Tegelased : Oidipus, Teiresia pime ennustaja, Kreon, Iokaste Oidipuse abikaasa. Menoikeuse poeg oli Kreon. Menoikeus Kreoni ja Iokaste isa. Proloogis näeme Oidipust kui tarka, abivalmist, kohusetundlikku ja oma rahva eest hoolitsevat valitsejat. Ta on valmis tegema kõik, mida taevajõud käsivad. Tema demokraatliku valitsemisviisi iseloomustavad soov asju avalikult arutada. Oidipusest räägitakse kui võimu ja kuulsuse tipul olevast mehest, vihates siiski ka võimalikule langusele. Et laval on ka lapsed ja vana preester, siis on Oidipus abipalujate ees nii isalikkuse kui ka võimu esindaja. Algul on valitseja enesekindel, tark ja energiline. Oidipus tunneb kaasa õnnetutele ja tahab neid aidata. Kreon räägib tragöödia alguses, mis puudutab eelmise kuninga Laiose tapmisest. Religioossest rüvetust, mille eest jumalad saadaksid katku, ei saa see aga põhjustada. Teades, et tegelikult lasub Oidipusel isatapmise ja emaga abiellumise s...
Veljo Tormis 80: Eesti ballaadid Esitavad: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Kontsertkoor, Riiklik Akadeemiline Meeskoor Solistid: Celia Roose, Kadri Hunt, Meelika Hainsoo, Liina Vahtrik, Tuule Kann, Iris Oja, Priit Pedajas, Toomas Tohert, Eve Härma, Kadri Ratt, Mart Johanson, Jaak Johanson, Ants Johanson, Kärt Johanson, Violeta Osula, Ingel Marlen Mikk Dirigent: Tõnu Kaljuste Veljo Tormise 80.ndal juubelipäeval tuli Noblessneri valukojas ettekandele helilooja üks kesksemaid teoseid "Eesti ballaadid". Enne kontserti algust ütles ka dirigent Kaljuste, et see teos on väga keeruline ning tohutult tuleb harjutada ja lihvida. Pooleldi valmis asi ei kõlba. Samuti kiitis ta kontserruumi, kuna sealne järelkaja ei sega teose kuulamist. Huvitav oli see, et Tormis lausus, et ta ise ei kuula oma teoseid ja tal ei ole ka kõik meeles, et alati peab ikka üle vaatama ja kordama. Sisukokkuvõte: · Proloog- regivärsil...
toimuvat ja edasi anda meeleolumuutusi. · Opera buffa Paroodialik lavateos. · Opera seria Tõsise, heroilise süzeega lavateos. · Barokkooper Rikkaliku ja toretseva lavakujundusega ning suurte esinejate koosseisudega ooper. · Prima donna Naissoost kuulus lauluvirtuoos. · Primo uomo Meessoost kuulus lauluvirtuoos. · Verism Naturalistlik suund. · Juhtmotiivid Omamoodi muusikalised sümbolid. Avamäng -> Proloog -> (intermezzo) -> epiloog. Instrumentaalne avamäng orkestri poolt Et häälestada kuulajaid ooperit nautima ( kuulajad olid lärmakad ). Proloog Avamängule järgnev tegelaste poolt sissejuhatav osa. Intermezzo Lisaavamäng enne järgmist vaatust. Ning üksikute vaatuste vahel. Orkestri poolt. Epiloog Viimasele vaatusele järgnev järelkaja ehk järelselgitus. Vaatused -> Pildid -> Stseenid 1. Jacopo Peri Lavastas ooperi " Daphne ", mida peetakse esimeseks ooperiks
seadustekogu ehk Codex Hammurapi-t Allika analüüs 3 Hammurapi seadused ehk Codex Hammurapi on Vana-Babüloonia impeeriumi rajaja Hammurapi koostada lastud seadustekoodeks. Loodi 1790 e.Kr. Kirjutatud on koodeks arhailises kiilkirjamärkides ülevalt alla horisontaalsete veergudena 1 ja akadi keeles. Koodeks sisaldab 282 paragraffi ja lisaks veel epiloogi ja proloogi mille olemasolu teeb koodeksi kohe tänapäevastest seadustekogumikest erinevaks. Epiloog ja proloog on ideoloogilise kontekstiga. Proloog on ülesehituselt kolmeosaline- teoloogiline (kus mainitakse Anu ja Enlili kuningliku pädevuse andjatena), ajalooline ja moraalne 2. Proloogis antakse hammurapile erinevaid tiitleid ja ülistatakse tema saavutisi- hammurapi tegi riigist impeeriumi. Proloog lõpuosa näide: Kuningluse igavene seeme, tugev kuningas, Paabeli päike, kes kiirgab valgust Sumeri ja Akkadi maale, kuningas, kes teeb kuulekaks neli kaldaäärset, Ištari armastatu olen ma. Sellal
3.1 Liberto - .............................................................................. ................................................ 3.2 Lavastaja - .............................................................................. ............................................... . 3.3 Avamäng - .............................................................................. .............................................................................. ............................. 3.4 Proloog - .............................................................................. .............................................................................. .................. . 3.5 Vaatus, tseen, pilt - .............................................................................. .............................................................................. ..... . 3.6 Epiloog - .............................................................................. ..................................
luulevormis Vanemast Eddast. Noorem Edda on säilinud mitmetes käsikirjades, neist seitse tähtsamat pärinevad 14.-17. sajandist. Kui Vanema Edda käsikiri 17. sajandil leiti, oli Snorri Edda Islandil laialt tuntud. Esialgu arvati, et Snorri ammutas oma materjali Vanemast Eddast, nii hakatigi neid eristama kui nooremat ja vanemat. Mõlema Edda materjal pärineb suulisest rahvapärimusest ja on mingil määral mõjutatud kristlikust maailmapildist. Noorem Edda koosneb 4 osast: proloog, Gylfaginning, Skáldskaparmál ja Háttatal. Proloog kirjeldab maailma loomist Piibli legendide kohaselt ja muistsete pealike saabumist Troojast Põhjamaadele, kus neid hiljem hakati pidama jumalateks. Gylfaginning annab ülevaate Skandinaavia mütoloogiast, vormiliselt kujutab see edast kahekõnet müütilise Rootsi kuninga Gylfi ja Odini vahel. Skáldskaparmál on kahekõne merejumala Ægiri ja luulekunsti jumala Bragi vahel, milles
Gümnaasium Vanakreeka Kirjandus Atika ajajärgu lühikokkuvõte 10.klass 2010 Antiikkirjandus on vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on loodud ajavahemikul 8. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr. Kreeka kirjanduse võib jagada neljaks põhiliseks ajajärguks: arhailine, atika, hellenismi ja Rooma ajajärguks. Järgnevalt tuleb juttu atika ajajärgust. Atika ajajärgul, 5. Sajandil eKr jõudis Kreeka orjanduslik ühskond oma suurima poliitilise, majandusliku ja kultuurilise õitsenguni. See periood sai oma nimetuse Atika maakonna järgi, mille pealinnaks oli Ateena. Seda aega iseloomustas optimistlik vaade kultuurile ja usk inimese ja tema mõistuse jõusse. Lüürika loovutas oma juhtiva positsiooni dramaatikale. Draama eripäraks oli see, et sündmuste ...
