2. Omastavas käändes- Liina, Taebla Gümnaasiumi direktrissi ema on Lea. 3. Osastavas käändes- Liina, Eesti tegijamaid naisi, on lihtsalt tegija. 4. Olevas käändes- Liina Lai Taebla Gümnaasiumi direktrissina ei tulnud kohale. 5. Võrdlus (kui-lisand)- Mina kui 12. klassi arukas inimene ei pane kui-lisandi ette koma! Eeslisand võib olla nimetavas, omastavas, seestütlevas käändes. EESLISANDIT KOMADEGA EI ERALDATA!-> Noor tuntud tantsijatar Liina Lai sai Nobeli preemia. Komadega eraldatakse tavaliselt 1. Järellisand: Liina Lai, noor tuntud tantsijatar, käis Hispaanias. 2. Omastavas käändes lisand eestpoolt Liina Laia, Hemingway ,,Kellele lüüakse hingekella" lugeja arvamust arvestatakse. Kui omastavas käändes lisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse lisand mõlemalt poolt komadega:
tallu, mille omanikuks oli konservatiivne ühiskonnategelane ja Riigikogu liige Tonkmann. Siin töötasid Liiso ja Karl Ristikivi hoolega suve läbi, et nooruk võiks sügisel astuda Tallinna kaubanduskooli. See kolmeaastase kursusega kool valiti praktilistel kaalutlustel, et kiiremini mõnda ametisse pääseda. Oma teisel kooliaastal Tallinnas debüteeris 16-aastane nooruk juba trükisõnas. 1928. aasta septembris avaldas "Uudisleht" tema jutustuse "Ohver", mille peategelaseks on itaallannast tantsijatar. Enamasti on ta kaubanduskooliaastail kirjutatud jutustused jäänud käsikirja, neid säilitatakse Fr. R. Kreutzwaldi nimelises Kirjandusmuuseumis. 1943. aastal Eestist lahkudes jäi kirjanik peatuma Rootsi. Kuna kirjanduslik töö võõrsil elatist ei võimaldanud, tuli Ristikivil leiba teenida sotsiaalhoolduse ametnikuna. 65. eluaasta saabudes lootis ta pensionäripõlve pääseda, kuid see unistus ei täitunud: Karl Ristikivi suri 19. juulil 1977.
Ettekanne Victor Hugost Victor Hugo sündis 26. veebruar 1802 Besançonis Napoleoni armeekindrali pojana. ja suri 22. mai 1885 Pariisis Noorukina oli tai isaga kaasas sõjakäikudel Itaalias ja Hispaanias. Oli Prantsuse kirjanik. Ta oli tähtsaim prantsuse romantik. Napoleon III vastasena oli ta 18511870 eksiilis. Koos oma vendadega osutas 1819.aastal ajakirja ,, Kirjanduslik Konservatiiv". Ta kirjutas Luulekogusi, Romaane ja näidendeid. Luulekogudest tuntumad on ,,Oodid", ,,Oodid ja ballaadid","Idamaised laulud","Karistused" Romaanidest on tuntumad on "Hukkamõistetu viimne päev" Romaan"Jumalaema kirik Pariisis" "Hüljatud" Tuntumad näidendid on Draama "Cromwell" "Kuningas lõbutseb" "Marion de Lorme" Jumala ema kirik Pariisis Hugo alustas romaani kirjutamist 1829. Tollal käis avalikkuses arutelu teemal, kas Jumalaema kirik senisest asukohast mujale viia või ümber ehitada. Hugo oli mõlemale vastu ja soovis k...
