SISSEJUHATUS Ilmar Laabanit Eesti luuleklassikuks nimetada oleks võib-olla kohatu, kuna tegemist on sürrealismi suuna esindajaga. Pigem on ta välis-eesti autor, kes peaaegu ainuisikuliselt pani eesti kirjanduses sürrealismile aluse. Tema elu ei ole küll lühike ja traagiline, kuid on siiski huvitav ja mitmekülgne. Autori sulest ilmunud luulet ei ole lehekülgi arvestades väga palju, kuid see on sügav ja mõtestatud ning võrreldav maailma tipptegijatega, keda Laaban ka päris palju eesti keelde tõlkinud on. Käesolev referaat annab ülevaate Ilmar Laabani elust ja loomingust. Vaatluse all on tema luulekogud ja luuletused. Kasutatud on nii loomingut ennast, kui selle kohta kirjutatud retsensioone. 3 1. ELULUGU Ilmar Laaban sündis 11. detsembril 1921 aastal Tallinnas. Ta oli eestlasest isa ja lätlannast ema ainuke laps. Ema suri kui poeg oli 13-aastane. Laabani enda sõnul avaldasid talle olulist
ILMAR LAABAN STEFANI KASK 12.A PMG KIRJANDUS Kes? Ilmar Laaban (11.detsember 1921 - 29. november 2000) oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. Ilmar Laaban sai 1997 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia raamatu "Marsyase nahk" eest Ilmar Laaban sai 2000. aastal sihtasutuse Eesti Rahvakultuuri Fond tänuauhinna. Elu ja looming Ilmar Laaban sündis Tallinnas Käis Tallinna Reaalkoolis Enne selle lõpetamist õppis Tallinna Konservatooriumis klaverit. Varasemad luuletused ilmusid 1936-38 õpilasajakirjas Realist. Tartu ülikoolis ta õppis ühe aasta vältel roomaani keeli. Järgmisel sügisel tuli Laaban tagasi Tallinna Konservatooriumi, et õppida Heino Elleri juures kompositsiooni. Mais 1943 pages Laaban Rootsi. Jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmi ülikoolis.
Sürrealistliku luule viljeleja Publitsist Tõlkija Kirjanduskriitik Ilmar Laaban sündis Tallinnas. Eestlasest isa ja lätlannast ema. 193440 Tallinna Reaalkool. Tallinna konservatoorium (klaver). Tartu ja Stocholmi Ülikool. Mais 1943 pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Viimasel viiel eluaastal oli osaliselt halvatud ja kõnevõimetu. Autori sürrealistlik luulestiil on avardunud eesti lüürika võimalusi ning leidnud erinevas tihenduses ja laadis kasutamist nooremate luuletajate loomingus. Viljeles eesti keeles esimesena sürrealistlikku luulet "Ankruketi lõpp on laulu algus" (1949 ) Loonud mitmesuguseid helisid, kõnet ja muusikat ühendavat nn kõlalist luulet ehk häälutusi.
ma olen must lipp ahvi peos Ma olen kogelev vanker linnutee kraavis ma olen sülekoerkäsigranaat ma olen Peipsist õhumullina tõusnud kell mille osuteiks on haug ja pussiga jälitav tint Ma olen leinava ema rõve tants "Õhtune karjamaa" Tuulevaikus kägistab karjase suitsvat laulu Karjane vihkab loomi kuid ta silmad on hellad üksikust puust naeratab talle vastu muldne nägu üleni kaetud särava räusaga Ilmar Laaban http://arhiiv.err.ee/vaata/maailmapiltmaailma Täname Kuulamast !
