On õppinud Risti algkoolis, Kalmetu põhikoolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis Elanud Helsingis, Berliinis ja Roomas 1974. aastal abiellus Jaak Jõerüüdiga Kutseline kirjanik alates aastast 1967 Looming 1962 esimene trükis ilmunud luuletus 1965 esimene raamat ja luulekogu 1985 "Seitsmes rahukevad" 1991 "Ajaloo ilu" "Seitsmes rahukevad" on ilmunud paljudes keeltes 10 luulekogu, 3 romaani, esseed ja lasteraamatud Autasud Ajakirja "Looming" aastapreemia Eesti NSV riiklik preemia 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1988 Sveitsi Kirjanike Liidu stipendium 1989 Eesti Vabariigi aumärk 1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden) 2000 Kasutatud materjalid www.viiviluik.ee www.miksike.ee/docs/lisakogud/kirjandus/luik.htm
Lehte Hainsalu Elulugu Lehte Hainsalu sündis 31. oktoobril 1938 Haaslava vallas Tartumaal.(Alates 1959. aastast Sööt). Lõpetas 1956 2. Keskkooli ja 1961 Tartu Riikliku Ülikooli Ajalookeeleteaduskonna eesti filoloogi erialal. Ta on abielus Ilmar Söödiga ning neil on kaks tütart(Kati ja Pille), üks poeg(Mati) ja üksteist imetoredat lapselast(Ekke, Uku, Rutt, Kristi, Asti, Kersti, Mario, Marek, Martin, Marit ja Markus). 11-aastaselt kirjutas ta luuletusi ning alates 12-aastaselt avaldati neid ajalehtedes. Tuntuks sai värsikogudega "Sõnajala õis" ja "Peeglikillud". Lehte Hainsalu on töötanud ajakirjanikuna ajalehe Edasi toimetuses ning hiljem osales Tartu Aparaaditehase töös. 1993-2003 õpetas Tartu Teoloogi Akadeemias stilistikat ning on teinud Eesti Televisioonile mitme saatesarja stsenaariume. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu aastast 1958. Ta on võtnud aktiivselt osa Tartu NAK-i tegevusest, juhtinud Kirja...
Vaikus saab värvideks (2005) Teiselpool järve (2008) Proosa Kust tuli öö (1990) Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kevad kahel rannikul ehk Tundeline teekond Ameerikasse (2000) Kajakas võltsmunal (2000) Isale (2003) Seesama jõgi (2007) Jää ... (2009) Näitekirjandus "Neljakuningapäev" (lavastatud aastal 1977) "Liblikas ja peegel" (kirjutatud aastal 1980) Lasteraamatud Kuhu need värvid jäävad (1975) Udujutt (1977) Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) Jänes (1980) Jalgrataste talveuni (1987) Kaks päikest (2005) Põhjatuul ja lõunatuul (2006) Artiklid ja esseed ,,Poliitika ja antipoliitika" (1992) ,,See ja teine" (1996) ,,Võimaluste võimalikkus" (1997) ,,Usk on uskmatus" (1998) ,,Kõik on ime" (Sarjast "Eesti mõttelugu") (2004) "Paralleele ja parallelisme,, (2009) Tunnustused
22.01.1941 - Täna Jaan Kaplinski Elulugu Sündis Tartus Ema oli eestlanna (mulk) ja isa poolast, juut lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli õppis 19581964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat 1964 1988 töötas erinevatel töödel nagu: vanemlaborant, vaneinsener, kirjandusala juhataja ja teised. Pärast 1988 - vabakutseline Elulugu II Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige Aastal 1980 oli seotud kuulsa 40 kirja koostamisega (sõnastas kirja esimese versiooni) Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastail 19921993 Riigikokku Looming tänaseks päevaks Luuletused: 17 Proosad: 9 Näitekirjandus: 2 Lasteraamatud: 7 Artilklid ja esseed: >5 Suurem osa neist tõlgitud teiste keeltesse Luule esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" 1965 luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" 1967 ,,Valge joon Võrumaa kohale" 1972 ,,Ma vaatasin päikese aknasse" 1976 luulekogu ,,Uute kivid...
Noor Ristikivi huvitus elufilosoofiast ja enesekasvatusega seotud raamatutest. Looming Kirjutas luuletusi ja romaane Loomingu keskseks teemaks on Õhtumaa saatus alates ristisõdade ajastust 13. sajandil kuni tänapäevani. Oluline on ka üksikinimese saatus. Loometee algus Esimese tunnustuse saavutab Ristikivi lastekirjanikuna 1935.a. raamatuga "Lendav maailm". 1936. aastal järgnevad taas auhinnatud lasteraamatud "Sinine liblikas" ja "Semud". 1938. aastal "Sellid". Loometee ülevaade(1) Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud"(1938) "Õige mehe koda" (1940; algselt "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Loometee ülevaade(2) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena) "Hingede öö" (1953)
Viivi Luik ...Olen kindel, et ühel päeval ärkavad kõik surnud üles ja nende esimene küsimus on: kas saab lugeda üht uut raamatut väljasurevas keeles... I.B.Singer Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elulugu Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Eestis. 1954-1965 õppis Risti Algkoolis, Kalmetu 8-kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. Esimene trükis ilmunud luuletus 1962. a. Esimene raamat 1965. a. Alates 1965. a. töötas Tallinnas arhvaarina ja raamatukoguhoidjana. Alates 1967. a kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liige alates 1970. a. Elanud 1993-1997 Helsingis, 1996 Berliinis, 1998-2003 Roomas. 1974. a abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Esimene luuletuskogu ilmus 1965. a. Sestsaadik ...