tekstoloog - tekstikriitika, tekstide ehtsuse, igeima kuju jms uurija terapeut - sisehaiguste arst, ldarst, raviarst tiraa - trikarv, eksemplaride arv tiraad - snavaling sutenr - kupeldaja, prostituudi teenuste vahendaja patsifist - patsifismi (rahuaade, maailmavaade, mis eitab igasugust sda) pooldaja paaria - kige madalamast kastist isik Indiast, platu slepp - kleidisaba obelisk - lespoole ahenev neljatahuline kivisammas odalisk - haaremi orjatar v tantsijatar monograafia - ksikprobleemi terviklikult ksitlev teaduslik uurimus skepsis - kahtlemine, kalduvus kahelda maniokk - lunamaine kultuurtaim logopaat - knehlvetega inimene letaalne - surmav koloratuur - kiiretempoline ehishelide rida laulus hel silbil kautuk - kummiaine slaalom - looklev sit lbi vravate (eelkige mesuusatamises) draee - hernesjas kompvek v ravimpill stritsel - piklik palmiksai nitsel - lihatoit zooloogia - loomateadus rii - kohtunikekogu, auhinnakomisjon, hindamiskomisjon
Victor Hugo romaan Sisukokkuvõte Romaani tegevus algab 6. jaanuaril 1482 Pariisis Jumalaema kirikus ja selle ümbruses. Toimub narride festival, mille käigus valitakse narride kuningas. Selleks saab Jumalaema kiriku kellalööja Quasimodo, kes on ühest silmast pime, rangjalgne ja küürakas. Ehkki ta töötab kellalööjana, on ta ise kellade valjust kõminast kurdiks muutunud. Romaani teine peategelane on mustlane, tantsijatar Esmeralda. Kuna ta on imeilus, siis armuvad temasse paljud mehed: nii Quasimodo, tema kasuisa, Jumalaema kiriku ülemdiakon Claude Frollo kui ohvitser Phoebus de Chateaupers. Esmeralda on pimestatud Phoebuse välisest särast ja armub temasse, kuid Phoebus ei armasta teda. Frollo luurab neid pealt ja kui ta näeb, et Phoebus tahab Esmeraldat lahti riietada, hüppab ta peidust välja ja pussitab Phoebust. Esmeralda võetakse kinni ja teda süüdistatakse pussitamises
Jaan Kaplinskit lugedes Jaan Kaplinski on sündinud 22. jaanuaril 1941 Tartus. Ta on eesti meeskirjanik ja samuti ka tõlkija. Tema isa on poola rahvusest õppejõud Jerzy Kaplinski ja ta ema on eestlannast tantsijatar Nora Raudsepp-Kaplinski. Kahjuks on Jaan Kaplinski vanemad surnud. Ta lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli ja õppis 1958-1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat. Ta on töötanud veel ka paljudes erinevates kohtades. Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega. Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski
Silma jäid eksootiline lavakujundus ning detailsed õhulised värvilised ja idamaised kostüümid . I vaatuse kaks peamist toimumispaika olid Püha mets ja palee . Vapraim sõdalane Solor naasis tiigrijahilt ning kohtus püha tule ääres palvetades kauni bajadeer Nikiaga. Noored avaldavad teineteisele armastust. Nende armuavaldusi näeb aga pealt ülembrahmaan, kes olles samuti salaja Nikiasse armunud, lubab preestriseisusest loobuda kui neiu on nõus temaga põgenema. Tantsijatar põlgab mehe tunded ära, ning too tõotab armukadedusest Solori tappa. Samaaegselt toimuvad palees ettevalmistused pulmadeks. Radza andis Solorile oma tütre naiseks , tänutäheks ülesnäidatud vapruse eest. Õnnelikke pulmi varjutab aga armukolmnurk , ning seega otsustavad Gamzatti ja radza nende tee peal ees oleva Nikia tappa. Nikiat sunnitakse peol tantsides külalisi lõbustama. Talle kingitakse lilled, mis väidetakse olevat Solorilt. Neisse
