,,Tuhkatriinu" 02.02.2008 laupäeval õnnestus mul külastada ooperit nimega ,,Tuhkatriinu". Lühidalt ,,Tuhkatriinu" sünnist. ,,Tuhkatriinu" kirjutas Gioachino Rossinit, kes sündis 1792.aastal. Teda peetakse 19. Sajandi esimese poole üheks olulisemaks ooperiheliloojaks. Ooperi valmimise tähtajaks oli 26. Detsember 1816. Mitmete asjaolude tõttu, millest peamisena tuleks mainida ooperi aluseks valitud kirjandusteose ärakeelamist tsensuuriametnike nõukogus, ei olnud rossinil veel nädal enne tähtaega uut teematki, rääkimata libretost ja muusikast. Kuigi Teatro Valle andis pikendust, oli selleks vaid üks kuu, mille sisse pidi uue ja rangema lepingu kohaselt mahtuma nii komponeerimise kui ka kõik proovid ja muud ettevalmistused teatrimajas. 23.detsembril 1816 kohtus Rossini hinnatud libretisti Jacopo Ferrettiga, et kiiresti leida tellitud ooperile teema. Miski ei sobinud maestrole ...
Ooper,,Tuhkatriinu" Käisin 15. mail Estonia kontserdisaalis vaatamas Gioachino Rossini ooperit ,,Tuhkatriinu". See on muinasjutt Tuhkatriinust, kelle unistused kõigi takistuste kiuste ühel heal päeval täituvad. Dirigendiks oli Jüri Alperten (Eesti Muusikaakadeemia õppejõud), Angelina ehk Tuhkatriinu rollis oli Helen Lokuta, printsi mängis Juhan Tralla, tema kannupoissi Aare saal ning Don Magnificot, Tuhkatriinu kasuisa, mängis Rauno Elp. Veel olid osades Kristina Vähi, Juuli Lill(metsosopran), Mart Laur ning veel paar vähe tähtsamat tegelast. Lugu oli küll Tuhkatriinu muinasjutt, kuid üsna oluliselt moonutatud. Põhimõtteliselt oli Tuhkatriinu endiselt vaena kolmas õde, keda sunniti kodus kõike tegema ning kellele ei antud mingeid õigusi. Kui ma õigesti mäletan, siis muinasjutus oli Tuhkatriinut aitavaks tegeleaseks tema ristiema vaim, ooperis oli
Kontserdiretsensioon Käisin 26. märtsi õhtul Rahvusooper Estonia teatrisaalis G.Rossini ooperit "Tuhkatriinu" vaatamas. Osades olid Helen Lokuta (Tuhkatriinu), Roland Liiv, Taavi Tampuu, Jouni Kokora, Valetina Taluma, Juuli Lill, Mart Laur ja kaasa tegid ka Rahvusooper Estonia meeskoor ja Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Jouni Kokora, kes oli külalisesineja ja kehastas Tuhkatriinu kasuisa, on Soome bariton, kes on õppinud laulmist Sibiliuse Akadeemias ning Karlsruhe Riiklikus Muusikakõrgkoolis. Ta on võtnud osa ka meistrikursustest Prantsusmaal ning meistriakadeemiast Milanos La Scalas. On olnud solist nii Pforzheimi Ooperis kui ka Nürnbergi Ooperiteatris. Hetkel töötab vabakutselisena. Tal on olnud palju rolle erinevates ooperites ja osalenud ka mitmete suurvormide ettekannetel. Ta on laulnud Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias, Hiinas,
Peaaegu Tuhkatriinu Ketlin Priilinn Raamat räägib tüdrukust nimega Emilia, kelle ema on surnud. Ta elab koos oma isa ja kasuema Sirjega, kellel on Väike poeg Siim. Kuna Emiliale ei meeldi, et tema ema kohale tuli mingi tädi Sirje hakkab ta koos oma sõbra Getteriga mõtlema kuidas saaks tädi Sirjet ära ajada. Getteril Tuli Plaan, et nad võiksid jätta isale mulje, et tädi Sirjel on teine mees. Ja see neil õnnestub. Aga ühel päeval kui getter ja Emilia msn-is Rääkisid unustas Emilia jutu getteriga lahti ja isa nägi seda. Emilia jooksis toast välja üle autotee. Ja tädi Sirje poeg siim kes oli nelja aastane jooksis Emiliale järgi ja jäi auto alla. Emilia ehmus ja palus Tädi Sirjelt ja isalt vabandust. Ta sai aru , et tädi Sirje e taha kellegi ema kohta ära võtta vaid Ta tahab kõike parimat. Mulle meeldis see raamat väga, sest, et see oli kaasaegne.
Maratriinu Ühel päeval, kui päike kõrvetas ja ümbruskonnas polnud tilkagi jahutavat vett, kustus Marabura eluküünal. Ei surnud ta mitte kuumusesse ega janusse vaid kohutav ning armutu AIDS oli aegamööda röövinud noore naise jõu. Piinad lõppesid ja trummipõrina saatel põletas suguharu ta maised jäänused tuleriidal. Kaks kurba suurt pruuni silma tumedas näos jälgisid veidi arusaamatult toimuvat. Väike tüdruk Maratriinu oli jäänud Aafrika päikese alla üksi. Vaesus ja haigused olid siinkandis igapäevased. Ei olnud ühelgi suguharu liikmel jõudu ega tahtmist teda omale kasvatada jätta. Inimkaubandusega tegelevad isikud ostsid tüdruku paari riidehilbu ja kobara banaanide eest ning müüsid ta edasi teise suguharu pealikule orjaks. Maratriinu asus elama pealiku hütti koos tema tütardega kellest said talle kasuõed. Juba mõne aja jooksul hakkasid ülbed ja uhked kasuõed Maratriinut igatmoodi ...