Lng 1984) ja "Kallid generatsioonid" (LR 1986), mis hindab mehe seisukohalt abielu ja lahutust ning abielu kui institutsiooni väljavaateid. Kogu "Vana Fabiani nutulaul" (1988) sisaldab diloogia teise osa taastrüki kõrval valiku novelle. Romaan "Pingviin ja raisakass" (1992) vaatleb nukra irooniaga "väikese inimese" kohanemisraskusi Eesti Vabariigi taasteajal, selle järgi tehtud telefilm "1991" (rez. I. Normet). M on kirjutanud ka lasteraamatud "Französisch!" (1981, vene k. Tln., 1986) ja "Näärivana" (1986; J. Smuuli nim. Auhind 1987). Koostanud noorte loomingu kogud "Sõna" 1-2, 4-7 (LR 1980, 1981, 1982, 1983, 1984). Tõlkinud teatritele inglise keelest näitekirjandust (A. Wesker, N. Simon, E. O`Neill, P. Stoppard, D. Pownall). Käinud välisreisidel Koreas, Vietnamis, Mongoolias, Uus-Meremaal jm. Ning jäädvustanud muljed reisikirjades ("Reisid", 1990). M. Lühiproosat on tõlgitud vene, inglise, saksa, soome ja gruusia keelde.
Lühikokkuvõte Karl Ristikivi prosaistina Looming Ristikivi on kirjutanud erinevatest zanridest teoseid: lasteraamatud ("Lendav maailm"), ajaloofilosoofilised sarjad, romaanid, luulekogu, ja veel mõned lühiteosed (nt lühijutud). Romaanid Ristikivi kuulsaimaks romaanikoguks on Tallinna triloogia, mis koosneb kolmest teosest: "Tuli ja raud" (1938) "Õige mehe koda" (1940) "Rohtaed" (1942) Tallinna triloogia ... teosed kirjeldavad üksiktegelaste saatuse kaudu Tallinna erinevate rahvakihtide elu. Ristikivi huvitas argielu, seetõttu on
● Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. ● Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. ● Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. ● Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. Info Edgar Valteri kohta ● Edgar Valter on illustreerinud 250 raamatut. ● Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu ● Eno Raua “Naksitrallid” ● “Sipsik”, Ellen Niidu “Krõlli-raamat”, ● Aino Perviku “Kunksmoor”, ● Jaan Rannapi “Nublu”. kokkuvõtte ● Edgar Valter on 8 lapselisest perest. ● Ta on ilustreerinur 250 raamatut mis on enamuselt lasteajakirjad.
Eno Raud (1928-1996) Eesti lastekirjanik Eno Raud sündis Tartus 15. veebruaril 1928 . Raud tuli kirjandusse 1930ndate lõpul esinedes varjunime Eno Sammalhabe all ajakirjas ''Laste Rõõm'' Eno Raud on kirjutanud sellised tuntud lasteraamatud nagu ,,Roostevaba mõõk '' (1957) ,,Sipsik'' (1962) ,,Peep ja sõnad'' (1967) ,,Väike autoraamat'' (1974) ,,Naksitrallid'' ( mitmed raamatud 1972- 1982) ,,Ninatark muna'' (1980) jpt. Eno Raud on kirjutanud ka lastenäidendeid ning käskkirju multifilmidele . Tema teoseid on tõlgitud muudesse keeltesse ning Raud ise on tõlkinud mitmeid teoseid eesti keelde . Raud on kirjutanud ka mitmeid luuletusi ja ka ümber töödelnud rahvaluule teoseid , seal hulgas
Sisukord 1. Elulugu 2. Looming Elulugu • Eesti kirjanik • Õppis varbla 6-klassilises algkoolis, lõpetas Tallinna kaubanduskooli 1930. a, 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto". • Karl Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. • Ta valiti 1966. aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. Looming • Lasteraamatud: – "Lendav maailm" (1935) – "Semud" (1936) – "Sellid" (1938) – "Sinine liblikas" (1936) – jne • "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) • "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) • "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") • "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") • Triloogiate vahel ilmusid samasse
12d Elulugu sündis 17.augustil 1970 Tallinnas ema näitleja isa näitleja ning endine Nukuteatri direktor abielus, 3 tütart 1988. a Tallinna 32. Keskkool 1993. Tartu Ülikool, ajakirjandus 1996. astus Eesti Kirjanike Liitu ateist Looming kirjutab lastele ja täiskasvanutele eelistab näitekirjandust kirjanik, kolumnist ning saatejuht raamatut "Rehepapp" müüdud üle 32000 eksemplari koduteatriks Eesti Draama teater Lastekirjandus Tuntumad lasteraamatud on: "Leiutajateküla Lotte" (2006) "Limpa ja mereröövlid" (2004) "Lotte reis lõunamaale" (2002) Teemad naeruvääristab kõike kirikuga seotut irooniline ka enese ja eesti rahva üle avaldab arvamust poliitika kohta Päevalehes kirjutab palju eestlastest Stiil irooniline maailmavaade kasutab võrdlusi (pigem arvamuslugudes) ei kasuta rasket teksti paneb lugeja mõtlema igapäevaelule Ivan Orava mälestused ehk minevik kui helesinised mäed Orav on väljamõeldud tegelane
Ta alustab lisaraha teenimist kirjatöödega. Avalikkus kuuleb Ristikivist esmakordselt 1928. aastal. Soovides edasi õppida astub Ristikivi Tallinna Kolledzi, mille ta lõpetab rekordiliselt 1 aastaga (1931-1932). Tallinna-aega on nimetatud Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks. Esimese tunnustuse saab Ristikivi lastekirjanikuna 1935. Aastal, kui ta laseb välja raamatu "Lendav maailm", mida auhinnatakse kirjastuse Loodus lastekirjanduse võistlusel. 1936. aastal järgnevad taas auhinnatud lasteraamatud "Sinine liblikas" ja "Semud" ning 1938. aastal "Sellid". Just tänu Looduse auhindadele täitub Ristikivi kauaaegne unistus jätkata oma haridusteed Tartu Ülikoolis. 1938. aastal saabub Ristkivile lõpuks ometi tõeline tunnustus. Ristikivi romaan ,,Tuli ja Raud" saab Looduse romaanivõistlusel esimese koha. Selle romaaniga pälvis Ristikivi Tammsaare tähelepanu ja Tammsaare läkitas teele avaliku heakskiitva kirja, millega anti üle teatepulk ,,omasugusele". 1943
ERNST ENNO Elukäik Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Enno oli hea luuletaja. 1909. aastal avaldas ta luulekogu ,,Uued luuletused", 1910. aastal väikese jutukogu ,,Minu sõbrad". 1909. aastal avaldatud kogu oli ta naise kujundatud. Kui Ernst tööl oli, siis igal vabal võimalusel kirjutas ta luuletusi. Kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima" oli Ernst Enno üks tähtsamaid lasteluule töid. Peale 50. sünnipäeva ei luuletanud Ernst enam üldse. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, N. ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsu...
