ka filosoofilisus. 1951 ,,Merepõhi" mängulisus, võllahuumor, kodumaa saatus, kadunud põlvkond. 1955 ,,Muinasjutt tiigrimaast" 1958 ,,Kivimurd" 1960.-ndatel lisandub Lepiku luulesse senisest lõikavamat irooniat kodumaa okupeerijate aadressil ja pila kivistunud arusaamade suhtes, mis levisid pagulaseestlaste seas. 1965 ,,Kollased nõmmed" domineeriv on vabavärss, kroteskia huumor, eesti rahvaluule võtted, kasutas algriimi, mõttekordused 1968 ,,Marmorpagulane" 1973 ,,Verepõld" 1974 ,,Klaasist mehed" 1985 ,,Kadunud külad" 1990.-ndatel tõusid luules esile nostalgilised meeleolud ning tagasivaated käidud teele nii isiklikule kui rahvuslikule. 1991 ,,Tagasitulek" 1992 ,,Öötüdrukud" 1990. a sai Juhan Liivi luuleauhinna luuletuse ,,Valusad pildid" eest.
fantaasiakirjanduse liike. Eelkäijaks võib pidada arhailiste rahvaste müüte- ja legende (Frankenstein). Alliteratsioon ehk riim sarnasekõlaliset sõnade kunstikavatsuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla. Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine, värsi piiri ja teksti rütmi markeerimine, assotsiatsioonide loomine, värsside omavaheline sidumine. Asendi järgi jagunevad alg-, lõpp- ja siseriimideks. Alliteratsioon algriimi jagunemisel tekkiv vorm, mis avaldub konsonantide kordustena. Assonants - algriimi jagunemisel tekkiv üks algriimi vorm. Korduvad vokaalid. Aimekirjandus ehk populaar teaduslik ehk teabekirjandus - mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Piir ilukirjanduse ja aimekirjanduse vahel on väike, ning ilukirjanduse narratiiv ehk lugu on sageli vaid vahend, mille abil teaduslikku teksti lastele arusaadavas vormis esitada. Iseseisvaks
muusika Rahvalooming on tekkinud pika aja jooksul, levinud peamiselt suuliselt ning seetõttu pidevalt muutuv. Rahvamuusika jaguneb: 1) rahvalaulud 2) rahvatantsud 3) pillimuusika 2 perioodi: 1) vanem- e. regi- e. runolaul 2) uuem rahvalaul Vanema rahvalaulu esitajateks olid naised. Esitati eeslaulja ja kooriga vaheldumisi. Sõnad olid tähtsad. Viis oli lihtne ja monotoonne. Sõnade aluseks oli värss, mis koosneb 8 silbist. Kasutati refräänsõnu nt. marti, kaske, allea. Kasutati algriimi. Rütm oli lihtne ja ühehäälne välja arvatud setudel. Rahvalaulu liigid. 1. Vanimad on töölaulud. 2. Hälli- e. unelaulud 3. Kalendrilaulud - erinevate rahvakalendri tähtpäevadega seotud laulud. 4. Lastelaulud 5. Tantsulaulud Uuem rahvalaul tekkis 18. saj. Lauluviis muutus mitmekesisemaks, keerulisem rütm, laulusõnad koondusid salmidesse ja tekkisid refräänid. Teemad olid mitmekesised ja esitajateks olid sageli mehed
- litootes (lõputu vähendamine) - metonüümia (peidetud võrdlus sarnasuse alusel) lausekujundid: - kordus (sõna, lause või värsi täpne kordamine) - inversioon (sõnade ebatavaline järjekord) - gradatsioon (pinge järk-järguline tõus või langus) - antitees (vastuväide kõrvutatakse eitavaid mõisteid või omadusi) - retooriline küsimus RIIMILINE RAHVALAUL · parallelismirühmade asemel stroofid e salmid · algriimi asemel lõppriim (paaris-, süli-, ristriim) · värsimõõduks peale trohheuse muudki (nt. jamb, daktül) · arhailine keel asendunud uuemaga · kujunditevaesem · meloodilisem · esitavad ka mehed · temaatika: mõis, külaühiskond, linnaolud Analüüsimise töö järjekord: · parallelismirühmad · algriim · värsimõõt ja värsijalad · inversioon · sise- ja lõpukaota sõnad · kõne- ja lausekujundi
Hüperbool - poeetiline liialdus, kirjeldatava iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine väljenduse mõju suurendamiseks. Fantastika ehk ulmekirjandus - kätkeb endas tulevikunägemusi teaduslikke ja tehnoloogilisi eksperimente, kontakte kaugete tsivilisatsioonidega, planeetide vahelisi sõdu jms. ALLITERATSIOON sõna alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses. Näiteks: ,,Millal maksan memme vaeva..." (rahvalaul). Korduvad konsonandid. Assonants - algriimi (sõna algushäälikud korduvad) jagunemisel tekkiv üks algriimi vorm. Korduvad vokaalid. Aimekirjandus ehk populaarteaduslik ehk teabekirjandus - mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Piir ilukirjanduse ja aimekirjanduse vahel on väike, eriti LK-s. Eesmärk on anda edasi teadmisi ning ilukirjanduse narratiiv ehk lugu on sageli vaid vahend. Grotesk - kujutusviis, mis ühendab jämekoomiliselt vastandlikke nähtusi (ülev-madal, traagiline koomiline)
Fourth level Fifth level Rahvaluule väikeliigid 7.klass MÕISTATUS on sõnaline peitepilt mõistukõneline kir jeldus. Enamasti kasutatakse metafoori või võrdlust, vahel ka algriimi, sõnade riimumist ja rütmi. Rahvaluule väikeliigid 7.klass Mõistatused sisaldavad küsimust, Click to edit Master text styles millele peab vastama. Second level Third level Fourth level Fifth level
kadrilaulud, vastlalaulud, munadepühade laulud) 5. Vaimulikud rahvalaulud(kirikukoraalide uuem rahvalaul) 3. Jutustavad ehk lüroeepilised laulud 4. Lastelaulud(lapsed ise või lastele) 5. Hällilaulud 6. Kiigelaulud 7. Tavandilaulud 7.1. Pulmalaulud Tekst 1. Koosneb värssidest. Värsis 8 silpi 1. Tavaliselt 4-realised salmid 2. Kasutatakse algriimi 2. Kasutatakse lõppriimi(lõppsõnad suht sarnased) 3. Ühe mõtte kordamine mitmes värsireas(parallelism) 3. Väheneb vahetu teksti loomine laulmise käigus 4. Pikad tekstis, sündmuste aeglane kulg 4. Kirjakeele kasutamine 5. Murdekeele kasutamine 5. Murdekeele tähtsus väheneb Meloodi 1
silbilist ja vältelist (vrd Põldmäe 1978: 83). · Ühised omadused: moodustub piiratud kindla struktuuriga üksus värsirida, mille formaalne struktuur kordub. Tuntuimad värsijalad v trohheus; v jamb ; vv daktül; vv anapest; spondeus; v v amphibrahh; v kretikus. Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või siis sõnaosade reeglipärases kordumises, nende häälikulises kooskõlas. Riimimise vanimaks vormiks peetakse algriimi (alliteratsiooni ja assonantsi). Selle kasutust tunneme eriti eesti rahvaluulest. Traditsioonilistes värsivormides leiab seevastu kasutust eeskätt lõppriim. See riimivorm on väidetavalt jõudnud Euroopasse idamaadest, erilist osa mängisid siin kirikulaulud ja muud just sakslastest juhuluuletajate mõjutused. Lõpp ja algriimi eristus põhineb seega riimsõnade asendil värsis: eristatakse seega alg-, sise- ja lõppriime.
