arhitektuurisuunda. 22. Millised olid rahvusliku liikumise hääbumise kaks peamist põhjust? V: Sisevõitlusest väsinud rahvuslikku liikumist tabasid 1880.a venestusreformid. Pärast Jakobsoni surma ei leitud ühtegi ideoloogi, kes oleks rahvuslikke ideid edasi kandnud. 23. Nimeta rahvusliku liikumise eestvedajaid, too välja tegevus ja tähtsus. V: C.R.Jakobson, Johann Voldemar Jansen 24. Mis olid venestusreformide sisu ja eesmärk? V: Venestusreformide sisu ja eesmärk oli Baltimaade rahvastiku vägivaldne venestamine. 25. Miks ajaloolised jutustused keelustati?
Kontrolltöö Rida A (Ärkamisaeg, venestus ja Eesti 20.saj. alguses) 1. Mis olid Eesti rahvusliku ärkamisaja põhjusteks?(5.p.) 1. Mõlematel pooltel olid erinevad vaated 2. Neil olid ka erinevad teemad : poliitika & kirikuelu . 2. Millised olid kaks suunda Eesti rahvuslikul ärkamisajal ja kes olid nende esindajad(mida tähtsaks pidasid)? 1. Mõõdukas suund - Jaan Tõnisson - pidasid tähtsaks rahvuslikku eneseteadvuse arendamist . 2. Radikaalne sound - Konstantin Päts - Eestlaste on nõrk majanduslikke positioned tõttu . 3. Nimeta venestusaja tekkimise põhjused? 1. Aleksander 3 võimule tulek - alustas Venemaa ääremaade venestamist 2. Venestamise põhjuseks Eestis ja Lätis oli Saksa keisririigi loomine ning sellega kaasnenud ohud Venemaale . 3. Poola ülestõus ja selle mahasurumine . 4. Mis poliitilised liikumised tekkisid Eestis 20. saj. algul, kuidas neid iseloomustada ja mis on nende tänapäevased vasted erakondade näol? 1. Konservatiivid- poo...
Peterburis koduõpetaja. 1881: Toimetas Eesti Postimeest, kus kritiseeris balti mõisnike privileege ja nõudis eestlaste õiguste laiendamist. Tema eestvedamisel sai teoks saatkonna lähetamine Peterburi ja keiser Aleksander III-le eestlaste soove sisaldava märgukirja üleandmine 19. VI 1881. 1881/2: Asutas ajalehe Olevik. Populaarne. 1881-1905, 1910-1915. 1888: Sattus vastuollu eesti rahvusliku kui ka baltisaksa poliitilise liiniga. Püüdes venestusreformide tagajärgi lugejatele selgitada esines ta nende pooldajana. Hakkas kritiseerima eestlaste rahvuslikke püüdeid ja üritusi ning oli üldlaulupidude vastu. Leht kaotas populaarsust. 1901: Loobus Oleviku toimetamisest ja astus avalikust elus tagasi lahkudes Eestist. Elas Dresdenis, hiljem Pariisis. Antisemiitlus? Vaen Tõnissoniga - "esijuut". 1916: Suri 20. aprill 1916 Menton, Lõuna-Prantsusmaa 1877: "Esimesed luuletused" (luulekogu) 18771880: "Saksa keele õpetaja" IIII (õpik)
4 2.VENESTUSAEG EESTIS: 1. Venestusreformid Eestis: 1881 sai uueks Vene keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III, kes jättis Balti erikorra kinnitamata. Järgmisel aastal saadeti Balti kubermange kontrollima nn.Manasseini revisjon, mille eesmärgiks oli koguda kaebuseid, mida saaks kasutada Balti erikorra halvustamiseks. Kogutud materjali kasutati hiljem vebestusreformide teostamisks. · 1880-1890-ndatel läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli: - Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine. - Balti kubermangude tihedam sidumine Vene impeeriumiga. - Rüütelkondade mõju ja saksa keele ning meelsuse allasurumine. - NB! Selle kõrvalt tallati jalge alla ka eestlaste õigused. · Milliseid reforme läbi viidi: A) koolireformiga (mille eesmärgiks oli avalik venestamine): - allutati luterlikud talurahvakoolid Vene haridusministeeriumile
