Autor: Timo Loomets Kustas Kikerpuu Kustas Kikerpuu sündis 19. oktoobrils 1937 Tallinnas. Kustas Kikerpuu oli helilooja, džässmuusik, dirigent ja pedagoog. Ta on tuntud oma meloodilise ja romantilise laululoomingu poolest. Aastatel 1965-1976 töötas ta Eesti Televisiooni muusikatoimetajana ja ETV ansambli juhina. Põhiosa loomingust moodustavad umbes 200 levilaulu, millest peaagu kõik on loodud tema enda sõnadele. Paljud tema lauludest on võitnud võitnud auhindu eesti lauluvõistlustel
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Kustas Kikerpuu Referaat Kohtla-Järve 2013 Kustas Kikerpuu sündis 19. oktoober 1937. aastal Tallinnas ja suri 20. oktoober 2008. aastal Tallinnas, kes oli eesti dzässmuusik ja helilooja, orkestrijuht ja muusikapedagoog. Ta kirjutas ligi kakssada laulu, millele kirjutas ka tekstid tavaliselt ise. Kustas lõpetas Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise erialal. Ta töötas muu hulgas Filharmoonias muusikuna, Eesti Televisioonis muusikatoimetaja ja ansamblijuhina, Eesti Reklaamfilmi muusikajuhina, Eesti Raadio kontsertorkestri ja bigbändi dirigendina, Georg Otsa nimelise muusikakooli õpetajana, Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Aastatel 19651976 töötas ta Eesti Televisioonis meelelahutussaadete toimetajana, juhatades selle kõrvalt ka TV-ansamblit, mis osales paljudes saatesarjades "Horoskoop" (19681973), "Entel-tentel" (19681969), "Trika-trei" (1970197...
Taeva palge all August Mälk Romaan algab sellega, kui Tuisu Jüri oma pojale Kustasele linna bussi vastu tuleb. Kustas on viimased 6 aastat merel olnud ja otsustas nüüd koju tulla. Koduteel juba üsna küla lähedal tuleb neile vastu Hilde. Hilde ja Kustase vahel oli kogu aeg midagi olnud ning nüüd oli ta esimene inimene, keda Kustas kodukülas nägi. Tervitasid üksteist ja lubasid veel kohtuda. Lõpuks jõudsid Kustas ja Jüri Tuisu tallu. Seal tervitasid Kustast pisarsilmil ema, vend Kaarel, Kaarli naine Viia (suure kondiga tugev naine) ja nende kolmeaastane poeg Heino. Kustas päris noorima venna Lui kohta, see oli läinud laeva peale raha teenima. Kustas küsis kohe isa käest, miks tema enam laeva peal ei ole, kuid isa ainult ühmas midagi vastu, sest ta ei tahtnud esialgu tunnistada, et talle olevat laevakapteni kohale asendaja leitud ja sedagi sai ta teada küla pealt
Kustas on kuus aastat olnud Ameerika merelaevadel tööl ning nüüd viis tee tema tagasi oma sünnikohta Saaremaale Sõrve poolsaarele. Kodus ootavad Kustast pereisa Jüri, ema Mari, vennad Lui ja Kaarel, õde Juta, Kaarli naine Viia ning Viia poeg heino. Nad kõik elavad ühes talus ning on Kustase tagasituleku üle rõõmsad. Peagi on kodustega jutud räägitud ning elu läheb nagu varemgi edasi. Mehed käivad saunas ning peagi on külas ka pidu. Kustas on Ameerikast toonud uue uhke pilli bajaani ning seepärast on Kustas nüüd ka alati ootadud pillimees. Peol märkab Kustas oma endist tüdrukut Hildet, kuid peagi saab Kustas teada, et Hilde on läinud selle ajaga mehele. Kustas küll lootis, et Hilde on endiselt vaba, kuid ta ei kurvasta ning lõbutseb peol edasi. Varsti teatab Kustase vend Lui oma isale, et leidis omale tüdruku nimega Tooni ning kavatseb too omale naiseks võtta
Näe, õunapuud hakkavad õitsema Igal inimesel on elus hetk, mil ta tajub, et on muutunud poisit meheks või neiust naiseks. Kujutan ette, et see on ülimalt meeldiv tõehetk. Just selle perioodini jõudis ka raamatu peategelane Kustas. Tema vanemad lootsid noormehelt nüüd ka suuremaid samme ja ettevõtmisi, samuti taheti aidata Kustas meeldivatele raudteerööbastele. Kuidas aga leida neid õigeid teid ning valikuid, et tulevikus kaugele jõuda? Kustasel toimus see üleminekuetapp Ameerikas, meremehena leiba teenides. Ilmselt oli seal töötades palju aega oma oleviku- ja tulevikuelust mõelda. Muidugi läheb ka aeg edasi ning noor peabki oma prioriteedid ja väärtushinnangud paika panema, ent seda soodustas ka kodust eemalolek ning maailmapildi avardumine. Kodusaarele
August Mälk ,,Taeva palge all" 1937 Olustikuromaan, rannatriloogia. Tegelased: Jüri Tuisk endine Maia laevakapten Kustas Tuisk koer Sulli suri Ameerikas oldud aja jooksul Kaarel Tuisk Lui Tuisk Juta Tuisk õppis kodumajanduse koolis Viia Kaarli naine; lapsed Heino ja tüdruk; tugev, kaalukas naine Rannavälja Hilde Kustase noorpõlvearmastus, abielus Veere Alleksiga kellega tal ka kaheaastane laps Tursa Simmu rannapops, õllemeister
