Kubism ja konstruktivism Kubism tekkis 20. sajandi alguse Prantsusmaal. Kubistid loobusid teose jutustavast sisust. Nad hakkasid loodust, inimesi ja esemeid kujutama geomeetriliste põhivormide kaudu (pinnavormidena). See tähendab mitte nii, nagu inimesed neid näevad, vaid nagu nad on üles ehitatud. Kubism leidis kindla köha maalikunstis. Kirjanduses väljendus see peamiselt luuletuste ülesehituses, mis jäljendas geomeetrilisi kujundeid. Konstruktivistid loobusid teoste geomeetrilisest ülesehitusest. Selle asemel hakkasid nad käsutama tehnikale iseloomulikku sõnavara, kuhjasid teosed üle terminitega (oskussõnadega). Sel teel püüdsid nad seostada inimest tehnikaajastuga, näidata ühiskonn toimunud muutusi. Kubistlikke ja konstruktivistlikke luuletusi on kirjutanud prantslane Guillaume Apollinaire, eestlased Johannes Barbarus ja Henrik Visnapuu. Dadaism ja sürrealism Dadaism
sirgjooned, mille abil püüti üksikute vormide ja värvide vastastikuse mõju kaudu luua pingestatud kompositsiooni. Kunstnikud püüdsid oma teostega jõuda uue konstrueeritud esteetilise reaalsuseni, objektiivse iluni. Konstruktivism Venemaal Kunstnikud uskusid kommunistlikku utoopiat ja lootsid, et saavad oma kunstiga aidata uue ühiskonna loomist Arvati, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama (konstrueerima) uut keskkonda. Vene konstruktivistid nõudsid seniste kunstiliikide piiride, aga ka elu ja kunsti piiride kustutamise. Nende arvates pidi kunst aktiivselt osalema esemete tootmises või miitingute kujundustes, trükiplakatites, konstuktivistlikes monumentides. Kõige kuulsamad konstruktivistid Vladimir Tatlin (1885- 1953), Aleksandr Rotsenko (1891-1956), El Lissitzky (1890-1941) ja vennad Antoine Pevsner (1886-1962) ning Naum Gabo (1890-1977) Venemaa kunstnikest lähemalt
aastatel ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige efektiivsemaks. Konstruktivism vaatles, kuidas õppijad mõtestavad oma kogemusi. Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. Konstruktivistid näevad õppimist individuaalse protsessina, mille käik ja tulemused on alati erinevad, lähtudes õppija maailmapildist. Teadmised omandatakse kõige efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega ning õpilased on pigem õppeprotsessi aktiivne oas, mitte tühi anum, mida teadmistega täidetakse. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Õpetajal on toetav roll (giid, nõuandja, juhendaja, järeleaitaja) kes suunab, mitte ei anna valmisteadmiseid
aastatel ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige efektiivsemaks. · Konstruktivism vaatles, kuidas õppijad mõtestavad oma kogemusi. Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. · Konstruktivistid näevad õppimist individuaalse protsessina, mille käik ja tulemused on alati erinevad, lähtudes õppija maailmapildist. Teadmised omandatakse kõige efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega ning õpilased on pigem õppeprotsessi aktiivne oas, mitte tühi anum, mida teadmistega täidetakse. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. · Õpetajal on toetav roll (giid, nõuandja, juhendaja, järeleaitaja) kes suunab, mitte ei anna valmisteadmiseid
· Üks 20. sajandi mõjukamaid arhitekte · sveitslane (1887a-1865a) · Pidas oluliseks hoonete vormi ilu · Hooned on lakoonilised · " Maja on elamise masin" Corbusier- tuntumad ehitised · ÜRO peakorter New · Ronchampi kabel Yorkis Corbusier. Villa Savoye Konstruktivism · Kunst ei pea kujutama elu, vaid looma uusi vorme ja ehitama uut elukeskkonda · Levis läände · Tähistab abstraktse kunsti variante · Tekkis ajakiri "De Stijl" · Vene tuntumad konstruktivistid: V. Tatlin; A.Rodtsenko; E; Lissitzky Vladimir Tatlin · III Internatsionaali monumendi makett. Puit, teras, klaas. De Stijl · Asutati Hollandis 1917a, ajakiri "De Stijl" · Ümber koondus kunstnikke,arhitekte ja disainereid( Mondrian, Doesburg, Rietveld · Kõiki ühendas veendumus, et eksisteerivad lihtsad ja selged ilureeglid. · Põlgasid dekoreerimist · individualism Piet Mondrian · Kompositsioon 2, · Tableau 2 1922a
modernses kunstis kasutatakse. Mõiste STIIL VÕI LIIKUMINE, MILLES VALIK MEHHAANILISI OBJEKTE ON KOMBINEERITUD ABSTRAKTSETESSE LIIKUVATESSE STRUKTUURILISTESSE VORMIDESSE. See laenas ideid kubismist, supermatismist ja futurismist, kuid südames oli siiski täiesti uus lähenemine objektide ehk siis teoste valmistamiseks. Konstruktivismil oli oluline mõju uutele graafilise disaini tehnikatele, mille tipus oli El Lissitzky. Osana varajase nõukogude liidu noorteliikumisest, suunasid konstruktivistid oma kunstilise väljavaate hõlmata kognitiivne, materjaalne aktiivsus ja kogu inimkonna spirituaalsus. Kunstnikud püüdsid luua kunsti, mis võtaks vaataja välja traditsioonilisest olukorrast ning teeks temast aktiivse vaataja. lazar Markovich Lissitzky (1890 1941), paremini tuntud kui El Lissitzky, oli venemaa kunstnik, disainer, fotograaf, õpetaja, tüpograaf ja arhitekt. Ta oli üks kõige olulisem tegelane venemaa avantgardis aidates arendada supermatismi oma sõbra ja mentori,