keskpaigast. 4. Venestusaeg Eestis: 4.1. Venestusreformid Eestis: 1881 sai uueks Vene keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III (keiser aastatel 1881-1894), kes jättis Balti erikorra kinnitamata. Järgmisel aastal saadeti Balti kubermange kontrollima nn Manasseini revisjon, mille eesmärgiks oli koguda kaebuseid, mida saaks kasutada Balti erikorra halvustamiseks. Kogutud materjali kasutati hiljem venestusreformide teostamiseks. 1880-1890-ndatel läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli: - Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine. - Balti kubermangude tihedam sidumine Vene impeeriumiga. - Rüütelkondade mõju ja saksa keele ning meelsuse allasurumine. - Selle kõrvalt tallati jalge alla ka eestlaste õigused. Milliseid reforme läbi viidi: 1) Koolireformiga (mille eesmärgiks oli avalik venestamine):
ndate keskpaigast. 4. Venestusaeg Eestis: 4.1. Venestusreformid Eestis: 1881 sai uueks Vene keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III (keiser aastatel 1881-1894), kes jättis Balti erikorra kinnitamata. Järgmisel aastal saadeti Balti kubermange kontrollima nn Manasseini revisjon, mille eesmärgiks oli koguda kaebuseid, mida saaks kasutada Balti erikorra halvustamiseks. Kogutud materjali kasutati hiljem venestusreformide teostamiseks. 1880-1890-ndatel läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli: - Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine. - Balti kubermangude tihedam sidumine Vene impeeriumiga. - Rüütelkondade mõju ja saksa keele ning meelsuse allasurumine. - Selle kõrvalt tallati jalge alla ka eestlaste õigused. Milliseid reforme läbi viidi: 1) Koolireformiga (mille eesmärgiks oli avalik venestamine):
esindajad(mida tähtsaks pidasid)? 1. mõõdukas (rõhutas kultuurilisi väärtusi, juhtivaks oli Jakob Hurt) 2. käremeelne (rõhutas majanduslikku edenemist, juhiks Carl Robert Jakobson) 6. Mis sündmused lõpetasid Rahvusliku ärkamisaja(mis juhtus juhtidega)? Jakobsoni surm. Hurt lahkus Eestist. 7. Nimeta venestusaja tekkimise põhjused? Saksa riigi teke, Troonile asus Aleksander III, Poola ülestõus 8. Kuidas hinnata venestusreformide mõju eesti rahvale (arutle) Venestamine oli eestlastele pigem kasulik kui kahjulik. Saksa soost ametnikud aeti oma kohtadelt minema ja asemele tulid eestlased. Aga rahva haritus langes. Politse loomine. Surve tekitas suuremat rahvustunnet. 9. Nimeta venestusreforme? uued poliitikud ja kirjamehed 10. Missugune oli eestlaste suhtumine venestusse? Saksa, Vene ja Rahvameelsed. 11. Iseloomusta Eesti majandusarengut 19.saj. II poolel ja 20.saj. alguses? Majandus areneb antud perioodil kiiresti
Pärisorjuse kaotamine 1. isikusõltuvuse kaotamine perekonnanimed 1820-1830 2. maa jäi mõisale; talude vabad rendi lepingud > talude päriseks osr 1960-nd. 3. kohtusõltuvus kaob va. mõistapolitsei. Venestusaeg Eestis 19. saj . lõpp- 1918. a. Miks viidi läbi venestamine? 1881. aastal võimaluse saanud keiser Aleksander III otsustas karmikäeliseks veba rahvuselise soosijaks , kes jättis Balti erikorra järski kinnitamata. 1880-1890-ndatel läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli: - Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine. - Balti kubermangude tihedam majanduslik sidumine Vene impeeriumiga , mis oli Venemaa kõige kiiremini arenev piirkond. - Baltisakslaste saksa keele ning meelduse allasurumine, kuna kardeti , et baltiosaksalsed tahavad Balti provintse Venemaa küljest lahti kangutada ja liita Sakasmaaga. - taheti lõhestada ja maha suruda eestlaste rahvuslik liikumine , mis osaliselt õnnestuski.
