Aleksander Tassa Aleksander Tassa sündis 1822. Tartus. Ta oli eesti kirjanik ja kunstnik. Osales kunstiühingu ja kunstikooli "Pallase" asutamisel. Oli seotud Eesti Rahvamuuseumiga Tartus ja kunstimuuseumiga Tallinnas etendades olulist osa muuseumitöö korraldamisel Eestis. Aleksander Tassa suri 1995. Tallinnas. Haridustee 1897. aastal Tartu Käsitööliste Seltsi joonistuskursused. 1904. aastal A. Stieglitzi Kunsttööstuskool. 1905 jätkas õpinguid pagulasena Helsingis. 19071913 õppis ja töötas Pariisis. 1908 õppis Norras Seejärel õppis ta mõnda aega kunstnik Ants Laikmaa ateljeekoolis Tallinnas ning taas Peterburis, sedapuhku Jakob Goldblatti kunstikursustel. õppis katkendlikult Witte'i eraakadeemias, Hermenegildo
Tarapita Tegutsemisaastad 1921-1922 Liikmed Adson, Barbarus, Semper, Suits, Tassa, Tuglas, Under Lisainfo Võitlesid vaimuvabaduse nimel sotsiaalste pahedega. Jätsid tagaplaanile tundeelamused, võitlesid kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest. Sõjakalt meelestatud. Eksperssionism
SIURU Loodi 17.mail 1917. aastal Iseloomustus ·luuletajad on emotsionaalsemad ja müstilisemad kui varasemad autorid ·proosasse tuleb koos nendega katastroofi pilte ja fantastikat. Proosas on tihti valdavaks tige ja irvitav iroonia ·pilkav suhtumine tõusikutesse Liikmed, toetajad Moto sõnum Saavutused Visnapuu; Tähtis oli oma loova vaimu ·Gailit avaldas "Sinises tualetis Under; avaldamise võimalus. Ei nõutud daam" Adson; publikult tähelepanu, sest loodi ·taastati maailmasõja aastail Tuglas; eelkõige iseenese jaoks ilma kellegi vaibunud kirjanduselu ja käivitati Gailit; muu peale mõtlemata. kirjastustegevus ...
JUUGEND Getter Anett Arro Raili WILLAM MORRIS – “Lille plaatide vaip” D.G ROSETTI - Lady Lilith EDWARD BURNE-JONES “Armastus varemete keskel” GUSTAV KLIMT “Daam lehvikuga” ATHUR MACKMURDO JUUGEND EESTIS • Eestisse jõudis juugend koos sümbolismiga 20.sajandil. • Juugendstiili kasutasid Eestis näiteks Ants Laikmaa , Oskar Kallis, August Jansen , Kristjan Raud ja Aleksander Tassa. • Eestis esineb juugendit rohkem arhitektuuris. JUUGEND EESTI ARHITEKTUURIS ESTONIA OOPERIMAJA ÕNNEPALEE TALLINNAS
20. sajandi teisel kümnendil saavutas eesti uusromantiline proosa küpsuse, valdavalt küll juba sümbolistlikus laadis. Esimese maailmasõja ajal jõudis kõrgpunkti Tuglase novellilooming. Uusromantilises laadis kirjutas sel ajal ka Tammsaare: eriti iseloomulikud on tema sümbolistlikud miniatuurid ja kunstmuinasjutud. Prosaistina tegi endale Noor-Eesti ajal nime veel Karl Rumor. Kunstnik ja kirjanik Aleksander Tassa osales kaastööga juba Noor-Eesti väljaannetes, kuid tema raamatud ilmusid hiljem. Ta on kirjutanud omapärasedi muinasjutu- ja legendilaadseid novelle (kogud "Nõjasõrmus" ja "Hõbelinik"). Tassa oli Siuru liikmete lähedane mõttekaaslane ning kuulus Tarapita rühmitusse. Siuru ja Tarapita ilmet kujundas rohkem luule, ent proosaski valitses endiselt uusromantism. Tuglase ja Tassa kõrval tõusis esile noor August Gailit. Tema varasemates novellides on küll tunda
Kuigi ta hiljem oma kunstiõpinguid Peterburis jätkas ja loomingus väljapaistvat võimekust ilmutas, ei piisanud paraku tema seesmistest jõuvarudest kõigi raskuste ületamiseks, tõeliseks eneseteostuseks kunstnikuna. Teistest Laikmaa varasematest õpilastest, kellele sai osaks pärastpoole eesti kunstis koht leida, tuleb nimetada J. Greenbergi ja L. Oskarit, nendele lisandusid peagi P. Burman, O. Krusten ja O. Kallis. Ka N. Triik ja A. Tassa võtsid lühemat aega osa ateljeekooli tööst. Oskar Kallis (1892-1918) oli Laikmaa õpilastest andekaim. Tegi pastellidega "Kalevipoja"- ainelisi töösid. Tema dekoratiivse stiili eeskujuks võib lugeda Laikmaad, Akseli Gallen- Kallelat ja Gerhard Munthet. Kaunid on päikese-teema käsitlused. 1892-1918 1913-1916 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis Osales “Vikerla” asutamises (Noorte kujurite ühing 1917-18) Juugend ja sümbolism 1918 suri Krimmis tiisikusse (tuberkuloos)
seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja meie tolleaegses ühiskonnas. Nii hakkaski riigi kultuuripoliitika 1920. aastate keskpaigas edusamme tegema ja võib kindel olla, et osaliselt just tänu Tarapitalastele. Tarapita liikmed · Albert Kivikas · Johannes Semper · Marie Under · Artur Adson · Johannes Vares-Barbarus · Friedebert Tuglas ("Tarapita" toimetaja) · August Alle · Jaan Kärner · Aleksander Tassa Tarapita manifest -"Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku, kui nyyd - tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur. Lämbuman edasiviivad jõud. Halvat tööliste liikumine. Haritlastest saand ärimees, võimumees, ametnik." Albert Kivikas Albert Kivikas -- (1898-1978) proosakirjanik. Hakkas 1917 kirjutama realistlikke jutte kasvukoha külamiljööst, debüteeris novellikoguga "Sookaelad" (1919, pseudonüüm Mart Karus)
