Karl Heinrich Marx Karl Heinrich Marx oli saksa filosoof, majandusteadlane ja poliitik, üks rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid. Ta sündis 5. mail 1818 Trieris, Saksamaal advokaadi perekonda, oli juudi päritolu. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx oli suurimaid maailmapildi muutjaid kahekümnendal sajandil. Õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, Berliini ülikoolis filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku ja doktorikraadi filosoofia alal sai ta lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. 1843. aastal suleti ajaleht revolutsioonilise ja demokraatliku suuna pärast. Seejärel kolis Marx Pariisi, kus tutvus Friedrich Engelsiga. 1844. aastal andis koos A. Rugega v...
Meedia Koolileht Ilmub kord kuus või harvemini Enamjaolt kokku pandud õpilaste poolt Ilmub harva, sest sisu pole palju Ajaleht Perioodiline väljaanne Päevasündmused, aktuaalsed teemad, meelelahutus jne Kvaliteetlehed (Postimees, Ekspress) ja tabloidid (Õhtuleht) Uudise ülesehitus Juhtlõik (ehk sisukokkuvõte) Sündmus Lisamaterjal, pildid, taust 3M+3K Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Reklaam Inimestele mingi toote kohta info edastamine Tihtipeale manipuleeriva sisuga (valimisreklaamid, kampaaniad jne) Idee-, valimis-, kampaania-, firma- ja tootereklaamid Avalik ja privaatne ruum Avalik ruum (tänav, park, rand, kaubanduskeskused, jaamad jne Lubatud pildistada ja filmida) Poolavalik ruum (kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskond, valitsushoone, muuseumid jms Lubatud pildistada ja filmida loaga) Privaatne ruum (maja, korter, suv...
Meedia Kaisa-Mai Hütt 10.klass Ajaleht ●Perioodiline väljaanne ●Päevasündmused ●Aktuaalsed teemad ●Arvamused ●Meelelahutus ●Kvaliteetlehed ja tabloidid Uudise ülesehitus ●Juhtlõik ●Sündmus ●Lisamaterjal ja taust ●Perspektiiv ●3M+3K: o Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Koolileht ●Üldjuhul ilmub korra kuus ●Rollid on jaotatud õpilaskonna vahel ●Toimetuse töö on sarnane tava ajalehele ●Sisu on raskem leida Eesti ajakirjanduse ajalugu ●Tekkis 1675 - Post-Zeitung ●Esimesed ajalehed o Lühhike öppetus o Tarto maa rahwa Näddali-Leht o Marahwa Näddala-Leht o Perno Postimees o Eesti Postimees Reklaamikunst ●Eesmärgiks inimeste veenmine, mõjutamine, käitumise muutmine ja pakkujal kasu teenimine. ●Idee-, toote- ja firmareklaamid. ●Ostja- ning kaubakesksed reklaamid. Avalik ja privaatne ala ●Avalik ruum (tänav, park, rand, kaubanduskeskused, jaamad) ●Poolavalik ruum (kooli- ja meditsiiniasutuse...
Zeitformen Seite 127 (Das neue DM 2) PERFEKT Schreib die Sätze im Perfekt! I Teil 1. Meine Oma las die Zeitung mit der Brille. 2. Seine Katze lag auf dem Ofen. 3. Ich mochte diesen Jungen nicht. 4. Er ritt schnell. 5. Die Mutter nahm die Handtasche. 6. Er riet mir aufs Land zu fahren. 7. In der Küche roch es nach Knoblauch (küüslauk). 8. Oma rief seinen Namen. 9. Die Sonne schien heute warm. 10. Ein Mann schlug unseren Hund. 11. Wir schrieben einen Aufsatz. 12. Im Schwimmbad schwammen wir 2 Stunden. 13. Ich sah heute ein schönes Auto. II Teil 14
ROOTSI AEG Kultuurielu põhijooned Kõrgharidus *liivimaa kindral kubener J.Skytte eesvõtul avati 1630a. Tartus Gümnaasium. *30.Juulil 1632 kirjutas GustavIIAdolf alla Tartu Ülikooli asutamis ülikule. Talurahva koolid *1684-avati Tartu lähedal Piiskopimõisas õppeasutus külakooli õpetajatele välja koolitamiseks. *1687-liivimaa maapäeva otsusega tuli igasse kihelkonda asutada kool talulastele ja palgata koolmester. Eesti keele trükisõna *1637-anti välja eesti keele grammatika õpikH.Stahl *17.sai lõpul korraldati piibli konv. Kus tegeleti eest keele uurim. Ning õigekirja reeglite paika panemisega. *1693-avaldati J.Hornungi käsitlus Tallina murdelise kirjaviisi kohta. *1686Tõlkisid ja avaldasid Andreas ja Adrian Virginius uue testamendi(Wastse Testamendi)- Lõuna murdeline. *Ajakirjanduse algust loetakse ajalehest ,,Revalsche Post-Zeitung" 1689-1710 Vana hea Rootsi aeg Positiivne: *pandi täpsemalt paika talupoegade koormised *kiriku kirraldus...
Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu anti raamatuid välja eral...
Vana hea Rootsi aeg Rootsi võim algas Põhja-Eestis 1561. Aastal 1629 sõlmiti Ahmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel ja tänu sellele läks terve Lõuna-Eesti Rootsi alla,ning siis langes juba peaaegu terve Eesti (va saared)Rootsi alla. Aastal 1583 sõlmiti Pljusa rahu Rootsi ja Venemaa vahel ja selle rahu alusel jäi Põhja-Eesti Rootsi võimu alla. Tänu Brömsebro rahule ,mis oli Taani ja Rootsi vahel,sai Rootsi Saaremaa endale. Peale seda hakkas Rootsil täielik valitsemisaeg. Kas vana hea Rootsi aeg oli eestlastele hea? Kõigepealt oli vana hea Rootsi aeg eesti talupoegadele halb kuna fikseeriti pärisorjus ja talupoegadel oli väga halb seis.Nad pidid andma suure osa oma viljast Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seeme ning natuke omatarbeks oli hästi. Suurema saagi korral leiti kindlasti mõni seadus, et talupojalt rohkem saaki saada.Ühesõnaga ei olnud piir...
Karl Heinrich Marx Üldinfo Elas- 5.mai 1818-14.märts 1883 Oli juudi päritolu, kuid eitas oma rahvust Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär Marx on üks suurimaid maailmapildi muutjaid 20.sajandil 2 Haridus, töö Õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, kuid tal olid alkoholi probleemid ning ta pidi kooli vahetama Edasi läks Berliini ülikooli, kus ta õppis filosoofiat, kuid jättis pooleli doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist Pärast seda töötas ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma Seejärel kolis Marx Pariisi, kus ta tutvus paljude teiste noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga Väljendid, väited "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". "Religioon on oopium rahvale.“ Marx väi...
Perioodika tunnused: 1. Perioodilisus (jätkuvus) 2. Aktuaalsus 3. Sisu mitmekesisus 4. Levikutaotlus I perioodilised väljaanded: Euroopas 17. sajandi alguses (kuigi Rohrsbacher Monatschrift ilmus Shveitsis 1597 juba). Ajakirjadest vanim Journal des Savants (Prnts, 1665), I päevaleht 1660. aastal Saksamaal. Eesti ajalehed: 1675 Ordinari Freitags Post-Zeitung (Tallinn); 1689 Revalsche Post Zeitung (Tallinn). Eesti ajakirjad: Lühhike öppetus... (1766). I Eesti päevaleht oli Postimees (1891) Plakat: Eestis 17. saj II poolest. Vahendas valitsuse korraldusi, aga ka nt kuulutusi jms. Plakateid loeti rahvale avalikult ette. Tõid rahvale informatsiooni, kajastasid ka üldisi olusid ja probleeme. Vaatamata ebaregulaarsele ilmumisele süvendasid rahva infovajadust. Kalender: Eestis alates 1720. Kustutasid talurahva infonälga, sisaldasid populaarteaduslikke kirjutisi,
Carl Robert Jakobson Sündis 1841 aastal Tartus ja suri 1882 aastal Kurgjas. Ta oli Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ta oli Adam Jakobsoni poeg. Nooruspõlv möödus tal Tormas. Hariduse omandas ta enda isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Õppis 18561859 Valgas Cinze seminaris. Ta oli 18591862 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Paraku oli läinud ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ja ta lahkus 1862 aastal sellelt ametikohalt ning asus õpetajaks Jamburgi. Töötas aastast 1864 kooli koduõpetajana Peterburis. Ta omandas 1865. aastal saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülikooliõpetaja kutse. Liitus Peterburi patriootidega ning sai radikaalseks baltisaksa mõisnike võimu ja poolpärisorjusliku ühiskonnakorra vastu võitlejaks. Hakkas 1865 saatma kaastööd ,,Eesti Postimehele", hiljem ka liberaal...
