Tallinnas, üks poeg Ameerikas, Jaan laomees Tallinnas. Kalamaja Priidu kutsus Kustast aina piule pilli mängima Ohtja Tooni Lui naine, õbluke, õrn, vaikne, jumalakartlik, tütar Ehte Koolmeister Tammis Juta kaasa Lühike kokkuvõte: Tegevus toimub kahe aasta jooksul, Sõrve poolsaare idarannikul, algab Kustase Ameerikast (6a) tagasi tulekuga ning lõpeb kui Tuisu Jüri on taevariiki läinud, Kustas võtab Tooni endaga ühes Võrkele. Vahepeal: Isa on jäetud ilma kaptenitööst, mistõttu on tal unistus ehitada ise laev. Tuisu Jüri on võrdlemisi vaikne ning omaette. Kustas, tulnud Ameerikast tagasi arvab, et nagu lahkudes, on Hilde endiselt vaba ning südamega tema poole, ent too on läinud Veere Alleksile. Kuid nad saavad salaja õhtupimeduses kokku, küün. Lui abiellub Ohtja Tooniga, kes on lapseootelgi juba
TURSA SÕBRAD, TUTTAVAD SIMMU RANNAVÄLJA REIN VEERE ALLEKS (Hea sõber KALAMAJA PRIIDU ja abimees) HÜDJAPE JUHAN abielus VEERE LAPS Noorpõlve armastus HILDE TUISU KUSTAS (peategelane) JUTA Koolmeister VÕRKE (Kustase õde) abielus Tammise VILLEM poeg isa LEENA TUISU JÜRI poeg KAAREL abielus (isa) ja MARI(ema) (Kustase vend) poeg
kohal ei tohi olla jääpurikaid; 46. Mis on rasked ilmaolud Lumesadu üle 10 cm lund 24 tunni jooksul, tuisk kestusega üle 6 tunni, jäite tekkimine alla -12 C suurest õhuniiskusest põhjustatud libedus kestusega üle 4 tunni. 47. Mis hooldustsükli aeg Ajavahemik, mille jooksul taastatakse nõutav seisunditase. Hooldustsükli aega arvestatakse maanteel alates libeduse tekkest, lumesaju või tuisu lõpust või sõidujälgede vahelise lumekihi seisundinõuetes lubatud paksuse ületamist, tänava hooldustsükli aega arvestades libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest. 48. Mis jäide Vihma või suure õhuniiskuse mõjul tee pinnale, mille temperatuur on alla 0C, tekkinud tihe jääkiht. 49. Mis on libedusetõrje Teekatte haardeteguri suurendamine teekattele kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende
Taeva palge all August Mälk Romaan algab sellega, kui Tuisu Jüri oma pojale Kustasele linna bussi vastu tuleb. Kustas on viimased 6 aastat merel olnud ja otsustas nüüd koju tulla. Koduteel juba üsna küla lähedal tuleb neile vastu Hilde. Hilde ja Kustase vahel oli kogu aeg midagi olnud ning nüüd oli ta esimene inimene, keda Kustas kodukülas nägi. Tervitasid üksteist ja lubasid veel kohtuda. Lõpuks jõudsid Kustas ja Jüri Tuisu tallu. Seal tervitasid Kustast pisarsilmil ema, vend Kaarel, Kaarli naine Viia (suure kondiga tugev naine) ja nende kolmeaastane poeg Heino. Kustas päris noorima venna Lui kohta, see oli läinud laeva peale raha teenima. Kustas küsis kohe isa käest, miks tema enam laeva peal ei ole, kuid isa ainult ühmas midagi vastu, sest ta ei tahtnud esialgu tunnistada, et talle olevat laevakapteni kohale asendaja leitud ja sedagi sai ta teada küla pealt
arvuliste mõõtmistele. Vastates küsimusele mitu?, kui palju? ja kui suur? on mingit nähtust, omadust või tunnust esineb. Selle uurimise eesmärgiks on saada statistilisi andmeid järelduste tegemiseks. Andmed kogutakse matemaatilisi meetodeid kasutades. Tulemused ning järeldused on kirjeldatud arvuliselt. Mõlema suuna peamine erinevus ongi see, et kvalitatiivne põhineb vaatlemistel, intervjuudel jne, ning teine põhineb arvulistel järeldustel. 2. Terje Tuisu intervjuu peamised seisukohad olid, et teadustöö koostamised on tulevikus väga olulisel kohal, kuna see annab õpilasele oskusi, mida igapäevane õppetöö ei anna ja hõlbustab ka edaspidiseid karjäärivalikuid. Peamised asjad, mida seda tehes õpitakse on näiteks aja planeerimise oskus, eesmärkide seadmine ning ka kuidas sinna maale jõuda. Tema arvates võiks selliseid uurimistöid olla rohkem, kuna siis saab õpilane rohkem teada
sihvakas, pika pea ja kitsa näoga läänebalti tüüp ning jässakam, lühema pea ja laiema näoga idabalti tüüp. Esimest on peamiselt Lääne-Eestis, Muhus ja Saaremaal, teist Ida-Eestis. Mongoliidid Pärismongolite algkodu on Aasias, kus võib olla väga külm. Neil on ümar nägu, sest naha all on paks rasvakiht, mis kaitseb neid külma eest. Pisikesed silmad ja nahavolt silmadel kaitseb tuisu, lumekiirguse ja vingete tuulte eest. Jaapanlased, hiinlased ja Kesk-Aasia rahvad on nende järeltulijad. Sellesse põhirassi kuuluvad ka Ameerika indiaanlased. Mille järgi tunneme ära mongoliidid? Üldiselt on neile iseloomulik: - väike kasv; - kollaks või punakas nahk; - kõrged põsenukid; - tumedad tihedad sirged juuksed; - pilukil silmad; - suhteliselt lai nina; - vähene habemekasv. Aitäh kuulamast!
Etteütlus Püha Jüri, lohetapjat, peetakse kristlikus maailmas sõjameeste, rüütlite, püttseppade, turvisevalmistajate, talusulaste ja talupoegade kaitsepühakuks. Joonud kohvi lõpuni, läks Mari, usin töötaja, arvuti taha poolelijäänud tööd jätkama. Raamat käes, prillid ninal, tukkus vanaema jälle tugitoolis. Merkuur, Veenus, Maa, Mars, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun-neid taevakehi loetakse meie päikesesüsteemi kuuluvaks. Tõusva päikese maa Jaapan on tänapäeval tuntud oma tehnoloogiliste saavutuste poolest. Tundes end ärakasutatuna, läks Triinu nukralt koju tagasi ja ei rääkinud temaga juhtunust mitte kellelegi. Toomas Hendrik Ilves kui Eesti vabariigi president on lugupeetud kogu Euroopas. ,,Maarja, tule aita lauda katta!"- hüüdis Margus, palitu seljas. Rätt peos, ikka veel lehvitades, jooksis tüdruk, pisarad silmis, lahkuvale bussile järele. Naabritädi palus: ,,Mart, tragi poiss, aita puud t...