(metsosopran).Ta on Rahvusooperi Estonia solist.Juuli Lill on klaasikunstnik Ivo Lille tütar.Juuli Lill on abielus ooperilaulja Andres Kösteriga ja neil on poeg Julius. *Don Ramiro,Salerno prints-Roland Liiv *Dandini,Don Ramiro toapoiss-Taavi Tampuu *Don Magnifico,Monte Fiascone parun-Jouni Kokora *Clorinda,Don Magnifico tütar-Valentina Taluma *Alidoro,Don Ramiro õpetaja-Mart Laur Etendus koosneb mitmest palast.Esimeses palas on Tuhkatriinu do- minoorsese laul.See in lihtne laul,mis ei kirjelda mitte juhuslikult Tuhkatriinu lugu.Seepärast mõjub see laul nagu fantaasia,nagu unistus.Kaks kasuõde,keda Tuhkatriinu laul härib,katkestavad kaks korda tema laulu."Laske mul laulda" vastab Tuhkatriinu.Tundub nagu ta ütleks:"Laske mul unistada".Tuhkatriinus ongi laulmine unistamine.Kui ta alustab kolmandat korda laulmist,on kuulda,et keegi koputab uksele.Nüüd võib muinasjutt alata.Kogu ooper ongi Tuhkatriinu väike unistus
"Tuhkatriinu" Kolmapäeval 8. detsembril 2010. aastal toimus Estonia Teatrisaalis G. Rossini ooper "Tuhkatriinu". Tuhkatriinu osa mängis tol päeval Helen Lokuta. Ooperi üldine ülesseehitus oli suhteliselt korralik ja arusaadav. Väga hea oli see, et seda kava oli muudetud, muidu oleks olnud juba ette teada, mis seal edasi tuleb. Muusikateosed old vägagi kuulatavad: mitte liigagi valjud egai ka mitte liigagi tasased. Saali akustika tundus olevat väga hea, tiitreid oli võimaliki samuti normaalselt lugeda. Ooper oli muudetud selle pärast, et Rossini ei tahtnud kasutada üleloomulikke elemente, nagu oli esialgses muinasjutus, kus haldjast ristiema muudab nõidusega kõrvitsa töökorras tõllaks. Helen Lokutal on olnud mitmeid rolle erinevates ooperites, toon välja mõned neist: Georges Bizet "Carmen" (Carmen) Verdi "La Traviata" (Flora) Pjotr Tsaikovski "Padaemand" (Polina) ...
Tartu Ülikool Haridusteaduste instituut Punamütsike ja Tuhkatriinu Raamatute võrdlus aines väikelastekirjandus Koostaja: Jaak Timberg Tartu 2012 "Punamütsike" Tekst: Marie Duval Egmont Estonia, 2001 Punamütsike viib vanaemale saiakesi ja võid. Vanaema elab väikeses majas küla alguses. Olles vanaema juures pakkus Punamütsike, et teeb vanaemale (hundile) rohuteed. Peale seiklust saatis jahimees Punamütsikese tagasi tema kodukülla. Loo lõpus ütleb kütt Punamütsikesele: "Aga
Elas kord üks tüdruk,kellel oli suur süda ning ,kes hoolis ja armastas teisi,kuid tihti ei vastatud talle samaga.Tüdrukut kutsuti Tuhkatriinuks.Ta käis ringi alati naeratades,kuid sisimas nuttes.Teda pilati koolis ja paljud tema sõbrad keerasid talle halval ajal alati selja. --- Ükskõik,kui palju ta üritas teistele meele järgi olla,ikkagi ei tunnistatud teda igal pool teistega võrdselt.Ta ei käinud tavaliselt pidudel,sest ta kartis,et teda hakatakse jälle pilastama ja kiusama.Ta ei saanud aru,miks talle nii tehti,tal polnud ju midagi viga!Tüdruk pidas päevikut,kuhu ta kõik kirjutas.Tal polnud vanemaid,kellele midagi kurta,sest mõlemad neist olid surnud ning ta elas koos kasuemaga.Tal olid kaks nõmedat kasuõde,kes teda kiusasid,nii koolis,kui kodus,täiesti ilma põhjuseta. Ühel päeval otsustas ta mitte enam kooli minna,vaid hommikul kasuema kahtluste peletamiseks küll välja minna aga hoopis parki või mere äärde.Ta puudus koolist 3 päeva...
kogu aeg kõige uuemaid ja stiilsemaid riideid. Kõik kooli tüdrukud tahtsid teda endale poisiks. Kõik koolis ootasid iga aastast balli kus võisid osaleda 9 -12 kl õpilased kaaslasega ja muidugi kõik tüdrukud tahtsid Martinit endale kaaslaseks. Alati enne balli toimus paarpäeva varem pidu kus tavaliselt Martin otsustas kellega ta ballile läheb. See pidu oli õhtul. Nagu arvata võib kõik tüdrukud valmistusid selleks peoks, kõik peale Tuhkatriinu . Tuhkatriinut ei lubatud sinna peole, kuna ta pidi õdede ja ema pesusid pesema. Stella ja Liis valmistusid eriti selleks peoks ette , kuna neil oli see aasta erilised lootused saada martini kaaslaseks. Tuhkatriinu pidi vaatama pealt kuidas ta õed ennast ilusatesse kleititesse panid ja peole läksid. Ta oli kurb, ta tahtis ka nii väga sinna peole minna. Stella ja Liis nägid välja kui kuningannad oma kleitides.Pärast seda kui nad oli ära läinud hakkas Tuhkatriinu pesusid pesema. Ta pesi
"Lõbus lesk". Don Ramiro toapoissi Dandinit mängis Taavi Tampuu, Monte Fiascone parunit Jouni Kokora, Don Magnifico tütreid Valentina Talumaa ja Juuli Lill, Don Ramiro õpetajat Mart Laur ning härrasid printsi õukonnas etendas Rahvusooper Estonia meeskoor. Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestrit juhatas dirigent Arvo Volmer. Esimene vaatus algas avamänguga, mis pälvis publiku aplausi. Esimene stseen oli elutoas, kus isa tukkus diivanil ja õed puhkasid raskest päevatööst, Tuhkatriinu pidi aga tööd rabama. Minu jaoks oli selle lavastuse üks tipphetki esimese vaatuse lõpus, kus kõik esitasid lavaäärel Tuhkatriinu unistuslaulu. Kui vahepeal oli lauljate häält nõrgalt kuulda, siis lavaääres kõlasid hääled väga võimsalt, sest lauljad olid publikule lähemal. See tekitas suurepärase emotsiooni ning lõpetas vaatuse suurejooneliselt. Lavastuse kava oli väga huvitav. Kuigi oli tegemist koomilise ooperiga ei muutunud see labaseks, vaid oli parajalt lõbus
Herman Eek XII K ,,Tuhkatriinumäng“ Tuhkatriinu portreering Tuhkatriinu (üks paljudest nagu raamatus välja tuleb) on vägagi rõõmus ja meeldiv isik. Teda ei heiduta miski ning ta on harjunud enda igava, üksiku ja lihtsa eluga, kus ta teeb oma perenaise perele süüa. Samas ei ole ta üldse elukogenud ja ei mõista teda ümbritsevat maailmat. Siiski on temal elu planeeritud, kuna on ette nähtud, et ta leiab endale printsi, kellega elab elu lõpuni koos. See võib ka olla põhjuseks, miks ta nii rõõmus on – kuigi tema elu ei ole siiamaani
