Jüri Gümnaasium Tantsuõpetus ESSEE Aeglane Valss Õpilane: Klass: 6 C Õpetaja: Harjumaa 2010 Valss on arenenud 18. sajandi teisel poolel Saksamaal ja Austrias. Alguses oli valss aeglane tants, kuid 19. sajandi esimesel poolel arendasid Viini heliloojad (Joseph Lanner, Johann Strauss) välja kiirema tempoga viini valsi, mis võitis erilise populaarsuse ja levis 19. sajandi jooksul kõikjale Euroopasse. Selle tantsu tantsimise stiil on siiski aja jooksul palju muutunud ja Inglismaalgi veel kohandatud praegu loetakse põhiliseks standardtantsude kodumaaks ikkagi Inglismaad. Eestlastelgi on oma labajalavalss, mis erineb suuresti võistlustel
kleiti. See oli vajalik, et kleidi saba üles ei läheks, kuna tantsus pidi mees naist tõstma. 19. sajandiks oli tants väga populaarne Viinis, seda tantsiti suurtes tantsusaalides, kus tantsis ligi 6000 tantsijat. Läbi sajandi stabiliseerus ja oli edaspidi tuntud Josef ja Johannes Straussi muusika järgi. Muusika oli küll valsi rütmis, kuid kiirem ja kuna eeltoodud heliloojad olid pärit Viinist, saigi tants nimeks viini valss. Iseloomustus Viini valss on pöörlev tants, kus tantsijad peavad pidevalt üksteise ümber pöörlema, vahepeal on ka mitte pöörlevad sammud, et muuta pöörlemise suunda. Õige viini valss koosnebki ainult päripäeva ja vastupäeva pöörlemistest ning vahetussammudest. Tantsitakse kujundi poolest ringi. Iseloomulik viini valsile on lai, elegantne ja hoogne liikumine. Muusika viini valsi jaoks on 6/8 taktimõõdus ja kiire tempoga 60 takti minutis.
Aeglane valss VALSS Valss on esimene paaris tants, mille liikumises on pöörlemine. See arenes välja Austria rahvatantsust – ländlerist ning on kolm neljandikku taktimõõdus. Valsist on välja kujunenud ka Eestis eraldi tants, mis on labajalavalss. Seda tantsitakse täistallal, millest tuleneb ka nimetus labajalavalss. AJALUGU Aeglane ehk inglise valss on välja arenenud Saksamaal ja Austrias 18. sajandi teisel poolel. Teisalt aga öeldakse, et aeglane valss arendati välja 1920. aastatel Inglismaal, kus peeti seda seltskonnatantsuks. Eestis hakassi aeglast valssi tantsima esimeste tantsude seas, kuna sammud on lihtne meelde jäta ja tempo on aeglane. Viini valss arendati välja pärast aeglast valssi. Põhjuseks oli Viini heliloojate kiiremate tempodega palad, mis muutsid ka tantsu kiiremaks, heliloojate päritolust tulebki tantsu nimetus. Heliloojateks olid Joseph Lanner ja Johann Strauss. Kuulsaim Viini
aastal Ta on rahvusvaheliselt kõige tuntum Eesti helilooja Looming Pärdi loomingus on mitu perioodi: avangardistlik periood, dodekafooniline periood ja aleatooriline periood 1968. aastal tekkis Pärdil loominguline kriis ja ta hakkas uurima varajst muusikat 1976. aastal avaldas ta teose “Für Alina”, millega oli ta leidnud oma isikupärase kompositsioonitehnika Ta nimetas oma heliloomingut tintinnbuliks Järgneva paari aastaga kirjutas ta kokku 18 teost “Ukuaru valss” Arvo Pärdi teos “Ukuaru valss” on loodud Leida Laiuse 1973. aasta mängufilmi “Ukuaru” tarbeks Hiljem võttis Pärt loo ka enda teoste loetelusse “Ukuaru valss” loodi algselt filmi jaoks lõõtsaloona, kuigi originaalpartituuris on see mõeldud akordionile 2010. aastal seadis Pärt loo ümber klaverile, millega ta muutis vähesel määral ka lugu ennast Lisaks akordionile ja klaverile on lugu esitatud ka kandleansamblite ja sümfooniaorkestrite poolt
iluuisutamine, sport- ja iluvõimlemine on samuti standardiseeritud. Standard ainult registreerib olemasolevat taset, kuidagimoodi välistamata arengut ja loominguvõimalusi. Kõige paremini tõestab seda standardtantsude endi areng: aastakümnete vältel on paljude rahvaste tantsijad ja tantsuõpetajad lisanud mõneteistkümnele esialgu standardiseeritud põhisammule arvukalt uusi figuure ning arendanud praktiliselt loendamatu hulga variatsioone. Isegi veteran valss, mida on alati tuntud kui ainult pööretest ja üleminekusammudest koosnevat tantsu, ei ole tulnud läbi sajandite muutumatuna. Ta on alati olnud kaasaegne, sest on läbi teinud kõik aja dikteeritud muudatused. Tantsimine ei ole enam kitsalt meelelahutuslik tegevus. Üha enam leiavad sportlikud tantsud rahvusvahelises ulatuses rakendamist mototeraapias. Ka Eestis on seltskonna- ja võistlustantsu kui iseseisva kunstilis-sportliku distsipliini populaarsus tublisti kasvanud.
KLAVERIMUUSIKA Soolopill Uus žanr – väikevormid 19. saj esimese poole kõige iseloomulikumateks klaveriminiatuurideks olid nokturn, ballaad aga ka tantsulised palad nagu valss, masurka, polonees. Ühendab meloodilisus ja lüüriline karakter. Kontsertetüüd. Franz Schubert. Fryderyk Chopin Fryderyk Chopin oli 19. saj tuntumaid klaverivirtuoose. Lõi uue klaverifaktuuri. Sulandas pedaliseerimise. Chopinile on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustus. Väikevormid sooloklaverile. Etüüdid, valsid, masurkad, nokturne.