Ilmar Laaban ja sürrealistlik luule Esitlus annab lühiülevaate Ilmar Laabani loomingust ja sürrealismi olemusest. Sobib kasutada 9.klassi kirjanduse tunnis. Koostaja Halliste Põhikooli õpetaja Anneli Merila. Ilmar Laaban (1921 2000) Sürrealistliku luule viljeleja Publitsist Tõlkija Kirjanduskriitik Sürrealismi olemus xx saj kirjandusvool Tekkis Prantsusmaal ja tugineb S.Freudi õpetusel Käsitab lähtealusena unenägu,nägemust, vaistlikke seoseid Eitab traditsioone ja loogikat Eesti kirjanduses on esinenud alates 1930. aastatest Ilmar Laaban sürrealistliku luule viljelejana Juba kodumaal ilmunud luuletused "Deliirium
Ilmar Laaban Elu ja looming Sünd ja õpingud Ilmar Laaban sündis 11. detsembril 1921 Tallinnas. Oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. 1934 – 1940 käis ta Tallinna Reaalkoolis ja hakkas juba enne selle lõpetamist Tallinna Konservatooriumis klaverit õppima. Oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. 1940. aasta sügisel läks Laaban Tartu ülikooli, kus ta õppis ühe aasta vältel romaani keeli. Järgmisel sügisel tuli ta tagasi Tallinna Konservatooriumi, et õppida Heino Elleri juures kompositsiooni. Peale klassikalise muusika huvitas teda džäss ja dodekafoonia. Rootsis valminud kirjutised 1943. aasta mais pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Ta jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmis. Samal ajal hakkas Laabanit huvitama kõlaluule, milles tema eeskujuks oli Kurt Schwitters
Ilmar Laaban "Formalism kirjanduses kui sotsialistliku realismi vaenlane" - kokkuvõte Eesti keel ja kirjandus, 1946/2 Uus, sotsialistlik reiim tahab kultuurile tagasi anda tema kodanliku reiimi ajal kaotatud positsiooni. Uus kultuuriideaal on sotsialistlik realism. See tähendab uut esteetikat, kunstiteose uut struktuuri. Sotsialistlik realism ei ole mitte ainult sotsialistlik, vaid ka realism. Sellele vastanduvad kaks suunda: formalism ja naturalism, mida sotsialistlikul realistil oleks vajalik tunda. Formalism tähtsustab kunstiteoses üle kõige vormi. See printsiip avaldub alles sisu ja vormi vahekorda võrreldes. Muidugi ei saa neid kvantitatiivselt mõõta, aga vorm on ülearune siis, kui see hakkab täitma mingit funktsiooni, mis ei kuulu tema ülesannete alla. Igale vormielemendile peaks vastama sisuline kvaliteet (põhjendusena selle kasutamiseks). Kui vorm ei vasta sisule, siis on ühega neist üle pingutatud. Ühiskondlikus terminoloogi...
normide eitamine; ... meeleseisund, eluviis, vaimulaad; ... elatav, mitte maalitav ega kirjutatatav; ... katse hüljata mõistuse kontroll, loogika, tavalised meetodid; ... tsivilisatsiooni põhimõtete destruktsioon: religioon, perekond, moraal on hullusärgid, mis takistavad elamast vastavalt oma tungidele. Sürrealism eesti kirjanduses Eesti kirjanduse suur sürrealist on ka rahvusvaheliselt tuntud luuletaja ja kunstiteadlane, Rootsis elanud Ilmar Laaban Tema looming on andnud loometõukeid mitmetele kodueesti luuletajatele, nt A. Ehinile, J. Üdile Kodu-Eesti kirjanikest Ilmar Laaban (1921 –2000) ongi sürrealistlikku Ilmar Laaban Luuletaja, kriitik, publitsist, tõlkija. II maailmasõja tõttu sattus pagulusse Rootsi. Luulekogu “Ankruketi lõpp on laulu algus” (1946) Väike kogu keelemängulist luulet, aforisme “Rroosi Selaviste” (1957) – nimikangelane on
peetavad võitlut positiivses pildis. Pidi ülistama riiki ja selle juhte. Teemad millest kirjutati-patriotism, NSVL rahvaste sõpruse kajastamine, eesrindlik töö, poliitiline üleskutseluule. Luuletajad: Kalju Lepik- Ta luulel on 3 alustala: Eesti keel, piibel, rahvaluule. Ta luulet iseloomustab aktiivselt võitlev hoiak. Esikteos on ,,Nägu koduaknas". 13 luulekogu. Lorilaulud- ,,Minul on karvased sääred" Tema eeskujud: J.Liiv, G.Suits. 1965-loomingu loosung. Ilmar Laaban- Eesti sürrealismi isa. Ta kasutab keeleuuenduslikke võtteid ja võõrsõnu. Muutis luulet, tuues sinna sisse erootika, suguorganid. Luuletustes esines roppusi. Tema luule oli tihti rütmivaba, esines homonüümia. Tema luules oli surm unenäoline ja midagi ilusat. Kirjutas ka limerikke, häälutusi. Oskas palju keeli. , 1. luulekogu ,, Ankruketi lõpp on laulu algus" Olulisemad kujundid on meri, liiv, neitsi. Lemmiksõnad: looming, häving, armastus, surm. 2. luulekogu