"Taeva palge all" analüüs August Mälgu poolt kirjutatud rannaromaan. Tegevus toimub 20. saj keskpaigal Tallinnas. "Taeva palhe all" - lugu rannakülas elavatest peredest, peamine rõhk Tuisu perel. Pere keskmine poes Kustas naaseb kuue aastaselt laevareisilt ja püüab sulanduda kohalikku ellu, püüab kala ja kõib hülgejahil. Samas areneb armusuhe lapsepõlvekaaslase Hildega, takistuseks naise abikaasa Alleks. Peale kahte aastat kaotab Kutas oma noorema venna ja peagi ka vanaks jäänud isa. Hoolimata selelst kõigest tahab Kustas lõpuks viia isa alustatud unistuse, nimelt ehitada purjekas. Kustas loobub oma armastusest Hildest ja võtab kaaslaseks surnud venna armastatu Tooni
Koos veedavad nad alkoholist joobununa päevi, mõlemad mandunud. Lootust ega väljapääsu sellest pole, Popi ei mäletagi enam Isandat. Lootus aga tuleb, sest lugu lõppeb puändiga. Käib suur plahvatus ja maja lendab õhku, üheskoos kahe tegelase maailmaga. Võib arvata, et teispoolsuses on kindlasti uued peremeeste ja alluvate suhted. ,,Suveöö armastus" Novell ,,Suveöö armastus" keskendub kahe noore, Kustase ja Maali suhtele. Novelli alguses on suhe kassi-hiire faasis. Kustas tahab öösel insinktide kutsel Maali juurde minna, et neidisega koos olla. Maali aga näeb Kustase läbi noormees olevat vaid ühe asja peal väljas, arvab ta. Konflikt ongi selles, et Kustas ei jäta jonni Maalit paludes ja anudes, Maali aga lunimisele järgi ei anna. Kahekesi on nad kui väikesed lapsed, kes kumbki mänguasja enda poolele rebida üritavad, üks rebib ühest, teine teisest otsast. Kuigi sellisel juhul on oht, et mänguasi hoopis
Noor koolmeister ei saanud tegutseda nii nagu ta tahtis ning seega tema plaanid läksid luhta. Kandimees sai oma ihaldatud maad, kui kaotas selle läbi oma lähedased. ,,Toome helbed" Teose peategelaseks on lapsik ja õrn Leeni, kes ei mõistnud hästi täiskasvanute maailma. Tegevus leidis aset kevadel tüdruku talus ning jõe kaldal. Ühel kevadpäeval leidis Leeni ennast taas unistamast, kui ta nägi aias suudlevat paari, kelleks olid ta õde Marie ja karjus Kustas. Ta tundis, et ta justkui hakkas mõistma armastust ning ta tahtis seda ka ise kogeda. Seetõttu otsustas ta avaldada muljet jõe ääres kala püüdvale Vidrikule, viies talle võileiva. Poiss sõi küll võileiva ära, kuid jäi tüdruku suhtes ükskõikseks ning see murdis tüdruku südame. ,,Suveöö armastus" Selles teoses oli peategelasi kaks: noor Maali ning temast vanem Kustas, kes olid teineteisse armunud, kuid tüdruk ei tahtnud seda tunnistada. Sündmustik
TURSA SÕBRAD, TUTTAVAD SIMMU RANNAVÄLJA REIN VEERE ALLEKS (Hea sõber KALAMAJA PRIIDU ja abimees) HÜDJAPE JUHAN abielus VEERE LAPS Noorpõlve armastus HILDE TUISU KUSTAS (peategelane) JUTA Koolmeister VÕRKE (Kustase õde) abielus Tammise VILLEM poeg isa LEENA TUISU JÜRI poeg KAAREL abielus (isa) ja MARI(ema) (Kustase vend) poeg
Maali käskis aga Kustal ära minna ning ei teinud ust lahti. Käskis minna paksu peretütre Mari juurde lauda lakale. Mari oli aga kergesti kättesaadav ja andis kõigile suudluse, kes pead ära ei pööranud. Kuid Kustale meeldis Maali, kuigi temast mõni aasta vanem tüdruk oli pirtsakas, kuid siiski puhas. Maali ei lasknud teda ikka sisse ning sulane külmetas aluspükstes trepil, ta ähvardas isegi peremeest kutsuda. Kustas oli hetke vait ja mõtles missugune Maali on. Siis aga hakkas ta uuesti sisse paluma ning tüdruk ehmatas häält kuuldes, et Kustas veel seal oli. Ta ei lasknud sulast ikka sisse ning käskis endiselt Mari juurde minna. Lõpuks tõusis Kusta vihaselt ja ütles, et läheb lauda peale. Vaevalt oli ta paar sammu astunud kui tüdruk pea ukse vahelt välja pistis ja küsis kas ta tõesti sinna läheb. Poiss peatus ning läks tagasi aida varju. Maali
Arvati, et eesti oma usk on hävinud ja see tuleb uuesti luua. Kuna rahvausku peeti iganenuks ja kasutuks, kujundati välja uued taarausulised rituaalid ja traditsioonid. 2. TAARA USU AJALUGU Taarausuliste liikumine Eestis algas Eesti Vabariigi algaastatel. Algatajaks peetakse psühhiaatrit Juhan Luigat, kes huvitus soome-ugri rahvaste ja idamaade usunditest. Koos käima hakati 1925, taarausu peaideoloogiks kujunes major Kustas Utuste ja tema abikaasa Marta Utuste.1926. aastal teatas Tallinnas Väike-Pärnu maanteel elav mehaanik Kullama, et ta jõudnud juba umbes kakskümmend aastat tagasi selgusele, et ainsam õndsakstegev usk on lootus Taara, Kalevipoja ja Linda sisse.Major Kustas Utuste (Kirschbaum) eestvedamisel kogunes 1925. aastal Tallinnas seltskond, kes huvitus Eesti oma usust ja nimetas end taaralasteks. Viis aastat hiljem, 1930, asutati juba esimene taarausuline ühendus „Tallinna Hiis“.