Sachbeschädigungen, Körperverletzungen, Sexualdelikte und Drogen- und Alkoholmissbrauch. Unter kriminelle Jugendlichen sind Ladendiebstähle sehr angesagt, vor allem stehlen die Jugendlichen, die kein Geld haben. Sachbeschädigungen sind auch sehr verbreitet: viele Jugendlichen lassen ihre Wut zB. auf Bushaltestellen aus. Zur Körperverletzungen gehören zum Beispiel Schlägereien. Sexualdelikte ist zum Beispiel dann, wenn ein Schüler eine pornografische Zeitung im Klassenzimmer blickt oder onaniert. Drogen- und Alkoholmissbrauch ist wahrscheinlich das gröBte Problem unter den Jugendlichen. Schon Kinder mit 9 Jahren haben damit Probleme. Dann Statistik- in Deutschland, in vielen Bundesländer gibt es im Vergleich zum Jahr 1997 viel weniger Kriminalität. Aber es gibt auch solche Bundesländer, in denen es gestiegen ist. Im Vergleich zum Estland hat Deutschland natürlich mehr Straftaten. In beiden Ländern gibt
Karl Heinrich Marx sündis 5. mai 1818 Saksamaal ja suri 14. märts 1883 Londonis. Ta oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Tema kõige mõjukamad teosed on ,,Kommunistliku partei manifest" ja ,,Kapital". Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. Koos Charles Darwini ja Sigmund Freudiga on Marx suurimaid maailmapildi m...
Kas Rootis aega võib nimetada "Vanaks heaks Rootsi ajaks?" Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda kui Liivimaa oli Rootsi võimu all. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti, peale Põhjasõda Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga (1645) sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. TALUPOEGADE OLUKORD + Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. - Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid tõlgendati...
Die familie(n)perekond, die arbeit(en)töö,das jahr(E)aasta,der busfahrer-bussijuht,die frau(en)naine,der mann(äer)-mees, das kind(er)laps, die hausfrau(en)koduperenaine,der sohn(öe)-poeg,die tochter(ö),schülerin(nen)õpilanens,der schülerÕpilanems,der arzt(äe)arst,die ärztin(nen)naisarst,die sekretärin(nen)sekretär,der vater(ä)isa,die mutter(ü)ema, die eltern-vanemad, der bauer(n)talunik, der student(en)üliõpilane, studentin(nen)naisüliõpilane,der lehrer-õpetaja, die lehrerin(nen)naisõpetaja, arbetien- töötama, studieren-kõrgkoolis õppima, verheiratet-abielus, noch-veel, immer-alati, viel.palju,tot-surnud, verwitwet-lesk, allein-üksi, oft-tihti, ledig-vallaline,spät-hilja, wie viel- kui palju, wie spät is es?-miskellon,halb-pool,nach-pärast, vor-enne, die minute-minut,guten tag-tere päevast, guten morgen-tere hommikust, guten abend-tere õhtust, gute nacht-head ööd, auf wiedersehen-nägemiseni, um acht-kell 8, gehen-minema, wie geht es-kui...
EESTI AJAKIRJANDUSE PÕHIPERIOODID 1766-1857 Eelaeg TÄHTIS: Kalendrid ajalehtede eelkäijad (1720) Lühhike öppetus, saksa ajakirjandus (pernausche zeitung 1772), Erialaajakirjad. Väike lugejaskond. Tarto maa rahwa Näddali-Leht (1806, Maarahwa Näddala-Leht (Masing,1821, 1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik
Eduard Vilde elulugu Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt. Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Ta pandi õppima mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõ...
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Romaan "Läänerindel muutuseta" ilmus 31. jaanuaril 1929. aastal raamatuna. Esimesel aastal müüdi 925 000 eksemplari, mõnel päeval 20 000 tükki, 1931. aasta alguseks oli tiraaz kasvanud 3,5 miljonini. Kunagi varem ei ole ühelgi raamatul nii lühikese aja jooksul olnud nii suurt menu. Tänaseks on "Läänerindel muutuseta" umbes 30 miljoni eksemplariga kogu maailmas enim müüdud Saksa romaan. Romaanis jutustatakse 19-aastase sõduri Paul Bäumeri lugu, kes peab Esimeses maailmasõjas võitlema Prantsusmaal läänerindel. Seitse kamraadi on koolivennad, kogu klass registreeris end patriootilise õpetaja õhutusel vabatahtlikult sõjaväkke. Kui jutustus algab, on endiste gümnasistide igasugune entusiasm haihtunud. Keegi ei mõtle enam kuulsusest ja aust. Nad istuvad kaevikus, pesemata ja täisid täis, öösel ja päeval kõlab suurtükimürin. Mõttetutes rünnakutes ja vasturünnakutes, mis ei vii kumbagi poolt võidule lähemale, võitluses m...