Ta ema ja isa olid surnud ning ta elas ühes kasuperes Tal oli ka kaks kasuõde ja kasuema ning nad kõik olid väga õelad ta vastu. Teda kutsuti tuhkatriinuks, kuna ta pidi magama ahju ees, sest teda voodisse ei lubatud ja ta oli alati siis väga tahmane kui ta seal magas. Kord saabus Inglismaal kätte suurhetk, nimelt printsil hakkas sünnipäev kätte saabuma ning kogu Londoni ilusamad ja rikkamad olid sinna kohale kutsutud kaasaarvatud ka tuhkatriinu kasupere. Siis hakkaski tuhkatriinu kasupere peole minema, kuid tuhkatriinu ise ei saanud minna, sest tal polnud mingeid riideid millega sinna minna. Kui tuhkatriinu kasupere oli juba uksepeal, siis nad hüüdsid veel mõnitavaid lauseid tuhkatriinule. Tuhkatriinu heitis ahju ette pikali ja puhkes nutma. Kuid siis tulid ahju alt välja ahjualused ja ütlesid et ära nuta, me aitame sind, sa otsi meile ainult neli õuna, millest saad autole rattad. Üks leivapäts, millest saad limusiini. Kaks rosinat,
Charles Perrault(1628-1703) Prantsuse akadeemia liige, kuninga õukonnaliige(kuninga kirjutaja), jurist. Peetakse muinasjutu zanri loojaks. 1697. aastal ilmusid 8 muinasjuttu, ,,Möödunud aegade lood". Teost tuntakse ,,Haneema juttudena"(aastaarv tähtis pedakoogika ajaloos). Algab teadlik folkloori kogumine ja ülestähendamine. Looming: Tema loomingut iseloomustab särav huumor, prantslaslik teravmeelsus ja üleolev stiil. Raamatute peategelane kajastub alati raamatu pealkirjas: nt. Tuhkatriinu ehk kristallkingake, Sinihabe, Punamütsike, Pöialpoiss jne. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimine jääb ära. Perraulti muinasjuttudes ei eksisteeri kättemaksu, seega on lõpp tihti halb, mitte õnnelik. Muinasjutud on räägitud õukonna jaoks. Värssmuinasjutud: Griselidis, Eeslinahk, Naeruväärsed soovid. Proosamuinasjutud: Uinuv kaunitar, Punamütsike, Sinihabe, Kassi-isand ehk saabastega kass, Haldjad, Tuhkatriinu ehk
Tänapäeva tuhkatriinu See lugu räägib kolmest erinevast peretütrest, kes kõik elavad samas piirkonnas. Nende linnakeseks on Seattle. Kõik kolm tütrekest on 17-aastased kenad neiud, kes käivad samas koolis, ning klassis. Nende nimed on Maria, Rebeca ja Lucy. Maria ja Rebeca on parimad sõbrad, nad on koolis populaarsed, kuid sellele vastavalt ka piisavalt nipsakad ja vahete vahel pahatahtlikud. Nad tulevad rikastest peredest, ning on väga ära hellitatud. Lisaks sellele saavad nad alati kõike mida tahavad. Erinevalt neist, on Lucy hästi vaikne ja tagasihoidlik tüdruk. Hinded on tal küll korras, kuid tal ei ole meeldiv koolis olla. Ta ei suhtle klassist ega ka koolist eriti kellegiga, ning tihtipeale sunnitakse teda teiste koduseid ülesandeid lahendama. Algas uus kooliveerand ja nende klassi tuli uus poiss, nimega Tom. Tom oli hästi sõbralik, ning hakkas juba algusest peale kõigiga hästi läbi...
Tuhkatriinu Elas kord üks tüdruk, keda hüüti Tuhkatriinuks. Ta elas koos kasuema ning kahe kasuõega. Seal peres ei hoolitud Tuhkatriinust ja ta pidi ise oma eluga toime tulema. Tuhkatriinu pidi koristama oma kasuema järelt, tegema kasuõdede koolitöid ning koristama ja teenindama inimesi kasuema kohvikus. Lisaks sellele pidi ta õppima ning koolis käima. Tuhkatriinu kohtas läbi interneti ühte tundmatut poissi, kes muutus talle ajajooksul vägagi südamelähedaseks. Ta rääkis selle poisiga igapäev läbi telefoni ja interneti. Tuhkatriinu polnud koolis just kõige populaarsem. Teda ei sallitud, kuna ta oli labane ning
,,Tuhkatriinu" võrdlus. Vennad Grimmid ja Charles Perrault muinasjutud. Enne surma ütles Tuhkatriinu ema talle, et Tuhkatriinu isa abiellus uuesti. (aadli mees) Tuhkatriinu jääks alati heaks. Tuhkatriinu ilusad riided võtsid võõrasõed endale, Võõrasema pani Tuhkatriinut tegema kõige talle anti kole kleit. raskemaid töid. Tuhkatriinu elas pööningul ja magas õlekotil. Võõrasõed olid saanud endale parketiga suured uhked toad kus olid viimase moe järgi riputatud sängid ja voodid. Preilid said ealt ennast täispikkuses vaadatakse. Kui isa läks laadale, tahtsid õed riideid, Tuhkatriinu
Kuidas parandada seda ellusuhtumist, tuua igavasse päeva veidikenegi päikest ja positiivsust? Neil inimestel, kes käivad pidevalt ringi naerusuiselt, on vedanud- nendel on säilinud miski, millesse nad usuvad ning mis toob neisse sära. Kuidas on nad seda saavutanud? Suurem osa muinasjuttudest, mida me raamatulehtedelt lugeda võime või vanaemadelt lapsepõlves unejutuks kuulsime, räägivad ammu tärganud suurest armastusest ning õnnest, mis ei lõppe iial. Okasroosike, Tuhkatriinu, Lumivalguke ning veel paljud meile nii tuntud kaunitarid on olnud õnnega koos ning kolm Põrsakest elavad ikka veel oma vankumatus telliskivimajas rahulikku muredevabat elu. Just see, et võime kuulda muinasjuttudest, et kuskil on olemas olnud nii suur tegelik õnn ning kõik laabub lõpuks ikkagi hästi, toob inimestesse lootust ning enesekindlust. Läbi juttude tuuakse meieni hea ja kurja võitlus ning enamikel juhtudel võidutsevad alati süütud kangelased
V.Luik „7 rahukevad“ - Romaan viib lugeja keerulisse sõjajärgsesse aega, kujutab ühe, nüüd juba küpse põlvkonna lapsepõlve. See on sotsiaalne, vastutustundlik ja vastutustunnet sisendav raamat, milles eilne ja tänane saavutavad sünteesi. Kõlama jääb usk inimesse, tulevikulootust kätkev karge kevadetunne. P.E.Rummo „Tuhkatriinumäng“ – Näidendis mängitakse tuhkatriinu – muinasjutu järellugu 9 a. hiljem. Prints tahab järgi uurida, kas on saanud ikka õige tuhkatriinu. J.Kruusvall „Pilvede värvid“ – Ühe rannaküla talupere lugu viimasel sõjaastal. Tavaelu sinnamaani, kuni hakkavad lähenema Nõukogude väed. Lapsed peale ühe lahkuvad kõik, kuid ema ja isa jäävad paigale. E.Vetemaa „Püha Susanna ehk meistrite kool“ - Jutustab daamist, keda tahavad lollitada kaks töömeest
Töötute arvu kasv kerkis septembris taasrekordi lähedale Aprillist alates lisandus aina vähem töötuid. Nüüdseks oleme jõudnud jälle sinnamaale, et töötute arv hakkab kasvama. Statistika näitab, et selle aasta septembri kuud eelmise aasta omaga võrreldes on töötute arv kasvanud ligi neli korda. Kuna töötute arv aina kasvab ja töökohtade arv kahaneb, tekib küsimus, et kas varsti ongi Eesti riik ainult töötute varjupaik ? Kuidas saaks tulevikku päästa ja milliseid võimalusi meil selleks on? Miks töökohtade arv väheneb? ( http://www.arileht.ee/artikkel/479859 ) Selliseid küsimusi võiks jäädagi esitama, aga arvan, et suuresti on süüdi kõiges selles suur euromeelsus. Vanasti ei virelenud inimesed tööpuuduse käes, alati oli mida teha ja millega kaubelda. Nüüdseks muud juttu ei kuulegi, kui ainult euronõuded jms. Poleks euronõudeid, oleks ehk põllumajandusega ka pisut teised lood kui praegu. Juba põllumajandus pool...