,,Põrgupõhja uus Vanapagan" Elu võimalikkusest kapitalistlikus ühiskonnas. Kuidas on võimalik normaalselt ära elada, kui maailm on selline, nagu on? - ÜHISKONNAKRIITILINE TEOS Luigelaul, ilmus 1939. aasta lõpus A. H. Tammsaare suri 1. märts 1940 Kas on REALISTLIK teos? Probleem realistlik, detailid fantastilised, nt - Lisette laiba kadumine - Kaksikute sarved jne ALLEGOORILINE TEOS Allegooria (kreeka allegorein rääkima piltlikult, ülekantud tähenduses) mõistukõne, proosa- või värsslugu, milles on ühteaegu kaks tähendustasandit: see, mida jutustatakse, ja see, mida selle all mõeldakse. Nt jutustades lugu loomtegelaste elust, mõeldakse selle all suhteid ühiskonnas. Allegoorias kujutatakse abstraktset ideed, mõistet, omadust konkreetse, pildilise kaudu. SATIIRILINE TEOS Satiir (ladina satira segu, pudu-padi, ühepajatoit) terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste suhtes. Teos...
Tartu reisilaevastik XX sajandil Proloog: ,,Juliane Clementine" & ,,Alexander" ,,Dorpat" (,,Liflandija") ,,Jurjew" Väikesed reisiaurikud ,,Pfeil" & ,,Tivoli" ,,Hansa" & ,,Delphin" ,,Tsesarevits Aleksei" ,,Imperator" Sõiduplaanid 1915 C o l u m n 13 2 ,,Sofia" (,,Ilmatar") ,,Endel" & (,,Aleksander"),,Sulev" (,,Flirt") ,,Salme" 12 10 8 Column 1 6 Column 2 Column 3
ROMANTISM- Poliitiline olukord segane, kasvav linnastumine, viimane ühtne esteetiline ajastu ROMANTISMIS ESTEETIKA-rahvusliku enedeseteaduse tõus, üksikisik ja tema läbielamised, unistuste-ja fantaasiamaailma, müstika, kangelaslikkus, loodusihaldus, vastandus valgusajastule. ROMANTISMI MOTO- Mõistus võib eksida, tunded mitte iialgi ROMANTILINE MUUSIKA- alles jäid paljud senised vormid ja esitlus koosseisud. Vormide piirid jäid häguseks Esiplaanile tõusis meloodia Ilmaliku muusika osatähtsus kasvas. Huvi rahvamuusika ja vaenam kuntstimuusika vastu. Muusika kannab mingit kindlat süzeed. KÜSIMUSED JA VASTUSED 1)Mis on ooper? Muusikaline lavateos. Sisaldab avamängu, mis häälestab publiku. Proloog, pildid, stseenid, aariad(soolonumber), retsitatiivid, duetid, triod, kujutav kunst.Ühendab muusika, drama ja kujutava kunsti. 2)19 saj. ooperi ainestik? Pärineb antiikajast. Lähtutakse eksootikast ja ulmest. 3)Kirjelda 19. saj Itaalia ooperielu. ...
OOPER Üleüldist Ooper on muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst Kõige iseloomulikum 17. sajandi muusikaesteetikale Tähtsaimaks osaks on ülevat lugu jutustav poeetiline tekst Peale muusika on olulised ka näitekunst, tants ja lavakujundus Ajalugu Kaugeim eeskuju ooperile oli vanakreeka tragöödia, milles osa monolooge esitati lauldes ja see oli suurejooneline Ooperi idee sündis 16. sajandi lõpul Firenzes Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks Esimene teadaolev ooper "Daphne" etendati 1597. aastal, autoriks oli Jacopo Peri Esimene säilinud ooper on "Eurydike", mis etendati 1600. aastal Esimene tõeline ooperihelilooja oli Claudio Monteverdi (1567-1643) Monteverdi viievaatuseline ooper "Orpheus" oli esimene täiesti terviklik teos selles zanris 17. sajandi ooper oli muusikateos, milles meloodiat kaunistasid...
Ooper Täida lüngad! Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike (kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat) Kogu ooperi tekst esitatakse lauldes ja enamasti orkestri saatel. Seega väljendub muusika kaudu ooperi sündmuste käik ja tegelaste karakter. Selgita mõisted! LIBRETO ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. PARTITUUR noot (muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas) AVAMÄNG instrumentaalne, terviklikku vormiga sissejuhatus AARIA muusikazanr, millesse kuulub vormiliselt lõpetatud kas saatega või saateta lüüriline pala soolohäälele või muusikainstrumendile RETSITATIIV ühehäälne vokaalmuusika zanr, mida iseloomustab sõnalise teksti lausumise jäljendamine lauldes ANSAMBEL - mitme esitaja ettekantav number mitmeosalises lavateoses KOOR etendab tavaliselt rahvast, annab tegevusele kirjelduse OPERA SERIA baroki...