Justuse "Ohvrilaeva" teekonna mõjul lükkab temagi oma kohtuotsuse 30 päeva edasi. Justusel pole jõudu loobuda oma senisest elust ja tulevasest karjäärist, temas jääb peale ikkagi mõistuseinimene. Isebel sooritab enesetapu veel enne kui 30 päeva on möödas. Justus pöördub oma endise elu juurde tagasi. "Ohvrilaev" ei ole hinnanguline romaan. Justuse valikut ei mõisteta hukka. Romaan rõhutab elu hingelise poole tähtsust vaimuharimise kõrval. Ilmar Laaban (1921 -2000) ..onvastuolulineluuletaja,oli jubavarakultsihiteadlik sürrealist.Temaluulekogu"Ankruketilõpp on laulu algus", on esimene sürrealistlik luulekogu Eesti kirjanduses. Luulekogu maailm on unenäoline, st muuhulgas tekstide suhtelist ruumitust ja ajatust. Laaban kasutab keeleuuendislikke võtteidjavõõrsõnu,luulevorminakasutabvabavärssi.Teineluulekogu"Rroosi Selaviste" onkaugel traditsioonilisest luulest, kuid selles leidub jooni, mis muudavad Laabani lugejale natukene
.........8-9 4.1 Elukäik...............................................................................................................8 4.2 Looming..............................................................................................8-9 5 Arthur Rimbaud...................................................................................................10-11 6 Guillaume Apollinaire...............................................................................................12-13 7 Ilmar Laaban...................................................................................14-15 Kokkuvõte......................................................................................16 Kasutatud kirjandus...........................................................................17 2 Sissejuhatus Sürrealism on 20
Paguluses on aastatel 1944-1990 välja antud: 1.) 181 luulekogu 2.) 267 romaani 3.) 155 teost memuaarkirjandust Pagulaskirjanikke on jaotatud põlvkondadeks: 1. Kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tuntud (G. Suits; M. Under; A. Adson; H. Visnapuu; A. Gailit) 2. Kirjanikud, kes ära minnes olid umbes 20aastased (K. Lepik; I. Laaban; B. Kangro; R. Kolk; A. Viirlaid) 3. Kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga (H. Nõu; E-K. Toona; I. Ivask; I. Laaman) 4. Isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses (T.H. Ilves; M.K. Kostabi) Teemad, mis kajastusid pagulasproosas: 1. Kodumaa ajalugu ja olud enne II maailmasõda (B. Kangro ,,Tartu-sari"; hiljem kirjutati palju memuaare) 2
Debora tsensuurisüsteemi. Aastatel 1940 Proosa ja draama jutustus, olu-kirjeldus, Friedebert Tuglas, August Mälk Vaarandi ,,Põleva laotuse all", ,,Talgud Lööne soos". kahanes märgatavalt uute eestike näitekirjandus, romaanid ja novellid Marie Under, Hendrik Visnapuu Karl Ristikivi ,,Võõras majas". August Gailit ,,Ekke kirjandusteoste hulk. Tekkis kaks põgenemisteekonnast, Ilmar Laaban, Kalju Lepik Moor". Friedebert Tuglas ,,Unelmate maa". August paralleelset kirjandustraditsiooni Raimond Kolk Mälk ,,Hea sadam". Marie Under ,,Mureliku suuga". väliseesti pagulaskirjandusja kod Hendrik Visnapuu ,,Tuule-ema". Ilmar Laaban kirjandus.
Tumeda taeva läkitus. 2. Ma tean, ma näen, sa tuled üle lume On helbehõbedas su piduking. Ja hellalt heliseb öö kuppel kume Ma tean, sind hoiab mu küljes ling. 3. Ainult mina tean, Kuis on kaunid su hõõguvad põsed Ja vallandunud juuksed. Täna minema me ei pea Kuigi aknad kõik vajunud unne. Pane pea mu sülle ja tunne: Õnn on vaikne ja soe nagu öö 4. (Jaan Kross „Hetk“ ) Lihtsalt olla Lihtsalt seista kinnisilmi kuulatades Teineteise südant. 5. (Ilmar Laaban „Mikrokosmos“) Ükskõik Kas leiad minus enda Või leiad endas minu Talumaks seda leidu On vikerkaar liiga habras 6. Sa näed teda purunevat kildudeks, Kes liitis ühte pilve ja päikese Su käevartes saavad piksevardad 7. Kuid asjatult sa ootad välku Sest vikerkaart pole eales olnud 8. Ega pilve ega päikest Ainult meie kaks oleme 9. (Ilmar Laaban „Virmaliste kõlblus“) Me armastame teineteist kaua Aastate pihlad punetamas teeveerel Kaua kaua 10. Mäletamaks
