....................................10 · Rõivastus ja arhitektuur......................................................................10 Klassitsism.......................................................................................1112 · Arhitektuur............................................................................................11 · Maalikunst.............................................................................................12 Historism...............................................................................................13 Romantism.......................................................................................1417 · Maalikunst........................................................................................1415 · Kirjandus...............................................................................................16 · Muusika....................................
keskkonnahoidlik, lendav taldrik, must kast) või tulla mõne senise keelendi asemele või kõrvale (vt L 4 näited). Neologismiks peetakse ka tuntud keelendi rakendust täiesti uues tähenduses. Nt on uudistähendus sõnadel seirama (keskkonnakaitses, sõjanduses, infonduses jm), rohelised, argikeeles sõnadel metallist ‘heavy metal’i huviline’, miksima ‘kokku segama’, tankist ‘variisik’, triip ‘pulbriline narkootikum’. Historism on möödunud aega kuuluvat mõistet märkiv sõna, kusjuures nüüdiskeeles ei ole teist, uuemat sõna selle mõiste tähistamiseks. Ta käibib nüüdiskeeles otsetähenduses ega lisa keelele värvi, küll aga viitab mingile ajastule. Nt klarett, killing, kneht, oldermann. Rohkesti on historisme Jaan Krossi ajaloolistes romaanides, kus nad annavad tekstile ajastu hõngu. Juhtub aga ka eksimusi keelendi mingisse aega paigutamisega. Neid vääralt kasutatud sõnu kutsutakse anakronismideks
Historistlik arhitektuur 11. klass 19. sajand Algas linnastumine Transpordi areng Valgustus- sajandi alguses gaasilaternad ja sajandi lõpul juba elekter Leiutati uued sidevahendid- telegraaf ja telefon. Historism Historitsismiks nimetatakse minevikustiilidest eeskuju võtmist, eelkõige Antiik-Kreeka ja Rooma omadest Historismil on palju vormisüsteeme, nagu näiteks neogootika, noorrenessanss ja neobarokk Esimesi historistlike ehitisi hakati ehitama Inglismaal, kus eelistati neogootikat Neogootika Levis Inglismaal ja Saksamaal, mõnevõrra hiljem ka Prantsusmaal Inglased, sakslased ja prantslased pidasid kõik ennast gootika loojateks
Tänapäeva eesti keele sõnavara NEOLOGISMID, HISTORISMID JA ARHAISMID. Neologism (n.) Ehk uudiskeelend on suhteliselt hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav keelend. Ühesõnalise kohta ütleme uudissõna. neologism võib tähistada uut mõistet (faksima, euroskeptik, kobarkino, mälupulk, perearst) Uudistähendus oli sõna ja tuli uus tähendus (rohelised, miksima) Historism on möödunud aega kuuluvat mõistet märkiv sõna, kusjuures nüüdiskeeles ei ole teist, uuemat sõna selle mõiste tähistamiseks. (oldermann, perestrojka). Anakronism valesti kasutatud sõnu.(rajoon-maakond). Arhaism on tänapäeval teise samatähenduslikuga asendunud sõna (väljend või vorm), mis aitab nüüdiskeelses luua ajaloolist koloriiti. (kuumatõbi-palavik, läigitaja-arst). Vanamoelised sõnad raske defineerida, (trotuaar-kõnnitee, papiljott lokirull).
Inimene elab mõituseelsest ja mõistusülesest vabadusest. Irratsionalismi tõus: 1. Fr.Nietzsche poolt esitatud elufilosoofia, mis ütles, et mõistus on vaid relv olemasolu eest. 2. Freudi teooria, et inimlik mõtlemine hõljub ebateadlikel ja alateadlikel jõududel, ihadel ja instinktidel. 3. Marksim ütles, et inimese eklukäsitlus sõltub tema sotsiaalsest kuuluvusest. Niisiis on inimmõtlemise struktuur sõltuv tema kohast sotsiaalses protsessis. 4. Historism väitis, et inimmõistus on ajalooliselt määratletud ja seetõttu muutlik. Seega viimne, absoluutne tõde on saavutamatu. Kõik need suunad valmistasid ette veendumust, et maailm ei ole ratsionaalne vaid kaootiline ja juhuslik. Niisiis ei sisalda maailm ise mitte mingisugust mõtet. On vaid üksikud situatsioonid, üha uued situatsioonid, milles me elame. Kui selles absurdses maailmas üldse otsida mõtet, siis tuleks seda otsida inimese loomingulise vabaduse valdkonnast.