Maru 2 Kirjutatud 40 aga ilmub 66. Pöördub lugejate poole, et kuulake ja pange tähele. Maru on nt torm, möll, raju tuul, hirmus, tohutult. Maru on kõikvõimas ja miski teda ei takista. Teises stroofis püstitatakse küsimus, millega köita küll tuult? Edasistes salmides justkui vastatakse sellele. Neljanadas salmis on mina tegelaseks see maru ise. Viimaseks salmiks kordub esimene salm. Esimese teise ja viienda salmid algavad sama sõnaga. Kõlakujunditest esineb täis- lõppriim j aka algriimi (raagusid rabiseb, taltsana tuppa sa tormi ei too), Isikustamine (tuule köitmine, märka ta laulu – maru laulab). Esineb palju korduseid (rikkal on sulaseid, rikkal on vara), salmi alguste kordused. Alver viimistleb igat luuletust väga põhjalikult. Vilepuhuja Luuletus räägib ühe tüdruku elukeerdkäikudest, mina isikuks on vilepuhuja tütar. Räägib kuidas ta isa oli joodik ning talle heideti ette et oli inetu ja rumal. Teenis isale joomiseraha. Isa suri joomise tagajärjel
Tuuled juhtigu Sul teeda, Õhud õrnad õpetagu. Antitees- vastandamine Inversioon- ebatavaline sõnajärjestus Nt: laotada tahaks Su üle vaipa Ellips- sõnade ärajätmine, et tekiks pingestatus Sidesõnatus- sidesõnad jäetakse ära. Kõlakujundid Allinteratsioon- sama kaashääliku kordus sõna algul Nt: vanem venda vennikene Assonants- sama vokaali kordumine Nt: Aus Ants abistas ahvi Allinteratsiooni kasutakase enamasti assonantsiga koos ja nad moodustavad algriimi. Nt: karjapõli kadakane, orjapõli ohakane Anagramm- tähemäng, tähtede ümberpaigutus sõnas või lauses kus saadakse uus sõna Nt: isa-asi, sai-ais Palindroom- edasi-tagasi üks ja see sama mõte Nt: aias sadas saia Onomatopoeetilised sõnad- loodushääli jäljendavad sõnad Nt: Paar prahvangut veel rõõska äikest: Mürr-mürr, mürr-mürr! Trahh, trahh! (Visnapuu kolmas kiri Ingile) Riim- sõna reeglipärane kordumine. Eristatakse alguse-, sise- ja lõppriime. Silpide
erinevate nurkade alt. Luuletuses "Kerge, kerge on laev" käsitleb autor surma kui kerget, õrna, kuid paratamatut sündmust. On kasutatud isikustamist, "neelates su nime ja näo", mis toob välja, et surm on automaatne, kuid mitte pingutust nõudev nagu neelaminegi. Armastusest kõneleb autor kui helgest ja õrnast, mis kergest puruneb ning kaotusvalu, lahti laskmine ja edasi liikumine või armastuseni taas jõudmine on rasked. Vormi poolest kasutab autor põhiliselt algriimi, et luuletused oleks laulvad ja pehmed nagu autor isegi. Näiteks: "kõrgetes klaasides kutsuvalt küütles", "sisim saatus saab su silmavaates silmnähtavaks", "seni sumbuvad sõnad su salmis". Samuti esineb korduseid, näiteks luuletuses "Las ma kõnelen oma armsamast" asub sama lause iga kolme salmi alguses. Metafoorid: "Õnn nagu õhupall", "Ei ela - surra ei saa", "Olla korraga, kordamööda", "Olla pilkpimestav päike ja põrm", "Paljajalu maailmajääl", "Näovaagnal".