Helen Lokuta lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia. Pedagoogideks olid Pille Lill ja Tamara Novitsenko. Ta alustas õpinguid H. Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis. 1994. aastal saavutas ta eesti noorte lauljate konkursil I preemia. 2000. aastal sai ta stipendiumi Socrates Erasmuse stipendiumi. Ta läks õppima Saksamaale Karlsruhe Muusikakõrgkooli. Praegu õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuris. Tuntuimad rollid: Tuhkatriinu (Rossini ,,Tuhkatriinu"), Maddalena (Verdi ,,Rigoletto"), Emilia (Verdi ,,Othello"), Diplomaat (Tüüri ,,Wallenberg"). Oliver Kuusik lõpetas 2006. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistrantuuri. On osalenud üle viieteistkümne suurvormi ettekandel ja on esinenud Euroopas ja Venemaal. Pälvis Klaudia Taevi nimelisel ooperilauljate konkursil III koha ja saksa muusika eriauhinna. 2006 sai Hendrik Krummi nimelisel lauljate konkursil I preemia
Muinasjutt 7.klassi kirjandustund M.Tõnts Pärnu Ülejõe Gümnaasium Koolitaja:T.Dreier Esimene muinasjuturaamat Esimene muinasjuturaamat ilmus 1697.aastal ja sisaldas jutte: "Punamütsike", "Saabastega kass", "Tuhkatriinu" Eesti muinasjutud Hakati uurima 19. sajandi teisel poolel Esimesed kogud: J Kunder" Eesti muinasjutud", Fr.R.Kreutzwald"Eesti rahva ennemuistsed jutud" Muinasjutu tunnused Väljakujunenud algus ja lõpp Sündmustiku kordumine, kindlad arvud Tegelased vastandlike omadustega Õnnelik lõpp Muinasjuttude liigid Imemuinasjutud Loomamuinasjutud Tõsielulised muinasjutud Kunstmuinasjutud Loomamuinasjutud Rebane hanekarjas Siil ja rebane Tegelasteks tuntud Hunt ja hobune iseloomudega loomad(rebane- kaval) (jänes-arg) (hunt-rumal) Sagedasem tegelan...
Ketlin Priilinn Ketlin Priilinn Ketlinist Kodanikunimi: Ketlin Rauk Sündinud: 31. märtsil 1982 Eesti kirjanik tõlkija ning vabakutseline ajakirjanik Liblikasonaat "Liblikasonaat" – ära märgitud kirjastus Tänapäeva romaanivõistlusel Teisi teoseid: Tunnustused 2004 – ära märgitud Eesti Lastekirjanduse Keskuse, kirjastus Tänapäeva ja ajakiri Täheke lastejutuvõistlusel ("Koeralaps Berta seiklused") 2006 – 3. koht Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastus Tänapäeva noorsooromaanivõistlusel ("Maarjamäe kägu") 2008 – 2. koht kirjastus Tänapäeva romaanivõistlusel ("Liiseli võti") 2008 – ära märgitud Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastus Tänapäeva lastejutuvõistlusel ("Väike kuninganna") 2008 – ära märgitud Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastus Tänapäeva noorsooromaanivõistlusel ("Mustlasplikad") 2008 – Tallinna Keskraamatukogus 2007. aastal enim laenutatud laste...
. Sergei Prokofjev (1891-1953), pianist ja helilooja, 20. sajandi alguse üks olulisemaid vene moderniste, elas aastaid Läänes. 1936. aastal läks ta elama Nõukogude Liitu ja kirjutas seal oma autobiograafias, et oli tervitanud rõõmsalt 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni Venemaal, oodates radikaalset traditsiooni murdumist. Prokofjevi huvi traditsioonide lõhkumise vastu oli siiski pigem kunstilist kui poliitilist laadi. Teda innustas Vladimir Majakovski luule ja futuristide kogu "Kõrvakiil avaliku arvamuse pihta".1918. aastal viibis helilooja Vladivostokis ja Jaapanis ning jõudis välja New Yorki. Mida uut tõi muusikasse- *Lavamuusika ja sümfoonia põimumise. *Muusikalise materjali kasutamise.* Ballettides tegi samanimelisi süite ja klaveripaladest koosnevaid tsükleid. *Tegelaste ja tüüpsituatsioonide iseloomustamiseks kasutab helilooja tervet juhtteemade kompleksi.* Ekspressionisltikke jooni,meloodilisust,eepikat ja lüürilisust.*Klassikali...
