Renessanssi heliloojad : giovanni Pierluigi da Palestrina (1526-1594) , Orlandi di Lasso ( 1532-1594) 1517.a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkuda ühine nimetus. Luteri koraaliks kutsutakse Saksa protestantlikku kirikulaulu. Iseloomustus: Vaimulik laul, Rahvuskeelne,Stroofilise värsstekstiga,Salmides korduv viis . ,,Ma tulen taevast ülevalt","Üks kindel linn ja varjupaik", ,,üks roosike on tõusnud". Vastureformatsioon- Trento kirikukogu kutsuti kokku,kuna suured alad lõid rooma-katoliku kirikust lahku. Mõjutatuna ühehäälse kirikulaulu edust protestantlikus kirikus nõuti gregoriuse laulu reformimist ja taastamist liiturgias.Tulemuseks oli gregoriuse laulu tunduv lihtsustamine.Arutati koguni polüfoonilisest muusikast loobumist.Trento kirikukogu otsustas,et laulu tekst peab olema selgelt mõistetav. Ning missa...
Zanriteks motett, missa, madrigal ja saussoon. Orlandus Lassus tegi 70 missat, passioone ja motette. Giovanni Pierluigi da Palestrina tegi 100 missat ja 400 madrigali. Martin Lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises: a) uued usuliikumised b) põhiosad jumalateenistuses muutusid c) liturgiline muusika d) naelutas kirikuuksele 75 teesi Lutheri koraal: Zanri üldnimetus: protestantlik kirikulaul, vaimulik laul Iseloomulikuf tunnused: värsstekst, salmides korduv viis, mitmehäälsed kooriseaded, rahvuskeel Näited: "Ma tulen taevast ülevalt", "Üks kindel linn ja varjupaik", "Üks roosike on tõusnud" Ilmalik laul: Muusika esitamise koosseisud: Kõiki hääli võidi laulda ja mängida hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel Kõiki hääli võidi laulda ja pillidel dubleerida Itaalia ilmalikud lauluvormid: Frottola - õukondlik laulutüüp, stroofiline korduv refrään Villanella - 3häälne, rõhutud algeline kõla
“Ma kohendan tahti” – küünla valgus. Helvetis on Alveri enda mõeldud sõna. Luuletuses on nii alg- kui ka lõppriim, ristriim, täisriim. Algriim – leek lambis lööb/jne. Viimases salmis on kordused. Maru 2 Kirjutatud 40 aga ilmub 66. Pöördub lugejate poole, et kuulake ja pange tähele. Maru on nt torm, möll, raju tuul, hirmus, tohutult. Maru on kõikvõimas ja miski teda ei takista. Teises stroofis püstitatakse küsimus, millega köita küll tuult? Edasistes salmides justkui vastatakse sellele. Neljanadas salmis on mina tegelaseks see maru ise. Viimaseks salmiks kordub esimene salm. Esimese teise ja viienda salmid algavad sama sõnaga. Kõlakujunditest esineb täis- lõppriim j aka algriimi (raagusid rabiseb, taltsana tuppa sa tormi ei too), Isikustamine (tuule köitmine, märka ta laulu – maru laulab). Esineb palju korduseid (rikkal on sulaseid, rikkal on vara), salmi alguste kordused. Alver viimistleb igat luuletust väga põhjalikult. Vilepuhuja
Tabasalu Ühisgümnaasium GRUNGE Uurimistöö Kadre Ruth Peirumaa 8. A klass Juhendaja: Elen Ilves Tabasalu 2015 1 Sisukord Sis...