aastatel ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige efektiivsemaks. Konstruktivism vaatles, kuidas õppijad mõtestavad oma kogemusi. Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. Konstruktivistid näevad õppimist individuaalse protsessina, mille käik ja tulemused on alati erinevad, lähtudes õppija maailmapildist. Teadmised omandatakse kõige efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega ning õpilased on pigem õppeprotsessi aktiivne oas, mitte tühi anum, mida teadmistega täidetakse. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Õpetajal on toetav roll (giid, nõuandja, juhendaja, järeleaitaja) kes suunab, mitte ei anna valmisteadmiseid
3. Bauhausis töötas arhitekt LUDWIG MIES van der ROHE ja õppisid V. Kandinsky ja P. Klee. 4. Venemaal uskusid mitmed kunstnikud kommunistlikku utoopiat või lootsid kunstiga aidata ühiskonda. Levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama uut keskkonda konstruktivism. Nõuti piiride kustutamist kunst ei tohtinud olla üksik. Keelustati, kui Stalin sai võimule. 5. Kuulsamad vene konstruktivistid on VLADIMIR TATLIN, ALEKSANDR RODTSENKO ja EL LISSITZKY. Vennad ANTOINE PEVSNER ja NAUM GABO arendasid konstruktivismi teooriat ja lõid tehnitsistlikke osalt liikuvaid skulptuure. 6. Hollandis asutatu 1917 ajakiri ,,De Stijl" ja selle ümber kogunes samanimeline rühm P. MONDRIAN, THEO van DOESBURG ja arhitekt GERRIT THOMAS RIETVELD. Olid veendunud, et eksisteerivad lihtsad ja selged ilureeglid, millele tuleb allutada kogu visuaalne keskkond. Põlgasid ehitiste ja esemete dekoreerimist
Enam on kooskõla leitud konstruktivistlikel õppimiskujutlustel Bruneri arusaamadega. Näiteks õpitava materjali omandamine ühiste keskpunktide ehk kontsentritena. Küll aga ei lähe konstruktivistliku mõtteviisiga kokku Bruneri ideega õpetamisest kui teadusdistsipliini loogika vahendamisest 4 õppijatele avastusliku õppeviisi edastamise teel. Nimelt arvavad konstruktivistid, et see mõtteviis ei vasta laste normaalsele arenguloogikale. (Krull, 2000) Hoolimata sellest, et konsruktivismi võetakse kui uut õppimiskäsitlust, pole ühtset konstruktivistliku käsitluse mudelit loodud. See on tingitud tihti erinevatest teguritest: millele on suuna esindajad rõhku pannud, õppijate vanuseastmest ja ka õpitavast ainest. Nõnda on Battista väitnud, et konstruktivismi sisuga kirjanduses tuleb esile, et selle teooria kasu avaldub
Modernism ja funktsionalism maastikuarhitektuuris u 1920-1960 Modernism- avangadistlik suund 20. Saja arhotektuuris, mis tekkis 1 MS ajal ja järel Saksamaal (Bauhaus); Pr- Le Corbusier; Holland_De Stijl); Venemaal (konstruktivistid) ,,vorm lähtub funktsioonist" ,,ilus on asi, mis on otstarbe kohane" 5 põhiprintsiipi: 1. Sihvakatele sammastele tõstetud maja 2. Katuseaeed (kaldkatuse loobumine)- katuseaed 3. Vaba põhiplaan 4. Lintaknad 5. Vaba fassaadikäsitlus Internatsionaalne- Rahvusvaheline- Mo-mo Rohe ,,less is more" Garret Eckbo- Am maastikuarhitekt Avaldumise maade kaupa: 1. Prantsusmaa 2. Sveits 3. Skandinaaviamaad Kolm suundumust: TÖÖKS!!!!!!! 1
hoopis klassitsistlikud suunad • Funktsionalism arenes siiski Hollandis, Taanis ja Soomes Konstruktivismi sünd • Algus Venemaal, hiljem levis mujale Läände • Kunst ei pea elu kujutama, vaid ehitama (konstrueerima) paremat elukeskkonda • Oma kunsti hakati nim. konstruktivismiks – kunst, kus kujund konstrueeritakse geomeetrilistest elementidest Konstruktivistlik arhitektuur • Lihtsad risttahukad, geomeetrilised vormid Tuntuimad vene konstruktivistid: – Vladimir Tatlin – El Lissitzky Vene avangardi sümbol! http://www.dieselpunks.org/profiles/blogs/tatlins-tower-a V. Tatlin mp-flyer III Internatsionaali monumendi Monument pidi ehitatama tänapäeva Peterburgi makett (teras, klaas, puit) 1919-1920 https://en.wikipedia.org/wiki/El_Lissitzky#/media/File:EL-LISITZKY-OGONY OK-1.jpg
konstruktsioone. · Uue avangardse kunstiga ühines palju andekaid noori: A.Rodchenko, O.Rozanova, L.Popova, I.Kljun, V. Stepanova, N.Gabo, I.Puni, N.Suetin jt. 1917.a. sündmused suunasid avangardistide tegevuse tuleviku kujundamisele. Et igasugusest kodanlikust "rämpsust" löödi plats puhtaks, sobis tühjalt kohalt alustamiseks uus, avangardistlik noorkunstnike põlvkond.Siiralt uskudes uue korra õigsusse, asusid suprematistid ja konstruktivistid uue ühiskonna ja uue elamiskultuuri entusiastlikule kavandamisele.Keegi ei saanud jääda kõrvale ja iga vorm pidi leidma konkreetse funktsiooni keskkonna kujundamisel.Kuna eesmärgiks võeti kogu esemeline keskkond ümber kujundada, siis hakati neid rakenduskunstnikke, kes seda innukalt tegema hakkasid, nimetama produktivistideks. Agitpropoganda. Agaralt löödi kaasa ka revolutsioonisündmuste, miitingute, rongkäikude kujundamisel.V.
