HARRI KÕRVITS REFERAAT 2015 SISUKORD HARRI KÕRVITS.............................................................................................................1 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 HARRI KÕRVITS.............................................................................................................4 HARIDUS.........................................................................................................................5 LOOMING........................................................................................................................6 KOKKUVÕTE..................................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................8 SISSEJUHATUS...........
1) arhailine ajajärk 8.6. sajandil eKr; 2) klassikaline periood 5.4. sajandil eKr, 3) hellenismi ajajärk 3.1. sajandil eKr, 4) Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. Rooma kirjanduse ajajärgud: 1) Kuni 3. sajandini eKr rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud. 2) Arhailine ajastu (24080 eKr) 3) Kuldne ajastu (80 eKr14 pKr) 4) Hõbedane ajastu (14138 pKr) 5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.6. saj. pKr) 11. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? ,,Iliase" peateemaks on Achilleuse vihavimm. Agamemnoni nõuab kreeklaste leeri tabanud katku tõttu Achillieuselt hüvituseks tema sõjasaaki. Achilleuse au on riivatud ja ta keeldub Trooja sõjast osa võtmast. Achilleuse tegevusettus viib selleni, et tema südamesõber Patroklos läheb sõtta kreeklastele appi ning sureb. See on Achilleusele liikumapanevaks jõuks, raevunud sõbra surma üle ning tahab troojalastele kätte maksta
tavaliselt 6/8 või 3/8 taktimõõdus. Hiljem lisandusid ka teised tantsud: menuett, polonees, bourree ja passepied. Zanri õitseaeg oli 18.saj. mil klavessiinile kirjutasid süite j. Ph. Rameau, G.F. Händel ja J. S. Bach. Järgmine stiiliperiood klassitsism (18.jas II pool) toob kaasa polüfoonilise fuugaga ülesehituselt samalaadse vprmi tekke homofoonilises muusikas. Sonaat-allegro (kõlama) koosneb ekspositsioonist, töötluses ja repriisist, kuid teemasid on kaks. Peateema on põhihelistikus ja kõrvalteema mõnes kõrvalhelistikus. Tavaliselt on kõrvalteema laulev ja lüüriline. Muusikaline areng tervikuna kasvabki välja nende kahe kontrastse alge vastandamisest. Sissejuhatuse ja lõpetava, epiloogi funktsioonis kooda(saba) olemasolu sõltub helilooja soovist. Sonaat-allegro't kasutatakse reeglina mitme osalise teose ühe osa vormina. Neist tähtsamad on sonaat, instrumantaalkontsert, keelpillikvartett jasüfoonia. Sissejuhatus
KVARTETT- 4-osalises sonaadivormis teos neljale pillile I viiul, II viiul, altviiul e. vioola, tsello SÜMFOONIA- sonaat orkestrile AVAMÄNG- 1-osaline sonaat-allegro vormisteos orkestrile VARIATSIOONID- muusikavorm, kus üht ja sama teemat pidevalt muudetakse A A 1 A2 A3 jne. SOLIST ORKESTER SISSEJUHATUS Vaikib Esitab teema EKSPOSITSIOON Peateema / kõrvalteema Toetab solisti / toetab solisti või sama teema TÖÖTLUS töötlevad teemasid REPRIIS Peateema / kõrvalteema Peateema / toetab solisti KADENTS Näitab, mida suudab Vaikib CODA Vaikib lõpetab
Kuulsamad helilooja- sümfonistid on Mozart, Beethoven, Brahms, Berlioz, Tsaikovski, Bruckner, käesoleval sajandil Mahler, Sostakovits, Sibelius jt. Maailma tuntumate sümfooniate hulka kuulub kahtlemata Beethoveni 5. Sümfoonia. Teos algab lühikese peateemaga, mille kohta olevat auto rise äelnud: "Nii koputab saatus uksele." Sellest ka laialt levinud nimetus "Saatusesümfoonia". I osa on kirjutatud traditsiooniliselt sonata-allegro vormis. Peateema (c-mollis) on aktiivne ja rütmikas, kõrvalteema (Es-duuris) on rahulikum, laulvam, tundub peateema jätkuna. Töötlust läbib pidevalt peateema motiiv, esinedes muudetud kujul erinevates helistikes. Repriisis võitlus vaibub, sümfoonia I osa lõpeb koodaga.
saj Inglismaal G. Fr. Händeli loomingus. kantaat- mitmeosaline instrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele või ainult koorile Kujunes välja 17. Saj Itaalias. Kantaadivormi arendas täiuslikkuseni J. S. Bach (üle 300 kantaadi). sonaat-allegro-sarnaneb ülesehituselt fuugaga-koosneb samuti ekspositsioonist, töötlusest, repriisist, kuid teemasid on kaks, fuugas üks 1. Ekspositsioon-teemade tutvustamine 2. Töötlus- teemade varieerimine, arendamine 3. Repriis- peateema antakse algkujul 4. Coda- kinnitav lõpposa Sonaat-allegro vormi kasutatakse mitmete erinevate zanride puhul, reeglina mitmeosalise teose ühe osa vormina. Neist tähtsamad on sonaat, instrumentaalkontsert, keelpillikvartett, sümfoonia. sonaat- kolme- või neljaosaline instrumentaalteos, mille esimene osa on reeglina sonaat-allegro vormis Kujunes välja Viini klassikute J. Haydni ja W. A. Mozarti loomingus. Osad: 1. Allegro (kiire) 3
Muusika Sonaat-allegro vormiskeem: Sissejuhatus Ekspositsioon Töötlus Repriis Kooda -peateema -arendatakse -peateema -kõrvalteema teemat -kõrvalteema Sonaat on kolme- või neljaosaline instrumentaalteos. Sonaati esitab soolopill, võib kaasneda ka saade. Klassikalise kuju saavutas sonaat Haydni ja Mozarti loomingus. Instrumentaalkontserti esitavad soolipill (või pillid) sümfoonia- või kammerorkestri saatel. Kontsert, milles soolopill on oboe, on oboekontsert. :D Keelpillikvartetis mängivad 1. viiul, 2. viiul, altviiul ja tsello. Enamasti on keelpillikvartett kirjutatud 4-osalises sonaaditsükli vormis. J. Haydni ,,Keisrikvartetist" sai hiljem Saksa keisririigi hümn. Avamäng tähendas algselt sissejuhatavat muusikapala, mis eelnes suuremale teosele, nt. ooperile, balletile või oratooriumile. Avamängu tempolised põhip...