Realism ja romantism kirjanduses Romantism Realism · Luule · Romaan · Mässumeelne "äravalitu" · Sotsiaalsed olud · Kõrged ideaalid · Varjukülgede kirjandus -> · Loodus kriitika · Armastatu kättesaamatu · "Punane ja must" 1831 · Autori tunded, mõtted · Kompositsiooni skeem · Tihti · Loogika! Saatusel polnud väljamõeldis(historism) osa · George Gordon Byron · Detailirohke ->sümbolid · Stendhal, Balzac, Merimée Sümbolism · 19. sajandi lõpukümnendil lõhestatus ja vastuolulisus · Peamiseks suunaks sümbolism (kr symbolon- märk, tunnusmärk) · Polnud ühtne koolkond · Lüürika · Rajajad Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud · Eelkäija ja õpetaja Charles Baudelaire Sümbolismi erinevus realismist
o Tobias George Smollett(1721-1771)- tema teosed: "Roderick Randomi seiklused" ja "Peregrine Picklei seiklused". 6. Saksa valgustuskirjandus Saksamaa, kui ühtne, tugev Saksa riik. Suurimaks kirjanikuks tunnistati Shakespear. 1780-1790- Saksa valgustuskirjanduse kõrgperiood. Tormi ja tungi periood. Goethe, Scheller, Herder- lõid liikumise nagu Torm ja tung. Eneseteadvuse tõstmine. Historism- nähtuste käsitlemine nende arenemises, seoses konkreetsete ajalooliste tingimustega. Herderi arvates ei ole ilma keeleta maailma. Tänu keelele oleme vabad. Goethe- Tormi ja tungi peategelane. Johann Gottfried von Herder(1744-1803)- Sündis Preisimaal, vaeses peres, haris end lugedes piiblit. Oli Kanti õpilane. Ta oli Goethega sõber, nende kohtumisest sai alguse Tormi ja tungi liikumine. Ta tegeles poliitilise filosoofiaga
Fiaal - ...... sale terav torn, rõhutamiseks vertikaalsust Forst väiksem iseseisev kindlustus Framnug akna ülemine eraldi raamiga osa (tavaliselt mitte avatav), uksevalgmik Friis rõhtne ernamentaalne või skulptuurne vöönd ehitise liigendamiseks ja kaunistamiseks Funktsionalism moodsa arhidektuuri teatud stiil, mille järgi ehitise vorm vastab otstarbele Geotistiil nimetus tekkis 16. saj halvustavana roomariiki purustanud Idagermaani rahva Geotide järgi. Historism ajalooliste stiilielementide mehaaniliselt kopeeriv rakendamine uusaegsetel ehitistel Horpiit kloostri või muu vaimuliku organisatsiooni pealt ülalpeetav võõrastemaja Jugenstiil arhidektuuri kujutava ja tarbekunsti stiil. (1890 - 1910) Ammende Villa Kahhel keraamiline plaat, harilikult glamuuritud välispinnaga. Kannelüür püstsüvend sambatüvel Kapiteel samba kunstiliselt kujundatud ülemine osa Karmis esineb arhidektuuris ja mööblikunstis
„Looduslik valik“ – ellu jäävad need, kes suudavad tsiviliseerumise käigus kultuuri säilitada. Difusionism – põhiline idee kultuurinähtuste levitamine, kultuuriaspektide laenamine. 1. Briti koolkond – heliotsentriline difusionism 2. Saksa-Austria koolkond – kultuuriringide teooria 3. Ameerika koolkond – kultuuri areaalide vaheline laenamine 4. Thor Heyerdahl – kultuurielementide levik inimkonna varases järgus Historism e. ajaloolis-kriitiline koolkond – mõtlemise ja keele vahel on seos; ajalooline kontekst, kultuurideterminism.. Franz Boase koolkond. Funktsionalism – Elu põhineb funktsionaalsusel, inimeste vajadustel, nende rahuldamisel. Põhivajadused (impulss – tegevus – rahuldus). Bronislaw Malinowski (tegi välitöid, dokumeteeris rikkalikult kohalikku elu) Strukturaal-funktsionalism – Sotsiaalse grupi vajadused on esmased, indiviidi