Südant ei saa sundida ,,Taeva palge all" lugu rannakülas elavatest peredest, peamine rõhk Tuisu perel. Pere keskmine poeg Kustas naaseb 6-aastaselt laevareisilt ja püüab sulanduda kohalikku ellu, püüab kala ja käib hülgejahil. Samas areneb armusuhe lapsepõlvekaaslase Hildega, takistuseks naise abikaasa Alleks. Peale kahte aastat kaotab peategelane oma noorema venna ja peagi ka vanaks jäänud isa. Hoolimata sellest kõigest tahab Kustas lõpuni viia isa alustatud unistuse, nimelt ehitada purjekas. Kustas loobub Hilde armastusest ja võtab kaaslaseks surnud venna armastatu Tooni. Selles romaanis selge merelt võtmise teema ja hülgejaht väga detailselt kirjeldatud. Põhiidee: Südant ei saa sundida Õnne ei pea kaugelt otsima ,,Hea sadam" orb Julius saab omale uue kodu mereäärses kalurikülas Taavi juures. Poiss õpib kalastamist ning suhted laabuvad ka Taavi naise Liisuga. Kuna Taavi õde pole oma eluga rahul
Tegevuskoht: Atla lahe ümbrus, Harilaid, Salava saar, karid. Teema: rannaelu väärtustamine, ausus, töökus, julgus, vähenõudlikkus Peategelane Hannes satub abielu tõttu sisemaale, ei harju, tuleb oma rannakülla tagasi. Tunnistati aasta parimaks romaaniks. Sisukord Eelmine Järgmine TAEVA PALGE ALL 1937 Tegevuskoht: Sõrve, mida kirjanik tundis Mõntu päevilt, tegevus toimub endise kaljasekapteni Tuisu Jüri taluperes. Teema : Kadunud poeg Kustas, kes on 6a meredel sõitnud, tuleb koju tagasi. Kustas on rannaelust ja tööst võõrdunud. Sisukord Eelmine Järgmine HEA SADAM 1942 On Taavi-romaan. Vähenõudlikul Kipri Taavil puudub auahnus, ta ei hooli rahast. "Aga kuldne tee on keskmine. Oma vaevast saad, oma lõbuks annad! Ja aitad teistki, kui jaksad." see on Taavi elukreedo. Elu kujutatakse läbi Juuljuse silmade, kelle Taavi võtab oma perre elama. On Mälgu kõige enam tõlgitud romaan.
Tuntuimad levimuusika heliloojad Kustas Kikerpuu (1937) (orkestrijuht, helilooja ja muusikapedagoog) 1960-70ndatel tegutses ta Eesti Televisiooni ja Eesti Reklaamfilmi muusikatoimetaja ja ansamblijuhina ning orkestri "Levimo" dirigendina. Kustas Kikerpuu on töötanud G..Otsa nim. Muusikakooli pop-jazz osakonna juhataja ja teoreetiliste ainete õpetajana, samuti jazzteoreetiliste ainete õppejõuna Eesti Muusika ja Teatriakadeemias. 2006. a., ilmus temalt ka suurepärane dsässiteooria õpik "Jazzharmoonia". Kikerpuu on kirjutanud sadu estraadihitte, sealhulgas sellised väga tuntud laulud nagu ,,Taas punab pihlakaid", "Meie kaks", "Hororskoop", ,,Matise laul", ,,Ammu tunnen sind", ,,Langevate lehtede aegu" jpt.
Nabucco ja Jago ( Verdi Rigoletto, Nabucco ja Othello ). Jazzi Zahharovi ilmumisega ruumi täitus saal koheselt siiruse ja rõõmuga. Esimesena "tõmbas ta rahva käima" Arne Oit´i ja Heldur Karmo lauluga ,,Tsirkus". Kaasalauljaid oli palju igast vanusest. Ka kõige kurvemal vanadaamil sai bariton naeratuse näole. Õnneks olin istunud esiritta tänu millele sain tema emotsioone väga lähedalt tunda. Järgnesid samuti head laulud : Silvio Pace´i ja Kustas Kikerpuu ,,Oled teinud mind õnnelikuks", mida kuulates tundus mulle, et oleksin ajas tagasi rännanud ja viibiksin kuskil tantsusaalis; Uno Naissoo ja Heldur Karmo ,,Nüüd astub hobu omapead", mis sai väga rõõmsalt ja kelmikalt Zahharovi poolt lauldud, tekkis tunne nagu ma oleksin suves ; Arne Oit´i ja Heldur Karmo ,,Suveöö", see laul oli minu arust üks kaunim laul sellel kontsedil, laul pani minu südame kiiremini
TÕDE JA ÕIGUS III OSA Tegelased: Indrek emand Lohk Kristi Lohk tütar Viidik apteekrist koolivend Otsaavli Kustas politseijaoskonnas kirjutaja, Indrek õppis temaga köstri juures vene keelt Hr. Lohk korteri peremees Bõstrõi proua Passelmann proua Kuusik söögimaja perenaine Viljasoo Indreku semu, avaldas Indreku jutud raamatus Joosua Rahva sõbra toimetuses Sillamäe Rahva sõbra toimetuses Käba poodniku töötaja Marie lastega lesk, kelle eest Viljasoo hoolitsema hakkas Hildegard ja Kunigunde Marie tütred
Autor Teos Zanr Kirjanduslik vool Tegelased Märksõnad Fr. Tuglas ,,Inimese vari" novell impressionism Maret; võõras raisatud armastuse lugu ,,Suveöö armastus" armastusnovell Kustas ,,Toome helbed" novell Leeni Tammsaare ,,Kõrboja peremees" talupojaromaan realism Kõrboja Anna; Katku maa, Villu peremeheküsimus ,,Põrgupõja uus romaan Vanapagan Jürka; maapealne ebaõiglus vanapagan" Kaval Ants