Uus zanr oli ka Magnificat (Maarja kiidulaul). 11. Milles seisnes kirikureform. Lutheri koraal. Vastureformatsioon. Kirikureform seisnes selles, et Martin Luther kirjutas oma kuulsad 95 teesi ja vallandas sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne-Euroopat. Põhja-Euroopas moodustus mitu uut protestantliku kirikut. Kujunes välja uus olukord ka kiriklikus kunstis ja muusikas. Lutheri koraali iseloomustab värsstekst, salmides korduv lihtsustatud meloodia, milles pole kaunistusi ning mis on kohandatud uue tekstiga. Koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Igale uuele leidub alati vastaseid, nii ka Lutheri ideedele. Keiser Karl V kutsus ühes Põhja-Itaalia linnakeses Trentos kokku kirikukogu, mis püüdis lepitada protestante ja katoliiklasi. Katsed jooksid liiva, peale jäi reformatsioonivastane suund, mis nõudis gregoriuse laulu uuendamist ja selle tähtsus ennistamist liturgias. 12
kleepimise ja ankeedi täitmise kõrval jäetud ruumi ka salmikeste kirjutamiseks ja joonistamiseks. Tüdrukud esitavad niisuguseid küsimusi- vastuseid ka üksteisele kirju kirjutades, et üksteise kohta informatsiooni saada. (Kalmre 1995:165-167) Suure osa lastepärimuse eesmärgiks on üksteise paikapanek ja tögamine, aga ka täiskasvanute teemadest rääkimine. See annab võimaluse suhelda ja ennast arendada. Pilgatakse ka täiskasvanute poolt kehtestatud reegleid ja hinnanguid. Laste salmides leiab keelemoonutusi, pilkamist ja absurdi. Nad räägivad armastusest, täiskasvanute maailma varjuküljest, noorte muredest. Osa nn. nonsensslugemisi ei oma tähendust, vaid pakuvad kasutajale rõõmu rütmi ja riimi kaudu. (Kalmre 2005:167) Õpilased loovad folkloori, muutuvad ise selle jooksul ja mõjutavad üksteist selles tegevuses, see on suhtlus - ja väljendusviis. Rahvaluule on kollektiivne looming ja põhineb traditsioonidel
mis siis muud, kui plaksuta! Koputa, koputa, mis siis muud, kui koputa! Tral-lal-la-la-la-la, Tra-la-la-la-la .... KUI SUL TUJU HEA Järgmine laul on igas eas laste lemmik. Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö! TEGEVUS: kaks käteplaksutust. Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö! TEGEVUS: kaks käteplaksutust. Kui sul tuju hea, siis püüa seda teistelegi näidata, kui tuju hea, siis käsi kokku löö! TEGEVUS: kaks käteplaksutust. Et laste huvi alal hoida vahetatakse järgmistes salmides tegevust sõrmi nipsuta, põlvi patsuta jne. JUSS OLI VÄIKE PEREMEES Ernst Enno Viieaastased lapsed saavad juba hakkama keerulisema plaksutamismänguga, milleks on vaja paarilist. TEGEVUS: plaksutatakse luuletuse rütmis. Plaks endale plaks paarilisega, paremad käed (Juss oli), plaks endale plaks paarilisega, vasakud käed (väike), endale paarilisega, mõlemad käed (pere-), endale-paarilisega, mõlemad käed (-mees) jne. Juss oli väike peremees, talu liivaaugu sees,
katoliku kirkiust eraldunud kirikute usulahkude ühine nimetus. Luterlik kirik ja selle muusika. 1517 aastal naelutas Martin Luther Witenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Ta imetles Madalmaade polüfooniakunsti. Leidis, et muusikal on väga suur kasvatuslik tähtsus. Soovis laulmise kaudu ka kogudust jumalateenistusele haarata. Tema litrugial oli kindel koht saksakeelsete hümnidel. Luteri Koraal : vaimulik laul, rahvuskeelne, stroofilise värsstekstiga, salmides korduv viis, lihtne viis ja rütm. Katoliku kirik ja selle muusika. Rooma koolkond ( Vastureformatsiooni keskus) , Veneetsia koolkond (särava kontsertliku stiilirajaja). Rooma koolkonna muusika esindab vastureformatsiooni vaimu ehedaimal kujul, eriti Giovanni Pierluigi da Palestrina looming. Tema looming on keerukas ja kõrvale ülimalt ilus kuulata. Ülimalt viimistletud stiili looja, lähtub Madalmaade koolkonna helikeelest. Loomingust on säilinud 104 missat. Veneetsia koolkond