kasutavad heliloojad mitmeosaliste muusikavormide II, III ja IV osa vormina, siis nende samade mitmeosaliste muusikavormide I osa kirjutatakse tavaliselt SONAAT-ALLEGRO vormis. Selles muusikavormis on 3 alajaotust: EKSPOSITSIOON- esitatakse kaks iseloomult vastandlikku meloodiajuppi ehk TEEMAT. Kõigepealt PEATEEMA, mis on tavaliselt ergas, mehine. Seejärel kuuleme KÕRVALTEEMAT, hoopis lüürilisemat ja leebemat meloodiat, mis on kindlasti hoopis teises helistikus, kui peateema. Vahel ekspositsiooni ka korratakse, et teemad hästi meelde jääks (näiteks kordab Beethoven oma 5. Sümfoonia I osas ekspositsiooni. See teos on ka Sinu kuulamiskavas). Järgmisena hakatakse neid teemasid töötlema, arendama. Seda alaosa nimetataksegi TÖÖTLUS.
Sonaat kujunes välja 18 saj teisel poolel Viini klassikute loomingus. Instrumentaalmuusika suurvorm. Homofoonilise muusika kõige tähtsam vorm. 3 vormilõiku: ekspositsioon, töötlus, repriis. Põhineb kahel teemal: peateema (energiline, pealetükkiv) ja kõrvalteema (lüüriline, laulev). Pikk skeem: (sissejuhatus) ekspositsioon töötlus repriis (coda- saba, põhineb eelneval muusikalisel materjalil, PT-l. Vajalik kui ei toimu rahunemist repriisis) Klassikaline sonaat mitmeosaline instrumentaalteos. Reeglipäraselt 3 osa (harva ka 4)- 1. ja 3. aktiivsed, 2. aeglane. Vähemalt üks sonaadi osa on kirjutatud sonaadivormis, tavaliselt esimene. Teos ühele või kahele pillile (klaver, viiul, tsello).
Zanr on stiil ja vorm on muusikaline ülesehitus. Sonaata tähendab Itaalia keeles helisema. Sonaat on teos, mis oli algselt mõeldud ühel pillil mängimiseks. Kindlate tunnustega zanriks kujunes sonaat 18. saj. Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingus. Klassikaline sonaat on 3 või 4 osaline instrumentaalteos. Sonaadi vorm: 1. Ekspositsioon (teema esitlus; pt peateema, kt kõrvalteema), 2. Töötlus (teema arendus või -töötlus), repriis (alguse kordamine; coda - lõpetus). Klassikaline sümfoonia on sonaaditsükli alusel loodud teos sümfooniaorkestrile. Sümfoonia esimene osa on alati sonaadivormis, kokku on 3-4 osa (kiire-aeglane-tant- kiire). Kolm tähtsamat sümfoonikut on Mozart, Beethoven ja Haydn. Beethoveni 9. sümfoonias kasutati esimest korda solisti ja koori. Kontsert on üks muusikazanritest, kus on üks soolopill, mida saadab orkester
prelüüde tundmatule laulule, mille esimese noodi annab surm. Orkestri koosseis on kahene (va flööt, tromboon ja tuuba, mida on vastavalt romantilisele orkestrikäsitlusele kolm). Lisatud on harf. Sümfoonilise poeemi "Prelüüdid" vormil on kaks tõlgendust: 1) sonaadivorm 2) vaba vorm (vahelduvad kontrastsed lõigud) Ekspositsioon Töötlus C C E Sissejuh. peateema sideosa kõrvalteema (eksp. teemade töötlus) Andante Andante maestoso Cantando Espr. ma tranquillo Alegretto pastorale 1-34 35-46 47-69 70-199 200-295 Peegelrepriis C kõrvalteema sideosa peateema Poco a poco Allegro marziale Allergro marziale animato Andante maestoso 296-343 344-404 405-419
nukravõitu, naine vaatab loksuvat merd ja nii kaugele kui silmapiir ulatub. See pilt on seotud minuarust igapäevaeluga, et inimesed kogu aeg kiirustavad ja rabelevad, kurnavad ennast tööga ja ei leia aega iseenda, mõtlemise/ unistamise ning pere jaoks. Pildil ongi kujutatud üksikut naist kes võtab aja maha mere ääres istudes ja mõtiskledes. Ta tundub olevat rahulolev ja õnnelik. Minu arvates on pildi peateema rahu. Rahu olla omaette, vaadata merd ja mõelda elu üle. Teose nimi ,,Mere ääres" ütlebki kõik selle pildi kohta naine mõtleb mere ääres. Näituse tutvustuses on öeldud, et naine tegeleb hoopis meditatsiooniga, kuid minu arvates ei tegele naine sellega ja pilt sümboliseerib midagi muud. Tutvustuses on ka öeldud et pildid sümboliseerivad erootikat, mingil määral on tõesti, sest naine on paljalt.
Sonaatallegro vorm ja seda kasutavad heliteosed 1) Millistest osadest koosneb sonaatallegro vorm ? Sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, koobla. Teemasi on kaks. 2) Mis toimub sonaatallegro vormi ekspositsiooni osas ? Peateema tutvustus peahelistikus / Kõrvalteema kõrvalhelistikus. 3) Mis on sonaat ? Mitme osaline ? Intstrumentaalteos. Kolme või neljaosaline. 4) Mis on instrumentaalkontsert ? Mitmest osast koosneb ? Soolopillile(dele) sümfoonia või kammerorkestri saatel. Kolmeosaline 5) Mitme osaline on keelpillikvarteti vorm ja missugused pillid esitavad ? Neljaosaline. I viiul; II viiul; Altviiul; Tsello 6) Missugused osad on Itaalia avamängul ? kiireaeglanekiire 7) Missugused osad on Prantsusmaa avamängul ? aeglanekiireaeglane 8) Mida on ühist sonaadil, instrumentaalkontserdil, avamängul, keelpillikvartetil ja sümfoonial ? Kõik kasutavad sonaatallegro vormi ülesehituseks. 9) Mida on erinev...