Andrus saareste Maile Kikerpill Kadrina Keskkool 2013 Üldandmed Andrus Kustas Saareste Nime erikujud: Albert Saaberg, Albert Helmut Gustav Saaberk (kuni 1921), Albert Saareste (kuni 1935) 18.06.1892 Tallinn - 10.05.1964 Uppsala eesti keeleteadlane ja murdeuurija lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal Eesti esimese murdesõnade atlase autor organiseeris süstemaatilise eesti murdeainestiku kogumise 19251941 Tartu Ülikooli eesti keele professor Akadeemilise Emakeele Seltsi esimees pani eesti keele õpetamisele Tartu Ülikoolis korraliku teadusliku aluse
naised, kes käituvad nagu mehed ise. Kui mees magab külas mitme naisega, siis ei tee sellest keegi lugu, kuid magab naine mitme mehega, siis on ta koheselt liiga lodev. "...Uh, ta ei talunud toda tüdrukut! Vastik näis peretütar Mari sulaspoiss Kustale. Liiga lodev, liiga kõigile kättesaadav...Igaühte suudleb, kes pead kõrvale ei pööra...Igaühega magab, kes käest ei põgene...Ümarik, pehme säärane..." Nii kõneles Kustas peretütar Marist, kes ei hoolinud enda "puhtuse" hoidmisest abieluni. "Tüdruk ei tohi kedagi teist tahta kui ainult ühte, tüdruk peab p u h a s olema..." Siit loeme välja, et kui tüdruk on maganud kellegagi, siis ei ole ta enam puhas, ta on rikutud, must, räpane. Sellega meenub tahestahtmata kellegi tundmatu inimese ütlus:" Kui sa arvad, et keegi on vähempuhas pärast seda, kui sa teda puudutasid, siis võib olla peaksid sa hoopis enda käsi vaatama." Tegemist on väga konkreetse
,,Suveöö armastus" Tegevus toimub kahe tegelase vahel: armastajapaar Maali ja Kusta. Kusta läheb keset ööd Maali juurde, et too teda heinte peale kaissu võtaks. Maali aga ei lase poissi uksest sisse, kuna arvab, et Kustas on vaid seksi pärast seal. Vaidlus kestab pikalt, küll ähvardab Maali peremehe kutsuda ja Kusta aga vastu, et läheb hoopis lauda peale Mariga hullama. Hakkaski Kusta lauda poole liikuma ja krõps oli Mari kohe heinte pealt väljas ja kohe pärima, et kas poiss tõesti läheb Mari juurde. Tüdruk pehmus hetkeks, lasi poisi sisse. Kusta aga hakkas kohe himuralt Maali riideid ära kiskuma ja nii panigi tüdruk mööda küla punuma, Kusti muidugi jooksusammul kannul
Anton Hansen Tammsaare Elukäik · H. Tammsaare (30. jaanuar 1878 Albu vald 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik. · Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, kuhu ta läks 1886. aastal, hiljem õppis Prümli vallakoolis ning peale seda veel Väike-Maarja kihelkonnakoolis (Seal alustas Anton ka ise luuletuste kirjutamist. · Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. · 1919 kolis Tallinna. Looming · Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega nt. "Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad" · Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist Juudit (1921) ja romaanist Kõrboja peremees (1922). Keskse tähtsusega on 5-köiteline romaan Tõde ja õigus (19261933) · Romaan Tõde ja õigus (192619...
n H a ns en Ta mms aa r e ( 18 7 8 19 4 0 ) Triinu Eilo 9B Sisukord Elulugu Elulugu (2) Loomingu algusaeg Loomingu kõrgaeg Tuntumad teosed A.H.Tammsaare muuseumid Kasutatud teosed Elulugu Sündis Järvamaal Albu vallas 30. jaanuaril 1878 Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis Hiljem VäikeMaarja kihelkonnakoolis Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium Tartu ülikooli õigusteaduskonnas Elulugu (2) Haigestus tuberkuloosi Läks Kaukaasiasse end ravima Naases Koitjärvele Maooperatsioon Tartus Sügavad isikulised kriisid 1919.a kolis Tallinna abiellumise tõttu 1. märtsil 1940 suri südamerabandusse Loomingu algusaeg Kirjandusse tuli Tammsaare 20.sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega: "Kilgivere Kustas" "Mäetaguse va...
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Elukäik Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis Väike- Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus A. H. Tammsaare, foto üliõpilastunnistuselt 1907...
A.H.Tammsaare Anton Hansen sündis 30. jaanuar 1878 Albu vallas ja suri 1. märts 1940 Tallinnas Ta oli eesti kirjanik. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis VäikeMaarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooliõigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustik...