''mera jel'' M.Metsanurk Leini ja Kmbi lksid tlli ning Leini pgenes kodust koos lapsega. Ta lks lbi tuisu ja klma talve ning pimeda metsa kuhugi mahajtud majja. Jttis poja sinna, sulges hoolikalt ukse ja lks sa otsima. Tagasi tulles polnud poega enam majas ja ta lks teda maja mbert otsima, leides poja huntide poolt ra sduna, vttis ta poja kolba ning lks sealt minema, koju tagasi. Kui Kmbi sai teada, mis pojaga juhtunud olid, peksis ta Leini lbi. Leini lahkus sealt. Teel leiti ta Vello kla meeste poolt ja viidi ta Vello ette. Vello, kes
nii loomadele kui ka inimestele. Talvel tundub tundra tühja ja elutuna. Külm ja toidunappus sunnib paljusid loomi ja linde otsima soodsamaid elupaiku. Peaaegu kõik linnud rändavad lõunasse, tundrasse jäävad vaid lumekakud ja lumepüüd. Lõuna poole, metsatundrasse, lähevad ka põhjapõdrad, kus nad saavad lume alt toiduks samblaid ja samblike kraapida. Väiksemad loomad vahetavad suvise karvkatte paksema, tihedama ja heledama vastu. See kaitseb neid külma ja tuisu eest ja muudab vaenlastele lume taustal raskemini nähtavaks. Paljud närilised (uruhiired, lemmingid) elavad talve üle lume all, kus on soojem, süües taimi, seemneid ja putukaid. Suslikud ja ümisejad magavad aga kõige külmematel talvekuudel talveund. Rasvakiht kaitseb neid külma eest ja toidab talveune ajal. Lumepüü ei pea talveks lõunasse lendama. Ta sulestik, mis talveks
Teose sisukokkuvõte August Mälgu raamat ``Taeva palge all`` algab peategelase Kustase kojujõudmisest. Kustas on kuus aastat olnud Ameerika merelaevadel tööl ning nüüd viis tee tema tagasi oma sünnikohta Saaremaale Sõrve poolsaarele. Kodus ootavad Kustast pereisa Jüri, ema Mari, vennad Lui ja Kaarel, õde Juta, Kaarli naine Viia ning Viia poeg heino. Nad kõik elavad ühes talus ning on Kustase tagasituleku üle rõõmsad. Peagi on kodustega jutud räägitud ning elu läheb nagu varemgi edasi. Mehed käivad saunas ning peagi on külas ka pidu. Kustas on Ameerikast toonud uue uhke pilli bajaani ning seepärast on Kustas nüüd ka alati ootadud pillimees. Peol märkab Kustas oma endist tüdrukut Hildet, kuid peagi saab Kustas teada, et Hilde on läinud selle ajaga mehele. Kustas küll lootis, et Hilde on endiselt vaba, kuid ta ei kurvasta ning lõbutseb peol edasi. Varsti teatab Kustase vend Lui ...
Sisukord Eelmine Järgmine ÕITSEV MERI 1935 Tegevuskoht: Atla lahe ümbrus, Harilaid, Salava saar, karid. Teema: rannaelu väärtustamine, ausus, töökus, julgus, vähenõudlikkus Peategelane Hannes satub abielu tõttu sisemaale, ei harju, tuleb oma rannakülla tagasi. Tunnistati aasta parimaks romaaniks. Sisukord Eelmine Järgmine TAEVA PALGE ALL 1937 Tegevuskoht: Sõrve, mida kirjanik tundis Mõntu päevilt, tegevus toimub endise kaljasekapteni Tuisu Jüri taluperes. Teema : Kadunud poeg Kustas, kes on 6a meredel sõitnud, tuleb koju tagasi. Kustas on rannaelust ja tööst võõrdunud. Sisukord Eelmine Järgmine HEA SADAM 1942 On Taavi-romaan. Vähenõudlikul Kipri Taavil puudub auahnus, ta ei hooli rahast. "Aga kuldne tee on keskmine. Oma vaevast saad, oma lõbuks annad! Ja aitad teistki, kui jaksad." see on Taavi elukreedo. Elu kujutatakse läbi Juuljuse silmade, kelle Taavi võtab oma perre elama
tohi olla jääpurikaid; 303. Kuidas jaguneb maanteede hooldus Suviseks ja talviseks. 304. Mis on rasked ilmaolud Lumesadu üle 10 cm lund 24 tunni jooksul, tuisk kestusega üle 6 tunni, jäite tekkimine alla -12 C suurest õhuniiskusest põhjustatud libedus kestusega üle 4 tunni. 305. Mis hooldustsükli aeg Ajavahemik, mille jooksul taastatakse nõutav seisunditase. Hooldustsükli aega arvestatakse maanteel alates libeduse tekkest, lumesaju või tuisu lõpust või sõidujälgede vahelise lumekihi seisundinõuetes lubatud paksuse ületamist, tänava hooldustsükli aega arvestades libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest. 306. Mis jäide Vihma või suure õhuniiskuse mõjul tee pinnale, mille temperatuur on alla 0C, tekkinud tihe jääkiht. 307. Mis on libedusetõrje
Ähkides ja ohkides ajas Jaak end lumehanges istuli ja toetas selja vastu tuulest paindunud puutüve. No oli mul vaja siia ronida ohkas Jaak pettunult ja vihaselt. Kukkudes oli tort kilekotis täielikult lõssi vajunud. Nõrdinult tõmbas Jaak lõssis tordi kilekotist välja ja tahtis seda nelja tuule poole visata. Siis märkas ta silmanurgast midagi sellist mis pani ta hetkega üle keha värisema ja tõstis kõik kehakarvad püsti. Läbi tuisu ja raagus põõsaste silmas ta äkki kaht hõõguvat silma. Hunt, mõtles Jaak ehmunult ja esimese hooga püüdis ta hakata puu otsa ronima. Meeleheitlikult haaras ta esimese lähedaloleva oksa järgi aga see murdus käes nagu õhuke pilbas. Puu alla prantsatades jäi ta õudusega vaatama talle üha lähemale nihkuvast silmapaari. Midagi mõtlemata viskas ta paaniliselt hõõguva silmapaari poole lõmmis tordi. Õhus laperdades lendas tort vaevu esimese põõsani.