Jaanuaril 1994. · Pärit Tartumaalt · Peeti juba keskkooli ajal kirjanikuks. · Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. · Läks edasi teatrisse, lavastajaks, kirjandusalajuhatajaks. · "Hüvasti, kollane kass!" Esimene romaan, hiljem kirjutas ümber. "Võlg" 1964 · Peateema: elu mõtestatus · Skandaalid: 1. Räägitakse otsekoheselt noorte suhetest 2. Noortel on vabameelne suhtumine seksi 3. Kritiseeritakse komsomoli. · Paraleelid Salingeri raamatuga "kuristik rukkis" (1951). "Mõrv hotellis" 1969 "Tühirand" 1972 · "Tühirand"-abielupaar sõidab mere äärde puhkama ning lepivad kokku, et naine veedab puhkuse teise mehega
Sümfooniaorkestri välja kujunemine tõi muusikasse väga olulise uue žanri – sümfoonilise muusika. (Sümfooniline muusika on süm- fooniaorkestri poolt esitatav muusika.) Klassikaliste muusikateoste aluseks on kindel korrapärane vorm ehk teose ülesehitus. Sellega välditi muusika liigset keerukust ja järgiti klassitsismi selguse ja lihtsuse taotlust. Kõige täht- samaks vormiks sai sonaadivorm, mille aluseks on kaks erineva karakteriga muusikalist teemat: peateema ja kõrvalteema. Uued žanrid, mis põhinesid sonaadivormil: Sümfoonia Sümfoonia on 4-osaline kindla ülesehitusega teos sümfooniaorkestrile. (Sümfoonia I osa on kirjutatud sonaadivormis ja seal on kaks meeldejäävat korduvat teemat: peateema ja kõrvalteema. I osa on tavaliselt kiires tempos /Allegro/, II osa on reeglina aeglases tempos /Andante/ ja III osa tantsulises tempos /Menuett, Scherzo/. Viimane osa ehk finaal on tavaliselt hoogne ja kiire.) Klassikaline instrumentaalkontsert
oma parimaks teoseks. Kõik osad on traagilised peale II osa. 6. sümfoonia II osa on 3 osalises liitvormis. See on puhkuseks traagiliste osade vahel ja selle keskmises osas on kasutatud eesti rahvaviisi “Kallis Mari” 5/4 taktimõõdus. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Tšaikovski kolmest klaverikontserdist on kõige populaarsem 1. klaverikontsert. See on pühendatud Hans von Brülowile. I osa sonaat on allegro vormis. Algab piduliku sissejuhatusega, mille teema kordub kolm korda. Peateema on tuletatud ühest Ukraina rahvaviisist. Kõrvalteema koosneb kahest lüürilisest lõigust. Järgnevad repriis ja coda. Enne I osa lõppu kuuleb kadenssi-solisti virtuoosne soolo osa. Instrumentaalpalade tsükkel “Mälestusi Haapsalust” Koosneb kolmest osast: “Lossi varemed” “Naljand” “Sõnadeta laul” Klaveripalade tsükkel “Aastaajad”
Teosest, millest ma polnud enne kontserdi midagi kuulnud, tuleks esile tõsta kindlasti kontrastid. Dünaamiliselt väga rahulikult alanud lugu kasvas järsku agressiivseks ning vaibus sealt jälle rahulikuks. Tempost tingitud karakterimuutused olid samuti väga suured ning tihedad. Õnneks oli dirigent Arvo Volmer sellele palju tähelepanu pööranud ning orkester sai sellega samuti suurepäraselt hakkama. Väga kergesti meeldejääv ning dünaamiliselt agressiivne, kuid tempolt rahulik peateema oli hästi välja toodud. Tähelepanu väärib kindlasti teose viiendal minutil alanud suur ning pikk crescendo, millega tuli orkester samuti suurepäraselt toime. Taoliste valjenemiste puhul on oht, et minnakse liiga vara valjuks ning lõpuks pole enam kusagile välja jõuda. Pealegi tähendab taevasse aetud volüüm tavaliselt ka suurt kõrvadele käivat lärmi. Teose lõpu poole minnes jäi kõrvu see, kui hästi oli orkester
2)vaimulikudkantaadid . Motett polüfooniline laul, mitmehäälne zanr Gregooriuse koraal rütm lähtub tekstist, roomakatoliku kiriku ühehäälne a'capella liturgiline laul, tekstid tavaliselt ladina keeles, puudub taktimõõt Missa igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb 2 osast: eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia; peamissa, mille keskpunktis on altarirituaal ja armulaud Sonaadivorm koosneb 3 osast, 1) ekspositsioon peateema ja kõrvalteema näitamine; 2) töötlus kasut ekspositsioonis kasutatud teemasid ja muudetakse neid; 3) repriis pea- ja kõrvalteema ühes helistikus kõlavad. Rondovorm koosneb ABACADA.... algab ja lõpeb A-ga refrään; kahe A vahel on uus teema episood.
Religioon Vanimate riikide valitsejad jumalate asemikena või jumalatena Lähis-Ida Niiluse orus Egiptuses ning Tigrise ja Eufrati vaheline ala, nn. Mesopotaamia (tänapäeval Süüria ja Iraak) Mesopotaamia kõrgkultuur Sumerid IV-III aastatuhandel eKr Linnriigid Kiilkiri Esimesed templid Akaadid 2350.aastal eKr Kuninga Sargoni linniriikide ühendamine Kunsti peateema: ainuvalitseja ülistamine Ehituskunst Templid, valitsejate lossid, linnakindlustused Ehitusmaterjal savitellised Leiutati kaared ja võlvid Templikompleks Pühamu ning ühiskondlike tööde juhtimise ja arvepidamise keskus Tähtsaim osa: tsikuraat massiivne torn, pika ja kitsa jumalakujuga tempel, käänakutega trepp Kõige paremini säilinud tsikuraat surmerite linnas Uris Kujutav kunst
Hõbedapoiss Kertu Hermaküla Jüri Gümnaasium 6.b Autorist Kristina Ohlsson 2.märts 1979 Üks tuntumaid Rootsi kirjanikke Varasemalt töötanud Julgeolekupolitseis ja terrorismivastase võitluse ametnikuna Alates 2012. aastast vabakutseline kirjanik Ülevaade loomingust: Tegelaste üldiseloomustus Peategelased: Aladdin, Billie ja Simona Aladdin oli natuke arglik, aga uudishimulik Billie oli samas julge, aga ka arglik Simona oli julge ja hooliv Peateema tutvustus ja tegevuse käik Keegi varastab toitu Aladdin näeb lühikeste pükstega poissi Aladdin, Billie ja Simona uurivad välja, kes toitu varastab Aladdin peab tegema kooliprojekti kadunud hõbedast Aladdin ja Billie otsivad hõbedat Simona isa hakkab Aladdini vanematelt toitu ostma Aladdin ja Billie leiavad hõbeda Ühe lemmiktegelase põhjalikum tutvustus Lemmiktegelane: Aladdin Is...
