Ristiusu pühakud ja nende kujutamine kunstis Maarja Magdaleena Airi Aston 11.A klass Tallinna Ühisgümnaasium 2012 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Pärit Magdalast Nime päritolu Tähelepanuväärseim naiste seast Gregorius Suure avaldatud arvamus, mis muutus rahvajaoks faktiks *MaarjaMagdaleena Luuka Evangeeliumis öeldu Pühendunud toetus jeesuse vastu Salvitooja naine
Maarja Magdaleena Maarja Magdaleena oli jõukast perest pärit naine, kes kuulus Uue Testamendi järgi Jeesuse lähikonda. Tema nimi oli pärit Magdalast, jõukast tööstuskülast Galilea järve läänekaldal. Magdala oli esimesel sajandil õitsev kalastus-, paadiehitus- ja kauplemiskeskus. "Maarja" on üks sagedamini esinevamaid nimesid. Uues Testamendis on mitmeid Maarjaid. Lisades tema nimele Magdalast (Magdaleena), osutasid autorid, millist Maarjat nad silmas peavad. Maarja Magdalast oli üks tähtsaim naisesindaja ja ka naisterühma juht. Arvatakse, et Jeesusel oli lisaks meesjüngritele ka naisjünger, kelleks oli Maarja. Maarja Magdaleenat on samastatud amoraalse naisega, kes langes pattusid kahetsedes Jeesuse jalge ette, pesi oma pisaratega Jeesuse pead ja kuivatamiseks kasutas ta oma pikki juukseid. Seejärel määris ta meest alabasterpurgis oleva salviga. Kui Jeesus oli
La Madeleine Pariisis Kongordi väljaku äärest alla pöörduva Üürojoa alguses, kaugemas otsas laiab vägev kreeka tempel La Madelene. La Madeleine tempel on pühitsetud Maarja Magdaleena kirikuks. La Madeleinel on panteon, millel on 22, kahes reas seisvad korintuse sammast, nende kohal kiri suurtele meestele, tänulikult isamaalt ja sellekohal kolmnurkne ehisviil, mil isamaa vabaduse ja ajaloo allegoorilised kujud ning hoone keskel, tõuseb suur ümar smmastega ümbritsetud kuppel, pantelo, mille küpris on Prantsusmaa suured mehed oma puhkepaiga leidnud. La Madeleine`i kiriku arhitektiks oli Pierre Vignon. La Madeleine on ainus millel on ehtsa antiikse templi kuju antud
Retsensioon Marta-Magdaleena Kuninga uurimustööle ,,Moodsa viievõistluse arengusuunad aastatel 2009-2012" Marta-Magdaleena Kuninga uurimistöö eesmärgiks oli moodsale viievõistlusele kui spordialale suuremat tähelepanu pöörata. Uurimistöö sissejuhatust lugedes selgub, et autor ise on alaga peaaegu seitse aastat tegelenud, mis teeb uurimistöö veelgi huvitavamaks, kuna siis võib kindel olla, et autor valis endale meelepärase teema. Teema valiku suudabki autor ära põhjendada, sest autor tegeleb ise aktiivselt moodsa viievõistlusega.
rohkem et Ülgas valetab, ema räägib Tambeti äpardusest meega, Ints&Leemet&Pärtel jutustavad Hiiega, poisid lähevad vihtlevaid naisi vaatama, peale nende oli seal ka Mõmmi ja poisid ei jäänud tänu talle Salmele vahele 10. lk89 - Poisid lähevad Hiiele külla, Leemet õpetab Hiiele ussisõna millega hundid uinutada, Tambet on segaduses miks hundid magavad ja Ülgas seletab et haldjaid häirib nende kisa, poisid viivad Hiie külla Johannese ja Magdaleena juurde, Johannes märkab Intsu ja tahab teda maha lüüa ning hirmutab sellega lapsed minema 11. lk99 - Pärtel&Leemet proovivad vaatamata Hiie keelamisele leiba, poisid sunnivad ka Hiiet sööma ja ta hakkab oksele, Leemet tunnistab emale et sõi leiba, Salme on ka leiba proovinud ja ema on ahastuses, Leemet läheb onni taha häda tegema ja vestleb seal Meemega, peale seda läheb tuppa liha sööma 12. lk109 - lapsed saavad jâlle kokku & arutavad eilset
Siit aga kerkibki esile teose põhiprobleem, milleks on uute ja vanade tavade põrkumine ning selle mõju inimeste vahelistesse suhetesse. Tegelased: Perekond: Leemet Salme-õde Õe mees Mõmmi Ema Linda Vanaisa Onu Vootele Haldjate uskujad: Tambet Tambeti tütar Hiie Hiietark Ülgas Metsaelanikud: Pärtel-Leemeti sõber Pierre ja Rääk ja nende täi Meeme Leemeti sõber uss Indrek Külaelanikud: Johannes-külavanem Tema tütar Magdaleena Kokkuvõte: lk1 Metsas elab kolme tüüpi inimesi. Pierre ja Rääk on tegelased, kes on inimahvid. Nemad kasutavad kivitööriist ning elavad puu otsas ja kasvatavad täisid. Nemad aretasid välja hiigelsuure täi. Teise elustiiliga elavad hiietark Ülgas ja Tambet, kes ususvad et igal asjal on vaim ja loodus on püha ning et ohvreit tuleb tuua. Kolmanda maailmavaatega elab Leemeti pere, kes ei usu ei jumalat ega haldjaid ja üritavad külaeust eemale hoida.