(Kool) (klass) (Nimi) Libahunt Arvustus (kuupäev) AUGUST KITZBERG Eesti draamakirjanduse üks rajajaid August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855. a Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Ta kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Alates 1871 aastast töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. 1894 pidi ta venestusreformide tõttu sellest ametist loobuma. Kuni 1901 aastani elas Kitzberg Lätimaal töötades mitmes vabrikus kontoristina, 1898-1901 elas Riias. Aastatel 1901-1904 töötas Kitzberg Tartus "Postimehe" juures ärijuhina, 1904-1920 oli Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik, aktiivne EKSi tegelane. Kitzberg oli vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas ka tärkavat Noor-Eesti liikumist ja aitas noortel albumeid kirjastada
Eesti ajaleht) 1869?- - Ärkamis aja kõrghetk – Esimene Eesti üld laulupidu, korraldajaks Lydia Koidula 4.juuni 1884? - Eesti lipu sünnipäev 9. Aleksander III?- vene tsar, kes alustas venestamist Villem Reiman? püüdis raskete olude kiuste ärgitada eestlaste rahvuslikku iseteadvust Eesti Kirjameeste selts? - 10. Nimeta venestusaja tekkimise põhjused? Saksa riigi teke, Troonile asus Aleksander III, Poola üles tõus 11. Kuidas hinnata venestusreformide mõju eesti rahvale (arutle) Venestamine oli eestlastele pigem kasulik kui kahjulik . Saksa soost ametnikud aeti oma kohtadelt minema ja asemele tulid eestlased. Aga rahva haritus langes. Politsei loomine. Survete kitas suuremat rahvus tunnet. 12. Nimeta venestusreforme? uued poliitikud ja kirjamehed 13. Missugune oli eestlaste suhtumine venestusse? (3 suunda) Saksa, VenejaRahvameelsed 14. Iseloomusta Eesti majandusarengut 19.saj. II poolel ja 20.saj. alguses
AUGUST KITZBERG Eesti draamakirjanduse üks rajajaid August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855. a Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Ta kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Alates 1871 aastast töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. 1894 pidi ta venestusreformide tõttu sellest ametist loobuma. Kuni 1901 aastani elas Kitzberg Lätimaal töötades mitmes vabrikus kontoristina, 1898-1901 elas Riias. Aastatel 1901-1904 töötas Kitzberg Tartus "Postimehe" juures ärijuhina, 1904- 1920 oli Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik, aktiivne EKSi tegelane. Kitzberg oli vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas ka tärkavat Noor-Eesti liikumist ja aitas noortel albumeid kirjastada. Aastal 1920
· Riigivõimud sulgesid osa ajalehti ja tugevnes tsensuur. · Mõned hakkasi toetama venestuspoliitikat Venestusreformid Eestis · 1881 sai vene uueks keisriks Aleksander III , kes jättis Balti erikorra kinnitamata. (hakati Balti kubermange kontrollima nn Manasseini revisjon, mille eesmärgiks oli koguda kaebusi, mida saaks kasutada Balti erikorra halvustamiseks) · 1880-1890 läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli( Balti erikorra likvideerimine,B-kubermangude tihedam sidumine vene impeeriumiga ja rüütelkondade mõju ja saksa keele ja meelsuse allasurumine). · Koolireform-avalik venestamine,1880 venekeelne õppetöö · Politseireform-kaotati seisuslikud politseiasutused · Kohtureformid- kaotati seisuslikud kohtuasutused · Uus vene õigeusu pealetung Majandus Eestis kuni 20 saj alguseni Raudteed:
2 leeri- Jakobson- hurt. Jakobsonil esikohal majanduslikud ja sots. Nõudmisesd. Hurdil haridus ja kultuur. Tülid viisid aleksandrikooli peakomitee sulgemiseni. Rahvuslik liikumine kriisi Venestamine- vene keisririigi poliitika, mille eesmärk oli mittevene alade ja rahvaste muutmine venekeelseks ja venepäraseks. Aleksander 3. baltimaadesse saadeti uued kubernerid. Manaseini revisjon- senator saadeti baltimaade olukorda uurima, revisjoni käigus esitati talle kaebusi ja valitsus kasutas neid venestusreformide läbiviimisel ära. Venestamisaja reformed- koolireform- koolides õpetus vene keeles. 1886- vene keel asjaajamiskeel kõigis valla-, linnavalitsustes. Kohtusõsteem venepäraseks. Uus linnaseadus,. Soodustati õigeusu levikut. Vanavara kogumine- 1888 hurda poolt alustatud rahvaluule kogumine. Sobilik viis patrioolse meelsuse avaldamiseks. Sinimustvalge- eesti üliõpilaste seltsi lipp, mis pühitseti sisse otepääl 1884. vastupanu venestamisele.