LIBERTO, kirjutaja LIBERTIST -HELILOOJA, kes liberto alusel loob muusika -LAVASTAJA, kes liberto alusel ja ooperi koondnooti e. PARTITUURI jälgides hakkab looma lavastust -KUNSTNIK, kes mõtleb välja LAVAKUJUNDUSE e. DEKORATSIOONID ja KOSTÜÜMID -DIRIGENT, kes koos ORKESTRI, LAULJATE, KOORI ja sageli ka BALLETIRÜHMAGA viib läbi lavastuse muusikalise kujunduse Ooper koosneb: -AVAMÄNG orkestri poolne sissejuhatus, mis sageli võtab kokku ooperi tähtsamad teemad -mõnikord järgneb PROLOOG sissejuhatus, kus räägitakse toimuva hakkavast või eelnenust -VAATUSED (jagunevad omakorda): -PILTIDEKS -STSEENIDEKS -ÜKSIKNUMBRITEKS ja ANSAMBLITEKS -vaatuste vahel võib esineda INTERMEZZO orkestri vahemäng -lõpus võib olla ka EPILOOG AARIA solisti laul, milles ta väljendab oma tundeid, mida saadab orkester RETSITATIIV eelneb aariale ja on jutustav kõnelaul Ansamblid: -duett -tretsett -kvartett -kvinett Ansambel mitme tegelase üheaegne laul
Essee Veljo Tormis ,,Eesti ballaadid" Veljo Tormise muusika on pea pool sajandit aidanud mõista meil, kes me oleme ja kust me tuleme. Tema üks peateoseid on ainulaadne ,,Eesti ballaadid". Huvitav fakt on see, et helilooja ise ei kuulagi enda teoseid. Esimesena kõlas Proloog, seal oli solist ning ka koor, kes laulis tausta. Jutustas ühe ema tütardest. Teisena kõlas Karske neiu, seal jutustas ühest naisest ning kalevipojast. Kolm solisti laulsid, vahepeal üks kisas lihtsalt imelikult. Muusika muutub võrreldes esimesega hoogsamaks ja valjemaks. Kolmanda oli Epigraaf I ning seda alguses esitas koor, hiljem üks naissolis. Neljandas kõlas Eksinud neiu, selles laulujupis mängis üks solistidest mingit pilli, mis nägi välja nagu kannel, kuid oli kaelas
Klassikalised kreeka tragdiad koosnevad jrgmistest osadest: 1) proloog, koori ilmumisele eelnev osa; 2) parodos, ilmuva koori esimene laul; 3) episoodid, dialoogid, mis kirjutatud jambilises trimeetris ja asetatud kahe koorilaulu vahele; vastavad uusaegse tragdia aktidele. 4) stasimonid, episoode eraldavad koorilaulud; 5) eksodos, viimane episood. Koorilauludes, milles esineb osalt dooria dialekti vorme, vastavad ksteisele stroofid ja antistroofid, mis sageli lpevad epoodiga. Peale nende esineb pateetilisemais stseenes veel lrilisi dialooge koori ja
OOPER Muusikaline lavateos , mis ühendab endas paljusid KUNSTIRIIKER : KIRJANDUS , NÄITEKUNST , TANTSU JA MUUSIKA KUNST . Ooperis ei ole muusika ainult taustaks vaid tal on määrav osa . Sündmuste ja tunnete kajastamisel . MÕISTED: LIBRETO muusikaline lavateose sisu . Ooper algab insturmentaalse avamänguga . 17. sajandil pidi avamäng looma publikul üleval meeleolu . PROLOOG - kus tegelased hakkavad tudvustama toimuva hakkavat . Vaatluste vahel on vaheajad . EPILOOG Järelesitus . AARIA Soolaul . RETSITATIIV Jutustav kõnelaul enne aariat . ANSAMBEL Mitme tegelase üheaegne laul . DUETT Kui kaks (2) inimest laulavad . Sageli kõlab kõrvuti SOOLOPARTIIDEGA ka koor mis etendab lavastuses rahvast . Koori ülesandeks massist tseenides anda . Ooperis teevad kaasa BALLETIRÜHM . Suurte ballet ooperite sünnimaaks on 17- 18 saj PRANTSUSMAA JA PARIIS . Orkestril on ooperis väga tähtis osa...
· Borgy and Bess o 1 USA ooper o Sarnane muusikalile- aariad lihtsamad kui EU ooperites o Pruunlastefolkloori elemenndid o Jazzmuusika elemendid ORFF · Sks helilooja ja muusikapedagoog · ,,muusika peab alguse saama sõnast" · 2 ooperit · Triloogia ,,Triumfid" · ,,Carmina Burana" · Kantaat orkestrile, solistidele ja koorile · Aluseks 13 saj. Tekstid (rändurie, üliõpilaste jt.) · 3 põhiteemat, läbiv teema inimene · Proloog ja epiloog ,,O fortuna" SUUND 20 SAJ II POOLE MUUSIKAS · Avangardism, modernism, eksperimentaalmuusika, nüüdismuusika · Valik iseloomustusi: uued instrumendid, pillide teistmoodi kasutamine, ootamatud instrumendid, akustiliste ja elektroonilise muusika segunemine, klassikaliste vormide hülgamine, valdkondade vabalisus · Valik stiile: serialism, elektronmuusika, minimalism, uustonaalsus, elektism, sonorism, aleatoonika MÕISTED Pluralism - Stiilide paljusus
28.Seleta – kes või mis on: DRAAMA – tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend ORKESTRA – ringikujuline tantsuväljak, kus esinesid koorilüürika ettekandjad SKEENE – lavatagune HEEROS – kangelane THEATRON - kreeka keelest "vaatemängupaik - teater SAATÜR – soku pea ja sabaga inimesekujuline metsvaim (kehastavad mehed), laulsid jumalale ülistuslaule - ditürambe PROLOOG – kreeka keeles eeskõne, sissejuhatus EPISOOD – farslik stseen PARODOS – avalaul EKSOOD – viimane episood OIDIPUS – Teeba kuninga Laiose poeg IOKASTE - Teeba üliku Menoikeus vanema tütar ja Kreoni õde KOTURN – kõrged jalatsid näitlejate rüü juurde STASIMONE – koorilaul tragöödias LAIOS – Teeba kuningas
kutsuda. Seda nähes tõuseb Ferdinand püsti ja hakkab kuld- ning hõbekujukesi taskusse toppima, tahab põgeneda aga ei jõua teised on juba tagasi. Natuke aega hiljem avaneb tal uus võimalus põgeneda ja ta kasutab seda. Paneb enda asemele maha tema järgi tehtud vahakuju. Teised ei märkagi vahetust vaid otsustavad, et nüüd on ta kindlalt surnud. Anne-Mai pakub välja, et ta teeb surnust muumia. Nüüd läheb näidend edasi sealt kus proloog lõppes. Miilitsakursant, Rudolf ja Anne-Mai avastavad, et see ei olegi laip vaid vahakuju. Hiljem leiavad nad hüvastijättukirja Ferdinalilt, mis on kirjutatud äärmiselt vigaselt. 1