informatsiooni pelk vastuvõtmine ärritustele reageerimise kujul, vaid pigem mõistevõrkude konstrueerimine vastuvõetava informatsiooni paremaks liigendamiseks. Seejuures räägitakse kohandumisest ehk akkommodatsioonist ja hõlvamisest ehk assimilatsioonist. Konstrueerimise alusena tõlgendatakse kognitivistlike õpiteooriate vaimus kognitiivset dissonantsi, see tähendab õppija sisemist aktiivsust välise infoga suhestumisel. Radikaalsed konstruktivistid arvavad, et kogu meie arusaam maailmast sõltub meie kasutatavast mõistestikust ning on oma olemuselt meie endi poolt konstrueeritud. Vastavalt arusaamale selle konstrueerituse iseloomust on olemas sotsiaalse konstruktivismi ja keelelise konstruktivismi eestkõnelejad. Konstruktivistlike õpiteooriate järgi on kasvatusteaduse vaates vajalik kujundada õppeprotsess niimoodi, et rõhutatakse õpilastes huvi tekitamisele õpitava vastu, nende
maksimaalse ruumisäästlikkuse põhimõttel. Saksa, Hollandi ja Tsehhi arhitektuuris tähendas see vormide selgust, puhtaid pindu, sirgeid jooni ja täisnurki, rangeid, siledaid ja lihtsaid vorme ja lisaks lamekatuseid. See arhitektuur, mida me praegu nimetame funktsionalismiks, kandis 1920.- 30ndail eri maades ise nimesid, ka erinevad arhitektid ja arhitektide rühmitused andsid samadele funktsioonidele kohati väga erineva vormi (Frank Lloyd Wrighti orgaaniline arhitektuur, Vene konstruktivistid, De Stijl`i neoplastitsism, Mies van der Rohe ratsionalism ja Le Corbusier´ purism). Kõiki Euroopa 1920.-1930. aastate avangardseid stiile kutsutakse ka üldistavalt modernismiks. Konstruktivism on enamjaolt Venemaa kunstis ja arhitektuuris avaldunud stiilivorm, mis kasvas välja kubismist ja futurismist, oluline osa oli ka Kazimir Malevitsi rajatud suprematismil. See muutus üleeuroopalikuks, levikule aitas kaasa
lühikeste juustega ja ei naudi poodlemist – kutsutakse võõrkeelese sõnaga tomboy, kuid poisse, kes ei ole huvitatud spordist ega video mängududest, kutsutakse intelligentseteks. Lihtsalt huvi puudumise tõttu ei viita me neile teise soo kaudu nagu me teeme seda tüdrukutega. Oma sõnastusega vihjab Simone de Beauvoir sellele, et termin naine on ise veel ka kujunemisel ning enese sooline defineerimine on naissoo puhul seda keerulisem.8 Mida mitmed sotsiaalsed konstruktivistid on kirjeldanud, on maailm ilma sugudeta. Ühiskond, kus ei eksisteeri mitte ühtegi sugu, või siis pigem, kõigi isiklik tõlgendus soost. Mitte ainult ei oleks see lahenus soolisele ebavõrdsusele, aga ka suur samm üksteise tolereerimise ja mõistmise 7 „What is Gender?“, Youtube, https://www.youtube.com/watch? v=seUVb7gbrTY (29.09.2015) 8 „How Do We and The Sims Perform Gender?“, Youtube, https://www.youtube.com/watch?v=oMBYFXZknGQ (05.04.2015) suunas
Seega oli neil tänu sõnavabadusele võimalik tekitada inimestes tunne, et nemad on just need, kes toovad uue hingamise läbi enda pakutud stiili. Rühmitise keskne idee oli luua universaalne ja objektiivne ehk tõeline kunstikeel või mudel, mida võiks kasutada absoluutselt kõikjal. Selle uue väljendusviisi tunnetajaks pidasid nad loomulikult iseennast. Tol ajal oli selline egotsentrilisus laialt levinud ka teiste rühmitiste hulgas – vene konstruktivistid-avangardistid, itaalia futuristid ning võib-olla 2 natuke realistlikumalt oma ideid esitanud saksa ja prantsuse funktsionalismi eestvedajad Bauhausist, kelle konstrueeritud mudelid jõudsid ka päriselt tootmisse. Kindlasti oli De Stijl’i utopistlike ja võitluslike ideede taga ka ajastu. Esimese maailmasõja eel olid nii riikide kui inimeste vahelised suhted keerulised
Milles indiviidid ja sotsiaalsed grupid üksmeelele ei jõua (Fulleri ja Myersi probleemide tüpoloogia) Füüsilised probleemid (physical problems) Parandamisprobleemid (ameliorative problems) Moraaliprobleemid (moral problems) Objektiivsed tingimused ja subjektiivsed määratlused I Sotsiaalprobleemide olemas olu Objektivistid eeldavad, et sotsiaalprobleemid eksisteerivad ühiskonnas ja aktivistid juhivad vaid tähelepanu neile; Konstruktivistid eeldavad, et ükski tingimus ei saa olla iseendast sotsiaalprobleem, kuni nende osas ei esitada nõudmisi ja inimesed ei hinda neid endi jaoks talumatuteks Milline on maailm ja ühiskond meie ümber? Objektivistid eeldavad, et sotsiaalprobleemid tekivad sellest, milline maailm on Konstruktivistid eeldavad, et sotsiaalprobleemid tulenevad sellest, mida inimesed usuvad, et maailm on ja sellest, kuidas see omakorda tuleneb sotsiaalprobleemidele tähendusi Kuidas
vaeva nägema. Pedagoogilise psühholoogia seminaris kasutamegi me informatsiooni rekonstrueerimist. Iga õpilane teeb ühe teema kohta referaadi, milles on ta hiljem palju pädevam kui teistes teemades. 2.2.3. Empirism ja ratsionalism Probleemiks õppimise käsitlemisel kas informatsiooni vastuvõtmisena või teadmiste konstrueerimisena pole mitte meetodid, mida õpetamisel kasutatakse, vaid arusaam, mis tegelikult teadmine on (Krull, 2001). Konstruktivistid, kes on empiristliku suunitlusega, arvavad, et inimese teadvuses moodustuvad üldistused ümbritsevast elust, on maailma tegelike omaduste peegeldusteks ja eksisteerivad õpilase tunnetustegevustest sõltumatult. Seega on nende meelest õppetöö eesmärk aidata õpilastel konstrueerida õigeid mõisteid (Krull, 2001). Konstruktivistid, kes on ratsionalistliku suunitlusega, usuvad, et teadmine on peidus nendes konstruktsioonides, mida õpilased ise loovad