Magasiait – Ühiste viljavarude hoidmiseks mõeldud ait. Rahvuslik liikumine – Eestlaste rahvusliku ärkamise tõusu periood Pops – Talude äärealal elav maata talupoeg, kes vastutasuks maalapi eest aitas taluperemehi hooajatöödel. Aleksandrikool – Eesti rahvusliku liikumise keskne üritus, mille eesmärgiks oli rajada kõrgem eestikeelne rahvakool 16. Venestusreformide tagajärjed Eestile Tõrjuti sakslased ja saksa keel, eestikeelsele haridusele negatiivne mõju, vallandati vene keelt mitteoskavad õpetajad ja õppejõud, kaotati kohtu ja politseikorralduses keskaegsed igandid. 17. Venestuspoliitika eesmärgid? Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine, Balti kubermangude tihedam sidumine Vene impeeriumiga, Rüütelkondade ja saksa keele ning meelsuse allasurumine, tallati jalge alla ka eestlaste õigused.
1) Manasseini revisjon eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste laiutamise üle ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal. Peterburist saadeti senaator Nikolai Manassein olukorda uurima Revisjoni käigus esitati talle kaebusi nii baltisakslaste kui ka eestlaste ja lätlaste poolt Valitsus võttis kaebused vastu ja kasutas need venestusreformide läbiviimiseks 2) hariduse ümberkorraldused Kõik koolid allutati Venemaa haridusministeeriumile 1887. aastast tuli talurahvakoolides alates kolmandast klassist lapsi õpetada vene keeles (v.a. usuõpetus). Peagi muudeti kogu õpetus venekeelseks juba algusest peale. Lapsed ei tohtinud omavahel suhelda emakeeles karistati. Tagajärjed: Kirjaoskuse tase hakkas langema. Vallandati suur osa ärkamisaega kandnud koolmeistrid. Vallandati vene keelt mitte oskavad õpetajad
suhtes vaenulikuks?Kuna eestlased kritiseerisid baltisakslaste vastu, tahtsid nende privileegide kaotamist ja et eestlastel oleksid võrdsemad õigused nendega 5. 21. PTK 1. Miks algas venestamine? 3 põhjust. Suur-Vene rahvusluse tugevnemine Vajadus tsaaririiki moderniseerida, Balti erikord ehk anakronism Vene riigi julgeoleku huvid 2.Milles venestuspoliitika seisnes? 1) 1882-83 Manasseini revisjon 2)1885 uued kubernerid, kelle ül venestusreformide läbiviimine 3) Haldusreformid: linnade omavalitsus, politsei- ja kohtusüsteem --- kaotati ära Balti erikord 4) baltisakslaste asemel ametisse venelased 5) kultuuriline venestamine: Koolides venekeelne õpe, õpetajad venelased Asjaajamiskeeleks vene keel Tsensuur ---rahvuslik kirjasõna surve all Õigeusu kiriku positsiooni tugevdamine --- kiriku vahetusliikumine 3. Millised tulemused olid venestuspoliitikal Vene keskvõimu, baltisakslaste ja eestlaste vaatenurgast?