Nikolai Triik ja kuulsad fovistid. Nikolai Triigi elulugu on paljuski sarnane tema põlvkonna kunstnike omale. Ta sündis 1884. aastal rätsepmeistri perre.1901. aastal lõpetas Triik neljaklassilise linnakooli kiituskirjaga ja saatis avalduse Peterburi Parun Stieglitzi tehnilise joonistamise keskõppeasutusse astumiseks. Samas koolis õppisid peale Triigi ka Konrad Mägi, Jaan Koort, Aleksander Tassa, Günther Reindorff jt. Siin puutus Triik kokku vene kunstiga, eriti tol ajal tooni andnud rühmitusega Mir Iskusstva. See polnud enam käsitöö, vaid tõeline kunst. Saabus 1905. aasta ja revolutsioonilised meeleolud kandusid ka kooli seinte vahele. Stieglitzi kool jäi oma joonistuslikule käsitööle orienteeritusega Eesti kunstnikele kitsaks. Tekkis mõte minna õppima kuhugi välismaale. 1906. aastal siirdus Triik Helsingisse ja sealt edasi Ahvemaale. Ahvenamaa ahvatles kunstnikke
Marie Under Barbarus Friedebert Tuglas (toimetaja) August Alle Jaan Kärner Aleksander Tassa Nende mõte: Viljeti armastus ja Viljeleti tundeluulet(impressionistli ekspressionistliku k luule), mõte luua luulet luulet, võideldi oma rõõmuks kirjanduse koha eest ühiskonnas ning omakasu ja rumaluse
olukord&võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas.Tekkis vastandina Siurule.Peamiselt(aja)luule- >ekspressionism,otsene seos reaalse eluga.Asusid analüüsima ja üldistama->võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega(saamaahnus,tõusiklikkus).->esmajoones seotud E probleemidega,Kohaliku kirjanduse&kultuuri eest kõneleja.Kuulusid:Adson, August Alle, J.Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, G.Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas,Under.Tarapitalasi süüdistati kommunismi propageerimises. Arbujad->luuletajate sõpruskond->kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad"(1938)Said tuntuks luuletajad Heiti Talvik,Bernard Kangro,Alver,August Sang,Kersti Merilaas,Uku Masing,P.Viiding,Mart Raud.E esimene kõrgh. saanud põlvkond.Otsisid luules vormis täiust.Käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust
KÖLER-portreed, Faithful Guardian(pisike plika, puu, suur koer), maalis Fr.R.Kreutzwaldi RAUD- kalevipojastseenid, Puhkus Rännakul(rist keskel), oli ühekroonise rahatähe esiküljel, tegi eesti rahva muuseumi logo LAIKMAA-portreed(Lydia Koidula, Marie Under), maastikud(maaperspektiiv) MÄGI- lopsakas loodus, värviküllus, oli esimene Pallase direktor. AUGUST JANSEN- lopsakas loodus nagu Konrad Mäel, aga heledamates toonides ALEKSANDER TASSA- maastikud, silmale mitte meeldivad sinised toonid TRIIK- Ants Laikmaa portree, oranz lennuk(näeb välja nagu abstraktne elevnat), joonistas Juhan Liiva OSKAR KALLIS- kalevipojastseenid nagu Kristjan Raual, aga värvilisemad ARNOLD AKBERG- kubism(katuseviilud) EDUARD OLE- ebapropotaionaalne natüürmort JAAN KOORT- skulpturist, KITS EDUARD TASKA- nahast kaaned raamatutele (kalevipoeg, piibel) KONRAD MÄE MEDAL alates 1979.aastast antakse välja iga aasta 1.november esimesena sai JUHAN MUKS 1984-ARNOLD AKBERG-k...
Tegutsemis aastad. Second level Third level Fourth level Nime kujunemine. Fifth level Taktika. LIIKMED Friedebert Tuglas Jaan Kärner Johannes Semper Albert Kivikas August Alle Artur Adson Aleksander Tassa Marie Under Johannes Barbarus Gustav Suits (osaliselt) AJAKIRI TARAPITA Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level
Järk-järgult muutus kunstniku kujutluslaad ekspressiivsemaks. Kunstniku fantaasia ja loomingulisus tuleb hästi esile tema graafilistes töödes nagu "Vabaduse sünd" (1919) ja "Uluv koer" (1921). Pärast 1919. aasta näitusel talle osaks saanud kriitikat, kunstniku loomingu haare mõnevõrre ahenes. Järgnevaid aastail joonistas ta hulga meisterlikult karakteriseeritud portreid. 1930ndatel suurenes maastikumaali osa. Tööd Portreed Aleksander Tassa portree. 1905. Oskar Lutsu portree. 1928. Aleksander Tassa portree. Õli, lõuend. 1905 Konrad Mäe portree. Õli. 1908 Ants Laikmaa portree. Õli. 1913 Oskar Lutsu portree. Süsi. 1928 Gustav Suitsu portree. Süsi. 1933 Juhan Liivi portree. Õli. 1934 Maalid Lennuk. 1910. Mererand. Õli. 1905 Lennuk. Tempera, kriit. 1910 Männid. 1931 Talvine Tartu Emajõega. 1935 Sõttaminek. Õli, lõuend. 1909 Tõusva nooruse ees. Tempera, paber. 1909 G. Suits "Tuulemaa" illustratsioon. 1913 Märter
Kool tegutses 1884. aastal Stieglitzi surma järel pärandatud kapitali (umbes 7 miljonit rubla) protsentidest. See valmistas ette nii tarbekunstnikke tööstuse tarvis kui ka joonistus- ja joonestusõpetajaid keskastme kunsttööstuskoolide tarbeks. Eesti kunstnikest on Stieglitzi kunstikoolis õppinud: Karl Burman vanem (1901 1902), August Roosileht (19061907), Aleksander Promet (18971904), Hans Kuusik (1902), Jaan Koort, Konrad Mägi, Roman Nyman, Aleksander Tassa, Voldemar Mellik ja Nikolai Triik. Akadeemia peakorpus asub hoones, mille projekteeris kooli esimene direktor, arhitekt Maximilian von Messmacher. Aastatel 19531994 kandis õppeasutus Nõukogude skulptori Vera Muhhina nime, seepärast hüütakse seda vahel ka "Muhhina kooliks".[1][2] 1994. aastal võeti õppeasutuselt Muhhina nimi ning 27. detsembril 2006 anti sellele tagasi Stieglitzi nimi.[3][4] Tänapäeval on akadeemias 1500 üliõpilast ja 220 õppejõudu. Selles on kolm
sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Juhtkujud Suits, Tuglas, Aavik, Ridala, Linde. Suits:"Olgem eestlased, saagem eurooplasteks" ,,Siuru" kirjandusrühmitus, loodi aastal 1917. Asutas Gailit. Juhtkujud Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu. Moto ,,Loomise rõõm see olgu me ainus tõukejõud."Tuglas. Tähtsustasid armastusluulet. ,,Tarapita" 1921-1922 Kirjanduspoliitiline rühmitus. Liikmed Kivikas, Semper, Under, Atson, Barbarus, Tuglas, Alle, Kärner, Tassa. Tarapita esmajoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja meie tolleaegses ühiskonnas. 2. Millised kirjanikud tõstsid nooreestlased tolmu alt välja. Juhan Liiv, Kristjan Jaak Peterson 3. Novell tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ja lõpus on puänt. (Tuglas, Gailit) Sonett luulevorm. Koosneb 14 värsireast, mis paigutuvad stroofidesse.(Under, Visnapuu, Semper, Kärner)
ettevalmistamiseks kodumaal Tallinna Tehnikumi juures. Arhitektide loomingulise koostöö süvendamiseks asutati 1921. a. lõpul Eesti Arhitektide Ühing, mille esimeseks esimeheks valiti E. Habermann. EAÜ organiseeris 1928. aastal ehitus- ja mööblinäituse, millel olid eksponeeritud linnaplaanid, hoonete projektid, korterite sisustused. Kunstikool Pallas (1918-1940) Pallase ühingu asutajateks olid Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja Friedebert Tuglas. Kunstiühingu Pallas juures tegutses ka Kõrgem Kunstikool Pallas, mis asutati 1919. aastal Tartus. Konrad Mägi KONRAD MÄGI Eesti maalikunstnik, Naise portree ekspressionist, pedagoog 1918-1920 Õli,lõuend Ado Vabbe Maalikunstnik, kunstivoolude sulataja. Ado Vabbe. Taevased ratsanikud Tänan tähelepanu eest!
maastikuvaateid. Hilisem looming oli rahutum, tööd väljendusjõulised. Tema linna-, lille- ja maastikupildid on maalilised, heledad ja vaheldusrikkad. Teda on peetud üheks Eesti esimeseks impressionistiks. Olen näinud tema akvarellmaali ,,Kaks alasti ratsanikku". ,,Pallas" oli aastatel 1918 1940 Tartus tegutsenud kunstnike (alguses ka kirjanike) ühing, mis tutvustas kaasaegset kunsti. Ühingu rajajad olid kunstnikud Konrad Mägi, Aleksander Tassa ning kirjanik Friedebert Tuglas. 1919. aastal loodi ühingu juurde kunstikool, mis sai 1924. aastal Kõrgeimaks Kunstikooliks ,,Pallas". Neoimpressionism on teaduslik uuring sellest, kuidas inimese silm värve tajub. Maali käsitleti kui matemaatilist võrrandit. Eestis viljeles neoimpressionismi Konrad Mägi.
Referaat Tarapitalased kui 1920. aastate alguse teisitimõtlejad Tallinn 2008 Kirjanduslik rühmitus ,,Tarapita" tegutses aastatel 1921 1922. Sinna kuulusid paljud kuulsad tolleaegsed kirjanikud ja poeedid: Artur Adson, August Alle, Johannes Vares Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under. ,,Tarapita" oli kirjanduspoliitiline rühmitus, mis tegeles peamiselt Eesti probleemidega. Tarapitalased juhtisid tähelepanu kehvale kultuuriolukorrale ning võitlesid kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. Rahvuslikest ja riiklikest huvidest sõltumatu inimsuse ja vaimse kultuuri nimel seisti vastu äri- ja võimutõusiklusele, uusbürokraatiale, ametlikku tellimust täitvale kirjandusele ja ajakirjandusele ning militaristlikule kasvatusele
võrreldes prantsuse impressionismiga palju dekoratiivsem, raskepärasem ja vähem õhuline. Samuti tegid impressionistlikke maale Aleksander Vardi, kelle töödes olid õhu- ja valgusküllaseid impressionistlikke Pariisi vaateid, ja Adamson-Eric, kes oli üks kõigi aegade silmapaistvamaid ja mitmekülgsemaid eesti tarbekunstnikke. 1918. aasta algul oli loodud Tartus ühing ,,Pallas", et edendada esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset kunsti. Kunstnike-pariislaste Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja teiste kõrval oli selle ühingu juhtide hulgas ka kirjanik F.Tuglas. Pallas hakkas korraldama näitusi ja rajas 1919. aasta lõpul samanimelise kunstikooli. Pallase õpetus toetus Pariisi vabaakadeemiatest lähtunud liberaalsele kogemusele, mis nõudis ja soosis õpilaste loovust ja andis neile selleks võimaluse. 1924.a. riiklikult tunnustatud kõrgkooli õpetus muutus aga süstematiseeritumaks. Impressionism andis tõuke ka neoimpressionismi tekkele. Seda suunda nimetatakse ka