Kõik mis näeb standardtantsus ilus välja on loomulik. See on justkui inimese keha andumine muusikale, mõnus loomulik liikumine muusika saatel. Nagu tänaval kõndideski astutakse tantsusammud. Ja peaaegu igale sammukombinatsioonile saab leida täiesti loogilise ja tihti inimese anatoomiga seotud põhjuse, miks nii just on vaja seda tantsusammu tantsida. Kuigi kõik ei ole sugugi algselt Inglismaalt pärit on standardtants eelkõige Inglimaa mõjutusel selliseks arenenud. Aeglane valss, tango, viini valss, aeglane fokstrott, quickstep on standardtantsude järjestus võistlustel (võib erinevates maades olla erinev, see kehtib Eestis). 2 Aeglane valss Valss on arenenud Saksamaal ja Austrias 18. Sajandi 3easel poolel. Aeglase valsi juured pärinevad 17. Sajandi Austria ja Bavaaria rahvatantsust. Aeglase valsi
naine, eesti) F. Schubert „Metshaldjas“ klaver, tagaajamine, varsti mees tenor F. Schubert „Muusikale“ naine laulmas, suht aeglaselt kõrgel toonil, klaver F. Schubert „Ave Maria“ sõnad alguses, naine J. Brahms „Unelaul“ lullaby ooperi vormis G. Bizet ooper „carmen“ escamilio kupleed mees G. Bizet ooper „Carmen“ „Segedilia“ naine, flööt valss G. Bizet ooper „Carmen“ „Habeneera“ naine, halamine G. Verdi ooper „Traviata“ Joogilaul mees koor naine G. Verdi ooper „Traviata“ germonti aaria mees E. Grieg süit „Peer Gynt“ Solveigi laul aeglane sünge rahulik, vana naine kiljumas M. Glinka ooper „Ivan Sussanin“ Ivani aaria mees, aeglane M. Mussorgski ooper „Boriss Godunov“ Varlani aaria tempokas, mees, jooks Sümfooniad M
etappi: restorani- ja salongimuusiku periood aastatel 1933-1941, sõja-aeg 1941- 1945 ning sõjajärgne periood kuni 1949 aastani. Tekstid oma lauludele kirjutas ta valdavalt ise, kusjuures mõnikord ka saksa või inglise keeles. Muusika meloodilisus ning siiras, südamlik sisu on teinud Raimond Valgre loomingu eesti rahva seas ülipopulaarseks. LOOMINGU NIMEKIRI Unelmate tänav (Nõmme linnas) Vaid sulle kuulub mu süda 1936 1945/1946 Narva valss 1944 Mul meeles veel 1934 Aegviidu valss 1945 Meloodia 1934 Saaremaa valss 1949 Kas mäletad veel? 1940 Viljandi serenaad 1944 Vaid sina Niina 1945/1946 Pärnu ballaad 1945 Erika 1943 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Tiiu, Tiiu 1949 Saaremaa polka 1947/1948 Helmi 1934 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Riina 1940
samme üles kirjutama, neile anti nimetused. 1900.aastate alguses hakkas Inglismaal välja kujunema tants, mis põhines loomulikul liikumisel ja seda edasi arendades on jõutud tantsuni, missugusel kujul ka meie seda tänapäeval tunneme. Inglismaal välja kujunenud seltskonnatantsu liigitatakse standardtantsudeks ja ladina-ameerika tantsudeks, millele lisaks harrastatakse Eestis ka folkloorsetest tantsudest välja kasvanud seltskonnatantse. Standardtantse on viis: aeglane valss e. inglise valss, tango, viini valss, fokstrott, kvikstep. Igal tantsul on oma iseloom, mis tuleneb tema ajaloost, muusikast, koreograafiast. 1. Aeglane valss on lüüriline, 3/4 taktimõõdus, juured on seotud viini valsiga, kuid mõjutused bostonilt ja Inglismaa poolt standardiseeritult saadud selle tantsu tänapäevane võistlustele orienteeritud versioon. 2. Tango on kirglik, dramaatiline, emotsionaalne tants, mille originaalversioon Argentiinast
1830. aastal sõitis Chopin kontsertreisile välismaale. Chopinil oli palju õpilasi. Ta suri Pariisis 1843. aastal tuberkuloosi. Tema südant säilitatakse Varssavi Püha Risti Kirikus. Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Uuendas mitmeid zanre: nokturn, etüüd, prelüüd, polonees. Prelüüdid esinevad tema loomingus iseseisvate paladena .Kirjutas 24 prelüüdist koosneva tsükli . Väikevormid 58 masurkat masurka D-duur 17 valssi "Suur Briljant valss" Es-duur valss A-duur Valss op 64 nr 1 Des-duur "Minutivalss" Valss op 64 nr 3 As-duur (184647; Pühendatud Poola krahvinnale Catherine branickale, kes oli baltisaksa Engelhardtide aadlisuguvõsast pärit Alexandra von Engelhardti (17541838) tütar.) 16 poloneesi polonees As-duur 21 nokturni nokturn-öömuusika nr.2 Es-duur 26 prelüüdi Prelüüd nr 15 Des-duur "Vihmapiiskade prelüüd" 27 etüüdi Etüüd nr 10 c-moll "Revolutsiooniline etüüd" (arvatavasti kirjutatud, mõeldes
Võistlustantsu ajalugu Eestis alates esimesest maailmasõjast. Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsude tantsimises. Kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quikstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Amatööride rahvusvahelisi võistlusi korraldab Rahvusvaheline Tantsuspordi Föderatsioon (IDSF), elukutseliste tantsijate võistlusi Ülemaailmne Tantsu ja Tantsuspordi Nõukogu (WD&DSC). Aastal 1997 tunnustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee võistlustantsu spordialana ning ISDFi rahvusvahelise spordialaliiduna.