arvustajana. Tunnustused: Lutsu huumoripreemia, Eesti kirjanduse aastapreemia, Friedebert Tuglase novelliauhind, Virumaa kirjandusauhind, Nukits parim lastekirjanik. Hetkel töötab ta Eesti Päevalehes Tegelased Leemet(Peategelane) Pirre ja Rääk(inimahvid) Vootele(Leemeti onu) Ints(Leemeti rästikust sõber) Salme(Leemeti õde) Meeme(Põhja Konna valvur) Mõmmi(Salme karu) Magdaleena(Leemeti teine naine) Tambet(Hiie isa) Külavanem J ohannes Mall(Hiie ema) Teised Hiie(Leemeti naine) külaelanikud(mungad,raudmehe Ülgas(Hiietark) d) Peategelaste iseloomustused Leemet Üsna julge, osav, kuna oskas hästi ussisõnu. Hulkuja, uudishimulik, nutikas, abivalmis, sõbralik. Hiie Arg, üles kasvanud vanemate karmi käe
parem ja kiitis selle tegemise eest võõramaalasi.Selgus, et Meeme oligi olnud Põhja Konna valvur. Peetrus - Väikse lapsena oli ta Leemeti parim sõber Pärtel, kuid kolis koos oma perega metsast külla elama nagu kõik teisedki (siis ristitigi ta Pärtlist Peetruseks ümber). Külas olles Peetrus unustab peagi metsaelu ja ussisõnad. Ta ei olnud ehtne sõber, kuna reetis Leemeti ja oleks peaaegu ta tapnud. Magdaleena -Külavanema tütar, peale Hiie surma palub Leemeti enda pojale isaks, nende vahel on traagiline armastus. Leemet, tõeline maaelu patrioot, oli valmis Magdaleena pärast isegi linna minema. Ta lootis, et saab ussisõnu õpetada Magdaleena pojale ja nii jätkuks ussisõnade õpetamise traditsioon. Pärast seda, kui Magdaleena tapeti koos oma pojaga, polnud Leemetil enam mingeid unistusi. Leemeti vanaisa - Ürgne võistleja, ta oli
minna, sest kartis, et Linda tervitab Hiiet kui oma miniat. Hiie tõttas koju. 17. Leemet otsustas Hiiega sellest ebameeldivast kallistusest rääkida. Ta aga ei leidnud Hiiet. Leemet kuulis tüdruku kisa ja kohtus Magdaleenaga, kes oli metsa marjule tulnud, kuid oli ussi käest hammustada saanud. Tüdruk kartis, et sureb ära. Leemet sisistas ussisõnu ja väike madu roomas kohale. Leemeti palvel imes uss Magdaleena jalast mürgi välja. Magdaleena hüppas suurest rõõmust Leemetile kaela ja suudles teda põsele. Nad läksid tüdruku palvel külasse. Magdaleena jutustas isale, mis oli juhtunud. Johannes uskus, et ussisõnu pole olemas. See oli jumala tahe, et uss Magdaleena jalast mürgi välja imeks. Leemet ärritus ja pidas neid, kes ussisõnu ei oska, arututeks sitikateks. Johannes seletas, et kuna jumala asemik paavst ei oska ussisõnu, siis on need väljamõeldud, sest paavst oskab kõike nagu jumalgi. 18
näha, kuid Leemet haaras ta enda embusesse ja ei lasknud tal urgu minna, sest kartis, et Linda tervitab Hiiet kui oma miniat. Hiie tõttas koju. 17. Leemet otsustas Hiiega sellest ebameeldivast kallistusest rääkida. Ta aga ei leidnud Hiiet. Leemet kuulis tüdruku kisa ja kohtus Magdaleenaga, kes oli metsa marjule tulnud, kuid oli ussi käest hammustada saanud. Tüdruk kartis, et sureb ära. Leemet sisistas ussisõnu ja väike madu roomas kohale. Leemeti palvel imes uss Magdaleena jalast mürgi välja. Magdaleena hüppas suurest rõõmust Leemetile kaela ja suudles teda põsele. Nad läksid tüdruku palvel külasse. Magdaleena jutustas isale, mis oli juhtunud. Johannes uskus, et ussisõnu pole olemas. See oli jumala tahe, et uss Magdaleena jalast mürgi välja imeks. Leemet ärritus ja pidas neid, kes ussisõnu ei oska, arututeks sitikateks. Johannes seletas, et kuna jumala asemik paavst ei oska ussisõnu, siis on need väljamõeldud, sest
Jutustus toimubki ajal, kus viimased inimesed elasid metsas, mil enamik hakkasid linnadesse ja küladesse kolima. Metsas elavad inimesed oskasid ussisõnu, mida eestlastele õpetasid kunagi rästikud. Ussisõnu hakatakse aegamisi unustama, ainult Leemet õpib neid veel enda onult Voolelt. Metsas elas vähe rahvast ja needki jäid vanaks. Leemet jääb suhteliselt üksikuks. Tal õnnestub küll kaks korda abielluda, kuid abielud lõppevad õnnetult. Nimelt Hiie tapetakse huntide poolt ning Magdaleena raudmeeste poolt. Mõlemat tüdrukut armastas Leemet väga. Metsas oli Leemetil kolm sõpra, kelleks olid Pärtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprus hääbub. Ints on rästik, kellega Leemet on väga hea sõber. Kuna Leemet oskab väga hästi ussisõnu, siis ta saab kõikide ussidega hästi läbi ja oskab nendega rääkida. Kahjuks aga raudmehed hävitavad kõik ussid, pannes nad põlema.
Aastal 1543 sai Tizian paavst Paulus III-lt kutse tulla Rooma. Seal tutvus ta Michelangeloga. Tizian suri 1576. aastal katku. Tizian viljeles usu- ja mütoloogiaainelist kompositsiooni ning portreemaali. Ta on jäädvustanud Karl V, Paulus III, Prantsusmaa kuninga Francois I ka Hispaania kuninga Felipe II. PAAVST ALEKSANDER VI ESITLEB PEETRUSELE JACOPO PESARO'T MUSTLASMADONNA FLORA VEENUSE KUMMARDAMINE MEES KINDAGA KARL V PORTREE KOERAGA NÜMF JA KARJANE MAGDALEENA PATUKAHETSUS 1533 JA PATTUKAHETSEV MAGDALEENA 1565 OKASKROONIGA KRISTUS JA PIETA
Et tast lahti saada tõid sõjamehed kiviheite masina ja pommitnud teda,siis võetud ta kinni,lõigatud jalad otsast ja uputatud ära. Üks päev lähevad Leemet ja Pärtel küla vaatama.Ärevus on sees suur aga uudishimu on veel suurem. Külas kohtuvad nad enda vanuse tüdrukuga(Magdaleena),kes kutsub nad majja ja tutvustab asju mida nad iga päevaselt kasutavad.Nendeks on nii vokk,leivalabidas ja Jeesus Kristuse kuju.Samuti võrreldakse oma riideid-Poistel seljas loomanahad,neiul koodud,kerge ja valge riie.