Romantiline iroonia irooniat kasutati et näidata kuidas kõrvaldada ebatäiuslikkus ja läheneda sel teel ideaalile. Heinrich Heine ,,Laulude raamat" Baironism romantiline kangelane, pessimistlik üksikmässaja, armastuse ja vabaduse eest võitleja, orjanduslikkust väljendavas ühiskonnas. George Byron ( 1788- 1824) lõpetamata poeem ,,Don Juan" Muinasjutt Jakob & Wilhelm Grimm ,,Punamütsike" H.C. Andersen ,,Lumekuninganna" Romantiline historism Walter Scott > (1771-1832) ,, Ivanhoe" Victor Hugo- > (1802-1885),, Jumalaema kirik Pariisis", ,,Hüljatud" Alexandre Dumas > (1802-1870) ,, Kolm musketäri" Realism Napoleoni sõjad möödas, revolutsioonide perioodi lõpus saabus kodanlik argipäev, kus aadelkonna asemel domineerisid ärimehed, pankurid ja vabrikandid. Kirjanikud tõmbusid endasse, loobusid väljamõeldistest ja romantilisest ilustamisest ning asusid ühiskonna ajalookirjutaja kohale
Neologism ehk uudiskeelend on suhteliselt hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav keelend. Ühesõnalise kohta ütleme uudissõna. Neologism võib tähistada uut mõistet (faksima, õendus, euroskeptik, erastamisväärtpaberid, kepikõnd, kobarkino, mälupulk, naabrivalve, pensionisammas, perearst, piraatkassett, riiulifirma, turvavärav (kaubamajas), keskkonnahoidlik, lendav taldrik, must kast) või tulla mõne senise keelendi asemele või kõrvale. Historism on möödunud aega kuuluvat mõistet märkiv sõna, kusjuures nüüdiskeeles ei ole teist, uuemat sõna selle mõiste tähistamiseks. Ta käibib nüüdiskeeles otsetähenduses ega lisa keelele värvi, küll aga viitab mingile ajastule. Nt klarett, killing, kneht, oldermann. Rohkesti on historisme Jaan Krossi ajaloolistes romaanides, kus nad annavad tekstile ajastu hõngu. Arhaism on tänapäeval teise samatähenduslikuga asendunud sõna (aga ka väljend
Ideaalne kultuur – mingid normid, kuidas asjad peaksid olema TEOORIAD *Kultuuri evolutsionism – st kõik kultuurid arenevad läbi arenguetappide (metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon), eeldab, et kõik maailma rahvad läbivad sama unlineaarse tee. Edward Tylor – tõi selle idee üle Darwinilt, leiab, et ''alamad'' kultuurid iseseisvalt edasi ei jõua, arenenud maad peavad neid aitama, sealhulgas koloniseerima Lewis Henry Morgan – teine idee edasiarendaja Franz Boas – historism e ajaloolis-kriitiline koolkond e partikularism e Franz Boase koolkond. Evolutsionismi vastu võitlemine, selget teooriat endal ei olnud. Boas hakkas tugitoolitarku kritiseerima, et pole vaja välja mõelda, vaid reaalselt kohale minna ja uurida. See oli toona väga uus idee, et küsida põlisrahva käest midagi. Pidi rohkem uurima, mida see kultuur endast kujutab ja kuidas areneb. Lingvistide relatiivsuse hüpotees e Boas-Sapir-Whorfi