aine on võetud eesti tuntud muinasjutust Kaval-Antsust ja Vanapaganast. Tammasaare on oma romaani loomisel lähtunud sellest folkloori tegelaspaarist, kuid on vahetanud nende rollid. Tammsaarel esindab rikas peremees Kaval-Ants kurjust ning inimese tööjõu ekspluateerimist teise inimese poolt, lihtsameelne Vanapagan Jürka aga on esitatud ausa töömehena, kes Antsu alatustele vastu ei suuda seista ning on kaotanud oma peremeheseisundi. Romaani proloog kujutab Jumalat, kes on hakanud kahtlema, kas inimese loomine on ikka õnnestunud ja saadab Jürka maa peale rasket missiooni täitma: ta peab tõestama, et inimene võib kõige kiuste elada Jumala käsuseadmiste järgi. Maa peal üllatab kõiki Jürka vankumatu usk Jumalasse, kuid ometi satub Jürka vastuollu: mida tõsisemalt ja rohkem ta tööd teeb, seda halvemaks muutub ta elujärg, kuna Ants, kelle jaoks on ainuke väärtus maailmas kasum, oskab kavalusega tema
Goethe "FAUST" Tegelased: Faust, Mefistofeles, Wagner, Jumal, Margareta Tegevuskoht: Alguses Saksamaa, hiljem Antiik-Kreeka Sündmustik: Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui ka doktori kraadi, kuid leiab, et ta ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed paremuse suunas näidata. Samal ajal taevas Jumal ja Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrvale kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi nad sõlmivad omavahel lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati verega. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial anda Faustile nõiajooki, mis noorendaks teda ligikaudu kolmekümne aasta võrra. Sellele järgnevalt kohtub Faust noore tütarlapse Margar...
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot) PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompo...
Dr-teose Trag aine pärines kangelasmüütidest, lisaks kujutati inimese elu kannatuslikku külge. välisvormiliseks tunnuseks on dialoog, põhielemendiks tegelased. Dramatism inimese Pikapeale koori osa vähenes, kasvas näitlejate osakaal ja arv. sisemiste jõudude eriline pingulolek taotleb tõelise sündmuse illusiooni. Iseloomulik on Antiiktragöödia osad: 1) proloog (koorijuht esitas sündmustiku); olustikuline tegevus ja pingsalt dünaamiline sündmustik, mille kaudu avatakse karakterid. 2) koori tulek ja laul ( - meeleolud ja muljed); Tekstis puudub jutustav element, on dialoog (või monoloog) + autoripoolsed 3) näitlejate dialoogid ja kooripartiid; kommentaarid remargid. Vaatus jaguneb piltideks: stseenid e etteasted
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot) PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompos...
milles sisalduvad helilooja mõned kõige säravamad orkestrimeloodiad. Avamäng keskendub peamiselt kahele teemale: kiire "saatuse" motiiv ning aeglasem ja lüürilisem meloodia. Britteni serenaad tenorile, metsasarvele ja keelpilliorkestrile: selles oma armastatule loodud teoses kirjutas Britten muusika kuuele luuletusele. Valituiks osutusid luuletused, mis kirjutatud öö teemadel, nii öisest rahust kui ka öö ähvardavamatest külgedest. Laule raamistavad proloog ja epiloog kantakse ette vaid metsasarve poolt, tehes seda metsasarve naturaalsee häälestusega. Wagneri "Reinzi" on enamjaolt kirjutatud suure ooperi stiilis; rahvamassi kirjeldused, kangelasega seotud vabaduseetos. Avamäng põhineb mõnel ooperis sisalduval teemal. Avamäng algab aeglase meloodiaga, trompetihüüuga ja lõppeb erakordselt jõulise lahinguhümnil põhineva koodaga. "Fausti avamängu" puhul on tegemist kontsertavamänguga. Teose ainus tegelane on Faust.
· Dionysose kultus lubab paradiisi nüüd ja kohe · Dionüüsiate ajal heideti kõrvale normatiidid · Peeti loomulikuks, et dionüüsiatel osalevad kõik Ateena kodanikud Dionysos Tragöödia · Tõsise sisuga näidendid pärineesid kangelasmüütidest · Tegelaste kannatusi püüti võimalikult kaasahaaravalt kujutada · Tihti oli õnnetu või traagilise lõpuga · Olid kirjutatud värsi vormis ja piduliku keelega Tragöödia struktuur 1) proloog, koori ilmumisele eelnev osa; 2) parodos, ilmuva koori esimene laul; 3) episoodid, dialoogid, mis kirjutatud jambilises trimeetris ja asetatud kahe koorilaulu vahele; vastavad uusaegse tragöödia aktidele. 4) stasimonid, episoode eraldavad koorilaulud; 5) eksodos, viimane episood. Komöödia · Kujutati tuntud tegelasi ebatavalistes ja naljakates olukordades · Tihti kujutati päevasündmusi ning pilgati ka jumalaid · Tunnuseks tegelaste madaldamine
Lumeeit Proloog: Ühel lesknaisel oli kaks tütart. Üks oli ilus ja virk, teine aga inetu ja laisk. Ema armastas inetut ja laiska tütart rohkem ja sellepärast tuli teisel majas kõik tööd ära teha. Virk tüdruk pidi iga päev suure maantee ääres kaevu juures istuma ja ketrama nii palju, et sõrmed verel. I pilt Kummardub üle kaevurakke, et värtnat puhtaks pesta, värten kukub kaevu. TÜDRUK (nuttes) Mida mu ema nüüd küll ütleb! (Jookseb ema juurde.) EMA Lasid värtna kaevu kukkuda, siis too ta ka välja! (Läheb kurvalt kaevu juurde tagasi.) TÜDRUK (hirmunult) Parem hüppan kaevu, kui lähen koju tagasi! II pilt Ärkab. Ümberringi päikesepaisteline aas. Igal pool lilled. TÜDRUK (kõnnib mööda aasa, vaatab küll ühele, küll teisele poole) Oi, mis huvitav koht! (näeb leivaahju ja astub ligemale) LEIVAPÄTSID (kõva häälega) Võta meid välja, võta meid välja, muidu kõrbeme, oleme juba ammu küpsed! TÜDRUK (lahkelt) K...
