Libahunt August Kitzberg Esimene vaatus Rehetaru ja tegelaste iseloomustus. Mann õpib lugema, perenaine vuristab vokki, peremees ja Jaanus tulevad kirikust, kuulevad ukse kraapimist ja ust avades tuleb sisse tapetud Libahundi tütar, kellele antakse süüa ja magamisase. Teine vaatus 10 aastat hiljem, tegelaste iseloomustus. Tiina ja Mari (Mann) on metsas maasikal. Tiina naudib loodust, Mari korjab marju. Koju minema hakates jääb Tiina metsa ja Mari jääb luurama Margust-Tiinat ning pahvatab Tiinale näkku, et too varastas Kaarli varsa. Kolmas vaatus Tehakse jaanituli, hakatakse nukku mängima kui Tammarud jõuavad, saadetakse Mari-Tiina sisse. Margus püüab Tiinat, Mari vihastub ja sõimab Tiinat avalikult libahundiks Tiina jookseb metsa. Neljas vaatus Margus norutab toas ja vanaema räägib Tammarude puhtast verest. Hunt olla talle ära viinud. Tiina tuleb tagasi, ku...
AUGUST KITZBERG (18551927) Jutustused. Kitzbergi esimene raamatuna ilmunud teos ,,Maimu", oli vastavalt tolleaegsele meole ajalooaineline romantiline jutustus. Loo nimitegelane kasvab üles isa hoole all metsakoopas, abiellub seadusvastaselt mungaga ning põletatakse nõiana tuleriidal. Tegevuspaik toimub 14.sajandi Karksi lossis ja selle ümbruses. Paljumängitud komöödiale ,,Rätsepa Õhk" külajutt ,,Rätsep Õhk ja tema õnenloos". Viimati nimetatud lool on teatud tõsieluline taust: Karksi rätsep Jaan Tõhk oli ostnud ühelt ahnelt karjamõisarentnikult loteriipileti kahekordse hinnaga ja hiljem lasknud mehe kiusamiseks lahti kuulujutu suurest võidust. Kitzbergi parimateks proosatöödeks peetakse kahte omavehl seotud juttu ,,Veli Henn" ja ,,Hennu veli". Nende peategelasteks on vanapoisiealised vennad Henn ja Jaan, kes lõpuks õnnelikult abielusadamasse jõuavad. Näidendid. Oma olulisemad teosed kirjutas Kitzberg pärast kutselise teatr...
SUUREMÕISA PÕHIKOOL 9. klass Maria Paat August Kitzberg Referaat Juhendaja: Marika Mägi Suuremõisa,2006 SISUKORD AUGUST KITZBERG.................................................................................................4 LAPSEPÕLV...............................................................................................................4 VALIK TEOSEID:...................................................................................................... 7 DRAAMALOOMING:................................................................................................7 PROOSALOOMING:..................................................................................................9 ELULUGU.........................................................................................
August Kitzberg 1855-1927 · Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja · Sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku pojana. · Autodidakt. Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. · Kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus draamaloomingule. · Tuntumad realistlikud külajutud: "Rätsep Õhk ja tema õnneloos", "Veli Henn", "Hennu veli" (idealiseerib maaelu ja rahvuslikku meelt, naeruvääristab kadaklust). · Hakkas näidendeid kirjutama 19. saj lõpul kohalike seltside tarbeks. Tema looming peegeldab eesti näitekirjanduse arenemist, alates vähenõudlikest jantidest kuni kunstiküpsete draamadeni. Kitzberg jäi truuks külamiljööle ja kogukohaainetele; talupoeglik elutunnetus kannab nii tema rah...
August Kitzberg 1855 1927 Lapsepõlv · sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres · kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas · perekonnanimi Kits, mille Halliste pastor muutis Kitzbergiks · venna käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana August Kitzbergi tubamuuseum ja monument Karksi-Nuias Tegevus · töötas mitmel pool vallakirjutajana · Lätimaal kontoristina · Tartus "Postimehe" juures ärijuhina · oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Looming · alustas külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes · esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus "Maimu" · jutustused, mis ilmusid kogumikus "Külajutud" · Vested ja följetonid (kasutas varjunime Tiibuse Jaak Tiibus) · kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid Näidendid · "Vanemuise" kui kutselise teatri avaetenduseks valitud "Tuulte pöörises" (1906) · draamad "Libahunt" ja "Kauk...
Valga Gümnaasium August Kitzberg (29.12.1855 10.10.1927) Referaat Koostas: Liisi Eelsaar 2 Valga 2009 Sisukord............................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 Lapsepõlv...................................................................... 4-5 Elulugu..............................................................................6 Looming.......................................................................7-10 Kirjanduslik tegevus.............................................................7 Draamalooming..................................................................8-9 I Draamaloomingu algus...