kuna kriitikud süüdistasid teda akademismis (eluvõõras, akadeemilisi traditsioone dogmaatiliselt järgiv ainekäsitlus teaduses ja kunstis) Alates 1930 viljeles taas rohkem maastikumaali TEOSED PORTREED: MAALID Konrad Mägi Mererand Ants Laikmaa Lennuk Oskar Luts Männid Gustav Suits Talvine Tartu Emajõega Juhan Liiv Sõttaminek Aleksander Tassa Tõusva nooruse ees G. Suitsu "Tuulemaa" illustratsioon Märter Katastroof TEOSED TUSIJOONISTUSED: AKVARELLID Katastroof Deemon Ulguv koer Deemon ja Tamara Suurlinn Surm ja väsinu Jaht Surma lõikus Alevi kõrts Surma viis I Tamara tants I Tamara tants II TEOSED TRÜKISED Tulekandja
,,Tarapita" 19211922 Artur Adson, August Alle, Johannes Tegemist Anti välja 7 numbrit samanimelist Erinevalt ,,Noor- Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, oli ajakirja ja esineti manifestiga. Eestist" ja ,,Siurust" Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander eelkõige jätsid tarapitalased Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under. kirjandusp tagaplaanile oliitilise tundeelamused ning rühmituse asusid kohe analüüsima
Kivikas, M.Under, A.Atson, J. Barbus, F. Tuglas 2)loosung: Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimukultuur. 3) Uus kirjandusvool ekspressionism 4)tegutses 1921-1922 5)võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas Kirjandusvoolud, mis valitsesid paralleelselt sellel ajal: realism, uusromantism Populaarseim kirj. liik : luule Lemmik proosasaanrid sellel ajal: realismis- jutustus, romaan. Uus romantismis.- novell. 8 proosakirjanikku: Tuglas, Gailit, J.Oks, O.Luts, K.Rumor, A. Tassa, Tammsaare, Vilde. 10 luuletajat: M. Under, J.Semper, G.Suits, E.Enno, J. Barbarus, J.Kärner, A.Alle, V.Ridala, A.Adson, H.Visnapuu Luuleteemad: 1)armastus, 2)loodus, 3)isamaa, 4)ajaluule, 5)tunded. FAKTID F.TUGLASE ELULOOST: (ELU)1)kodaniku nim. Mihkelson 2)sünd Tartumaal Ahja mõisas 3)2 kuud Toompea vanglas 4) Elas paguluses 1906-17 5)ühines sotsiaaldemokraatliku parteiga. (LOOMING) 1)2 novelliliku
Tarapita kui kirjanduspoliitiline rühmitus Tarapita rühmitus tekkis 1921. aasta suvel. Tema sündi valmistasid ette ajaloolised ja kirjanduslikud muutused. Toimunud oli Vabadussõda ja Eesti iseseisvumine, mis tõi kaasa erinevad tundeid ja arvamusi, mis oli vaja rahvale edasi kanda. Rühmitusse kuulusid A. Adson, A. Alle, J. Barbarus, A. Kivikas, J. Kärner, J. Semper, G.Suits, A. Tassa, F. Tuglas ja M. Under. Kõik liikmed allkirjastasid Tarapita esimese numbri manifesti, mis deklareeris vaimuvabaduse nimel minna võitlusse ohtlike sotsiaalsete pahedega, eriti saamaahne ja laiutava tõusiklusega. See manifest väljendas kindlaid liikmete mõtteid ja seisukohti kultuuri ja edasiviivate jõude hääbumisest. Katkend manifestist: "Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku, kui nyyd - tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur
Kunst iseseisvas Eestis 1919 1940 1918.a. alguses oli loodud Tartus ühing "Pallas" edendama esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset kunsti. Kunstnike pariislaste Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja teiste kõrval oli selle ühingu juhtide hulgas kirjanik Friedebert Tuglas, kes hiljem ka "Siuru" liikmena aitas kaasa kunstilist kvaliteeti esmatähtsaks pidava haritlaskonna konsolideerumisele. "Pallas" hakkas korraldama näitusi ning rajas 1913.a. lõpul samanimelise kunstikooli. Aastatel 1919 1940 sai selles koolis oma hariduse enamik eesti väljapaistvamaid kunstnikke. Tartu muutus pikaks ajaks Eesti juhtivaks kunstikeskuseks. 1924.a. sai "Pallas" riiklikult tunnustatud kõrgkooliks
minimaalne osa Jaan Kärner 27. mai 1891 3. aprill 1958 siiras sümpaatia Nõukogude Venemaale Johannes Semper 22. märts 1892 21. veebruar 1970 Üks radikaalsem tarapitalane (manifest), viibis välismaal, jälgis LääneEuroopa kultuurielu. Gustav Suits 30. november 1883 23. mai 1956 Kirjaniku subjektiivne rahulolematus Aleksander Tassa 5. juuli 1882 23. märts 1955 minimaalne osa Friedebert Tuglas 2. märts 1886 15. aprill 1971 reformipüüe Marie Under 27. märts 1883 25. september 1980 Kirjaniku subjektiivne rahulolematus Luule Ajaluule (20.sajandi algul) Viljelesid nt: Kärner, Semper, Under, Suits jt Kõneles: kaasaja vastuolude nägemisest,
mööblitööstuses puunikerdust õppiv noormees saadeti Tartusse joonistuskursustele. 1903 asus ta Peterburi A. Stieglitzi kunsttööstuskooli, kus vabakuulajana jätkas eesti soost kunstniku Amandus Adamsoni juhendamisel õpinguid puunikerduse alal. Koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga lahkus K. Mägi üliõpilasrahutustest osavõtu pärast 1905. aasta kevadel koolist. K. Mäe sooviks oli õpingute jätkamine Pariisis. Tee sinna kulges läbi Soome. 1906. aasta suve veetis ta koos A. Tassa ja N. Triigiga Ahvenamaal, kust pärinevad tema esimesed maastikumaalid. Pariisi jõuti 1907. aastal septembris, kus asuti elama eesti kunstnike kolooniasse Montparnasse'il. 1908. aasta suve saabudes rändas K. Mägi koos A. Tassaga Norrasse, kuhu oli raha puuduse tõttu sunnitud jääma kaheks aastaks. Norra periood kujunes esimeseks tõsisemaks tööperioodiks K. Mäe loomingus. Tema selle aja maalides võib näha impressionistidelt, neoimpressionistidelt ja foovidelt saadud mõjutusi