1517. aastal vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni Kaasnes uus jumalateenistus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne (isiklik õhtupalve) Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule lutheri koraale Kirjutanud üle 20 teksti ja 30 viisi Lutheri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid 11. Milles seisnes kirikureform. Lutheri koraal. Vastureformatsioon. Lutheri koraali iseloomustab värsstekst, salmides korduv lihtsustatud meloodia, millel pole kaunistusi ning mis on kohandatud uue tekstiga 12. Giovanni Pierluigi da Palestrina kirikukogu pidas teda sobivaks ja eeskujulikuks heliloojaks Sajandi keskel kujunes roomas võrdlemisi akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond. Kirikukogu poolt kehtestetud rangeid reegleid arvestas ka roma koolkonna esinimi palestina ILMALIK LAL JA SELTSKONNAMUUSIKA 16. SAJANDIL Õukondadest kodusesse: 14
sajandi algul ja levis laiemalt 1920ndatel. 20. sajandi algusest hakkas kodusid külastama ka jõuluvana, kes tõi perele kingitusi ja kellele tuli tänutäheks salmi lugeda. Jõululauale lisandusid piparkoogid. Nõukogude võim käsitles jõulusid religioosse pühana ning advendiaja. Nende tähistamist püüti välja juurida, kandes vastava ilmaliku kombestiku üle vana-aasta õhtule ja uusaastale (näärid). Jõuluvana asemele tuli näärivana, lauludes ja salmides asendati sõna "jõulu-" sõnaga "nääri-" jne. Jõulud olid tavalised töö- ja koolipäevad, jõulupühade kodusele tähistamisele vaadati võimude poolt viltu ning eriti noori püüti takistada kirikus käimast. Pärast Eesti taasiseseisvumist on esimene ja teine jõulupüha (25. ja 26. detsember) riigipühad ja puhkepäevad, alates 2005. aastast ka jõululaupäev. Jõulukombestikku mõjutab järjest rohkem rahvusvaheline traditsioon. Rahvusringhääling kannab üle nii jõululaupäeva kui
kontekstist välja rebides. Kui olin alles 3 kuud kristlane olnud, kohtusin jehoovatunnistajatega, kes püüdsid mu seniseid usulisi tõekspidamisi hävitada. Nad tsiteerisid Koguja raamatust salme, mille põhjal jäi mulje, et inimeste ja loomade hinged on sarnased. See õpetus oleks mu senise usu kõikuma pannud, kuid õnneks meenus mulle kellegi soovitus: ``Loe alati kogu teksti, loe tervet lõiku või peatükki!´´ Kui ma seda tegin ja esitasin oma oponentidele järgmistes salmides leiduva selgituse, sattusid nad suurde segadusse. Vahitorni kirjandust levitades ei olnud nad selle peale tulnud. Vaba turumajandus on jõudnud iseseisvasse Eestisse ka usuasjades. Uute asjade vastuvõtmisel peame olema väga ettevaatlikud. Me ei tohi tormata iga asja järele, mida reklaamitakse. Tuleb küsida, uurida, otsida ning leida ka inimesi, kes on valeõpetajate toodet juba proovinud - vaata, kas nende usk jäi püsima? 1
reaalsuses. Et ainult unistustes elades saab oodata uut õnne, uut eluetappi, lahti lastes vanast minevikust. Kevad tuleb siis, kui oled enese eluga rahul, õnnelik ja küps. Valmis uueks eluetapiks. Lõpetuseks seda, et luuletus on kurb ja mõtlik. Vormiline analüüs Luuletuses pole kasutatud lõppriimi. Algriimi on kasutatud küll. Näiteks: meelega, meeletult, vajutan valupunkti, lootust ja lohutust. Luuletus on kirjutatud vabavärsis. Stroofe on 3 ja igas salmis 5 värssi. Salmides on umbes võrdselt silpe. Kõnekujundi analüüs 1. Epiteet- hella käega; närlendav nöör; helkpilklev tulekaar. 2. Võrdlus- tõusis kui tõemeel; kaardus kui karjatus vaikusse; armastus, mis kerge nagu surm. 3. Metafoor- klaasajastu koridor; nooljas leekkeel; küsimussammastik; 4. Isikustamine ehk personifitseerimine- linn, mis ühel hetkel ärkab, möirgab, lööb kui kohisema; süü seisis, selge ja sale, ta ees ning sirutas käsi; pimedus embab ta keha.