Gioachino Antonio Rossini Isikuandmed Nimi: Gioachino Antonio Rossini Sünniaeg ja –koht: 29 veebruar 1792, Itaalia - Peraso Surmaaeg ja – koht: 13 november 1868, Prantsusmaa - Passy Helilooja vanemad : Isa, Giuseppe, mängis metsasarve ja oli tapamajade inspektor. Ema, Anna, oli laulja ja pagari tütar. Perekonnaseis: 1822 abiellus Isabella Colbran’iga, kes suri 1845.aastal. 1846 abiellus Olympe Pelissier’iga. Hariduskäik: 1806.aastal õppis tšellot Cavedagni juures Conservatorio di Bolognas. Loomeperioodid, elukäik : 18.aastaselt kirjutas esimese ooperi - La cambiale di matrimonio. 21.aastaselt oli Itaalia ooperi eeskujuks. 20 veebruaril 1816 esitati Rossini kõige kuulsam ooper - Le Barbier de Séville 1815-1823 lõi helilooja 20 ooperit. 1824.aastal sai temast muusikaline direktor Théâtre des Italiens’is Pariisis. Pariisis lõi Rossini 2 ooperit - Le comte Ory ja Guillaume Tell Looming: Ad...
Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike (muusika, kirjandus, tants, kujutav kunst, näitekunst). Libreto ooperi tekst, tuleneb itaaliakeelsest sõnast libretto, mis tähendab raamatukest. Ooper algab avamänguga (sissejuhatus ooperile, orkester koos dirigendiga, kõlavad peamised motiivid ooperist). Võib järgneda vajadusel proloog (tegelased tutvustavad toimuma hakkavat). Ooperi tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja pildid stseenideks. Viimasele vaatusele võib helilooja soovil järgneda epiloog (järelselgitus). Solisti keerukas ooperilaul orkestri saatel on aaria. Kui laval laulab mitu inimest (12) korraga, siis on see ansambel. 2 inimest duett; 3 inimest tertsett; 4 inimest kvartett; 5 inimest kvintett; 6 inimest sekstett; 7 inimest septett; 8 inimest oktett; 9 inimest nonett Koor etendab rahvahulka. Orkester saadab lauljaid, annab edasi emotsioone, aitab lahti mõtestada lavateg...
Sissejuhatus ,,Sefiirist lossi" autorist ei ole ma praegu veel midagi kuulnud. Mina arven, et ta on üpriski noor, sest on tänapäeva noorte probleemidega hästi kursis. Selle referaadi käigus soovin temast rohkem teada saada. Ketlin Priilinn Ketlin Priilind, päris nimega Ketlin Rauk sündis 31. märtsil 1982. aastal. Praegu on ta eesti kirjanik, tõlkija ning ka vabakutseline ajakirjanik. Abiellus ta 2010. aastal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Ketlin_Priilinn) Pärit on Ketlin Tallinna lähedalt Lehola külast. Ta on ainuke autor, kes esineb oma enda ristinime all. Ta unistas kirjanikuks saamisest juba lapsena. (http://www.epl.ee/news/kultuur/ketlin-priilinn-minu-kiiks-on-see-et-armastan- onnelikke-loppe.d?id=51103691) Põhiline hobi tal on lugemine, sest arvab ,,see kes ei loe, ei saa olla ka kirjanik." Kõige rohkem meelldib talle kirjutada oma kodus või Pierre Chocolateries( restoran Tallinnas).( http://www.hot.ee/ketlinpriilinn/) Harid...
Operetid ja muusikalid Operetid: Pealkiri: “Õhtu Straussiga” Autor: Johann Strauss Lavastaja: Fabrice Gibert Teater: Teater Vanamuine Pealkiri: “Tsirkusprintsess” Autor: Imre Kálmán Lavastaja: Thomas Mittmann Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Silvia” Autor: Imre Kálmán Lavastaja: Mart Sander Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Savoy Ball” Autor: Pál Ábrahám Lavastaja: Mart Sander Teater: Rahvusooper Estonia Muusikal: Pealkiri: “Minu veetlev leedi” Autor: F. Loewe Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Pipi Pikksukk” Autor: Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe Lavastaja: Andres Dvinjaninov Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Boyband” Autor: Peter Quilter Lavastaja: Andres Dvinjaninov Teater: Pärnu Endla teater Pealkiri: “Tuhkatriinu” Autor: Peeter Sauter Lav...
Marek Ivanov AAp-10 Helen Lokuta sündis 12. aprillil 1975 a. Tartus. Ta on Eesti ooperilaulja. Muusika juurde jõudis Helen kiriku kaudu.Alustas lapsena Tartu Salemi kiriku pühapäevakoolis. Ema oli koorijuht, õde on muusikaõpetaja. Laulis solistinaja ansamblis.Helenil on ka laps. Helen Lokuta lõpetas Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli (1997) Aino Kõivu lauluklassis ja Eesti Muusikaakadeemia (2002) Pille Lille ja Tamara Novitsenko juhendamisel. 2000. aastal sai ta Socratese Erasmuse stipendiumi õpinguteks Saksamaal Karlsruhe Kõrgemas Muusikakoolis (Maria Venuti klassis) ja 2001 jätkas õpinguid Karlsruhe Ooperikõrgkoolis. 1994. aastal võitis Helen Lokuta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia, oli Eesti noorte muusikute konkursi ,,Con Brio" finalist (2002) ja sai Vilniuses Leedu Teatri ja Muusikaakadeemias rahvusvahelisel vokalistide konkursil II preemia ning lisapreemia Kuldar Singi ,,Me armastus", esituse ees...
Ordu komandörideks. 4 PEATEGELASED Alena Shkatula Alena Shkatula lõpetas 2003. aastal Minski Balletikooli klassikalise balleti erialal. Aastail 20032008 oli ta Valgevene Ooperi- ja Balletiteatri solist. Alates 2008. aastast on ta Eesti Rahvusballeti esisolist. Tema repertuaari kuuluvad nimiroll Schiavoni ,,Medeas" Stravinski, Schnittke ja Dead Can Dance muusikale, Tatjana (Cranko ,,Onegin"), Tuhkatriinu (Prokofjevi ,,Tuhkatriinu"), Jeanne Hébuterne (Eduri/Aintsi ,,Modigliani neetud kunstnik"), Nikia (Minkuse ,,Bajadeer"), Rosalinde (Hyndi ,,Rosalinde"), Manon (MacMillani ,,Manon"), Tsaikovski Odette/Ottilie (,,Luikede järv"), Drazeehaldjas (,,Pähklipureja") ja Printsess Aurora (,,Uinuv kaunitar"), Kuninganna Anna (Nixoni ,,Kolm musketäri"), solistipartiid Raveli ,,Boléros" ja Scholzi ,,Teises sümfoonias". Ta on
Leelo Tungal Leelo Tungal on sündinud 22.06. 2947 Tallinnas. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga ning neil on peres kolm õppivat tütart. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis, eesti filoloogia (1996-1972), Tallina 42. Keskkoolis (1962- 1965), Ruila 8-kl. Koolis (1954-1962). Keelteoskus: vene k. (valdab vabalt), soome k. (valdab vabalt), inglise keel (kõne- ja kirjakeel), itaalia k. (kõne- ja kirjakeel), saksa keel (tõlgib sõnastiku abil). Ta on töötanud eesti keele õpetajana Ruila 8-klassilises koolis ja Tallinna 36. keskkoolis, ajakirjade "Pioneer" ja "Täheke" toimetuses, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande "Meie Repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe "Eesti Maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994 ajakirja "Hea Laps" peatoimetaja. Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Looming: 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastejutustused "Kartul, lehm ...