"Ilus möldrineiu" koosneb 20 laulust, lihtsad palmilaulud samas mõni ka läbikomponeeritud "Talvine teekond" koosneb 24 laulust, seal Schuberti eluraskused, 3-osalised "Luigelaul" koosneb 14 laulust INSTRUMENTAALMUUSIKA -on välja kasvanud kodusest musitseerimisest, sümfooniate meloodiad on laulvad, kontrastid puuduvad SCHUBERTI TÄHTSUS · soololaulu ja laulutsükli kui zanri väljakujunemine · toetus oma loomingus rahvamuusikale, esimene seda tegev romantik · sümfoonia peateema esmakordselt 3/4taktimõõdus · esimene helilooja romantismiajastul(Lääne-Euroopast pärit) · kirjutas kohutavalt palju teoseid
Kuidas elad, Ann ? Tegelased Peategelane: Ann Kees Anni ema: Kärt (Kärtsu) Anni kasuisa: Ants Anni isa: Kristjan Kõrvaltegelased: Kätlin, Reena, Rita, Timo, Siim, Artur, Villem, Kristel, Kerli, Evelyn, Anti, Oleg, Rein, Tom, Gregor, Marten Silva Peategelane Ann Kees 14-aastane Õppis hästi Meeldis lugeda Vihkas valetamist Hoolis sõpradest Solvus kergesti Andis kergesti järele Peateema Probleemid: Tülid vanematega Anni ema ei rääkinud Annile, kuidas ta noorena elas Reena vanaisa majja minemine Rita ja ta venna ning venna sõprade Reena suvilas viibimine Joomine ja suitsetamine Sauna põlemine Olegi uppumine (või kadumine) Sisu kokkuvõtte Tegevusaeg Paar nädalat enne kooli lõppu Tegevuskoht Reena vanaisa majas Võsul Olulisemad sündmused Ema päeviku leidmine, kodust põgenemine Millisest sündmusest tegevus algab
Beethoven on klassitsismi ajastu üks kuulsamaid sümfoonikuid. Tema ajaks oli klassikaline sümfooniažanr juba välja kujunenud ja sümfoonia oli ulatuslik sügava sisuga teos. Beethoven kirjutas 9 sümfooniat. Arvuliselt küll tunduvalt vähem kui Mozart, kuid need on kõik väga meisterlikud teosed. Tema sümfooniaid iseloomustab jõuline dramaatiline väljendus. Väga kuulus on Sümfoonia nr 5 ehk „Saatusesümfoonia”, mis seostub Beethoveni enda saatusega. Sümfoonia peateema on saatuse koputuse motiiv, mis läbib tervet teost. Helilooja sõnul koputab saatus niimoodi ootamatult ja järsult uksele. Sümfoonia nr 9 on samuti väga kuulus. See on tema loomingu viimane suurteos ja kannab Beethoveni loomingu peamist ideed – inimkonna vabadus, võrdsus, vendlus. Kõige selgemalt väljendub see idee sümfoonia viimase osa finaalis, kui kõlab „Ood rõõmule”. Seda esitavad lisaks orkestrile ka koor ja vokaalsolistid. „Ood rõõmule” on praegu Euroopa hümn.
Kodumaad ta enam ei näinudki. Vastavalt helilooja soovile maetakse ta Pariisi, kuid süda tuuakse Varsavisse püha kristuse kirikusse. LOOMING Chopini pole kirjutanud ühtegi sümfooniat, ooperit ega sümfoonilist suurvormi ja orkestri muusikat on suhteliselt vähe. Tal on hulk variatsioone teiste heliloojate teemadel. Põhiliselt kasutas ta ooperite stseene. Peatähelepanu on klaveri muusikal, see sisaldab kaht klaverikontserti ja väga arvukalt väikevorme: Variatsioonid - Peateema töötlemine erinevas faktuuris ja rütmis * Fantaasiad- väljamõeldis * Prelüüdid- kontsert eelmängude sissejuhatused * Etüüdid- kontsert harjutused mingi kindla tehnilise võtte omandamiseks, kus on olemas meloodia * Ekspromt- ettevalmistuseta hetke looming * Nokturn- tunnuseks rahulikkus ja kontrastne keskmine osa * Sonaat- nejaosalised klaveripalad ABA- vormis * Ballaad- vabas vormis kontrastsete teemadega klaveripalad * Scherzo- tantsulised
11. KLASSI KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED 1.Mida nimetatakse instrumentaalkontserdiks? Iseloomusta instrumentaalkontserti! Instrumentaalkontsert on konstert soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Kolm osa, mis on järj vastavalt tempodele kiire aeglane kiire, kasutati topeltekspositsiooni: esimeses kõlab peateema ainult orkestrilt ja teises esitab seda olist orkestri saatel. Repriisi lõpus kõlab kadents. Populaarsemad soleerivad pillid olid klaver ja viiul. Tekkis virtuoosikultus. 2.Kes oli Nicolo Paganini? Nicolo Paganini (1782-1840) oli itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja, kes jäi ajalukku enda virtuoosse viiulimängu oskusega ning vastavalt ka keerukate teostega. 3.Kes oli Johannes Brahms? Johannes Brahms (1833-1897) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent, üks juhtivaid romantismiajastu muusikuid. 4.Mis muutused toimusid sümfooniaorkestris 19. sajandil? Paljud pillid omandasid tänapäevase kuju: vaskpill...