nii palju tõotanud saatusele. Raimond Valgre suri 31.detsembril 1949. aastal ja on maetud Tallinna Metsakalmistule. Kuigi ta ise on läinud, on jäänud tema muusika. Raimond Valgre looming: Oma laulude tekstid kirjutas Valgre valdavalt ise, kasutades selleks ka saksa, või ingliskeelset varianti. Tema muusika on siiras, meloodiline, maagiline ja populaarne eesti rahva seas. LOOMINGUNIMEKIRI Unelmate tänav (Nõmme linnas) 1936 Riina 1940 Narva valss 1944 blond Aleksandra 1933 Aegviidu valss 1945 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Saaremaa valss 1949 Talverõõmud 1947 Viljandi serenaad 1944 Kevad südames 1947 Pärnu ballaad 1945 Õige valik 1940 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 aasta uus 1944/1946
Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933. a. G.Dieseli varjunime all väljaandes «Modern Lööklaulud». Lauluks oli "Blond Aleksandra". Kokku on ta loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Tema laule: · "Aegviidu valss" · "Eideke hella" · "Ei suutnud oodata sa mind" · "Hall sõdurisinel" · "Helmi" · "Hääd ööd, hääd ööd" · "Joogilaul" · "Kevad südames" · "Kirjake koju" · "Läbi saju" · "Ma loodan, et saan sellest üle" · "Ma olen liig halb" · "Ma olen naine, kes ei armu" · "Muinaslugu muusikas" · "Mul meeles veel meloodia" · "Narva valss" · "Noor neiu raha eest" · "On kevad tulnud taas"
armastuskirjad". Aastal 1988 avati Raplas Valgre kodumajal mälestustahvel. Looming Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933. a. G.Dieseli varjunime all väljaandes «Modern Lööklaulud». Lauluks oli "Blond Aleksandra". Kokku on ta loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Laule · "Aegviidu valss" · "Pärnu ballaad" · "Eideke hella" · "Pühapäev Kadriorus" · "Ei suutnud oodata sa · "Saaremaa polka" mind" · "Saaremaa valss" · "Hall sõdurisinel" · "Sa eile ütlesid ,,jaa"" · "Helmi" · "Sa ütled mulle ,,päikene"" · "Hääd ööd, hääd ööd" · "Sinilind" · "Joogilaul" · "Su silmist näen ma igal
Ei ole kahtluski, et seltskonnatants on oma populaarsust suurendamas ning tema hiilgeaeg ei ole kaugeltki mitte käes. Tänapäeval peetakse seltskonnatantsudena tavaliselt silmas teatud kindlaid paaristantsu stiile, mis kujunesid enam-vähem praegusel kujul välja alles 20. sajandi alguse Inglismaal ja mida Nõukogude perioodil hakati nimetama peotantsuks. Neist tantsudest kümnes võisteldaksee ka võistlustantsus ehk tantsuspordis. Klassikaliste peotantsudena on levinuimad aeglane valss, fokstrott ja rumba, samuti viini valss, tango, samba ja tsa-tsa. Võrreldes võistlustantsuga kasutatakse lihtsaimaid samme ja liikumisi. Lisaks võistlustantsudena tantsitavatele kindlatele standardtantsudele ja Ladina-Ameerika tantsudele tuntakse seltskonnatantsudena ka muid nagu salsa, mambo, rock'n'roll, diskotants ja paljud teised. Kõige tuntub kõigist tantsudest on vaieldamatult aeglane valss, mille teine nimetus on Inglise valss
Mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri lõpetas Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Looming Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933 G. Dieseli varjunime all Kokku on ta loonud ligi sada laulu. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes Tuntuimad laulud Saaremaa valss Sinilind Suudle mind Viimne valss Muinaslugu muusikas Muusikanäited
Kirjutas 24 prelüüdist koosneva tsükli (kvindiringist lähtudes on kasutatud kõiki helistikke). Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpalad. Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo kõikumine. Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Väikevormid: 1) 58 masurkat - masurka D-duur 2) 17 valssi -"Suur Briljant valss" Es-duur, valss A-duur, Valss op 64 nr 1 Des-duur "Minutivalss" , Valss op 64 nr 3 As-duur (184647; Pühendatud Poola krahvinnale Catherine Branickale, kes oli baltisaksa Engelhardtide aadlisuguvõsast pärit Alexandra von Engelhardti tütar.) 3) 16 poloneesi- polonees As-duur 4) 21 nokturni- nokturn-öömuusika nr.2 Es-duur 5) 26 prelüüdi- Prelüüd nr 15 Des-duur "Vihmapiiskade prelüüd" 6) 27 etüüdi-
stiili - impressionismi eelaimdusi. · 13 sümfoonilist poeemi (esimesed Väikevormid muusikaajaloos) · 19 ungari rapsoodiat · 58 masurkat o ungari rapsoodia nr. 4 d-moll o masurka D-duur o ungari rapsoodia nr. 6 Des- · 17 valssi duur o "Suur Briljant valss" Es-duur o ungari rapsoodia nr. 2 cis- o valss A-duur moll o Valss op 64 nr 1 Des-duur · 2 kontserti klaverile ja "Minutivalss" sümfooniaorkestrile o Valss op 64 nr 3 As-duur o klaverikontsert nr.1 Es-duur (184647; Pühendatud Poola I osa Allegro maestoso krahvinnale Catherine
................................ 6 STANDARDTANTSUD..................................................................................................................................7 Seltskonnatantsud Eestis...............................................................................................................................7 Seltskonnatantsud tänapäeval.......................................................................................................................8 Aeglane valss................................................................................................................................................8 Fokstrott........................................................................................................................................................9 Valss...........................................................................................................................................................11 Tango.................