Kontsert ´Jõuluootus´ 14. detsembril toimus aulas pühademeeleolu loov kontsert. mahedaid jõululaule esitas duo Pirjo Levandi ja Kaido Kodumäe. Pirjo Levandi on praegu vabakutseline laulja ja näitleja .Kaido Kodumäe on mänginud paljudes projektibändides ja on hetkel Aruküla huvikooli kitarriõpetaja. Kontsert algas looga 'Jõulutaat on meie poole teel', millele lisas uudsust oskuslik improvisatsioon. Energilisele ja lõbusale laulule lisas kitarrisoolo omapärase varjundi. Kustas kikerpuu kirjutatud 'aiaiai' oli minu jaoks vähemtuntud laul. Tavalise intonatsiooniga esitatud tekstile tõi põnevama tooni rõhutatud ´aiaiai´. esitati Koit toome poolt lauldud lugu 'esimene lumi´. Maheda häälega esitatud tekst manas silme ette rahuliku talvepäeva pildi. Põnevate kordusefektide loomiseks kasutati spetsiaalset masinat. Järgmisena esitati Jaak Joala laulu, mis tõi silme ette Prantsusmaa, Pariisi tänavad ja glamuurse õhkkonna, selleks oli ´C'est si bon´
von Bock M. Bulgakov "Meister ja Margarita"- Ivan Bezdomnõi ja Meister (loomingulises mõttes) · liiderlikkus truudus L. Tolstoi "Anna Karenina" ??? E. Vilde novell "Kippari unerohi"- Maarja E. Vilde "Mäeküla piimamees"- Mari ja Tõnu Prillup A. Gailit "Toomas Nipernaadi"- nimitegelane R. Kaugver "Meie pole süüdi"- Vahur Puustaki vanemad Leaniks ja Justus Puustak A. S. Puskin "Jevgeni Onegin"- nimitegelane, aga ka Tatjana ja Olga Larina Fr. Tuglas "Suveöö armastus"- Maali ja Kustas · pessimism/ hädaldamine optimism E. M. Remarque`i "Läänerindel muutuseta"- "kadunud põlvkonna" esindajad J. D. Salinger "Kuristik rukkis"- Holden Caulfieldi depressiooni põhjused ja tee enese leidmiseni · kibestumine elurõõm L. Tolstoi "Anna Karenina"- Anna armastuse "hind" Fr. Tuglas "Suveöö armastus"- Maali ja Kustas J. D. Salinger "Kuristik rukkis"- Holden Caulfieldi depressiooni põhjused ja tee enese leidmiseni Tsehhovi novell "Inimene vutlaris"- Belikov A. S
Üks päev kammkeraamika asulas Tere! Ma olen 53aastane Saima Lõuna Lätist. Mina ja mu perekond elame koos 24 liikmelise kogukonnaga ühe väikese oja kaldal. Mu abikaasa Kustas on juba teist nädalat raskelt haige. Sellepärast pean oma tütre Senniga käima igal hommikul, kui mehed veel magavad, metsas, ja korjama värskeid ravimtaimi, ning nendest talle ravimeid tegema. Käime Senniga igapäev ka seenel ja marjul, et valmistada nendest kõigile toit, ning samuti hoiame tänu nendel Sulevil hinge sees. Täna oli väga eriline päev, sest saak oli eriti rikkalik saime hulganisti mustikaid, pohli, jõhvikaid.
saatesari "Horoskoop". Selle kaudu said televaatajad hinnata ka välismaise estraadi uuemaid laule meie lauljate esituses.Tähtis koht 1960.aastate eesti estraadimuusikas oli võistluskontserditel.Idee pakkus välja Arne Oit.Kuna eurovisioonil osalemine oli neil aastatel meie jaoks unistus, sai kohalik võistlus kiiresti populaarseks.Tuntumatest heliloojatest osalesid lisaks Arne Oidile aktiivselt Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Taniel, Kustas Kikerpuu, Viktor Ignatjev, Raimond Lätte, Arved Haug, Hans Hindpere, Olav Ehala, Rein Rannap, Andres Valkonen , Tõnis Mägi jt.1970.aastatek võistluskontsertide populaarus vähenes mitmetel pöhjustel .Vanema generatsiooni heliloojatest läks manalateele Arne Oit ja hiljem ka Uno Naissoo. Noorema põlvkonna esindajatel oli reeglina juba oma ansamblid, kelele nad kirjutasid rockilähedasemat muusikat,Kätte oli jõudnud ansamblite aeg.
Anton Hansen Tammsaare Eesti üks tuntumaid kirjanikke, tõlkijaid, kultuurifilosoofe ja esseiste oli Anton Hansen Tammsaare. Ta sündis neljanda lapsena 30. jaanuaril 1878. aastal Järvamaal Albu vallas Tammsaare-Põhja talus ja suri 1. märts 1940. aastal Tallinnas. Tammsaare vanemad olid Peeter Hansen ja Ann Hansen, kes sünnitas 12 last, kellest 10 kasvas suureks. Hansenil olid vennad Jüri, Jaan, August, Otto, kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha. Kirjanik omandas oma esimesed teadmised Sääsküla vallakoolis, kuhu ta läks 1886. aastal. Hiljem 1888. aastal õppis Prümli vallakoolis, 1892. aastal Väike-Maarja kihelkonnakoolis, 1898-1902...
1. Esmakordne ilmumisaasta: 1936. 2. Zanr: novellid. 3. Meetod: realistlik. 4. Idee: randlaste elu, eluviisi iseloom on ja jääb alati seotuks merega. 5. Probleemid: jäärapäisus, suhtlemisvaegus. 6. Miljöö(tegevuse aeg ja koht): ajaks on 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Kohaks on Eesti mere- ja järveäärsed rannad. 7. Peategelased, kõrvaltegelased: Novell Peategelased Tähtsamad kõrvaltegelased ,,Meeste vahel" Mäe Kustas, Kalda Oskar Varjuõue Juuli ,,Mere annid" Pikasääre Sander Pikasääre perekond(ema, 3 poega) ,,Aegunud õnn" Vabumaa Aadu Pihla Juhan, Pihla Marie ,,Elamise rahu" Tiidu Peeter Heidumaa Liisu, Leepri Sohvi ,,Randlase surm" Surju Andres Surju perekond(ema, 2 tütart) 8. ,,Mere annid" süzee:
Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Sündis Järvamaal Albu vallas, 12-ne lapselises peres, millest ellu jäi 10 last. Tema isa oli hariduse toetaja ning neil oli kodus kaks tähtsat raamatut : ,,Piibel" ja ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees." Tammsaare läheb Sääsküla vallakooli, peale seda Prümli vallakooli, siis Väike-Maarja kihelkonnakooli, kus tema õpetaja oli ka luuletaja-sai innustust õpinguteks. Ta on vaimustuses Juhan Liivi raamatust ,,Vari." Edasi läheb Hugo Treffneri gümnaasiumisse, tutvus seal Darwini õpetusega ja lõpetab selle kooli. Omandas Dostojevskit, mis oli talle väga oluline, tõlkis ära ,,Kuritöö ja karistuse." ,,Inimene on saladus" Dostojevski aforismid , see on ta loomingu põhiteema. Tammsaare töötab ajakirjanikuna, on reporter. Kirjutab pidevalt artikleid. Rahvas sai temast innustust ja ainet. Tammsaare sai nii suureks, sest tal oli ,,aega oma mõte ära ...