Diplomit polnud ateljeekooli lõpetamisel ette nähtud. Laikmaa korraldas ka õppereise välisriikidesse. Ateljeekoolis õppimine oli tasuline, kuid reale majanduslikult vähekindlustatud kunstnikele võimaldas kunstnik tasuta õpet ning mõningaid neist toetas ise aineliselt. 5: Ateljeekoolis õppinud tuntud kunstnikud: Johannes Greenbergi, Ludvig Oskarit, Paul Burman, Otto Krusten, Oskar Kallis, Nikolai Triik ja Aleksander Tassa 6: Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Ta tegutses Eestis. 7: Eesti kunstiseltsi põhikiri kinnitati 1906. Aasta augustis 8: "Noor-Eesti" kunstitoimetaja oli K. Mägi 9: Tallinna Kunsttööstuskooli avamise aeg oli 1914. Aastal. Selle järeltulijat teatakse praegu kui Eesti Kunstiakadeemiat, vahepeal nimetati seda aga Riigi Kunsttööstuskool, Tallinna
Igal värvil oli oma väljenduslik mõju : punane oli meelelisuse värv, kollane rõhutas puhtust, sinine jahedust, valge esindas midagi sellist, mida meeltega enam tajuda ei saa. Beardsley Juugend Eestis Eestisse jõudis juugend koos sümbolismiga sajandivahetusel. Juugendstiili kasutasid Eestis näiteks Ants Laikmaa (1866 – 1942) , Oskar Kallis (1891 – 1917), August Jansen (1881 – 1957), Kristjan Raud (1865 – 1943) ja Aleksander Tassa (1882 – 1955). Eestile on veel iseloomulik juugendlike sugemetega uusklassitsism. 1920ndail levis põhiliselt balti-saksa ja vene arhitektide seas hilisjuugend, millele olid omased mansardkatus, ärklid, dekooris vanikud ja teised kaunistavad detailid. Ka K. Burman projekteeris 1920ndate algul ühiskondlikke hooneid ja elamuid, mille arhitektuuris säilus rahvusromantiliste sugemetega hilisjuugend, millele lisandusid uusklassitsistlikud elemendid. Sarnaseid momente leiab Artur Pernalgi.
Erinevalt Noor-Eestist ja Siurust jätsid Tarapitalased tagaplaanile tundeelamused ning asusid koheselt analüüsima ja üldistama, astudes nii võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega. Korduvalt tuli Tarapitalastel kõne alla noorte olukord, hairidus ja tulevikuperspektiivid. Liikmed: Albert Kivikas, Johannes Semper, Marie Under, Artur Adson, Johannes Vares-Barbarus, Friedebert Tuglas ("Tarapita" toimetaja), August Alle, Jaan Kärner, Aleksander Tassa. Arbujad Tekkis 1930nendatel aastatel. Nimi tähendab loitsimist/nõidmist. Esimene Eesti haritlaskond, kes on saanud eesti keelse kõrghariduse. Väljakujunenud luuletajad, kes taunisid väikekodanlust. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud,
o.wilde ,,Salome" 3. Aridektuuris, mööblikujunduses orgaanilist maailma meenutavad vormid, rõhutati vertikaalsust 4. Vastandus proosalisele igapäevaelule 5. Tihti seotud sümbolismi ja/või rahvusromantismiga 6. Maalis venitatud figuurid, otsitud poosid; Voysey, Day, Mackintosh, Vekde, Hodler, Klimt(kasutas kalliskive ja kullalehe tükikesi), Mucha, Gaudi Eestis: Raud, tassa graafikas ja raamatukujunduses Arhidektuuris: 1. Soomes: Lindgren, Saarinen 2. Pererburg: Vassiljev, Bubõr 3. Eestis: Burmansen, Hellat, maalis Triigi, Mägi Muusikas taotles juugend sünteesi teiste kunstiliikudega. Iseloomulikuks sai ürgne loodusetaju, groteskse fantastilise ja ritualsuse püüdlus, rütmi intensiivsus, värvikas teatraalsus. Debussy, Sibelius, Eestis: Tobias, Saare, Tamberg
AS VÄRSKA VESI TOODETE KOOSTISE UURING Miniuuring bioloogias 1. VÄRSKA VEE TOOTMISE AJALOOST 1.1. Kuidas avastati? Värska vesi avastati 1967. aastal puurimistöödel, mis oli Vladimir Tassa planeeritud. Eesmärk oli jõuda ühe haruldase vee allikani. Terve suve kestnud puurimisele jõuti lõpuks 470 meetri sügavusele, kust leiti suur looduslik kivi- kauss, mille sügavaim veehorisont pidi olema tekkinud 500 miljonit aastat tagasi. 1.2. Millal alustati tootmisega? Värska vee tootmisega alustati aastal 1975. 1.3. Mitut allikat tänapäeval ekspluateeritakse? 2 allikat. 1.4. Mille poolest nende allikate e kaevude vesi erineb
noor-eesti- (gustav suits, friedebert tuglas, villem grünthal-ridala, johannes aavik, bernhard linde). Sündis 1905 kevadel esimese albumiga, tegevus lõppes 1916. uuenduslikud põhimõtted, väljendati muret Eesti kultuurielu kehvuse pärast ning eesmärgiks olukorda muuta. Eduard vilde(parodeeris Ridala ja Tuglase keele- ning vormikasutust. Novellis ,,jumala saar" on tuglas kasutanud väga kujundlikku ja romantilist stiili, miga vilde naeruvääristad). Uued programmilised seisukohad Noor-Eesti III albumis. Tuglas(arvustas teravalt eesti realistide loomingut, pidades seda kunstiliselt vähenõudlikuks ja teostuselt ebaühtlaseks. Esindasid uusromantismi. Taotlesid laiemaid kultuurilisi eesmärke ning koondas teiste kunstialade noori tegijaid. Johannes Aaviku algatusel tõusis keeleuuendus oluliseks. Siuru-(marie under, henrik visnapuu, johannes semper, artur adson, friedebert tuglas, august gailit) , reg ametlikult 1917 juulis. Oma kirjastuse rajami...