(valitsusvahelised, riigiülesed, valitsusvälised) Inst edendavad koostööd ja usaldust läbi informatsiooni jagamise . Tagavad stabiilsuse. Vabariiklik liberalism- demokraatia tagab rahu. Demokraatlikud riigid ei sõdi omavahel. Poliitiline kultuur põhineb rahulikel konfliktide lahendamisel. Majandluslik vastastikune sõltuvus. Konstruktivism (Alexander Wendt)- Alexander Wendt „Anarchy is what states make of it“. Sotsiaalse suhtlemise inimlik aspekt on väga oluline. Konstruktivistid peavad oluliseks asjadele omistatud tähendusi – keda peame sõpradeks, liitlasteks, vaenlasteks, mis on meie huvid? Nendele asjadele on tähenduse moodustanud inimesed ühiskondlike suhete kontekstis. Sotsiaalne vastastikuse toime protsess- Rv poliitika on meie tehtud maailm. English School/Rahvusvaheline ühiskond-“Rühm riike, kellel on ühised huvid ja väärtused, moodustavad rahvusvahelise ühiskonna selles mõttes, et nad on nõus
Konstruktivism on abstraktse kunsti olulisemaid stiilisuundumusi, mis umbes 1913. aastast alates on kubismist ja futurismist välja arenenud. Kujutis konstrueeritakse vaid geomeetrilistest elementidest ja sirgjoontest, püüdes üksikute vormide ja nende värvuste vastastikuse mõju kaudu luua pingestatud kompositsiooni. Kunstnikud püüdsid oma teostega jõuda uue konstrueeritud esteetilise reaalsuseni. Konstruktivism väljendus peale kujutava kunsti ka arhitektuuris, disainis ja moes. Konstruktivistid · Aleksandr Rodchenko · Ella BermannMichel (18961971) · Norman Carlberg (1928) · Avgust Cernigoj (18981985) · John Ernest (19221994) NAIVISM Naivism tekkis kunstivooluna 19. sajandi lõpus. Naivistlik loodusekujutus muutus modernistlikele kunstnikele eriti huvitavaks siis, kui nende oma looming hakkas loobuma nähtava maailma jäljendamisest. Naivistlik kunst võib olla ka väga sarnane lastekunstile, kuid navistide
Uute saada hakkama ka teistes rollides ;Elu jooksul tööde tekkimine, mis nõudsid uusi oskusi ja teistmoodi suhtumist. Sama ameti töö sisu kontekstualismi ning kaose teooriatega. Kui varieeruvuse suurenemine, mis takistas positivistid tähtsustasid objektiivsust ja fakte adekvaatsete töökirjelduste või üldistust (subjektiivsuse ja tunnete ees), siis konstruktivistid võimaldavate töö nõudmiste standardiseerimist. ei usu absoluutse tõe olemasolusse. Samas oleks Töö nõudmiste kiire muutumine, mis tekitas nende lähenemise käsitlemine positivistliku suuna vajaduse elukestva õppe järele.;Muutunud vastandina ilmne liialdus. Üldiselt usuvad organisatsioonid- Hierarhilisuse ja püsivate konstruktivistid, et in kogemused on struktuuride kadumine, paindlikkus
lõpetades väiksemate dekoorelementidega. Sellises interjööris on peaaegu kõik valmistatud naturaalpuidust, mida töödeldatakse uute tehnoloogiate kasutamisega. Skandinaavia stiil osavalt kombineerub selliste kaasaegsete materjalidega nagu klaas ja kroomitud metall. Konstruktivism- Konstruktivismi eesmärgiks on maailma ja inimese täielik muutmine, kõikide traditsioonide likvideerimine, luua absoluutselt puhas lehet kunsti ajaloos. Konstruktivistid, kes on kategooriliselt loobunud mineviku igasugustest näidistest, tahtsid modelleerida tulevikku, mida nad kujutasid ette selgete geomeetriliste vormide harmooniana. „Lihtsus – ei ole lihtne“, „Vähem – tähendab rohkem“ – need on andeka arhitekti Mis van der Roe aforismid, mis on muutunud interjööri olemust mitte ainult 20-30. Aastaks, vaid terveks sajandiks. Konstruktivismi puhul ei jöö midagi liigset silma, kõik on funktsionaalne, läbimõeldud, kaalutletud
lõpetades väiksemate dekoorelementidega. Sellises interjööris on peaaegu kõik valmistatud naturaalpuidust, mida töödeldatakse uute tehnoloogiate kasutamisega. Skandinaavia stiil osavalt kombineerub selliste kaasaegsete materjalidega nagu klaas ja kroomitud metall. Konstruktivism- Konstruktivismi eesmärgiks on maailma ja inimese täielik muutmine, kõikide traditsioonide likvideerimine, luua absoluutselt puhas lehet kunsti ajaloos. Konstruktivistid, kes on kategooriliselt loobunud mineviku igasugustest näidistest, tahtsid modelleerida tulevikku, mida nad kujutasid ette selgete geomeetriliste vormide harmooniana. ,,Lihtsus ei ole lihtne", ,,Vähem tähendab rohkem" need on andeka arhitekti Mis van der Roe aforismid, mis on muutunud interjööri olemust mitte ainult 20- 30. Aastaks, vaid terveks sajandiks. Konstruktivismi puhul ei
läbitöötamiseks, kui järgmisel hommikul on eksam. Objetivistid lähtuvad probleemi tefineerimisel ja nende mõistmisel alati oma teoreetilisest usust kuidas peab maailmas käituma. See on klassikaline ettekujutus et probleem on kõrvalekalle, hälbivus normaalsest maailmast. Et nt kodutud on sotsiaal-probleem sellepärast, et normaalne on see, et inimesel on kodu. See et normaalne on, et inimesel peaks olema kodu pole aga teoreetiline usk. Konstruktivistid seevastu keskenduvad sellele, kuidas inimesed võtavad oma usku, mida täpselt maailmas peaksid käima. Objektivistid väidavad sageli, kuidas maailm peks ideaalis korraldatud olema, mis käib inimesega kaasas. Et öelda, et miski on kõrvalkalle normaalsest ideaalsest maailmast, peab meil olema algne ettekujutus, milline on ideaalne maailm. Konstruktivistid seevastu keskenduvad küsimusele, kuidas inimesed võtavad omaks uskumused, kuidas täpselt peaks maailmas käituma