Mati Unt Sündinud 1.jaanuaril 1944 Tartumaal Õppinud: · Leedimäe 7-klassilises koolis · Tartu 8. kekskoolis · Tartu Ülikoolis õppis aastail 1962-67 Ajakirjandust Mõjutusi on saanud kirjandusõpetajalt Vello Saagelt Töötanud: · 1966-72 ,,Vanemuise" kirjandusalajuhatajana · 1974-81 Noorsooteatri kirjaldusala juhatajana · 1981-91 Noorsooteatri lavastajana · Aastast 1992 Draamateatri lavastajana Undi peateema on elu mõtestatus, mis on esinenud undi põhilistes romaanides ,,Võlg" ja ,,Eluvõimalikusest kosmoses" neis: · Räägitakse otsekoheheselt noortesuhetest · Noorte vabameelne suhtumine seksi · Komsomoli kritiseerimine Neile teostele järgnevates lühiromaanides on tegevus edasiandmiseks kasutatud peategelase monoloogi. Teoseid peetakse ehtunduiliku stiili esindajateks: · Tegevus on minimaalne · Keskendutud on psühholoogiale · Inimese siseelule
Tsaikovski- Sümfoonia nr. 6 Sümfooniline muusika on sageli psühholoogilise sisuga, väljendab inimese hingelisi läbielamisi, suudab väljendada inimtunnete hapramaid, peidetumaid varjundeid. Iseloomulik lüüriline, tundeküllane, voolavalt laulev meloodia, sugulus vene romansiga. 6. sümfoonia h-moll, Pateetiline. Peetakse loomingu tipuks. "Sellesse sümfooniasse panin ma kogu oma hinge, kõik siin on subjektiivne." I osa- Elu. Sonaadivormis Sissejuhatus algab rusutult. Peateema rahutu, 2 kõrvalteemat - üürikesed õnneunelmad. Igatsetud hingerahule järgneb ahastav karje, vallandub draama, millele järgneb kurbus. VI sümfoonia on meeleolult kõige traagilisem. Selle esiettekanne toimus 9 päeva enne Tsaikovski enesetappu tema enda dirigeerimisel. Teoses võttis helilooja kokku oma elu rõõmud ja kannatused. Tsaikovski- Klaverikontsert nr. 1 b-moll Tsaikovski kolmest klaverikontserdist on populaarseim esimene kontsert, eriti selle esimene osa
maalikunsti liigid - 1.tahvelmaal-transporditav, pole seotud kindla asukohaga 2.Seina-,lae ehk monumentaalmaal- on seotud kindla ruumiga 3.klaasimaal e. Vitraazikunst . Värvilistest klaasitükkidest , mille vahel plii või tinaribad , tekitatakse pilt ajaloomaal - kujutab ajaloosündmusi mütoloogiline maal kujutab midagi mütoloogilist(jumalad jne ) vist :D natüürmort kujutab kunstiliselt paigutatud esemetest ja elututest objektidest figuraalne kompositsioon inimene või rühm peateema. Siia võivad kuuluda ka religioossed , mütoloogilised , allegoorilised , ajaloo- ja olustikumaalid akt kujutatakse alasti inimkeha portree üksikisiku või inimeste grupi kujutamine olustikumaal kujutab inimese igapäevaelu maastikumaal kujutab loodust,maakohti jne
liike. Põhihääleks on tavaliselt Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. 13. Motett Mitmehäälne vokaalteos. Toetub Gregoriuse koraalile, kus ülemised hääled on rahvakeelsed ja alumine on ladinakeelne koraanitekst. 14. Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud Missa 15. Sümfoonia 4 osaline suurteos sümfoonia orkestrile, kus esimene osa on sonaat- allegro vormis. Peateema on aktiivne ja rütmikas, kõrvalteema rahulikum ja laulvam.Sümfoonia I osa lõppeb koodaga. Sümfoonia osad on erinevate karakteritega. 16. Missa Katolikukiriku peamine jumalateenistus, jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. 17. Keelpillikvartett kammermuusikazanr, kus on I viiul, II viiul, altviiul ja tsello nimi tähistab 4 osalist sonaadi-tsüklit ka. 18. Instrumentaalkontsert - muusikateos soolopillile sümfoonia- või kammerorkestri saatel
(6)1. Klassitsismi üldiseloomustus. 1.Klassitsism muusikas. * Nõrgenes õukonna ja kiriku võim * Lihtsustus harmoonia *Määravaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus *vormiskeemid muutusid selgeteks * Elavnes avalik kontserdielu *süvenes homofooniline väljenduslaad *Nooditrükindus *muusika tonaalsust hakati rõhutama *muusikaajakirjandus *muusika lihtne ja tasakaalustatud *peeti tähtsaks teadmisi ja haridust. *teoses üks juhtiv hääl (2)2. Beethoveni loomingu teemad. 2.Haydni loomingu iseloomustus. * inimkonna võitlus vabaduse ja valguse nimel *Keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajaja *kangelasliku, targa ja õilsa inimese elu *kirjutas 104 sümfooniat ...
nutavad 11.Mis on isikustamine ehk personifikatsioon? Elutule antakse elusa võimed. 12.Mis on võrdlus?Too näide! Üht asja, olendit, nähtust võrreldakse teisega nt. loll nagu saabas. 13.Mitmest osast koosneb valm? Kahest 14.Mitu värssi on sonetis? 14.värssi 15.Kuidas jaguneb inglise soneti värsiskeem? 4+4+4+2 16.Kuidas jaguneb itaalia soneti värsiskeem? 4+4+3+3 17.Mis toimub soneti nelikutes? Esitatakse peateema. 18.Mis toimub soneti kolmikutes? Tuuakse juurde paralleelteema või mõtisklus. 19.Nimeta kuulsaim eestlane, kes on loonud sonette ja ballaade? Marie Under 20.Mis on haiku? Väike Jaapani loodusluuletus 21.Milline on haiku värsiskeem? 5+7+5 22.Millised on lüroeepilised teosed ja miks neid nõnda nimetatakse? Ballaad ja poeem, sest nad on jutustavad luuletused. 23.Nimeta ballaadi peamised tunnused! Sünge sisu, tegelased võivad olla kangelaslikud. 24.Nimeta poeemi peamised tunnused
Muusikaühingud- korraldasid avalikke kontsert. Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja muusikaõpikud. Vabahelilooja-helilooja sai isikupäral särada lasta. Eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid-rahu,lihtsus,suursugusus. Classicus- tähendab eeskujulikku,esmaklassilist. Uued vormid ja zanrid arenesid 1720-1760. Klassikalisie stiili kõrgeaeg 1780-1810 ( Viini klassikud Haydn,Mozart,Beethoven) Uus muusika pidi olema lihtne,liigsetest dissonantsidest vaba,tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega. Väljenduslaad-homofooniline ja hakati rõhutama muusika tonaalsust. Tähtsamad vormid:Rondo ja variatsioon, Sonaadivorm(ajastu tähtsaim vorm) selle ülesehitus 1)Ekspositsioon-peateema ning kõrvalteema 2)Töötlus-heliteose pingestatud keskosa,arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasi 3)repriis- tasakaalustatud lõpposa,pea ja kõrvalteema on peahelistikus. Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel. On kas 3 või ...