Degasi lemmiktehnika oli pastell. Degas esines impressionistidega koos ühistel näitustel. Degas loomingu keskpunktis oli kaasaegne linnaelu, mitte loodus nagu impressionistidel. Tema kujutab maalidel kabareede ja teatri elu, eelkõige baletti. Degas oskab suurepäraselt edsi anda liikumist, teda võlus liikumise hetkelisus, ilmselt andis selleks tõuke fotograafia. Tuntuim töö on ,,Tantsutund", kus maali keskel seisab õpetaja, kepp käes, tagaplaanil on tantsijatar peegli ees ja kõrval klaver, mille ees teised tantsijannad enda järjekorda ootavad. Esmapilgul jätab maal juhuslike, seoseta fragmentide mulje. Lähemal vaatlemisel võib märgata, et figuur mustas kujutab distsiplineerivat printsiipi, valged lehvivad laigud kehastavad aja rütmi, liikumist ja vabadust. Naine ei esine Degasi loomingus kauni ja meelelise olendina. Ta kujutab lauljannasid ja tantsijannasid haaravalt ja eluliselt, ilma ilustamata, grotesksetes poosides ja näitab armutult
AUGUSTE RENOIR ,,Tantsupidu linnas" ; ,,Tantsupidu maal" ; ,,Pannkoogijahuveski" BERNINI ,,Apollon ja Daphne" ; arhitekt ja skulptor C.D.FRIEDRICH ,,Rändaja udumere kohal" ; maastiku- ja merevaated, romantsimi eelkäija CLAUDE MONET ,,Mulje. Tõusev päike" (impression. Soleil levant) ; ,,Daam aias" ; ,,Moonid" ; ,,Londoni parlamendihoone" ; ,,Sirelid" ; ,,Roueni katedraal" ; ,,Argenteuil" ; ,,Vesiroosid" EDGAR DEGAS ,,Tantsijanna sinises" ; ,,Täht ehk tantsijatar laval" ; ,,Ooperihoone tantsufuajees" ÉDOURD MANET ,,Nana" (Zola romaani prostituut), ,,Olympia" (Urbino Venuse paroodia) ; ,,Eine roheluses" parodeerib Tiziani ,,Kontsert vabas õhus" EDVARD MUNCH ,,Karje" ; ,,Madonna" EUGÈNE DELACROIX ,,Vabadus juhtimas rahvast" FRANCIS GOYA ,,Alasti maja" ; ,,Riietatud maja" FRANCISQUE POULBOT ,,Gavroche" kits FRANÇOIS BOUCHER ,,Diana pärast suplemist" ; lambuririietuses aadlikud ; ,,Marquise de Pompadour" Louis XV kallim G
"Vanamehe pea" (graniit) "Põlvitav naine" (marmor) "Irene Kansa" (pronks) "Metskits" (pronks) "Istuv naine" (pronks) "Karjapoiss" (basalt) 7. O.Kallis kasutas põhiliselt pastelli, harva ka õli. Näiteid: "Kalev kotka seljas" (õli) "Tiritamme kasvatamine" (pastell) "Kalevipoeg allilmas" (pastell) "Kirg" (pastell) 8. A.Laikmaa portree on teinud Nikolai Triik. 9. A.Starkopfi skulptuure: "Pieta` " (tamm) "Siiami tantsijatar" (pronks) "Ärkaja" (marmor) 10. Eduard Viiralti graafika: "Lamav tiiger" (pehmelakk) "Kabaree" (vasegravüür) "Põrgu" (vasegravüür) "Absindijoojad" (puugravüür) 11. Eesti kunstis on esindatud kubism ja fovism. Näiteid kubismi kohta: Arnold Akberg "Vaade Toompealt" (õli) Ado Vabbe "Abstraktne nägu" ( tuss)
· Impressionistid eelistavad maalimist vabas õhus, põhimotiiviks maastik. · CLAUDE MONET - rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist - sari Roueni katedraalist - andis vaimustavalt edasi looduse muutlikust nt veepinna sillerdust - ,,Aed Vetheuil`s" ,,Euroopa sild Pariisis" · EDGAR DEGAS - täpsus ja jahedus - keerukate liigutuste tabamine - pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud - ,,Dzokid võiduajamisel" ,,Täht ehk tantsijatar laval" · AUGUSTE RENOIR - huvitus peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamisest - tema töödes tunda, kuidas nägemine võib rõõmu, isegi joovastust pakkuda - suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev
Silma jäid eksootiline lavakujundus ning detailsed õhulised värvilised ja idamaised kostüümid. I vaatuse kaks peamist toimumispaika olid Püha mets ja palee. Vapraim sõdalane Solon naasis tiigrijahilt ning kohtus püha tule ääres palvetades kauni bajadeer Nikiaga. Noored avaldavad teineteisele armastust. Nende armuavaldusi näeb aga pealt ülembrahmaan, kes, olles samuti salaja Nikiasse armunud, lubab preestriseisusest loobuda kui neiu on nõus temaga põgenema. Tantsijatar põlgab mehe tunded ära, ning too tõotab armukadedusest Solori tappa. Samaaegselt toimuvad palees ettevalmistused pulmadeks. Radža andis Solorile oma tütre naiseks, tänutäheks ülesnäidatud vapruse eest. Õnnelikke pulmi varjutab aga armukolmnurk, ning seega otsustavad Gamzatti ja radža nende tee peal ees oleva Nikia tappa. Nikiat sunnitakse peol tantsides külalisi lõbustama. Talle kingitakse lilled, mis väidetakse olevat Solorilt
kitsas ja korduv.Nad on erootilised,kuid mju kahandab see,et kehas on nrgalt rhutatud soolisust. Enamasti ei mngi rolli ka nod ja ilmed.Poosid osutavad teinekord sensualiseeritusele,kehad vhem.Dnaamika huvitab kunstnikku enam kui meelelisus,siiski on nii mnegi paari teineteise jrele haaramises alasti iha.Joonistused esitavad ekspressiooni,milles vaikse homoerootilise melanhoolia asemele tuseb vitaalsus. Anton Starkopf on ka skulptor,ta on teinud ni mitmeidki skulptuure:"Siiami tantsijatar","Sbratarid","Tantsijanna","Naine kalaga","Flora","Andumus","Leda luigega","Madonna","Pieta".Maskuliinsuse ja hpertrofeeritud ju vrdkujude loojalt sai Starkopf tuke mnegi erootilise sugemetega naisakti joonistamiseks.Naised on pris atleetlikud ja vtavad monumentaalseid poose,kuid neis on ka teatud primitiivne ahvatlevus.Allakriipsutatud ilmekus ja sensuaalsuse varjund lubab tid paigutada ekspressionismi.1919.-1920.aastast
e pulvar" Sama objekt erineva valgusega "Inglise parlamendihoone" 1903 ja 1905 "Roueni katedraal" päiksepaistel ja sombuse ilmaga "Sild 1" ja Sild 2" "Paplid Epte jõe pangal" Edouard Manet (1832-1883) "Monet maalimas oma ujuvas stuudios" 1874 Edgar Degas (1834-1917) "Täht"- tantsijatar laval "Tantsuklass" Auguste Renoir (18411919) "Supleja kivil" "Kübaratele lilli panevad tüdrukud" 1890 "Aasal" "Tüdruk kastekannuga" Camille Pissarro (1830 1903) "Teatriväljak vihmas"1898 "Puhkavad heinalised" Alfred Sisley (1839-1899) "Udune hommik" "Tee väikse linna lähedal" Berthe Morisot (1841 1895) "Peitusemäng" Impressionism kirjanduses 19.20. saj. vahetusel saksa,
,,Tapetud Marat" iseloomulik suur lihtsus, sugestiivsus ,,Napoleoni kroonimine" maali mõõtmed 6,1 x 9,3 m. Sündmus toimus 1804 Pariisi Notre-Dame`i katedraalis. Maalitud 1805-1807(8). * Jean Auguste Dominique Ingres /ängr/ (1780-1867). Davidi õpilane. Ingres`ile on omane väga lihtne, suure selge vormiga maalimislaad. Ta loomingu parim osa on portreed ja aktid. ,,Suur odalisk" (odalisk haaremi tantsijatar) . Maali iseloomustus ,,külmunud meelelisus". Klassitsistlikust maalikunstist kasvas välja akadeemiline kunst. See tähendab antiik- ja renessansskunsti mehhaanilist jäljendamist. (Nii õpetati kunstiakadeemiates, sealt on pärit nimetus). Selline maalimislaad sattus 19. sajandi teisel poolel vastuollu uute kunstisuundadega. Saksamaa Saksamaal õitses klassitsistlik arhitektuur. Nimekas arhitekt oli Karl Friedrich Schinkel.