190 2 100 100 100 2352,0 1351,2 2350 2354 330 33 32,0 3 100 100 100 2387,4 1374,4 2357 320 32 1 100 100 100 2399,8 1372,8 2337 410 41 191 2 100 100 100 2424,6 1400,6 2368 2352 445 44,5 42,2 3 100 100 100 2363,2 1358,2 2351 410 41 30.04.2012 Lektor Tanel Tuisu rühma katsetatud katsekehad (esmaspäevane rühm, paaritu nädal) Rühm nr 1 Tabel 2 töödeldavus Katse nr. Tsemendi mark betoonis Koonuse vajum, mm 1 CEM I 42,5 N 45 2 CEM I 42,5 N 45 3 CEM I 42,5 N 45 4 CEM I 42,5 N 45 Tabel 3
järele. Head sõbrad viisid need lõpule. Modesti muusikast peavad lugu miljonid inimesed. See on lõplik ,,vennastumine rahvaga", nagu ta kogu oma elu unistas. Sisukord · Sissejuhatus lk 2 · Muusikahuvi ning muusikaõpetaja lk 3 · Teosed lk 4 · Kokkuvõte lk5 Kasutatud kirjandus · N. Kolossova raamat ,, Tere, muusika!" lk 107-112 · I. Kulli ja O. Tuisu raamat ,, Muusikaajalugu" lk 117-123 · http://et.wikipedia.org/wiki/Modest_Mussorgski
Talvel tundub tundra tühja ja elutuna. Külm ja toidunappus sunnib paljusid loomi ja linde otsima soodsamaid elupaiku. Peaaegu kõik linnud rändavad lõunasse, tundrasse jäävad vaid lumekakud ja lumepüüd. Lõuna poole, metsatundrasse, lähevad ka põhjapõdrad, kus nad saavad lume alt toiduks samblaid ja samblike kraapida. Väiksemad loomad vahetavad suvise karvkatte paksema, tihedama ja heledama vastu.See kaitseb neid külma ja tuisu eest ja muudab vaenlastele lume taustal raskemini nähtavaks. Lemming Põhjapõder Kliima: Tundras valitseb lähispolaarne kliima. Talv on pikk ja külm, ning suvi lühike ja jahe. Kuid tuuled tundras on väga tugevad igal aastaajal. Tundravööndi põhjaosas esineb polaaröö ja polaarpäev. Talve keskmine temperatuur on alla -20°C ja suvel umbes 10°C. Sademeid on vähe, aastas ligikaudu 150-200 mm
Kogu oma elu oli noormees elanud rannakülas, leidnud sealt omale esimese armastusegi, kuid sõjaväest naastes abiellub sisemaa neiuga. Hannesel on aga meri südames ja nii ta raamatu lõpus rannakülla naasebki. Mees avastab seal neiu Taali, kes teda tegelikult kogu aja armastanud ja kellega tal laps on. Põhiidee: Õnn võib peituda lähemal kui arvata osatakse Südant ei saa sundida ,,Taeva palge all" lugu rannakülas elavatest peredest, peamine rõhk Tuisu perel. Pere keskmine poeg Kustas naaseb 6-aastaselt laevareisilt ja püüab sulanduda kohalikku ellu, püüab kala ja käib hülgejahil. Samas areneb armusuhe lapsepõlvekaaslase Hildega, takistuseks naise abikaasa Alleks. Peale kahte aastat kaotab peategelane oma noorema venna ja peagi ka vanaks jäänud isa. Hoolimata sellest kõigest tahab Kustas lõpuni viia isa alustatud unistuse, nimelt ehitada purjekas. Kustas loobub Hilde armastusest ja võtab kaaslaseks surnud venna armastatu Tooni.
Huvitav fakt oli ka see, et paljud lapsed olid oma vanemad peavarjuta jätnud. Peale sissekirjutuse saamist viskasid nad vanemad korterist välja või müüsid eluruumi lihtsalt maha. Kodutu kannab kodu kotiga kaasas. Paljud kodutuist tahaksid oma eluaseme leida. Tugevad miinuskraadid sunnivad oma elust hoolivaid kodutuid sooja otsima. Kodutute öömajad on rahvast täis, supiköökide supp kaob kui kerisele, päeviti püüab eluheidik kaubamajja lume ja tuisu eest varju pugeda. Rõivaid saavad nad sotsiaalosakonnast. Firmasildist tähtsam on, et riie tuult peaks ja naha võimalikult sooja hoiaks. Häda on ka nendega, kes alkoholi pruugivad need öömaja ei saa, vaid jäävad lihtsalt tänavale ja külmuvad surnuks. Ainus tingimus, et peab olema kaine hirmutab paljusi päevakeskustest eemale.Paljud ei taha minna sotsiaalkeskustesse, sest seal koheldakse neid nagu nartse. Selle asemel valitakse tänav.
prügikott, kus oli riideid ja mänguasju seest ning see saabas oli lihtsalt kotisuust välja kukkunud.Tüdrukud arvasid, et need asjad mis kotis on, on varastatud ning et keegi on need lihtsalt sinna põõsa alla ära peitnud. Lugu läks politseisse ning peeti maha üks korralik uurimine, mille lõpus selgus hoopis, et need asjad pidid minema korduvkasutusse kusagile poodi ning poiss kes need oli nõus sinna viima oli selle sinna põõsa alla jätnud suure tuisu pärast, et ta ise pääseks sealt, ta tahtis need hommikul ära võtta sealt, kuid jäi põõnama ning hiljem seda kotti juba seal enam polnud. Lugu lahenes väga sõbralikult ning kõik kahtlusalused pääsesid puhtalt ja kotis olevad asjad jõudsid ilusti poodi nagu alguses planeeritud oli. Sandra jalg oli haige olnud, peale operatsiooni andis see siiski veel tunda ning ta lonkas. Ta oli lihtsalt ühe juhuse kaudu tutvunud Rainiga, kes nägi Sandrat poe trepil kukkumas
Kristiina Ehini luulekogu ,,Emapuhkus’’ analüüs Luulekogu kätte võttes ning seda esimese hooga sirvides, jättis see mulle meeldiva mulje. Esikaanelt vaatab vastu joonistus naisest õunaga ning raamatu tagakaanel on pilt luulekogu autorist Ehinist, kes kannab tumedat kleiti, millele on tikitud tema esivanemate nimed koos aastaarvudega. Samuti võib tagakaanelt lugeda lühikest luulekogu tutvustust, mis annab teada, et luulekogu on Kristiina Ehini viiendana ilmunud luulekogu (2009.a), kirjutatud kahe aasta jooksul väikese lapse kõrvalt ning, et luuletusi saadavad katkendid perepärimusest. Luulekogu seest on jagatud nelja suuremasse peatükki, mida siis illustreerivad Kristiina Ehini esivanemate mälestused koos piltidega. Minu kokkupuude teose autoriga on olnud varasemalt aga üürike, kui käisin tema loengut kuulamas, kus ta rääkis enda teostest ja enda elust lühidalt. Ta jättis mulle tagasihoidliku ja vä...