Jaan Kärneri „Arhailine õhtu” 1. Tegemist on silprõhulise värsisüsteemiga, kus ühele rõhutule silbile järgneb üks rõhuline, moodustub viisikjamb, mis on soneti värsimõõt, aga stroofide ülesehitus näitab midagi muud. 2. riimid – Algriimi esineb ainult paaril korral, põhiliselt on tegu lõppriimiga. Esineb nii samariimi (maal-maal), täisriimi (taevast-vaevast, loom-toom, rabe- habe, talu-valu), irdriimi (väravas-hämaras, aegadelt-aeglaselt) kui ka liitriimi (ime-vana-vaatlejana). Stroofides esineb läbivalt ristriim. 3. Stroofe on luuletuses neli, need koosnevad nelikvärssidest ehk katräänidest. 4. Kui vaselõikes vana piiblimaal – võrdlus
Meeste osatähtsus laulude loomisel kasvab. Meeste laulud jutustavad aktuaalsetest sündmustest, nii kohalikest kui ka laiematest. Naiste repertuaaris on seikohal sentimentaalne armuromantika, mis järellainetusena saksa mõisaprouade kodulektüüri abil ka eesti talutüdrukute lugemislauale sattus. 7. Regilaulu ja uuema rahvalaulu võrdlus: o Värsside asemel tekkisid salmid o Algriimi asemel kujunes välja lõppriim o Salmide viisistamisel kasutati tihti kirjakeelt o Uuema rahvalaulu saateks mängiti ka pilli 8. Kirjuta punktiirile, kas tegemist on regivärsi või uuema rahvalauluga. Põhjenda! regilaul Uuem rahvalaul Nüüdma hakkan laulemaie Uhti,uhti,uhkesti Viisk läksTartust Viljandi Laulemaie, luulemaie Kaasas põis ja õlekõrs
kordus) 8 silpi värsireas Värsimõõduks on 4-jalaline-trohheus (vahelduvad rõhuline ja rõhuta silbid) Aegunud käändelõpud (nt. Ella) Regivärsil on mitmeid alaliike (töölaulud, kodulaulud, kiigelaulud) Esitatakse leelotatakse Rütmiline rahvalaul: 18. sajand. Pole algriimi ega paralelismi, on lõppriim (ridade viimased sõnad riimuvad) Jaguneb salmideks e. Stroofideks. Eestlaste muistne usund: Oli animism, mis tähendab et ususti et kõige looduses on hing, mis kavab ja seetõttu suhtusid loodusesse suure austusega. Hingejõudu annab vanlase südame söömine, loomade vere joomine, hõiti alles ära lõigatud küüsi, jukseid ja hambaid. Mentaliteet: ela ise ja laase ka teistel elsada Jumalad: Vanataat e
Miks? Uuem rahvalaul hakkas levima 18. Sajandi lõpul, kuna inimeste maailmapilt avardus ning puututi kokku ka erinevate rahvaste kultuuridega. 6.Millest jutustasid uuemad rahvalaulud? a)meeste teemad: pahameel mõisnike ja pastorite vastu; sõjad ja revolutsioonid; usuvahetus ning väljarändamine. b)naiste teemad: armastus, lossid, printsid, printsessid, lilled, röövlid ja mõrtsukad. 7.Regilaulu ja uuema rahvalaulu võrdlus: a.Värsside asemel tekkisid salmid. b.Algriimi asemel kujunes välja lõppriim. c.Salmide viisistamisel kasutati tihti tantsuviise. d.Uuema rahvalaulu saateks mängiti ka pilli. 8.Võrdle järgnevaid laulusalme. Kumb neist on on regivärsiline ja kumb uuem rahvalaul? Põhjenda! a) Nüüd ma hakkan laulemaie Tegemist on regivärsilisega, kuna kasutatud Laulemaie, luulemaie on algriimi. Siis jääb küla kuulamaie, Vallarahvas vaatamaie, Mõisad mõtteid märkamaie, Kui mina lahkelt laulan palju.
üksildased, masendavad ja kurvad. Osad oli jällegi vaimukamad ja rõõmsamad. Haigusaastatel oli Liiv kodutu ja Liiv luuletas ulualuse ja hingerahu otsinguil ning läbielatu ja – tunnetatu põhjal. Paljudes luuletustes oli Juhan Liiv kirjutanud oma muredest ja igapäevasest kurbusest. Kodus, pere ja sugulaste juures elades ning haiguse käes vaeveldes kirjutas Juhan Liiv oma elu parimad luuletused. Juhan Liiv kasutas oma luuletustes palju kordusi ning rahvaluulepärast algriimi ning tema sõnavara oli väga rikkalik. Näiteks: „Oh kanarbik, oh lilleke!“ Oh kanarbik, oh lilleke, nii kõle, kõle sügise! Nii väsinud, nii kurb on meel, sa pehmelt, õrnalt õitsed veel, oh lilleke! „Eile nägin ma Eestimaad“ Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin pagaasi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid - eile nägin ma Eestimaad „Eile nägin ma Eestimaad Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin pagaasi ja paunasid,
...vääk, vääk, vääk!..." Algus nii täielik. Väikseke ise. 5. ,,...kihkel-kahkel..." Omakasu (1) 6. ,,...Till, tall!..." Hommik. · Sõna- ja lausemängud: 1. ,,...narrusest narremgi." Killud nr.9 2. ,,...viletsuseõnn, õnneviletsus..." Elu 3. ,,...sügav sügavam ...ilus ilusam." Killud nr.75 9. Milline on nende luuletuste riim ja rütm, vorm ja graafika? Juhan Liiv on väga palju kasutanud oma luuletustes algriimi ehk rütmilist kõne: 1. ,,...Põhjas peeglikarsked ...su südamekald ...toredam tema ...ununeb umbne..." Björnsonile. 2. ,,...paastun ja pahandan ...kuid kui ta koguni kustub ...rahva rinnast ...Tiituse tööd ei teha..." Kas näitad? Kuid tema teosetes leidub ka lõppriime: 1. ,,...jutt nutt ...nõrgemaks kõrgemaks ...kahvatas jahvatas ...tõi lõi ...jumalust rumalust..." Krokodillid.. 2. ,,...Võid tõid ...lumelillekene tähekene ..