Tammsaare on : *Eesti kirjanduse suurim eepiline talent *Iseseisev juurdleja põhiliste eluprobleemide üle *Seltskonnakroonik ja kombekriitik *Jutuveeretaja *Kodukootud filosoof-targutaja *Naiselik uneleja Elukäik Tammsaare (1878-1940) Sündinud on ta tänapäeva Vargamäel 30.Jan 1878 aastal sündis Isa oli Peeter Hannsen, tubli taluperemees Haridustee: *1886- Sääsküla vallakool *1888- Prümli vallakool *1892- Väike-Maarja kihelkonnakool *1898-1902- H.Treffneri gümnaasium *1907-1911-Tartu ülikool-jäi lõpetamata tervise tõttu Edasin elukäik: *1903-1907-ajakirjanik Tallinnas *(,,Sõnumed", ,,Teataja") *1912 Kaukaasias tervist parandamas *1914 maooperatsioon Tartu Ülikooli kliinikumis *1914-1919 Koitjärve periood *1919- Kolis Tallinnasse *13.03-1920 abiellus Käthe Veltmaniga *17.02.1921 poja Eeriku sünd *A.H.Tammsaare suri 1.märtsil 1940 aastal A.H.Tammsaare tõlkijana *Tõlketegevusega alustas juba Treffneri gümnaasiumis *Oluline elatusallikas...
Joala muusikukarjäär algas biitansamblis Kristallid 1966. aastal flöödimängija ja lauljana ning pärast Toivo Undi lahkumist ka basskitarrimängijana. Sügisel 1968 lõi ta bassimängija ja lauljana kaasa Toivo Kurmeti ansamblis Virmalised. 1970. aastatel võitis ta auhindu mitmetel lauluvõistlustel ja festivalidel Eestis ja välismaal. Eesti heliloojatest on talle kirjutanud laule Arne Oit, Uno Naissoo, Gennadi Taniel, Raivo Tammik, Kustas Kikerpuu, Rein Rannap, Viktor Ignatjev, Olav Ehala jt, tolleaegsetest Nõukogude heliloojatest David Tuhmanov, Aleksandr Zatsepin, Raimonds Pauls, Viktor Reznikov, Vladimir Matetski jt. Arvukate esinemiste eest Venemaal ja mujal NSV Liidus ja selle eest, et suur osa tema tolleaegsest repertuaarist oli venekeelne, sai Jaak Joala Eestis teenimatult hüüdnime "Kremli ööbik". Aastatel 1978 kuni 1983 esines Jaak Joala saateansambliga Radar.
Maailma kujutatakse romantiliselt ja lüüriliselt. Olustikku on kirjeldatud väga kaunilt ja meeleolukalt ning tegelaste tundeid on rõhutatud. Missugusel tasandil tekib tegelaste vahel konflikt: kas moraalsel või eetilisel? Konflikt tekib moraalsel tasandil, sest Maalil ei ole soovi mingit tegemist Kustaga teha. Kuidas on tegelased ja ühiskond omavahel seotud (Tugev karakter - tugev ühiskond; nõrk, jõuetu tegelane - nõrk ühiskond) Kustas ei anna enne alla kui saab oma tahtmise, mis näitab tugevat karakterit ja sellepärast ka tugev ühiskond. Leia tekstist kõnekujunid · Kuis see tulikera veres veerleb · ,,Oi, kui tükaldi poiss hingas ja kuis ta silmad nagu kassil põlesid." · Ajus kohises vaid kuum tuul · Suudlused põletasid palgel ja kaelal · Ühe vaiba all magamine · ,,Kui ta mõistaks, mis poisi rinnas kerisekivina pöörleb ning põletab." Meeleolu on väga romantiline ja tundeküllane
Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Rahvakalender on Eestis siiani kasutusel ja väga tähtsal kohal. Muinasajal sai alguse ka Taarausuliste liikumine Eestis algas Eesti Vabariigi algaastatel. Algatajaks peetakse psühhiaatrit Juhan Luigat, kes huvitus soome-ugri rahvaste ja idamaade usunditest. Koos käima hakati 1925, taarausu peaideoloogiks kujunes major Kustas Kirschbaum-Utuste ja tema kirjanikust abikaasa Marta Utuste. Taarausk on säilinud Eestis siiani, küll mitte laiemalt tunnustatud usuna kuid siiski väiksemates ringkondades viljeleva religioonina. Kokkuvõtteks võiks öelda et muinasusundist on Eesti tänapäeva ühiskonda tulnud üsna mitmeid kombeid, kuigi me iga päev sellele ei mõtle, on nad siiski pärit väga pika aja tagant.Muinasajast ei ole pärit vaid uskumused ja kombed vaid ka mitmeid kasulikke asju
Eesti kirjanduse suurim eepik Anton hansen tammsaare Kiire ülevaade eluloost · Eesti prosaist, näitekirjanik, esseist, tõlkija ja mõtleja · Pärit järvamaalt. 1886. a. õppis Sääsküla vallakoolis. Click to edit Master text styles · · Aasta hiljem õppis Prümli vallakoolis. · 1892-1897 õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 1898-1903 õppis Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. · · 1900. a. ilmusid tema esimesed jutustused Postimehes. esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni Second level nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast. Third level · 1903-1907 oli ajalehe Teataja toimetuses. Fourth level 1907. a. astus Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. ...
12009/2010 ELULUGU Eesti prosaist, näitekirjanik ja esseist. Ta sündis Järvamaal Albu vallas Põhja- Tammsaare talus (selle järgi on saanud omale kirjanikunime).10 lapseline pere ta oli 4. Laps peres. 1886. aastal pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli. 1892-1897 õppis ta Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppimiseks. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal valvurina, algklassides tundide andmisega ja ka ajalehe"Teataja" toimetuses kuna õpperaha oli puudu. Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, tal oli huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks oli F. Dos...