1917. a. kodumaale naasnud Fr. Tuglas oli üks agaramaid initsiaatoreid, kes püüdis värvata organisatsiooni liikmeiks enamikku eesti kirjanikest. Lõpuks liitusid Tuglasega tollased noored kirjanikud. Moodustus 6-liikmeline rühmitus, kuhu kuulusid lisaks Tuglasele Marie Under, August Gailit, Artur Adson, Henrik Visnapuu ja Johannes Semper. Hiljem liitusid rühmitusega veel August Alle ja Johannes Barbarus. Tihedalt olid rühmitusega seotud veel kirjanikud Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas, kunstnikest N. Triik, K. Mägi ja A. Vabbe. Ametlikult registreeriti kirjandusühing "Siuru" 10. juunil 1917. Ühingu presidendiks sai M. Under, sekretäriks F. Tuglas, laekuriks A. Adson. "Siuru" kirjanikud jätkasid "Noor-Eesti" alustatud uusromantilist suunda, eriti märgatav oli impressionismi ja sümbolismi mõju. Erinevused "Noor-Eestist": · ei järgitud sihipäraselt väljatöötatud kultuuripoliitilist tegevusprogrammi;
Rühmitus sai nime ja alguse 1905. aastal ja rühma tegevus lõppes 1916. aastal), ,,Siuru" (Rühmaliikmed olid Marie Under (rühmituse esimees, keda kutsuti printsessiks), Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Friedebert Tuglas ja Johannes Semper. Rühmatu sündis 1917. aastal ja lagunes 1919. aastal), ,,Tarapita" (Rühmatusi kuulusid Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under) ja ,,Arbujad". Arbujad oli noorte luuletajate sõpruskond, mis kujunes välja Tartu ülikoolis. Sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud luuleantoloogia järgi. ,,Neil olid ühesugused vaated kirjandusele ja nad vastandusid senisele luulesüsteemile." Luuletajad Betti Alver, Barnard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, August Sang, Heiti Talvik, Paul Viidik ja Mart Raud. Siis ma võin hea meelega rääkida sulle
sajandi alguses, kuid sellest ajast saati on see kiiresti arenenud. 1919. korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus, millega tunnustati kunsti tähtsust eneseteadvuse loomises. 1919. aastal asutati ka Tartusse Kõrgem Kunstikool Pallas. Kooli asutamise mõtte taga olid kunstnikud Konrad Mägi, Ado Vabbe ning Anton Starkopf. Koolis tegutsesid maali-, joonistamis- ja skulptuuriateljeed. Kultuuriajaloost pidas loenguid Hendrik Sepp, kunstiajaloost rääkisid Julius Genss ning Eduard Tassa. Kuna esimesed õpilased olid juba enne kunsti õppinud, alustati õppetööd ateljeede tasemelt. 1921-1924. aastatel korraldati õppetöö ümber, lisades õppekavva ettevalmistus- ja üldklassi. Nende klasside läbimise järel sai liituda ateljeega. Lisandus ka graafikaateljee, mida hakkas vedama Georg Kind. Aastal 1924 registreeriti Pallas kõrgemaks õppeasutuseks. Seega tekkis Eestis esimest korda kõrgema kunstihariduse saamise võimalus
Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut. Rühmitusse kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Kirjanduslik Orbiit- ajaleht, tegevusaeg langes 1920. aastate lõppu ja 1930. aastate algusesse. Elulähedus Tarapita- 1921-1922 - kirjanduspoliitiline rühmitus, liikmed: Albert Kivikas, Johannes Semper, Marie Under, Artur Adson, Johannes Vares-Barbarus, Friedebert Tuglas ("Tarapita" toimetaja), August Alle, Jaan Kärner, Aleksander Tassa. Nad jätsid tagaplaanile tundeelamused ning asusid koheselt analüüsima ja üldistama astudes nii võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega. Korduvalt tuli Tarapitalastel kõne alla noorte olukord, hairidus ja tulevikuperspektiivid. Tammsaare: "Tõde ja Õigus", "Põrgupõhja uus Vanapagan", "Kõrboja peremees", "Juudit", "Ma armastasin sakslast", Tsehhov: · "Ilma isata" (1878) · "Ivanov" (1887) · "Kajakas" (1896) · "Onu Vanja" (1899)
Eesti-Rootsi Ühing. Kunstis levisid nooremate seas uued suunad nagu ekspressionism ja impressionism, vanemad järgisid siiski traditsioonilisemaid stiile. Tähtsamad asjad: Muusikas Eevald Aava ooper ,,Vikerlased", Artur Kapi oratoorium ,,Hiiob" Teatrielus keskuseks Tallinn, kutselised teatrid töötasid ka Pärnus, Tartus, Viljandis ja Narvas. Estonia tõi lavale ka ooperid ja balletid. Kunstielus Tartus ühing Pallas (tegutses 1918-1940) (asutajateks on Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja Friedebert Tuglas). Viljakateks loometegijateks kunstis on Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud. Nooremast põlvkonnast Jaan Vahtra ja Eduard Viiralt. Hariduselus- mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, võeti kasutusele uusi õpikuid, ehitati moodsaid koolimaju, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool. Kirjanduselus suur tähtsus proosal
paisutades sellest deformeeritud pildid. Ekspressionism põhjustas muutuse poeetide hoiakus ja luule üldilmes. Sõja, hukatuse ja ülekohtu kütkes maailma kujutasid ajalaulikud võigastes toonides, lootes ehmatada inimeses üles inimlikkust. Surmanägemuste masendusest otsisid ajalaulikud pääsu uude paremasse maailma. Tarapita rühmitus alustas tegevust 1921.aasta sügisel. Tarapita tuumiku moodustasid: Adson, Barbarus, Alle, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Aleksander Tassa, Tuglas ja Under. Rühmitus ei olnud omavaheline sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja vaimliku barbarismi vastu. Rühmitus tegutses väga lühiajaliselt. Seesmiste konfliktide tõttu + majanduslikud raskused ja raske keelepruuk lõpetasid selle rühmituse tegevuse. RÜHMIT AEG MOTO LIIKMED ISELOOMUSTUS VÄLJAA D