Nõudsid munkadelt eesti (kohaliku) keele oskamist Rändasid igal pool maal ringi ja jutlustasid, tegid misjonitööd Kloostrite asukoht rajati eranditult linnadesse kloostrid paiknesid linnaservas keset vaestekvartaleid kirikud olid suured jutlusruumid KESKAEGSETE KLOOSTRITE LOEND Kärkna klooster Tallinna Mihkli klooster Lihula klooster Tartu Püha Katariina klooster Padise klooster Püha Katariina klooster Tartu Maarja Magdaleena klooster Püha Anna klooster Viljandi klooster Püha Mihkli klooster Pirita klooster Dominiiklaste ordu Kerjusmunkadena tuntud dominiiklaste ordu tekkis katoliku usuelu suurte sisemiste kriiside ajal 13. sajandi alguses Dominiiklaste ehk jutlustajate vendade ordu - ordo fratrum praedicatorum - rajas hispaanlane Dominicus (Domingo) Gusman 1215. aastal Dominiiklaste taktika üheks iseloomulikuks jooneks oli õppida ära kohaliku rahva keel,
ussisõnu, suutsid looma kuuletuma panna; Põhja Konna olemasolu; koobas, kust Põhja Konn valvur Meeme sai väljuda iga kord erinevast kohast; inimluudest ehitatud tiivad ja tuulekott. Mittemaagiline ei olnud ohverdamine, kuna meie esivanemadki ohverdasid. 3. Iseloomusta järgmisi tegelasi: Tambet ja Mall, Ülgas, Johannes, Pärtel/Peetrus, vanaisa, Meeme, Leemet, Leemeti ema ja õde ning teised naistegelased, Magdaleena, Hiie. Hiie - Tambeti ja Malli tütar, keda ta isa ei armastanud, väiksena oli isa range käe all, ega julgenud talle vastu astuda. Hiljem sai temast noor naine ja koos Leemetiga ei kartnud ta enam oma isa. Ints - Ussikuninga tütar, Leemeti parim sõber. Ta oli usaldusväärne ja seltsiv rästik. Johannes - Külavanem, kes siiralt uskus, et kõik inimesed peaksid tulema metsast külla elama, uued kombed ja usu vastu võtma ning end ristida laskma. Ta uskus pimedalt kõike,
2 5. Kus saab praegu imetleda Leonardo da Vinci imekauni ,,Madonna värtnaga" originaali? 6. Kui tähtis oli Jeesusele veresugulus? 7. Kas Jeesuse perekond uskus, et üks nende pere liige on Messias? Põhjenda oma arvamust. 8. Millist eesnime kandis Jeesuse emapoolne vanaema? 9. Kes on Jeesuse õpetuse järgi sinu ligimene? 10. Milline madonnapilt on sinule kõige armsam? Põhjenda. 2. MAARJA MAGDALEENA Jeesusel oli peale 12 jüngri ka naisõpilasi, kes jäid talle truuks surmani ja mängisid ka hiljem tähtsat rolli tema õpetuse levitamisel. Nendest kuulsaim on kindlasti Maarja Magdala külast, keda hakati kutsuma MAARJA MAGDALEENAks. Tolle aja keelepruugi kohaselt oli ta "vaevatud seitsmest kurjast vaimust", mis tähendab, et ta kannatas väliselt seletamatu närvihaiguse all. Eestlased ütlevad seesuguste inimeste kohta: ta on kiiksuga. Oma hella
on küllaltki palju seda, mis võiks käia vastukarva sellistele inimestele. 2 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. Teose tegelaskond 34. 35. Teose tegelaskond on küllaltki väike ja püsib kogu romaani ulatuses samana. Vahepeal tekib keskpunktis olevaid tegelasi juurde ning osad kaovad ära. Tegelaskonnas tekib pöördepunkt, kui Leemeti naised Hiie ja Magdaleena on surnud ja Leemeti vanaisa Tölp saab valmis oma inimluudest tiivad ning naaseb metsa ja hakkab Leemetiga tapatalguid korraldama. Tegelased ei ole just eriti tüüpilised, sest Kivirähk on kasutanud palju fantaasiat ja mõelnud välja ebareaalseid tegelasi nagu rääkivad rästikud, inimahvid, inimestega semmivad karud või kitsesuurused täid. Kunagi ammustel aegadel võidi küll sellistesse asjadesse uskuda, kuid tänapäeval on seda raske mõista
- Hiie ellu tõi see rõõmu, ta sai ka nüüd oma sõpradega mängida, ei pidanud hommikust õhtuni töötama - Leemet ja Pärtel polnud 5 aastat külas käinud, neil olid muud huvid metsas, kuid nüüd, mil Hiie nende pundis oli, otsustasid nad seda üle pika aja uuesti teha ja Hiiele ka küla näidata, ka Ints liitus nendega, sest temagi polnud varem küla näinud - Hiie kartis hirmsasti, kuid poisid vedasid ta siiski endaga kaasa, tüdruk hoidis Leemetil käest kinni, Johannes ja Magdaleena tundsid poisid ära, poisid imetlesid Magdaleenat, Johannes tuli pakkus kõigile rukkileiba, Leemet tahtis Hiiele näidata leivalabidat ja vokki ning nad kutsuti tuppa, kuid selle katkestas külaneiu, kes kiljatas Intsu nähes, Johannes tormas madu tapma, sest ristiusukohasel olid nad saatana paremad käed, Leemet astus vahele, temas oli hirm Intsu pärast, Hiie esitas ettepaneku põgeneda metsa ja seda tehtigi 11.