1787. aastal puhkes sõda Venemaa ja Türgi vahel, kus Barclay de Tolly paistis silma erakordse vaprusega. 1790. Aastal sõdis ta ka rootslaste vastu ning neli aastat hiljem poolakate vastu. 1808-1809 aastatel võttis Michael Andreas Barclay de Tolly korpusekomandörina osa Vene-Rootsi sõjast. Tänu tema edukatele sõjaoperatsioonidele oli Rootsi sunnitud loovutama Soome Vene impeeriumile. Barclay de Tolly vallutas Soomes Savo maakonna ja Kuopio linna, ületas läbi tuisu jäätunud Kvarkeni lahe ning vallutas Rootsi linna Umeå. Nende saavutuste eest ülendati ta 20. märtsil 1809 jalaväekindraliks. Sama aasta mais nimetati ta Soome kindralkuberneriks ja sealsete vägede ülemjuhatajaks. Ta viis ellu mitmeid olulisi sõjareforme, mis olid ka osaliselt ettevalmistuseks Napoleoni sissetungiks Venemaale. Reformide tulemusena moodustati sõjaväes strateegiliste väegruppide süsteemid, ehitati
riideid ja mänguasju seest ning see saabas oli lihtsalt kotisuust välja kukkunud.Tüdrukud arvasid, et need asjad mis kotis on, on varastatud ning et keegi on need lihtsalt sinna põõsa alla ära peitnud. Lugu läks politseisse ning peeti maha üks korralik uurimine, mille lõpus selgus hoopis, et need asjad pidid minema korduvkasutusse kusagile poodi ning poiss kes need oli nõus sinna viima oli selle sinna põõsa alla jätnud suure tuisu pärast, et ta ise pääseks sealt, ta tahtis need hommikul ära võtta sealt, kuid jäi põõnama ning hiljem seda kotti juba seal enam polnud. Lugu lahenes väga sõbralikult ning kõik kahtlusalused pääsesid puhtalt ja kotis olevad asjad jõudsid ilusti poodi nagu alguses planeeritud oli. Sandra jalg oli haige olnud, peale operatsiooni andis see siiski veel tunda ning ta lonkas. Ta oli lihtsalt ühe juhuse kaudu tutvunud Rainiga, kes nägi Sandrat poe trepil kukkumas. Sandra leidis
nuhtluseks nii loomadele kui ka inimestele.Talvel tundub tundra tühja ja elutuna. Külm ja toidunappus sunnib paljusid loomi ja linde otsima soodsamaid elupaiku. Peaaegu kõik linnud rändavad lõunasse, tundrasse jäävad vaid lumekakud ja lumepüüd. Lõuna poole, metsatundrasse, lähevad ka põhjapõdrad, kus nad saavad lume alt toiduks samblaid ja samblike kraapida. Väiksemad loomad vahetavad suvise karvkatte paksema, tihedama ja heledama vastu. See kaitseb neid külma ja tuisu eest ja muudab vaenlastele lume taustal raskemini nähtavaks. Paljud närilised (uruhiired, lemmingid) elavad talve üle lume all, kus on soojem, süües taimi, seemneid ja putukaid. Suslikud ja ümisejad magavad aga kõige külmematel talvekuudel talveund. Rasvakiht kaitseb neid külma eest ja toidab talveune ajal. 5.Inimtegevus Inimesi elab tundras vähe. Asulad on tavaliselt väikesed ja koondunud jõgede äärde või rannikule, kus liiklemine on hõlpsam
Ott Raun lisab sellele Kareva «Maailma asemel» (1992) arvustuses: «Ilmselt on õigus neil, et armastus on DK elamisviis, kuid kuna luuletaja on jõudnud mõistete nihutamises täiuslikkuseni, siis olevat võimalik, et Kareva on «jõudnud sinnamaale, kus «surm» kõige vähem surma ja «armastus» armastust tähendab». [2] Eelkeel 2 Küll hellitas elu, küll hullutas, lahtise käega lõi, läbi tuisu ja libeda, kiusu ja kibeda endasse tagasi tõi, igast anumast ammutas - kõigist ta peekritest proovida sain - iga magusust maitsesin, mõrkjust mõlema peoga jõin mina, maailmalaps, elu tõrges ja tujukas lemmik - õlul kõikide võlgade öö, silmis lunastusselge hommik. Eelkeel - minevik, tagasivaatamine elule. Luuletaja kirjutab, et elu on andnud ilu, on andnud armastust, on olnud elus ilusaid hetki, mis südames sädelevad ja tekitavad rahutust, ootavad tagasi seda hellust ja naeru
Talvel tundub tundra tühja ja elutuna. Külm ja toidunappus sunnib paljusid loomi ja linde otsima soodsamaid elupaiku. Peaaegu kõik linnud rändavad lõunasse, tundrasse jäävad vaid lumekakud ja lumepüüd. Lõuna poole, metsatundrasse, lähevad ka põhjapõdrad, kus nad saavad lume alt toiduks samblaid ja samblike kraapida. Väiksemad loomad vahetavad suvise karvkatte paksema, tihedama ja heledama vastu. See kaitseb neid külma ja tuisu eest ja muudab vaenlastele lume taustal raskemini nähtavaks. Paljud Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud endised puhtad järved ja jõed, hukkuvad kalad ja linnud. Vähemaks on jäänud põdrakarjamaid . 9 KOKKUVÕTE Seda referaati tehes ma sain palju targemaks tundra kohta.Ma sain teada mis see on? Kus see asub?Kes sael elavad ? jne.
