seltskonnal pole kõrgemaid huvisid,ta elab tuhmi, mõttetut elu, mitmekesistades seda vägivalla, toore liiderlikkuse ja variserlusega; lurjused on söönud ja hästi riides, aga ausad elavad koorukitest; vajatakse koole, ausasuunalist kohalikku ajalehte, teatrit, avalikke loenguid, haritlasjõudude liitumist; on tarvis, et seltskond tunnetaks ennast ja kohkuks; inimkond jaguneb ausaiks ja kaabakaiks, vahemist pole. Haigusega hakkas Gromov kartma, et ta võetakse kinni, viiakse vangi, et teda kahtlustatakse ja tahetakse talle halba. Algselt saab Ragin aru, et haiglas on korralagedus ja et väga palju peaks muutma, aga selleks ei ole tal piisavalt iseloomu. Hiljem on Ragini arusaam selline: suremus ei vähene ning haigete vool ei lakka, kõiki abivajajaid pole võimalik aidata, nii et vaev on asjata; milleks takistada inimesi suremast, kui surm on kord igaühele normaalne ning seaduspärane lõpp; haiged kannatavad, aga mis teha
Kuid kui koera omanik arvatakse olevat kindral, ei tohi nähvitsat näpuotsagagi puutuda. Ning manitsetakse hoopis kaupmeest tema ettevaatamatuse eest. "Palat nr. 6" räägib lähemalt vaimuhaigla juhatajast doktor Raginist ja vaimuhaige Gromovist. Ragin on tark, intelligentne ja pehmeloomuline arst. Ragin teab sedagi, et see haigla on kõlblusvastane ja elanikkude tervisele äärmiselt kahjulik, kuid ta ei võta sellevastu midagi ette, ega tahagi ennast sellega vaevata. Gromov põeb jällitusmaaniat. Haigushoogude vahel käitub Gromov normaalselt, tal on õilsad mõtted. Tema kõnedest kostab kaebusi inimliku alatuse ja vägivalla üle ning lootusi ilusale elule. Gromovi arukus kutsub Raginit tihtipeale palatisse nr. 6 patsiendiga vestlema ja vaidlema. See saab ka Raginile saatuslikuks, kuna üks tema alamaid himustab tema kohta endale ning tomib nii, et Raginit hulluks hakatakse pidama. Ragin olles nüüd üks palati nr. 6 elanikest mõistab, et selline olukord
Ühel päeval hullumajja astudes avastab ta ühes patsiendis kõrge vaimu. Mõtleva inimese, kellega on tõepoolest huvitav ja arendav rääkida. Vaimuhaigega suhtlemine asetab arsti enese vaimse tervise aga suure kahtluse alla ja ülelinnaliste kuulujuttude ja arvamuste tõttu peab ta pensionile jääma. Abiraha ta aga ei saa, ja seega on ta sunnitud ülalpeetavaks jääma ja ta paigutakse samuti hullumajja, kus ta ka sureb. Ivan Dmitrits Gromov oli jõuka ametniku poeg. Tema vend suri tiisikusse ja tema isa anti võltsimiste ja pillamise pärast kohtun alla, kus too peagi suri. Kogu nende vara müüdi oksjuonil ja Ivan koos emaga jäid täiesti paljaks. Ivan rabas päevad ja ööd tööd teha, et end ja oma ema üleval pidada, jättis selle pärast kooli pooleli. Varsti suri ka tema ema. Ivan kaotas elulusti, oli umbusklik ja kergesti ärrituv kuid haritud ja armastas väga lugeda. Hoolimata tema raskest ja
Kirjelduse tähtsus : Novell algab detailse kirjeldusega, mis annab hea ülevaate haigemaja seisukorrast. Kogu edaspidisel tegevusel oleks justkui taust, mille najal sündmused aset leiavad. See kirjeldus annab teatud ettekujutuse, sellest kuidas näiteks Nikita ja habemeajaja vaimuhaigetega käitusid ja milline võis olla Andrei Jefimõtsi reaktsioon kui ta sinna samasse palat nr 6 pandi. Kuidas sattusid inimesed vaimuhaiglasse ? · Ivan Dmitrits Gromov sattus haiglasse pärast seda kui tema tervis halvenes. Tema vend, isa ja ema olid kõik surnud. Ta oli palju rännanud ja töötanud erinevates kohtades. Ta kartis, teda vaevasid süümepiinad, et teda tullakse vahistama. See kartus ei andnud talle rahu, ta ei saanud magada ja muutus eraklikuks. Kuna kodus ei olnud tal millestki elada määrati ta haiglasse suguhaigete palatisse. Kuna ta aga