Anton Hansen Tammsaare (30.jaanuar 1878-1.märts 1940) Taust · Sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järvamaal Albu vallas Põhja-Tammsaare talus. · Isa oli taluperemees. · Peres oli 12 last, kellest 10 kasvas suureks. Haridustee · Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis (1886). · Hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist (1892-1897). · Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. · 1898-1903 õppis Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Andis ka viiulitunde, et teenida õpperaha. · 1907-1911 õppis Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Haiguse tõttu pidi õpingud katkestama. ("Parem diplomita elada, kui diplomiga surra") Ametikäik · 1903-1907 Tallinnas Teataja toimetuses · Vaatleja toimetus · Sõnumite toimetus · V...
surm." Kõigi nende novellide tegevus toimub minu arusaamu mööda esimese Eesti Vabariigi ajal Saaremaa läänerannikul. Kõik jutud räägivad randlaste elustolust. ,,Meeste vahel" jutustab kahe kaluriküla poisi omavahelistest suhetest pärast seda, kui nad on pilgu peale pannud ühele ja samale tüdrukule. Kui Oskar viga saab ja koju põdema jääb, otsustab ta pärast tervenemist laia ilma minna. Kustas, kellel olid Juuliga vahepeal paremad võimalused head suhet luua, otsustab Juuliga suhet mitte arendada ja tahab samuti laia ilma minna ja koos Oskariga, sest mis see üks tüdruk ühe õige sõpruse jaoks ikka loeb. ,,Mereanni" Pikasääre Sander, kelle motoks on: ,,Ausalt elatud, ausalt tuleb ka surra," otsustab poegade abil madalikule jooksnud ja hüljatud aurikult metalli tooma hakata. Kogemata saavad sellest teada ka ülejäänud külaelanikud ja peagi kuulevad sellest ka võimud
Herman Vesiaid 9B ,,Kõrboja peremees" A. H. Tammsaare Autorist A. H. Tammsaare, kelle kodanikunimi oli Anton Hansen, sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Albu vallas ja suri 1. märtsil 1940. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti kirjanik, kelle loomingusse kuuluvad lisaks ,,Kõrboja peremehele" veel ,,Tõde ja õigus", "Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad", "Käbe-Kaarli noor naine" jpt. Raamatu sisu Romaani ,,Kõrboja peremees" peategelaseks on Katku Villu. Raamatu alguses oli Villu äsja vanglast väljunud ja koju naasnud. Vanglas oli ta olnud Künka Otto tapmise pärast. Seda ta ei kahetse, kuna Otto ise ründas teda pussiga. Villu saab teada, et Katku naabertallu, Kõrbojale tuleb tagasi peretütar Anna, kellega Villu oli nooruseas sõ...
Suits algust värsiloominguga, millest esimese näitena jõudis 1899. aastal avalikkuse ette luuletus "Vesiroosid". Loomingulise tee algul katsetas Suits mitmes zanris - luules, proosas ja näitekirjanduseski. Värsiloomingu alal edenes Suits siiski kõige jõudsamalt. Kontrastsed meeleolud said Suitsu hilisematki loomingut läbivaks tunnusjooneks, mida iseloomustab, nagu märkis. Perekonnalehes "Linda" ning "Postimehe" lisas hakkas 1903.aastal üksteise järel ilmuma Kustas Vahuri nime all esineva Gustav Suitsu värsse. "Elu tuli". 1905.aasta juulis avalikkuse ette astunud esikkogu oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Temaatiliselt on Suitsu esimene luuleraamat mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Üliõpilaspäevil ilmusid esikkogu kõrval veel Suitsu esseederaamat "Sihid ja vaated" (1906), päevavalgust nägi
A. H. Tammsaare A. H. Tammsaare, kodanikunimi Anton Hansen( 30. jaanuar 1878 Albu vald 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik.Ta oli Peeter ja Ann Hanseni neljas laps. Tal olid vennad Jürri (Jüri), Jaan, August, Otto ja kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, kuhu ta läks 1886. aastal, hiljem õppis Prümli vallakoolis ja pärast seda Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm, kes pani rõhku õpilaste loomingule väljendusoskusele. Seal alustas Anton ka ise luuletuste kirjutamist. Peale selle õpetati kihelkonnakoolis muusikat. Anton sai siit algoskuse viiulimängus Väike-Maarja kihelkonnakoolis käis ta aastatel 18921894 ning 18961897. 18941896 oli ta isal abiks põllutöödel 18981903 õppis Anton Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka ...
Jaak Joala Anette Haidak 12.klass Elulugu Jaak Joala on sündinud 26. juunil 1950 Viljandis. Eesti endine laulja, produtsent, saatejuht ja praegune muusikapedagoog. Muusikateadlasest ema ja muusikust isa suunasid flöödiõpingutele. Õppinud Tallinna 17. keskkoolis, Tallinna 46. keskkoolis ja Tallinna G. Otsa nimelises muusikakoolis. Töötanud Tallinna autoremonditehases lukksepaõpilase ja lukksepana, Georg Otsa muusikakoolis õpetajana. Tuntumad projektid muusikuna Eestis olid: Kollane Allveelaev G (koos Ivo Linna, Karl Madise, Meelis Punderiga) 1996. aastal ühiskontserdid Ivo Linna ja Tõnis Mägiga. Mitmete rokikontsertide ja -festivalide ensinejana (Rock Summer, Rolling Stonesi tuur jne.). Vikerraadios teinud saadet "Jaagutaja". Rollid: Mängufilmis "Teisikud" Estonia muusikalis "West Side Storys" ja "Suvitajates" 2000. aastal saatesarja "Kahvel" saatejuht 2001. aastal ETV "Euruupor" saatejuht Jaak Joalast on tehtud kolm muusikafilmi 2...