Tuglase novellid Betti Alver ja Heiti Talvik Alveri ja Talviku aega langeb 30-ndate algusesse. Alver alustas loomingut proosateostega, luuleni jõudis hiljem. Tema esimene luulekogu ilmus 1936. Talvikult ilmus aga 2 luulekogu. '45 ta arreteeriti stalinliku režiimi poolt ja saadeti vangilaagrisse. Alverit on kutsutud "Eesti kirjanduse elavaks etteheiteks", kuna ei kirjutanud režiimi ülistavaid teoseid vaid parem vaikis. Ilmar Laaban Luuletaja Laaban sündis 20-ndatel. Ta pääses '43 Rootsi, kuhu kogunes vägagi kosmopoliitne seltskond. Olemuselt oli Laaban varaandekas - oskas kunsti, õppis muusikat, luuletas jne. Laaban on eriline, kuna tutvustas esimesena sürrealismi."Roosi Selaviste" - hakkas proovia erinevaid keelevõimalusi, sõnamänge. Juhan Smuuli „Poeem Stalinile“ - Paneküüriline luule ehk ülistav luule. Kirjutatud stalinliku režiimi jaoks, eelkõige kirjutati hirmust. Arvo Valtoni novellid 1960. aastatel
,,Piiblilood" Vana Testament Tegelased Aadam, Eeva, Kain, Aabel, Noa, Aabram, Soodoma, Gomorra, Iisak, Rebeka, Jaakob, Laaban, Raahel, Eesav, Joosep, Ruuben, Siimeon, Leevi, Juuda, Daan, Naftali, Gaad, Aaser, Issaskar, Sebulon, Benjamin, Mooses, vaarao, vaarao tütar, Aaron, Bileam, Giideon, Simson, Rutt, Noomi, Boas, Hanna, Saamuel, Eeli, Saul, Joonatan, Taavet, Absalom, Saalomon, Eelija, Baal, Naaman, Joas, Ussija, Hiskija, Joosija, Jeremija, Baaruk, Joojakim, Taaniel, Ester, Nehemja, Iiob, Jesaja, Hoosea, Joel, Joona, Miika Kokkuvõte Esimene päev Jumal lõi valguse ja lahutas selle pimedusest
· Asutati omakeelseid koole · Pagulaskirjandus jõulisem kui kodukirjandus · Paguluses ilmus 181 luulekogu, 267 romaani, 155 memuaari · 1944 kirjastus Orto Kanadas · 1945 asutati Välismaine Eesti Kirjanike Liit · Esialgu tiraazid liiga suured võrreldes kogukonnaga · Ajakirjad: Eesti Looming, Sõna, Tuli Muld, Mana · Rühmitus Tuulisui · Põlvkonnad: I Suits, Under, Adson, Visnapu, Gailit II Lepik, Laaban, Kangro, Kolk, Viirlaid III Nõu, Toona, Ivask, Laaman IV Ilves, Kostabi · Meenutati elu enne pagulust · Kodumaaigatsus · Sisseeelamisprobleemidest · Paadiromaanid nn põgenemisteosed : kodumaalt lahkumisest, ebakindlus.. · Uus põlvkond toob luulesse muudatusi, katsetavad vormiuuendustega, piltluule, sürrealism · Isiklikud hingehädad, perekond, loodus
Nimeta 10 väliseesti kirjanikku ja igaühe juurde mõni teos (v.a Ristikivi, Helbemäe, Viirlaid) 1. Bernard Kangro "Jäälätted" 2. August Gailit "Leegitsev süda" ; "Ekke Moor"; "Kas mäletad, mu arm" 3. August Mälk "Tee kaevule"; "Jumalaga, meri" 4. Elin Toona "Puuingel"; "Kaleviküla viimne tütar"; "Sipelgas sinise kausi all" 5. V. Uibopuu "Keegi ei kuule meid" 6. Helga Nõu "Kass sööb rohtu" 7. Ilmar Laaban "Oma luulet ja võõrast"; "Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" 8. Johannes Aavik "Uute sõnade sõnastik"; "Keel kaunima kõlavuse poole" 9. Artur Atson " Lehekülg ajalooraamatust";"Luuletused" 10.Albert Kivikas "Lendavad sead"; "Lumimemm" Nimeta välismaal ilmunud ajalehti ja ajakirju Ajakiri Ajaleht Tulimuld B. Kangro Teataja Mana I. Grünthal Malevlane
!955 ETV alustab tegevust 1957 ilmub ,,Loomingu Raamatukogu", mis kiirendas debüütide ilmumist! 1958 uus ajakiri ,,Keel ja Kirjandus"- teaduslik ajakiri Kasvas raamatute kirjastamine, tekkis raamatukultuur Saabus Moskvast Voldemar Panso- lõi teatrikooli Kogus kuulsust Georg Ots Pagulaskirjandus 1944 lahkus 70 000 inimest Eestist Mindi põhiliselt Rootsi- Under, Suits, Visnapuu, Adson, Gailit, Kalju Lepik, Laaban, Kangro, Grünthal jt. Hiljem mindi Kanadasse Viirlaid USA-sse Visnapuu Inglismaale Austraaliasse Lühikese ajaga kujunes välja pagulasühiskond Elu pagulaslaagris, lootus tagasi tulla, selle kustumine. Töö saamiseks kohaliku keele õppimine Oma kultuuri säilitamine, kohanemine asukohamaa elustiili ja kultuuriga Pagulaskirjanikud Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit
Mooses tõi need rahva ette, kui nad Siinai mäe jalamil peatusid. 2. Kes oli Aabram ja mida ta tegi? (LK 34) - Aabrami valis jumal välja, et teda inimkonnast eraldada ja tema kaudu puhast usutunnetust ülal hoida. Aabram läks oma pere ja varaga Moore tammikusse, mille Jumal talle andis. Aabram ehitas Jumalale sinna altari. 3. Lea ja Raaheli lugu (LK 54) - jaakob jäi onu laabani juurde, kuna tahtis onutütart raahelit, ent raha polnud, nii et ta tegi onule 7 aastat tööd. aga laaban pettis jaakobit ning pulmapäeval andis talle hoopis näokattes lea, nii et jaakob kohe aru ei ok saanud. Laaban siis lubas Jaakobil töötada veel 7 aastat et saada ka Raahel endale ja siis ta lõpuks saigi 4. Milline tähendus on pasapühadel? (LK 90) - Paasapühasid peetakse Iisraeli rahva egiptuse orjusest vabanemise mälestuseks. Paasapühad on päev, mil jumal lasi egiptlastele langeda viimase nuhtluse: esmasündinute surmamine
· Viha sõja vastu · Loogilise mõtlemise eitamine Hans Arp · 16. sept. 1886 7.juuni 1966 · Saksa päritolu prantsuse maalikunstnik, skulptor, luuletaja · Alustas uue, geomeetrilistele kujunditele põhineva kunstilaadiga. SÜRREALISM · Sai alguse 1919. aastal Prantsusmaal dadaismi järglasena. · Sõna "Sur-realisme" tähendab prantsuse keeles ülirealismi. · Tähtsamad esindajad: L. Aragon, S. Dali, A. Ehin ja I. Laaban(2 viimast eestlased). Tunnused: · Ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid. · Üleloomulikkus · Kõik on juhuslik, midagi mõistuspärast ei ole. Eesmärgiks oli purustada reaalsus. Maalikunstis on kaks erinevat lähenemisviisi: · Automatismi puhul pandi paberile kõik, mis peast läbi käis. Kulsaim esindaja Joan Miro. · Veristliku sürrealismi eesmärgiks oli kujutada unenägusid ja fantastikat. Pintslitöö on ülimalt täpne ja hoolikas.
Pagulaskirjandus On olemas mitmeid kirjanduse liike proosa, ilukirjandus ja on teisigi. Kuid selline liik, nagu pagulaskirjandus on Eesti üks tähtsamaid kirjanduse liike. Nõukogude liidu okupatsiooni algusaastatel rändasid paljud Eesti kirjanikud, näiteks Under, Suits, Visnapuu, Adson, Gailit, Lepik, Laaban, Kangro ja teised, erinevatesse maadesse, enamasti Rootsi ja sealt siis edasi. Lühikese ajaga kujunes välja pagulasühiskond, mis hakkas välja andma erinevaid raamatuid, luulekogusid ja muud. Põhiliselt räägib pagulaskirjandus, täpsemalt luule, isiklikest hingehädadest ja perekonnast ning lootusest. Seal esineb palju sürrealismi ja piltluulet, tõsidust ja süngetoonilisust. Pagulasproosa
· Igatsusluuletused, mälestuspildid · Kirjutati kodumaast idüllilisi värsse ja hümne · Pöörduti mineviku ja lootusrikka tuleviku poole · 2 suunda: 1. Uusromantiline luule modernismi mõjudega 2. Unustatud vana taasavastamine lorilaulud Autorid · Vanemast põlvkonnast lahkusid Eestist: Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu · I MS paiku sündinud: Bernard Kangro, Karl Ristikivi, Arno Vihalemm, Kalju Lepik, Ilmar Laaban · Noorem põlvkond: Ivar Ivask, Ilona Laaman, Urve Karuks Proosa · Lahkusid: A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · Paguluses hakkasid kirjutama: Arved Viirlaid, Ilmar Talve, Helga Nõu (lahkus lapsena) · Lugeja ootas kauneid mälestusi kodumaast, pidi alles hoidma viha vaenlase vastu, kurbudt kaotuse pärast, kindlat teadmist kaotuse suurusest · Eelistati konkreetseid tegelasi ning selgeid hinnanguid (kommunist ei saa olla hea)
· Eitati kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut. · Ülistati suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Sõjad ja vägivald olid nende jaoks uue tekkimise eeldused. · Tähelepanu keskendus teoste vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja tavapärasest lausest, ksutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke. · Luule pidi olema jõuline Ekspressionism Esindajad: Saksamaalt Georg Heym, Austriast Georg Trakl, sakslane J.Becker, Ilmar Laaban, Andres Ehin, Tekkis: 1910.a 1925.a Saksamaal ja Austrias · manati esile maailmalõpuvisioone ja ihkasid sõda. Ja nad said oma tahtmise. · Väljendati autori suhet maailmaga, originaalne ja kujundlik keelekasutus ja draagiline elutunnetus, katastroofi eelaimdus. · Kasutavad hüüatusi, eluheidikuid, kerjuseid, vaesed. · Teostes on surma ja enesetapu teema, mõttetuse ja jõuetuse tunne.