Sisemine motivatsioon õpilased motiveerivad end ise õppima. Sotsiaalne konstruktivism (Lev Võgotski, Peter Ludwig Berger, Thomas Luckmann) *kasutatakse praegu: +1-3 Sotsiaalse konteksti ja teiste inimeste kaasmõju. Inimese kognitiivsed struktuurid on peamiselt konstrueeritud sotsiaalselt. 2 arengutaset Võgotski järgi: - tegelik areng, - potentsiaalne areng. Õppimine toimub potentsiaalse arengu tasemel. Sotsiaalsed konstruktivistid näevad motivatsiooni nii sisemise kui välise protsessina. Õpetaja ülesandeks on juhtida gruppide moodustamist, diskussioonide läbiviimist, vahendada ja struktureerida inimestevahelisi vastasmõjusid; abistada õppijaid spontaansete mõistete äratamisel, ideede väljendamisel ja arutamisel grupis ning ühisel avastamisel. Biheiviorism (Ivan Pavlov, Burrhus Frederic Skinner, Robert Ladd Thorndike, John Broadus Watson):
Klassitsismi põhiliseks kirjandusliigiks kujunes näitekirjandus, selle suurimaks meistriks Moliére (16221673); eesti kirjanduses on klassitsismi jooni Kristjan Jaak Petersoni (18011822), Friedrich Robert Faehlmanni (17981850) ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (18031882) loomingus. konstruktivism kirjandusmeetod, mis seostab inimesi ja elunähtusi tehnikaajastuga. Konstruktivism tekkis pärast Esimest maailmasõda Prantsusmaal. Konstruktivistid hakkasid kasutama tehnikale iseloomulikku sõnavara, kuhjasid teosed üle oskussõnadega (terminitega). Sel moel väljendasid nad inimese ja tehnikaajastu seoseid, näitasid ühiskonnas toimuvaid muutusi. Nad estetiseerisid uut aega, mille märksõnaks oli tehnika võidukäik. Konstruktivismi iseloomustab väljendusvahendite lakoonilisus ning tehnika sõnavara kasutamine. Näiteks Johannes Barbaruse (18901946) luuletused "Värssrongid" ja "Inimene propelleriga".
geštaltpsühholoogide, Barletti ja Bruneri, aga ka filosoofide nagu John Dewey ja paljude teiste töödel ja uurimustel. Ühtset konstruktivistlikku õppimise teooriat pole olemas. Kuid enamik esindajaid nõustub, et õpilaste teadmise konstrueerimine rajaneb õpilaste endi aktiivsusel ja teadmise konstrueerimisel mängib rolli mõtete vahetamine (sotsiaalne interaktsioon) teiste inimestega. Psühholoogilised konstruktivistid tunnevad põhiliselt huvi, kuidas inimesed kasutavad informatsiooni, mitmesuguseid vahendeid ja isegi teiste abi, et täiustada oma mõttemudeleid (konstruktsioone, skeeme) ja ülesannete lahendamise strateegiaid. Sotsiaalkonstruktivistid näevad õppimist, kui inimeste suutlikkuse täiustumist osalemisena teistega ühistegevuses, millel on tähendus konkreetses kultuuris. Äärmuslikud arusaamad individuaalse konstruktivismi raames.
mõne riigi kadumiseni? - poliitiline julgeolek - Kas võib surve olla nii suur, et valitsus astub tagasi? - sotsiaalne julgeolek - Ühiskonna sotsiaalse struktuuri radikaalne muutumine (nt. kontrollimatu migratsioon Euroopa riikidesse), mis võib tekitada olukorra, kus riik kujuneb ümber. - ökoloogiline julgeolek - Teatud tegevused, mida teeb riik A, võivad mõjutada riiki B. Buzan. Konstruktivistid. Tähtsam arutlus käib selle üle, kuidas mingit asja uurida, selle asemel, et seda asja ennast uurida. Mis võiks kaasa aidata püsiva rahu tekkele? Rahu on võimalik ainult siis, kui inimene on haritud. Riik vajub tahaplaanile ning esile kerkib indiviid. K. Deutch. Kriitiline koolkond. Väga paljudes käsitlustes on keskmes inimene. Indiviidi ja inimõiguste roll kasvab. (Walesi koolkond). Feministlik koolkond. Leiavad, et sõjapidamine on mehelik ning oleks kasulik
Unustamine kui üldistamist ja ülekannet soodustav tegur. 4. Millise momendi lisavad sotsiaalkonstruktivistlikud õppimisteooriad arusaamale, et teadmiste konstrueerimine rajaneb õpilaste endi aktiivsusel? Lisaks mõjutab teadmiste konstrueerimist mõtete vahetamine (sotsiaalne interaktsioon) teiste inimestega. 5. Milline on põhiline erinevus psühholoogiliste konstruktivistide ja sotsiaalkonstruktivistide käsitustes. Psühholoogilised konstruktivistid näevad õppimist põhiliselt ________ tegevusena. ??? 6. Mis on põhiline erinevus nn nõrga (primitiivse) konstruktivismi ja radikaalse konstruktivismi vahel. Radikaalsed konstruktivistid arvavad, et maailmas pole reaalsust ega tõde, eksisteerivad vaid individuaalsed tajud ja uskumused. 7. Kas radikaalse konstruktivismi järgi eksisteerivad universaalse teadmised nagu loendamine ja arvu mõiste, üks-ühele vastavus, formaalloogilised tehted, väärtused jne
Ühest vaateväljast jõuab teave varem ajju kui teisest. 2 signaali jõuavad ühte punkti 2 eri kohast korraga. Liikumist tuvastavad rakud reageerivad kui ajaline nihe on kahes nägemisväljas. Nii järeldame et on liikumine. Otsene taju ja kehastustunnetus Mille poolest erineb otsese taju lähenemine konstruktivistlikust lähenemises? - Otsene taju rõhutab rohkem seda et stiimulite tajumisel on tähtsam välikeskkond - Konstruktivistid rõhutavad et tähtsam on see mis inimese ajus toimub. Tegelikult on visuaalne info lmselt suurel määral alt-üles töötlusele suunatud (väliskeskkonnast lähtuvalt) kui vaatlustingimused on head, aga kui vaatlus toimub lühikese aja vältel või stiimul pole selgelt vaadeldav siis toimub töötlus rohkem ülalt-alla. - Gibson keskendus ökoloogilisele tasandile mitte füsioloogilisele. - Konstruktivistid keskendusid äratundmisele ja gibson tegevusele.