1030 Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31. aastaks Vene võimu alla 1238 Stensby lepinguga läheb Tallinn, Rävala, Harju- ja Virumaa Taani valdusesse; Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund ja osa Vaigast Liivi ordule; Ugandi, Jogentagana, osa Vaigast Tartu piiskopkonnale; enamik Läänemaast ja saartest Saare-Lääne piiskopkonnale. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 1583 Rootsi ja Venemaa sõlmivad Pljussa vaherahu. Lõpeb Liivi sõda. Rootsile jääb Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti läheb Poola ja Saaremaa Taani võimu alla. 1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 16...
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson on rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik ja õpetaja. Ta sündis 26.Juulil 1841. aastal, Tartus. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. 1856 1859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Edasi oli ta isa eeskujul hakanud Torma kihelkonnakooli õpetajaks. Seoses tülidega mõisniku ja pastoriga lahkus ta 1862. aastal Tormast ning suundus Jamburgi köstrikooliõpetaja kohale töötama. Aastast 1864 töötas ...
eluõhtuks tõusis Saksamaa valitsevaks vaimutegelaseks suri 14. novembril 1831. a Berliinis Hariduskäik kolmeaastasena saadeti "saksa kooli" viieaastasena saadeti ladina kooli alates 1777. a õppis gümnaasiumis 1788. a astus teoloogilisse õppeasutusse Tübinger Stift teoloogiat ja filosoofiat õppima Karjäär 1793 koduõpetajaks Bernis, 1797-1800 Frankfurdis Maini ääres 1801- 1805 Jenas eradotsent, alates 1805 erakorraline filosoofiaprofessor ajalehe Bamberger Zeitung toimetaja 1808- 1816 Nürnbergis gümnaasiumidirektor alates 1816 professor Heidelbergis aastaraamatu Heidelberg Jahrbücher toimetuse liige alates 1818 professor Berliini ülikoolis alates 1830 Berliini ülikooli rektor Peateosed Vaimu fenomenoloogia (1806) Loogikateadus (1812) Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia (1817) Ajaloofilosoofia (1818) Õigusfilosoofia põhijooned (1821) Hegeli filosoofia... tema filosoofia lähtekohaks on olemise ja mõtlemise identsus
"Kas oli "Vana hea Rootsiaeg""? Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda kui Liivimaa oli Rootsi võimu all. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti, peale Põhjasõda Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga (1645) sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. TALUPOEGADE OLUKORD + Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. - Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismais...
VANA HEA ROOTSI AEG Rootsi aja algusaastaid oli kolm tükki. Esimene aastaaeg oli 1583, peale Liivi sõda, kui sõlmiti vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel(Pljussa vaherahu), kus Rootsi sai endale Põhja- Eesti. Teiseks algusaastaks võib lugeda aastat 1629, kui sõlmiti vaherahu Rootsi ja Poola- Leedu vahel(Altmargi vaherahu), Rootsi sai endale Lõuna-Eesti. Kolmandaks algusaastaks oli 1645 sõlmitud vaherahu Taani ja Rootsi vahel(Brömsebro rahu), kus Rootsi saab endale Saaremaa. Peale seda sündmust on Eesti täielikult Rootsi võimu all. ,,Vana head Rootsi aega" võib vaadata erinevatest vaatepunktidest, sest ega Rootsi aeg ainult lust ja lillepidu polnud, sel ajal oli ka oma pahesid, mida ei tasuks mainimata jätta. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. Kui tuli Rootsi aeg, siis tuli läbi viia muutusi. Ü...
Keila Gümnaasium Eduard Vilde Referaat Koostaja:Andre Allikvee Juhendaja: Keila 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus...2 2.E.Vilde elulugu...3-5 3.E.Vilde looming...6-7 4.Kokkuvõte...8 5.Pildid...9 1. Sissejuhatus Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevas...
The first newspapers were probably handwritten newssheets that government posted in public places. The earliest known newssheet was probably the Acta Diurna (Daily Events). Which began in Rome in 59 B.C. It reported the proceedings of the Roman Senate and such news as births and deaths.The first printed newspaper was a Chinese circular called Dibao. It was printed from carved wooden blocks during the A.D. 700's. The first regular published printed newspaper in Europe was Avisa Relation oder Zeitung of Strasbourg, Germany (now France). It started in 1609. A weekly newssheet established in 1622 was the first printed newspaper in England. The ground work for mass communications in the 20th century was laid in the 19th century by two inventions, which allowed people to communicate by wire: the electric telegraph and the telephone. As the telegraph came into widespread use, inventors searched for a way to transmit sound without wires
CARL ROBERT JAKOBSON Carl Robert Jakobson on rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik ja õpetaja. Ta koostas kooliõpilastele huvitavaid ja sisukaid õpikuid, mis olid koolides kasutusel veel ka 20. sajandi algul. Õpikutes leidus huvitavat lugemist nii erinevate maade geograafiast, koduloost, ajaloost, poliitikast, rahvaluulest, eesti kirjandusest kui ka loodusest. Ta sündis 26. juulil 1841. aastal Tartus. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas ta õppima kihelkonnakoolis ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Ta oli suur sõber Jakob Pärnaga. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitlema, aga tal puudus selle vastu huvi. Noorena hakkas ta huvi tundma loodusest ja mõnikord puu alla lebades hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamist. Alghariduse sai ta oma isalt, Adam Jakobsoni...