lapsele anda esemeid, Saab aru millised pusle tükid on tühiku täitmiseks liiga suured või mida saab väikesed. Laps on oma mängudes püsivam ja osavam. Meeldib ujutada/uputada ning tegeleda mängutaignaga, liivaga ja veega. Üheks lemmiktegevuseks erinevaid anumaid mid on värvipliiatsitega kritseldamine. saab kasutada Suhtlusmäng: Kui varem eelistas laps salmides ja laulumängudes veemängudes. Sobivad 16. 20. turvalisust ja ootuspäraseid kordusi, siis nüüd meeldivad talle mosaiikmängud, elukuu üllatused. Meeldivad ka rollivahetustega mängud (kordamööda peitu mängutainas ja erineva minna, vaheldumisi eest ära joosta). mängutööriistad. Etendamismäng: Etendamismäng hakkab suhtlusmängu osa tasapisi Etendamismängu jaoks vähendama
1517 vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni. Sellega kaasnes uus jumalatunnetus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne (isiklik õhtupalve). Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. Luteri koraali iseloomustab värsstekst, salmides korduv lihtsustatud meloodia, milles pole kaunistusi ning mis on kohandatud uue tekstiga. Igale uuele leidub alati vastaseid, nii ka Lutheri ideedele. Keiser Karl V kutsus ühes Põhja- Itaalia linnakeses Trentos kokku kirikukogu, mis püüdis lepitada protestante ja katoliiklasi. Katsed jooksid liiva, peale jäi reformatsioonivastane suund, mis nõudis gregoriuse laulu uuendamist ja selle tähtsus ennistamist liturgias. 16. Rooma koolkond konservatiivne hoiak. Palestrina
1517 vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni. Sellega kaasnes uus jumalatunnetus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne (isiklik õhtupalve). Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. Luteri koraali iseloomustab värsstekst, salmides korduv lihtsustatud meloodia, milles pole kaunistusi ning mis on kohandatud uue tekstiga. Igale uuele leidub alati vastaseid, nii ka Lutheri ideedele. Keiser Karl V kutsus ühes Põhja-Itaalia linnakeses Trentos kokku kirikukogu, mis püüdis lepitada protestante ja katoliiklasi. Katsed jooksid liiva, peale jäi reformatsioonivastane suund, mis nõudis gregoriuse laulu uuendamist ja selle tähtsus ennistamist liturgias. 16. Rooma koolkond konservatiivne hoiak. Palestrina
3. värsse võidakse grupeerida nii, et igas tekkinud salmis on neid ühepalju. Selliseid värsside arvult võrdseid ja sealjuures ka ühesuguse ehitusega salme nimetatakse stroofideks. Stroofideks ei loeta eraldiseisvaid üksikvärsse. Kui luuletus jaguneb võrdse värsiarvuga, kuid erineva ehitusega salmideks, on tegemist pseudostroofiga. 4. luuletus võib jaguneda erineva värsside arvuga salmideks: a. värsside arv salmides võib muutuda mingi range süsteemi järgi nagu nt itaalia (4+4+3+3) või inglise sonetis (4+4+4+2). Sellist luuletust võime käsitada moodustatuna eri liiki stroofides ja nimetada heterostroofiliseks; b. värsside arv salmides võib küll muutuda korrapäraselt, ent salmide ehitus ei tarvitse seejuures vastata stroofi tunnustele. Sel juhul on
RÕHURIIME (pearõhusilp riimitatakse kaasrõhusilbiga - pilvine: nõmmetee). LIHTRIIME täiendavad mitest sõnast koosnevad LIITRIIMID (vajame, aja me; too mind, roolind). Silbiarvult jagunevad riimid: Ühe- (vahel nim. ka meesriimid) ! - taat, saad; rind, sind kahe- (naisriimid)! ! ! - kupli, kopli; lõngast, rõngast kolme- (daktülriimid)! ! - teravaks, säravaks, jumalaks nelja- või enamsilbilisteks! ! - täristades, väristades Riimi asendi järgi salmides eristuvad: Paarisriimid aabb; aa bb cc ristriimid! abab; abcabc süliriimid! abba; abbba ahelriiimd! aba bcb cdc lausriimid! aaa; aaaa segariimid! aaca; ababcc; aaaabbb jne. Riimuvaid sõnu ei le lõputult ja nad kipuvad korduma. Liiga sagedased kokkukõlad (ma, sa; ema, tema; taevas, vaevas) kaotavad värskuse ja poeetilise jõu. TEISI KÕLAKUJUNDEID Lisaks alg- ja lõppriimile saavutatakse heakõla muude hääliku- või sõnakordustega. (tasa tasa)