□ „Tapetud Marat“ – iseloomulik suur lihtsus, sugestiivsus □ „Napoleoni kroonimine“ – maali mõõtmed 6,1 x 9,3 m. Sündmus toimus 1804 Pariisi Notre-Dame`i katedraalis. Maalitud 1805-1807(8). * Jean Auguste Dominique Ingres /ängr/ (1780-1867). Davidi õpilane. Ingres`ile on omane väga lihtne, suure selge vormiga maalimislaad. Ta loomingu parim osa on portreed ja aktid. □ „Suur odalisk“ (odalisk – haaremi tantsijatar) . Maali iseloomustus – „külmunud meelelisus“. Klassitsistlikust maalikunstist kasvas välja akadeemiline kunst. See tähendab antiik- ja renessansskunsti mehhaanilist jäljendamist. (Nii õpetati kunstiakadeemiates, sealt on pärit nimetus). Selline maalimislaad sattus 19. sajandi teisel poolel vastuollu uute kunstisuundadega. Saksamaa Saksamaal õitses klassitsistlik arhitektuur. Nimekas arhitekt oli Karl Friedrich Schinkel. Ta
teemadele, kuid nende tööde kompositsioon oli traditsiooniline. Edgar Degas (1834-1917) Degas oli suurepärane joonistaja ja tema lemmiktehnikaks oli pastell, mis andis võimaluse ühendada joonistuse maalilisusega. Degas`d tuntakse eelkõige baleriinide maalijana. Talle oli oluline tabada keerukaid liigutusi ja balletitantsijad andsid selleks hulgaliselt võimalusi. Samuti armastas ta kujutada tantsijate õhulisi ja õrnu kostüüme. "Täht ehk tantsijatar laval" "Sinised tantsijad" Degas tegi hulgaliselt kiireid visandeid tantsijatest harjutamas, esinemas ja puhkehetkedel, lõpetas oma töö aga alati ateljees. 1890. aastatel hakkas Degas maalima seeriat naistest vannis. Ta lasi tuua oma ateljeesse vanni ja tekitas kunstlikult intiimse vannimiljöö. Kui Degas nägemine halvenes ja muutis maalimise võimatuks, hakkas ta taas tegelema pisiplastikaga. Ta modelleeris väikeseid hobuseid ja baleriine vahast ja savist, misjärel valas nad pronksi.
kompositsioon, motiiviks oli maastik, vabaõhumaalid, E. Manet, C. Monet tegi esimese impressionistliku maali, andis edasi looduse muutlikust, ,,Impressioon. Tõusev päike", ,,Palazzo Mula Veneetsias", ,,Roueni katedraal", P. Renoir mahedad ja südamlikud teosed, heledad ja puhtad toonid, pehmed pintslilöögid, ,,Vihmavarjud", ,,Aerutajad Chatou´s", ,,Kiik", E. Degas täpsus ja jahedus, kujutas balletitseene, kus oli liikumist, armastas pastelli, ,,Dzokid võiduajamisel", ,,Täht e tantsijatar laval", ,,Tantsutund", C. Pissarro õhulised ja päikeseküllased tänavapildid, Pariisi aiad ja põllud, ,,Punased katused", ,,Sild Rouenis", ,,Montmarte´i bulvar", A. Sisley maalis vabas õhus, ,,Udune hommik", ,,Küla Seine´i kaldal", ,,Moret' papliallee", Eesti Ants Laikmaa ,,Maria Underi portree" ja Paul Burman ,,Kitsekari".