kriiskav, tempokas, järsk ning vahetevahel veniv. Tuuba ja tromboon lisasid siiski vürtsi juurde. Kontsert oli üllatavalt lühike, see tundus mulle harjumatu ning nimetasin kontserdi enda jaoks ümber minikontserdiks. Kava Air de Bravoure(Andre Jolivet) Aarne Ots Trompetikontsert(Aleksander Arutjunjan) Norman Verte Kontsertiino nr 21(Julien Porret) Marek Solomontsuk , klaveril Kaisa Laasik Sentimentaalne valss(Franz Schubert) Ingmar Nõmmann Neiu läheb tantsima , Minu isamajakene(rahvaviisid) Kaarel Taavet Saretok Muti metroo(Riho Päts) Andreas Kalvet Die Würde(Georg Philipp Telemann) Robert Lehtma Kavatiin(Karol Kurpinski) Laur Keller, klaveril Kaisa Laasik Anmut(Georg Philipp Telemann ) Jose Antonio Page Ramirez Cantabile et Scherzetto(Philippe Gaubert) Taavi Viljat Aaria(Georg Friedrich Händel) Robert Lehtma
Miliza Elizabeth Korjus 1909 1980 eesti päritolu koluratuursporan ja näitleja. Aastal 1938 kandideeris ta Carla Donneri rolliga filmis "Suur valss" Oscarile, kuid võidu pälvis Fay Bainter. Arhiiviandmed näitavad , et Korjuste perekond olid Eestis elanud läbi nelja sajandi, võib-olla veelgi kauem. Miliza vanaisa Karl Korjus pidas Tallinna südalinnas, Viru hotelli vastas kuulsat "Korjuse kõrtsi". Isa Artur mängis klaverit ja viiulit. Artur õpetas oma tütart Milizat laulma viiuli järgi. Suguvõsas mäletatakse Arturi sagedasi sõnu Milizale: "Laula! Ära karju!". Karjäär Teismelisena reisis Korjus Nõukogude Liidu piires.
Sissejuhatus Tants on olnud aegade hämarusest alates inimese eluavalduste saatja, unistuste, soovide, palvete, tahtmiste ja loitsude omapärane väljendusvahend. Ta pidi tagama jumalate armulikkust, sõja- ja jahiõnne, ettevõtmiste kordaminekut. Tants oli tseremoonia, oli rõõmu ja kurbuse, armastuse ja vihkamise väljendusvorm, riituse ja kombetalituste koostisosa. Standardtantsud Tantsuvõistlustel tantsitakse kahte valssi aeglast ja viini valssi. Aeglane valss, mida kutsutakse ka inglise valsiks, on poole aeglasem kui viini valss. Aeglast valssi õpetatakse Eestis tavaliselt juba esimeste tantsude seas, sest kuna tempo on aeglane, on neid samme lihtne õppida. Mõned tantsuõpetajad peavad seda tantsu ka standardtantsude alguseks, mõned arvavad, et alguseks on siiski aeglane fokstrott, mida Eestis standardtantsudest alles viimasena õpetatakse. Viini valssi õpivad ka juba algajad tantsijad, kuid kuna see on kiire tants ning nõuab paari
Tema loomingu võib jagada kolmeks etapiks: 1. Restorani- ja salongimuusiku periood aastatel 1933-1941 1. Sõja-aeg 1941-1945 1. Sõjajärgne periood kuni 1949 aastani. Oma laulude tekstid kirjutas Valgre valdavalt ise, kasutades selleks ka saksa, või ingliskeelset varianti. Tema muusika on siiras, meloodiline, maagiline ja populaarne eesti rahva seas. LOOMINGUNIMEKIRI Unelmate tänav (Nõmme linnas) 1936 Riina 1940 Narva valss 1944 blond Aleksandra 1933 Aegviidu valss 1945 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Saaremaa valss 1949 Talverõõmud 1947 Viljandi serenaad 1944 Kevad südames 1947 Pärnu ballaad 1945 Õige valik 1940 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 aasta uus 1944/1946 Saaremaa polka 1947/1948 Näkineid (kolm kalameest) 1947
Ballaad Chopin lõi esimesi instrumentaalballaade (tõi luulest muusikasse) - jutustav, kirjeldav pala, võib ette kujutada mingit programmi. Masurka - poola päritolu tants ¾ taktimõõdus, punkteeritud, sünkopeeritud rütm. Polonees - poola aadliballi avatants, pidulik sammumine, ¾ taktimõõdus. Üks enamtuntumaid teoseid - Polonees A-duur Väikevormid 58 masurkat masurka D-duur 17 valssi "Suur Briljant valss" Es-duur valss A-duur Valss op 64 nr 1 Des-duur "Minutivalss" Valss op 64 nr 3 As-duur (184647; Pühendatud Poola krahvinnale Catherine Branickale, kes oli baltisaksa Engelhardtide aadlisuguvõsast pärit Alexandra von Engelhardti (17541838) tütar.) 16 poloneesi polonees As-duur 21 nokturni nokturn-öömuusika nr.2 Es-duur 26 prelüüdi Prelüüd nr 15 Des-duur "Vihmapiiskade prelüüd"
klaverile Flöödile ja klaverile Oboele ja klaverile Fagotile ja klaverile Metsasarvele ja klaverile Klaverile Klaverile neljale käele Teosed Orkestrimuusika: Sümfooniaorkestrile · Ajaviide sümfooniline süit (klaviir 1914, orkestreeritud 1930) · Valss-fantaasia h-moll (klaviir 1915 (Valss b-moll), orkestreeritud hiljemalt 1936) · Fantaasia viiulile ja orkestrile g-moll (klaverisaatega 1916, orkestreeritud 1964) · Prelüüd g-moll tsellole ja sümfooniaorkestrile (1917, saade seatud klaverile 1933) · Videvik sümfooniline pilt (1917) · Episood revolutsiooniajast a-moll (klaviir 1917, orkestreeritud hiljemalt 1934, red. 1967) · Koit sümfooniline poeem (klaviir 1915-1918, orkestreeritud 1920)
Prantslane Jacques Offenbach oskas valida prantuse lõbujanulise ja frivoolse publiku jaoks õige tooni oma loomingus. 1858 lavastas ta ,,Orfeus allilmas", millest sai triumf tänu tähtsale tantsule kankaanile, kus kroogi-tud alusseelikutes jalguloopiv tüdrukuteparv sai pr elurõõmu kehastajaks ja jäi tüüpiliseks tantsustiiliks kauaks ajaks. Vastandusid terav ühiskondlik satiir ja jõuline 2-osaline kankaan Prantsm-l. Õrn fantaasiamaailm ja lüüriline 3-osaline valss Viinis Johann Strauss noorema loomingus. Kunstiliigid: 1) kirjandus ehk süzee, mille põhjal libretist kirjutab libreto (laulude ja kõnedialoogide humoorikas tekst). Libreto alusel loob lavas-taja ühtse terviku e lavastuse. 2) muusika ehk helikunst - pearõhk lihtsa meeldejääva viisiga laulul või seltskonnatant-sul, mis parajasti moes on. 3) tants ehk koreograafia, mille loob lauljatele! koreograaf. Valss! 4) draama kõnedialoogid, mis seovad laule, ansambleid, kooriosi ja tantse.