klassifikatsioon sõna vormi ja selle rolli järgi süntaksis; tegeles juba Humboldt; (hiljem lisandunud inkorporeerivate keelte tüüp ajab sõna ja lause ehituse suhte segi) Töid: Indogermaani keelte võrdleva(te) grammatika(te) kokkuvõte 1861 Leedu keele grammatika käsiraamat 1856 d) noorgrammatikud (absolutiseerisid keele ajaloo). 19. sajandi teine pool-20. saj algus. Noorgrammatikud (Junggrammatiker). Vormistajad. Teaduslik rangus, absoluutne historism. Karl Brugmann (1849-1919), August Leskien (1840-1914) ja Hermann Paul (1846- 1921) Prinzipien der Sprachgeschichte · Kriitika senise keeleteaduse põhimõtete ja meetodite aadressil. · Leskien: ükski keeleuurimus, mis ei ole ajalooline, ei saa olla teaduslik. · Üritasid viia häälikuloo uurimise võimalikult reaalteaduslikele alustele. · Arendasid keelenähtuste ajaloolise uurimise tehnikat.
eluloo kaudu ja vastupidi. - 31. Mida tähendab kirjandusuurimises prototüüp? Tooge näiteid. - Positivismi raamistikus algab samuti prototüüpide uurimine: tegelaste, tegevuskohtade jm eeskujud tegelikus elus. Uuritakse ka teoste loomislugu ehk geneesi. 32. Miks on historismi ja kausaalsuse ideed olulised kirjandusajalugude kirjutamise jaoks? - Positivistliku kirjandusuurimise keskmes on kirjaniku elulugu ja kirjanduse ajalugu. Kandvad ideed: historism ajaloolisuse idee; kausaalsus põhjuslikkuse idee. Kirjanduse arengu kirjeldamine põhjus tagajärg suhte alusel. 19. sajandi kirjanduslood on rahvuskirjanduste ajalood. 33. Milles seisneb võrdlev-ajalooline meetod? - Historistliku lähenemisega (arusaam kultuurinähtuste ajaloolisusest) liitub võrdlemine mitmel tasandil, erinevuste ja sarnasuste otsimine. 34. Mida uurib võrdlev kirjandusteadus?
Ringid pandi tüpoloogiale toetudes paika Euroopa muuseumide materjalide põhjal. · Ameerika koolkond (Wissler, Kroeber) kultuuriareaalide teooria: teooria väiksemad spetsiifilisemad ringid, tehti ka välitöid! Eristasid ja selgitasid välja lokaalseid kultuuripiire (mõnisada km raadiuses). Areaalide vahel toimub kultuurielementide levik. Arvasid et kultuurielemente saab tekkida ka iseseisvalt, autonoomse tekke võimalikkus olemas! Historism e ajaloolis-kriitiline e ajalooline partikularism e Franz Boase koolkond Esimene tõsisem evolutsionismivastane kultuuriteooria. Boase seisukohad: · Välitööde älitööde olulisus · Osata tuleks kohalikku keelt · Kultuurid on komplekssed üksikuid kultuuri aspekte tuleb uurida nende oma kontekstis · Tõi esimesena kultuuri uurimisse teatud psühholoogilise aspekti tähelepanu pole
muuseumieksponaatide põhjal). Ameerika koolkond osade rahvaste kultuur on sarnane ja rahvad mõjutavad üksteist. Kõik kultuurielemendid ei teki ühes kohas, vaid erinevates kohtades ja levivad teatud ala ulatuses. See kultuurielement, mis on levinud väiksemal alal, on noorem ja ei ole veel jõudnud kaugemale levida. Võimalik on tuvastada kultuurinähtuse tekkepaik (nagu folkloristikas Soome koolkond). F. Boas (1858-1942) historism, ajaloolis-kriitiline koolkond, ajalooline partikularism. I Ei poolda suurt kultuuri seletamise skeemi. Pole olemas tõendeid, et on olemas universaalsed kultuuri arenguskeemid. II Muutis oluliseks välitööd (varem olid nn tugitooliteadlased), rõhutas, et oluline on õppida kohalikku keelt ja uurida, milline rahvas seesmiselt on. Iga põlisrahva kultuur on nii keeruline, et ei ole võimalik seda lihtsalt kirjeldada. III Psühholoogilise lähenemise algataja.