htm 3. Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile. Renessansist impressionismini (õpik) 4. http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/impressionism.htm 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Claude_Monet 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Degas 7. http://en.wikipedia.org/wiki/Camille_Pissarro (eesti keeles) 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Pierre-Auguste_Renoir Claude Monet maal "Impressioon. Päikesetõus" andis voolule nime. Edgar Degas - ,,Täht" tantsijatar laval Auguste Renoir - ,,Supleja kivil" Camille Pissarro - ,,Teatriväljak vihmas"
Murranguline kunstistiil. Kogu impressionismi järgne kunst hakkab taas kaugenema impressionismist. Rõhutakse valguse ja õhu edasiandmist. Tähtis on see, kidas kujutatakse!(seeriad) Eelistati kasutada heledaid värvitoone- kasutati väga hästi taju. Komataolised pintslitõmbed. Värvioptika. Sai alguse Prantsusmaalt. Claude Monet ,,Parlamendihoone"(seeriad); ,,Claude Monet maailmas"; ,,Heinakuhjad". Edouard Monet oli impressionistide eeskujuks (taust). Edgar Degas" Täht ehk tantsijatar laval". Näiline, juhuslik kadreering tegelikkusest. August Renoir ,,Tsirkus Fernando". Camille Pissano. Edgar Degas(pastellid) POSTIMPRESSIONISM Osaliselt oli samaaegselt impressionismiga. Stiili viljeles 3kunstnikku ( Gogh, Paul Cauguin, Paul Cezanne). See kunstistiil oli omane Prantsusmaale. 1880.aastal esimesed õlimaalid van Goghilt. Vincent van Gogh ,,Tähisöö" 1889.a. Vincenti tööd mõjuvad väga jõuliselt. Tema jaoks oli oluline leida väljendus oma hingeseisundile
*gedikli- õueneitsi *"Historia Turchesa"- "Türgi ajaloos" *ikbal-lemmik *haseki sultana- lemmiknaine *valide sultana- sultani ema, impeeriumi kõige võimsam naine *Cin Kap- Vaimude Värav *kismet- saatus *sems-päike *bostanci- sultani ihukaitsja *kayik- aerupaat *Yildiz saray- täheloss *ben seviyorum seni gül, gül- ma armastan sind roos, oo roos *keyif- kaif, "ülim rahuolu või täitumus" *Hünkan sofasi- Sultanisaal *nargile- vesipiip *sazende- naismoosekant *cengi- tantsijatar *araba- kaetud vanker *bazaar- turg *yali- mereäärne villa *canta- kuld- ja hõbekantidega sametist käelotid *bahsis- almuseraha vaestele *mendil- taskurätik *hamam- türgi saun *tepidarium- puhkeruum *cibuk- väga pikk piip *masallah- lihtsalt ime *afiyet seker olsun- head isu *tesekkür ederim, sizede afiyet- head isu ka teile *cervosa- ürdiõlu *bas kain- peanaine *ikinci kadin- teine naine *ücüncü- kolmas naine *hazmedar-peavarahoidja *yenicser- sõdur *Mullah- muslimi vaimulikud
Seal esines näitusel lõuendiga ,,Impressioon. Tõusev päike" Selle maali järgi hakati ka kutsuma uut koolkonda-impressionistideks. Monet'st sai viljakaim impressionist. Ta ei maalinud niivõrd objekte vaid valgust ja õhku. Sama kehtib ka kunstniku Camille Pissarro kohta. Peamiselt inimeste kujutamisele pühendas end Auguste Renoir-,,Tütarlaps lehvikuga". Väga meeldejäävaid pilte baleriinidest ja ratsavõistlustest maalis Edgar Degas. ,,Täht ehk tantsijatar laval". Maastikumaalija Alfred Sisley-,,Paat üleujutuse hetkel". Ning naiskunstnik Berthe Morisot- ,,Häll" Impressionistid tõid suure muutuse maalide ülesehitusse. Nad ei keskendunud objektidele vaid võtsid hetke elust, linnavaatest. Nii võis juhtuda, et pool inimest on hoopis pildilt väljas. Maalisid samu pilte erinevatel aegadel ja nii võis saada hoopis erineva meeleolu ja värvikasutusega teoseid. Esimesed impressionistid korraldasid kokku 8 näitust
pintslitõmmetega. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. 3) Vaata Edgar Degas` maali Täht ehk tantsijatar laval kl 229 ja nimeta sellel kaks iseloomulikku joont, mille järgi võib autori ära tunda! *Kõikides töödes esineb Degas pessimistliku ja külmalt kritiseeriva vaatlejana. Armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Neoimpressionism. Postimpressionism 12. klassi kunstiajaloo õpiku § 4 ja 5 iseseisvalt läbi töötada ja teha kokkuvõtted 1) Mis on neoimpressionism? Nimeta kaks kunstnikku! (§ 5)