Richard Johannes Roht Sissejuhatus Sündis 12. Aprill 1891 aastal. Võrumaal Kanepi kihelkonnas Kõlleste vallas Karaski külas Tinno talus. Kui R.Roht oli 6aastane, suri ta ema Anu. Isa Johan oli kitsi ja vanameelne talumees. Noorus kui sünge argipäev. Noor kirjanik kiindus loodusesse. Loodustaju oli Rohu loomingu kõige isikupärasemaks rikkuseks. Lugema õppis kuue aastaselt. Suri Pääskülas 22. augustil 1950 aastal. Maetud Metsakalmistule Haridus Kooliteed alustas Roht kohalikus Karaski külakoolis Õppekavas domineerisid katekismus, kirikulaulud ja piiblilood Edasi õppis noormees Kanepi kihelkonnakoolis ja Võru linnakoolis; viimases luges ta usinasti ka ilukirjanduslikke teoseid. Lõpetanud Võru linnakooli astus ta 1906. aasta talvel H.Treffneri eragümnaasiumi, mille pidi aga majanduslike raskuste tõttu pooleli jätma. Töö Tartus alustas Roht suletööd, kirjutades mitmetele ajalehtedele sisult väheütlevaid jutukes Aastal 1930 asus kirjanik T...
Edgar Valter Edgar Valter oli eesti lastekirjani k ja kunstnik. Edgar Edgar Edgar Valteril on paljud raamatud pokudest. Pokukoda pokumaal Need on mõned Edgar Valteri raamatute tegelased ,,Pokud". Ta on kirjutanud lastele: Kassike ja kakuke Pokuraamat Ahaa, kummitab! Pintselsabad Kullast vilepill Ikka veel kummitab! Pokulood Pokuaabits Aga need ei ole kõik tema raamatud. 2007 a. ilmus album ,,Edgar Valter. Maalid 1983-2005". Albumist leiab üle 160 maali, mis valdavalt valminud Võrumaal. Siin mõned neist...
· Töötas erinevatel aladel Tallinnas ja Tartus · Oli vabakutseline kirjanik · Oli professor mitmes Euroopa ülikoolis · Alates 1968 aastast Eesti Kirjaniku Liidu liige · 19921993a kuulus Riigikokku · 1969a. Abiellus Tiia Toometiga, kes on kirjanik · Jaan Kaplinskil on kolm poega ja kaks tütart · Praegu on Kaplinski Võrumaal väiketalupidaja Looming Luule Proosa Lasteraamatud Luule Käoraamat . Luulet 19561980. Jäljed allikal (1965) (1986) Kalad punuvad pesi (1966) Hinge tagasitulek (1990) Tolmust ja värvidest (1967) Tükk elatud elu. Tekste 1986 Valge joon Võrumaa kohale 1989. (1991) (1972) Mitu suve ja kevadet (1995) Ma vaatasin päikese aknasse Öölinnud. Öömõtted. Luuletusi (1976)
Zenbudism Eetilised väärtused Sisekaemuste ja hingeseisundite lummuslikud kujutused Vabavärsid Looming LUULE Ankruhiivaja (1962) "Tahan olla laps, kes liivakastis Tule ikka mu rõõmude juurde (1964) liivast ehitab maailma, Lumevalgus ... lumepimedus (1966) veel ilusama sellest, mida näeb." ("Algused") Ajapinde ajab (1985) Kohvikumuusikat (2001) PROOSA lasteraamatud Lugemiklugemiki (1974) Kokku kolm juttu (1974) Vannituba (2004) Lakkhundikese jutud (2008) DRAAMA Tuhkatriinumäng (1969) Kass! Kass! Kass! (1981) Kõrgemad kõrvad (1985) Viimne reliikvia Iga mees on oma saatuse sepp Mässajate laul Nuhkmunkade Laul Pistoda Laul Prostituudi Laul Viimne Reliikvia Üks mees nägi unes taevalikku õiglust Põgene Vaba Laps Tänan kuulamast =)
Kirjandusteosed Kurgsoo sari ( ,,Hümnid paanile", ,,Viimane kevad", ,,Kurgsoo", ,,Maa", jne) Romaanid : ,,Minevik" 1920, ,,Üksindus" 1925, "Nauding" 1929, ,,Esimene armastus" 1933, ,,Ummiktänav" 1937, ,,Inimsaatused" 1938, ,,Kaks perekonda" 1947, jne. Novellikogus: ,,Igaveses laburündis"1913, ,,Siluetid ja dekoratsioonid" 1918, ,,Hing ja veri" 1918, ,,Vabadus ja vangla" 1932, jne. Mälestused: ,,Sõjasõit" 1928, ,,Kahuriliha" 1936, jne. Lasteraamatud: ,,Laanekohus" 1928, ,,Vetepojad" 1934, ,,Võrukael" 1945, ,,Jutte loomadest" 1951, jne. Kriitiku arvustus Richard Roht andis oma viimaste teostega, nagu romaan "Kurgsoo" ja novellikogu "Neli juttu", lugejale hea hulga optimismi, rahuldas arvustajaid, pannes koguni mõne arvustaja kirjaniku ülehindamisele. Kõigel sellel olid eeldused: meeldis Rohti realistlik "ladus" jutustus idealistliste-romantiliste lõimedega, kaasaja nähtuste
oktoober 1912 Läänemaal Varbla kihelkonnas. Suri 19. juuli 1977 Stockholmis. Karl Ristikivi oli eesti kirjanik. Oma haridusteed alustas Varbla 6- klassilisest algkoolist. Edasi suundus Tallinnna kaubanduskooli mille lõpetas 1930 aastal. Pärast seda läks Tallinna Kolledžisse õhtusesse õppesse ning lõpetas 4 aastase kursuse rekordiliselt ühe aastaga. 1936 aastal asuts Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia. Tartu Ülikooli lõpetas ta 1941 aastal cum laude. Looming Lasteraamatud „Lendav maailm“ (1935) „Semud“ (1936) „Sellid“ (1938) „Sinine liblikas“ (1936) Alternatiivajalooline romaan „Viikingite jälgedes“ (1936) Tallinna triloogia „Tuli ja raud“ (1938) – sai selle teose eest Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna „Õige mehe koda“ (1940) – ilmus algselt pealkirjaga „Võõras maja“