Romantism: 1. Mis on romantism? Romantism on kirjandussuund, mis levis 18.s lõpul-19.s. alguses ja väärtustas isikut, patriootlikkust, eksootilist loodust ning kangelasi. 2. Milline kirjandusevool eelnes ja järgneb? Eelnes valgustus, järgneb realism .... 3. Millal sündis romantism Euroopas, miks? Miks Eestis pool sajandit hiljem? 18.saj lõpus sündis Euroopas, kuna toimusid revolutsioonid ja rahvuslikud liikumised. Eestis pool sajandit hiljem, kuna siis oli meil rahvuslik liikumine (laulupeod, Koidula jne). 4. Kes kirjutas muinasjutu "Lumivalgeke"? Nimeta tema 3 muinasjuttu veel. Vennad Grimmid. "Tuhkatriinu", "Punamütsike", "Vahva rätsep". 5. Mis on vahet romantistlikul meetodil ja kirjandusvoolul? Romantistlik meetod kujutab maailma subjektiivselt, kirjandusvool on aga kirjutamise mood, mis vastab romantismi tunnustele. 6. Kes romantikutest langes oma kodumaa eest 26-aastaselt? Millise maa eest võitles? Sán...
Leelo Tungal 22.06.1947 Maarja Evert Maarja Milistver Elulugu Sündinud 22. juuni 1947 Tallinnas. Eesti kirjanik (luuletaja, prosaist ja libretist). Kuulub kassetipõlvkonda Abielus helilooja Raimo Kangroga. Kirjutanud kahele eurolaulule sõnad. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Haridus ja töö Lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia alal. Ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetaja. Ajakirja Hea Laps peatoimetaja. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Töötanud filmilaenutuskontori korrektorina. Töötanud Nukuteatris kirjandusala juhatajana. Keelteoskus: Vene (valdab vabalt) Soome (valdab vabalt) Inglise (kõne ja kirj...
Barokk ja klassitsism 17.sajand Barokk- Hispaania, Itaalia, Saksamaa kontrastid, vastandid ja äärmused Teatraalsus ja dramaatislised situatsioonid Fantaasia, mäng Metafoorsus ja sümbolid Erakordsed kangelased Tunded ja kirg Pessimism ja skeptilisus Segadus ehk reeglite eiramine Juhuslikkus Mitmemõtteline, mänglev Kirjanduses lemmikkujunditeks-elu kui unenägu, kui teater, kui vangla jne. Lope da Vega draama "Sevilla täht"(1623) Moto: Carpe diem!(kasuta päeva) Memento mori!(mäleta surma) Arhitektuur: Kadrioru loss Klassitsism-Prantsusmaa ja Inglismaa Mõistuspärasus, selgus ja loogika Range täpsus, reeglid ja kord Eeskujuks antiik Etikett ja moraal Kirjandus kui kasvatus vahend Teadmised ja haridus Välditi juhuslikkust, segadust ja tundeid Elu tõepärane kujutamine Lihtsus Elulised ja tõetruud kangelased Moliere komöödia "Tartuffe"(1664,1669) Moto: Cogito, ergo sum!(mõtlen, järelikult olen olemas) Artektuur: Tartu Ülikooli peahoone Põhi...
Õppeaine: Eesti keel Kursus: 3. kursus Klass: VIII Teema: häälikuõpetus,õigekiri Tööleht 1 1.Täida lüngad, kus vaja. lin_laste metal_raha kristal_sed mors_iklaasid kas_ki pelgas suuri lin_de rul_jad sam_bad t õm...basin akna klir...di kinni imetlesime vat...jaid pil...vi 2. Kirjuta täht ühe- või kahekordselt. 1. Metal __raha kukkumisel plek__karpi oli kuulda metal__set kõlinat. 2. Vastajat valdas psüüh__iline pinge. 3. Siin__ e loodus võlus kõik__i. 4. Panime us__jad kalad võrk__otti. 5. Ostsin turult lil__kapsast. 6. Monotoon__e heli väsitab. 7. Kõiki pahandas mõt__etu ootamine. 8. Harimat__a maa ei anna korralik__u saak__i. 9. Sõpruse alus on vastastik__une usaldus. 10. 9. klassis hakatakse aru saama õppimise vajalik__usest. 11. Ilmajaama andmetel läheneb kõrgrõhk__ond. 12. Orkestris män__gisid harf__i i...
luuleklassika keset," Lisaks luulele Lisaks luule on Rummo kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. Ta on kirjutanud sõnad ka "Viimse reliikvia" lauludele. Tuntumad on näiteks ,,Põgene vaba, laps" ; ,,Viimne reliikvia" ning ,,Iga mees on oma saatuse sepp" Rummo neljast draamast kõige olulisem on "Tuhkatriinumäng" (1969). Teose tegevus toimub ühel päeval üheksa aastat pärast Printsi ja Tuhkatriinu pulmi. Prints püüab selgusele jõuda, kas ta on ikka abiellunud tõelise Tuhkatriinuga või hoopis peretütrega. See on näidend tõe otsimisest ja selle mõttetusest. "Tuhkatriinumängu" on lavastatud ka New Yorgis, Broadwayl (1971).
1. Rahvaluule liigid, alaliigid : Rahvajutud: Muinasjutt, muistend, naljand, pajatus. Rahvalaulud: Regilaul, riimiline rahvalaul. Rahvaluule väikevormid: Vanasõnad, konekäänud, mõistatused. 2. Muinasjutt - tunnused, liigid, 6 näidet : Muinasjutt on rahva väljamõeldud jutustust (hea ja halva vahel) millel on traditsiooniline algus ja lõpp (elas kord, kuni nad veel õnnelikult elavad). 7 pöialpoissi, 3 põrsakest, 12kuud, 7õde, punamütsike, tuhkatriinu. 3. Muistend - tunnused, liigid, 4 näidet : Muistend on mingi asja või eseme ajalooline rahvausunduline tekke-seletus. Kalevipoeg, Suur tõll, Vanapagan, Härra Libahundiks. 4. Regilaul - tunnused, teemad : Regilaul on kõige vanem rahvaluule liik, meloodia üksluine ja kurvameelne. Levis suuliselt, puudub lõppriim. ühes värsis väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega. Regilaul koosneb 8-silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi.