Filmanalyse: ,, Das Experiment" In dem Film ,, Das Experiment" handelt es sich um eine Extremsituation im Gefängnis. Die Menschen, die die Meldung in der Zeitung gesehen haben und das Geld brauchten, haben an diesem Experiment teilgenommen. Mit dem Experiment wollten die Psychologen zeigen, dass während der Zeit in einem Gefängnis das psychische Verhalten der Menschen sich verändert, egal ob man Gefangener oder Wärter ist. Die Teilnehmer des Experiments waren ganz unterschiedlich. Eine Hauptfigur war natürlich Tarek, er war Taxifahrer und hat geraucht. Einerseits war er ein bisschen arrogant, aber andererseits war er ganz hilfbereit
MÄEKÜLA PIIMAMEES peategelased Mari- kena välimusega ja huvitava iseloomuga. Ta tajub meeste võimu kuid hakkab sellele vastu. Tal oli palju eneseväärikust ta ei lubanud ennast pilgata ja käskida. Mari oli mässajaliku iseloomuga. Prillup- prillupit huvitasid ainult raha rikkus ja võim. Selle nimel oli ta nõus isegi oma naise mõsahärrale andma.raamatu lõpupoole ta siiski hakkas oma tegusi kahetsema ja tundus et tema südametunnistus piinas teda Kremer-üksik vanapoisist mõisahärra natuke häbelik Tegevuskohad Mäeküla mõis-suht lagunenud välisilmega hooned. Peahoone oli poolik ülemine korrus valmis ehitamata võssa kasvanud viljapuuaed kus enam midagi söödavat ei olnud. Kõrvalhooned olid räämas ja lagunemisohtlikud. Rahapuudusel ei olnud võimalik maju korda teha. Piimakoht-piimakamber. Sinna toodi peale lüpsi alati piim sealt laaditi piimad peale et neid laiali vedada Tegevuse aeg Tegevus toimus ajaliselt just enne eesti vabariigi väljakuulut...
veröffentlichen. Dasselbe passierte auch mit Albert Jerska, der keinen Theaterstück veröffentlichen durfte, weil er das System kritisiert hat. Während der Spionage veränderten sich stark die Prinzipen von Gerd Wiesler. Inzwischen hatten Georg und Christa-Maria viele Probleme mit ihrem Leben. Wenn Albert Jerska, ein guter Freund von Georg, Selbstmord begeht, bestimmt er, dass alles verändern muss. Er schreibt mit zwei Freunden einen Artikel für die Zeitung, der einen Sturm in der Gesellschaft verursacht und schwere Folgen für Georg Dreyman hat, zum Beispiel Christa-Marias Tod. Im Mittelpunkt der Handlung stehen der Schriftsteller Georg Dreyman, seine Freundin und Schauspielerin Christa-Maria Sieland, die Stasi- Offiziere Gerd Wiesler und Anton Grubitz, Minister Bruno Hempf und Künstler Albert Jerska und Paul Hauser. Ministerium für Staatssicherheit spielte in der DDR eine wichige Rolle. Schon in der ersten
1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 16...
Eduard Vilde Eduard Vilde elulugu Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt. Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õp...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter POSITIIVSED JA NEGATIIVSED NÄHTUSED EESTIALA ARENGUS ROOTSI AJAL Arutlus Juhendaja: Sirje Laanemäe Pärnu 2010 SISUKORD 1. ROOTSI AEG.....................................................................................3 2. RAHVASTIK......................................................................................4 3. TALUPOEGADE KOHUSTUSED...........................................................5 4. KIRJANDUS......................................................................................6 5. KASUTATUD MATERJALID...............................................................7 Rootsi aeg Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi kuningriigile. Eesti ala läks Rootsi riigi võimu alla Liivi...