l koduigatsus, mis oli süngetooniline ja tõsine l piltluule ja sürrealism l isklikud hindehädad, perekond, loodus Pagulaskirjanike põlvkonnad l Kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tundud. Neile oli äraminek kõige valusam. Nendeks olid G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit. l Kirjanikud, kes ära minnes olid umbes 20aastased ja kes suutsid end paguluses oma valitud erialal teostada. Nendeks olid K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, R. Kolk, A. Viirlaid. l Kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga. Neil oli hiljem võimalus Eestit külastada, osa neist loobus. Sinna gruppi kuuluvad H. Nõu, E.K. Toona, I. Ivask, I. Laaman l Isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses ja tunnevad end Marie Under (1883-1980) l Oli eesti luuletaja l Kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" l
Smuuli ja vaarandi luule-sarnasused: romantilised; inimlikkus; looduse, töö ja armastuse motiividega;isamaalisuse luule.erinevused:smuulil siiras usk nõukogude võimu;vaarandil käisid käsikäes ajalikkus,üldinimlikkus,isiklikkus ja igavik. Kalju lepiku luule:rahvalik ja luliline alge,hiljem modernistlikum ja eksperimentaalsem luule,iseloomulik teravus ja ,,nurgelisus",rahvuslikult võitlev hoiak.uuem rahvalulu vormi võte, julged metafoorid,filosoofilisus. lmar Laaban- sürrealistliku luule viljeleja,publitsist,tõlkija,kirjanduskriitik. Sõja tõttu sai temast pagulane ning looming tervikuna ilmuski seal. Sürrealism-Käsitab lähtealusena unenägu,nägemust, vaistlikke seoseid. Eitab traditsioone ja loogikat. ,,ankurketi lõpp on laulu algus"-esimene sürrealistlik luulekogu. Tekstide suhteline ruumitus ja ajatus,. Sürrealismiga sai väljendada ideid, emotsioone ja teha vaimukat sõnamängu. Karl Ristikivi ,,Hingede öö" modern romaan,
Neile oli lahkumine kodumaalt kõige valuam, sest maadesse, kuhu mindi polnud nende nimed tuntud, seega polnud kirjanikuna elatist teenida võimalik. G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit, K.Ristikivi, A.Mälk · Keskmine põlvkond See oli arvukaim grupp. Kirjanikud, kes lahkudes olid umbes 20 aastased. Neil oli gümnaasiumiharidus ja enaik vallalised. Nad suutsid paguluses oma valitud eriala teostada. K.Lepik, I. Laaban, B.Kangro, R.Kolk, A.Viirlaid. · Noorem põlvkond kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga. Kui neil oli hiljem võimalus Eestit külastada, siis osa neisr loobus sellest. Koos nimetatud põlvkonnaga algas eesti pagulaskultuuri allakäik. Nad ei olnud tegelikult eestlusest enam huvitatud. H.Nõu, I. Ivask, I.Laaman · Isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses
lammutamine, uue inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks Sürrealism kirjanduses Esmalt levis sürrealism 20. sajandi kirjanduses ja teatrikunstis. Selles kirjan dusevoolus oli olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid ja patoloogilised seisundid. Sürrealistlikku luulet viljelesid prantslased: · Andre Breton · Louis Aragon Eesti kirjanduses: Karl Ristikivi Jüri Üdi Ilmar Laaban Sürrealism kunstis · Sürrealismilises kunstis puudusid igasugused piirid. Samuti üritatati kasutada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamistmaalimist. · Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tulemus oli näha alles lõpuks. · Sellest kasvas välja variant, mille puhul laste või vaimuhaigete tuletatud kujundid muudeti peaagu abstraktseteks märkideks. Veristlik kunst
Alliksaar olid võimude poolt põlatud. Tudengeid hoiatati Alliksaare ja teiste läänelike luuletajate eest, vaidles vastu. Ähvardati ülikoolist välja visata. Juba esimesel ülikooli sügisel kutsus Andres Ehin oma koju kümmekond luulehuvilist (Kaplinski nende hulgas), kusjuures elas ühes majas Betti Alveriga kümmekond luulehuvilist. Loeti, kuulati ning kirjutati vihikuisse ümber eesti pagulusluulet Under, Visnapuu, Ristikivi, Laaban, Lepik. · Pärast Ülikooli läks sügavale Siberisse ekspeditsioonile (pääses sõjaväest) ja tööle - sugurahva sölkuppide keelt ja rahvaluulet uurima. Kohtas seal oma 1. abikaasat, abiellus komi rahvusest naisega poeg Ivar ja tütar Anne. Töötas väljaannetes, kusjuures ei pidanud üheski üle 3 aasta vastu. · "Sirp ja Vasar" toimetuses. Tekkis tüli, sest Praha kevade lämmatamise ajal keeldus ta