Regilaul on laul, mis on omane vaid Soome-Ugri rahvastele. Üks tüüpilisemaid regilaulu esitusviis on järgmine: Eeslaulja esitab värsirea, koor liitub eeslauljaga rea kahel viimasel silbil ning kordab terve värsirea. Eeslaulja liitub korduse ajal kooriga hiljemalt kahel viimasel silbil ning esitab uue värsirea ja nii edasi. Näiteks: Kägu kukub karjasele Helgib heinaniitjale Paugub palgiraijujale Lõksub loovõtjale. Veel regilaulule omaseid tunnuseid: Tihti kasutatakse algriimi. Algriim Sõnade algussilbid on sarnased(või samad). Tüüpilises värsireas on 8 silpi. Henri Pill Rakvere Ametikool 2013
kohale. See ongi see lunastusselge hommik - unistus, mis karastatud inimloomuse vaid tugevamaks teeb. Et mis on olnud, see on olnud, ära vaata enam tagasi. Vaata ette, seal on elu. Minevik maksab kätte, kui selles kinni oled. Ela tänases hetkes, õpi vigadest, sest elu on ees, mitte taga. See luuletus on jõudu sisendav ja väljendab tõelisust. Vormiline analüüs- Luuletuses ''Eelkeel'' on kasutatud algriimi ja kui ka lõppriimi. Alliteratsiooni näitena tooks värsi:ta peekritest proovida sain; mina maailmalaps. Kasutatud on ka täisriimi värsireas: iga magusust maitsesin. Kõik värsiread ei riimu lõppriimiga, aga mõni siiski riimub. Näiteks lõi tõi; ammutas hullutas, lemmik hommik. Luuletuses on ainult üks stroof. Värsid on väga ebaühtlased. Kõik värsiread on väga erineva silpide arvuga
1. Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). Lugedes luuletust, võib rütmi järgi öelda, et tegemist on trohheusega. Rõhk on esimesel silbil ning sellele järgneb pehme rõhuga silp. 2. Iseloomusta luuletuses kasutatud riime võimalikult mitmest küljest. Kõnealuses luuletuses on riimiskeemi poolest kasutatud terve luuletuse vältel ristriimi (abab). Esineb nii täisriimi (ling-hing), algriimi (Öö kisub üles päeva kullast kootu – k- algriim). On ka meesriimi (lind-sind) ja naisriimi (põlgust-valgust). Peamiselt on kasutusel täis- ja lõppriimid. On ka irdriimi (armastada-oodata) 3. Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, arvestades et igas stroofis on 1. ja 3. värss sama silbiarvuga ning 2. ja 4
http:// arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-kuu- K. J. Peterson luuletajana Kristjan Jaak Petersoni oodidest algas eesti kunstiväärtuslik lüürika. Kr. J. Petersoni luule saavutas hoopis uue taseme: teadlikult loodud luulekujundid epiteedid, võrdlused, metafoorid, sümbolid kõik eesti keeles; antiikne vorm (pastoraal ja ood), millesse põimitud rahvaluule võtteid, eriti algriimi, ja motiive. KJP tõi eesti kirjandusse mütoloogilised motiivid. Kristjan Jaak Petersoni võib julgelt pidada Mõisted* Ood 1. kirj hümnile lähedane ülev lüüriline luuletus, ideele, isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele vm. pühendatud ülistus v. mälestuslaul. Pindarose, Horatiuse oodid. K. J. Petersoni oodid ,,Laulja", ,,Kuu". Oode laulma, kirjutama. 2.piltl piiritu (suuresõnaline) ülistus Pastoraal
Asendi järgi jagunevad alg-, lõpp- ja siseriimideks. Algriim on riimi lihtsaim vorm ,mis on iseloomulik eesti vanemale rahvalaulule.(nägin karu kaera sessa/ põtra põlluvilja seessa) Enamasti peetakse riimist kõneldes silmas lõppriimi, mis hakkas levima 17 sajandil kirikulaulu kaudu nii rahvalaulus kui kunstluules 19saj II poolel. Ühest sõnast moodustunud riim on lihtriim , 2 või enamst sõnast liitriim Alliteratsioon algriimi jagunemisel tekkiv vorm, mis avaldub konsonantide kordustena. Assonants - algriimi (sõna algushäälikud korduvad) jagunemisel tekkiv üks algriimi vorm. Korduvad vokaalid. Aimekirjandus ehk populaar teaduslik ehk teabekirjandus - mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Piir ilukirjanduse ja aimekirjanduse vahel on väike, eriti LK-s. Eesmärk on anda edasi teadmisi ning ilukirjanduse narratiiv ehk lugu on
Kommertsliku hip-hopi lähimineviku tipphetkede hulka kuuluvad 2002. aasta film 8 Mile, 2005. aasta Sean 'Diddy' Combs'i esinemine saates Martha Stewart Living ning 2005. aasta Tennesseel- põhineva Three Six Mafia võidetud parima laulu Oscar. Räpp või räppimine on keerukaid rütme ja erinvaid riimivorme kasutav laulev rääkimine, mis on hip-hop muusika üks põhikomponentidest. Räpp kasutab üldiselt kõiki tänapäeva luules tuntud riimivorme, kuid iseloomulik on algriimi, siseriimi ja irdriimi kasutamine. Räpi esituse puhul on oluline selle riimide, intonatsiooni, kiiruse isikupärane kastutus ehk räppija flõu. Räpitakse sageli mõne instrumendi abil etteantud rütmi järgi ehk biidi (beat) peale. Enamasti teevad räpile tausta DJ-d (disc jockey), kes mängivad mitut plaadimängijat kasutades mitmekesiseid rütme, kasutatakse ka rütmisüntesaatoreid, aga ka naturaalseid pille. Rütmitausta võib teha ka suuga, seda nimetatakse biitboksiks ('beatbox')