eesti keele grammatika · Vana kirjaviis kehtis XIX sajandi keskpaigani Heinrich Stahl Eesti kirjasõna · Andreas Virginius ja tema poeg Andrian tõlkisid ja toimetasid 1686. a lõunaeestikeelse Uus (Vastne) Testament · Kirikulaulude tõlkija Martin Gilläus, "Ma tulen taevast ülevalt'' · Eestikeelne luule · 16311710. a ilmusid vähemalt 45 eestikeelset raamatut, maakeeles · 1675. a hakkas Tallinnas ilmuma ajaleht Ordinari Freytags Post Zeitung Gümnaasiumid ja Tartu ülikool · Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner · 1630. a loodi Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium · 1631. a avati Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasium ja Riias · 1632. a 15 oktoobril pidulik Tartu Ülikooli avamine ( Academia Gustaviana) · Võisid õppida ka talupojad · 4 teaduskonda · Kõrgem sisuline haridus: usu, õigusja arstiteaduskonnas Tartu Ülikool Tartu ülikool · Üliõpilaseks saamisel polnud vaja lõpetada
(Linnamuuseum, 2016) 4 1.3 Looming Eesti Vabariigi ajal ei olnud Vilde loominguliselt produktiivne. Peamiselt redigeeris ta omi varasemaid töid, mis kolmekümne kolmes köites ilmusid kuni 1935. aastani. Vilde on tänaseni enim kirjutanud eesti kirjanik! (Linnamuuseum, 2016) Ta õppis 1878 - 1882 Tallinnas Saksa Kreiskoolis. Töötas 1883 - 1886 Virulase toimetuses, 1887 - 1888 Postimehe toimetuses ning 1889 - 1890 Riias ajalehe Zeitung für Stadt und Land toimetuses. Oli 1890 - 1892 vabakutseline ajakirjanik Berliinis, kus tutvus sotsialismiideedega. 1893 - 1886 töötas jälle Postimehe toimetuses. 1896 - 1897 elas Moskvas ning 1897 - 1898 toimetas Narvas Virmalist. (Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998) Sügisel 1904 külastas ta Krimmi ja Kaukaasia Eesti asutusi. Ta osales ka 1905 revolutsiooni sündmustes ja pidi seepärast minema sama aasta lõpus maapakku. Pagulasena elas ta koos
Kronoloogia: Eesti 18. sajandil Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1686 sätestati Rootsi kirikuseadusega Baltikumi kirikukorraldus, mis kehtis 1832. aastani · 1689 1710 ilmus esimene Eesti ajaleht, saksakeelne ,,Revalsche Post-Zeitung" · 169597 suur nälg Eestis, suri 70 00075 000 inimest viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust · 1697 suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII · 1699, 24. august sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold Patkul volitusi omamata Liivimaa rüütelkonna nimel kuningas August II Tugevaga alistumislepingu · 1699, detsember Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu · 1700, 12. veebruar August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni edutult Riiat · 1700...
7 Rad das ratas unter die Räder kommen 4 7 Scheibe die x Plaat, ketas eine neue Scheibe 5 auflegen 7 Antenne die x antenn eine Antenne auf dem 6 Dach anbringen 7 Sender der x saatja ausländische Sender 7 hören 7 Leser der x lugeja die Leser einer Zeitung 8 7 Brenngas das Küttegaas Ofen brent mit dem 9 Brenngas 8 Haushalt der x majapidamine ein Haushalt mit fünf 0 Personen 8 Wirtschaft die x majandus die Wirtschaft ankurbeln 1 8 Quelle die x allikas mineralhaltige Quellen 2 8 Ursprung der x algusaeg der Ursprung der 3 Menschheit
Karl Marx Karl Heinrich Marx oli (5. mai 1818 Treier, Saksamaa- 14. märts 1883 London) saksa filosoof, kes tahtis maailma muuta, materialist, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx oli mitmekülgne isiksus. Talle olid iseloomulikud väärtuslikud omadused: lihtsus, südamlikkus ja elurõõm, vankumatu tahtejõud ja erakordne töövõime, kartmatus ja mehisus. Marx sündis 1818 Treieris, Saksamaal ja oli oma päritolult juut, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis vaevas teda alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta oma isa õuduseks hülgas õigusteaduse ja siirdus hegelliku filosoofia pessa. Doktorikraadi f...
Karl Heinrich Marx Elulugu Karl Heinrich Marx oli (5. mai 1818 Treier, Saksamaa- 14. märts 1883 London) saksa filosoof, materialist, majandusteadlane ja üks rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid. Ta oli kahtlemata üks19. saj mõjukamaid sotsialistlikke mõtlejaid. Marx oli mitmekülgne isiksus. teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Talle olid iseloomulikud väärtuslikud omadused: lihtsus, südamlikkus ja elurõõm, vankumatu tahtejõud ja erakordne töövõime, kartmatus ja mehisus. Marx sündis 1818 Treieris, Saksamaal ja oli oma päritolult juut, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis vaevas teda alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta oma isa õuduseks hülgas õigusteaduse ja siird...