Andrei Jefimõts Ragin Algselt oli ta usklik ning valmistus vaimulikuks karjääriks, kuid tema isa oli arstiteaduse doktor ning ei lubanud Raginil usuteadust õppida vaid sundis teda karjääri tegema arstina. Pärast ülikooli lõpetamist arstiteaduse alal läks Ragin sinna linna elama ning võttis vastu töö haigemajas. Juut Mosseika Tema mütsitöökoda põles maha ning selle tulemusena kaotas ta mõistuse ning ta pandi haigemajja. Ivan Dmitrits Gromov Tema perekond oli kõik surnund. Ta ise oli töödanud mitmes erinevas kohas ning tal oli pidevalt kartus selleüle, et keegi tuleb teda kohe vahistama. Alati ringi kõndidest vaatas seljataha ja käitus imelikult ning pidevast kartusest läks lolliks ning ta pandi haigemajas suguhaigete palatisse kus ta hakkas inimesi tüütama ning lõpuks viidi ta üle palatisse nr 6. Talumees Nüri, täitsa arulage näoga, rasvas vennike kes oli kaotanud juba ammu mõtlemise
Mulle ta meeldis sinnamaale kui ta paigutati palatisse ja öeldi, et ta hull on. Ta andis alla. Minu arust oli Mihhail Averjanõts äkilise iseloomuga kuna ta suhtus inimestesse väga erinevalt. Mõnega suutis ilusti rääkida, mõnda suhtus jämedalt ja oli tõrges. Doktor Raginit ta austas, oma austust väljendas ta sellega, et viibis tema matusel. Tema juures meeldis mulle eriti see kuidas ta rääkis Raginiga ja plaanis minna koos temaga reisile. Mulle tundus, et Ivan D. Gromov oli keerulise iseloomuga. Ta oli väga tihti ärritatud, ärevil ja pinges. Ta ärritus vägagi kiiresti ja tal kulus kaua aega, et hakata inimesi usaldama. Novellis ,,Jonõts" oli peategelaseks doktor, kes jutu järgi tundus ilus ja väga tragi olevat. Võiks isegi öelda, et tema puhul juhtus armumine esimesest silmapilgust. Mulle meeldis see, kuidas ta püüdis teha kõik, et tüdrukuga kokku saada. Ta võitles, aga lõpuks jäid talle ikkagi tühjad pihud. Ta hoolis oma patsientidest
olema! " ja kas me ise pole omal moel samasugused inimesed vutlaris!? Ja eks ole, enamikule meie preilidele on ükskõik, kellele minna, kui ainult saaks minna. Ma panin tähele, et väikevenelannad ainult nutavad või naeravad, vahepealset meeleolu neil ei ole. Ah, vabadus, vabadus! Isegi vihje, isegi nõrk lootus temale annab hingele tiivad, eks ole tõsi! Palat nr. 6 Tegelased: Ivan Dmitrits Gromov, Moisseika; vahimees Nikita;doktor Andrei Jefimõts Ragin; Mihhail Averjanõts, Hobotov Haigemaja hoovis seisab väike maja, kuhu on paigutatud vaimuhaiged. Kogu haigla majandus on räpane ja kõle, ebainimlik ja kannatamatu. Haiglatöötaja elavad haigetega samades ruumides, parasiidid jooksevad vabalt ringi ja nakkushaigused levivad nagu tuli. Doktor Jefimõts Ragin asus ühel päeval tööle lootusega seda kõike muuta. Avastades,
saanud ajalehte. Näitab ka pereliikmetele artiklit, kus teda on mainitud. Tuleb välja, et mees oli purjus peaga kukkunud kaupmehe hobuse ette ja viga saanud. Ta viidi haiglasse kontrollile. 7. ,,Palat nr 6" (vt tööleht!) Ragini ja Gromovi elufilosoofia kokkupõrge. Passiivse või aktiivse eluhoiaku poolt? (Tsehhovi arvatav seisukoht, novelli sõnum.) Aktiivse eluhoiaku poolt. Gromov õigustas oma passiivsust mõtisklustega igavesest kurjusest ja võitluse mõttetusest(kõik surevad nagunii). Tsehhov leidis, et elu koledusi ,,mitte teada" tähendab nendega leppimist, aga leppimine tähendab kurjusele kaasaaitamist. Kurjusega võitlemiseks tuleb leida vägivallatuid vahendeid. Inimese kõrgem vorm on see kui ta ei ole ükskõikne. Mida arenenum inimene, seda tähelepanelikum on ta keskkonna suhtes.