Kordamisküsimused klassitsismiaja muusikast. 1. 4 fakti klassitsismist.(lk. 35) 2. Milline oli ajastu tähtsaim muusikaline vorm?(sonaadivorm) 3. Sonaadivormi ülesehitus. 4. Keelpillikvarteti ja trio koosseis. 5. Klassikalise sümfooniaorkestri koosseis( nim. nii pillirühmad kui pillid) 6. Nim. 4 ajastu tähtsamat muusikazanri. 7. Sümfoonia ja sonaadi erinevus. 8. Kes esitavad instrumentaalkontserti? (Soolopill ja orkester) 9. Haydni panus sümfooniatesse. 10. Nim. 3 Haydni teost. 11. Kelle teenistuses töötas Haydn? 12. Klassitsismiaja ja barokiaja ooperi erinevused.(barokiajal kirjutati tõsiseid ajaloo-teemalisi oopereid, klassitsismiajal kergemaid, kaasaja elust-olust peamiselt) 13. 4 fakti Mozarti elust. 14. Nim. Mozarti 3 kuulsamat ooperit, jut.lühidalt nende sisu. 15. 2 fakti Mozarti sümfooniatest. 16. Kas ,,Väike öömuus...
Gregoriose koraal ühehäälne,saateta,rooma katoliku kiriku laul Missa-katoliku kiriku jumalateenistus või esimene mitmeosaline teos solistidele,koorile,orkestrile. Oratoorium-vaimulik oope.Pole lavategevust.tegelased:solistid,koor,orkester,jutustaja K:sümfoonia nr.8 Schubert.:peateema traagiline,rahutu. Kõrvalteema:valsilik,helgem K: Schubert "Metsahaldjas":madal meehääl laulab saksa keeles ooper-muusikaline lavateos, kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes muusikal-lavateos,mis sisaldab opereti, paroodia ja revüü sugemeid instrumentaalkontsert-3osaline soolopillile ja orkestrile orkestri süit-kindla süzeega mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Soololaul- soolohäälele kirjutatud intrumentaalsaatega laul variatsioon- muusika vorm, kus teemale järgneb rida teisendeid. K:Schopin Polonees A-duur:kindel rütm, heakõlaline,helitugevuse muut K:Schopin Etüüd c-moll :kiire,rahutu,klaver madalalt alguses,kontrastne,suur...
kasutades nutitelefoni ei liigu nii hästi ja üks jalg pideval lõi väga kiiresti rütmi kaasa, kusjuures akordionist oli laval paljajalu. Ma ei tea miks see nii oli, aga tihti meenutas mulle muusika putuka hääli, eriti akordioni heli, see muusika oleks väga hästi sobinud mõne loomamultika taustaks. Lood olid kiired, kuid järgmine hetk jälle aeglased, lihtne oli kuulda loo püanti. Samuti võis leida lugudes peateema ja kõrvalteema. Tihti oleks tahtnud toolilt tõusta ja hoopis tantsida. Lood olid võimsad ja ma ei osanud arvata, et saksofon ja akordion nii hästi kokku sobivad. Pille Ülem (11c)
timpaneid. Divertisment Meelelahutuslik tsüklilike orkestriteos 18. sajandil. Rapsoodia Instrumentaalmuusika zanr, mis on üheosaline vabavormiline heliteos, mis tavaliselt põhineb rahvaviisidel Ekspostisoon Algab peateemaga peahelistikus. Tavaliselt on see jõuline, energiline ja mehine teema. Peateemale järgneb sidepartii, mis viib uude helistikku (tavaliselt dominant-helistikku). Kõrvalteema kõlab dominanthelistikus. See on enamasti laulvam ja lüürilisem kui peateema. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. Sonaadivormi 1. osa, milles esitatakse teemad. Töötlus Sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt pingestatum keskosa. Sonaadivormi kõige pingelisem osa, mida iseloomustavad helistike vaheldumised. Siin kasutatakse ekspositsioonis kõlanud teemade iseloomulikke motiive ja nende vastandamist või põimumist. Repriis Heliteose algmaterjali kordav vormiosa. Ekspositsiooni kordus, kus nii pea- kui ka
Vargamäe peremehed Romaani ,,Tõde ja õigus" enamus tegevusi keerleb Vargamäe peremeeste ja nende omavahelise võitluse ümber. Rivaliteet kahe mehe vahel, mida põhjustab nende soov teineteisest erineda ja üksteist üle trumbata, on üks teost läbiv peateema. Andrest on kujutatud kui noort hakkamist täis talupoega, kes alustab oma elu üles ehitamist ja ühtlasi ka võitlust maaga. Asudes Vargamäele elama on ta üsna optimistlik ning ta ei aimagi, millised raskused teda ees ootavad. Vaimusilmas ta kujutab ette, milline tema talu tulevikus välja näeb ja see on ilmselt üks põhjusi, mis teda edasi tegutsema ajendab. Teiseks põhjuseks on arvatavasti soov oma lastele pärandada võimalikult hea talumajapidamine
· Kogu oma elu elas Brüsselis. · Oli 4 last , kellest kolm olid pojad ja üks tütar. · Ka tema pojast Peetrist sai maalija. Looming · 1427 hakkas Robert Campini juures maalikunsti õppima · 1435 sai ta Brüsseli linnamaalijaks. · Rogier van der Weyden rikastas madalmaade kunsti uue sisu ja uute vormidega. · Juba tema ainestik on teistsugune, see haarab kujutisi Maarja elust ja Kristuse kannatusloost · Ta kunst oli tolle aja vaimuliku teatri peegeldus, mille peateema oli Kristuse kannatuslugu. · Vastavalt ainestikule oli Rogieri käsitlusviis dramaatiline, rahutu ja pateetiline, tõsine ja karge, täis sügavat ilmekust ja paiguti meeleheiteni küündivat traagikat. · Ta ei teinud maalile põhjalikke eeljoonistusi, vaid märkis ainult üldjoontes kompositsiooni "Kristuse ristilt võtmine" · Weydeni kuulsaim töö · Maalitud 1438a. Escorialis · Ristiltvõtmise valu ja kurbust püüdis ta iga