Sissejuhatus Madonna, sünninimega Madonna Louise Ciccone (sündinud 16. augustil 1958 Bay Citys Michiganis) on ameerika poptäht, tantsija, laulukirjutaja, produtsent ja näitleja. Üle 20 aastase karjääri jooksul on ta üks maailma edukamaid muusikuid. Tema tuntuim filmiroll on Eva Perón, filmis Evita Sünni nimi Madonna Louise Ciccone Tuntud ka kui Madonna Ciccone, Madonna Louise Veronica Sündinud 16. august 1958 (1958/08/16) (vanus 50)Bay City, Michigan , USA Päritolu New York, New York, USA Zanr (id) Pop , rock Amet (id) meelelahutaja, tantsija, registreerib tootja, filmitootja, rezissöör, autor, näitlja, ettevõtja Vahendi (te) Vokaal, kitarr, löökpillid Hääljuhtimine tüüp (id) Metsosopran Aastad aktiivne ...
Klass: 10 Mustvee 2009 Eluaastad: Karl Ristikivi sündis 1912 aastal Läänemaal ning suri 1977 Stockholmis. Ta oli eesti kirjanik. Haridus: Tema hariduseks oli Varbla 6 klassiline algkool,Tallinna kaubanduskool, õhtugümnaasium Tallinna kolledz, (4 aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931-1932. 1936 aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia ning lõpetas cum laude 1942. Tema looming: Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena)
Alates 1970. aastast on ta kirjanike liidu liige. Luik on elanud Helsingis (19931997), Berliinis (1996) ja Roomas (1998 2003). 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. Tunnnustused 1986: Eesti NSV teeneline kirjanik 1986: A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Seitsmes rahukevad") 1988: Juhan Liivi luuleauhind 1992: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2000: Valgetähe III klassi teenetemärk Teosed Luuletused Proosa ja lasteraamatud ,,Pilvede püha" 1965 ,,Salamaja piir" 1974 ,,Taevaste tuul" 1966 ,,Seitsmes rahukevad" 1985 ,,Lauludemüüja" 1968 ,,Seitse naist" 1989 (essee) ,,Hääl" 1968 ,,Ajaloo ilu" 1991 ,,Ole kus oled" 1971 ,,Inimese kapike" 1998 (esseekogu) ,,Pildi sisse minek" 1973 ,,Kõne koolimaja haual" (artikli ja ,,Põliskevad" 1975 esseekogu) 2006
19311932). 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto". Karl Ristikivi Ühiskondlik tegevus Karl Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. Karl Ristikivi valiti Eesti Komitee Asemike Kogusse 1966a , 1968a ja 1970 aastal. Ta kuulus Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse eksiilis ja samuti Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Kultuurifondi juhtkonda. Karl Ristikivi Looming Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) Karl Ristikivi Looming Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938a - sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940a - algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Karl Ristikivi Looming Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946a - Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947a - Vadstena)
neljanda lapsena. Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 4 Edgar Valter on illustreerinud umbes 250 raamatut. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu: - Eno Raua “Naksitrallid” ja “Sipsik”, - Ellen Niidu “Krõlli-raamat”, - Aino Perviku “Kunksmoor”, - Jaan Rannapi “Nublu”. Edgar Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi paarikümnes võõrkeeles. Illustreerinud ka huumori- ja satiirikogumikke, ilukirjandust täiskasvanutele, aime- ja rakenduslikku kirjandust, õpikuid. Illustratsioonid ja karikatuurid on toonud autorile hulgaliselt auhindu. 18.05
Eesti luuletaja, laste- ja näitekirjanik Lapsepõlves elas Peterburis ja osa lapsepõlvest veetis Moora talus Väike-Maarja vallas Õppis kuus aastat Kiltsi algkoolis, ühe aasta Väike-Maarja gümnaasiumis, kolm ja pool aastat Rakvere erakommertsgümnaasiumis, kust teda pärast 1932 välja heideti ning lõpetas Tapa keskkooli 1932. aastal Hiljem elas Tartus Töötas raamatukogus Tema abikaasa oli August Sang ja poeg on Joel Sang Teosed q Lasteraamatud: q Näidendid: "Munapühad" (värsslugu, 1940) "Kallis kodu" (luulekogu, 1944) "Kaks viimast rida" (näidend, "Päikese paistel" (luulekogu, 1948) ilmus 1973 ja lavastati samal "Turvas" (värsslugu, 1950) "Veskilaul" (värsslugu, 1959) aastal Vanemuises) "Lugu mustast ja valgest" (värsslugu, 1962) "Pilli-Tiidu" (näidend, "Lumest lumeni" (luulekogu, 1982)
Karl Ristikivi EESTI KIRJANIK Anastassija Gontsarova 9. klass. Tähtsam info ja elugugu · Sündis 16. oktoobril 1912. ning suri 19. juulil 1977. · Sündis Saulepi vallas,Varbla kihelkonnas. · Suri Solnas,Stockholmi läänes. · Kasutas eesnime Karl Konstantin. Haridus · Varbla 6-klassiline algkool · Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) · Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. · 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi Veljesto Ühiskondlik tegevus · Karl Ristikivi oli koos Valev Uibopuuga aastatel 1944 1946 Helsingis ja Stockholmis neljas osas ilmunud koguteose "Eesti Looming" eestvedaja. · Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. Eesti Rahvusnõukogu juhatuses esindas ta Vabariikliku Ühingut. · Ristikivi valiti 1966. aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. · Ta ku...