Selle suure areaali raames on kultuurielemendid sarnased. Kultuuri ülevõtmine toimub kultuuriringide piiridel. Ringide siseselt on vahetus tihedam, seetõttu olid nad sarnasemad. Ameerika koolkond (Wissler, Kroeber): üks kultuurielement võib tekkida erinevates maailma piirkondades autonoomselt, aga toimub ka elementide levik. Aga kultuurielementide algpunkt on siiski avastatav. Moodustasid ka geograafilisi kultuurikeskusi, areaale on palju, maailma kohta sadu või tuhandeid. Historism e ajaloolis-kriitiline koolkond e ajalooline partikularism e Franz Boase kk Franz Boas Kui difusionism ja evolutsionism püüavad seletada kogu maailma kultuurisüsteemi, siis Boas seda ei püüa, ta ei ürita teooriat luua. Ta on evolutsionistide opponent, kriitiline lähenemine, kritiseeris eelkõige meetodit või viisi, kuidas teooria välja mõeldi. Tylor oli tugitooliteadlane, ta polnud kunagi ise rändamas käinud, lähtus teiste andmetest. Boase arvates polnud see aus ega õige
morfoloogiline klassifikatsioon sõna vormi ja selle rolli järgi süntaksis; tegeles juba Humboldt; (hiljem lisandunud inkorporeerivate keelte tüüp ajab sõna ja lause ehituse suhte segi) Töid: Indogermaani keelte võrdleva(te) grammatika(te) kokkuvõte 1861 Leedu keele grammatika käsiraamat 1856 d) noorgrammatikud (absolutiseerisid keele ajaloo). 19. sajandi teine pool-20. saj algus. Noorgrammatikud (Junggrammatiker). Vormistajad. Teaduslik rangus, absoluutne historism. Karl Brugmann (1849-1919), August Leskien (1840-1914) ja Hermann Paul (1846-1921) Prinzipien der Sprachgeschichte · Kriitika senise keeleteaduse põhimõtete ja meetodite aadressil. · Leskien: ükski keeleuurimus, mis ei ole ajalooline, ei saa olla teaduslik. · Üritasid viia häälikuloo uurimise võimalikult reaalteaduslikele alustele. · Arendasid keelenähtuste ajaloolise uurimise tehnikat.
asemele. Keelel, nagu inimeselgi, on sugupuu, st ühine esivanem, millest on arenenud arvukad järglased nagu puu harud. Võimalik rekonstrueerida üksteisest eraldunud sugulaskeelte varasemaid algkujusid e algkeeli, millest moodustuvaid ahelaid nimetatakse keelepuuks (Stammbaum). Noorgrammatikud (absolutiseerisid keele ajaloo). 19. sajandi teine pool-20. saj algus. Noorgrammatikud (Junggrammatiker). Vormistajad. Teaduslik rangus, absoluutne historism. Karl Brugmann (1849-1919), August Leskien (1840-1914) ja Hermann Paul (1846-1921) Kriitika senise keeleteaduse põhimõtete ja meetodite aadressil. Leskien: ükski keeleuurimus, mis ei ole ajalooline, ei saa olla teaduslik. Üritasid viia häälikuloo uurimise võimalikult reaalteaduslikele alustele. Arendasid keelenähtuste ajaloolise uurimise tehnikat. Sündisid mitmed uurimisalad murdeuurimine, keelegeograafia, foneetika jt