end �mber. J�llegi majade suunas. Nikko n�gi kedagi kaugelt tulemas. Tal ei olnud aimugi, kes sealt tuli. P�hjap�der vaatas pigem kauneid maju ning vajus m�ttesse. Ta m�tles oma emast ja kuidas too tema p�rast muretseda v�ib. Siiski ei oleks Nikko emale saanud r��kida, et plaanib minna isa vaatama. See keda Nikko oli varem n�inud, j�udis l�hemale. Tundus, et ta tuleb jooksuga. Kas j�lle m�ni hunt? Seda v�ike p�hjap�der ei uskunud, kuid l�bi tuisu oli raske n�ha. See j�udis aina l�hemale ja l�hemale. P�drapoiss hirmus ning tormas selle tundmatu eest. "Oota!" h��dis j�relejooksnud p�hjap�der. P�hjap�der oli see kindlasti, p�drapoiss oli selles kindel. V�ike Nikko j�i seisma. "Kas sa oled eksinud?" k�sis p�hjap�der. "Ei," vastas Nikko. "Ma tulin oma isa otsima." V�ike p�der kartis veidike, kui lootis, et teda aidatakse. "Nikko, mina olengi su isa!" s�nas p�hjap�der
"Taeva palge all" analüüs August Mälgu poolt kirjutatud rannaromaan. Tegevus toimub 20. saj keskpaigal Tallinnas. "Taeva palhe all" - lugu rannakülas elavatest peredest, peamine rõhk Tuisu perel. Pere keskmine poes Kustas naaseb kuue aastaselt laevareisilt ja püüab sulanduda kohalikku ellu, püüab kala ja kõib hülgejahil. Samas areneb armusuhe lapsepõlvekaaslase Hildega, takistuseks naise abikaasa Alleks. Peale kahte aastat kaotab Kutas oma noorema venna ja peagi ka vanaks jäänud isa. Hoolimata selelst kõigest tahab Kustas lõpuks viia isa alustatud unistuse, nimelt ehitada purjekas. Kustas loobub oma armastusest Hildest ja võtab kaaslaseks surnud venna armastatu Tooni
Suuremas osas on autorite nimed välja toodud kas päises ja arvamuslugude puhul tekstisiseselt või teksti lõpus. Analüüsitud artiklite puhul tsiteeritud pressiteateid või sündmustele kohaseid kommentaare, mis tulevad enamasti sobilikelt allikatest, mida võib lugeda pädevateks. Näiteks analüüsiti artiklit Saare maakonna edukaima transpordifirma Sarbussi (Kalmus, 2015) kohta, kus on lisatud ka Sarbussi omaniku Taavi Tuisu kommentaarid ning hinnangud enda firma tegevusele. Ka arvamuslugude puhul võis järeldada, et autorid on enda valdkonnas pädevad. Näiteks Maie Meius (2015), TÜ väärikate ülikooli eestvedaja Saare maakonnas, kirjutas artikli sellest, kuidas ka vanemas eas inimesed on õpihimulised. Tegemist on vastava ülikooli eestvedajaga ning võib öelda, et ka võrdlemisi pädeva inimesega selles teemas. II KATEGOORIA: TÖÖPROTSESSI TOIMETAMISE LÄBIPAISTVUS
kannatavad lapsed agressiivseteks ja ohjeldamatuteks. Kodused ei suuda ega oska anda lapsele eluks vajalikke oskusi: kuidas oma vajadusi adekvaatselt väljendada, kuidas lahendada konflikte ja ebaõnnestumistest üle saada ning mis kõige tähtsam: kuidas meie käitumine mõjutab meid ümbritsevat keskkonda . See kõik võimendub veelgi, kui looduse poolt on kaasa saadud geneetilised eelsoodumused teatud isiksuseomaduste näol, mis endaga toimetuleku veelgi raskemaks teevad . Sellestsamast Mare Tuisu uurimusest selgub, et valdav enamus käitumishäiretega lapsi on saanud juba looteperioodil või sünnitegevuse käigus tõsiseid närvisüsteemikahjustusi, mille ühe põhjusena toob ta välja ema rasedusaegse stressirohkuse. See põhjustab lapse aju arengus muutusi, mis hiljem avalduvad hüperaktiivsuse ja impulsiivse käitumisena. Kuid samuti mõjutab lapse närvisüsteemi arengut ema rasedusaegne toitumine. Näiteks foolhape on terve ja hästi toimiva
100 140 2 2413 2402 2406 465 46,5 -3 8 46,5 141 3 2420 2402 460 2 46,0 12.03.2012 Lektor Tuisu rühma katsetatud katsekehad (esmaspäevane rühm, paaris nädal) Tabel 8. Töödeldavus sõltuvalt tsemendi liigist (esmaspäevane rühm, paaritu nädal) Katse nr. Tsemendi mark betoonis Koonuse vajum, mm 1 CEM I 42,5 N 45 2 CEM II/B-M (T-L) 42,5 R 85 3 CEM II/B-M (T-L) 42,5 R 25*
Sellest pajatav Jüri kihelkonna lauluseltsi kroonika: ,,Se asi leidis pea sõbru ja sügisel 1865 akkasid igga pühhapäev ja ka argipäeva õhtutel innimessed köstrimajas koos käima ja köstri juhhatamisse al nelja healega laulusi õppima, kus juures ka lapsed kaasa laulsid". Laulusõbrad tulid Nabalast, Saustist, Kurnalt, Lehmjalt, Raelt, Lagedilt, Vaidast ja Arukülast. Jalgsi tihti kümne kilomeetri tagant üle soode ja rabade. Talvel käidi läbi tuisu ja pakase proovidel. Hoole ja armastusega õpiti ära hulk laule ning kevadel hakati juba varakult esinema. Algul kodu kirikus ja hiljem mujal. Juunikuus 1866. a. esines koor juba Tallinnas saksa laulupeol. Et seni tundmatu maakoor esines nõudliku linnapubliku ees küllalt hästi sellest kirjutab Jannsen ,,Eesti Postimehes" Ja vata nemmad on omma laulusi nivisipäraselt ärra laulnud, et teised innimesed, ka laulutundjad, sellega vägga