uskunud. Leemeti vanaisa Mürgihammastega mees. Oma nooruses saatis korda suuri tegusid. Nüüd elas üksikul saarel ja ehitas omale inimluudest tiibu, kuna raudmehed olid tal jalad otsast lõiganud. Ints Ussikuninga tütar. Leemeti parim sõber. Armastas neid, kes oskasid ussisõnu, ei sallinud külarahvast sest need sisinakeelt ei mõistnud. Meeme Endine Põhja Konna valvur. Johannes Külavanem, ristiusuline ja Magdaleena isa. Magdaleena Johannese tütar. Jäi rüütlist rasedaks, tahtis Leemetit lapsele isaks. Ülgas tappis ta kättemaksuks Leemetile. Toomas Magdaleena poeg. Pirre ja Rääk Inimahvid, kes suhtlesid ussisõnade keeles ning kasvatasid täisid. Leemet - peategelane. Viimane metsas sündinud ja ussisõnad selgeks õppinud mees. Justkui saatusest määratuna toob hukatust kõigile teda ümbritsevatele inimestele. Salme Leemeti vanem õde. Tema abikaasaks sai karu. Hea ja hooliv, kuid armukade
metsas, seal usuti veel haldjaid, kus nad olid tsivilisatsioonist vabad, kõik eluks vajalik tuli loodusest. Mingi aeg hakkasid metas elanikud vaikselt küladesse, mis arvati olevat paganate maa, kolima ,et seal moodsa ning euroopalikku elu elada. Leemeti isa tahtis samuti külla kolida, ema ei soovinud seda, kuna seal ei oodanud teda midagi. Kuid mingi aeg koliti ikkagi külla. Peale isa surma otsustati metsa tagasi kolida. Mingi aeg hakab Leemet külas käima Magdaleena juures, koos käidi ka küla kloostri juures. Mingi hetk põgeneb Leemet koos hiiega ühele saarele kus kohatakse vanaisa kelle hülged olid saarele toonud peale jalgade raiumist ja merre viskamist. Vanaisa soovil minnakse ka saaremaale. Lõpuks satutakse tagasi kodu metsadesse, kus Hiie sureb. Proobleemid Inimesed hakkasid metsast küladesse kolima. Leemeti ema hakkas isa kõrvalt karuga armu elu elama ning lõpuks tappis karu isa.
tasemini kus oma enda tütre elu ei ole hind mis oleks liiga kallis maksta. Hiietark Ülgas- Hull, kõhn ja löödud elust, kuri ja nõrk. Meeme- Endine vägede juhataja, nüüd hedonistlik, Salme- Lihtne inimene, veidi skeptiline kõigest. Külapealik Johannes- Kohaliku Kristliku tegevuse ja külastamis protsessi eestvedaja, lojaalne oma põhimõttetele kuid lühinägelik, eba solidaarne ja vastuvõttmatu tesiste arvamuste suhtes. Magdaleena- Johannese tütar, isa moodi usulik nii jeesuse kui ka raudmeeste suhtes, mõistvam ja arusaavam siiski kui ülejäänud küla. Ints- Naissoost ussi kuninga tütar, ratsionaalne, häirimatult isekas ja asjatundlik. Mall- Hiie ema, vaikne ja kaasaminev, traditsioone austav, usub, et haldjad on Leemeti ja Hiie poolel. Inimahivd Pirre ja Rääk- Huvitavad oma ainupärase elustiili pärast, vanad ja kogemustega isiksused, suured sõbrad Leemetile ja oma ürgsetele juurtele aina
ema rääkis, et see on halb toit. Leemet tahtis isegi natukeseks minna külla elama, kasvõi veidike proovida seda elu. Kuid ema keelas. Ema andis talle ja ta õele öökullimunad süüa, ja Leemet rahunes natukeseks. Pärtel ja Leemet käisid külas. Neil oli hirm, kuid neile meeldis see elu seal, või seda elu jälgida seal. Üks tüdruk märkas neid, kuid and ei tahtnud ära joosta. Isa Johannes ja tüdruk Magdaleena naitasid neile kodus olevaid asju, mida poisid pole eluseeski veel näinud. Joahannes ütles poistele, et nad ütleksid oma vanematele, et oleks vaja küladesse kolima, et siin on palju parem elu. Poisid jooksid koju ja Leemet ütles seda onu Vootele, kuid too ütles, et see kõik on mõtetu, et Leemet õpib varsti ussisõnu selgeks ja ta elu on parem ja kergem. Leemet oli vihane. Onu Vootele hakkas Leemetile ussisõnu selgeks õpetama. Ta oli range ja õpetas
..........................................20 LISA 2. ARTHUR VÕÕBUS ..........................................................................21 LISA 3. ELMAR SILVESTER SALUMAA (TEPPAN) .................................23 LISA 4. OTTO TALLINN .................................................................................25 LISA 5. VILLU JÜRJO....................................................................................27 LISA 6. MAARJA-MAGDALEENA KIRIKUÕPETAJAD..................................28 LISA 7. INTERVJUUD ..................................................................................29 LISA 8. KULTUURIMÄLESTISED VARA KIRIKUS........................................31 2 SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on Vara Brigitta kirikust Tartumaal Vara vallas.
salasõnumite analüüsile spetsialiseerunud detektiiv) aitavad lahendada Jacques Saunière'i, Pariisi Louvre'i muuseumi kuraatori kummalise mõrva saladust. Nad avastavad, et Saunière mõrvati, sest ta oli Siioni prioraadi suurmeister. Siioni prioraat on väidetavalt salaühing, mis asutati varjamaks "tõde", et Jeesus abiellus Maarja Magdaleenaga, valmistades teda ette juhtima kirikut peale oma surma. Selle salateadmise kohaselt oli Maarja Magdaleena Jeesuse ristilöömise ajal temast rase ja Prantsusmaal on tänaseni säilinud nende järeltulijatest alguse saanud kuninglik suguvõsa. Reaalse karika või peekri asemel oli "Püha Graal" Maarja Magdaleena ise "anum", kes hoidis oma üsas Jeesuse verd, kandes tema last. Väidetavalt on Siioni prioraat peitnud Graali reliikvia - Maarja Magdaleena luud koos arvukate dokumentidega, mis tõendavad Jeesuse otsest vereliini. See avaldatakse maailmale kui selleks on saabunud õige aeg.
Kitseküla asum on asum Tallinnas, mis asub Kesklinna linnaosas. Asum piirneb põhjasuunal Uue Maailma asumi, idasuunal Luite asumi, lõunasuunal Ülemiste järve asumi ja Järve asumi, läänesuunal Lilleküla asumiga. 1. juunil 2011 oli Rahvastikuregistri andmetel Kitseküla asumis 3468 elanikku. Kitseküla asumi suurimad tänavad:Alevi tänav, Hagudi tänav, Hallivanamehe tänav, Juurdeveo tänav, Järvevana tee, Kauba tänav, Keava tänav, Paide tänav, Pärnu maantee, Rapla tänav, Saku tänav, Tondi tänav,Viljandi maantee. Kitseküla asumis asub Kitseküla raudteepeatus. Kitseküla asumis asub TallinnVäikse raudteejaam. Kitseküla asumis asub Politsei ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur. Asumis asus ka Tallinna Piimakombinaat, Tootmiskoondis Vasar. Kitseküla asumis asub Magdaleena haigla. AITÄH TÄHELEPANU EEST !