Miks ma just need pildid välja tõin? Ma valisin need pildid sellepärast kuna need pildid iseloomustavad hästi Eesti loodust, komdeid(laulupidu, jaanipäev) ja välja tõin ka Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese. (Kaks esimest pilti on minu enda tehtud ning ülejäänud on alla laetud googlest). Eestit iseloomustav muusikapala või heli(kuulmismeel) Eesti hümn https:// www.youtube.com/watch?v=0wwQFsyqy m0 Saaremaa valss-Georg Ots https:// www.youtube.com/watch?v=qHAFMorQSf s Tõnis Mägi- Koit https:// www.youtube.com/watch?v=i-6tLn6 hQ7Q muusikainstrumendid Parmupill- https:// www.youtube.com/watch?v=IONq0UiQes Q Torupill- https:// www.youtube.com/watch?v=TVN2T1 TmRaQ Miks ma just need helid/muusikapalad välja tõin? Eesti hümni valisin juba lihtsalt sellepärast, et see on Eesti tunnus laul.
Oma laulude tekstid kirjutas Valgre valdavalt ise, kasutades selleks ka saksa, või ingliskeelset varianti. Tema muusika on siiras, meloodiline, maagiline ja populaarne eesti rahva seas. 5 Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c Loomingunimekiri Unelmate tänav (Nõmme linnas) 1936 Narva valss 1944 Aegviidu valss 1945 Saaremaa valss 1949 Viljandi serenaad 1944 Pärnu ballaad 1945 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Saaremaa polka 1947/1948 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Hall sõdurisinel 1943 Eidekene hella 1944 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Tartu marss 1943 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) 1944 Muinaslugu muusikas 1939 Sinilind 1940 Läbi saju 1948 Ei tea 1939/1946 veel viivuks jää 1934 Vaid sulle kuulub mu süda 1945/1946 Mul meeles veel 1934
Järnefeldtiga ja olid abielus 65 aastat.1972 aastal müüsid Sibeliuse tütred isakodu Ainola Soome riigile,kus 1974.aastal avati seal Sibeliuse muuseum.2004. aastal toimus Soomes kõigi aegade suurima soomlase valmine ning seal sai Sibelius 8. koha. Sibelius kirjutas 7 sümfooniat(1899-1924),viiulikontserdi(1904),legende,sümfoonilisi poeeme,kammermuusikat,klaverikompositsioone,koori- ja soololaule jne.Lisaks sümfooniatele sisaldavad Sibeliuse kompositsioonid veel ka muud : Finlandia , Kurb valss(Valse triste), viiulikontsert , Süit Karelia ja Süit Lemminkäinen.Teised tööd sisaldavad eeposest ,,Kalevala" inpireeritud teoseid.Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate aastate keskpaigani.Varsti pärast seitsmenda sümfoonija ja helipoeemi Tapiola(1926) lõpetamist ei valminud tal järgneva 30 aasta jooksul enam suuri teoseid.Kuigi ta lõpetas muusika kirjutamise teadaolevalt üritas ta siiski hakta kirjutama kaheksandat sümfooniat
.................4 1.1.2.Cha-Cha......................................................5 1.1.3.Rumba.........................................................5 1.1.4Paso Doble...................................................5 1.1.5.Jive...............................................................5 1.2.Standardtantsud......................................................................6 1.2.1.Aeglane Valss ja Viini Valss........................6 1.2.2Tango............................................................6 1.2.3.Foxtrott........................................................7 1.2.4.Quickstep.....................................................7 1.3.Võistlustants Eestis.................................................................7 1.3.1.Eesti Tantsuspordiliit....................................7
Tänapäeval esitatakse neist klaveriminiatuuridest tema etüüde, valsse, masurkasid, nokturne, poloneese ja prelüüde. Valssidel ja prelüüdidel on eriline tähtsus, ta laiendas mõlema zanri piire. ,,Grande valse brillante'' viitab muusika pianistlikule säravusele. Suurema osa prelüüdidest koondas Chopin kogumikku ,, 24 prelüüdi''. ,,Vihmapiisakade prelüüd'' Prelüüd nr.15.Des-Duur OP.28 58 masurkat: masurka D-duur, 17 valssi: ,,Suur Briljant valss'' Es-duur, valss A-duur , Valss op.64nr.1 Des-duur ,,Minutivalss' , Valss op.64 nr.3 As- duur 16 poloneesi : poloneesi As-duur 21 nokturni: nokturn-öömuusika nr.2 Es-duur 26 prelüüdi: prelüüd nr.15 Des-duur ,, Vihmapiiskade prelüüd'' 27 etüüdi: etüüd nr.10 c-moll ; ,,Revolutsiooniline etüüd'' 4 ekspromti 4 ballaadi Suurvormid: 3 klaverisonaati: sonaat nr.2 h-moll ; III osa ,,Leinamarss'' , 4 skertsot , ,,Fantaasia f-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile: klaverikontsert nr.1 e-moll
kammerteosed,klaveriteosed. 7ooperit, 6laulumängu , 9.sümfoonia on lõpetamata sümfoonia. Tunnis kuulasime Ave Mariat, Metshaldjas, Serenaad Schumann: Saksa helilooja. romantismiesindaja. Tahtis saada pianistiks aga harjutas üle ja siis keelati mängimine ära. Kirjutas laulutsüklid (Poeedi armastus (10laulu), Naise elu ja armastus( 8laulu) ), klaveriteosed(liblikas) , lastetseenid, sümfooniad(Kevad sümfoonia, Reinisümfoonia) Tunnis kuulasime ka .unistust,, viiulikontsert, valss albumilehel Mendelssohn- Saksa helilooja. Teosed: Orkestri teosed sümfooniad ,(5.sümfoonia, Reformatsiooni sümfoonia,Itaalia sümfoonia,Soti sümfoonia. Avamängud: Hebriidid, Kontserdid, Viiulikontsert. Kammermuusika, kvartetid,vintetid,oktetid. Klaverimuusika: prelüüdid,fuugad, (Sõnadeta laul) , Orelimuusika: sonaadid. Lavateosed: Suveöö muusika. Üle 10laulu PULMAMARSS ON TEMA OMA! Chopcn-Poola helilooja Intiimne looming ,mõeldud väikesele seltskonnale. Mazurka-poola