polnud puuviljaaeda. Sümbol: Karusmarjad Kuigi tunduvad maitsvad on nad tegelikult kõvad ja hapud Karusmarjad võivad sümboliseerida kättesaamatuid ideaale, mis mõnes mõttes sarnanevad ,,hapude viinamarjadega". Pealtnäha ilusad, kuid kui sa need ükskord kätte saad, siis tundub nagu midagi oleks puudu. ,,Õnne pole olemas ega tarviski, aga kui elul on mõte ja eesmärk, siis ei seisne see hoopiski meie õnnes vaid milleski mõistlikumas ja suuremas. ,,Palat nr 6" Gromov hull palatis nr 6. Muidu tavaline mees, kuid haigushood muutsid ta hulluks ,,Elukoledusi mitte teada tähjendab nendega leppida, aga leppida tähendab kaasa aidata" Ragin leplik filosoofia Gromov arvab, et üksikisik suudab ühiskonda muuta. Kui ta seda ei ürita, siis aitab ta kurjusele kaasa. Lõpus satub haigla arst /Ragin) ka ise palatisse number 6 ja ta kuulutatakse hulluks. Tsehhov ise oli Gromovi poolt. ,,Maja Ärklitoaga" Tegevus leiab aset T kubermangu maakonnas
ja mustade kahuste juustega nagu neegril. Päeval sammub ta mööda palatit ühest aknast teiseni või istub oma voodil, jalad türklase kombel enda alla tõmmatud, ja vilistab lakkamatult nagu leevike, laulab tasa ning itsitab. See on juut Mosseika, lollikene, kes läks segaseks paarikümne aasta eest, kui ta mütsitöökoda maha põles. Kõigist palati nr. 6 asukatest on ainult temal lubatud majast lahkuda ja isegi haigla õuest välja minna. Mosseika naaber Ivan Dmitrits Gromov, umbes kolmekümne kolme aastane aadlik, endine kohtupristav ja kubermangusekretär, põeb tagakiusamismaaniat. Ta kas lamab kerratõmbunult voodis või kõnnib ühest nurgast teise, just nagu kehakarastuseks, istub aga väga harva. Ta on alati ärevil, erutatud ja pingul mingist tumedast, ebamäärasest ootusest. Tal on lai, kõrgete sarnadega, alati kalbe ja õnnetu nägu, mis kajastab endas nagu peeglis võitlusest ning kauakestvast hirmust vaevatud hinge
Poiss läks minema, et lasta rahulikult vanamehel puhata. Vanamees jäi magama. Santiago nägi jälle unes lõvisi. Kui ta randa jõudis ütles ta teistele, et Santiago magab. Keegi rahva hulgast ütles, et kala olevat kaksteist jalga pikk. Kõrtsiperemehe naine küsis kõrtsiperemehelt, et mis kala see küll võis olla. Kõrtsiperemees ütles, et see pidi olema hai. Kõrtsiperemehe naine ütles, et küll sel kalal oli ilus saba. ANTON TŠEHHOV ’’PALAT NR 6’’ Tegelased: Ivan Dmitritš Gromov, Moisseika; vahimees Nikita; doktor Andrei Jefimõtš Ragin; Mihhail Averjanõtš, Hobotov Haigemaja hoovis seisab väike maja, kuhu on paigutatud vaimuhaiged. Kogu haigla majandus on räpane ja kõle, ebainimlik ja kannatamatu. Haiglatöötaja elavad haigetega samades ruumides, parasiidid jooksevad vabalt ringi ja nakkushaigused levivad nagu tuli. Doktor Jefimõts Ragin asus ühel päeval tööle lootusega seda kõike muuta.