Siiski käib ta vahel suuremate suladega ka keset talve urust välja. Kuna mäger ei jäta oma jälgi lumele kuigi tihti, kiputakse seesuguseid jälgi vahel pidama ahmi omadeks. Kõige pinnapealsema uinakuga on meil kährik. Ta jääb magama vaid püsivate miinuskraadide korral, sulailmadega aga liigub neid ringi kogu talve vältel. Nii on kährikud ühed sagedasemad loomad, keda nähakse söödaplatsikaamerate salvestistel. Eriti raskete ilmastikuolude, näiteks käreda pakase ja tuisu korral, võivad mõnepäevaseid uinakuid teha ka nugised, oravad ja lendoravad. Nad põõnavad oma soojustatud pesades ja ootavad olude paranemist. Sama moodi kui taliuinakusse jääb osa loomi ootamatult saabunud näguripäevade ajal lühemaajalisse uinakusse ka teistel aastaaegadel. Kõige lihtsam on meie oludes märgata seost jahedate ja vihmaste ilmadega. Sellistes oludes lendab ringi vähe putukaid ja neist toituvatel lindudel kuluks liiga palju energiat, et kõht täis saada. Nõnda
või looma surma. Kunagi lasknud peremees kariloomade vahele hüüdma tulnud tihase püssiga maha, mille järel naabri lambad ära surnud. Kagu-Eestis peeti tihase häälitsemist teekäija suhtes vasakul heaks märgiks, paremal halvaks märgiks. Enamasti on tihaste ilmumist elamute juurde siiski kogu maal peetud külma ilma, mõnikord ka tuisu endeks. Tihane ja orav "Miks sa, orav, pesast välja ei tule?" "Mina linnuke tihane, hoian soojust. Väljas on nüüd külm, ma sulgesin pesaava samblaga, toppisin kõik praod kinni. Ei julge nina välja pista." "Aga mida sa sööd?" "Mina varusin juba suvel kuivatatud seeni, pähkleid ja tammetõrusid. Nii saangi külma aja pesas üle elada!" Vanasõnad
veebruar 1874, kes ristimisel sai endale sellise nime. Konstantin Pätsi haridustee algas Tahkunamaa apostlike õigeusu kihelkonnakoolis. Tema varajane lapsepõlv oli ohutu kuna Tahkuranna oli küll karmi loodusega aga andis tema vendadele ja õele palju ruumi ja vabadust lastele mängimiseks. Tema isa oli Pärnumaa Tahkunamaa valla maaomanik Jakob Päts. Tal oli neli venda ja üks õde. Ema Olga Tumanova oli hooliv ja hea. Kui Konstantinil tuli aeg kooli minna, pidi ta minema läbi tuisu ja tuule paari kilomeetri kaugusele koolimajja. Niimoodi käis ta koolis ainult aasta, kuna isa otsustas Pärnusse kolida. Uues koolis pidi Konstantin õppima usku vene keeles. Jakob, Konstantini isa, oli ka õigeusklik ja ka tema abikaasa. Selle kodu atmosfäär ja seotus liikumistega mõjutasin kindlasti noort Pätsi ja küllap ka tema arvamust venelastest ja venelikkusest vanaski põlves. Igatahes see mõjutas tema kooliteed ja haridust, et ta sündis ortodokssesse perekonda.
kui järvele sa alla kohetasid. Kirendav rätik so ka järv ja soo. Musträästaid parv siis laskus ranna roogu, need, mäletad, kuis siukatasid tsirgud ja pilliroogu hällitasid loogu? Päev olid päiksen, õhtuks mulle virgud. Me järgi undama jääb öhe rehepeks. Üheksas Kiri Järve pääl on mitu rada, teed. Kui sa tuled, millist rada tuled? Maha pudenen kõik lumilinde suled, saotand kõik rajad helbed need. Täna tuiskab väljän, sulalt mühiseb. Tuled läbi tuule, tuisu sina? Soonin veri nagu voolaks tina, istun siin ja ootan, pää vaid ühiseb. Täna olen õnnetum kui kunagi: tahan sulle, armas, laulu säädä, aga sõna sõnna kinni'i taha jääda. Kumiseb ja kuumab pää kui eilegi. Mitu korda avan akna, mühinasse kuulan, ainult oma süda taob. Järv ja männik silmapiirilt kaob külma kaugusse ning pimedusse. Ah sa armas! Olen jälle kurb ja ramp. Kurbust laest ja seinast hajub tuba. Armastan sind. Oled siin vast juba? Ootan sind ja ootab laual lamp
SISUKORD Elulugu 2 Luuletaja Juhan Liiv 3 Loodusluule 3 Aastaajad 4 Loodusdetailid 6 Loomad ja linnud 7 Vesi 7 Kasutatud kirjandus 8 Elulugu Juhan Liiv on sündinud 30. aprillil 1864. aastal Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Ta õppis algul Naelavere külakoolis, seejärel Kodavere kihelkonnakoolis ning lõpuks lühikest aega H. Treffneri gümnaasiumis Tartus (1886. aastal). Liiv polnud veel lõpetanud kihelkonnakooli, kui ta ootamatult läks Väike- Maarjasse Triigi-Avispeale asetäitjaks õpetajaks. Ta vend Jakob oli haigestunud ja kutsus teda oma asemikuks. Kui seni oli Juhan Liivi pilgatud tema saamatuse pärast, siis tahtis ta Väike-Maarjas näidata, et ta midagi suudab korda saata. Kõigepealt ta katsetas muusika alal. Muusika alal ta edu ei saavutanud, nii otsustaski ta, e kui tast muusikameest ei saa, siis kirj...