raamatuna. Sadade artiklite kõrval, mis puudutasid Eesti elu väga erinevaid külgi, on Villem Reimani panus kõige suurem rahvusteaduste uurimisse. Omas ajas oli tema töödel teedrajav tähendus. Millega läks Villem Reiman Eesti ajalukku ? Eesti ajalukku on Villem Reiman läinud kui rahvusliku liikumise mõõduka suuna ja liidreid ja vaimseid suunajaid iseseisvuseelsel ajal. Ta oli venestusreformide vastu protestiva põlvkonna vaimne juhtfiguur. Villem Reimani vaateid iseloomustab teoloogiline ja rahvuslik idealism, etnotsentrism, kaldumine pietismi ja askeetlusse, vägivalla eitamine. Eriti olulisteks vaadeteks pidas Villem Reiman kõlblust, kohusetäitmist, õigust ja seadust, inimese käitumise eetilist motivatsiooni, seotust maaga, rahvusliku eluruumi kaitsmist võõraste eest. Koos J. Tõnissoniga, kellele ta oli suureks autoriteediks, püüdis
ühtekuuluvuse tunnistamine, samal ajal rahva harimine. 6. Millised olid rahvusliku liikumise tähtsamad sündmused ja ettevõtmised? Rahvusliku liikumise tähtsamad sündmused olid: esimene eestikeelne regulaarselt ilmuv nädalaleht Pärnu Postimees (1857), Tartu laulu- ja mänguseltsi Vanemuine asutamine (1865), esimene eesti üldlaulupidu (1869). 7. Nimeta tuntumaid rahvusromantilisi kirjanikke. L. Koidula, E. Bornhöhe, A. Saal, J. V. Jannsen. 8. Milles seisnes venestusreformide sisu? Venestusreformide sisu seisnes vene keele ja kultuuri pealesurumises: vene keelele anti eelisseisund, soodustati venekeelset haridust, segaabielusid, vene õigeusku astumist, venelaste elamaasumist eesti aladele. Sajandivahetuse ja alguse kirjandus 1. Millised muutused toimusid kirjanduses (Liivi ja Vilde vastasseis)? Sajandivahetuse ja alguse kirjandus avardus muutus euroopalikumaks. Taheti vabaneda saksa ja vene mõjudest. Tekkisid nn agressiivsed kultuurpoliitilised liikumised. Teiste seas
4) Eesti koolivõrk vene keeles, õpetajad Venemaalt 5) Aleksandrikool avatakse vene keeles 6) Tartu Ülikool venestati, Jurjevi-nimeline venekeelne õpe 7) Vene õigeusu propageerimine Eesti ühiskond venestamise tingimustes: 1870.a loeti ühiselt "Kalevipoega" Eesti Üliõpilas Seltsis - EÜS 1884.a sini-must-valge lipu pühitsemine Otepää kirikus - 4.juuni üle-eestiline lipupäev Villem Reiman - karskusseltside tegevus 1888.a rahvaluule suurkogumine - J.Hurt "Vana Kannel" Venestusreformide tulemused: 1) sotsiaalse mobiilsuse kasv, õhutas eestlaslikku kodanikutunnet, vähenes baltisakslaste autoriteet. 2) edenes eesti ühiskonna iseorganiseerumine 3) omaalgatuslik eneseharimine. Õpiti vastu hakkama! Eesti poliitiline maastik XX.saj algul: K.Päts: Ideed - majanduslik ja poliitiline võitlus, tuleb parandada majanduslikku olukorda Väljaanne - "Teataja" Toetajad - venelased (demokraatlikud vene jõud) J.Tõnisson:
Hurt avaldab üleskutse "Paar 1886 1. jaanuar "Perno Postimees" palvid Eesti ärksamatele hakkab uue omaniku K.A.Hermanni poegadele ja tütardele" toimetamisel ilmuma Tartus uue nimetusega "Postimees" (ilmub tänaseni) 1888 Tallinnas avatakse hoburaudtee ehk konka 1889 venestusreformide algus Tartu Ülikoolis 1889 Toris asutatakse esimene karskusselts Eestis 1891 IV üldlaulupidu Tartus 1896 esimest korda näidatakse Tallinnas kino 1892 Tartus toimub Eesti ehk elavaid pilte karskusseltside I kongress 1896 "Postimehe"