Tallinna Polütehnikum Rootsi aeg Koostaja: -Silence Sisukord Tallinn 2009 Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2 Eesti alad ...............................................................
Sisukord Jakobsoni lapsepõlv........................................................lk 2 Jakobsoni tööaastad........................... ..............................lk 3 Ajalehe ,,Sakala" sünd......................................................lk 6 Jakobsoni panus eesti hariduse arengusse................................lk7 Kokkuvõte...................................................................lk 9 Pildid........................................................................lk 10 Lisa 1........................................................................lk 12 Lisa 2........................................................................lk13 Kasutatud kirjandus........................................................lk14 Jakobsoni lapsepõlvest Carl Robert Jakobson sündis 26. juuli 1841. aastal Tartus. Tal oli õde Natalie Magnus Johanson-Pärna ja vend Eduard M...
Sissejuhatus Eesti keel kujunes välja ja seda hakati kõnelema ligikaudu muinasaja lõpul. Täpsemalt tekkis see kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Teada olevalt sai eesti keelt esimest korda paberil näha alles 13. sajandi esimesel poolel. Millised aga olid täpsemalt esimesed eestikeelsed kirjapanekud ja teosed? 1 Esimene ajalukku jäädvustatud eestikeelne lause Esimeseks eesti keeles jäädvustatud lauseks on ,,Laula, laula, pappi!" 1. Need on sõnad, millega Saaremaa paganlikud eestlased pilkasid vangivõetud kristlikku misjonäri Frederici Alt-Zellest ja tema nimetut kaaslast, kui nad neid 1215. aastal enne tapmist piinasid, nii nagu seda kirjeldab Chronicon Liv...
dialektikast ja klassivõitlusest. 3 1. KARL MARXI ELULUGU Marx sündis 1818. aastal Saksamaal Trieri linnas üheksalapselise pere kolmanda lapsena. Tema juudi päritolu vanemad olid pöördunud protestantismi, võimaldamaks isal valitsuse juristina edasi töötada. Marx, kes oli igas mõttes ebatüüpiline filosoof, ei olnud ülikoolis kuigi eeskujulik (Bergman, 2005, lk118 ). 1841. Aastast oli Marx radikaalse ajalehe Rheinische Zeitung kaastööline. 1843 ta abiellus ja kolis Pariisi. Tema tolle aja peateos on tekst, mida tuntakse praegu nime all Majanduslikud ja filosoofilised käsikirjad (Ökonomisch-philosophische Manuskripte). Sel ajal süvenes poliitökonoomia klassikutesse nagu Adam Smith, David Ricardo ning James Mill. Käskirjades toob toob Marx ühe telgmõistena kasutusele võõrdumise ning kritiseerib traditsioonilise poliitökonoomia seisukohta ebavõrdse loomulikkusest, sest
Tartu Kivilinna Gümnaasium Tennise lühiülevaade Referaat Koostaja: Annika Soome 10a Tartu2008 Sisukord 1.Eesti tennise ajalugu 2.Kaia Kanep 3.Mait Künnap 4. Roger Federer 5. Kim Clijsters Ajalugu 1895 -esimene dokumentaalne tõend tennisest Eestis. Ajaleht "Revalsche Zeitung" kirjutab 12. juulil: "Eile kell 5 pärast lõunat toimus Kadriorus Bade-Salonis lawn- tennise väljaku avamine." 1898 -Kadrioru velodroomi väljakutel korraldati turniir, kuid osavõtjateks olid ainult Eestis elanud välismaalased. 1913 -Eesti spordiselts "Kalevi" korraldatud turniiril osales 20 meesmängijat. Seda võistlust loetakse ametlikult Eesti tennise sünniks. Esikohale tuli tsaariarmee ohvitser Otto Mamers. 1920 -p...
Inge Org R.Põldmäe "Esimene Eesti üldlaulupidu" Valisin lugemiseks pealkirjas toodud monograafilise uurimuse ja olen väga rõõmus, et just selle raamatu valisin. See on teaduslik ajalooline kirjutis, mis pigem kõlab nagu populaarteaduslik või kultuurilooline raamat. Lugeda väga kerge, samas püsib kõik ajalooliste faktide raames. Eriti meeldivad on rohked tsitaadid tolleaegses kõne-ja kirjapruugis, mis just teevadki lugemise mahlaseks ja mitte üldse ,,kohustusliku kirjanduse" taoliseks kannatuseks. Aukartustäratav hulk allikmaterjali on reastatud voolavasse jutustusse, kolm päeva(18.,19. ja 20. juuni 1869) isegi vaat et tunniajalise täpsusega kirja pandud. Raamat algab eesti koorilaulu ja orkestrimuusika algete otsimise ja väljatoomisega. Milline areng eelnes laulupeole? Koorilaulu ristiisaks on vennastekogudused ehk täpsemalt hernhuutlik liikumin...