Ta õppis Hämeenlinna lütseumis aastatel 18761885. Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius neist kõiki, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Neid töid mängitakse siiamaani kontsertisaalides ja ka lindistatakse tihti. Lisaks sümfooniatele, sisaldavad Sibeliuse kompositsioonid veel ka muud: Finlandia, Triste valss, viiulikontsert, Süit Karelia ja Toonela luik. Teised tööd sisaldavad eeposest "Kalevala" inspireeritud tükke, üle 100 pala häälele ja klaverile, 13-ne näidendi taustamuuskat, ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate. keskele. Varsti pärast seitsmenda sümfoonia1924) ja helipoeem Tapiola (1926) lõpetamist, ei valminud tal järgneva 30 aasta jooksul kuni tema surmani enam suuri teoseid. Kuigi ta lõpetas
maast madalalt omandatud. Setu stiil on veidi venelik, kuid täpselt ei teata, mis venelik on. Uuem rahvalaul tuleb 19. sajandil Superlinnade mõisa ümber, ka meremeestega. Suur osa mõjutust Saksast. Regilaulul eesriim, uuemal rahvalaulul lõppriim. Tekivad salmid. Laulma hakkavad ka mehed. Vemmalvärssi või paroodiat laulavad mehed, naised aga sentimentaalset armuromantikat. Salmikud sinna kirjutatakse laulud, viisid jäetakse tavaliselt meelde. Uued tantsud : labajala valss Viini valss teistmoodi. Ringmängulaulud. G.Ernesaks on oma loomingus kasutanud palju rahvalaulumuusikat. Vaimulik rahvalaul. Gregoriuse koraal kaob meie kirikutest 16.sajand, ,,taganeb" just protestantliku muusika eest. Luteri koraali rahvalik variant. 16.-18- sajand , kõik muusika mis kuuled tuleb meelde jätta, kui meeldis. Tekivad lisandid, kaunistused lauludele või kirikutes pidi olema eesti keelt valdav inimene, kes ei osanud muusikat kaks varianti, kuidas muusika võis tekkida. 1904.
muusikas;isa prantslane(algul mõisas koduõpetaja,pärast Varssavi Lütseumi fr.keele kirj.õppejõud),ema poolatar;"teine Mozart",kirj.7a esimesed 2poloneesi,esimene klaverikontser 8a;kunstniku/kirjaniku/näitlejaanne;õppis kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis;prelüüdist koosnev tsükkel(24),tähtsaim väljendusvahend meloodia,loomingus kiindumus kodumaa looduse,ajaloo,rahvaloomingu vastu;masurka(58),valss(17),polonees(16),nokturn(21),prelüüd(26),etüüd(27),ekspromt(4),klaverisona at(3),skertso(4),kontsert klaveri ja sümf.orkestrile(2),laul(17). R.Wagner(181383)saksa helilooja,romantik,dirigent,ooperiuuendaja,muusikateoreetik/kriitik/kirjanik,poliitikategelane,avaldas mõju 20saj muusikutele;isa politseiametnik;Beethoveni sümf.inspiratsioon;õppis kompositsiooni,töötas ooperiteatris muusikajuhina,abiellus. Ooper"Haldjas","Armastuse keeld","Rienz",avaldas raamatu
1. Restorani- ja salongimuusiku periood aastatel 1933-1940: ,,Ma loodan, et saan sellest üle", ,,Helmi", ,,Veel viivuks jää", ,,Meloodia", ,,Mul meeles veel (Kustas Kikerpuu hilisem tekst), ,,Unelmate tänav", ,,Muinaslugu muusikas", ,,Õige valik", ,,Sinilind", ,,Kas mäletad veel". 2. Sõja-aeg 1943-1945: ,,Peagu saabun tagasi su juurde (Albert Vennola tekst)", ,,Ei suutnud oodata sa mind", ,,Eidekene hella", ,,Hall sõdurisinel", ,,Narva valss", ,,Viljandi serenaad", ,,Pärnu ballaad", ,,Aegviidu valss", ,,Vaid sina, Niina". 3. Sõjajärgne periood 1946 -1949: ,,Pühapäev Kadriorus", ,,On tulnud kevad taas", ,,Talverõõmud", ,,Ma olen liiga halb", ,,Joogilaul", ,,Läbi saju", ,,Saaremaa valss". Legend Suur osa mitmeid põlvkondi hiljem sündinud eestlasi tunneb tema tähtsamate lugude viise ning teab nende sõnu peast. Raimond Valgre muusika läheb südamesse ega jäta kuulajaid külmaks
Siin asub 1842. aastal loodud maailma kõrgetasemeline sümfooniaorkester. Kõrgelt hinnatud on ka Viini Riigiooper ja Viini Rahvusooper, kus tegutseb ka Eesti lauljatar Annely Peebo. Viini klassikuteks nimetatakse Joseph Haydnit, Wolfgang Amadeus Mozartit ning Lugvig van Beethovenit. Nendest sai eeskuju paljudele heliloojatele. Palujde laulude autor on Franz Schubert. Viinist on pärist maailmakuulus tants Viini valss, mis arenes välja austria rahvatantsust lendlerist. Viini valsi tegi oma loominguga kuulsaks Johann Strauss, keda nimetati ka valsikuningaks. Austria rahavamuusika on hoogne ja rõõmsameelne. Oluline osa on tantsumuusikal. Tuntumad rahvatantsud olid valss, lendler ja polka. Populaarsemad pillid olid lõõtspill, viiul ja kandlesarnane tsitter. Arvatakse, et Alpides tekkis eriline laulmisviis ehk joodeldamine, mida mägikarjused kasutasid omavaheliseks suhtlemiseks