lugeja personifikatsiooni ,,Armastus läheb üle mägede, jõgede, kuristiku, otsatu ookeani silmagi pilgutamata," ning teises salmis ,,Armastus läheb läbi soode ja rabade, kõrbete, tundrate kordagi võpatamata." Isikustamist kasutab autor põhjusel, et ülistada armastust ning esile tuua armastuse kõikvõimsus ning jõud, et näidata, et armastus on nii tugev, et suudab üle või läbi ükskõik mille minna. Samuti näeb lugeja esimeses salmis kolmandas reas ka algriimi sõnades ,,otsatu" ja ,,ookeani", mis toonitab, et armastuse jõud ei ole piiritletud ning see on otsatu. Esimene ja teine salm on oma ülesehituselt väga sarnased, olles mõlemad katräänid ning taotluslikult korduvad ka mõlema luulerea viimased värsid, ,,pilgutamata" ja ,,võpatamata". Kolmas stroof on esimesest ja teisest teistsugune, sest koosneb vaid ühest lausest ,,Armastus võidab kõik". Too luuletuse üheksas rida just kui võtab kokku esimese ja teise salmi ühe tabava lausega
Arvatakse, et selle tekke aeg jääb 2000 aasta taga. Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Huiked, loodus häälte jäljendamine, helletused, loitusud, itkud, äiutused. Regilaulu heliulatus oli väike. Helikõrguste intoneerimine oli ebamäärane ja meloodia jälgis teksti ülesehitust. Regilaul eestlastel on ühehäälne. Erandiks on setud ja kihnlased. Liigid: 1. Töö ja tavandilaulud 2. Laste ja hällilaulud 3. Jutustavad laulud Tekst jaguneb vanemas rahvalaulus värssideks ja kasutatakse algriimi sõna algussilbi kordamine värsireas. Kasutatakse eeslaulja ja koori vaheldumist. Koor liitub värsirea viimasel silbil. Kahe koori vaheldumisi laulmine. Saate pille ei kasutata. Sageli improviseeritakse tekst esitamise käigus. Esitajateks olid naised. Uuem rahvalaul tekkis 18nda sajandil lõpul ja laiem levik jääb 19ndasse sajandisse. Nüüd saadi mõjutusi kirjandusest, naaberrahvaste muusikast. Tekst jaguneb nelja realisteks salmideks ja kasutatakse lõppriimi
ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. 5 Kasutatud kirjandus: http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=120&ItemID=294 http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht 6
ka filosoofilisus. 1951 ,,Merepõhi" mängulisus, võllahuumor, kodumaa saatus, kadunud põlvkond. 1955 ,,Muinasjutt tiigrimaast" 1958 ,,Kivimurd" 1960.-ndatel lisandub Lepiku luulesse senisest lõikavamat irooniat kodumaa okupeerijate aadressil ja pila kivistunud arusaamade suhtes, mis levisid pagulaseestlaste seas. 1965 ,,Kollased nõmmed" domineeriv on vabavärss, kroteskia huumor, eesti rahvaluule võtted, kasutas algriimi, mõttekordused 1968 ,,Marmorpagulane" 1973 ,,Verepõld" 1974 ,,Klaasist mehed" 1985 ,,Kadunud külad" 1990.-ndatel tõusid luules esile nostalgilised meeleolud ning tagasivaated käidud teele nii isiklikule kui rahvuslikule. 1991 ,,Tagasitulek" 1992 ,,Öötüdrukud" 1990. a sai Juhan Liivi luuleauhinna luuletuse ,,Valusad pildid" eest. 50 ja 60 a. Eestis Väga paljud kirjaniku olid Eestist lahkunud ja asemele tekkis väga vähe
Avastas folkloorse lastelaulu ja avaldas selle põhjal välja emotsionaalset lasteluulet. Väga palju kõlakujundeid. Looming: hällilaulud ,,Uni tuleb", ,,Une tulekul", ,,Äiu lahke lapsukene", ,,Ehatäht kiirgab", humoristliku sisuga ,,Roti pulmad", ,,Krokodill", loodusluule ,,Jälle kevad", ,,Vihmapilv vii endaga". E. Enno nimetab oma loomingut lillelallerateks, sest need on laululised, palju kõlakujundeid. Vähem algriimi kui Söödil. Enno oskab lapses üles leida hea.Luuletustes tähtis koht loodusel. Looming: ,,Üks rohutirts läks kõndima", ,,Kevadel", ,,Laps ja tuul", ,,Notsulaul", ,,Juss oli väike peremees", ,,Sügisel", ,,Tuul käib tühjal rannal ringi", ,,Sügis", ,,Hiiresõit" K. A. Hindrey- tema luules tugev didaktiline hoiak, kasutab groteski ja satiiri, jõuline efektne huumor. Looming: ,,Pambu-Peedu"; ,,Seene- Mikk", ,,Piripilli-Liisu", ,,Nina-
kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Tema luule, eriti isamaa- ja loodusluule pakuvad suurt naudingut.
kirjanduslikest tavadest. Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud. Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. Aastaaja luuletused Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.Üheks näiteks võib tuua katkendi luuletusest "Mai hommik". Esimeses salmis loob kirjanik pildi tärkavast maast kogu selle lihtsuses ja kauniduses. Teises salmis jätkab kirjanik seda teemat, kuid luuletusse põimitakse igatsev alatoon.
On kindlapiiriline. Kutsub esile ootuse kordumise järele ja kõrvalekaldumisi adutakse rütmihälvetena. Süsteemid: silbilis-rõhuline, rõhuline, vabavärsiline, silbiline, välteline. Värsijalad: trohheus, jamb, daktül, anapest, spondeus, amphibrahh, kretikus. Mis on riim? Millised on erinevad riimiskeemid? Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või sõnaosade reeglipärases kordumises, nende häälikulises kooskõlas. Vanimaks peetakse algriimi. Traditsioonilistes värsivormides kasutatakse eelkõige lõppriimi. Eristus põhineb riimisõnade asendil värsis: alg,- sise- ja lõppriim. Vastavalt riimsõna silpidele eristatakse: meesriime, naisriime, daktül- ehk libisevaid riime ja hüper-daktülilisi ehk ülilibisevaid riime. Riimid seostavad värsiridu omavahel, nt paarisriim, ristriim, süliriim. Mis on stroofika? Millised on kanoniseeritud stroofivormid?