olnud mõisaslapsehoidja. Jakobil ja Olgal oli kuus last, kellest üks oli tütar. Konstantin Pätsi lapsepõlv ja kooliaastad Tuhkaranna Pätsi talus sündis tulevase Eesti iseseisvuspäeva eelõhtul, 23. veebruaril 1874 abielupaarile teine poeg, kes ristimisel sai nimeks Konstantin. Konstantini varajane lapsepõlv suure pere liikmena oli muretu ja turvaline. Ta alustas oma kooliteed Tahkurannas, kus tal tuli läbi tuisu ja tuule kõndida paari kilomeetri kaugusele koolimajja. See kestis ainult ühe aasta, sest isa otsustas Pärnusse kolida. Seal jätskus tema koolitee õigeusu kihelkonnakoolis, mida juhatas õpetaja Raudsepp. Õpetus koolis, ka usuõpetus, oli venekeelne. Rahvusliku kasvatusega koolis ei tegeletud. Konstantin õppis hästi ja tema lemmik aine oli kreeka keel, ta armastas lugeda Homeruse värsse. Kuba noorelt tundis ta huvi ühiskondlike ja poliitiltise probleemide vastu
Olga oli ettevõtliku ja edasirühkiva mehe vastand. Tal oli ilumeelt. Iseloomult oli ta melanhoolne ja kinnine. Laamani järgi päris Konstantin just emalt oma suure tundelisuse. Jakobit ja Olgat õnnistati kokku kuue lapsega, kellest üks oli tütar.Tahkuranna Pätsi talus sündis tulevase Eesti iseseisvuspäeva eelõhtul, 23. veebruaril 1874 abielupaarile teine poeg, kes ristimisel sai nimeks Konstantin. Konstantini kooliaastad Konstantin alustas kooliteed Tahkurannas, kus tal tuli läbi tuisu ja tuule kõndida paari kilomeetri kaugusele koolimajja.See kestis aga ainult ühe aasta, sest isa otsustas Pärnusse kolida. Seal jätkus Konstantini koolitee õigeusu kihelkonnakoolis, mida juhatas õpetaja Raudsepp. Kooli kutsuti juhataja järgi Raudsepa kooliks. Õpetus koolis, ka usuõpetus, oli venekeelne. Rahvusliku kasvatusega koolis ei tegeldud. Konstantin õppis hästi. Tema lemmikaine oli kreeka keel, ta armastas lugada Homerose värsse
ainulaadsus:novellikogu ,,Rannajutud"(1936),romaanid ,,Õitsev meri"(1935),"Taeva palge all"(1937) ja ,,Hea sadam"."Õitsev meri":Rannapoisist peategelane Hannes lahkub mõneks ajaks kodusest kalurikülast,teeb läbi sõjaväeteenistuse,proovib laeva- ja põllumeheelu ja abielu talutütrega.Venna surm toob ta aga koju tagasi,kus seab end uuesti sisse ühes oma vähenõudlikku tüdrukuga,kellega neil laps juba olemas oli."Taeva palge all":Tegevus Sõrve idarannikul.Keskne tegelasrühm Tuisu talu pere elab kindlal majanduslikul järjel,pojad käivad merel kala püüdmas ja hülgejahil.Tuisu 2st miniast üks käib lahkusuliste palvetundides.Peategelane Kustas on mitu aastat on kaugel merd sõitnud,käib mööda pidusid,sekeldab vanade pruutidega,tujutseb ja tormitseb. Lõpuks leiab ta jälle tasakaalu kui on saanud omale õrnahingelise naise,oma venna lese.
S�ra S�uk S�ugu S��sk S��se � ka �kotkas� Sygys -e Tabaja Taim -e Tali Talv -e Tamm -e Tarn -a Tart Tardu Tarvas Tarva Tarvet -u < �tarvas� Tasu Tasuja Tasulemb -e Teder Tedre Tee Tera Terane Terase Teras -e Terav -a Tihane Tihase Tiiu < �tihane� Tirk Tirgu Tirt Tirdi Tont Tondi Toom -e Tore -da Tugev -a Tugi Toe � NB: �ks esimesi teadaolevaid maarahva nimesid, esineb vanavene kroonikas Tuglas Tukla Tuhat Tuhande Tui Tuisk Tuisu Tuju Tujukas Tujuka Tukk Tuki Tuli Tule Tuline Tulise Tume -da Tunne Tunde Turges -e � lv. �sulg� Tutkas Tutka Tuul -e Tuuline Tuulise Tuur -a T�eleid -leiu T�hv -a � LE �tammet�ru� T�iv -u v. T�o � �t�otus�, �ohver� T�ivulemb -e T�ll -u T�lv -a T�mmu T�nn -i T�rges T�rksa T�rvand -i T�rvas -e T�si -se T�sine T�sise T�hn -i T�ht T�he T�pp -i T�ll -u (>T�ll -u) Uba Oa Ude -me Udu Udras -e
Aasta keskmine sademete hulk on 500800mm, sellest Külmal perioodil 150250mm Soojal perioodil 350550mm Aasta vältel on Eestis keskmiselt 160190 sademetega päeva. Enim sügisel, vähem kevadtalvel ja kevadel. Sademete territoriaalne jaotus Eestis on erinevus mereäärsete paikade ja sisemaa vahel. sademetevaesem on läänerannikul ja Saaremaa, sademeterikkam LõunaEesti. Pilves päevi 150165 ja täiesti selgeid päevi 2532. Aastas on keskmiselt: · 4060 udu, · 1540 tuisu, · 1223 äikese, · 13 rahepäeva. Valdavad tuuled puhuvad edela, lääne ja loodekaarest. Kõige tugevamad tuuled on saartel ja rannikul (sügisel ja talvel). Mõtisklus Kuidas erineb taimekasvatuse seisukohalt päevane sadu või öine vihmasadu?Millised kahjulikud mõjud võivad kaasneda raju või laussajuga? Maaviljeluse lähitulevik 1.Tootmine muutub tööstuslikumaks
See on kogumik varasemast Ingi- romaanist ning tundeküllastest mälestuslauludest. Seal kajastub Hendriku vajadus läheduse, soojusee, toetuse ja mõistmise järele. Luuletus ,, Melankoolia" See algab ju, kui lehtpuu urbub Ja luhas laiali on veed. Siis juba varitseb mu teel Tumm pruunisilmaline kurbus. Luuletus ,, Periheel" Mid läbi varjutuste Viib kalmistule ring, Kui taga suletud uste. Sind pole enam, Ing! Nii raskelt vastu nägu Lööb tuisu rõske rätt. Ees harvikud ja nõgu, Kuid ühtki sooja kätt. Mõne aja pärast, 1951. aastal 3. aprillil sureb ka Visnapuu ise. Oma viimased eluaastad veetis ta Ameerikas, jõudmatagi tagasi oma kodumaale, Eestisse. Henrik Visnapuu jättis Eesti luulesse sügava jälje oma mehise armastuslüürikaga ja isamaluuletustega. Ta on 20.saj esimese poole üks olulisimaid kirjanikke ning ta on teinud suure panuse Eesti kultuuri edendamisse. HENRIK VISNAPUU