Selle teose originaal asub Louvre'is. Grünewald. Isenheimi altar. Colmar. Prantsusmaa. Väga paljude Kristuse ristikannatusi kujutavate teoste hulgast nimetagem saksa kunstniku Matthias Grünewaldi (u. 1480-1528) peateost, nn. Isenheimi altarit. Praegu asub see altar Colmari linnas Ida-Prantsusmaal. Ristilöödud Kristus kõrgel ja süngel altaripildil mõjub kohutavate inimlike piinade kehastusena. Ristist vasakul põlvitab Maarja Magdaleena, tema taga toetab punases rüüs nooruke evangelist Johannes Jeesuse minestavat ema. Paremal pool seisab rahulikus poosis (mitu aastat varem surnud) Ristija Johannes, kes tahaks nagu öelda, et tema ettekuulutus Jumala poja tulekust on täide läinud. Ristipuul Jeesuse pea kohal on selgelt loetavad tähed "INRI". Kui avada altari tiivad, võib näha ka helgemaid pilte, kuid siiski on Grünewald eelkõike suur kannatuste maalija. Salvador Dali. Ristilöömine. Metropolitan Museum. New York.
Grünewald. Isenheimi altar. Colmar. Prantsusmaa. Salvador Dali. Ristilöömine. Metropolitan Museum. New York. Väga paljude Kristuse ristikannatusi kujutavate teoste hulgast nimetagem saksa kunstniku Matthias Grünewaldi (u. 1480-1528) peateost, nn. Isenheimi altarit. Praegu asub see altar Colmari linnas Ida-Prantsusmaal. Ristilöödud Kristus kõrgel ja süngel altaripildil mõjub kohutavate inimlike piinade kehastusena. Ristist vasakul põlvitab Maarja Magdaleena, tema taga toetab punases rüüs nooruke evangelist Johannes Jeesuse minestavat ema. Paremal pool seisab rahulikus poosis (mitu aastat varem surnud) Ristija Johannes, kes tahaks nagu öelda, et tema ettekuulutus Jumala poja tulekust on täide läinud. Ristipuul Jeesuse pea kohal on selgelt loetavad tähed "INRI". Kui avada altari tiivad, võib näha ka helgemaid pilte, kuid siiski on Grünewald eelkõike suur kannatuste maalija.
Maarja Kangro ja Raimo Kangro Carmen Ilves 6.klass Maarja Kangro ● Maarja Kangro on sündinud 20.detsember 1973 Tallinnas. ● Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. ● Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglis keelt ja kirjandust. ● Ta on tõlkinud peamiselt ilukirjandust inglise,itaalia ja saksa keelest. ● Ta on Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar. ● Tal on kaks õde Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro. Raimo Kangro ● Raimo Kangro sündis 21.september 1949. ● Ta suri 4.veebruar 2001. ● Ta oli eesti helilooja ja pedagoog . ● Ta lõpetas 1973 aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi. ● 1977-1985 oli ta Eesti NSV Heliloojate Liidu konsultant. ● Raimo Kangro on tuntuks saanud rahvusvaheliselt peamiselt heliloojana. ● Tema muusikat on kirjeldatud kui võimast ja impulsiivset. Kasutatud allikad https://et.wikipedia
Kas abipolitseinik tegutses õiguspäraselt? 1 Vastus: Abipolitseinik ei tegutsenud õiguspäraselt, kuna talle ainult tundus Klaara tegevus kahtlasena ja ta kartis, et tulevikus võidakse õigusrikkumine toime panna. Seaduses on aga kirjas, et vahistamine ja jaoskonda transportimine on lubatud vaid reaalse seaduserikkumise korral, mida aga antud juhul ei toimunud. 3. Lahenda vaidlus Magdaleena on jõudnud pensioniikka ja soovib hakata pensioni saama. Selleks pöördub ta pädeva institutsiooni Pensioniameti poole. Enda isiku tuvastamiseks esitab Magdaleena haigekassakaardi, kuna ta pass on just aegunud ja uut ei ole olnud veel mahti teha. Pensioniameti töötaja keeldub haigekassakaardi alusel pensioni välja maksmast, kuna tegu ei ole pole piisavalt turvalise dokumendiga, ja palub esitada turvaline isikuttõendav dokument pass või autojuhiload.
transportide ülekuulamiseks ning asjaolude selgitamiseks jaoskonda. Abipolitseinik tabab Klaara tegevuselt, mis tundub abipolitseinikule kahtlasena. Ta küll ei näe otsest õigusrikkumist, kuid kardab, et see võidakse toime panna. Selleks otsustab ta Klaara vahistada ning transportida jaoskonda asjaolude selgitamiseks. Kas abipolitseinik tegutses õiguspäraselt? Ei. Grammatilise tõlgenduse järgi, ei tegutsenud abipolitseinik õiguspäraselt. 3. Lahenda vaidlus Aasta 2009. Magdaleena on jõudnud pensioniikka ja soovib hakata pensioni saama. Selleks pöördub ta pädeva institutsiooni Pensioniameti poole. Enda isiku tuvastamiseks esitab Magdaleena haigekassakaardi, kuna ta pass on just aegunud ja uut ei ole olnud veel mahti teha. Pensioniameti töötaja keeldub haigekassakaardi alusel pensioni välja maksmast, kuna tegu ei ole pole piisavalt turvalise dokumendiga, ja palub esitada turvaline isikuttõendav dokument pass või autojuhiload.