3) Eesti ühiskond venestamise tingimustes EÜS, V. Reiman, rahvaluule suurkogumine 1888.a.: Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liidriks Villem Reiman - edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele Eesti Üliõpilaste Selts kujunes eesti haritlaste jaoks tähtsaks kooskäimiskohaks, 1884 pühitseti EÜS- i lipuks sinimustvalge lipp, loeti ,,Kalevipoega" Jakob Hurda üleskutse 1888 rahvaluule kogumiseks 4) Venestusreformide tulemused: 5) Iseloomusta 3 suunda Eesti poliitilisel maastikul XX saj algul: liberaalid, radikaalid, sotsiaaldemokraatia -.esindajad, ideed, väljaanne, toetajad. K.Päts, J.Tõnisson: LIBERAALID RADIKAALID SOTSIAALDEMOKRAATIA VÄLJAANN Postimees Teataja Uudised E ESINDAJA Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek
· Vene õigeusu propageerimine Aleksander Nevski katedraal, Kuremäe nunnaklooster 3) Eesti ühiskond venestamise tingimustes EÜS, V. Reiman, rahvaluule suurkogumine 1888.a. · 1870. loeti ,,Kalevipoega" Eesti Üliõpilaste Seltsis · 1884. a sini-must-valge lipu pühitsemine Otepää kirikus · Villem Reiman karskusseltside tegevus · 1888. a rahvaluule suurkogumine, Hurt ,,Vana Kannel" · 1891. a esimene päevaleht Postimees, Hermann 4) Venestusreformide tulemused · Vene keele oskuse vajalikkus asjaajamiskeelena · Nõrgestas baltisakslaste võimu · Soodustas eestlaste sotsiaalset mobiilsust 5) Iseloomusta 3 suunda Eesti poliitilisel maastikul XX saj algul: liberaalid, radikaalid, sotsiaaldemokraatia -.esindajad, ideed, väljaanne, toetajad. K.Päts, J.Tõnisson Liberaalid Tartus · Jaan Tõnisson rahvuslik-kultuuri esindaja · Põhilised ideed: edendada eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, astuti venestamise ja
1. Kes algatasid eestlaste huvi oma rahvuse vastu? 2. Mis eesmärgil oli kirjutatud eepos Kalevipoeg 3. Nimeta esimese eestlaste rahvuslikke seltse (väh. 5) 4. Mis poliitilised suunad olid Eesti ärkamisajal ja millele nad toetusid 5. Mis oli Eesti Kirjameeste Selti tähtsus(mis seal tehti ja kes seal käisid) 6. Mis lõpetas ärkamisajal 7. Nimeta venestusaja tekkimise põhjused?(3 põhjust) 8. Kuidas hinnata venestusreformide mõju eestlastele(arutle) 9. Eesti majanduse areng 19. saj. II poolel 1)Estofiilid Sakslased. Nad arvasid, et eestlased surevad välja. Õpetatud Eesti Seltis 2)Oli kavantatud mälestusmärgiks väkjasurevale eesti rahvale 3)Eesti Kirjameeste Selts, Estonia, Endla, Koit, Kannel, Vanemuine, Põllumeeste selts 4)a) Radikaalne suund juhtis Carl Robert Jakobson (1841-1882) Eelistas majandust b)Mõõdukas suund juhtis Jakob Hurt (1839-1907) Pooldas esmalt kultuuri arengut
Balti kubermangudele tähendas see rünnakut eeskätt Balti erikorraga nign saksa keele ja kultuuri vastu,kuid ühtlasi sattusid löögi alla eestlased ja lätlased oma vasttärganud rahvuslike taotlustega. Peterburist saadeti kohale senator Nikolai Manassein olukorda uurima. Manasseini revisjoni käigus esitasid talle oma kaebusi nii baltisakslased, eestased ja lätlased. Valitsus võttis kõik kaebused vastu ja kasutas neid venestusreformide läbiviimiseks. Kaebustest nähtus,et Balti kubermangudes valitseb baltisakslaste täielik ülemvõim. Samuti nähtus, et Peterburi võib kindel olla: selle võimu kõigutamisel pole baltisakslastel eestaste ja lätlaste poolt kaastundmist ega tuge oodata. Reformid Venestamise läbiviimiseks saadeti 1885. a Baltimaile uued kubernerid: Riiga kindral Mihhail Zinovjen ja Tallinnasse vürst Sergei Sahhovskoi. Sahhovski ei varjanud oma eesmärki,