305. Jäide vihma või suure õhuniiskuse mõjul teepinnale, mille temperatuurtuur on alla 0°C, tekkinud tihe jääkiht 306. Libedustõrje teekatte haardeteguri suurendamine kas mehaanilise karestamisega või kloriidide ja abrasiivmaterjalide puistamisega. 307. Lumestus teel paikneva lume iseloomustus, mis on määratletud lume paksuse ja paigutusega. 308. Lumekihi kriitiline paksus lumekihi maksimaalne lubatud paksus sõiduteel lumesaju või tuisu ajal. 309. Mis on lumetõrje- lume eemaldamine teelt. 310. Ohtlik koht liiklusmärkidega tähistatud tõus või langus kaldega üle 4% (,,järsk lang" ,,järsk tõus"), ohtlikud kurvid, raudteeületuskoht rööpa teljest 50 m ulatuses, teekitsend jm. 311. Puistematerjal libedusetõrje materjalid: abrasiivmaterjalid, nende segud kloriididega ja kloriidide vesilahused. 312. Seisunditaseme kehtivusaeg- ajavahemik, mille jooksul teeolud peavad vastama nõutavale seisunditasemele. 313
Tavaliselt on neil hele nahk sellepärast, et nad pärinevad aladelt, kus ei olnud niipalju pigmenti tarvis. Mongoliidne rass neil on kollakas või punakas nahk. Väike kasv, kõrged põsenukid, tumedad tihedad sirged juuksed, pilukil silmad, suhteliselt lai nina ja vähene habemekasv. Neil on ümar nägu sest naha all on paks rasvakiht, sest nad pärinevad aladelt, kus oli külm, pisikesed silmad ja nahavolt silmadel kaitseb tuisu, lumekiirguse ja vingete tuulte eest. Negriidne rass tume nahavärvus, krässus juuksed, piklik pea ja lai nina, paksud huuled ning enamasti suur kasv. Nende tumedas nahas ja silmades on palju pigmenti, et kaitsta end päikese eest, kuna nad pärinevad aladelt, kus on palju päikest. Krässus juuksed kaitsevad pead kuumuse eest. 7
Talvel tundub tundra tühja ja elutuna. Külm ja toidunappus sunnib paljusid loomi ja linde otsima soodsamaid elupaiku. Peaaegu kõik linnud rändavad lõunasse, tundrasse jäävad vaid lumekakud ja lumepüüd. Lõuna poole, metsatundrasse, lähevad ka põhjapõdrad, kus nad saavad lume alt toiduks samblaid ja samblike kraapida. Väiksemad loomad vahetavad suvise karvkatte paksema, tihedama ja heledama vastu. See kaitseb neid külma ja tuisu eest ja muudab vaenlastele lume taustal raskemini nähtavaks. Paljud närilised (uruhiired, lemmingid) elavad talve üle lume all, kus on soojem, süües taimi, seemneid ja putukaid. Suslikud ja ümisejad magavad aga kõige külmematel talvekuudel talveund. Rasvakiht kaitseb neid külma eest ja toidab talveune ajal. · Inimene tundravööndis Inimesi elab tundras vähe. Asulad on tavaliselt väikesed ja koondunud jõgede äärde või rannikule, kus liiklemine on hõlpsam
1. Jaanuar – nääri-, hundi-, helme-, süda-, uue aasta-, vastse ajastaja-, algu ja talviste kuuks Jaanuaris oli meeste peamiseks tegeevuseks metsa – ja veotööd NÄÄRID – 1. jaanuar. Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår. Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu ei peetud, võttis jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega (http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid) KOLMEKUNIGAPÄEV – 6. jaanuar. Kolmekuningapäeva kutsutakse ka kolmandateks jõuludeks või jõulude sabaks. Kolmekuningapäeval tõmbas eesti talupoeg jõulupühadele joone alla, veel pidutseti, vee...
oli nõus olema tema veresugulane tol korral. Ta seletas ka kuidas ta aegamööda hakkas tundma kuidas tal käed läksid raskemaks ja surm lähemale hakkas jõudma. Kirja lõpus mainis ta ka seda, et ta pole koju kirjutanud, sest ei soovi kedagi näha, õigemini ei taha et keegi teda sellisena näeb. XXXVII Kui Indrek oli kirja läbi lugenud, siis lehitses ja luges ta seda veel mitu korda ühes külmas ja üksikus toas. Ta hiljem mõtles selle peale, kui ta läks tuisu ja kõva tuulega välja jalutama. Ta kõndis teadmata suunas, kuna tal polnud aega mõelda selle peale. Ta jõudis lagendikule, kus ta hakkas tundma külma. Ta läks metsa serva äärde, kus ta sidus enda sääred kinni, et lund ei hakkaks sisse tulema. Teadmata põhjusel tuli tal mõte ronida ühe puu oksa külge. Seal ta rippus natuke aega. Oksa küljes rippudes tuli talle teinegi mõte, mis tundis isegi temale endale kahtlasena. Ta tahtis lihtsalt proovi pärast otsida
küünelakke jne... nii elatab Ekke end ära, saades paarkümmend krooni talust. Ühel päeval jõuab ta Aadu Undeperve tallu, Ekke astub tallu ainult seepärast, et tuua peremehele tervitusi ta poeg Karlalt. Et Ekke rõõmsaid uudiseid toonud ostavad talu naised temalt mitmekümne krooni eest asju. Peremees annab vihjeid kuhu kohta minna, et kus asju ehk ostetaks ja nii lahkubki Ekke Undeperve talust saatjaks peretütar Viia. Nad lähevad läbi tuisu kuni viia ütleb Ekkele, et mine Pille- Riini juurde, ta pakub sulle hoolt ja armastust. Nii koputabki Ekke Pille-Riini uksele, seal tabab teda aga ootamatus, hoone on pime, tuld ei ole, maja on külm, tuisk tuleb igalt poolt sisse ja Ekke pole üldse rahul, ta üritab küll Pillet meelitada, aga Pille on tõre ja ajab oma joru reaalsuses elamise kohta. Nõnda vaidlevad nad päris tükk aega, kuniks Ekke Pillele paar paremat sõna ütleb ja Pille tagasi tõmbab. Nüüd on aeg magama minna
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskor...
· Kui vaadata kurbust läbi klaasi põhja, see ainult suureneb. · Kellelgi pole turvalisemat elukohta kui sellel, kes elab õhulossis. · Hoia meeled pingul- toida oma lemmikneuroose! · Kui tead, et ei saa, väldid pettumust. · Olen udusulg, mida tuul pillutab. · Oled niisama erakordne nagu kõik teisedki. · Loomulikult olen ma mõistuse juures- hääled kinnitavad seda. · Vaata ette, et su süda liiga palju tuisu käes ei ole, teerajad võivad kinni tuisata. · Kõik inimesed on üksi. Mõnedel on vaid nii palju kaaslasi ümber, et nad ei märka oma üksindust. 23 · Kui oled raskustes või tunned end ebakindlalt, jookse ringiratast ning karju! · Katkise köie võib kinni siduda, sõlm jääb aga paistma. · See, kes kõige kõvemini karjub, on tavaliselt kõige tagumine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