Reha, Kaksikud, Neitsi Ehitised: ainulisuse Valge Maja, Kolm Õde, rõhutamiseks läbiv suurtäht Vabadussammas, Paks Margareta Asutused, ühendused Rohelise Konna kõrts, Hea Tuju Läbiva suurtähega Kauplus, võrkpalliklubi Riida ja Volle, aktsiaselts Hiiu Kalur Tüübinimetus, ametlikus Riigikohus, Riigikontroll, Tartu kasutuses Linnavalitsus, Magdaleena Haigla, Läbiv suurtäht Vabariigi Valitsus, Riigikogu, Vara Põhikool Suurtäht näitab ainulisust Eesti Pank, Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti pank, Eesti üliõpilaste seltsid, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Eesti muuseumid, kunstimuuseum Kunstimuuseum Kumu Kumu Riiginimi suure tähega Eesti kroon, Saksa lipp, Vene sõdur
Paul Cezanne JOHHANNA-MAGDALEENA PARTSIOJA XI KLASS Paul Cezanne 19 jaanuar 1839 , Prantsusmaa 22 oktoober 1906 , Prantsusmaa Prantsuse Postmoderne ja Impressionistlik kunstnik P.C. ema oli elav ja romantilise meelega , aga kerge solvuma. Temalt sai Paul elunägemuse ja elu mõtte. Isalt sai materiaalse kindlustatuse kogu eluks Ema: Anne Elisabeth Honorine Aubert Isa: Louis-Auguste Cézanne Õed: Marie ja Rose Varased tööd käsitlevad sageli inimesi maastikul raskete inimfiguuride rühmad maastikul hiljem huvitus otsenatuurist maalimine ARENDAS VÄLJA KERGE, ÕHULISE MAALIMISSTIILI, MIS MÕJUTAS IMPRESSIONISTE TOHUTULT soovis ühendada looduse vaatlemist klassikalise maali kompositsiooni kestvusega Cezanne “ Moodne Olympia” 1873-1874 Looming Variatsioonid sugupoolte vahelises võitluses: langus agrsiivsus erootik...
CV Nimi: Oliver Niinas Sünniaeg/koht: 04.05.1989 Tallinn Aadress: Asula17a-9 11312 TALLINN Koolid: Tallinna Magdaleena Lasteaed - Algkool(09.1996 06.2001) Liivalaia Gümnaasium(põhikool)(09.2001 06.2007) Tallinna Trasnpordikool(kesk-eri)(08.2007 06.2010) Haridus: Põhiharidus Kontakt: [email protected] 56703113 Töökogemus: Jazz kiirkäsipesula(pesija) Eesti Lõukakeskuse säästumarket(müüja) Eesti Herbalife(müügiagent) Eesti Viasat(telefonimüüja) Eesti Clasgow(pakkija) Iirimaa,Galway
Siiski, vaata, minu äraandja käsi on minuga lauas" (Luuka evangeelium 22.21) "Püha õhtusöömaaega" kujutavatel maalidel oli traditsiooniline kujutada evangelist Johannest nõjatumas vastu Jeesust: üks ta jüngritest, see, keda Jeesus armastas, oli tema kõrval lauas (Johannese evangeelium 13.23). See, et puudub nimi, väljendab Johannese tagasihoidlikkust, kuna ta näib viitavat iseendale. Üha enam on viimasel ajal hakatud väima, et need sõnad käivad Maaarja Magdaleena kohta, mitte Johannese. Ent Leonardo da Vinci maalitud figuur on täiesti sarnane Johannese kujuga "Ristilöömisel". "Ristilöömisele" on maalitud ka Maarja Magdaleena ja hoopis teisiti. Figuuri pikad juuksed Leonardo da Vinci maalil ei ole kaetud ega soengusse seatud,mis peaks näitama, et ta on mees. Leonardo da Vinci illustreerib evangeeliumi järgmist värssi,kus Peetrus kummardub Johanneselt küsima, kes tema arvates võib Kristuse ära anda:" Siimon Peetrus noogutas nüüd
Tegelased:Leemet(Peategelane) Vootele(Leemeti onu) Salme(Leemeti õde) Leemeti ema Leemeti vanaisa Mõmmi(Salme karu) Tambet(Hiie isa) Mall(Hiie ema) Hiie(Leemeti naine) Ülgas(Hiietark) Pirre ja Rääk(inimahvid) Ints(Leemeti rästikust sõber) Meeme(Põhja Konna valvur) Möigas(tuuletark) Magdaleena(Leemeti teine naine) Külavanem Johannes Pärtel-Peetrus(Leemeti lapsepõlve sõber) Teised külaelanikud(mungad,raudmehed) Raamatust: Raamat''Mees,kes teadis ussisõnu'' on ühe mehe(Leemeti) jutustus sellest, kuidas ta üles kasvas. Tema katsumustest arenemisest ja viimaseks jäämisest. Jutustus toimub ajal kui viimased inimesed veel elasid metsas ja paljud neist kolisid linnadesse/küladesse
· Oluline graafika · Trükikunsti leiutajad · MARTIN SCHONGAUER arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks · Gravüürid: o Puugravüür puuklotsi sisse lõigatud kujundid o Vasegravüür vask ei säili nii kaua · MATTHIAS GRÜNEWALD o ISENHEIMI TIIBALTAR - peateos Colmari muuseumis "KRISTUSE ÜLESTÕUSMINE" "KRISTUS RISTIL" · leinavad Maarja, apostel Johannes ja Maarja Magdaleena põlvitab, paremal seisab Ristija Johannes · Kõige kuulsam ALBRECHT DÜRER: o Tema loomingus ka autoportreed 10 tükki o Maale säilinud 100 maali o Eelkõige gravüürid o Puulõikesarjad: KRISTUSE KANNATUSLUGU MAARJA ELU O "RÜÜTEL, SURM JA KURAT" O "MELANHOOLIA" O "AADAM JA EEVA" · Silmapaistvaim luterlane Saksamaal: LUCAS CRANACH vanem:
või tagastatakse endistele omanikele (rootslastele) ning 7% on Eesti kodanike valduses. (Ruhnu Vallavalitsus 2013) Ruhnu hoiualale annavad väärtuse: Saarelisus. Rootsi kultuuri pärand. Hästi säilinud struktuuriga saare ainus (sumb)küla. Korsi talu on arvatavalt vanim taluhoone Eestis, pärineb 17. sajandist. Kultuurimälestisena on kaitse all Korsi talu, Hollingersi talu, Buldersi talu ja Duskase talu. Maarja-Magdaleena kirik- vanim säilinud puitehitis Eestis. Metsad, rannaniidud ja luited, mis moodustavad Ruhnu hoiuala. Laulvate liivadega rannad (Limo). Tuletorn Houbjerre mäel, ehitatud 1877.a Prantsusmaal Le Havre’is valmistatud detailidest. (Saare maakonna teemaplaneering 2007) 4. Eluta loodus ja elus loodus Lääne- Eesti saared, mille hulka kuulub ka Ruhnu hoiuala moodustavad UNESCO egiidi all 1990
Leemetit iseloomustavad mitmed märksõnad, püsivust väljendab ussisõnade õppimine onu karmi käe all. Samas oli poiss uudishimulik, vaatamata armastusele metsa vastu, paelus Leemetit ka külaelu: kuidas maitseb leib ja odrakört ning kuidas toimivad kõik põlluriistad. Lojaalsust näitab Mõmmi kojutoomine, kui karu jälle külatüdrukuid piilumas käis, ning vanaisa leidmine ja küsimusteta abistamine. Samas tekitasid eluraskused: Hiie, onu Vootele, ema, rästikute ning Magdaleena ja lapse surm, Leemetis ängistust ja kibestumust, mis muutusid vihaks ja vaenuks, mille ajel ta koos vanaisaga laastas ja rüüstas raudmehi, munkasid ning külasid. Siiski on Leemeti kõige olulisemaks tunnuseks viimane olemine. Leemet jäi viimaseks poisiks metsas, viimaseks inimeseks, kes tundis ussisõnu ning viimaseks Põhja Kõnna valvuriks. Leemetit see kammitses ning muutis poisi endassetõmbunuks, mille tõttu vananes ja suri ta Põhja Kõnna kõrval magades.