20. saj kerkisid paradoksid esile seoses hulgateooria arenguga. Russelli hulk on kõikide hulkade hulk, mis ei sisalda iseennast. Tõestamisel selgub, et see sisaldab iseennast kui ta ei sisalda iseennast ning ei sisalda iseennast kui ta sisaldab iseennast. Või veel näiteks - 'ühes külas elab habemeajaja, kes ajab habemeid kõikidel, kes ei aja neid endal ise.' Kes ajab habet habemeajajal? Eriti ettevaatlikud paradokside vältimisel olid konstruktivistid, kes väitsid, et tegemist on konstruktsioonidega ja kuna ei ole võimalik moodustada ümmargust ruutu, on tegemist pseudoprobleemiga. Veel üks lahendus oleks frame (teatud mõttes formaliseeritud kontekst), mis pakub võimalust öelda midagi teatud kontekstis, sama ütlus eri raamides võis tähendada erinevaid asju (huvitas eelkõige tehisintellekti loojaid). See eelnev oli kahe eri semantika ristumisala, kui kohale ei jõudnud J Referentsiaalne semantika
Sotsiaalsed uuringud on edukad siis, kui nad püüavad neid tähendusi mõista. • Seletav realism: reaalsust korraldavad seaduspärasused põhinevad uurimisobjektide seesmistel omadustel ja protsesside eripäradel, milles need objektid osalevad. Konstruktusmid: 1) Konstruktivistlik paradigma kujutab endast äärmuslikku vormi konstruktsionismist. Põhiseisukoht: tõekspeetav sõltub meie vaatenurgast. Teadmised ja tõde on konstrueeritud, mitte meelte kaudu avastatud. Konstruktivistid väidavad, et reaalsus ja erinevad objektid kujutavad endast keerukate diskursiivsete praktikate tagajärge. 2) Sotsiaalkonstruktsionistid: reaalsus on meeltest sõltumatu, kuid teadmised sellest reaalsusest saavad baseeruda ainult sotsiaalsetel konstruktsioonidel, mis on loodud näiteks diskursustes. Saarniit Eesti noorte väärtusteadvusest XX sajandi lõpukümnenditel Saarniit (1998, 2000): 1960. ja 1970. aastate noori iseloomustas nii nende haridus- kui
20. saj kerkisid paradoksid esile seoses hulgateooria arenguga. Russelli hulk on kõikide hulkade hulk, mis ei sisalda iseennast. Tõestamisel selgub, et see sisaldab iseennast kui ta ei sisalda iseennast ning ei sisalda iseennast kui ta sisaldab iseennast. Või veel näiteks - 'ühes külas elab habemeajaja, kes ajab habemeid kõikidel, kes ei aja neid endal ise.' Kes ajab habet habemeajajal? Eriti ettevaatlikud paradokside vältimisel olid konstruktivistid, kes väitsid, et tegemist on konstruktsioonidega ja kuna ei ole võimalik moodustada ümmargust ruutu, on tegemist pseudoprobleemiga. Veel üks lahendus oleks frame (teatud mõttes formaliseeritud kontekst), mis pakub võimalust öelda midagi teatud kontekstis, sama ütlus eri raamides võis tähendada erinevaid asju (huvitas eelkõige tehisintellekti loojaid). See eelnev oli kahe eri semantika ristumisala, kui kohale ei jõudnud J Referentsiaalne semantika
Pärast Teist maailmasõda on funktsionalism levinud kogu maailmas ja lihtsate risttahukate kujulised ehitised on saanud tavaliseks. Natside võimuletulek lõpetas ,,Bauhausi'' tegevuse. Mitmed kunstnikud uskusid kommunistlikku utoopiat või vähemalt lootsid, et saavad oma kunstiga aidata luua paremat ühiskonda. Nende hulgas levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama uut elukeskkonda. Uut moodi kunsti nimeks võeti konstruktivism. Vene konstruktivistid nõudsid seniste kunstiliikide piiride, aga ka elu ja kunsti piiride kustutamist. Nende arvetes ei tohtinud kunstiteos olla üksik näituse- või luksusese, vaid kunst pidi aktiivselt osalema esemete tootmises või miitingute kujundustes, trükiplakatites, konstruktivistlikes monumentides. 1930. aastatel funktsionalistide ühiskondlik optimism vähenes või kustus hoopis. Euroopa riikides tugevnesid traditsioonilised väärtused, eriti rahvuslus. Funktsionalismi peeti kosmopoliitseks.
muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. Väärtaju on ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Tajuprotsesside mõtestamise koolkonnad Tajuprotsessi kui maailma tunnetamise esimest suhteliselt keerulist protessi on eri koolkondade poolt seletatud: eelkõige konstruktivstlik ja ökoloogiline koolkond. Konstruktivistid arvavad, et taju teeb sensoorsete andmete põhjalt järeldused ja saab aru, millega on tegu. Aju konstrueerib meile maailma, seostades seoseid ning kogemust. See on ratsionaalne ajuteooria. Selline lähenemine võib jääda aga ühekülgseks, sest aju on vaid kategoriseeriv ja sümboleid loov, aga jääb märkamata see, kui olulist rolli mängib keskkond ja selles kohanemine, kus on palju sellist, mille tõlgendusprotsess on teist laadi.