August Kitzberg TKJPG 12- AK Mariliis Kallion ELUKÄIK August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus 1855. aastal 1863 aastani perekonnanimeks Kits Koolihariduse sai venna juures Niitsaadu vallakoolis Armastas palju lugeda Kitzberg pidas mitut ametit: ta oli valla- ja kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning Lätis tegi ta kirjatööd vabrikutes ELUKÄIK Ta oli kaks korda abielus. Kirjanduslikku tegevust alustas 1870. aastail tõlketööga ja koduloolise raamatuga „Kodu-kurukesest” (1878). Pärast eesti kutselise teatri sündi keskendus Kitzberg näitekirjandusele ning avaldas draamasid („Kauka jumal,” „Libahunt” jpm.) Aastal 1927 suri A. Kitzberg ja maeti Tartu Raadi kalmistule Mõistab hukka sotsiaalset vägivalda. LOOMING Tema loominguline tegevus hõlmab ajaliselt pool sajand...
August Kitzberg 1855-1927 Lapsepõlv Sündis 1855 Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas. Perekonnanimi Kits, mille Halliste pastor muutis Kitzbergiks. Venna käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. August Kitzbergi tubamuuseum Karksi-Nuias August Kitzbergi tubamuuseum August Kitzbergi tubamuuseum Tegevus Töötas mitmel pool vallakirjutajana Riias kontoristina Tartus "Postimehe" juures ärijuhina Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik Oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Looming Alustas külajuttude avaldamisega ajalehtedes. Esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus "Maimu" . Jutustused kogumikus “Külajutud”. Looming Följetonid (kasutas varjunime Tiibuse Jaak Tiibus) Memuaarid "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused” Kirjutanud ka lastejutte- ja näidendeid. Ühe vana “Tuuletallaja” n...
AUGUST KITZBERG Eesti draamakirjanduse üks rajajaid August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855. a Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Ta kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Alates 1871 aastast töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. 1894 pidi ta venestusreformide tõttu sellest ametist loobuma. Kuni 1901 aastani elas Kitzberg Lätimaal töötades mitmes vabrikus kontoristina, 1898-1901 elas Riias. Aastatel 1901-1904 töötas Kitzberg Tartus "Postimehe" juures ärijuhina, 1904- 1920 oli Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik, aktiivne EKSi tegelane. Kitzberg oli vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas ka tärkavat Noor-Eesti liikumist ja aitas noortel albumeid kirjastada. Aastal 1920 hakkas Kitzberg saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige. Suri Tartus 10. oktoobril 1927 ja ...
August Kitzberg 29. detsember 1855 10. oktoober 1927 August Kitzberg elas lapsena (18571871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli Kits. Kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Kuid Jaan Kitzberg oli rahul: ega nimi meest riku. Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid Karksi valda Pöögle- Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum. Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa tüübid ja olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele. August Kitzbergi monument as...
August Kitzberg ``Libahunt`` Küsimused: 1. Mida usuti vanasti libahuntidest ning kuidas nendega käituti? 2. Kes olid Tiina vanemad? Mis neist sai? 3. Kuidas sattus Tiina Tammarude perre? 4. Põhjenda, et Tiina oli looduslähedane inimene? 5. Mille poolest on sarnased esimese ja viienda vaatuse lõpud? 6. Mis roll on teise vanaemal? 7. Miks Margus ei lähe metsa Tiinaga? 8. Kes on süüdi sinu arvates Tiina hukkumises? 9. Kas Mari usub tõepoolest, et Tiina on Libahunt? 10.Miks ei kaitse Tammarulased Tiinat? Vastused: 1.Libahunte ei tohtinud nimepidi nimetada, kuna metsakutsa pidi kurjaks saama. Arvati, et on olemas inimesi, kes oskavad end moonutada libahuntideks.Selliste kahtlustega inimesed lasti maha või peksti jõhkralt surnuks. 2. Tiina ema oli nõid(kutsuti teda nii). Ta peksti Tiina nähes surnuks. Tiina isa suri , kui Tiina oli alles väike(uppumissurm)....
August Kitzberg «Libahundi» analüüs Peategelased: Mari, Margus, Tiina Kõrvaltegelased: Jaanus, Vanaema, perenaine, peremees, Märt Sündmused: 1. Ilmus noor tüdruk, keda perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta üles kasvatada. 2. Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtta. 3. Margus hoopis Tiinasse. 4. Pere keelas, et Margus abielab Tinaga. 5. Mari jutustas rahvale, et Tiina on libahunt, kes kord varsa murdis. 6. Tiina oli löödud ja jooksis ära metsa. 7. Tiina kutsus Margust endaga metsa elama. Margus kõhkles ning Tiina nutes minema. 8. 5 aastat pärast ühel ööl tulid hundid. Margus tahtis hunte minema põletada, kuid tabas Tiinat, kes sai surmavalt haavata. 9. Margus viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. Tegevuspaik: Tammaru talu Kulminatsioon: Mari jutustas rahvale, et Tiina on libahunt. Konflikt: Pere e...
Libahunt August Kitzberg Tegelased: · Tammaru peremees · Tammaru perenaine · Margus · Tiina · Mari · Vanaema · Jaanus · Märt I vaatus: Perenaine, vanaema, Mann ja Margus ootavad koju peremeest ja sulast. Väljast kostab huntide ulgu ning selle saatel saabuvad ka oodatud pereliikmed. Ukse taha ilmub külmunud nõialaps, kes võetakse sisse sooja. Lapsel lubatakse ööseks jääda ning järgmisel päeval otsustada, mis edasi saab. II vaatus: Möödunud on kümme aastat ning lapsed on suureks kasvanud. Mari ning Tiina läbisaamine on paranenud. Tiina, Mari ning Margus on metsas, kui Mari otsustab, et läheb koju. Tiina ning Margus jäävad metsa ja tüdruk õrritab poissi. III vaatus: Terve pere on jaaniõhtul metsa ääres lagendikul. Joostakse nukku ning Margus ajab taga Tiinat. Tema tegevus aga ärritab Mari ning see räägib kõigile, e...