Kreeka tragöödiaetendustes kanti rikkalikult kaunistatud eredavärvilisi rüüsid, koturne, kõrgeid peakatteid, maske. Teatrid olid alati templi läheduses ja koosnesid kolmest põhiosast: süda, tasane ringikujuline väljak; skenee, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning varjas riietusruume ja lavamehhanisme; theatron ehk vaatamispaik. Teatrid olid tohtutu suured. Etenduse eest pidi maksma. Vaheaegu polnud, mäng kulges lakkamatult. Tragöödia koosneb: 1) Proloog ehk sissejuhatus 2) Parodos ehk avalaul, koori saabumine 3) Episoodid ehk dialoogilised osad 4) Stasimone ehk koori laulmine episoodide vahel 5) Eksood ehk viimane episood ja koori lahkumine Rooma kirjanduse perioodid: 1) Kuni 3.saj. eKr rahvaloomingulise sõnakunsti periood. 2) 3.saj. teine pool kuni 2.saj.eKr arhailine ajajärk. Kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposeid, tragöödiaid, komöödiad. Pandi alus kõnekunstile. 3) 1.saj.eKr 1.saj
`'Faust'' See on värsstragöödia mida peetakse Goethe peateoseks. I. osa 1808, II. osa 1832. Ainet sai Goethe 16. Saj legendist. Kirjanik kasutab folkloorile omaseid tegelasi(groomed, nõiad, nümfid, inglid jne..). Teose filosoofiline alus Filosoofia põhiküsimus on teaduse ja mateeria vahekorrast. idealistide arvates on primaarne teadus, mis on loonud kui avastanud mateeria. Materialistic avadavat, et primaarne on mateeria, mille pika arengu tulemuseks on teadus. Faust arutleb filosoofia põhitõe üle ja jõuab järeldusele, et tõeline väärtus on vaid TEGU. Pühendus Goethe kirjutab, et fausti tegelased on teda juba varem huvitanud. Ta on tahtnud neid püüda, kuid need on hajunud. Eelmäng teatris teatri direktor, kirjanik ja näitleja vestlevad teatrist. Direktorit huvitas ainult raha. Näitleja unistuseks on see, et talle plaksutatakse. kirjanik esitab lavastusele kõrgemad nõuded. Proloog taevas issand ja Mephistopheles räägi...
Kreeka tragöödiaetendustes kanti rikkalikult kaunistatud eredavärvilisi rüüsid, koturne, kõrgeid peakatteid, maske. Teatrid olid alati templi läheduses ja koosnesid kolmest põhiosast: süda, tasane ringikujuline väljak; skenee, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning varjas riietusruume ja lavamehhanisme; theatron ehk vaatamispaik. Teatrid olid tohtutu suured. Etenduse eest pidi maksma. Vaheaegu polnud, mäng kulges lakkamatult. Tragöödia koosneb: 1) Proloog ehk sissejuhatus 2) Parodos ehk avalaul, koori saabumine 3) Episoodid ehk dialoogilised osad 4) Stasimone ehk koori laulmine episoodide vahel 5) Eksood ehk viimane episood ja koori lahkumine Rooma kirjanduse perioodid: 1) Kuni 3.saj. eKr rahvaloomingulise sõnakunsti periood. 2) 3.saj. teine pool kuni 2.saj.eKr arhailine ajajärk. Kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposeid, tragöödiaid, komöödiad. Pandi alus kõnekunstile. 3) 1.saj.eKr 1.saj
autobiograafiline romaan-autori elust ispireeritud romaan ood- ülistuslaul karakterkomöödia- komöödia, milles pearõhk on peategelase karakteri esiletoomisel eepos- kangelaslugu kompositsioon- ülesehitus proloog- teose eellugu humanism- isiksust väärtustav maailmavaade dramatiseering- proosa- või luuleteksti töötlus draamatekstiks pastoraalromaan- maaelu idülliliselt kujutav proosateos kadunud põlvkond- I maailmasõjas osalenud noored mehed remark- ääremärkus paroodia- pilav jäljendus monoloog- pikem üksikkõne prototüüp- kangelase aluskuju satiiriline komöödia- teravalt pilkeline naljamäng sonett- 14-realine luuletus novell- lühike puändiga lõppev proosapala poeem- jutustavat laadi värssteos Antiik müüdid-pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest jumalad- Zeus- peajumal, taeva ja tuulte valitseja, Athena- tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Apollon- kunstide ja muus...
Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast. Vanemad on asjatult Romeod tema kurvameelsuse põhjuse üle küsitlenud. Benvolio üritab ise Romeo mure jälile saada. Romeo pihib, et on armunud, kuid kuna tema armsam on vandunud jääda neitsiks, pole Romeol mingit lootust. Benvolio annab nõu neiu peast visata ja uurida teiste ilu, kuid Romeo usub, et teiste ilu ei suuda iialgi armastatu iluga võ...
OOPER Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. Ooperi muusika on seotud süzeega , mis on teose sõnaliseks aluseks. Libreto on ooperi tekst, mille alusel lavastaja loob lavastust järgides partituuri. Lavastaja töötab iga osatäitjaga, otsib igale episoodile sobiva väljenduslaadi, loob terviku. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Avamängule võib järgneda tegevusega seotud proloog- sissejuhatus, kus tegelased tutvustavad toimuma hakkavat. Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks. Vaatuste vahel vahetatakse dekoratsioone, publik suundub vaheajale. Juhul, kui teos nõuab pärast tegevuse lõppu veel järelselgitust, võib ooperi viimasele vaatusele järgneda epiloog. Ooperisolist näitab oma vokaalset meisterlikkust orkestri poolt saadetud ooperilaulus- aarias. Selle kaudu vä...