Kõige kohutavam koht on palat nr 6, kus viibivad vaimuhaiged. Seal on valvur Nikita, kes peksab haigeid. Keegi ei astu nende vastu välja. Dr Ragini arvates polegi see oluline. Oluline on intellektuaalne tegevus. Suhtlema peab ka intellektuaalidega. Tsehhov loeb sel ajal Marcus Aureliust. Aurelius leiab, et surmast pole vaja mõelda. Tuleb nautida elu, mis seisneb intellekti tegevuses. Tsehhov pole nõus sellega, et pole vaja aidata haigeid. Dr Raginile on vastandatud üks patsient Gromov. Gromov on üsna tark inimene. Ragin hakkab teda külastama ja nende vahel hakkavad toimuma dialoogid. 80ndatel hakkavad Tsehhovi dialoogid tegelaste vahel mitmekesistuma. Tsehhov hakkab kasutama võtet dialoog monoloogis. Seda võtet kasutas ka Dostojevski. Dialoog monoloogis kui tegelane midagi mõtleb, siis kirjanik annab seda edasi. Tegelane vaidleb enda mõtetele vastu. Seda nimetatakse vormistamata kõne imiteerimiseks tekstis. Gromov osutub Ragini ideeliseks oponendiks. Gromov satub
sajandi kirjandust. Looming kuulub maailmakirjanduse klassikasse. Draamazanri uuendaja???. 1920. Aastate alguses said kuulsust. Mõjutanud Arthur Millerit. Meetodid=Teoste sisu aegumatu. Tegevus seespool, vaatleja pidi ise jõudma, kõik mida kujutas-pisijuhtudel oma tähendus. Kirjutas väikstest inimestest, sest kasvas nendega koos. Võttis temaatika, mis oli südamelähedane. PALAT nr 6 Külas asuv vaimuhaigle, küllaltki vaene ja halvas seisus. Seal palatis on 5 inimest. Ivan gromov(üks kahest peategelasest)-küllaltki haritud, raske lapsepõlv, hakkas põdema paranoiat, nägi maailma must-valgelt, luges hästi palju-haritud geenius ühiskonnas. Andrei Ragin-vaimuhaigla juhataja, loobnud olukorra muutmisest. Ragin läheb palatisse külla ja hakkab Gromoviga rääkima. Hakkab tihemini külastama. Raginit hakatakse pidama ise ka hulluks. On vaid juhuse tahe, et keegi satub hullumaja seinte vahele. Tuli välja
situatsiooni-, aga ka karakterikoomikat; 4)looming väga satiiriline: tuleb sisse naer läbi pisarate; 5)novellides tavaliselt kajastub argielu, Tsehhov näitab, et ka igapäevaelus leidub palju traagikat. "Rõõm" puänt, näitab peategelase haledust "Palat nr.6" kujutab mudelsituatsiooni e näitab kogu ühiskonda. Tüüpilisus. Peategelane on Andrei Jefimõts Raagin, eliit. Tema vastand Nikita. Patsient Ivan Gromov. Pahedele mitte vastu hakkamine on taunimisväärne. Raagin leiab, et kui probleemi ei tunnista, pole seda ka olemas üritab sellest kõigest kõrvale vaadata. Ta hakkab oma tegevusetusele õigustust otsima ja jõuab seisukohtadeni, et kannatusi polegi vaja leevendada, kannatused on üllad ja annavad elule sisu; in vabadus on sisemine küsimus, vaba saab olla igal pool kuid ta ei jää lõpuni endale kindlaks.
annaabi.ee 