Kool Referaat AUGUST KITZBERG Autor: Juhendaja: 2011 Elulugu August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus. Ta sündis 1855. aastal. Tal oli kaks venda Ado ja Jaan. Tema oli oma pere poegadest kõige noorem. Ta elas lapsena Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister ning ta käis samas koolis, kus ta vend oli õpetaja. Niisiis kasvas ta üles oma venna Jaani juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Venestusperioodil 1893 lasti Kitzberg vallaametist puuduliku vene keele oskuse pärast lahti ning aastast 1894 töötas kontoriametnikuna Daugavpilsi lähedal Kalkne mõisas. Kitzbergil oli peale selle veel mitu ametit. Ta oli kohtukirjutaja, Tartus "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises" ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikutele. Rännuaastad ei olnud loominguliselt...
,,LIBAHUNT" AUGUST KITZBERG Kokkuvõte ,,Libahundi" tegevustik toimub ajas, kui Eestis valitses pärisorjus. Usuti nõidade ja libahuntide olemasolusse ja peeti seda elu, mida elati ainuõigeks. Loo peategelaseks on nõia tütar Tiina, kuna külarahvas siiralt uskus, et Tiina ema oli paha ja nõid, siis pilluti ta kividega surnuks. Tiina oli väga väike ja tal ei olnud kuskile minna, nii sattuski ta peale ema surma Tammaru talu ukse taha, kuhu ta võeti elama. Tiinast ei kasvanud, aga selline inimene kellega Tammarulased olid harjunud. Tiina oli pigem oma emasse ja isasse, ta tahtis olla vaba, mitte teiste inimeste ori. Tiina oli veendunud, et inimesed peavad uskuma oma unistustesse ja mitte laskma teistel inimestel enda üle valitseda. Peale oma elurõõmu oli Tiina ka ilus ja nii armuski perepoeg Tiinasse. Ajast aega olid Tammaru...
Libahunt August Kitzberg Raamat räägib Tiina elust ning usutakse, et Tiina ema oli nõid ja Tiina on libahunt. Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, Tiina, Mari , vanaema, Jaanus ja Märt Ühel talvisel pimedal õhtul oli kuulda huntide ulgumist. Kõik kardsid hunte. Tuppa astusid Tammaru peremees ja sulane Jaanus, nad käisid hunte hirmutamas. Toas olid Mari, Margus, vanaema, perenaine, peremees ja Jaanus. Samal õhtul kui päike oli juba loojunud ja väljas oli kottpime, kraapis keegi ust. Kõik kohkusid ning arvasid, et see on hunt. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti ja vaatas välja. Kedagi polnud näha. Vaatas siis allapoole ning nägi seal väikest tüdrukut. Nad läksid tüdrukuga koos tuppa ning pakkusid talle süüa ja juua. Seejärel käskisid lapsel ahju peale magama minna. Järsku tõusis laps voodis istukile ja hakkas kõva häälega nutma ja hüüdis ema. Varsti ...
August Kitzberg "Libahunt" autor Andres Martinson. Blog: http://goo.gl/KCgdZ August Kitzberg "Libahunt" Näidendi põhiidee on selles, et oma isikliku õnne eest võideldes ühiskonnaga vastuollu sattunud peategelane hukkub kui ta on ühiskonnast välja tõugatud. Samuti näidatakse ebausu mõju inimeste saatusele. Tiina on oma välimuse ja iseloomu poolest niivõrd erinev oma kasuvanematest ja külarahvast ning see vastuolu viib paratamatult selleni, et ta heidetakse perekonnast (ühiskonnast) välja. Konflikti põhjustab Tiina ja Mari võitlus oma armastatud Marguse pärast. See viib hiljem avaliku vastuoluni pere- ja külarahvaga. Tiina on tumedat verd, uhke, talle meeldib loodus, vabadus, ta märkab ilu enda ümber. Tiina on pärit vabade inimeste tõust, kes ei olnud mõisa ja kiriku kirjas vaid elasid vabalt metsade keskel. Tammarude pere on orjameelne ja alistunud. Nad on leppinud sellega, mida mõis ja kirik käsib teha. Na...
August Kitzberg ``Libahunt`` Küsimused: 1. Mida usuti vanasti libahuntidest ning kuidas nendega käituti? 2. Kes olid Tiina vanemad? Mis neist sai? 3. Kuidas sattus Tiina Tammarude perre? 4. Põhjenda, et Tiina oli looduslähedane inimene? 5. Mille poolest on sarnased esimese ja viienda vaatuse lõpud? 6. Mis roll on teise vanaemal? 7. Miks Margus ei lähe metsa Tiinaga? 8. Kes on süüdi sinu arvates Tiina hukkumises? 9. Kas Mari usub tõepoolest, et Tiina on Libahunt? 10.Miks ei kaitse Tammarulased Tiinat? Vastused: 1.Libahunte ei tohtinud nimepidi nimetada, kuna metsakutsa pidi kurjaks saama. Arvati, et on olemas inimesi, kes oskavad end moonutada libahuntideks.Selliste kahtlustega inimesed lasti maha või peksti jõhkralt surnuks. 2. Tiina ema oli nõid(kutsuti teda nii). Ta peksti Tiina nähes surnuks. Tiina isa suri , kui Tiina oli alles väike(uppumissurm)....