Ülevaade digikogudest. 1. Dspace - Tartu Ülikooli digikogu, sisaldab väitekirju, haruldasi eesti- ja võõrkeelseid trükiseid, fotosid, käsikirju 2. EEVA - Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu. EEVA põhirõhk on trükitekstide skaneerimisel. Esmaväljaannete puudumise korral püüame pakkuda võimalikult varaseid ja autoriteetseid editsioone. EEVAsse on kavas kaasata ka käsikirju ja e-raamatuid. EEVA on ühtaegu virtuaalne kirjanduslugu, mille lehekülgedel aitab kasutajat orienteeruda märksõnastik, mis täieneb tekstikogu arenedes. Märksõnastik süstematiseerib tekste valdkonna, põhiliigi, zanri, voolu ja ajaperioodi järgi. 3. Eesti Kunstimuuseumi Digitaalarhiiv on digiteeritud arhiiviallikaid sisaldav veebikeskkond, mis võimaldab kõigil huvilistel tutvuda enimkasutatavate ja huvipakkuvamate Rahvusarhiivi üksustes ja Tallinna Linnaarhiivis säilitatavate arhivaalide digitaalse...
.............................................5 Proosa.....................................................................................................................6 Teosed................................................................................................................7 Luulekogumikud...........................................................................................7 Proosa ja lasteraamatud............................................................................8 Luulekogu............................................................................................9 2 Sissejuhatus
õpilane Tallinnas 1818-1819. Koduõpetaja eksam Tallinnas 1823, koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis 1823-1826, õpingud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas 1826-1833. 1833. Aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli, samal aastal asus arstina (linnaarstina) tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal aja eesti luule arengule suur tähtsus. Tema peateos, rahvaluuleainest töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvuliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka Eesti rahva ennemuistsed jutud. Neid jutte nagu Kalevipoegagi on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu.
suurt huvi välismaa vastu. Ta asus elama Rootsi, kus peamise aja veetis ta reisides mööda Vahemeremaid. 1943. aastal astus Ristikivi Saksa sõjaväkke, kust puhkusele minnes ta Soome põgenes ja sealt edasi Rootsi Alguses elas ja töötas Karl Uppsalas, hiljem aga Stockholmi eeslinnas Solnas. Seal suri ta 19. Juulil 1977. Looming Esimese tunnustuse saavutas Ristikivi lastekirjanikuna 1935. aastal raamatuga ,,Lendav maailm". Sellele järgnesid veel mitmed lasteraamatud ,,Sinine liblikas" ja ,,Semud" 1936, ,,Sellid" 1938. 1938. aastal sai Ristikivi tõelise tunnustuse. Looduse romaanivõistlusel pälvib raamat ,,Tuli ja raud" esimese auhinna. Tunnustatud sai ta ka kirjanikumeistri Tammsaare poolt.1953. aastal ilmus tema esimene modernistlik romaan ,,Hingede öö". See jutustab inimsese teekonnast, kuidas inimene tunneb end maailmas võõra ja pagulasena. 1961. aastast alates ilmuvad Ristikivi 11 ajaloolost romaani.
Ly Seppel Elulugu: Ly Seppel on sündinud 30. aprillil 1943 a. Haapsalus talupoja tütrena. Ta on eesti luuletaja ja tõlkija. Ly Seppel on 3. oktoobrist 1975 a. abielus Andres Ehiniga, võttes tema perekonnanime. Neil on tütred Piret, Kristiina ja Eliisa. Alates 1974 a. elavad nad Raplas. Haridus ja töö: 1950-1961 a. õppis Rapla Keskkoolis. 1958 a. aktiivne õpilasalmanahhi “Oma Sulega” kaastööline. 1958 a. ilmus esimene luuletus Rapla ajalehes “Ühistöö,” hiljem on avaldatud ta värsse ajakirjades “Pilt ja Sõna,” “Looming” ja ajalehtedes. 1961 a. alustas eesti filoloogia õppimist Tatru Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonnas, ülikoolis on tegelnud ka orientalistikaga. 1965-1966 a. õppis Aserbaidžaani RÜ-s türgi-tatari keeli. Bakuus ja Moskvas on õppinud turgi keeli. Kooliõpilasena võttis osa Tallinna Noorte Autorite Koondise tööst, Viimasel ajal on tegelenud ka psühholoogiaga. 1971-1974 a. töötas “Inturistis” tõlgi ja g...