ndate lõpus tutvus ning kelle mäng Brahmsile sügava mulje jättis. Sageli nimetatakse selle grupi teoseid "sügisesteks" ("autumnal"), vihjates nii nende üldisele melanhoolsele iseloomule kui ka tõsiasjale, et need jäid ka pea viimasteks teosteks Brahmsi elus. Ka klarnetikvinteti op. 115 (1891) 1 24 erinevat teost, + 1. klaveritrio op. 8 teine redaktsioon üldist meeleolu on kirjeldatud kui mõrkjas-magusat, kus I osa peateema sümboliseeriks kui kõiki asju siin elus, mida on armastatud, aga siis kaotatud (Joan Chisell "Eulenburgi" väljaandes, c1982). Osad: I Allegro sonaadivorm, ekspositsioon kordub (erinevalt teistest selle grupi teostest) II Adagio 3-os. vorm, keskm. osas on nähtud seoseid mustlasmuusikaga III Andantino. Presto non assai, ma con sentimento IV Con moto teema (kaheosalises repriisiga lihtvormis) ja 5 variatsiooni Kasut kirj: The Cambridge companion to Brahms www.oxfordmusiconline.com
Vürstiperekonna viimsed tegevused ,,O.T.M.A. Nikolai II tütred" peateema oli tsaar Nikolai II pere elu viimane nädal, enne seda kui nad hukati. Tegelasi polnud palju ja nad kõik mängisid suurt rolli selles teoses. Nikolai II tütarde nimed olid Olga, Tatjana, Maria ja Anastasia. Veel tegi etenduses kaasa mees, kes seda lugu rahvale rääkis. Kõige karmima inimese osa oli antud valvurile, kelle tööks oli tüdrukuid valvata ja neile teeajal kandik tuppa viia. Teoses põhitegevus käiski Nikolai II tütarde ümber. Sellest tulenes ka teose
Kunstiteos on seotud kodulooga, sest pildil on kujutatud justkui kellegi tagaaed maakodus. Kunstnik võib räägita taolist lugu, sest ta kujutab Hollandi looduse ilu, eriti aasal kasvavaid lilli. Teos paneb meid igatsema suve ja muretu, rahuliku elu järele. See teos tekitab seoseid isiklike mälestustega, nagu lapsepõlves vanavanemate juures suvel veedetud aeg. See teos suunab meid uurima, kas ka päriselt on olemas koht, mida pildil on kujutatud. Teose peateema on meie arvates see, et põõsas on jõu, tunnete ja energiaallika sümbol. Pealkiri ütleb, et teose keskmeks on põõsas, aga ei öelda, mida selle kaudu väljendatakse ning mis põhjusel on ka muid elemente, mis samuti tähelepanu köidavad. Vahel võib kunstnik oma teosele panna pealkirja „Nimetu“, sest soovib, et iga inimene leiaks enda jaoks pildist soovitud mõtte. See teos, nagu ka enamus tema teised teosed on sarnaselt värvilahenduste poolest
lõpetasid ta lapsepõlve. Ta läks ülikooli hariduteaduskonda. Ta abiellus Moskva näitlejaga Olga Knipperiga, lapsi neil ei olnud, kuna Olga rasedus katkes. Tolstoi käis Tsehhovil külas tema majas Jaltas, sealt sai alguse nende sõprus. 7. Tsehhovi näidendid, 3 pealkirja ja nende temaatika- ,,Kajakas" selles näidendis avaneb elu seesmise julma irooniaga, mida on raske omaks võtta. ,,Onu Vanja" peateema on väikeste inimeste eneseohverdav elu võõra õnne heaks. ,, Kolm õde" peateema on usk ja lootus paremasse ja õnnelikumasse ellu. 8. Mis on ühist nende 3 kirjaniku elusaatuses, loomingus, põhimõtetes?- Neil kõigil on olnud küllaltki keeruline ja mingil määral ka raske lapsepõlv. Nad kaotasid varakult vanemad ja pidid kiirelt iseseisvuma. Nende looming põhineb enamjaolt selle aja sündmustel või siis nende isiklikul kogemusel. Nad
elus vanasõnu kulgeb su elu täpselt nii nagu vanarahvas seda öelnud on? Elu on ebaõiglane. Ning paljude inimeste püstitatud väited on minu arvates valed. Õnn jaguneb inimeste vahel ebavõrdselt. Mõnel just kui kukub kõik sülle, teine peab rabama tööd ja ikka ei jõua teisele järgi. Nii näeme ka A.H.Tammsaare "Tõde ja Õiguse" 1.osas kuidas justkui kaks võdset peremeest Andrus ja Pearu on oma edukuselt niivõrd erinevad. Kui võtta selle raamatu peateema, milleks on võitlus maaga, võib järeldada, et mõlemal peremehel oli raske oma maad harida ning ka saak sellelt maalt oli kehv. Kuid tegelikkuses oli Tagapere rahval hoopiski parem maa. See oli viljakas ning parajalt niiske. Eespere talus aga kivine ning liigniiske. Terve raamatu vältel Andres rabab tööd oma põllul, üritab kuivendada maad, kui tema naaber Pearu kõrtsis istub. Olen kuulnud vanasõna, mis kordub ka A.H.Tammsaare raamatus: "Tee tööd ja
Muusikaõpetuse KT kordamine · Ambrosiuse hümn o Aurelius Ambrosius o 4. sajandil o Vabalt voolav, kaunistustega meloodia o Värsstekst · Gregoriuse koraal o Laul o Korrapärane meetrum rütmis puudub o proosatekst o Gregorius I Suur o 6-7. sajandil · Missa o Ulatuslik liturgilise muusika zanr o Koosneb kahest osast Ordinarium · Kyrie · Gloria · Credo · Sanctus · Agnus Dei Proprium o G.P. da Palestrina ,,Missa Papae Marcelli" o Bach, Mozart, Schubert · Reekviem o Surnute mälestuseks kirjutatud missa o Mozarti viimane teos ,,Reekviem" · Protestantlik koraal o Martin Luther o 16. sajand o emakeeles o Bach ,,Üks kindel linn ja varjupaik" ...