LIBAHUNT August Kitzberg Vaatus Olulisim sündmus Pinge tõstmise vahend Konflikt I Tiina kasulapseks võtmine Hundid, ootus, lapse - tulek II Avastati, et Tiina ema oli nõid; lõpuks hakkas Hakati arvama, et Tiina Tiina-Mari aga Mari aru saama, et hoopis Tiina on on libahunt. libahunt. III Tiina läheb metsa Üha enam inimesi usub, Margus-Mari et Tiina on libahunt. IV Tiina tuleb metsast tagasi Järsku nähakse toas Vanaema-Margus varju ...
Kirjanduslik ekskursioon August Kitzberg 24.september 2009 aastal me käisime August Kitzbergi kooli elu ja kodu uurimas. Me käisime vaatamas Maimu koobast, ja meile tehti ekskursioon, kus elas Kitzberg ja millega ta tegeles. See kool kus käis A.Kitzberg, pidi 4aastaga ära õppima mõistusega lugemist, korratabel pidi peas olema, usu õpetus. Nad pidid oskama teretama ja Jumalaga suhelda. Kui sa kuulsid mingit uut uudist või õpetust, tuli seda teadet kohe teistega jagada. 1864 aastal ehitati see kooli maja, kus käis Kitzberg. Kooli maja ja kohtumaja oli koos ühes majas. Kõik mis toimus kohtu ruumis, oli kuulda kooli klassi. AUGUST KITZBERG August Kitzberg elas lapsena (18571871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja"noorpõlve mälestused". Nen...
August Kitzberg ,,Kauka jumal" o Kritzberg kui dramaturg Küpsesse loomeikka jõudes keskendus Kitzberg näitekirjandusele ning temast sai Eesti kunstiväärtusliku draama rajaja. Tema tuntuimad teosed on näiteks ,,Kauka jumal", ,,Tuulte pöörises" ja ,,Libahunt". Need teosed kuuluvad ka eesti draamaklassikasse. Peale selle on Kitzberg kirjutanud mälestusi ja lastejutte ning päevakajalisi följetone Tiibuse Jaagu ja Tiibuse Mari pseudonüümi all. Kirjanduse kõrvalt töötas ta valla-ja kohtukirjutaja, ärijuhtija ning ametnikuna. Kui ta 1920. aastal kirikupensioni hakkas saama, loobus ta ametnikutööst ja pühendus ainult kirjandusele. August Kitzberg elas aastatel 1855-1927. o Teose zanrimääraja Näidend ,,Kauka jumal" on draama, sest seal on ühendatud tragöödia ja komöödia. See käsitleb elulisi teemasid ning pühendub inimeste psühholoogiale ja käitumisele. Üldisel...
Tähtsad ajaloolised isikud Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem, Peeter ja Oskar. 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse. 1902. aastal astus Johan Vilno sõjakooli, aasta hiljem komandeeriti ta Vilno jalaväe junkrukooli teise roodu, kus ta määrati õppima üldklassi. 1903. aastal ülendati Laidoner allohvitseriks ja 1904. aastal vanemveebeliks. Ta lõpetas sõjakooli 5. mail 1905.a. oma kursuse parimana ja teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga ning ülendati nooremleitnandiks. Esimese maailmasõja alates määrati III Kaukaasia armeekorpuse staapi käsundusohvitseriks, kus teenis kuni 1915.a. märtsini. Laidoneri toetusel oluline roll Konstantin Pätsi võimu järgneval kindlustamisel. 1934 teostati tema juhtimise...
,,Libahunt" August Kitzberg Mina tegin siis oma raamatu kokkuvõtte raamatust nimega ,,Libahunt". See raamat räägib ühest perest, kelle ukse taha ilmus ühel talvisel päeval hirmunud noor tüdruk, kes oli üleni ära külmunud ning pererahva südametunnistus ei lubanud teda ukse taha huntide juurde jätta. Perenaine ja peremees otsustasid mida teha ja mõtlesid, et võiks koos kasutütre ja suurema pojaga ta üles kasvatada ning panid ta nimeks Tiina. Läks umbes kümme aastat mööda ja poeg pidi endale naise võtma, kuid selle juures oli üks asi millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma, kuna Tiina oli tumedat verd. Oli kätte jõudnud jaanipäev ning kõik mängisid lõbusaid mänge, kuid järsku ühel tühisel mängul, nuku jooksul, sai kõigile selgeks, et Margus eelistab Marile tiin...
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. ...