kõrgharidus ja hakata tööle kontoriametnikuna. Kümme aastat kantseleitööd ei suutnud maha suruda visa püüdlust kirjanikuks saada. 1907. a. Ilmuski esikromaan ,,Proua Marta Oulie". Sigrid Undset on ühtlasi võitnud ka 1928. aastal Nobeli kirjanduspreemia. Loometöö Esikromaanist alates algas Sigridi viljakas loometöö, mille tulemuseks oli 14 romaani, lühemad ja pikemad jutustused, lasteraamatud, näidendid, esseed ja ka üks luulekogu. Tema romaanid pälvisid üldise tunnustuse tegelaste ning olukordade ilustamata kujutamise poolest. Peategelased on kirjaniku enda välja mõeldud, kuid on ka palju ajaloos tuntud isikuid. Undseti proosa saavutab erakordse väljendusjõu tänu uusromantilisele poeetilisusele ja süüvimisele tegelaste hingemaailma. Kõige olulisem teema Undseti teostes on naise armastus, mis hõlmab meest, lapsi ja suurt peret
KARL RISTIKIVI 9.B VÕRU KESKLINNA KOOL SÜNDIS SÜNDIS 16.OKTOOBER 1912 Salupei vald, Varbla kihelkond, Läänemaa Ema Liisu Ristikivi HARIDUS Varbla 6-klassiline algkool Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 19311932) 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi Veljesto LOOMING LASTERAAMATUD: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena) "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik
VIIVI LUIK Viivi Luik on eesti luuletaja ja proosakirjanik, kes sündis 6.novembril 1946, Viljandimaal Tänassilmas. Oma haridusteed alustas ta aastal 1954 Risti Algkoolis, edasi läks ta Kalmetu kaheksaklassilisse kooli ja lõpetas Tallinna Kaugõppekeskkoolis aastal 1965. Luige esimene töökoht oli Tallinnas arhivaari ja raamatukoguhoidjana aastatel 1965-1967. Lõpetades töö, algas tema elu kutselise kirjanikuna 1967. aastal. Kirjanike Liidu liige on ta aastast 1970. Peale kodumaa on ta elanud ka Helsingis aastatel 1993-1997, Berliinis aastal 1996 ja aastatel 1998-2003 Roomas. Lisaks on ta nüüdseks juba 42 aastat olnud abielus diplomaat Jaak Jõerüüdiga, kelle töö tõttu ongi ta oma elus mitmetes erinevates kohtades elanud ja sealsete ühiskondade ning kultuuridega kohanenud. Viivi Luige esimene luuletus ilmus välja trükis aastal 1962 Viljandimaa rajoonlehes Tee Kommunismile ja mõned aastad hiljem, 1965 ilm...
dekoorateljee töölisena. Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. A-st 1956 Kunstnike Liidu, a-st 1958 Ajakirjanike Liidu liige, ENSV teeneline kulutuuritegelane a-st 1986. Tema karikatuure on avaldanud paljud ajakirjad ja ajalehed, joonistanud pilte ka Eesti Looduses ilmunud artiklite juurde. Viimased poolteist aastakümmet elas Eadgar Valter Võrumaal Urvastes. Edgar Valter on illustreerinud ca 250 raamatut, loonud ka vabagraafikat, eksliibriseid, plakateid jm. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu Eno Raua "Naksitrallid" ja "Sipsik", Ellen Niidu "Krõlli-raamat", Aino Perviku "Kunksmoor", J. Rannapi "Nublu" jmt. E. Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi paarikümnes võõrkeeles. Illustreerinud ka huumori- ja satiirikogumikke, ilukirjandust täiskasvanutele, aime- ja rakenduslikku kirjandust, õpikuid jm, teinud kaastööd ajakirjadele Täheke, Pioneer, Hea Laps jt. E
Gerdi sõbrad putukad ja sitikad, nendest sai inspiratsiooni kuuldemängude kirj ristämblikest. Muusika huvi päris vanaisa mängutoosilt. Uitas Kalamaja kalmistul ja tundis huvi vanade ristide vastu, hakkas mõtlema surmale, mis kajastub ka tema teostes. Looming Sai tuntuks kuuldemängudega(30),ühtegi pole säilinud. Nendes käsitles suurmeeste elu ja armastust(,,Requiem" Moart elustaja ,,Tsaikovski suur armastus"), kirj nukunäidendeid"(Miki-Hiir Eestis") Esimesed raamatud lasteraamatud, peamiselt muinasjutud ja ajaloo jutustused). 1947 novell ja leegndide kogu ,,Vaikija", kus novellis ,,Tõde eluks" käsitleb kirjanik surmateemat. 2 osaline ajalooline romaan ,,Sellest mustast mungast" kujutab tln-a 16.saj elu, peategelane Hinricus saadetaks Saksast Tln-a dominiiklaste kloostrisse Liivimaa paganaid ristiusku pöörama. Ta võitleb katku ja armastusega, kuid pettub kloostrivennastes ja hakkab elama ilmalikku elu
Elulugu ja looming Vladimir Majakovski sündis 19.juuli 1893 Gruusias Bagdathis Khutaisi lähedal ja suri 14.aprill 1930 Moskvas. Ta õppis Khutaisi Gümnaasiumis, kuid laste parema koolitamise huvides kolis Majakovskite pere Moskvasse. Majakovski oli vene luuletaja, vene futurismi silmapaistvamaid esindajaid. Tema loomingu põhiteemaks oli uue maailma ehitamine ja uue inimese kujundamine. Oma luuletajatee alguseks on Majakovski ise pidanud aastat 1909, mil valmisid tema esimesed luulekatsetused. Pärast vabanemist vanglast, kuhu ta sattus revolutsiooni tegevuse pärast, loobus Majakovski parteitööst ja süvenes kunstiõpingutesse. Aastad 1912-1913 olid Majakovski loomingus intensiivseks otsingute ajaks. Väljendus pidi Majakovski arvates olema rabav ja julge,küllap seetõttu hakkas teda ja ta kaaslasi huvitama futurismi mässumeelsus ja tulevikukunsti loosung. Majakovski esimesed luuletused ilmusid futuristlikes ko...