4. Nimeta eestlaste esimesi rahvuslikke seltse(5) ja mis on neist laulu- ja mänguseltsidest tänapäevaks saanud? 5. J.V.Jannsen? J.Hurt? C.R.Jakobson? Fr.R.Kreutzwald - 6. Millised olid kaks suunda Eesti rahvuslikul ärkamisajal ja kes olid nende esindajad(mida tähtsaks pidasid)? 7. 1857?; 1869? 4.juuni 1884? 8. Aleksander III? Villem Reiman? Eesti Kirjameeste selts? 9. Nimeta venestusaja tekkimise põhjused? 10. Kuidas hinnata venestusreformide mõju eesti rahvale (arutle) 11. Missugune oli eestlaste suhtumine venestusse? (3 suunda) 12. Iseloomusta Eesti majandusarengut 19.saj. II poolel ja 20.saj. alguses? 13. K.Päts- ; J.Tõnisson- ;Georg Lurich - ;Karl Ernst von Baer - 14. Mis poliitilised ideoloogia kandjad tekkisid Eestis 20. saj. alguses, kes olid nende toetajad? (tänapäeva vasted Eesti erakondade näol?) 15. Arutle, kes olid Eesti rahvusliku liikumise taassünni mõjukamateks isikuteks ja
ta venna naise Tooniga 1842 " Hea sadam" mina-vormis, Juuljus ja koht elus, saab alevale, kuid viimasel hetkel jääb kodukülla. Kipri Taavi 3 5. August Kitzberg (1855-1927) Sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku pojana. Kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas, kellelt sai haridust, hiljem iseõppija. Alates 1871töötas mitmel pool vallakirjutajana, kuid 1894 pidi venestusreformide tõttu loobuma. 1898-1901 elas Riias, mitmes vabrikus kontorist. 1901-1904 "Postimehe" ärijuht. Vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas Noor-Eestit. 1920 hakkas saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige. Elu jooksul elas peamiselt kahes linnas: Tartu ja Riia- võimaldasid viibida kultuurikeskkonnas ja tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. Looming Varasemal perioodil ajalooaineline proosa ja külajutud, hiljem draamalooming.
Eestlaste jaoks teiktasid suht palju segadust need reformid. Vnestamne pidurdas selgelt rahvuslikku liikumist, osad vahetasid poolt ja läksid venestamisega kaasa, ntks ajaleht Valgus. Rahvaluulekogumine ja jakob hurt- 1888ndal aastal algatas järjekordse rahvaluule suurkogumise- veelkord sai eestlastele kinnitatud nende pärimuse ja mineviku tähtsus selle rahvaluule kaudu. Villem Reiman Baltisaksa seisused oli venestusest erakordselt häiritud. Teha aga midagi sinna ei saanud. Venestusreformide tagajärjed- Halduskorra reformimine suurel määral kärpis baltiskslaste võimu. Esialgu seestlaste õigused selle arvelt oluliselt ei laienenud aga. Koolide venestamise teema tõi kaasa koolitarkuse kvaliteedi languse, üldine kirjaoskuse tase (emakeels) aga oli sajandi lõpul siiski juba üldsieks mutuuda. Katse eestlasi kultuuriliselt venestada kukkus läbi- peamine põhjus oli see,e t erinevalt saksastumisest, venestumine ei olnud eestlaste jaoks atraktiivne. 29. Kool ja haridus
nõue · õpetada rahvast, tõsta lugeja haridustaset · vajadus poleemika järele. Vastutust avalikkuse ees teadvustasid endale ka eesti ajakirjanikud. Ent süüvigem, millises olukorras Eesti ajakirjandus pidi hakkama saama. Eesti ajakirjandus 19.-20. saj vahetusel Ajakirjanduse vastutuse tunnetamine 1882-83 toimus Liivi- ja Kuramaa kubermangudes senaator Manasseini revisjon tehtud aruannet kasutati tõestusmaterjalina venestusreformide vajalikkuse põhjendamisel. Venestamise käigus sai Eestis asjaajamise keeleks vene keel (varasema saksa keele asemel), Tartu nimetati ümber Jurjeviks (1893), kooliharidus ja ülikool läksid üle vene õppekeelele. Eesti perioodika püüdis tsaariarmastuse väljendamise varjus nn eesti asja vaikselt edasi ajada, harides oma lugejat (P, EP, Virulane, Olevik). Valgus asus toetama venestamist, kuigi oli alguses küllaltki Jakobsoni-meelne. Pööre oli tuntav aastast 1887
annaabi.ee 