osa, siis „keskel,“ edaspidi peateemaks on Jeesus Kristus, kes on risti loodud, kellel on peas kibuvitsa pärg, mis on tema lauba verele hõõrunud. Jeesus Kristusest vasakul pool on tema lähi-inimesed (perekond), kes vaatavad Jeesuse piinlemist ja viimaseid hinge tõmbeid pealt ning leinavad ja nutavad. Valges ürbis on tema ema Maarja, keda hoiab süles punases kuues Apostel Johannes. Pikkade juustega naine, kes põlvitab Kristuse jalge ees on Jeesuse jünger Maarja Magdaleena. Paremal pool punases kuues on Jeesuse vaenlane, kes on õnnelik, et Jeesus risti löödi ja näitab tema poole näpuga. Taust on süngetes toonides, aga inimeste riietused on erksad (erkpunased). Tegevus toimub hüljatud, rahvavaeses ümbruses, mida ümbritsevad mäed. Maali külgtiibadel on siseruumis kujutatud Jeesuse lähi-inimesed. Maali all on kujutatud seda, kuidas Jeesus Kristus pannakse hauda. Taga taustaks on loodus. Üks
oktoobril 1469 Spoletos • Tema isa oli vaene lihunik ning ema suri sünnitusel, last kasvatas edasi tädi • Koolis käis ta karmeliitide kloostris, kus aastal 1425 ordineeriti preestriks(oli seal aastani 1432) • Giorgio Vasari kirjutas teoses "Kunstnike elulood" Lippi kohta: «Õppimise asemel veetis ta kogu oma aja piltide kritseldamisega nii enda kui teiste raamatutesse.» • • • • • 1452 määrati ta Firenze Maarja Magdaleena nunnakoostri kaplaniks(vaimulik,kes töötab väljaspool kirikut) • Ta teenis küll palju raha, aga oli ikka vaene • Vasari mainib tema vangilangemist berberi piraatide kätte ja tema orjust Põhja-Aafrikas, millest portreede joonistamise oskus tal vabaneda aitas, aga dokumente selle tõestuseks pole säilinud • TEMA TÖÖD • 1441 maalis ta Püha Ambrogio kiriku altarimaali, mis on tänapäeval Firenze akadeemia tähtis vaatamisväärsus • 1456
Õppereis Põhja-Eestisse Kaimar Pihlapuu Küsimused ajaloost 1.Kellele on pühendatud Rapla kirik ja mis ajast see pärineb? Rapla kirik on pühendatud Maarja-Magdaleena kogudusele ,,kirik pärineb 13.sajandist. 2.Millal valmis Rapla kiriku praegune hoone ja mis stiilis ehitis see on? Praegune kiriku hoone valmsi 1901 aastal ja see on uusromaani stiilis 3.Mis seos on Rapla kirikul Võrumaaga? Mõned Võrumaa muusikud on esitanud oma laule kirikus(Kait Tamra,Erki Pehki) 4.Rapla tulevasele majanduskasvule aitas palju kaasa üks 1900.a. aset leidnud sündmus. Mis? 1900 avati Rapla–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin. 5
Ta suri augustis 1528 Halles. Isenheimi altari keskosa. Detail. u. 1515 Grünewaldi peateos on kuulus Isenheim´i altar Kolmar´i muuseumis, mis valmis u.1511 a. See on suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on tsentraalse tähtsusega pilt, mis kujutab Kristust ristil. Nagu viirastus esineb siin ristilöödud Lunastaja heledasti valgustatud figuur öise taeva foonil. Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Ristist vasemal põlvitab ahastav Maarja Magdaleena, kelle kõrval seisab punases rüüs jünger Johannes, kes toetab minestavat Maarjat. Paremal pool seisab rahulikus poosis Ristja Johannes; ta näitab Kristuse figuurile, nagu tahtes öelda, et ta ettekuulutus on täide läinud
Arvan, et Ameerikaid enam ei avastata. · Eesti riigilipp, Tartu murre, Versailles' rahu · E: rakvere raibe, peipsi siig; herefordi siga; eesti keel; läti rahvas Tüübinimi vs juriidiline isik · riigikohus · Riigikohus · Tartu linnavalitsus · Tartu Linnavalitsus · Eesti sotsiaal- · Eesti Sotsiaal-demokraatlik demokraatlik partei Partei · Magdaleena Haigla · Magdaleena haigla · Eesti Pank · Eesti pank · Tallinna Tehnikaülikool · Vabariigi Valitsus · ! Tallinna tehnikaülikool · Vabariigi President (vale: EV · vabariigi valitsus president) · president · Tallinna Sadama nõukogu · Tallinna sadama nõukogu · Mõned Euroopa Liidu liikmesmaad ei poolda liidu laienemist. Allüksus: · (S)sotsiaalministeeriumi ravi- ja
millel on kujutatud meest, kes hoiab käsi palveks koos. Mehel on pikad lokkis juuksed ning vuntsid. Nägin veel Püha Christophoruse kuju, tundmatu Brüsseli meistri loodud Püha Hõimkonna altarit, kus on kujutatud Annat istumas, laps süles. Samuti nägin ma umbes 1520. aastal valminud skulptuuri ,,Püha Jüri lohega". Huvitav oli Püha Antoniuse ehk Passiooni altar, valminud umbes aastatel 1510-1515. Kesktahvlil on kujutatud ristilöödud Kristust, keda leinavad Neitsi Maarja, Maarja Magdaleena ning evengelist Johannes. Edasi kõndides nägin jällegi üht hauaplaati, täpsemalt Johannes Ballivi hauaplaati. Hauaplaadil on kujutatud teda luukerena. Edasi kõndides jäi silma kõige huvitavam maal, mis kannab nime ,,Surmatants". Maali autor on Bernt Notke. Mainiks ära ka, et see maal on üks kuulsamaid kunstiteoseid tänases Eestis. Maalil on kujutatud 7 tegelast. Need on : Jutustaja, Surm, Paavst, Keiser, Keisrinna, Kardinal ja Kuningas, kes on kutsutud