KLASSITSISM 2 Klassitsism · võttis eeskuju antiikkultuurist, renessaansist · oluline lihtsus, tasakaalukus ja harmoonilisus · Sesostus vaimselt valgustusfilosoofiaga. · Õukond ja kirik jäid tahaplaanile · Esiplaanil Kodune ja salongis musitseerimine · Muutusid ansambli ja orkestri koosseisud · anti välja muusikaõpikuid ja noodikirjastamine laienes tohutult. · Uus muusikastiil eelistas klassikaliselt selgeid vormiskeeme ja korrapäraselt liigendatud meloodiat, mida saatis sama ihtne harmooniasaade · (Jean-Pjilippe Rameau-harmoonilise funktsioonide õpetus). · Klassitsismi kõrgaeg oli 1780-1810 · avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethooveni loomingus. Instrumentaalmuusika Kõige olulisem vorm oli klassitsismis sonaat Klassikalise sonaadi põhialuseks on kahe ha...
Tekst Mida lugeja loeb Süžee Sündmused tekstis esitatud järjekorras Faabula Sündmused ajalis-põhjuslikus järjekorras. Romaanis ei pruugi süžee ja faabula kattuda. Sündimustiku aeg ja koht Aeg – Millal algavad? Millal lõppevad? Teose loo kestus? Koht – Neid võib olla mitu, tavaliselt 1 peamine Allteema ja peateema Teoses kujutatud elunähtuste valdkond. „Millest romaan kõneleb?” määratlebki romaani teema. Detail Teose väiksem kunstiline üksus Motiiv Rändavad kirjandusajaloos teosest teosesse, nt muutumise motiiv, rändamise motiiv Konflikt Tegelastevaheline või tegelasesisene vastuolu teoses
B (desifreeritu). Sellest ajast pärit tekstid sisaldavad jumala- ja isikunimesid, mida kasutasid kreeka kirjanikud. Kreeta-Mükeene kultuuril oli suur mõju mütoloogia lõplikus kujunemises. Tähtsamate müütide tegevuskohad on mükeene kultuuri keskused, sealt pärinevad kangelaseeposte motiivid, müüdid. See ajajärk on olnud ka heroiliste muistendite ajalooliseks baasiks. Mükeene ajast on pärit ka heksameetri värsimõõt. 5. * Homerose eeposed. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? * Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? * Millest oli juttu Teie loetud Homerose eeposte lauludes? Mõlemad eeposed keskenduvad ühele tegevusliinile, on kompositsioonilt keerukamad, kui teised tolle aja eeposed ning kajastavad sündmusi seoses Trooja sõjaga, kummaski teoses on kaks tasandit jumalik ja inimlik ning sarnane on ka see, et laialdast ainestikku on kajastatud lühikese aja jooksul * ,,Iliase" peateemaks on Achilleuse vihavimm
1) Klassitsism kujunes välja 18.s.II (1750) Prantsusmaal ja Austrias. 2) Põhiideed: ratsionalism, mõistuse ajastu , loomulik inimene on ideaal. KUNST OLGU VALGUSTAV JA KASVATAV, LIHTNE JA SELGE. 3) Klassitsismi põhiideede kujunemisele aitasid kaasa filosoofid nagu Rosseau, Voltaire, Diderot. 4) Klassitsismis peeti ülimaks antiikkunsti ülevat lihtsust ja elulähedust. Eriti väljendus see arhitektuuris. Nt: Tartu Ülikool, Washingtonis Valge Maja, triumfikaar Pariisis 5) Kui varasematel ajastutel oli vaimulikul muusikal suurem tähtsus kui ilmalikul, siis klassitsismi ajastuks oli arenenud ilmaliku muusika osatätsus. Järjest enam ülistatakse jumalaid. 6) Enne klassitsismi olid kõik hääled iseseisvad e. polüfoonilised. Klassitsismi ajaks langes osakaal homofooniale, kus üks hääl juhtis ja teised saatsid. 7) Enne klassitsismi oli juhtiv pool vokaalil. Klassitsismi ajaks oli arenenud instrumentaalmuusika tähtsus 8) Klassitsismis ...
Muusikaliselt on Tsaikovski ooperites vokaalne külg. Tsaikovski on tunnistanud, et südamelähedasem zanr on talle sümfoonia, sest see suudab tabada inimtunde kõige hapramaid ja peidetumaid varjundeid. Tema 3. esimeses sümfoonias valitsesid lüürilised meeleolud ja 3 viimast on suurte inimlike üldistustega draamad. 4. sümfoonia on pühendatud Nadezda von Meckile. I osa sonaat on allegro vormis. Algab sissejuhatusega, milles on saatuse teema. Peateema on liikumisega, kõrvalteema valslikus rütmis. Töötluses korduvad kirglikud õnnepüüdlused, mille nurjab alati saatus. Järgnevad repriis ja coda. 6. sümfoonia esiettekannet juhatas helilooja nädal aega enne oma surma. Pidas seda oma parimaks teoseks. Kõik osad on traagilised peale II osa. 6. sümfoonia II osa on 3 osalises liitvormis. See on puhkuseks traagiliste osade vahel ja selle keskmises osas on kasutatud eesti rahvaviisi "Kallis Mari" 5/4 taktimõõdus
*Igori aaria - algab rahuliku mehehäälega, mõtlikud sõnad, mõtleb vabadusest, kodust...ta-dii-da-dii-da-ti-da-too-taaa. Kammermuusika: keelpillikvartetid. On kirjutanud mitmeid kvartette. *Avamäng "Vürst Igorile" - tavaliselt läbivad kõik teemad - kogu ooperi tutvustus, sünge, aeglane, ühe pika noodiga hakkab; rahulik, viiulitega, läheb võitlevaks, timpanid, kiire, valju, võimas, vaikseks ja valjumaks; rahulikumaks ja vaiksemaks - vene laul, peateema, võimeneb, ähvardavad madalad noodid; Igori teema-andke vabadust, rahulik, õrn - Igori naise teema inglipillidega, uuesti viiulid. Kontsak peale võitlevat ja kiiret muusikat. *Kvartett nr 1, moderato kiirelt -I, II viiul, alt, tsello, vioola, ta-ta-ta- ta...-üks hääl, teine hääl kõrval. ([email protected])
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