· Astus välja vanamoodsa elukäsitluse vastu · Tõi luule rahva tähelepanu keskmesse 29. Tarapita ajaline taust, manifest, iseloom, lagunemise põhjused (roheliste kaantega õpikust lk 71 73) · 1921-1922 · Adson · Alle · Barbarus · Kivikas · Kärner · Semper · Suits · Tassa · Tuglas · Under · Gailit jäeti välja kuna ta ei sallinud Barbarusi, Allet, Adsoni ja teisi · Võitles sõja, vägivalla ja sots ülekohtu vastu, keskenduti ühiskonnakriititilisele luulele. · Asus vöitlusse sots pahedega nagu saamaahnus ja tõusiklikkus, tundeelamused tahaplaanile, analüüsiti ja üldistati
Realism-tegelik,esemeline kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast objektiivset kujutamist,elunähtuste esiletoomist. Eesti realism on hilistekeline,tema kõrval esineb ka naturalismi mõjud,realism naturalismsit avaram,19 saj realismi küpsemine eestis kriitiline realism. Eduard vilde(1865-1933), oli pagenduses euroopas,tegeles kutselise kirjanikuna tallinnas ja berliinis, tõi kirjandusse kaasaegseid suhteid ,kujutas külaelu,tema juhtmõteks oli et näidata inimesi nii nagu oli, looming jaguneb kolme etappi:varajane looming-lähenes realismile,süvenemine sots probleemidesse(musta mantliga mees),naljajutud(vigased pruudid), välja kujunend realism Külmale maale, raudsed käed. Psüholoogiline sigadus(mäeküla piimamees)küpseim romaan. Nätekirjandust kirjutas paguluses,pisuhänd, tabamat ime. Juhan liiv(1864) pärineb peipsiäärest,lasterohkest taluperest.20 saj luule eelkäia, kirjandusse suundus tänu ajakirjandusele,täiendas oma haridust tartus treffn...
Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust. "Tarapita" - kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921-1922. Rühmitusse kuulusid Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under. Rühmituse sünd ja tegevus langeb kokku elulähedusotsingutega kirjanduses. Tarapitalasi mõjutasid "Clarté" põhimõtted (sõja, vägivalla ja ülekohtu vastu võitlemine) ning saksa ekspressionism ning sellest sündinud ajaluule. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU · Ajakirjanduse areng · Rahvusliku kirjanduse algus · Kultuurielu tõus - seltside teke laulupidude algus · Näitekirjanduse algus
Väljundiks oli luule (ajaluule). Luule oli mõjutatud Saksa kirjandusest ekspressionism ehk elu tegelikkus luules. Riigi kultuuripoliitika hakkas 1920. aastate keskpaigas edusamme tegema ja võib kindel olla, et osaliselt just täna tarapitalastele. Tarapita koosseisu kuulusid: Friedebert Tuglas (toimetaja), Albert Kivikas, Johannes Semper, Marie Under, Artur Adson, Johannes Vares-Barbarus, August Alle, Jaan Kärner, Aleksander Tassa. Pildil on (ülevalt vasakult): Johannes Vares-Barbarus, Friedebert Tuglas, August Alle, Albert Kivikas, Johannes Semper, Marie Under, Artur Adson Luule üldpilt: · G.Suits, E.Enno, Villem Ridala · uusromantiline/mitmekülgne luule, väljendati oma põlvkonna maailmakäsitusi, vaimseid ideaale ja ka isiklikke elamusi · ekspressionism tähtsustas individualistlikku, pessimistlikku ja traagilist elutaju; elu tõepärasus sai alguse Saksamaalt Ajaluule
· ,,Siuru" liikmed olid August Gailit (asutaja), Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. · ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas · Under ja Adson lahkusid ,,Siurust" · Under kuulus ka Tarapitasse · ,,Tarapita" liikmed Friedabert Tuglas(,,Tarapita" toimetaja), Albert Kivikas, Johannes Semper, Marie Under, Artur Adson, Johannes Vares-Barbarus, August Alle, Jaan Kärner, Aleksander Tassa Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Marie underi luule · Klassikalise vormiga · Rõhutatult naiselik · Armastus · Loodus · Tunded · Armastus luules on läbivaks teemaks kaaslase otsimine ·
Ekspressionism põhjustas muutuse poeetide hoiakus ja luule üldilmes. Sõja, hukatuse ja ülekohtu kütkes maailma kujutasid ajalaulikud võigastes toonides, lootes ehmatada inimeses üles inimlikkust. Surma nägemuste masenduses otsisid ajalaulikud pääsu uude paremasse maailma. Tarapita rühmitus alustas tegutsemist 1921 aasta sügisel. Sinna kuulusid: Adson, Alle, Barbarus, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Aleksander Tassa, Tuglas, Under. Rühmitus ei olnud omavaheline sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja vaimliku barbarismi vastu. Rühmitus tegutses väga lühiajaliselt. Seesmiste konfliktide tõttu + majanduslikud raskused ja raske keelepruuk lõpetasid rühmituse tegevuse. Rühmitus Aeg Moto Liikmed Iseloomustus Väljaanded Noor-Eesti 1905- ,,Olgem Gustav Suits, Fr. Integreeris uusi Noor-Eesti
eest uues ühiskonnas. noorte olukord, hairidus ja tulevikuperspektiivid. Tarapita esmajoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja meie tolleaegses ühiskonnas. Nii hakkaski riigi kultuuripoliitika 1920. aastate keskpaigas edusamme tegema. Liikmed: Albert Kivikas, Johannes Semper, Marie Under, Artur Adson, Johannes Barbarus, Friedebert Tuglas, August Alle, Jaan Kärner, Aleksander Tassa. 10. Draamakirjanduse areng ja põhisuundumused: peasuunad: ekspressionism, modernism, sümbolism, impressionism, ajakriitika 11. Arbujad-luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding.