· Esimene võistlustantsuklubi asutati Eestis 1957. aastal, milleks oli Revalia Tantsukool. · Amatööride rahvusvahelisi võistlusi korraldab Rahvusvaheline Tantsuspordi Föderatsioon (WDSF), mis loodi ametlikult 1957. aastal. · 1997. tunnustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee võistlustantsu spordialana. Tantsud Kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika tantsudeks ja Standardtantsudeks. · Standardtantsud on Aeglane valss (Slow Waltz), Tango, Viini valss (Waltz), Aeglane fokstrott (Slow Fox) ja Quickstep. · Ladina-Ameerika tantsud on Samba, tsatsatsa (Cha Cha Cha), Rumba, Paso doble ja Dzaiv (Jive). Võistlused Võistlustantsu võistlusetel jaotatakse tantsijad erinevatesse kategooriatesse, vanuse ja taseme klassi järgi. Vanuse klassid: Taseme klassid: · Mudilased (4-6) · Algajad (2-4 tantsu)
tagasi Pariisi. "Ma tean, et Paraskevits (vene kindral, kes juhatas Poole ülestõusnute vastu suunatud vägesid, vene asevalitseja Poolas) ei luba minu laipa kodumaale viia, viige siis sinna mu südagi," ütles haige oma õele. See soov täideti. Praegu hoitakse Chopini südant Varssavis Ristikandja kirikus. 6 Frederic Chopini looming Väikevormid · 58 masurkat o masurka D-duur · 17 valssi o "Suur Briljant valss" Es-duur o valss A-duur o Valss op 64 nr 1 Des-duur "Minutivalss" o Valss op 64 nr 3 As-duur (184647; Pühendatud Poola krahvinnale Catherine Branickale, kes oli baltisaksa Engelhardtide aadlisuguvõsast pärit Alexandra von Engelhardti (17541838) tütar.) · 16 poloneesi o polonees As-duur · 21 nokturni o nokturn-öömuusika nr.2 Es-duur · 26 prelüüdi
Algul esitas tantsu selle looja, alles hiljem eristusid elukutselised tantsijad. Euroopa varaseim tantsukunst on teada VanaKreekast, kus see kaasnes jumalakultusega. Keskajal kirik põlgas tantsu, kuid ei suutnud selle arengut pidurdada, õitsele puhkes rahvatants. 15. sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale seltskonnatants. See oli algul kõrgseltskonna harrastus, arenes 19. sajandil rahvalikumaks (kadrill, polka, valss) ja on 20. sajandil üldrahvalikuks muutudes jätnud rahvatantsu varju. Praegu on rahvatants taandunud peamiselt tantsuringide harrastuseks. Klassikaline tants kujunes 16.17. sajandil. 19. ja 20. sajandi vahetuses sündinud vabavormilisem plastika on mõjutanud ka klassikalist balletti. Tantsu liigitatakes: Tantsitakse üksi, paaris või hulgakesi. Eristatakse rahvatantsu, seltskonna ehk peotantsu ja lavatantsu. Euroopa lavatants
Kontsert, mida külastasin toimus 14. märtsil 2010 kell 18.00 Tallinna Kadroru lossisaalis. Algselt pidi kavas olema trio esitus A.Lauhhina, S. Kovarski ja A. Ivanovit , kuid kohale jõudis vaid pianist Andrei Ivanovit. Esitatud teosteks olid: 1. S. Rahmaninov (1873- 1943) · Variatsioonid Corelli teemale op. 42 · prelüüd g-moll, G-duurop. 32, gis-moll op.32 · Eleegia op.3 nr.1 2.F. Chopin (1810-1849) · Etüüd As-duur op.2 nr. 1 · valss op.64 cis-moll, des- duur · Ballaad nr. 4 op. 52 · Etüüd op. 25 nr. 11 · Etüüd op. 25. nr. 12 Alguses valitses saalis segadus , kuna kohali jõudis kolmest esinejast üks , kuid pianist täitis saali suure rahuga. Üleüldiselt oli kontsert nauditav ja meeldib. Nagu öeldakse siis ei saa olla head ilma halvata. Mõnda teost oli siiski raskem kuulajana haarata ja tihti võisin end leida hoopis kadrioru lossisaali lage uurimas. Esimeseks teoseks oli siis S
Glinka loomingus on kesksel ooperitel: sellega algab vene kohal ooperi "Ivan Sussanin" sümfoonilises muusikas ning "Ruslan ja Ludmilla". küpsusaeg. Tema kõige silmapaistvam ning rahvuslikke traditsioone rajav sümf. teos on "Kamaarinskaja". Sellele järgnesid "Valss-fantaasia" ning avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Need on temperamentsete tantsudega koloriitsed pildid Hispaania olustikust. TÄHTSAMAD TEOSED 3 ooperit-"Ruslan ja Ludmilla",(1842) "Ivan Sussanin" (1836) "Vürst Holmski" (1840)
Retsensioon Autor: Karolina Perv 11.2 Tallinn 2019 Mina külastasin 11. jaanuaril, Estonia kontserdisaali, kus käisin kuulamas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ehk ERSO poolt korraldatud kontserti, sarjast „Klaverikontsert” II kontsert. Esitusele tulid Sergei Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 d-moll, Claude Debussy Kolm sümfoonilist eskiisi „Meri” (“La Mer”) ja Maurice Raveli „Valss” ("La Valse”). Kontserdi pianist oli Mihkel Poll, ning dirigendiks oli Mihhail Gerts. Valisin just selle kontserdi, kuna parasjagu õppisime muusikatundides impressionismi ja hilis-romantismi, ning just see kontsert sisaldas nende ajastute heliloojate teoseid. Kontserdi esimeses pooles kõlas Sergei Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 d-moll, kus pianistina mängis suurepäraselt Mihkel Poll. Eriti meeldisid mulle selles palas orkestris
Austria muusika Paremale 1. Valsi sünnimaa 4. Kuulus tants 18. sajandi Viinis 6. Viini klassik 7. Eriline laulmisviis 8. Valsikuningas Alla 2. Rahvapill Alpi aladel 3. Millised on Austria rahvalaulud? 5. Millest arenes välja valss?