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: August Kitzberg TEOSE PEALKIRI: Kauka Jumal TEOSE ŽANR: Realistlik külaproosa ILMUMISAASTA:1912 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) August Kitzberg sündis Mulgimaal 1855 aastal ja suri Tartus 1927 aastal. Kasvas ta siis üles Karksi vallas olles tihedalt seotud kooliõpetaja perekonnaga. Ta on töödanud mitmes vallas ametnikuna kuid pidi tööst loobuma venestusreformi tõttu. 1894-1901 aastal töötas ta Riias kontoristina kuid läks sealt edasi tööle Postimehesse kus ta oli ärijuht ja ka Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik ning aktiivne Eesti Kirjanduse Seltsi liige. Tema sõbrad ei kutsunud teda Kustiks nagu paljud asjatundjatele meeldib väidata. Ta oli sotsiaal liberal, positiivne ja noortesõbralik inimene ning kirjutas näidenteid, külajutte ja proosasi päristöö kõrvalt milleks oli siis ärimaailmas askeldamine. Ta lood...
Libahunt August Kitzberg Lühikokkuvõte Kord elas tore perekond nimega Tammaru. Tammaru peremehel ja perenaisel oli poeg Margus, sulased Jaanus ja Märt ning kasutütar Mari, peres elab ka Marguse vanaema. Ühel külmal õhtul kui Mari luges ja perenaine ketras, saabusid õuest külma tuule käest Jaanus ja peremees. Olid juba sööma hakkamas, kui äkki kostis ukse tagant huntide ulgumine ja kraapimine. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti. Suureks üllatuseks ei olnud aga ukse taga hunte vaid üks väike tüdruk, kes tõmmati ruttu tuppa. Pikemal uurimisel selgus, et tüdruk on äsja mõrvatud ,,nõia" tütar. Türukule pakuti süüa ja õhtu saabudes tehti talle ahju peale magamiskoht. Tüdruk sai endale nimeks Tiina ja pererahvas jättis ta enda juurde. Tiina saabumisest on möödas 10 aastat, Mari, Margus ja Tiina on täiskasvanud. Mõlemal...
1)Eesti realism Ärkamisaja eesti kirjandus Ärkamisajal oli pandud alus eesti kirjandusele tema kõigis põhiliikides. Patriootiline paatos leidis kirjandusliku väljenduse rahvusromantismis, mis tõusis kõige eredamalt esile lüürikas ja lüroeepikas, hiljem ka ajalooainelises jutustuses. Kaasaja elust jutustav proosa ja näitekirjandus ei teinud kaasa romantilist kõrglendu. Neile omane maalähedane asjalikkus probleemistikus ja tõepära taotlus olukujutuses hakkas järk-järgult tugevnema ja 19. sajandi viimasel aastakümnel sai eesti kirjanduses valdavaks realism. Realistlik kirjandusvool Realism (sõnast realis ld k esemeline, tegelik) kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilmnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud. Nende kahe voolu vahel ei olegi alati selget vahet tehtud. 19. sajandi lõ...
Libahunt A.Kitzberg 1.vaatus On talve õhtu ja rehetares käib ikka usin töö. Vahetevahel kostub õuest huntide ulgumist. Kõik see pere pidi minema muidu nõia tapmisele, kuid läks ainult peremees(50a.) koos sulane Jaanusega (25a.). Koju jäid 8-aastan Mann(Mari), 40- aastane perenaine, 14 aastane Margus ning 60-70 aastane poolpime vanaema. Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks. Kuid kui ta kuulis oma isa ja sulase Jaanuse häält, siis rahunes ta maha. Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine küsis imestusega, et kuidas püss märjaks ei saanud. Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal ...
film Libahunt (1968) Valga Gümnaasium 10.A Mareli Nielson Tegijad: Rezissöör- Leida Laius Stsenarist- Leida Laius ja Lembit Remmelgas Operaator- Algimantas Mockus Lembit Remmelgas 4. veebruar 1921 25. juuli 1992 eesti kriitik, tõlkija ja stsenarist Algimantas Mockus 1931.A Leida Laius Leedu 26. märts 1923 6. aprill operaator 1996 Oli eesti filmilavastaja Roman Sabsay Kunstnik- Linda Vernik Kostüümikunstnik- Hil...
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...
August Kitzberg August Kitzberg oli kuulus näitekirjanik, kes sündis 1857.aastal Pärnumaal, Laatre vallas, Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister (Penuja küla kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused".) Kuni 1863 aastani kandis ta nime August Kits, kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks, seega muutus August Kits, August Kitzbergiks. Kitzberg kasutas vestekirjanikuna varjunime Tiibuse Jaak. Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid Karksi valda Pöögle-Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum. Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa...
August Kitzbergi elulugu ja looming...................................................3 4 5 August Kitzbergi tähtsus......................................................................6 ,,Libahundi" peamised konfliktid.........................................................7 8 9 Kasutatud kirjandus.............................................................................10 Kitzbergi elulugu ja looming August Kitzberg sündis 29. dets. 1855. aastal Abja vallas Laatre külas Puldre talus. Tema esivanemad põlvnevad Abja vallast Laatrest. 1863. aa...
(Kool) (klass) (Nimi) Libahunt Arvustus (kuupäev) AUGUST KITZBERG Eesti draamakirjanduse üks rajajaid August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855. a Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Ta kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Alates 1871 aastast töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. 1894 pidi ta venestusreformide tõttu sellest ametist loobuma. Kuni 1901 aastani elas Kitzberg Lätimaal töötades mitmes vabrikus kontoristina, 1898-1901 elas Riias. Aastatel 1901-1904 töötas Kitzberg Tartus "Postimehe" juures ärijuhina, 1904-1920 oli Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik, aktiivne EKSi tegelane. Kitzberg oli vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas ka tärkavat Noor-Eesti liikumist ja aitas noortel albumeid kirjastada. Aastal 1920 hakkas Kitzberg saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjan...