*ROOTSI AEG Rootsi aeg oli hariduse ja kultuuri vallas väga viljakas. 1630 avati Tartu Ülikool ja seda sellepärast Tartusse, sest enne seda olid seal jesuiidid. 1630 loodi Jesuiitide gümnaasiumi asemele Tartu luterlik gümnaasium. Tallinna Gümnaasium loodi 1631 ja see on seal tänapäevani, kuid kannab Gustav Adolfi Gümnaasiumi nime. See on Eesti vanim tegutsev gümnaasium. Tartu Gümnaasium muudedi ülikooliks. 1632 oktoobris alustas Eestis tegevust esimene kõrkkool. Academia Gustaviane- Tartu Ülikooli esimene nimi. (Gustav Adolfi auks) Johann Skytte- ülikooli vahetu asutaja. Ta oli kõrge rootsi riigi ametnik. Töötanud Uppsala ülikoolis. ÜLIKOOLI ÜLESEHITUS Esimesed ülikoolid tekivad Itaalias. Tartu Ülikool olio ma ülesehituselt klassikaline ülikool. Seal oli 4 teaduskonda: 1)Arstiteadus 2)Usuteadus 3)Õigusteadus 4)Filosoofiateaduskond Alguses olid kõik filosoofia teduskonnas. Peale seda sai valida kolme suuna vahel. Õppetöö käis ladina keel...
Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. De facto peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, de iure aastat 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Venemaa keisririigi valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks[viide?], kuna enamik praegusest Eestist oli jaotatud Rootsi ja Poola riigi vahel. Põhja-Eestis (Eestimaa kubermang) oli Rootsi ja Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermang) Rzcezpospolita võim, Saaremaa kuulus aga Taani kuninga v...
Rootsi aeg Sissejuhatus Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Rootsi kuningad ...
Tallinna Teeninduskool Kuidas mõjutas Rootsi aeg eesti kultuuri arengut. Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................2 Rootsi aeg ............................................................................................... 3 Eesti haldusjaotus Rootsi võimu all ................................................................. 4 Talupoegade ja linnaelanike olukord Rootsi ajal .................................................. 5 Muudatused eestlaste usuelus ........................................................................6 Eestikeelse hariduse algus ............................................................................ 7 Kokkuvõte ........................................................
Rootsi aeg Sissejuhatus Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin l...
a) Panna ka need kursiivi; b) Esitada nad jutumärkides ja mitte kursiivis. Magistrant valib nendest võimalustest ühe ja kasutab seda LÄBIVALT. 4 Ajalehtede ja ajakirjade pealkirjad tekstis on ilma jutumärkide ja kursiivita. Näiteid: Kultuurilehes Sirp ilmunud intervjuus väitis ... Teatriarvustused ilmusid saksakeelses päevalehes Revalsche Zeitung. Ajakiri Teater. Muusika. Kino kajastab ... Omaette nõuded on kirjanduse nimestiku vormistamisel: seal on KÕIKIDE väljaannete (raamat, kogumik, ajaleht jms) pealkirjad kursiivis, olenemata keelest. (NB! Artiklite pealkirjad on püstkirjas normal.) Autoriteksti sees kasutatud pikemates tsitaatides (kui need moodustavad omaette lõigu), illustreerivas materjalis ja joonealustes on soovitav kasutada reavahet 1 ja väiksemat kirja. (Joonealustes 10 pt.) 2. Nimed
LIIVALAIA GÜMNAASIUM Eesti Taasiseseisvumine Referaat Nimi: Andero Mardo Tallinn 2006 Rahvarinnete koostöö formaliseerimine 1989. a. mai keskel korraldati Tallinnas ERR Rahvavolikogu, Lätimaa Rahvarinde Duuma ja Leedu Sajudise volikogu täiskogude ühisistungid ehk Balti Assamblee. Selle suurfoorumi eesmärgiks oli Baltimaade suurimate ja mõjukamate rahvaliikumiste ühise poliitika koordineerimine ja rahvaliikumiste demokraatlike taotluste teadvustamine NSV Liidu ja maailma avalikkusele. Assambleel võeti vastu kümmekond dokumenti. Balti rahvaste õiguste deklaratsioonis kinnitati rahvaste "õigust enesemääramisele ja oma poliitilise staatuse vabale määramisele". Oma pöördumises Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisest osavõtvate riikide juhtide, ÜRO peasekretäri ja NSV Liidu Ülemnõukogu presiidiumi esimehe poole rõhutati, et 1939-1940. a. sündmused on Stalini ja Hitleri vaheline sa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