Filmis tüdruku lugu sees polnud, aga minu arvates oleks seda sinna väga vaja olnud, et anda edasi täpset raamatu emotsiooni. Filmis olid ära jäetud ka mõned vähem tähtsad detailid. Näiteks raamatus oli Willil õde, kuid filmis õde ei olnud. Raamatus oli kirjas ka Steveni, Willi isa armuafäär. Louisal oli nii raamatus kui ka filmis õde, raamatus läksid nad vahepeal tülli, kuid filmis olid nad kogu aeg üksteise parimad sõbrannad. Raamatu proloog algab aastast 2007, kui Will Traynor satub liiklusõnnetusse. Raamat jätkub aastast 2009 ning siis läheb Louisa peagi Traynorite juurde kuueks kuuks tööle. Filmis toimuvad tegevused samal ajal kui raamatus. Mõningad raamatus olnud peatükid on filmist välja jäetud. Filmis polnud kolme peatükki, need olid kirjutatud kõrvaltegelaste vaatenurgast. Ühes peatükis rääkis olukorrast Nathan, Willi hooldaja, teises jutustas lugu Katrina, Louisa õde ning kolmandas peatükis
Direktor – Tahtis, et luuletaja teeks näidendi, kus oleks hästi palju näidata kuid sügavus puuduks. Et siis saaks luuletajast populaarne mees. Luuletaja – Tulev põlv ei hinda koort, vaid tuuma. Luuletajale direktori sügavuseta idee ei meeldi, ütleb et see on käperdus. Peab tähtsaks sisu mitte välimust. Komödiant – keskenduda tuleb kõigile(nii noortele kui ka vanadele). Välja tuleb tuua kõik – kirg, tunded, teravmeel, tarkus. 2. Proloog taevas. Millest kõnelevad inglid? Miks Mefistofeles nendega nõus ei ole? Mille üle vaidlevad jumal ja Mefistofeles? Milles seisneb nende vaheline kihlvedu? Kuidas õigustab jumal Mefisofelese ees inimest? Kuidas kavatseb Mefistofeles vastupidist tõestada? Inglid kõnelevad Issanda loomingust ja sellest kui ilus ja hea kõik Maa peal on. Raafael räägib sellest kuidas Päikese laul taeva all toob ingleile jõudu. Gaabriel räägib
Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike (muusika, kirjandus, tants, kujutav kunst, näitekunst). Libreto ooperi tekst, tuleneb itaaliakeelsest sõnast libretto, mis tähendab raamatukest. Ooper algab avamänguga (sissejuhatus ooperile, orkester koos dirigendiga, kõlavad peamised motiivid ooperist). Võib järgneda vajadusel proloog (tegelased tutvustavad toimuma hakkavat). Ooperi tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja pildid stseenideks. Viimasele vaatusele võib helilooja soovil järgneda epiloog (järelselgitus). Solisti keerukas ooperilaul orkestri saatel on aaria. Kui laval laulab mitu inimest (12) korraga, siis on see ansambel. 2 inimest duett; 3 inimest tertsett; 4 inimest kvartett; 5 inimest kvintett; 6 inimest sekstett; 7 inimest septett; 8 inimest oktett; 9 inimest nonett
J.W. Goethe “Faust” (1808; 1832/33) Palun kirjutada vastused vihikusse 1. See teos on Goethe elutöö. Miks? Tuleta meelde Goethe varasem looming. XVII ja XVIII sajandil levis Saksamaal palju rahvaraamatuid doktor Faustist ning pole midagi imestada, et legend väsimatust, uljast ning õnnelikust targast doktor Faustist pani rahva kujutlusvõime liikuma. Suust suhu liikusid rahva seas jutustused uskumatuist imetegudest, millega olevat doktor Faust hakkama saanud. „Fausti“ kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta. Suure tõeotsija kuju erutas teda juba noorusest peale ja saatis kuni elu lõpuni. Gothe võttis seda rahvalegendi sügavalt filosoofilises käsituses ning tegi suurejoonelise rahvuseepose. Poeet ei muutnud ka žanri, milles Fausti kuju oli rahva teadvuses omandanud. 2. „Fausti“ saamislugu (ainestik, eeskujud, valmimine). Käsikirjaline „Alg-Faust“ valmis Goethel juba „tormi ja tungi“ perioodil 1772.-1773. a. See piirdus siiski vaid peamise...
Goethe Faust Tegelased 3 inglit Issand(Jumal)-tles snad:Kes otsib, see ikka eksib teel. Uskus inimeste headusesse, olenematta vgadest, mis nad enda teel tenud on, Mefistotelesega vrreldes oli ta positvselt meelestatud Fausti osas. Uskus, et Fausti vib proovile panna, et ta lbib selle ilma prgusse sattumatta Mephistofeles- (kurat)(lhend edaspidi M)-tema kuulsad snad:Ma olen osa just, kes kikjal tstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.Halb peategelane raamatus, kurja kehastus. Ta peab kiki inimesi patusteks. Arvab, et inimese suurim probleem on virisemine t ja elu le. Tema meelest:Mistus teeb inimesi vahel halvemaks kui loomad. Wagner-Fausti pilane Heinrich- Margareta- naine, kellesse Faust armus esimesest silmapilgust, ta oli noor, positiivne, sgavalt usklik, ilmselt naiivne, uskus liialt Fausti, kannatas Fausti eemaloleku ajal kohutavalt. Tapab oma lapse, kaudselt tema s lbi surev...