Idee on selles, et kõik kultuurid arenevad läbi etappide: metslus, barbaarsus ja tsivilisatsioon. Selline kultuuriarengu skeem on universaalne, kõik läbivad sama arengutee. Kultuuri unilineaarne areng – kõikidel üks arengutee. Saab määrata rahva asendit(Tylor): *Tööstuse olemasolu *Põllumaj *Arhitektuur *Teaduste levik *Religiooni seisund jne Kõige esimene tsivilisatsiooni tunnus Tylori järgi on tööstuse olemaolu. Eriti metallitööstus. Tekkis 1870ndatel aastatel. Historism (ehk ajaloolis-kriitiline koolkond) Franz Boas. Boas võitles evolutsionismi vastu. Evolutsonistid ei teinud välitöid, neil puudus endal kontakt põliskultuuridega. Tuleb reaalselt uurida, mis toimub. Boas hakkas ameerika põliselanikke uurima. Ta kritiseerib astmetesse anevat lähenemist, mis on teinud ilma lähenemiseta. Aga tal endal mingit suurt teooriat pakkuda vastu polnud. Lingvistilise relatiivsuse ehk Boas-Sapir-Whorfi hüpotees – mingi rahva maailma
Ta tundis sümpaatiat Prantsuse revolutsiooni vastu.Mill tajus, et empirism vajab uusi aluseid ning et selle rakendusala saab laiendada loodusteadusest väljapoole.Traditsiooniline „ moraalifilosoofia“, mis seadis eesmärgiks vpvõimalikult paljude võimalikult paljude inimeste õnne, kuid ei osanud teaduslikult põhjendada, mis on moraalse käitumise ajendiks ja mis täpselt on selle eesmärgiks,tuli muuta teaduslikuks, teha sellest moral science, „moraaliteadus“. Historism: Esindaja J. G. Herder (Prantsuse revolutsiooni vastand). Historismi sisuks oli kohavaim – mitte ainult rahvastel, vaid ka pisikestel kultuurisfääridel on oma vaim.Ei ole olemas mingeid üleüldisi seadusi. Seaduste loomisel tuleb arvestada kõiki piirkondi. Väärtus seisab pisikestes kultuurides ja nende omapära tuleb välja uurida. Et luua seadusi, tuleb teada kohavaimu omapära. Kohavaim – paikkondlik vaimsus, mingis piirkonnas on levinud ühtemoodi tegutseda (kõik
Tsivilisatsioonid arenevad madalamalt astmelt kõrgemale. Suurem osa muutustest on suunatud sellele, et olukord läheks paremaks. See evolutsionistlik teooria on väga skemaatiline, paneb rahvad erinevate pulkade peale ja ei tunnusta neid võrdselt. Tänapäeval sellist lihtsakoelist lähenemist ei toetata, kuid nopitakse parim välja. Läbi selle teooria sai antropoloogiast ja etnoloogiast ikkagi oma spetsiifiline teadus. Tekkis 1870ndatel aastatel. Teine koolkond on historism ehk ajaloolis-kriitiline koolkond ehk ajalooline partikularism ehk Franz Boase (1858-1942) koolkond. Saksamaa teadlane, kes läks Ameerikasse. Ei ole ka selget teooriat taga. Põhiline, millega Boas tegeles oli evolutsionismi vastu võitlemine. Idee oli, et evolutsionism on jama. Kriitika evolutsionistid ei teinud välitöid, neil puudus endal igasugune kontakt põlisrahvastega üle maailma. Kirjalike allikate alustel, raamatute, raportite alusel lõid suuri
kristus Bultmanni raamat "Jeesus", kus selgitab inimeste suhte ajaloo ja loodusega erinevust, Tema arvates ei tohiks Jeesuse õpetust võtta üldise lauseteõpetuse süsteemina, vaid meile esitatud küsimusena, kuidas tahame mõista oma eksistentsi Teame jeesuse elust vähe, kuid meil piisavalt teadmisi tema õpetustest ning need on rekonstrueeritavad. Ütleb, et kirjeldas raamatus ajaloolist jeesust aga mitte nii nagu historism seda mõistis, aga nii nagu see vastab ajaloo mõistmisele mis tahab lasta end ajalool kõnetada Tema jaoks oli jeesuse olulisim õpetuse osa kuulutus jumalariigist ja otsustamise moment. Jeesus kuulutas jumala riigi saabumist ja see kuulutus seadis inimese valiku ette, kas olla selle poolt või vastu nii otsustas inimene ühe või teise olemisviisi poolt. "inimlik olemine on olemine otsustamises" 5. Ehk praegu kestev periood: "the third quest of historical jesus"