Eesti teatri ajalugu Tatrielemente võime leida juba rahvalikest mängudest ja rituaalidest. Teater kui kunstiliik jõudis eestisse saksa kultuuri kaudu. 1529 esimene teadaolev teatrietendus eestis. 18.saj lõpus väga populaarne näitekirjanik august von kotzebue, elas tallinnas. 1870 .a 24 juuni eesti rahvusliku teatri synd. Lydia koidula näitemänguga,..saaremaa onupoeg.... vanemuise seltsi uus maja tartus jaama tänavas. 1871 uus näidend... saaremaa mulk ,koidula oma teos. Koidula teatris oli näitlejateks ainult mehed. 1880 keksel hakkas vanemuse seltsi teatrikruppi juhtima august viira. Keda võib pidada esimeseks elukutseliseks eestlasest teatrijuhiks. Repetuaaris peamiselt saksa ja eesti lyhikomöödjad 20 saj. Alguses hakati teartilt ootama juba ka tõsisemaid ja kaasaegsemaid lavastusi. Uuseks esimeheks ja teatri juhiks valiti seltsile Karl Menning. Esimene professionaalne teatrilavastaja. Karl menningu teatri põhimõtted: 1. Rahva hari...
19. sajandi algus - 1911 19. sajandi algus. Külalistruppide vastuvõtuks ehitatakse Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta laudhoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Hoone on 16 sülda pikk ja 5 sülda lai (umbes 33x10m). Maja asub Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu rahva tollases igasuvises laadapaigas ning kuulub vaestekolleegiumile, kes etendustest saadud tulusid kasutab linna vaeste heaks. Eliisabeti kiriku õpetaja Johann Heinrich Rosenplänter soodustab teatrietendusi ja soovitab nende vaatamist ka kogudusele. Pärast tema surma proovib kirik mitmel korral oma külje alt seda patust lõbustusasutust lahti kangutada, kuid see ei õnnestu. Hoone lammutatakse alles 1893 kiriku juurdeehituse käigus. Ruumi kasutatakse ainult suvel, valgustatakse lampide ja küünaldega, ehitakse kaskedega, nagu külades simmanite ajal rehealused. Istmeid pole, et ruum rohkem mahutaks. Puudub ka lava - selle ehitavad s...
Kirjanduse liigid ja žanrid Täida tabel näidete eeskujul Eepika – jutustav Lüürika - luule Dramaatika - kirjandus näitekirjandus Romaan – Tammsaare Ballaad – Under Tragöödia – Kitzberg „Tõde ja õigus”, Tolstoi „Porkuni preili”, Goethe „Libahunt”, „Sõda ja rahu” „Metshaldjas” Shakespeare „Hamlet” Eepos – F.R. Luuletus – Juhan Liiv Draama – A. Kitzberg Kreutzwald ''Ema'', Lydia koidula ''Tuulte pöörises'', E. ''Kalevipoeg'', A. ''Teretamine'' Vilde ''Tabamata ime'' Heintalu ''Kuldmamma!'' Novell – August Gailit Sonett – M. J. Eisen Komöödia – E. Vilde ''Ristisõitjad'', August ''Õnnesoov isamaale'', ''Pisuhänd'', Oskar Luts Mälk ''Surnu surm'' L. Koidula ''Omal teul'' ''Kapsapea'' Jutustus – Oskar Luts Pastoraal – Vello ...
Novell, hümn, draama Novell • Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. • Novelližanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. Giovanni Boccaccio. 16. juuni 1313 – 21. detsember 1375 Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameroni" ("Decamerone"; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 1349– 1353. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust. Tuntuid novellimeistrid • August Gailit • Nikolai Gogol • Franz Kafka • August Mälk • Edgar Allan Poe • Anton Tšehhov • Friedebert Tuglas • Peet Vallak • Arvo Valton Hümn • on antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid. • 19. sajandil hakati hümnideks n...
TEATER EESTIS · eesti rahvusliku teatri sünniajaks peetakse aastat 1870, mil Vanemuise seltsi majas kanti 24. juunil ette Lydia Koidula näitemäng "Saaremaa onupoeg" · kuna nõudmine piletite järele oli väga suur, siis korrati etendust järgmisel päeval · see oli esimene kord, mil nähti eesti keeles ettekantud näitemängu omaenese rahva elust · "Saaremaa onupoeg" oli sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus · Lydia Koidula kohandas näidendi eesti oludele ja sidus ärkamisaja ideedega kirjutas juurde laulud ja viisid saatis etendust ise klaveril hoolitses kostüümide, jumestuse ja parukate eest · elukutselisi näitlejaid ei olnud ja seepärast mängisid kaasa Lydia vend ja tema sõbrad · tol ajal ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised L. Koidula vend sõbraga etenduses "Kosjakased" KUTSELINE TEATER · ehitati esimesed tõelised teatrihooned · 1906 avati Ta...