Degasi lemmiktehnika oli pastell. Degas esines impressionistidega koos ühistel näitustel. Degas loomingu keskpunktis oli kaasaegne linnaelu, mitte loodus nagu impressionistidel. Tema kujutab maalidel kabareede ja teatri elu, eelkõige balletti. Degas oskab suurepäraselt edsi anda liikumist, teda võlus liikumise hetkelisus, ilmselt andis selleks tõuke fotograafia. Tuntuim töö on ,,Tantsutund", kus maali keskel seisab õpetaja, kepp käes, tagaplaanil on tantsijatar peegli ees ja kõrval klaver, mille ees teised tantsijannad enda järjekorda ootavad. Esmapilgul jätab maal juhuslike, seoseta fragmentide mulje. Lähemal vaatlemisel võib märgata, et figuur mustas kujutab distsiplineerivat printsiipi, valged lehvivad laigud kehastavad aja rütmi, liikumist ja vabadust. Naine ei esine Degasi loomingus kauni ja meelelise olendina. Ta kujutab lauljannasid ja tantsijannasid haaravalt ja eluliselt, ilma ilustamata, grotesksetes poosides ja näitab armutult
Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas eriti naisi ja lapsi. Naised maalis kunstnik väga kenana ning veetlevatena. Inimesed maalidel olid täis rõõmu ning samas ka ilu. Tulvil tervist. Värvid aja jooksul muutuvad aina heledamaks, hiljem domineerivad roosa ja sinine. Kohati on maalid liiga magusad. 3) Vaata Edgar Degas` maali Täht ehk tantsijatar laval kl 229 ja nimeta sellel kaks iseloomulikku joont, mille järgi võib autori ära tunda! * maali sisulise külje rõhutamine · suur tähelepanu on valgusel · toonid on heledad Neoimpressionism. Postimpressionism 1) Mis on neoimpressionism? Nimeta kaks kunstnikku! (§ 5) Puäntillism, kunstivool, mis oli tekkinud Prantsusmaal u 1885 impressionismist. Erinevalt impressionistidest, kelle käsitluslaad oli spontaanne, kandsid neoimpressionistid värvid
Auguste Renoir oli esialgu Monet'le konkurent. Olustikumaal impressionistlikus tehnikas. Hilisloomingus pöördus realistliku ja romantilisema impressionistliku kujutamise poole. ,,Tants Moulin de la Galette'is", seal võib näha kunstnikku ennast ka seal tantsimas. Kasutas lopsakaid naisakte ning modelle. ,,Gabrielle roosiga", üks tema lemmikmodelle. Tema pojast sai edukas rezissöör. E. Degas jõukast perekonnast, huvitus balletist ja ratsavõistlustest. ,,Priimabaleriin ehk täht ehk tantsijatar laval". ,,Dzokid võiduajamisel". Avalik antisemitist. Impressionism pole loomingus valdav. Sisley Inglismaal. Mererannik, veeteemad. Bretagne'i rannikust palju maale, sealsed üleujutused. Veespordi alad, aerutamine. ,,Regatt". Eelistab sinist ja valget on teinud ka talvemaastikku. Whistler. Realism: ,,Ema portree". impressionism: ,,Vana Battersea sild". Sümbolism. 1880A 8.näitus Pariisi. Jätkuvalt ebasoodsad olud. Laguneb laiali. Pissarro, Renoir, Degas kaugenevad
27 vastupidi Nipernaadile, ei ole rändurielu tema jaoks vaid hetk, vaid elu. Tema rännak palju laiaulatuslikum. Rännakusse seguneb ka kõhklust, rändurielu mõttetust- kas jääb ta rännates millestki olulisest ilma? Valida kas rändurielu või töömeheelu ning mõlemal juhul tuleb tuua valusaid ohvreid. 1945 "Leegitsev süda" kirjutas eksiilis, romaan romaanis, tõsiseim ja läbimõelduim, Gailiti enda lemmik. Tantsijatar Kaie Skalle(visadus) ja helilooja Taavet Rabaranna armastus. Kunstiteos peab suutma puudutada rahva hinge, kunstnik ei tohi jääda rahvale kaugeks- siis pole tema loomingul mõtet ega eesmärki. 1951 "Üle rahutu vee" tigedus, piirsituatsioon- paadiga põgenejad Rootsi, palju konflikte 1951-59 "Kas mäletad, mu arm" I-III romaan novellides, metsatöölised jäävad lumevangi ja jutustavad lugusid. Helgelt nostalgiline meeleolu. 22
annaabi.ee 
