressionist. Teemad: üksindus, ängistus, pettumus, haigus. Venemaal. Mihhail Vrubel: hingeelu traagika ja mosaiigitaoline värvikäsitlus. Leedus: Mikalojus Konstantinas Ciurlionis oli maalija ja helilooja, tema piltidel on ulmelised ja kosmilised kujutised. Venemaal, Peterburis
Tavapärase maz.-min.-süsteemi asemel eelistati vanu helilaade, pentatoonikat, täistoonilist laadi. Eeskuju võeti ka Bali saare gamelan-muusikast, mida kuuldi Pariisi maailmanäitusel 1889. Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. Claude Debussy (1862-1918) oli stiilipuhtaim impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Ta õppis Pariisi konservatooriumis, 1884-87 Rooma preemiaga seoses elas Roomas, alates 1887 Pariisis. Debussy oli mõjutatud oma aja prantsuse muusikast, Chopinist, Wagnerist. Siis pöördus ta ära saksa ideekunstist ja otsis uut helikeelt. Tõuke saab Mussorgskilt, Bali saare muusikast, prantsuse barokist (Couperin, Rameau), kaasaegsetelt kunstnikelt ja luuletajatelt. Tal olid tihedad sidemed Baudelaire`i, Verlaine`i ja Mallarme`ga. Tuntumad teosed:
Isegi avangardsed impressionistid olid osa sellest traditsioonist. Mõjustatuna sümbolistlikest poeetidest, kes heli, rütmi ja sõnaliste kujundite abil tahtsid äratada emotsionaalset vastukaja ja kujundada mõtteid, tahtsid ka sümbolistlikud maalikunstnikud minna teisele poole realismi ning rõhutada oma töödes kujutelmade müstilisust ja kahetähenduslikkust. Redon kritiseeris impressioniste, et nad ei olnud tõstnud oma vaadet küllalt kõrgele ja Gauguin, algselt impressionist, taipas varakult, et nad püüdsid kirjeldada rohkem seda, mis oli "silmade ümber", kui et üritada jõuda "mõtlemise müstilise keskuseni". Õnnetuseks pidid maalikunstnikud esitama nähtavaid asju, mida poeedid olid vaid kirjeldanud. Nad seisid probleemi ees, kuidas käsitleda kujutelmadest tulenevaid teemasid ilma abiks võtmata akadeemilise mütoloogia või allegooria traditsioonilisi märke ja sümboleid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