Teater Eestis 19181940 2004 Sisukord: Sissejuhatus.............................................lk3 Teatrielu areng aastatel 1918-1940.................lk4 Vanemuine 1914-1940.................................lk8 Eesti Draamateater....................................lk9 Pärnu teater Endla....................................lk10 Kokkuvõtteks...........................................lk14 Sissejuhatus 2 Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas. Läti Henrik mainib küll juba ristisõdijate korraldatud vaatemänge, ometi puuduvad meil andmed, nagu oleks keskaegne teater oma mitmesugustes vormides siin laiemalt ...
Eepika ehk proosa - muinasjutt Silvi Väljal "Jussikese seitse sõpra" - muistend Friedrich Selg ,,Kivi Martna kiriku pihta" - naljand Leida Tigane ,,Peremees ja sulane" - mõistatused Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. - vanasõnad Heal lapsel mitu nime - kõnekäänud Silma torkama - romaan August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" - lühiromaan Mati Unt ,,Sügisball" - sari H. De Balzac ,,Inimlik komöödia" - jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" - novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblik" - anekdoot Neeger päevitab - essee - müüt F. R. Faehlmann ,,Koit ja hämarik" - aforism A. H. Tammsaare Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. - novellett F. Tuglas ,,Pimedas - marginaal F. Tuglas ,,Marginaal" - saaga Island ,,Vanem Edda" - lühijutt Astrid Reinla ,,Kaubamajas" Eepika ja luule vaheline liik ehk lüroeepika - eepos F. R. Reinhold ,,Kalevipoeg" ...
Rühmitus Tegutsemise Kes sinna kuulusid Taotlused Väljaanded Rühmituse jälg eesti aeg kirjandusloos ,,Noor- 19051916 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Sõnastasid 5 ,,Noor-Eesti" albumit. Tõstsid kirjanduse Eesti" Grünthal-Ridala, August Kitzberg, Johannes liikumise vormi- ja stiilikultuuri, Aavik ja Bernhard Linde. põhiloosun viisid kirjanduskriitika gi paremale tasemele, järgmiselt: tõstsid ,,En...
MODERNISEERUV EESTI Poliitilised olud Eestis 19.-20.sajandi vahetusel. Rahvusluse uus tõus 1890.aastatel venestussurve nõrgenes. Linnaharitlaste tähtsuse kasv. 1."Tartu renessanss" Üldnimetaja muutustele, mille algatasid uue põlvkonna esindajad. ,,Postimees" 1896.aastal ostsid ajalehe ,,Postimees ära Villem Reiman, Oskar Kallas, Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (1868-1941?) 1896.aastast ,,Postimehe" peatoimetaja Kultuuritegelased, kes töötasid ,,Postimehes": August Kitzberg, Peeter Põld, Anton Jürgenstein, Karl August Hindrey. Tõnissoni vaated: Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. Eesti keele laiem tarvitamine. Eestlastel peavad olema ühesugused õigused teiste rahvastega. ,,Suurest poliitikast" hoidumine. Rahvus on üks tervik.-Tõnissoni viga Tõnissoni pooldajad: Eesti haritlased Jõukam talurahvas Linnakodanlus 2.Tallinna radikaalid. 1901. hakkas Tallinnas ilmuma ajaleht ,,Teataja" Konst...
Eesti teatri ajaloo eksamiküsimused 1. Teatriajaloo uurimise ja kirjutamise eripära. Teatriajaloo uurimise paradigmad: Positivistlik: Objektiivse ja tõese ajalookirjelduse nõue, kus faktid kõnelevad enda eest ise. Väärtustatud on uurimismaterjali hoolikas kogumine ja kirjeldamine. Postpositivistlik: Subjektiivsus on paratamatus, kus fakte vahendavad sümbolsüsteemid. Väärtustatud on ajaloo tõlgendamine, olles teadlik teiste tõlgenduste võimalikkusest Uurimistöö astmed/etapid: 1) Uurija uurib ja vaatleb (kogub materjali, loeb dokumente). 2) Analüüsib ja sünteesib (tõlgendab kogutud materjali). 1.-2.aste põimuvad! 3) Vahendab tulemusi ettekande, artikli, raamatuna. Teatrisündmused on potentsiaalselt kõik, mis mineviku teatris ja teatrielus on aset leidnud (teatrilavastused; muutused teatriprotsessides; muutused teatrite tegevuses; millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid"...
.Vanem eesti kirjandus 11. klass Nimi _____________________________ Punkte 200/_____ Hinne ___ Meie esivanemad on julgemate oletuste järgi elanud (kus?) __________________ kaldal ligi _________aastat. Igal rahval on enne (millist?) _____________________ kultuuri olnud (mille?) __________________ aeg. Viimast anti edasi suuliselt ühelt põlvkonnalt teisele. 13. sajandi alguses oli eestlasi umbes 150 000. Nad tegelesid künnipõllunduse, _________________ ja _________________, sõitsid merd ja kauplesid naabermaadega. ____________________ eluviis oli kujundanud nende ühiskonnamudeli, milles ei olnud kesksel kohal riik ja võim, vaid _________ ja _________. ______ a algas eestlaste vabadusvõitlus saksa ristirüütlite vastu. 20 aastat hiljem langes maa _________ ja __________ võimu alla ning ühtlasi nende (mille?) _______________ mõjuvälja. Alates ___ sajandi I poolest oli meie rahvas võõra võimu all ja seda ___...