teenida ajaviitejutud ajakirjadele. Tavaliselt avaldatakse ilma nimeta. Ülikooli ajal hakkab kirjandust tõsiselt võtma. 14 romaani, 1 luulekogu, novelle jms. Võtab osa paljudest kirjandusvõistlustest. Õpingute keskel võtab ette tõsisemad teemad. Tahab kirjutada Tammsaare eeskujul, aga linnaelust (Tallinna triloogia). Teda mõjutab ka Hesse. Pärast Tln triloogiat toimub üleminek realism -> postmodernism Luulekogu: ,,Inimese teekond" Lasteraamatud: ,,Lendav maailm", ,,Semud" , ,,Sellid". Tln triloogia: ,,Tuli ja raud" (sellega teeb nime), ,,Võõras majas", ,,Rohtaed" (tõeline läbilöök). Mudelromaan ,,Hingede öö". Ajaloofilosoofiline sari: 3 triloogiat: kroonikad (nt ,,Surma ratsanikud"), biograafiad (nt ,,Nõiduse õpilane") ja aegruumide põimingud (nt ,,Lohe hambad"). Ain Kalmus 1906-2001. Proosa kirjanik, peamiselt ajaloolised romaanid. Alustab rannaromaanidega (,,Soolased tuuled")
X 1912 19. VII 1977) Sündis Läänemaal. Õppis Tartu ülikoolis geograafiat. 1943-ndal aastal siirdus Helsingisse ja 1944-ndal aastal Rootsi. Ristikivi esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid ajalehtedes ja ajakirjades 1920-ndate aastate lõpul. Romaanid "Võõrad varjud" (1934) ja "Viikingite veri" (1936) avaldati "Perekonnalehes" ja on kirjutatud ajaviitekirjanduse tasemel. Rohkem tähelepanu leidsid tema noorsooteosed: jutustus "Lendav maailm"(1935), lasteraamatud "Semud" ja "Sinine liblikas" (1938). Silmapaistvaks kujunes romaan "Tuli ja raud" (1938), milles vabrikutöölise ja tema perekonna käekäigu kaudu on näidatud kolme põlvkonna püüdlusi parema tuleviku poole; vaatamata kõigile eluraskustele suudab enamik tegelasi säilitada moraalse kindluse. Peategelane Jüri Säävel on väsimatu töörühmaja nii maal kui linnas. Ta karakteris domineerivad kinnisus ja umbusaldus. Tööliste hulgas jääb ta omaette. Ta
asjade üle. Ta kirjutab lugusid seeriatena. Neis tegutseb isik, kelle pilgu läbi maailmast räägitakse. See isik on mõnikord välja mõeldud, näiteks Orav või Seljanka, mõnikord aga on tal tuntud inimese nimi, hääl ja nägu, näiteks Vähja Tiit, Heintz (lavastaja Eino Baskin) või Lennu taadu. Igal tegelasel on oma vaatenurk ja eluviis. Teosed Andrus Kivirähkil on palju raamatuid, nii lastele kui ka noortele ja täiskasvanutele. Kuulsamad lasteraamatud on kindlasti ,,Lotte reis lõunamaale", ,,Sirli, Siim ja saladused" ning ,,Sibulad ja sokolaad". Täiskasvanutele ja noortele mõeldud raamatutest on kuulsamad ,,Mees, kes teadis ussisõnu", ,,Romeo ja Julia" ja muidugi ka ,,Rehepapp", mida olen ise luguenud ja mulle isiklikult see meeldis. ,,Rehepapp" on tõlgitud ka soome ja norra keelde. See raamat on eesti rahva elust mõisahärrade rõhumise all. Teoses on ka ära kasutatud eestlaste ebausku.
aastaga 1931 - 1932. Tallinna aeg oli Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks. Noor Ristikivi huvitus enesekasvatusega seotud raamatutest, luges palju, innustus stoilisest elule näkkuvaatamise ideest. Esimese tõelise tunnustuse saavutas Ristikivi lastekirjanikuna, raamatuga "Lendav maailm"(1935), mida auhinnati kirjastuse "Loodus" lastekirjanduse võistlusel. Järgnesid auhinnatud lasteraamatud "Sinine liblikas" (1936), "Semud" (1936) ja "Sellid" (1938). Need raamatud, õigemini nende eest saadud raha avasid tee Tartu Ülikooli. Karl Ristikivi Tartu-periood kestis napilt seitse aastat. Ta astus ülikooli 1936. aastal ja valis erialaks geograafia. Esialgu leidis ta tudengikorteri Narva tänaval, mille üüris kaasüliõpilasega kahe peale. 1940. aasta sügisel läks ta, ikka kahekesi, sest nii oli odavam, üüriliseks Tähtvere linnaossa,
Tallinna Prantsuse Lütseum Lauri Miller Lehte Hainsalu ``Kolmkõla´´ Referaat Juhendaja: Kristi Kiissa Tallinn 2012 Lehte Hainsalu Lehte Hainsalu (aastast 1959 Sööt; sündinud 31. oktoobril 1938 Haaslava vallas, Tartumaal) on Eesti kirjanik ja poliitikategelane. Aastal 1956 lõpetas ta Tartu 2. Keskkooli ja 1961 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo- keeleteaduskonna eesti filoloogia erialal. Aastast 1958 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu. Eesti NSV ajal töötas Lehte Hainsalu ajalehe Edasi toimetuses, hiljem osales Tartu Aparaaditehase töös ning õpetas mitmes Tartu koolis emakeelt. Ta oli kaheksa aastat tegev ETV Tartu stuudios, on mitme teleseriaali (nt "Lapsesuu") autor. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna juht aastatel 19811990. Aastatel 19932003 õpetas ta Tartu Teoloogia Akadeemias stilist...
Eesti keele alal uuris ta astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ta kirjutas kolm antiikset värsimõõtudes luuletust ja dialoogilise luuletuse ,,Suur on, Jumal, su ramm", kalendrites ilmunud jutud ,,Tühi jutt, tühi lori, tühi asi, tühi kõik" ja populaarse ,,Kalendritegija kimbus". Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tõlkelised jutustused ,,Reinuwader Rebane" ja ,,Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Tema värsiloomingul (kogu ,,Viru lauliku laulud", poeem ,,Lembitu"), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus. Kreutzwaldi peateos, rahvaluuleainest töödeldud rahvuseepos ,,Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Seda teost on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Tema looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Rahvaharidust täiendasid kaks käsiraamatut ,,Lühhikene öppetus terwisse hoidmissest" ja
kaupmehe õpilane Tallinnas 18181819. Ta sooritas 1823 Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis. Aastatel 18261833 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. 1833. aastal lõpetas ta keiserliku Tartu ülikooli, samal aastal asus ta Võrru tööle linnaarstina. Ta kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas "Maarahva kasulist kalendrit". Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu "Viru lauliku laulud", poeem "Lembitu"), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus.Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Neid jutte nagu "Kalevipoegagi" on tõlgitud mitmesse võõrkeelde.Ta elas 18771882, surmani Tartus väimees Blumbergi juures, Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule
oli teoste ehk inetuste esteetika.(,,karge meri"isade maa" leegitsev süda"viljeles peamiselt romantilist proosat. nipernaadi,loodulähedane,ei ole labane,,august gailiti autobiogr.,ühe meh arngulugu areng kevadest sügisesse. Ristikivi-sündinud läänemaal,paadremavallas,käinud tartu ülikoolis,püsiv elukoht stockholmis,suri seal 1977,,kirjutas oma romaanid triloogiatena(ainulaadne eesti kirjandus)suurim eesti eepik,kõrge vaimukultuur ja loomingu filodoofia,,detaile ei rakenda,tema lasteraamatud on kirjuatud looma,linnu loo vormis,tervikuna kõneleb tõsidusest ja nõudlikusest(Tallinna triloogia(tuli ja raud, õige mehe koda))perekonna romaan põimub isikuromaaniga. Siuri(1917-1919) Gailit,semper,under,visnapuu,adson,tuglas, tähts oli elustada vaibunud eestikirjandust,esile tõusid mitmed head kirjanikud, arendasid armastus ja looduslüürikat, tähtis oma loova vaimu avaldamine,uus romantiline stilisatsioon.