" tuhkatriinu " ehk " Triinu Tuhka " Kord elas suures ja uhkes majas pirtsakas Triinu, kelle perekonna nimi oli Tuhka. Ta ema Tiina suri kuulsa Titanicu hukkumisel, mil Triinu oli kaheteistkümnene ning aasta pärast seda tegi isa enesetapu, sest tekkisid suured rahamured ning ta ei suutnud ilma Tiinata elada. Triinu pidi kolima oma tädi juurde, kes oli üpris vaene ning elas Kopli pisikeses üürikorteris, koos oma kahe lapsega. Triinu vihkas oma täditütreid. Ühel päeval kuulutati Kopli linnaosas välja missi valimised. Kõik tüdrukud läksid kohe end suure peo jaoks registreerima. Peost kuulsid ka muidugi täditütred, kes kohe käskisid Triinul minna ja neid registreerida. Triinu soovis samuti peole minna, kuid tädi ei lubanud, sest ta oli eelmine õhtu liiga kaua väljas olnud. Õhtul läks Triinu r-kioskisse kus sai registreeruda osavõtjaks. Tuli välja, et vaid kolm inimest saab end veel kirja panna. Ta k...
Kuula, E. Mägi Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. Aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end täiendamas Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Eesti Rahvusooper Estonias Sesto rollis W.A.Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud Rahvusoopperis "Estonia" Tuhkatriinu rollis G.Rossini ooperis "La Cenerentola" II Diplomaadina E.S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris "Vanemuine" Nicklausse /La Muse rollis J.Offenbachi ooperis "Hoffmanni lood". Muud Annaliisa ooperirollid on: Nõid (E.Humperdincki ,,Hansuke ja Greteke"), Dorabella (W.A.Mozarti ,,Cosi fan tutte"), Cherubino (W.A.Mozarti ,,Figaro pulm"), Olga (P.Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin"), II daam (W.A.Mozarti ,,Võluflööt"), Drayade (R.Straussi ,,Ariadne auf
1 Eesti popiprintsessid Ühest popitüdrukust , Hannaliisa Uusmast me juba rääkisime, kuid ilusaid lauljatare on teisigi. Esiteks EdaInes Etti. Ta on väga edukas lauljatar. Tema tähelennuks sai Laulukarusell ja hiljem Eestile võidetud 4. koht Stocholmis, 2000. aasta Eurovisioonil. Ines on andnud välja neli albumit. Järgmine printsess või lausa tuhkatriinu on MariLeen. Tema sai tuntuks Eesti Eurovisioonilt, kus ta esines ansambliga Suntribe. Ansambli lugu ,,Let`s get loud" osutus edukaks ja läks Eestit esindama 50. Eurovisiooni võistlusele. MariLeenu esimeseks hitiks sai laul ,, Rahutu tuhkatriinu". Peagi jõudis raadiojaamadesse ka teine hittlaul ,, Printsess" . Muinasjutuliste laulude kõrval on tal teisigi lugusid nagu ,,Suure linna inglid" ja ,,13 ja reede"
Lastekirjanduse eksami materjal lLASTEKIRJANDUSE DEFINITSIOON , OLEMUS lLastekirjandus on ilukirjandus, mis on teadlikult lapsele kirjutatud ning lapsepäraselt välja antud. lVÄIKELASTEKIRJANDUSE ERIPÄRAST lSuurim eripära on ealise eripära arvestamine e adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. lMUINASJUTUVAJADUSEST VÄIKELAPSEEAS lMuinasjutul on laose jaoks biblioteraapiline mõju. lMuinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. lVaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks. lLapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi. Muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi. lRAHVA-JA KUNSTMUINASJUTT lKunstmuinasjutt oli popullaarseim zanr 90.aastatel lKunstmuinasjutt on teada oleva autori poolt kirjutatud. lKunstmuinasjutu aluseks on tavaliselt rahvamui...
Eesti - rikas riik Kas Eesti on rikas riik? Sellele küsimusele võime leida väga palju erinevaid vastuseid. Põhjus, miks me nii palju erisuguseid vastuseid leiaksime, ongi see, et inimestel on rikas mõttemaailm. Meie kodumaal on haritud inimesed ja igaühel neist on erisugune mõttemaailm. Eestit võib pidada rikkaks riigiks seal elavate inimeste tarkuse ja hariduse üle ning veel selle üle, et eesti keelel on rohkelt väljendeid. Veel on meie keelel enam sõnu kui paljudel teistel keeltel ning keele suurele hulgale sõnadele võime leida mitmeid sünonüüme. Eesti on rikas inimeste ja keele osas, kuid kas me võime öelda seda ka Eestimaa looduse kohta? Mina arvan, et me võime nii väita, kuna siin kasvab palju erinevaid taimeliike. On Eestimaa rahvuslill, rukkilillgi ju ilus lill. Kui minna kusagile metsa või aasale saame me näha rohkelt kauneid ning ka erilisi taimi. Ma arvan, et me võime olla uhked meie kodumaa looduse...
OOPERI RIIGID Itaalia Maa, mis on ooperi sünnimaa. 18.saj esimesel poolel valitses Itaalia ooperpeaaegu kogu Euroopas. Romantismiajastul jõudis Itaalia ooper ennenägematu õitsenguni. Lähemalt Itaalia ooperist: 1)aasta jooksul kolm hooaega 2)Juhtis impressario 3)Oopereid esitati seeriana Iseloomustab: 1)Bel canto-17.saj Itaalias väljakujunenud laulustiil 2)Virtuoossed koloratuurid-kiiretempolised ilustused meloodias 3)Numbriooper 4)Kastraadikultuse lõppemine Tähtsamad tegelased: Gioacchino Rossini(1792-1868) Kirjutas kokku 39 ooperit. Tema muusikat iseloomustab meloodilisus, hea karakteersus ja rütmiselgus. Suuremad kordaminekud ooper Buffa.Opera buffa tunnused süzee on eluline, kaasajast, tegevus kiire, muusika lihtne, pilati rikkaid, peategelasteks olid nutikad teenrid, kes igast olukorrast kava...