Noor-Eesti "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. · Rühmitus tegutses Tartus. · Nende moto on: ,,Enam kultuuri! Enam europalist kulturi! Olgem eestlased, aga saagem ka europlasteks!" · Propageerisid uusi suundi ja voole, tutvustasid euroopa kirjandust. · Pöörasid suurt tähelepanu vormile. · Kirjutasid palju asjatundlikku kirjanduskriitikat. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Noor-Eesti rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni. Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule ja hoolitsesid majanduslikult haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta ...
Keefiripoiss Keijo seiklused Elas kord noor Keefiripoiss Keijo. Ta elas ühe suure pere külmkapis, alt neljandas riiulis. Peale tema elas seal väga palju elanikke: Porgandi Pille, Kapsa Kustas, välismaalased Apelsini Alfred ja Greibi Greta ning paljud-paljud teised. Keijo ei teadnud isegi, mitu riiulit seal kylmkapis oli. Ükski külmkapielanik, kellega ta rääkinud oli, polnud seal kõrgel tipus veel käinud. Küll aga räägiti sellest "Külmast Tipust" palju õuduslugusi. Ühel ilusal sügishommikul, kui Keefiripoiss Keijo silmad avas, tundis ta jubedat tüdimust. Võibolla oli asi uutes naabrites. Ingveriplikakestes, kes sisaldasid palju
E.Söödi, E.Enno, J.Oro (Julius Oengo) lasteluule. Laste ja noorteproosa: J.Parijõgi „Tsemendivabrik“ (1926), „Jaksuküla poisid“ (1930), „Teraspoiss“ (1937) Richard Janno „Vutipoisid“ (1935), Valve Saretok „Kiki suur suvi“ (1936), Marta Sillaots „Trips, Traps ja Trull“ (1935) jt. Lastele ja noortele kirjutasid paljud tuntud kirjanikud, nagu Tammsaare, Luts, Mälk, Ristikivi jt. Aimeraamat lastele, nt Kustas Põldmaa „Mikroobide jahil“ (1935) jt Palju lastenäidendeid, koolide laialdane teatriharrastus. Esimesi arvestatavaid samme astuti lastekirjanduse uurimisel. Lastekirjandus Eestis 1940–1950. Tendentslik sotsrealism 1940-44: okupatsioonide vahetus, lasteperioodika ümberkujundamine, üksikud väärtteosed (K.Merilaasi lasteluulekogu, M.Sillaotsa jutud) Saksa okupatsiooni ajal.
Taar - ta oli rätsep, tema jaoks oli kõige tähtsam raha . Lambasihvler nii kutsuti Pearu naist ,kes põgenes kodust ära Kassiaru Jaska Rikas taluperemees , tema lapsed surid lasteepideemiasse . 1. Kirjuta välja 3 sulle olulist tsitaati . Kirjuta ühe kohta, miks see on sulle tähtis . Tõlgenda autori mõtet. Andres ütles : "Ma peaksin laskma siis tõe ja õiguse jalge alla tallata, sest et mina olen targem ,, "Mis teeb vaene mees tõe ja õigusega" arvas Rava Kustas lõõpivalt "Seda on rikastele vaja" Sina oled teind ja minu ema tegi teda ka, ega muidu nii vara surnud; aga armastus ei tulnd, teda pole tänini Vargamäel." // Aga mis siis on? Küsib Andres endalt, ega tea vastust. 2. Millised probleeme teos käsitleb ? sõnasta 3-5 Näiteks , kas alati on nii ,et võidab vaid headus ja aus olemine . Andres pühendas ennast ainult tööle ja Vargamäe üles ehitamisele , aga kõige
Jan Uuspõld küll tavapärasesse bändi koosseisu ei kuulu, kuid festivalil astub üles kui bändi külalisvokalist. Regatt on ise bänd, kes on kokku tulnud 2004 ja üritab taaselustada vanemat Eesti muusikat, põhiliselt retrot, ja soovib seda edasi anda noortematele põlvkondadele. Regatti koosseisu kuuluvad Marek Jürgenson, Mattias Mustonen, Kalmer Jaanimägi ja Marko Naissoo. Nende esimesed lood olid Jaak Joala ,,Elavate laul", Tõnu Aare ,,Aeg ei peatu" ja Kustas Kikerpuu ,,Päike ikka paistma jääb". Mulle avaldas bänd muljet ja esitus oli oluliselt kõrgem mu ootustest. Kindlasti tõstis minu arvamust bändi eesotsas laulev Jan Uuspõld. Teda oli naljakas näha uues rollis, kui eelmisel suvel oli ta rännanud mööda Eestit Monoteatriga. Lõpuks astus lavale õhtu oodatuim seltskond, Tanel Padar & The Sun. See bänd väga lähitutvustamist ei vaja. Ta on Eesti kindlalt üks tuntumaid ja parimaid oma alal ja stiilil.
Indrekule meeldis Milli juuste lõhn ja nende pehmus. Vestlus Hundipalu Tiidu ja Andrese vahel: noored ei taha Vargamäele jääda, nad tahavad ära minna, tahavad paremat elu. Vana Andres lubas Indrekul minna kirjutaja juurde tööle. Andres sõimas paljusid könnideks. Kui ta Eedil pea lõhki lõi ja see nutma ei hakanud, ei olnud Eedi enam könn. (Pearu: Joosep, Karla, Riia, Jüri) Ants jäi karjas magama ja sai isa käest peksa. Ants oli kõva konnakoorija. Rava Kustas sõi elusalt vähke. Indrek tuli kirjutajaga suvel vähki püüdma. Kirjutaja püügiriist jäi kännu taha jõkke kinni ja ta käis südaööl neid ära toomas. Vargamäe kohal oli kunagi laas? Pearu tahtis jälle ujutama hakata. Noor Andres läks tammesid lõhkuma, Ants oli kaasas. Indrek läks linna kooli. Küsis isaltki selle jaoks raha, laenuks andis ka Mai, kes palus Indrekul raamatute ümberjutustusi kirjutada ning need Juhanile saata. Noor Andres pidi kroonuteenistusse minema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