Kui kaliif ei saa hakkama, 24 ss jumal ei tahtnud teda valitsejaks. Mu’äwiya esitas pretensioon, et eelmised kaliifif põrvanud inimesed ei tohiks valida uut. Rahvas võib kaliifi troonilt lükata. Ali ibu Abt Tälib ja Mu’äwiya võitlevad. Viimane tunneb et hakkab kaotama, aga nõuab läbirääkimisi. Ali ibu Abt Tälib mõrvati 656-661. Koraan: on umbes 80 000 sõna, 6200 salmi ja 114 suura peatükki, koosnevad salmides ehk äya. Esimene suura on pikk ja teised pikkuse järjekorras. Usutakse, et jumala sõna on saadetud peaingli kaudu. Hästihoitud kirjatahvel(85:22). Toodi välja asju mis pole jumala öeldud või ei tohiks olla. Abbassiidid(750-1258) ibu Mas’üd ei tunnistanud teatud suurasid. Ees on sõna „ütle“ ja ss jumal käskis öelda vms. Esimese koraani .. 651-56 valitseja ajal, kui muhameed oma ilmutust kuulutas. Koguti kokku. On nii kõrgem keel(seda igapäevasel ei räägita), kui madalam keel
Koputa, koputa, mis siis muud, kui koputa! Tral-lal-la-la-la-la, Tra-la-la-la-la .... KUI SUL TUJU HEA Järgmine laul on igas eas laste lemmik. Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö! TEGEVUS: kaks käteplaksutust. Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö! TEGEVUS: kaks käteplaksutust. Kui sul tuju hea, siis püüa seda teistelegi näidata, kui tuju hea, siis käsi kokku löö! TEGEVUS: kaks käteplaksutust. Et laste huvi alal hoida vahetatakse järgmistes salmides tegevust sõrmi nipsuta, põlvi patsuta jne. JUSS OLI VÄIKE PEREMEES Ernst Enno Viieaastased lapsed saavad juba hakkama keerulisema plaksutamismänguga, milleks on vaja paarilist. TEGEVUS: plaksutatakse luuletuse rütmis. Plaks endale plaks paarilisega, paremad käed (Juss oli), plaks endale plaks paarilisega, vasakud käed (väike), endale paarilisega, mõlemad käed (pere-), endale-paarilisega, mõlemad käed (-mees) jne. Juss oli väike peremees, talu liivaaugu sees,
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...
See kolmikmaal, mis on signeeritud monogrammiga �AD� teose keskmisel paneelil, on suurep�rane ja h�sti s�ilinud n�ide �hest tolle aja paljukorratud piibliainelisest kompositsioonist. Matteuse evangeeliumis r��gitakse kolmest Hommikumaa targast, kes n�gid Messiase s�ndi ette ennustanud t�hte. Nad peatusid Jeruusalemmas, et k�sida teed Petlemma poole, kuhu m�rgid neid suunasid. Viide tarkadele kui kuningatele sisaldub Laulude salmides 72:10 � 11: �(10) Tarsise ja saarte kuningad toovad ande; Seeba ja Seba kuningad maksavad maksu! (11) Ja teda kummardavad k�ik kuningad�. Tarkade kui kuningate kummardamise kontseptsiooni tekkimist m�jutas teistest enam varakristlik kirjamees Tertullianus (u 155 � 230). Mitte ainult igas vanuses inimesed � raugad, k�psed mehed v�i poisikesed ei tulnud Kristust kummardama, vaid ka kogu maailma kuningad. Selline l�henemine Kristuse s�nnile oli Euroopa
mis siis muud, kui plaksuta! Koputa, koputa, mis siis muud, kui koputa! Tral-lal-la-la-la-la, Tra-la-la-la-la .... KUI SUL TUJU HEA Järgmine laul on igas eas laste lemmik. Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö! TEGEVUS: kaks käteplaksutust. Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö! TEGEVUS: kaks käteplaksutust. Kui sul tuju hea, siis püüa seda teistelegi näidata, kui tuju hea, siis käsi kokku löö! TEGEVUS: kaks käteplaksutust. Et laste huvi alal hoida vahetatakse järgmistes salmides tegevust sõrmi nipsuta, põlvi patsuta jne. JUSS OLI VÄIKE PEREMEES 46 Ernst Enno Viieaastased lapsed saavad juba hakkama keerulisema plaksutamismänguga, milleks on vaja paarilist. TEGEVUS: plaksutatakse luuletuse rütmis. Plaks endale plaks paarilisega, paremad käed (Juss oli), plaks endale plaks paarilisega, vasakud käed (väike), endale paarilisega, mõlemad käed (pere-), endale-paarilisega, mõlemad käed (-mees) jne.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