Mitmeid kordi on lavastatud Margareta ja Fausti armastuslugu. Idee teose kirjutamiseks sai ühest vanast legendist, mis räägib ühest mehest, kellel oli sidemed saatanaga. Sellest teosest sai lugemisdraama(tavaliselt kirjutatakse lavastamiseks). Eelmäng teatris: Selles sõnastab Goethe oma suthumist kunsti. Kusnt on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest sajanditest. Kunst peab tulema südamest ja kunstist, peab leiduma iga-ühele midagi. Proloog taevas(eelmäng): Jumal ja mefistofeles ehk mefisto arvavad inimesest erinevalt. Jumal arvab, et inimene on oma põhiolemuselt hea, ei soovi kellelegi halba ja kui eksibki siis püüab selle heastada ( või heale teele tagasi saada). Jumal on filantropp (inimese armastaja) Mefisto on misantroop (inimesevihkaja) Mefisto ja Jumala leping: Jumal lubab üht inimest (fausti) teelt eksitada, kui see eksitamine õnnestub ja Faust on tänu
,,Kes otsib, ikka eksib teel" kinnitab seda väidet. Faust küll eksib teelt, kuid lõpuks saab ta siiski taevasse ja seetõttu kaotab Mefistofeles kihlveo jumalale. Kuigi Faust oli erakordselt tark ja austatud mees, oli ta elus pettunud, soovis surra ning just see ajendas teda Mefistofelesega saatanlikku kokkulepet sõlmima. Hea ja halva võitluse kujutamine on igipõline teema raamatute kirjutamisel ja seda kasutas ka Goethe käesolevas raamatus. Proloog taevas on lugejale heaks sissejuhatuseks, sest seal räägivad Issand ja Mefistofeles Faustist ja sõlmivad omavahel kihlveo, kus Issand usub siiralt, et Faust leiab lõpuks õige tee just tema teenimiseks, kuid Mefistofeles on vastupidiselt jällegi kindel, et Faust lõpetab põrgus tema reel. Raamatu lugejale on see prololoog raamatu üldise teema tutvustuseks, mis aitab lugejal kõike järgnevat paremini mõista. Issand ja kurat on kogu inimkonna vältel sümboliseerinud meile head ja halba
FAUST On teos, mille kallal autor töötas 60 aastat ja millest ta esialgu soovis kirjutada näidendit nimelt tragöödiat,kuid see kasvas liga mahukaks ( I ja II ),et seda tervikuna lavastada polnud võimalik. Mitmeid kordi on aga lavastatud Fausti ja Margareta armastuslugusid. Idee teose kirjutamiseks sai Goethe ühest vanast legendist, mis räägib ühest mehest, kellel olid sidemed saatanaga ning kes oli selle läbi väga hea mustkunstnik. Sellest teosest sai lugemisdraama ( tavaliselt kirjutatakse draama lavastamiseks) EELMÄNG TEATRIS Selles eelmängus sõnastab Goethe oma suhtumise kunsti. Kunst on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest põlvkondadest ja jääb sajanditeks püsima. Kunst peab tulema inimese südamest ja kunstis peab leiduma midagi igaühe jaoks. PROLOOG TAEVAS ( EELMÄNG) Jumal ja kurat (Mefistoteles ) arvavad inimesest erimoodi. Jumal arvab,et inimene on oma põhiolemuselt hea,ta ei...
,,Faust" Teadlasena on Faust uurinud sõnu ja mõtteid, kuid pole leidnud jõudu ega suutnud taibata, kus ja kuidas tuleks neid kasulikult rakendada. Seetõttu on aastate pikkune töö olnud vaid skolastika, mis ta meeleheitele viib. Samasugust rahulolematust on Goethe tundnud, ta tõdeb: ,, Ka mina olen ekselnud igasuguste teaduste valdkonnas ja aru saanud nende tühisusest." Pühendus: Teos on pühendatud kaugetele aegadele ja vanadele sõpradele. Eelmäng teatris: Teatridirektori eesmärk on, et teater rahvale meeldiks ja alati midagi uut pakuks. ,,Ei ole hea, kui rahva maitsest möödud. Ta elab ise ja elatab ka meid." Luuletaja tahab luua igavikulist kirjandust. ,, Seks sageli on palju aastaid vaja, et valmida saaks vili vaimupuul. Ei petlik helk ju hetkest kauem kuma." Näitleja meelest peab teos meeldima praegustele põlvedele, sest nemad on need, kes teatris käivad. ,,Mis tulev põlv? See mure mind ei pa...
1926 astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda Õppis klassikalisi keeli, teoloogiat, semiidi keeli, psühholoogiat, antiikkirjandust, assürioloogiat Kuulus Akadeemilisse Usuteadlaste seltsi Juba koolipõlves avaldas luuletusi, tõlkeid, arvustusi ja esseesid ning mitu teaduslikku tööd. Tema töid on ka auhinnatud 1932-1933 täiendas end Saksamaal 1933 õpetas Tartus semiidi keelt ja Vana Testamenti. Suri Tartus Proloog Looming Maa kallim mägedest, muld pilvist vagusam, kuhu jäänd Sinu kohisevate puude kallistav rõõm? Esimene luuleraamat ,,Neemed Tee metsa hämarduv, laul linde magusam vihmade lahte" (1935) suurest veest, mille yle valgub suvipäikese lõõm? Luulekogu ,,Saadik Magellani Tohtuhkelt sammusid Sul korra sõdurid
sponsor). Näitlejateks olid eranditult vabadest kodanikest mehed. Parema nähtavuse saavutamiseks kasutati jalapikendusi ehk koturne. Peamised väljendusvahendid oli hääl ja sestid. Näitlejad kandsid maske, olemas oli ka algeline lavaseade deus ex machina (tlk. jumal masinast), millega saabusid lavale jumalad. Tnp. on see kirjandusteaduslik termin, millega tähistatakse kunstniku mittetegevuse loomulikust arengust välja kasvavat lõpplahendust. Antiiktragöödia ülesehitus: · Proloog (eellugu) · Parodos (koor tuleb lavale, esitatakse I laul) · Dialoogilised osad: Epesodionid (esitavad näitlejad) Stasimonid (esitab koor) · Eksodos (väljaminek) ANTIIKPROOSA Herodotos ajaloo isa. ,,Historia" (Kreeka-Pärsia sõda); eripära: kõrvuti ajalooliste ja tõsieluliste faktidega tegutsevad tema teostes ka jumalad. Thukydides ,,Ajalugu"(Pelopossesose sõda); eripära: kronoloogiline järjestus.