Kognitiivsete õppimisteooriate seas eristuvad kaks vastandlikku suunda. Need, mis vaatlevad õppimist informatsiooni vasuvõtmisena, eeldavad, et õppetöö tulemusena kujunevad kõikidel õpilastel samalaadsed teadmised ja oskused. Õppimise konstruktivistlikud mudelid rõhutavad iga õpilase mõttemaailmale ja sellest tulenevalt ka õpiprotsessi ainulaadsust. Empiristlikul positsioonil asuvad konstruktivistid leiavad, et õppimise käigus kujunevad üldistused on tajutava maailma peegelduseks; ratsionalistliku suunitlusega konstruktivistid arvavad, et üldistused on vaid inimese mõttetegevuse produktiks. Seetõttu ei tuleks ka õpilastelt nõuda ühesuguseid teadmisi ning õpetaja kohuseks on luua õpilastele soodsad tingimused, et nad võiksid oma arusaamu konstrueerida. Geštaltpsühholoogia osa kognitiivsete õppimisteooriatekujunemisel
linnaelu ja tehnika. Murdeluule. Adson, viljakamaid eesti murdeluuletajaid, eriti ilmekas lapsepõlvemälestuste edasiandmisel "Kui elli ma viil Sännä koolimajan", "Poisikene". Hendrik Adamson, Mulgimaa laulik, "Mulgimaa". Tema omapära tuleb sageli esile rahvapärase huumori kaudu, ka ühiskondlikku satiiri "Mihe". Teisalt on modernism- futurism, kubism ja konstruktivism. Barbarus, eksperimenteerija, vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Eeskujuks Prantsuse kubistid-konstruktivistid. "Multiplitseerit inimene" (1927)"Geomeetriline inimene" (1924) võrdpildid geomeetriliste põhikujundite abil: inimene-ruut püüab mõista hinge-ellips. Tuntuim luuletus "Autoportree". Geomeetrilised vormid annavad edasi autori hoolsat elutunnet, uusaegset kärarikast linnamiljööd, tehniseeruvat maailma. Luuletused läbimõeldud ja eriliselt üles ehitatud. 25. Proosa aastail 1905-40 vt. eelmine pilet. Realistlike, peamiselt külaelu kujutavate
- järeldused on automaatsed või eesmärgipärased - mõned automaatsed järeldused võimaldavad lokaalset koherentsust. Need on järeldused selle teksti osa kohta mis asub samaaegselt töömälus - Teised automaatsed järeldused tehakse info alusel, mis on kergesti mälust kättesaadav või eksplitsiitselt tekstis erinev - Strateegilised järeldused tehakse lugeja eesmärkidest lähtuvalt, ka need omavad lokaalse kooskõla saavutamisel tähtsust Konstruktivistid arendasid edasi tähenduse otsimise teooria. Selle põhiideed: - Eesmärgi eeldamine – lugeja konstrueerib tekstile tähenduse sõltuvalt eesmärkidest - Koherentsuse eeldamine – konstrueeritav tähendus on koherentne - Seletuse eeldamine – lugeja üritab tekstis esinevat seletada, põhjendada Jutustuse töötlemine Kintschi ja VanDijki teksti töötlemise teooria on mõjuvõimsaim. 2 analüüsi ühikut: - Argument – sõna tähenduse esitus
tegevuspaikade illusionismi. Ka publik hakkas ootama ebakonventsionaalset kujutust laval. 20ndatel kasutati laialdaselt uudset tehnikat: valgustus, elektri vaba levik ja võimalused. Filmi mõjul hakkasid näitlekirjanikud kirjutama lühemate stseenide ja vähema dialoogiga näidendeid. Metropolides said loomeinimesed tegeleda paralleelselt teatri ja filmiga (Berliin, Pariis, Moskva). Eriti 20ndatel ekspressionistid Saksamaal, konstruktivistid Venemaal ja sürrealistid Prantsusmaal pöördusid otseselt filmi poole. Eriti ekspressionistid korraga filmis ja teatris. Näitleja asetati kolmemõõtlemiste abstraktsete objektide keskele ja eriti eksperimenteeriti valgusega näitleja kehal ja näol, et saada kiireid emotsionaalseid pöördeid õudusest rõõmuni (Graig ja Appia). Avant-garde: Avant-garde: 18801935. 18801935 Eelsalk, militaartermin.
informatsiooni pelk vastuvõtmine ärritustele reageerimise kujul, vaid pigem mõistevõrkude konstrueerimine vastuvõetava informatsiooni paremaks liigendamiseks. Seejuures räägitakse kohandumisest ehk akommodatsioonist ja hõlvamisest ehk assimilatsioonist. Konstrueerimise alusena tõlgendatakse kognitivistlike õpiteooriate vaimus kognitiivset dissonantsi, see tähendab õppija sisemist aktiivsust välise infoga suhestumisel. Radikaalsed konstruktivistid arvavad, et kogu meie arusaam maailmast sõltub meie kasutatavast mõistestikust ning on oma olemuselt meie endi poolt konstrueeritud. Vastavalt arusaamale selle konstrueerituse iseloomust on olemas sotsiaalse konstruktivismi ja keelelise konstruktivismi eestkõnelejad. Konstruktivistlike õpiteooriate järgi on kasvatusteaduse vaates vajalik kujundada õppeprotsess niimoodi, et rõhutatakse õpilastes huvi tekitamisele õpitava vastu, nende
Eesti kirjanduses on kunstiküpseid komöödiaid kirjutanud Eduard Vilde (1865 1933) "Pisuhänd", Hugo Raudsepp (18831952) "Mikumärdi", Enn Vetemaa (1936) "Püha Susanna ehk Meistrite kool" jt. konsonantriim irdriimi liik, mis põhineb konsonantide häälikulisel kokkukõlal. Näiteks: rindu : randa. konstruktivism kirjandusmeetod, mis seostab inimesi ja elunähtusi tehnikaajastuga. Konstruktivism tekkis pärast Esimest maailmasõda Prantsusmaal. Konstruktivistid hakkasid kasutama tehnikale iseloomulikku sõnavara, kuhjasid teosed üle oskussõnadega (terminitega). Sel moel väljendasid nad inimese ja tehnikaajastu seoseid, näitasid ühiskonnas toimuvaid muutusi. Nad estetiseerisid uut aega, mille märksõnaks oli tehnika võidukäik. Konstruktivismi iseloomustab väljendusvahendite lakoonilisus ning tehnika sõnavara kasutamine. Näiteks Johannes Barbaruse (18901946) luuletused "Värssrongid" ja "Inimene propelleriga".