Krusten 1995: 211). Kunksmooril endal pole maailmalt midagi vaja, tema saartki pole kantud ühelegi maakaardile. Kunksmoor on täielik valikuvabadus. Ta võiks elada muretult ja rõõmsalt oma väikesel meresaarel keset metsroose ja mände õndsalt hoolimatuses kõigi maailma murede suhtes. Ent Kunksmoori täidab sisemine aitamissund. Domineerib eksistentsiaalne vastutustunne ja see sunnib Kunksmoori eetiliselt tegutsema (A. Pervik 2000: 12-13). Siit leiame mõõdukalt heakõlalist algriimi, rahvalikku sõnakasutust („klaarid mõtted“), häid lausetäiendeid („südametäiega“) ja rahvalikke võrdlusi („terve kui purikas“). Muinasjutus leidub ka salapäraseid sõnu nagu Trummi jalavee ravimiseks vajalik „kurakäe sõrmkübar“, millega rohtu võtta, sest jalg on „kurapoolne“. Õpetlikkus on Kunksmoori lugudes esitatud vaimukalt, humoorikalt ja kujundiliselt täpselt. Muinasjutus vaheldub humoorikas lüürilisega. On
ei ole kahjuks palju andmeid teada. Ka praegusel ajal ei kuulu see just lauldavamate teoste hulka. Tekst Kägu kukub kuuse otsas, tare taga tamme otsas. Miks see kägu meil' ei kuku, miks see lindu meil' ei laula. Kägu kukub karjatselle, laulab lapse hoidijalle. Paugub paju raiujalle, helgib heina niitejalle. Teoses on kasutatud rahvaluule teksti, mis on küll murdes, kuid siiski arusaadav ja selgesti loetav. Rahvaluulele omaselt on siin kasutatud algriimi: ,,Kägu kukub kuuse otsas, tare taga tamme otsas". Luules püütakse mõtestada, kus kägu kukub, kellele on tema laul suunatud ning kuidas ta suhtub erinevatesse töötegijatesse. Näiteks karjasele ja lapse hoidjale laulab ta meeleldi, kuid paju raiujaga ja heinaniitjaga ei ole suhted nii head, sest nemad hävitavad lindude pesa- ja varjupaiku. 5 II KOORITEOSE MUUSIKALINE VORM, MUUSIKA VÄLJENDUSVAHENDID
(Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi.
lüürikas, mis on sündinud enamasti hetkeinspiratsiooni mõjul. Sel ajal sündinud luule on ehe ja vahetu (spontaanne) eneseavaldus, pihtimuslikult siiras. Liivi luule põhiosale on omane kujundi pingsus ja värsi musikaalsus. Traagilise tundevärvingu kõrval leidub ka huumorit ja satiiri. Kujundeist eelistab Liiv personifikatsiooni, arendatud metafoori ja võrdlust. Kasutab ka kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Säilinud on üle 300 luuletuse. [2,4] Liivi luules oli uudne vorm - lühike, selles on nähtud jaapani haiku ja tanka mõju. Liiv nõuab, et kirjanikul tuleb rahvakeelt tundma õppida, tuleb kasutada keelt, mida "kõik mõistavad ja kirjutavad", nõuab, et eesti keel tuleb "rahvale arusaadavaks hoida". [2,4] Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda ääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu võimalus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse
Beethoven kasutas neid võtteid ooperdraamades, samuti sümfoniseeris ta ooperi. VOKAALSTIILIST Eksiarvamus: Wagnerit raske laulda suurte orkestrikoosseisude tõttu Tegelikult: Wagner ei nõua karjumist, vaid hääl peab olema tugev, vastupidav. Lauljate meloodia - tehniline alus nõrk. Suhe orkestri ja hääle vahel uus. TEKST Kombeks oli kirjutada riimitud värsstekstile. See tõi kaasa perioodilise ülesehitusega vormiskeemi. Wagner väldib seda -- kasutab algriimi NÄHTUS -- MUUSIKALINE PROOSA -- ei ole perioodilist ülesehitust TÄHTSUS: · võimas ooperireformaator -- ooper kui muusikaline draama · avaldas suurt mõju 20. saj. muusikutele · tõeotsija nii elus kui kunstis · Bayreuthi ooperiteatri asutaja · 19. saj. saksa kultuuri sambaid -- mõtles palju muusika olemuse üle, osakaalu üle teiste kunstide seas, osast inimese elus · raudse järjekindlusega ammendas romantismi võimalused ja saavutas
kindlaksmääramine. Sündmuste järjekord. Kujundliku mõtlemise ja Tegelaste probleemi leidmine ja keelekasutuse mõistmine sõnastamine. Teose sündmustiku ja tegelaste suhestamine (nt tunneb ära ja kasutab enda võrdlemine) enda ja loodud tekstides epiteete, ümbritsevaga. Pea- ja võrdlusi ja algriimi; kõrvaltegelaste leidmine, tegelase mõtestab luuletuse tähenduse muutumise, tegelastevaheliste iseenda elamustele ja suhete jälgimine, tegelaste kogemustele tuginedes; iseloomustamine, käitumise põhjendamine. Tegelasrühmad. Tegelastevaheline konflikt, selle Teose mõistmiseks vajaliku põhjused ja lahendamisteed. metakeele tundmine