· tavaliselt voolas tekst koos muusikaga paberile ilma detailse lihvimiseta · laulus hakkab iga rida elama, iga tundevarjund ja inimkõne intonatsioon leiab muusikalise väljenduse, mis puudutab kuulaja südant. Meloodiline muusika ning siiras, südamlik sisu · laulud on väga väljendusrikkad ja tundehellad. Eriti armastatud on "Muinaslugu muusikas", "Sinilind", "Hall sõdurisinel" ja "Peagi saabun su juurde", kuid kindlasti ka "Saaremaa valss." · Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes"). · laule mängiti tihti raadios, esitati restoranides ja tantsupidudel · kui algas kampaania kõige lääneliku vastu nõukogude muusikas, sattusid põlu alla ka Valgre foksi- ja tangorütmis laulud · üle 100 laulu · kirjutas laule Eesti linnadest ning igaühega neist oli tal omamoodi suhe. Siia
käeall. Kes oli ühtlasi ka balettirepetiitor viini õukonna ooperi juures. 1844.a moodustas Johann Strauss II omaenda väikese orkestri.millega debüteeris Hietzing Dommayeri kasiinos. Esitades nii enda kui ka oma isa loodud teoseid. Temast saigi isale suur konkurent ning publiku poolehoid hakkas peagi juuniori poole kanduma. Straussi debüüti Dommayeri kasiinos on väga meeleolukalt kujutatud ka filmis "Suur Valss" kus kuulema laulmas ka kuulsat ameerika tenorit George Hustonit. Pärast oma isa surma 1949.aastal liitis Johann Jr enda ja oma isa orkestrid. Millega tegi ringreise nii Austrias,Poolas kui ka Saksamaal. Aastatel 1856-1865 andis ta igal suvel kotserte ka venemaal Pavlovskis. 1867.a külastas ta Inglismaad, Prantsusmaad ja Itaaliat. Ning 1872.a ka Ameerika Ühendriike, kus juhatas Bostoni festivalil sajatuhande pealise publiku ees kahekümne tuhandest muusikust
(tavaliselt on etüüd mõeldud ainult tehniliste võtete arendamiseks). Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo kõikumine (tempo rubato). Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse Väikevormid · 58 masurkat · masurka Dduur · 17 valssi · "Suur Briljant valss" Esduur · valss Aduur · Valss op 64 nr 1 Desduur "Minutivalss" · 16 poloneesi · polonees Asduur · 21 nokturni · nokturnöömuusika nr.2 Esduur · 26 prelüüdi · Prelüüd nr 15 Desduur "Vihmapiiskade prelüüd" · 27 etüüdi · Etüüd nr 10 cmoll "Revolutsiooniline etüüd" (arvatavasti kirjutatud, mõeldes ülestõusule kodumaal; "etüüd vasakule käele")
Pöörduti fantaasiamaailma, tekstiga seotud muusika: soololaulud ja ooperid. Tõsise ooperi kõrvale astus peagi meelelahutuslik operett. Instrumentaalmuusikas olid armastatumad programmilised lühipalad, orkestrimuusikas programmilised sümfooniad. Orkestrikoosseis täienes vaskpuhkpillide ning löökpillidega. Tekkis mitmete maade rahvuslikke koolkondi. Sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ning legendidest. Armastatumaks seltskonnatantsuks kujunes valss. 2. Nim. 5-7 märksõna mis iseloomustavad romantismiajastu kunsti? Tunnete rõhutamine, maastikumaalid, Rahulolematus kaasaja vastu, Puutumatu looduse imetlus, Keskaja ja eksootiliste maade imetlus, ilusat ilusamana- inetut inetumana 3. Mida mõistad virtuoosikultuse all 19.sajandi kontekstis? Virtuoosikultus - klaverimängija pandi viimase piirini proovile. ettekande keskmine oli instrumendi täiuslik tehniline valdamine. 4
Laulude tekstid kirjutas ta valdavalt ise, kasutades peale eesti keelt ka saksa ja inglise keelt. Raimond Valgre muusika on siiras ja meloodiline. Valgre loometööd on kasutatud mitmete Eesti heliloojate töödes, samuti ka mitmetes Eesti filmides. Raimond Valgre loomingu võib jaotada ka kolme etappi: 1) 1933-1941 aastatel restorani- ja salongimuusika periood. 2) 1941-1945 sõja-aeg. 3) Kuni 1949 aastani sõjajärgne periood. Raimond Valgre laule: ''Saarema valss''; ''Õige valik''; ''Kevad südames''; ''Narva valss''; ''Muinaslugu muusikas''; ''Pärnu ballaad''; ''Unelmate tänav''. Kasutatud kirjandus http://miksike.ee/documents/main/referaadid/raimond_valgre_jane.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Raimond_Valgre
annaabi.ee 