Retsensioon ''Kauka jumal'' Käisin 26. Septembril Kuressaare Linnateatris vaatamas August Kitzbergi näidentit ''Kauka jumal'', mille lavastas Väino Uibo. Näitlejateks olid sellised nimed nagu Peeter Jürgnes(peategelane), Lea Kuldsepp, Virgo Neemre, Aili Salong jt. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg enamasti naljamänge. Esile tuues tema tuntumad teosed ''Punga-Mart ja Uba-Kaarel'', ''Rätsep Õhk'', ''Libahunt'' jne. Kitzberg on ka kirjutanud lastejutte, mälestusi ning vesteid mis pole aga nii tuntuks osutunud. Näidend jutustas uhkest Mogri Märdist kellel oli nii poeg(noor Märt), tütar(Miili) kui ka hoolitsev naine(Mari). Mogri Märdile aga kõige tähtsam oli tema raha. Ta andis küll laenu kõigile kes küsisid, kuid hakkas kohe nõudma võlgu. Mogri Märdi jaoks oli raha kui võim, mis teeb temast jumala. Ta uskus seda nii tõsiselt, et ei lubanud isegi oma poega vaesele, kuid töö...
Teater ja näidendid ( 1900-1920) Estonian teater Estonia uue maja avamine 24. augustil 1913 Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Näidend 1 Päikese tõusul ( 03.09.1906) Estonia Mait Metsanurk ( alusteose autor) Paul Pinna ( lavastaja) 4 vaatust Näidend 2 Hamlet ( 24.08.1913 ) Estonia William Shakespeare ( alusteose autor ) Karl Jungholz ( lavastaja ) Zanr-kurbmäng Näidend 3 Pisuhänd ( 25.02.1914 ) Estonia Eduard Vilde ( alusteose autor ) Theodor Altermann ( lavastaja ) ...
Libahunt August Kitzberg Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, nende poeg Margus, kasutütred Tiina ja Mari, vanaema, sulased Jaanus ja Märt. Ühel talvisel õhtul hukati küla kirikus nõid, kellel oli ka tütar. See tütar jõudis Tammaru pere ukse taha ning seal ta võeti tallu elama. Seal talus kasvas ka teine kasutütar nimega Mari. Kui Tiina, Mari ja Margus täisealisteks said, siis Marguse ja Tiina vahel tekkis armastus, kuid Mari oli kade Tiina peale. Mari rääkis külarahvale, et ta nägi kuidas Tiina käis libahunti jooksmas. Küla uskus, et ongi olemas libahunt, kes nende lambaid murrab. Jaaniõhtul kõik mõnitasid Tiinat, et ta on libahunt ning Tiina ei talunud seda ning jooksis neljaks päevaks metsa. Tammaru pere juurde tagasi minnes pere ei lubanud Tiinat enam tallu tagasi ning ta jooksis uuesti metsa. Viie aasta möödudes ühel talvisel õh...
Josefina-Marii Sink Libahunt nüüd ja vanasti Ammustel aegadel uskusid inimesed, et libahundid on osa loodusest ja nendesse suhtuti loomulikult. Uskumused muutusid ajal, mil tähtsaks sai usk. Tänu usule hakati libahunte hukka mõistma. Seda peamiselt seetõttu, et neid hakati seostama kurjuse ning Jumala teotusega. Keskajal suurenes huvi nende olendite vastu, kuna inimesi, keda kahtlustati libahundiks olemises, hukati avalikult. Jutte libahundist ei kohta me ainult rahvapärimuses, vaid ka 20. ja 21. sajandi kirjanduses. Lood libahundist köidavad inimesi tänase päevani. Eesti rahvausundis teati, et libahundiks võis saada nõia needmise läbi või ise maagilisi toiminguid tehes. Viimase variandi puhul tõmmati näiteks hundinahk selga, määrati end nõiutud võidega, tehti kolm ringi ümber nõiutud kivi, või loeti nõiasõnu. Rahvapärimus...
POEEM JA DRAAMA Koostaja: Hanna-Stiina Kortin POEEM • rangete žanritunnusteta pikk lüürilise või eepilise sisuga jutustav luuleteos • sisulise haardeulatuse poolest väiksem kui eepos • vormi poolest suhteliselt vaba • pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süžee • poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis • romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus • terminit kasutatakse ka muusikas, nt sümfooniline poeem • poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente • Selle lüroeepilise žanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem • proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata • lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus • lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minima...
ROMANTISM REALISM Romantism sa alguse 17.saj. lõpus 18. saj. Realism tekkis Euroopas 19. sajandil. alguses Prantsusmaal. TUNNUSED : Romantsim rõhutas tundeelu tähtsust ja * sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest ; kujutatava erakordsust, väärtustas * täpne, usutav, elutruu miljöö ; rahvaloomingut. Romantikute * sündmustiku asjalik, rahulik külg, teoste kirjandusliigiks kujunes luule, kuid kirjutati ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid ja proosat, eelkõige romaane. fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida Romantismil on ühiseid jooni 18. sajandi õpitakse tundma kogemuste kaudu ; sentimentalismiga. * ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine ; * oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs ; TUNNUSE...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