grammatika, toimetas mitut ajalehte ja ajakirja erinevates zanrides: lüürikast memuaarideni, 3 lugulauludest lastenäidenditeni, jutustustest eelistas Liiv isikustamist, võrdlust, metafoori,. tragöödiateni. Sajandivahetusel sai J. Liiv tuntuks Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. mahukate lüroeepiliste teostega, kusjuures ta Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on arendas välja allegoorilise lugulaulu. Tuntum neist koondatud kokku üle 300 luuletuse ja on kunstinõudlikult kirjutatud ,,Kõrbelõvi". Jakob luulekatkendi. L-i loodus-, isamaa- ja isikliku Tamm (1861-1907), pärines Nõo kihelkonna traagika luule on eriliselt siiras, tundesügav ning moonakaperest. J. Tamme varasem looming on rahvalik
inimesed laulsid ise. Laul toimis töörütmi kujundajana või töökeskkonna loojana, see andis hoogu ja parema võimaluse koos tegutseda. Suur osa igapäevast tööd viis inimesed otsesesse kokkupuutesse loodusega. Loodust võidi kõnetada, temaga suheldi 1.2 Uuem rahvalaul 18. sajandist alates muutus rahva liikuvuse kasvades ka regilaul ning tekkisid nn. siirdevormilised laulud. Neis leidub küll veel regivärsi tunnuseid, näiteks (kohatist) algriimi ja parallelismi, puudub aga iseloomulik värsimõõt. Uuteks nähtusteks on (ebajärjekindlalt kasutatud) lõppriim ja lihtsakoelised salmid, mis moodustatakse värsikordustest ja refräänidest. Sellised on nekruti- e. sõdurilaulud, aga ka paljud tantsulaulud e. pilliloo imitatsioonid ja laulumängud. Uue laulustiili omaksvõtul sai oluliseks meresõitude, kaubareiside ja sõjaväeteenistusega naaberrahvastelt toodud repertuaar, oma mõju avaldas pillimuusika (vt
Lõuna-Eestis, saartel 5. Millal hakkas levima uuem rahvalaul? Miks? 19.sajandil, Euroopa muusika mõjutusel. 6. Millest jutustasid uuemad rahvalaulud? meeste teemad- Mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud, Sõjalaulud, Meremehelaulud, Jahimehelaulud, Kõrtsi- nalja- ja pilkelaulud naiste teemad- Külakroonikad, Armastuslaulud 7. Regilaulu ja uuema rahvalaulu võrdlus: a. Värsside asemel tekkisid salmid b. Algriimi asemel kujunes välja lõppriim c. Salmide viisistamisel kasutati tihti laenviise d. Uuema rahvalaulu saateks mängiti ka torupilli, viiulit või lõõtspilli 6. Kirjuta punktiirile, kas tegemist on regivärsi või uuema rahvalauluga. Põhjenda! Regivärss(..maie, algriim) Uuem (lõppriim) Nüüd ma hakkan laulemaie Uhti,uhti uhkesti Laulemaie, luulemaie Viisk läks Tartust Viljandi
(Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. 6)" maale" Külmale E.Vilde "Külmale maale" Raamat algab sellega, et peategelane Jaan on kirikus ja tukub, sest on väsinud raskest tööst ja pikast teest kirikusse, mille ta pidi läbima jalgsi. Peale kirikut satub ta kokku Anniga, tüdrukuga, kellega nad on juba ammused sõbrad. Anni pakub Jaanile saia, aga see ei taha seda esialgu vastu võtta, sest häbeneb oma vaesust ja nälga
sinine- punane Suulisus Suulisus kui tehnika, rääkimis tekst on erinev kirjatekstist. Siin on tehniline eripära ka vastuvõtus. Suuline kultuuriata Suulisuse paradigma- kirjutamata kirjandus Rahvaluule kui iseseisev looming Suulisele kultuurile on omane: Kordamine Mälu abivahendid- inimeste tegevused, looduses ja keskkonnas Regilaulu poeetika Korduslaulud Häälikutasandi kordus Sõnatasandi kordus( anafoor, epifoor,) Mõttekordus- parallelism Vormelid *Algriimi vormelid *Parallelismi vormelid ( sinine/ punane/ valge) nimetatakse paralleelsõnadeks. Peetiline sünonüümika -leksikaalse ühtsuse seadus -pisendusesteetika Suulist kultuuri iseloomustab Keskendumine korduvatele nähtustele mitte sündmusele vajadus korduvaks taasesituseks. Episoodiline mälu. Mälu abivahendud nii kooduslikud kui ka inimese loodud sümbolid toimingutes osalemise kaudu talletatakse mällu toiming ja selle kaudu ka see, mida tometatakse
Tallinna vanalinn ● Iseloomulikud punased põletatud savist katusekivid Rakvere ordulinnus RAHVALAULUD, RAHVAPILLID Rahvalaul jaguneb: ● Vanem rahvalaul e regilaul (kuni 19.sajandini); ● uuem rahvalaul (19.saj.). Regilaul: ● Koosneb regivärssidest; ● Kasutati: ● Igas värsis 8 silpi; ○ algriimi; ● Lihtsa rütmiga; ○ mõttekordust; ● Lihtsa viisiga (2-5 nooti); ○ skandeerimist; ● Laulsid naised; ○ refrääni. ● Eeslaulja ja koor; ● Üherealine regilaul: ● Ühehäälne (va setu laulud; ○ eeslaulja ja koor laulavad sama viisi.
tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. 7. I Romaan. E.M.Remarque`i ,,Läänerindel muutuseta": kokkuvõte süzeest; Paul Bäumeri iseloomustus; teose peamõte. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses ROMAAN- jutustava proosa suurvorm. Iseloomustavaks mitmeplaaniline sündmustik, tegevusliinide ja probleemide rohkus ning arvukas tegelaskond. Esikohal on jutustamine
! täis Su juus-te lõh-na, kas ! ! võin hei-ta kuu-ma pal-ge? RIIM JA KÕLAKUJUNDID Rütmi kõrval on RIIM luule teine silmapaistev tunnus. Riim on oluline luuletuse rütmi ja kõlavuse e EUFOONIA kujundaja. KÕLAKUJUND e INSTRUMENTATSIOON - riimid seovad tähenduselt erinevaid väljendusi ühtsesse kõlatervikusse ja loovad selle abil uusi tähendusseoseid. ALGRIIM Riimid jagunevad alg- ja lõppriimideks. Tavaliselt peetakse riimist rääkides silmas lõppriimi, ent luules esineb rohkesti ALGRIIMI e ALLITERATSIOONI, mida tugevasti soosib muistse rahvaluule taust. Algriim on sõnade esihäälikute taotluslik kordus. k(õ)- algriim! ! ! ! ! ! ! eid- lõppriim ! ! ! Kui koorma kõrval kõnnib neid, ! ! ! siis küsi, kas toob linnaseid. Eristuvad täishäälikualgriim e ASSONANTS ja kaashäälikualgriim e ALLITERATSIOON! Võivad esineda nii eraldi kui koos: TÄISALGRIIMI (kus kõlavad kokku nii vokaalid kui konsonandid) või PÕIMUNA. ! Sinise taeva silm Üle kodumäe kumera kupli
võitlusiha, patriotism, armastus, viha. Ta saadab oma teekonnal korda rohkeid kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused saatusele või vaenlasele allajäämine, surm. Eepose elukujutust iseloomustab avarus, monumentaalsus, tõstetud tundetoon. Sagedane on üleloomulik element, kõik on eeposes suurem ja võimsam kui elus. Esinevad rohked kordused, kasut püsimotiive, -epiteete, perifraase ( ümberütlusi ), algriimi ( alliteratsioon, assonants ), värsimõõtudest antiikset heksameetrit, vanaprantsuse aleksandriini, blank- ( riimita värss, harilikult viiejalaline jamb ) ja regivärssi. Jutustamistoon on rahulik ja aeglane, sõnastus arhailine ja lihtne või pidulik. Eeposed on tekkeloolt kahesugused: 1) rahvaeeposed tekkelt varasemad, anonüümsed, suuliselt põlvest põlve edasi antud. Tuginevad müütidele, muinasjutumotiividele ja ajaloopärimustele ning nad on alles palju hiljem kirja pandud
Siin on tehniline eripära ka vastuvõtus. Suuline kultuuriata: Suulisuse paradigma kirjutamata kirjandus Rahvaluule kui iseseisev looming: Suulisele kultuurile on omane: - Kordamine - Mälu abivahendid inimeste tegevused, looduses ja keskkonnas Regilaulu poeetika: Korduslaulud: - Häälikutasandi kordus - Sõnatasandi kordus (anafoor, epifoor,) - Mõttekordus- parallelism - Vormelid o Algriimi vormelid o Parallelismi vormelid (sinine/punane/valge) nimetatakse paralleelsõnadeks. Peetiline sünonüümika: - leksikaalse ühtsuse seadus - pisendusesteetika Suulist kultuuri iseloomustab: - Keskendumine korduvatele nähtustele mitte sündmusele - Vajadus korduvaks taasesituseks. Episoodiline mälu. - Mälu abivahendud nii looduslikud kui ka inimese loodud sümbolid - Toimingutes osalemise kaudu talletatakse mällu toiming ja selle kaudu ka see, mida
1851. aastal kirjutas artikli "Ooper ja draama", milles rõhutab motiivivõrgustiku tähtsust. 6. Wagneri vokaalstiil kujutab endast dramaatilise deklamatsiooni ja meloodia sulamit. uus suhe hale ja orkestri vahel: vokaalpartii justukui kasvab välja orkestripartiist, on üks osa sellest Sümfooniline alge (orkestrimaterjal) lahustub draamasse (vokaalpartii+tekst). Miks Wagner ei olnud hea sümfoonik? Ilmselt vajas ta draama konteksti. "Nibelungi.." tekstis kasutab ta algriimi, mitte lõppriimi. Värsiread on irregulaarsed. pole rõhuliste- rõhutute silpide korrapärast vaheldumist, seetõttu laguneb muusika perioodiline struktuur. Sel põhjusel võib siin rääkida nn. muusikalise proosa algmetest (muusikalist proosat arendab edasi Schönberg ~1908 paiku). 7. Gesamtkunstwerk (sünteeskunstiteos). Muusika, teksti, lavategevuse, lavakujunduse, valguse kogumõju vaatajale, vaataja peab muutuma selle kunstilise ja vaimse kogemuse kaudu. 8. Beyreuth. 1872
Rahvaraamatute lähteteosteks on saksa autorite raamatud, mida Kreutzwald on ümber töötanud. 1840 jutustus ,,Viina katk", 1850 ,,Reinuvader Rebane", 1857 ,,Kilplased", 1853 ,,Paar sammukest rändamise teel", 1866 ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud". Muinasjuttude ideestik on seotud eesti talurahva mõttemaailma ning unistustega. Eriti rõhutab Kreutzwald orjuses vabanemise ideed. ,,Kalevipoeg" eestikeelse väljaandena kirjastati 1862. Kokku üle 19000 värsi. Palju algriimi, parallelismi, võrdlusi, metafoore. Eepose põhiteema on võitlus rahva vabaduse eest. 2.FJODOR DOSTOJEVSKI ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" ,,Kuritöö ja karistus" on 19.sajandi suurlinnaromaan, kus tegelasi on kõigist ühiskonnakihtidest. Romaan räägib vaesest üliõpilasest Raskolnikovist, kes jagas inimesed kaheks: harilikeks, kes ei suuda elu edasi viia, ja geeniusteks, kes suudavad maailma muuta. Ta ise pidas end teistest paremaks ja austas Napoleoni
Luuletus on väga elitaarne e "valitud inimestele". Luule on individuaalne e annab edasi individuaalseid elamusi. Kuna luuletus on mahult kokkusurutud, mängivad seal tähtsat rolli kõik komponendid: sõna, kujundus, esitus, aeg jne. Stiilikujundid: Kõlakujundid: - alliteratsioon- sama hääliku kordus sõna algul. Eesti rahvaluule, H.Runnel Vanem venda vennikene assonants- sama vokaali kordus sõna algul. Enamasti kasutatakse koos, moodustavad algriimi. Tekkisid meelespidamise lihtsustamiseks. Karjapõli kadakane, orjapõli ohakane. Anagramm- tähemäng, tähtede ümberpaigutus sõnas või lauses, kus saadakse uus sõna isa: asi, sai, ais palindroob- edasi-tagasi sama mõiste aias sadas saia; toonela vetel olete vale noot; madam, I'm Adam; onu thaal(Uno Laht); laman baaril(Ilmar Laaban) onomatopoeetilised väljendid- loodushääli jäljendavad
annaabi.ee 