Euroopas toimus mitme rahve vabadusvõitlus (Suur Prantsuse revolutsioon 1789). valitsejaks saab Napoleon. Keskmesse tõusis kannatava inimese sisemaailm. Otsiti ideaale. Suur osa endiselt loodusel. Peamiseks teemaks kujuneb armastus, eelistatakse luulet. Teostes seati rahvuskangelased keerulistesse olukordadesse, et nad saaksid oma kõrgeid eetilisi tõekspidamisi tõestada. Suurim esindaja Victor Hugo. Vene kirjanikest Puskin, Lermontov. Koidula, Bornhöhe Historism ajaloo teadvustamine- riik, ühiskond ja kultuur ei ole muutumatud. Kuna inimene osaleb nii ajaloos kui ka kultuuris, on kultuur inimese loodud, ajaloost tingitud ja seega ka ajalooliselt muudetav ajalooline mõtteviis, mis kandus kirjandusse Realism ja naturalism 18.saj lõpul algab suur tööstusrevolutsioon ja suureneb tarbimine. Urbaniseerumine. Sida looduse ja maaeluga hakkab vähenema. Inimestevahelised kontrastid suurenevad- äärmuslik vaesus ja rikkus
poole. Inimkonna päästjaiks kuulutatakse Sokrates või Kristus. 5. Välispoliitikas toetatakse sõjalise üleoleku ja jõu ideoloogiat. Martin Heidegger * Martin Heidegger (1889-1976) Heidegger sai oma esmase hariduse jesuiitide juures. Seejärel õppis Heinrich Rickerti juures ning promoveerus Edmund Husserli käe all. -) Ta mõtlemist on väga tugevalt mõjutanud historism (W.Dilthey) ja fenomenoloogia (E.Husserl). -) Ta võttis Husserlilt Freiburgi ülikooli õppetooli üle. * Heideggeri peamine teos "Sein und Zeit" ilmus 1927. aastal. -) Heidegger ei soovi aga asjade olemust selgitada vaid oleva olemist (das Sein des Seienden). * Keskaegses filosoofias tehti vahet ESSENTSI (olemuse) ja EKSISTENTSI (olemise) vahel. -) Selline eristamine on mõttekas. Me võime ette kujutada mingite asjade olemust, ilma et
Gadameri seisukoht mõistmine on lõputu. Kus üldse mõistetakse, seal mõistetakse alati teisiti. See tähendab, et ainus tõeline mõistmine on selline, kus pannakse mängu enda situatsiooni eelarvamused. See on ajaloo ja humanitaarkogemuse tõeline mõte.Ei ole olemas puhast ajalugu ja meist sõltumatut kultuurilist kogemust ja kui sellised olekski, siis nad meid ei puudutaks. Seetõttu Gadamer ei nõustu subjektist sõltumatute kogemisviisidega nagu meetodipärasus, historism, partneris kui objektis tüüpiliste joonte tähele panemine jne.Gadameri arvates pole võimalik läbinisti TÕENE seisukoht või antus. Teatud mõttes teadmine eeldab endas ka mitteteadmist ja teadmist mitteteadmisest. Igas ütluses on varjatud eeldused. Vaid neid tunnetades saab mõõta ütluse tõde. Mõistmise juures on oluline, millisele küsimusele ütlus vastuseks on, kuidas selleni jõutud? Kohtumisel võõraga on just see oluline. Mõistmist (kõnelust) ei valitse ükski osapool
annaabi.ee 