Mida need tähendavad? Art nouveau pärineb prantsuse keelest ning tähendab uut kunsti. Juugend pärineb saksa keelest ning tähendab noorsugu. 14. Millised hooned esindavad Eestis veel juugendstiili? Estonia teater, Taagepera mõis, Holdre mõis, Ammende Villa Hotell ja restoran 15. Kes eesti kunstnikest on viljelenud juugendstiili? Ants Laikmaa, Oskar Kallis, August Jansen, Kristjan Raud ja Aleksander Tassa II osa KUNSTNIKUD Tutvusta lühidalt kunstnikku ja tema loomingut. Nimeta tuntumad teosed (2-3). 1. Antoni Gaudi-prantsuse arhidekt Gaudí looming oli keerukate ja rikkalike kultuuriliste tingimuste tulemus. Tema looming võttis üle looduslikkuses ilmnevad väärtused. Ta lõi maja kapriisse ja suurustlevana : vormid tungivad välja moodustades suletud ja lineaarse mustri. Kuigi
1917), Nikolai Triik (1884 1940), Aleksander Promet (1879 1938), August Jansen (1881 1957). Eriti pääses juugendliku kallakuga stilisatsioon valitsema raamatugraafikas : Märt Pukits (1874 1961), Kristjan Raud (1865 1943, eriti selgelt avaldub juugendlikkus eksliibristes ja sajandi alguskümne raamatukunstis), N. Triik, Konrad Mägi (1878 1925), Aleksander Uurits (1888 1918), Aleksander Tassa (1882 1955, tema sulejoonistused on juugendstiili äärmuslikumaks näiteks). Esimesena tõi eesti raamatu- ja ajakirjaillustratsiooni juugendlike joonte voolavuse, ornamentaalse kaunistuse Märt Pukits. Temalt pärineb kaas K. E. Söödi (1862 1950) luulekogule "Mälestused ja lootused" (1903). Üks esimesi raamatugraafika näiteid on "Noor-Eesti" esimene album (1905, kaanekujundus N. Triik). Maalikunstis esineb juugendit vähem
sellistele "Noor-Eesti" ajajärgu kunstnikele nagu N.Triik, K.Raud, A.Laikmaa, K.Mägi, J.Koort. Näitust võib pidada kunstiajalooliseks piiripunktiks, sest see oli tunnustus eelmisele, rahvusliku kunstielu ehitajate põlvkonnale, kuid noorimale, avangardistlikult meelestatud haritlaskonnale tundus see põlvkond juba aegunud. 1918. aasta alguses loodi Tartus ühing "Pallas", mille eesmärk oli edendada esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset kunsti. Kunstnike Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja teiste kõrval oli selle ühingu juhtide hulgas kirjanik Friedebert Tuglas. "Pallas" hakkas korraldama näitusi ning 1919. aasta lõpul rajas samanimelise kunstikooli. Aastatel 1919-1940 sai selles koolis oma hariduse enamik eesti väljapaistvamaid kunstnikke. See oli üks põhjus, miks Tartu muutus pikaks ajaks Eesti juhtivaks kunstikeskuseks. "Pallase" kunstikooli esimene juhataja oli K.Mägi, pärast tema surma A.Vabbe ja skulptor Anton Starkopf.
ülesanne oli ette valmistada kunstnikke-joonestajaid kergetööstusele. Seetõttu oligi peaaineks joonistamine mitmes etapis, jagunedes üldiseks ja tehniliseks. Tehnilise osa alla kuulusid geomeetria, varjude ja perspektiiviõppetus. Üldjoonistuse kursust alustati kipsist: kipsornament, kipskapiteelid, kipsvaas, kipspea, kipsfiguur. Umbes üheaegselt on Triigiga on samas koolis õppinud veel Konrad Mägi, Jaan Koort, Roman Nyman, Aleksander Tassa, Gustav Mootse, Aleksander Promet, Günther Reindorff ja veel mitmed teised hiljem vähem tuntud kunstnikud. Triigi õppingud kulgesid algusest peale edukalt. Seal kasutusel olnud 12-pallises hindamissüsteemis kõikusid ta hinded 10 11 piirides. Programmilistest töödest leidsid parimatena äramärkimist üks õlimaal 1903. a. ja dekoratiivne grupp akvarellis 1904. a. Triigi esimeste õpinguaastate peamiseks
rahvaraamat.ee/ ~ 13 ~ Lisa 1 Luuletused: Delfi portaal Ega õhta surfa delfin mõnus likõ tuu portaal vabalt liiku saa sääl delfiin mahus ujoma ka vaal üüse sys ku vaal on tudun ja delfiingi unnõ suik sooladelfi piimjän udun tassa liugu lask üts luik Luulekogumik ,,Viie pääle" * Keegi ei saa kätte kedagi ei mätte medagi ei taba isegi teist otsa plärul sest meie elu on üks film suur märul ja selles suurejoonelises mendifilmis kõik on võmmid iseendi silmis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