Otiga. 6 Kokkuvõte Andrus Kivirähk on Eesti kirjanik ja ajakirjanik, ta on kirjutanud romaane, jutte, näidendeid, lasteraamatuid ning tele-ja filmitekste. Kivirähk sai tuntuks naljajuttudega ,,Ivan Orava mälestused", mis ilmusid ajalehes ja 1995. aastal raamatuna. Väga menukas on olnud romaan ,,Rehepapp ehk November " , mis läheneb uudselt vanade rahvajuttude ainele. Fantaasia- ja huumoriküllased on tema lasteraamatud ,,Kaelkirjak", ,,Sirli, Siim ja saladused" ning ,,Leiutajaküla Lotte", samuti laste animafilmide stsenaariumid, näiteks ,,Tom ja Fluffy ". Tema näidendid: ,,Eesti matus ", ,,Kalevipoeg", ,,Teatriparadiis". Ta on kirjutanud ka lastenäidenid, mis on ilmunud kogumikus ,,Sibulad ja sokolaad". Kõige menukam raamat oligi ,,Rehepapp'' , mis on siiamaani Eesti raamatumüügi edetabelites. 7 Kasutatud kirjandus
MÄNGIB OMA TEGELASTEGA NN KAHEKORDSET MÄNGU- OLEVIKKU ON VÕIMALIK MÕISTA MINEVIKU KAUDU. 8. ,,ROOMA PÄEVIK" Reisikiri, mis kujutab vähem turismiobjekte ja rohkem inimese sisemaailma. Erinevad teadvuse- ja ajatasandid segunevad. Kaspar von Schmezburg Roomas. Näiliselt ka teose autor. Nostalgia minevikuväärtuste järele. Vihjed tumedale tulevikule. Muu looming, 30.aastatel järjeromaanid ajalehes ja lasteraamatud. Novellid kogu ,,Sigtuna väravad" Luuletused kogu ,,Inimese teekond" Kriminaalromaan ,,Hurmakägu on surma nägu" Kokkuvõtteks. Kirjutab oma kaasajast ja minevikust traditsiooniliselt ja modernistlikult, tõsiselt ja seikluslikult. Otsib erinevatest aegadest midagi üldinimlikku. Suhtub lugejasse kui intelligentsesse olevusse. Omane teatud melanhoolia, aga ka peenetundeline huumor. Mõjutused A.H Tammsaare, Jannsen, Luts. Piibel
,,Kivimurd", ,,Kollased nõmmed", ,,Marmorpagulane", ,,Verepõld", ,,Klaasist mehed", ,,Öötüdruk", ,,Pihlakamajarist". Jaan Kaplinski Kirjanik ja tõlkija. 1968. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1980 oli ta seotud kuulsa 40 kirja koostamisega. Tegutseb vabakutselisena ja elab oma talus Põlvamaal. Ta on tänapäeva tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke, kelle teoseid on tõlgitud paljudesse keeltesse. Loomingu moodustavad luule, proosa, näitekirjandus, lasteraamatud, artiklid ja esseed. Esimene luulekogu ,,Jäljed allikal"ilmus 1965 kassetis, milles on äratunda temale ainuomane hoiak. Mõjukas ja läbimurdeline oli luulekogu ,,Tolmust ja värvidest". Silma paistab loodusetaju, mis näib püüdlevat subjekti objekti piiri kustutamise poole. Stiil on elliptiline ja metafoorirohke. 70ndate aastate algul muutub väljenduslaad napiks. Luulekogud: ,,Jäljed allikal", ,,Tolmust ja värvidest", ,,Valge joon Võrumaa kohale", ,,Uute
Tarapita-1921-1922,kirjanduslik rühmitus,kuhu kuulusid Tuglas,Alle,Under, Aatson,Suits,Semper jne.Hüüdlause:"Maha iseseisvus kui ainult kroonu. Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimne kultuur."Nad olid tõusikluse vastu,neid mõjutas rahvusvaheline org."Clarte"-võitles sõja-,vägivalla-ja sotsiaalse üle- kohtu vastu,neid ei ühendanud sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja barbaarsuse vastu.Tarapita-ekspressionistlik(uus romantismi üks suunda- dest).See on 20.saj alguse kirjanduse ja kunsti vool.Ekspressionismile on omane katastroofi eelaimus,sõjavastane protest,hirm,ahastus inimk.tuleviku pärast.H.Visnapuu 1890-1951-töötas õpetajana Narvas(1907).Kuulus Siuru rühmitusse,1918.a sattus ta bohheemlastest koosnevasse võitlussalka mida nim.Saut laagrite palguks.Suri NY-s.1921-10 kirja Ingile."Amores";"Roheline moment".Futurism-20.saj alguses It-s tekkinud suund,mis seostas kõike tulevikuga,ülistas suurlinna,masinaid ja mässas minevikukult...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