Alkestise allilmast tagasi tuua. Herakles tegi Eurytose linna maatasa, saatis koju vangivõetud neidusid mees, kes nad kohale tõi, väitis, et Herakles olevat armunud Iolesse. Deianeira saatis Heraklese kentauri verd, kelle Herakles oli kunagi tapnud. See oli selleks puhuks, et kangelane peaks kunagi armastama mõnda teist naist rohkem kui Deianeirat. Kui Herakles rüü selga pani, valdas teda piin. Deianeira tappis ennast ja samuti Herakles. PILET NR 16 TROOJA SÕDA. PROLOOG: PARISE OTSUS Õel riiujumalanna Eris ei olnud jumalate seas kuigi populaarne ja kui jumalad pidu pidasid, jätsid nad tihti tema kutsumata. Eris oli väga solvunud ja otsustas neile kätte maksta. Kord peeti tähtsaid pulmi kuningas Peleus abiellus merenümfi Thetisega. Erist polnud taaskord kutsutud, niisiis viskas ta pulmaliste sekka kuldse õuna, millele oli kirjutatud: ,,Kõige kaunimale." Kõik jumalannad tahtsid nüüd õuna endale saada,
KULTUURILOOD I 30.09.2009 Sõda,rahu ja eepos Hektori ja tema nais ekohtumine justkui üks väikene rahu koht.Kas sõjal on mõtet?Kuidas sõdida,Andromake annab sõjastrateegilist nõu- kaitse,mitte ära ründa.Sest ta ei taha Hectorit kaotada.Hektor vastab argumendiga - au ei luba paigale jääda,linna müürid kaotada.Väike poeg kuuleb seda jutuajamist pealt.Hector ei taha poja ees häbisse jääda ja ei taha et tema naisest saaks orjatar.Kas on võimalik sõjale vastu hakata? Eleos - halastus,hoolimine Kleos - aupaiste Surra ei tohi põlvili,anumise läbi,haigusesse.Surema peab lahingu käigus.Endale armu paluda on väga ebaväärikas,kuid naistele on see lubatud. Iliase viimane vaatus lööb selle ümber: Priamos kaotas poja Hectori Achilleuse käe läbi ja läks tema laagrisse laipa tagasi paluma,et teda väärikalt matta.Sõjas/sõdalasel on võimatu kleost ja elost kokku viia - sophrosyne - mõõdutunne,moraalne ja emotsionaalne...
Teatri ja kirjanduse alus. Lääne kultuuri oht kaotada side algse lättega. Psühholoogilisus väljendus isegi selles, et erinevad etenduse osatäitjad kasutasid erinevaid murdeid. Olemuselt kujuned ditürambist välja värssdraama. Temaatika poolest on tegemist müüdisündmustega. Eraldub peaosaline, kes satub konflikti. Konflikt on keskne mõiste, mis on aluseks järgnevale dramaturgiale. Kulmineerub katarsisega/puhastumisega hirmu abil. Klassikalise kreeka tragöödia põhistruktuur: 1) Proloog – koori ilmumisele eelnev osa; 2) Parodos – lavale ilmuva koori esimene laul; 3) Episoodid – dialoogid koorilaulude vahel; 4) Stasimonid – episoode eraldavad koorilaulud; 5) Eksodos – viimane episood. Surma ja vägivalla stseenid toimusid enamasti lava taga. Sõnumitooja tõi neist teateid. Aja, koha ja tegevuse ühtsus. Antiik tragöödia pidas neist kinni. Hiljem tekkis selles suhtes vabadusi. Hierarhilised suhted esinesid ka kunstis. Teemaks on müüdid või ajalugu;
,,Torquato Tasso" (Värsstragöödia renessanssipoeedi elust) · "Faust": teema, probleemid, teose osad, tegelased, idee. ,,Faust" on Goethe elutöö, mida ta kirjutas 60 aastat. See on kunstisaavutuse kõrgeim tase ning ta oli ajalooline tegelaskuju. Faustist on loodud veel ka teisi teoseid. Teose osad (5-maagiline number) 1. Pühendus 2. Eelmäng teatris (3 osalejat: tetridirektor, näitleja, kirjanik) 3. Proloog taevas (tuleb välja teose põhiprobleem; 3 peainglit + Mefisto+ Jumal=5) 4. ,,Faust" I osa (kohtumine Mefistofelesega, Faust ilusa hetke otsingul) 5. ,,Faust" II osa (jätkab ilusa hetke otsimist, Hiljem, kui ta tagasi Saksamaale naaseb saab tema elu eesmärgiks töö teiste inimeste õnne nimel, Jumal arvab, et Faust pole muudetud loomaks ning ta on teinud mõitsuse abil ka häid otsuseid; Kui Faust sureb võitlevad inglid Fausti hinge pärast ja võidavad)
armastab kedagi teist rohkem kui D'd. D saatis rüü kentauri verega H'le. Rüü aga, H seljas olles, valmistas vägilasele samasugust piina nagu Iasoni pruudile. Kuid H ei surnud, ta viidi koju. Kui D kuulis, mis tema kink oli teinud, tappis D end. Ka Herakles tegi seda endaga. Püstitati suur tuleriit, kuhu Herakles ise lamama heitis. Kangelane võeti taevasse ning Hera leppis temaga ära ja andis oma tütre Hebe talle naiseks. 16.pilet TROOJA SÕDA, PROLOOG, PARISE OTSUS Trooja oli üle 3000 a rikkaim ja võimsaim linn maa peal. Sõda sai alguse 3 jumalanna vaidlusest. Riiujumalannat Erist, keda keegi ei eriti ei sallinud, jäeti kutsumata kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma. Eris viskas piduliste hulka kuldse õuna, mille peale oli kirjutatud 'Kõige ilusamale' Lõpuks jäid 3 jumalannat võistlema: Hera, Aphrodite, Pallas Athena. Zeus ei tahtnud end asjasse segada ning otsustajaks valiti Trooja prints Paris, sest too pidi Z sõnutsi
Tegelased: Oidipus Teeba kuningas, kes ennustuse kohaselt on endale teadmata tapnud oma isa ja naitunud oma emaga. Iokaste Oidipuse naine ja ema, kes hirmsa ennustuse täitumisest teada saades endalt elu võtab. Kreon Iokaste vend, Teeba valitseja pärst Oidipust Teiresias - kõiketeadja, kes esimesena vihjab Oidipuse enda seotusele hirmsate roimadega, mis on maa teotanud. Karjased, saadikud, teatajad, rahvas. Proloog sissejuhatus (esitavad näitlejad) Teeba kuningas Oidipus kohtab oma lossi ees vana preestrit ja salka noorukeid. Oidipus pöördub preestri poole palvega selgitada , mis on juhtunud, et linnast kostab kaebelaule ja tõuseb suitsu. Preester: Linna löönd on hirmus katkuhaldjas hirmsa leegiga. Linn hukkub. Preester kutsub Oidipust leidma abi taevast või maapealsetelt, sest kunagi varem on ta päästnud linna Sfinksi võimu käest. Selle eest ta kuningaks kroonitigi. Oidipus teatab, et teab sellest õnnetusest ja et on lähetanud...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