Aastatel 1965 - 1966 töötas Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana.1966 - 1972 õppis Leelo Tungal Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ning töötas aastatel 1972 -1973 Tallinna 36. Keskkoolis eesti keele õpetajana. Ülikoolis kirjutas noor luuletajanna Ivo Linnale kõige esimese lauluteksti ''Tühi päev''. Leelo Tungal oli abielus helilooja Raimo Kangroga, neil sündis kolm tütart: Maarja Kangro, Kirke Kangro ja Anna-Magdaleena Kangro. Leelo Tungal alustas romantilise tundelüürikaga. Ta debüteeris 1958 värssidega ajakirjas“Pioneer,” 1965 hakkasid ilmuma tema luuletused “Nooruses” ja “Loomingus.” Tunglavarasemates luulekogudes “Kummaliselt kiivitajad kurtsid”, “Õitsev kuristik” ja “Müüdita”valitsevad isiklikud elamused ja romantilised meeleolupildid. Järgmiste kogudega liigub autorargisema stiili poole. Kogusid “Raamat ja kask” ning “Veni, vidi, vidiit…”
"Mees kes teadis ussisõnu" http://www.youtube.com/ watch? feature=player_embedded &v=RzuLtfdWzgc#! Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk on sündinud 17. augustil 1970. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Ta on avaldanud üle 20 teose. Lavalaudadele on jõudnud paljud Kivirähi etendused, mis on publikult sooja vastuvõtu pälvinud, nende seas ,,Voldemart" ja ,,Sürrialistid". Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome ,norra ,ungari, läti ja vene keelde. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2000: Tammsaare romaanipreemia 2001, 2007: Virumaa kirjandusau...
Tallinna vanalinn on Tallinna vanim linnaosa. Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Millised on suurimad ja tuntumad gooti kirikud? Suurimad kirikud linnades olid Toomkirik, Niguliste ja Oleviste kirik Tallinnas. Millisel kirikul on ainukesena peal gooti tornikiiver? Koeru Maarja-Magdaleena kirik Koostas: Malle Raudoja Mida veel huvitavat said teada? Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse. Itaalias, kus antiikkunsti mõju oli väga tugev, ei kodunenud gootika tõeliselt kunagi.
20. 12. 1973, Tallinn - Eesti kirjanik, tõlkija ja libretist (libretode kirjutaja – helitööde tekst- ooperi, opereti, oratooriumi libreto) - Isa Raimo Kangro, ema Leelo Tungal- 2 õde- Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro - Õppis Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud end Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis - 2007. aastast Tallinna Ülikooli kultuuride uuringu doktorant - Teosed: "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), Verb 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), Koolibri 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2007 "Heureka" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2008
Barokk-kirikute eeskuju Il Gesu kirik Roomas. Itaalia kujutav kunst 17.sajandil Itaalia pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik. tekkis kaks suunda: naturalistlik ja idealistlik. Naturalistliku suuna ehk ülimalt täpsust taotleva kujutusviisi suuna rajaja oli Caravaggio. Idealistliku ehk akadeemilise suuna rajajaks oli Carracci. Michelangelo Merisi da Caravaggio eluaastad: 29. september 1571 18. juuli 1610 itaalia maalikunstnik naturalistliku suuna rajaja "Pattukahetsev Magdaleena" Caravaggio Annibale Carracci eluaastad: 3. november 1560 15. juuli 1609 Itaalia baroki maalikuntsnik Idealistliku suuna rajaja "Kaks last paitavad kassi" Carracci kasutatud allikad 1. http://documents.tips/documents/barokkarhitektuur-itaalias-saksamaal.html 2. Kunstiõpetuse õpik 11. klassile 3. "Lääne kunsti ajalugu: Eelajaloost 21.sajandini" Antony 4. Caravaggio töö https://et.wikipedia.org/wiki/Caravaggio_t%C3%B6%C3%B6de_loend 5. Carracci töö http://www.metmuseum
suurejooneliste seinamaalide meister Annibale Carraci maalis mütoloogilisi seinammale eeskujuks Raffael Püha perekond Ginevra Detail altari maalist Commador lõunatamas Michelangelo Carravagio tema stiili hakatakse kutsuma karavadzismiks realistlik, huvitav valguse käsitlus. Usuteemalised maalid olmelised. Uskmatu Toomas Poiss puhastab puuvilju Poiss puuviljakorviga Magav Magdaleena Puhkus teel Egiptusesse Pier Paul van Rubens Hispaania, madalmaad geenius, mõjutas kogu Euroopat KOLM GRAATSIAT BAKO MARIA di MEDICI MAABUMINE MARSEILLE SADAMASSE NINO PORTREE TAIMEDE JA PUUVILJA PÄRJAS Madonna lillepärjas SATURN ÕGIB OMA LAPSI Castor ja Polloux Leukippose tütreid röövimas Anthonis van Dyck Kristuse ülestõusmine Inglise kuningas Charles I Elizabeth ja Anne Vana naine raamatuga Paris Claud Lorrain Meresadam päikeseloojangus
annaabi.ee 