2009. aasta kultuurifestivalil, Londonis, kus programmi raames juureldi 60ˇ põhjalaiusel asuvaid merelinnu. Eestis toimus esietendus Rahvusooperis Estonia 4. novembril 2016. aastal. Muinasjutulise pulmapeo balletist „Uinuv kaunitar“ originaalkoreograafia autor on Marius Petipa, teose koreograaf-lavastaja on Toomas Edur, kes viis läbi uusredaktsiooni. Pulmapeol on kehastutud muinasjututegelasteks nagu Saabastega kass ja Kassike, printsess Florina ja Sinilind, Punamütsike ja Hunt, Tuhkatriinu ja prints Fortune. Külalised tervitavad õnnelikku noorpaari ja Sirelihaldjat, kes murdis oma võlujõu abil kurja maagia. Kujundus on fantaasiaküllane, see teeb balletist imelise vaatemängu, mis rõõmustab kõiki maagia- ja muinasjutusõpru. Muusikavalik oli kirev ning sobis iga muinasjututegelase tausta ja tegudega. Kõlas Tšaikovski klassikaliselt kaunis muusika. Balleti lõpustseenis astuvad lavale mitmed armastatud tegelased. „Uinuv kaunitar“ on Tšaikovski kolmest balletist üks
Leelo Tungal tema elulugu ja looming Mart Leib EluLugu Leelo Tungal on sündinud 22. Juuni 1947 Tallinas. Ta on käinud Ruila 8-kl.Koolis, Tallinna 42. Keskkoolis ning Tartu Ülikoolis. Ta on olnud Ruila 8-kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973 - 1975), ajakirja Täheke mittekoosseisuline kaastööline (1975 1981), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja (1981 1984), vabakutseline kirjanik (1984 - 1990), Ruila põhikooli emakeele õpetaja (1991 1995), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetaja (1994 1996), ajakirja Hea Laps peatoimetaja (märts 1994 juuli 1995, sept. 1996 kuni tänaseni.), HEA LAPS MTÜ juhatuse esimees alates dets. 1997 ning Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Looming ja preemiad 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastej...
emmatud" . On teada juhtum, kui Straussi tütar olla palunud Johannes Brahmsilt autokrammi. Mis peale Brahms olla kirjutanud mõned read Straussi ühest kuulsast valsist ning kirjutanud sinna juurde:"Kahjuks mitte Johannnes Brahmsilt" Lisaks suurele hulgale valssidele on Johann Strauss kirjutanud ka 16 operetti. Mis pole aga kõik pälvinud sellist tähelepanu kui tema valsid. Samuti on ta kirjutanud ühe ooperi "Rüütel Pasman ja Balleti tuhkatriinu ". Suri 3.juunil 1899.a kopsupõletikku Viinis 74 aastaselt.
Üksindusega harjud lõpuks ära, kuid leppida sellega on raske Kirjandust lugedes ja filme vaadates tekib tihti tunne, et peres elavad ja palju sõpru omavad inimesed on õnnelikumad, kui üksikud. Ühiskonnas tundub olevat normiks, et elatakse koos. Siiski on piisavalt neid, kes ei ole sellest ,,reeglist" kinni pidanud. Miks on paljud inimesed üksi? Teisteta elavate inimeste puhul arvatakse tihti, et nad on ka üksildased ja see ei ole neile kerge. Miks on raske olla üksi? Vahel kujutatakse üksikuid inimesi ka rahulolematutena ja õnnetutena ning üksinduse tunne võib süveneda kuna ühiskonna survel jääb mulje, et nii ei ole õige. Kuidas üksindusega harjuda? Põhjuseid, miks inimesed on üksi, leiab palju. Arvan, et pea kõikide nende argumentide puhul mängib rolli inimese vaba tahe. Mõned on pettunud oma lähedastes ja ei julge enam suhteid luua, kuna kardavad haiget saada. Osad on juba loomu poolest rohkem omaette ho...
„Meretöölised”. 2) Charles Perrault *Charles Perrault (12. jaanuar 1628 Pariis - 16. mai 1703 Pariis) oli prantsuse kirjanik ja kõrge ametnik. *Ta on tuntud eelkõige oma muinasjuttude koguga Contes de Fées (pr. "muinasjutud"), teda peetakse muinasjuttude žanri toojaks kirjandusse. Tema muinasjutte: * Uinuv kaunitar * Punamütsike * Sinihabe * Kassi-isand ehk Saabastega kass * Haldjad * Tuhkatriinu ehk Kristallkingake * Tuttpea-Riquet * Pöialpoisike * Eeslinahk * Hapuoblikas 3) Edgar Allan Poe *Edgar Allan Poe (19. jaanuar 1809 Boston - 7. oktoober 1849 Baltimore) oli ameerika romantiline kirjanik, luuletaja, toimetaja ning kirjanduskriitik. *Eelkõige on Poe tuntud põnevus- ja õudusjuttude autorina. Teda peetakse kriminaalromaani žanri leiutajaks, samuti andis ta panuse tärkavasse teadusliku fantastika žanri. Ta oli esimene tuntud
Muusikaretsensioon Ooper Reedel 9. aprillil käisin ma Metreopolitan Opera vahendusel kuulamas ja vaatamas Gioachino Rossisni ooperit Ory Krahv. Kontsert algas kell 20.00 ja kestis umbkaudu 3 tundi. Peaosas mängis Juan Diego Florenz, kaasa tegid ka teised tuntud ooperlauljad: Diana Damrau, Joyce DiDonato, Susanne Resmark, Stephane Degout ja Michele Pertusi. Dirigendiks oli Maurizio Benini ja lavastajaks Bartlett Sher. Juan Diego sündis Limas 13. jaanuaril 1973 aastal. 4. juunil 2007 sai ta oma riigi kõrgeima autasu Gran Cruz de la Orden del Sol del Perú . Juan päris oma isalt head vokaalsed võimed ja ka armastuse Ladina-Ameerika muusika vastu. Tema isa on laulja ja tema ema Maria toetas oma poega kogu tema õpingute aja. Juan Diego on temor ja tema jaoks on keged kõrgemad toonid, tavõtab välja ka kõrgema E, vastupidisel aga on tema mada...
Folkloristika alused Ergo-Hart Västrik Töökorraldus KT (10.10 ja 21.11) KT’d järgi teha ei saa! Aine lõpetab kirjalik eksam, mille küsimused antakse eelnevalt teada. (eksami ajad 12.12 ja 19.12, korduseksam 09.01.2017) Kohustusliku kirjanduse lugemine – kokku u 200lk, esitatakse jooksvalt loengute käigus. Praktiline ülesanne tuleb sooritada enne 28.11.2016. Praktiline ülesanne: - Praktiline töö (2 akadeemilist tundi) Eesti Kirjandusmuuseumis (Eesti Rahvaluule Arhiivis või Folkloristika osakonnas alates 12.09-28.11.2016). Vajalik eelregistreerimine! - Õppekäik Eesti Rahvaluule Arhiivi (kogunemine Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees, Vanemuise 42) 26.09.2016 kell 12.15 - Tagasiside praktilise töö ja õppekäigu kohta; etteantud küsimuste alusel õppekäigu ja oma praktilist arhiivikogemust; maht 1800-3600 tähemärki, vorm ÕIS-is tagasiside_vorm.docx, tähtaeg 28.11.2016. Koondhinde kujunemine: -...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