Kubism ja konstruktivism Kubism tekkis 20. sajandi alguse Prantsusmaal. Kubistid loobusid teose jutustavast sisust. Nad hakkasid loodust, inimesi ja esemeid kujutama geomeetriliste põhivormide kaudu (pinnavormidena). See tähendab mitte nii, nagu inimesed neid näevad, vaid nagu nad on üles ehitatud. Kubism leidis kindla köha maalikunstis. Kirjanduses väljendus see peamiselt luuletuste ülesehituses, mis jäljendas geomeetrilisi kujundeid. Konstruktivistid loobusid teoste geomeetrilisest ülesehitusest. Selle asemel hakkasid nad käsutama tehnikale iseloomulikku sõnavara, kuhjasid teosed üle terminitega (oskussõnadega). Sel teel püüdsid nad seostada inimest tehnikaajastuga, näidata ühiskonn toimunud muutusi. Kubistlikke ja konstruktivistlikke luuletusi on kirjutanud prantslane Guillaume Apollinaire, eestlased Johannes Barbarus ja Henrik Visnapuu. Dadaism ja sürrealism Dadaism
H.Visnapuu varasem loome. Kubism ja konstruktivism Kubism tekkis 20. sajandi alguse Prantsusmaal. Kubistid loobusid teose jutustavast sisust. Nad hakkasid loodust, inimesi ja esemeid kujutama geomeetriliste põhivormide kaudu (pinnavormidena). See tähendab mitte nii, nagu inimesed neid näevad, vaid nagu nad on üles ehitatud. Kubism leidis kindla köha maalikunstis. Kirjanduses väljendus see peamiselt luuletuste ülesehituses, mis jäljendas geomeetrilisi kujundeid. Konstruktivistid loobusid teoste geomeetrilisest ülesehitusest. Selle asemel hakkasid nad käsutama tehnikale iseloomulikku sõnavara, kuhjasid teosed üle terminitega (oskussõnadega). Sel teel püüdsid nad seostada inimest tehnikaajastuga, näidata ühiskonn toimunud muutusi.Kubistlikke ja konstruktivistlikke luuletusi on kirjutanud prantslane Guillaume Apollinaire, eestlased Johannes Barbarus ja Henrik Visnapuu. Dadaism ja sürrealism
Kubism ja konstruktivism Kubism tekkis 20. sajandi alguse Prantsusmaal. Kubistid loobusid teose jutustavast sisust. Nad hakkasid loodust, inimesi ja esemeid kujutama geomeetriliste põhivormide kaudu (pinnavormidena). See tähendab mitte nii, nagu inimesed neid näevad, vaid nagu nad on üles ehitatud. Kubism leidis kindla köha maalikunstis. Kirjanduses väljendus see peamiselt luuletuste ülesehituses, mis jäljendas geomeetrilisi kujundeid. Konstruktivistid loobusid teoste geomeetrilisest ülesehitusest. Selle asemel hakkasid nad käsutama tehnikale iseloomulikku sõnavara, kuhjasid teosed üle terminitega (oskussõnadega). Sel teel püüdsid nad seostada inimest tehnikaajastuga, näidata ühiskonn toimunud muutusi. Kubistlikke ja konstruktivistlikke luuletusi on kirjutanud prantslane Guillaume Apollinaire, eestlased Johannes Barbarus ja Henrik Visnapuu. Dadaism ja sürrealism Dadaism
Kubism ja konstruktivism Kubism tekkis 20. sajandi alguse Prantsusmaal. Kubistid loobusid teose jutustavast sisust. Nad hakkasid loodust, inimesi ja esemeid kujutama geomeetriliste põhivormide kaudu (pinnavormidena). See tähendab mitte nii, nagu inimesed neid näevad, vaid nagu nad on üles ehitatud. Kubism leidis kindla köha maalikunstis. Kirjanduses väljendus see peamiselt luuletuste ülesehituses, mis jäljendas geomeetrilisi kujundeid. Konstruktivistid loobusid teoste geomeetrilisest ülesehitusest. Selle asemel hakkasid nad käsutama tehnikale iseloomulikku sõnavara, kuhjasid teosed üle terminitega (oskussõnadega). Sel teel püüdsid nad seostada inimest tehnikaajastuga, näidata ühiskonn toimunud muutusi. Kubistlikke ja konstruktivistlikke luuletusi on kirjutanud prantslane Guillaume Apollinaire, eestlased Johannes Barbarus ja Henrik Visnapuu. Dadaism ja sürrealism Dadaism
Kubism ja konstruktivism · Kubism tekkis 20. sajandi alguse Prantsusmaal. · Kubistid loobusid teose jutustavast sisust. Nad hakkasid loodust, inimesi ja esemeid kujutama geomeetriliste põhivormide kaudu (pinnavormidena). See tähendab mitte nii, nagu inimesed neid näevad, vaid nagu nad on üles ehitatud. · Kirjanduses väljendus see peamiselt luuletuste ülesehituses, mis jäljendas geomeetrilisi kujundeid. · Konstruktivistid loobusid teoste geomeetrilisest ülesehitusest. Selle asemel hakkasid nad käsutama tehnikale iseloomulikku sõnavara, kuhjasid teosed üle terminitega (oskussõnadega). Sel teel püüdsid nad seostada inimest tehnikaajastuga, näidata ühiskonnas toimunud muutusi. · Kubistlikke ja konstruktivistlikke luuletusi on kirjutanud prantslane Guillaume Apollinaire, eestlased Johannes Barbarus ja Henrik Visnapuu. Dadaism
ruumilised tasapinnad, liikumine, geomeetria ja uued materjalid. Nn formalism, mis väljendus eriti Gabriel Guevrekiani aedades. Sellele on hiljem, postmodernismi ajastul, kõvasti kriitikat tehtud ning ka lahendusi otsitud (nt maastike fenomenoloogia näol, aga sellest mõnes järgmises peatükis). MoMo juurde kuulusid seega erinevad liikumised: futuristid Itaalias ("tehnoloogia" ja "uue transportimise" mudelid), DeStijl Hollandis, ratsionalistid ja konstruktivistid NSVLs ("abstraktne ekspressionism"), Bauhaus Saksamaal ("funktsionalism"), kubistid Prantsusmaal. Ameerikas said MoMo-st mõju Louis Sullivani ja Frank Lloyd Wright'i ideed, kuid need kaldusid Euroopa arhitektuurikoolist veidi kõrvale. Linnakujunduses hõlmasid MoMo ideed Anglo-Ameerika linna ja selle ümbruskonna asetuse kontseptsioone. Enimtuntud on Ebenezer Howardi Garden City (19029, Henry Wrighti ja Clarence Stein'i Radburn Plan (1958). IDEID LINNAPLANEERIMISEST
annaabi.ee 