Kalju Lepik (1920-1999) "Tuulisui" rühmituse kokkukutsuja vastupanuluule, kirjanik võõras maailmas, maapaos olemise mõtestamine traditsiooniline vorm, assotsiatiivne luule, rahvaluule mõjutused, intertekstuaalsus Raimond Kolk (1924-1992) Ivar Grünthal (1924-1996) murdekeelsus luule sõjast ja erootikast, autobiograafil. ja ajaluule "Ütsik täht" (1946) sonett, riimileidlikkus Ilmar Laaban (1921-2000) modernist- sürrealist "Ankruketi lõpp on luule algus" (1946) "Rroosi Selaviste" paguluses hariduse saanud noored: Ivar Ivask (1927-1992) identiteeditunde väljendamine Ilona Laaman (1934) Urve Karuks (1936) Pagulasproosa Eestist lahkunud juba küpsed kirjanikud: August Gailit, August Mälk, Karl Ristikivi Eestis juba avaldanud, kuid veel laiemalt tundmata kirjanikud: Bernhard Kangro, Valev Uibopuu, Ain Kalmus, Pedro Krusten, Gert Helbemäe
vabavärss, ootamatud kujundiseosed, teiselt poolt süveneb laululine alge, rahvalaulu stiilielementide ning tuntud kirjanduslike motiivide kasutamine. Lepiku luuletajanatuuris on tugevasti skeptilisust, pessimismi. Oma hilisemas loomingus suhtub ta eitavalt iga tüüpi poliitilisse võimusse ja ka suuresõnalistesse patriotismiavaldustesse Marie Under Raimond Kolk (1924-1992) Luuletaja, prosaist, pärit võrumaalt, kasutas kõvasti murret, kuulus tuulisuisse ,,uutmine", ,,üksik täht" Ilmar Laaban (1921-2000) Sürrealistliku luule viljeleja, publitsist, tõlkija, kirjanduskriitik On avanud keele rikkusi uudsest küljest. Looming on andnud loometõukeid mitmetele kodueesti luuletajatele nt A.Ehmile, J.Üdile. Tegi koostööd moodsate Rootsi noorluuletajatega. Arno Vihalemm(1911-1991) Luuletaja, kuntsnik graafik 5 kogu Teosed: ,,klaasmäel", ,,cogito Ergo Sum" Prosaistid Karl Ristikivi (1912 -1977) Algul kirjutas luulet, hiljem kirjanik
maadel. Esindajaid: Paul Éluard (1895 – 1952), Salvador Dalí (1904 – 1989), Jacques Prévert (1900 – 1977). Hispaania luuletaja Federico García Lorca (1898 – 1936) sai samuti mõjutusi sürrealismist, mis avaldub tema erksates ja ebatavalistes kujundites, kuid tema ühendas need mõjud hispaania vanema rahvaluulega (Andaluusia mustlaste romansid) ning 17. sajandi hispaania barokk-stiili gongorismi mõjutustega. Eesti luules on sürrealismi viljelenud Ilmar Laaban (1921 – 2000), Andres Ehin (1940 – 2011), Jaan Malin (sünd. 1960). Ekspressionism – tekkis 1912. aasta paiku, prantsuse sõnast „expression“ – „väljendus“, „ilme“. Põhiliselt saksakeelsetel maadel. Tunnuseks ilmutuslikud meeleoluvärvid, ideeline alastus. Else Lasker-Schüler (1869 – 1945), Jakob van Hoddis (1887 – 1942), Gottfried Benn (1886 – 1956), Georg Trakl (1887 – 1914), Johannes Becher (1891 – 1958). Ekspressionismi järelmõju avaldus eesti luules 1960
tunnus)-tegelasteks mingite inimlike omaduste sümbolid .*futurism(lad.k futurum=tulevik)-vanade kaultuurtaritraditsioonide hülgamine. Ermi Hiir"armulaul". *ekspressionism (lad. Expressionism=väljendus, ilme)- kirjaniku subjektiivsed, sünged kujutelmad sageli sõjavastane. Marie Under ,,Verivalla" . *kubism. J. Barbarus ,,autoportree" *sürrealism (pr. Sur=peal)- loomingu lähtealuseks unenägu, nägemus, eitab loogilisi seoseid ja traditsioone. J. Laaban ,,autoportree" . *impressionism (ptr. Impression=mulje) Fr. Tuglas ,,inimese vari" . *eksistentsialism(=olemasolu)- inimene tunneb ennast selles maailmas ebamugavalt , üksikuna , ta ei mõista teisi ega teised teda. Hermann Hesse romaan ,,Stepihunt". Modernismi viljelenud luuletaja. Walt Whitmann 1819-1892. Läbi aegade üks Ameerika silmapaistvamaid poeete. Pärit Long Islandilt. 5-aastase koolihariduse järel sai temast töömees:
· Tagalakultuur 1.Välis-Eesti kirjandus: *u 70 000rändas välja *Põlvkonnad: · Eestis tuntuks saanud kirjanikud(keskealised) Miks oli lahkumine raske? Nad olid siin harjunud, midagi saavutanud, paguluses pidid alustama 0-st peale. (NT:G.Suits, A. Gailit, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu jt.) · U. 20ne aastased Miks neile lahkumine kergem? Nad olid vallalised (puudus vastutus), kohanemine kergem, aktiivsed noored (NT: K. Lepik , B. Kangro, I. Laaban jt.) · Lapsed Said võõrkeelse hariduse, algas pagulaskultuuri allakäik (NT: H. Nõu, I. Ivask jt.) *Lahkuti: Rootsi(u 22 000), Saksamaale (40 000) , Kanadasse (17 000) , Ameerikasse (16 000) , Inglismaale (6000), Austraaliasse (6000). *eksiilkeskus Rootsi *Mida saadeti korda välismaal? · 1944 Soomes kirjastus Orto loomine · 1945 Välismaine Eesti kirjanike Liit · 1950-1994 Eesti Kirjanike Kooperatiiv
1. Eesti kirjanduse jaotumine Kodu-Eesti ja Välis-Eesti kirjanduseks. Millal: 1940.aastate alguses miks selline jaotumine tekkis: põgeneti sõja ning massiküüditamiste pärast välismaale millised kirjanikud millisesse gruppi kuulusid: pagulaskirjanikud, kes olid juba Eesti Vabariigis tuntud: G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit pagulaskirjanikud, kes ära minnes olid u 20.aastased: K.Lepik, I.Laaban, B.Kangro pagulaskirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga: H.Nõu, E.-K. Tooma, I.Kask, I.Laaman isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses: T.-H. Ilves, M.K. Kostabi millest kirjutati: peamised teemad olid: 1. kujutati kodumaa ajalugu ja olusid enne II ms. 2. kujutati asukoha argipäeva 3. kirjutati kodumaalt põgenemisest 4. piiblitemaatika 2
kirjandusliku pöörde radikaalsemaid tulemusi püüti sobitada traditsiooniliste arusaamadega Kirjandus muutus ühiskonnakriitilisemaks ja sagenesid katsetused seostada kirjandust ja kaasaegset tehnoloogiat Murranguaastate luule Rahvuspatriootlike luuletusi kirjutati vähe Rahvuslikku identiteeti suhtuti mänglevalt Murrangu käigus tegeldi eelkõige keeleliste ja kirjanduslike otsingutega Eesti luuleloost tõusid esile kummalisemad kirjanikud (nt Uku Masing, Ilmar Laaban) Oluline oli kodumaise luule kokkusaamine pagulasluulega Kõige järjekindlamalt alustas väliseesti luuletajatest kodumaaga koostööd Ilona Laaman Uued suunad noores luules hakkasid endast märku andma 1986. aastal Kasutati palju võõraid tekste (tsiteeriti, töödeldi, kirjutati paroodiaid) Segunesid kõrge ja madal stiil (kõrgesse poeesiasse lisandus massikultuuri võtteid) Keel muutus mitmekesisemaks (rohkem murret, slängi ja võõraid keeli)
Sel ajal ületas eksiilkirjandus Eestis ilmunud kirjanduse nii mahult kui väärtuselt. Paguluses on aastatel 1944-1990 välja antud 181 luulekogu, 267 romaani ja 155 teost memuaarkirjandust. Kuna paguluskirjandus kogus aina rohkem kuulsus jaotati paguluskirjanikud erinevateks põlvkondadeks. G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu ja A.Gailit kuulusid kirjanike põlvkonda, kes olid juba varem Eesti Vabariigis tuntud. K.Lepik, I.Laaban, B.Kangro, R.Kolk ja A.Viirlaid olid kirjanikud, kes ära minnes olid umbes 20aastased. Üheks grupiks olid kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga näiteks nagu H.Nõu, E-K. Toona, I.Ivask ja I. Laaman. Samuti loetakse Eesti paguluskirjanikeks ka isikuid, kes sündisid pärast sõda paguluses nagu T.H. Ilves ja M.K. Kostabi. Kui pärast 1905. Aasta Vene revolutsuiooni olid paguluses olnud tekstide või taieste
Väliseesti kirjandus Al. 1944. 3 rühma: vanem, keskmine, noorem põlvkond. Vanem põlvkond: Eestist lahkudes juba tuntud kirjanikud. Nende looming kannatas ilmselt kõige rohkem, jääks nagu pooleli. H. Visnapuu, M. Under, A. Atson, A. Gailit, G. Suits, Fr. Tuglas. Teemad: koduigatsus, kodumaa, lapsepõlv, surm. Keskmine põlvkond: sündisid ja said hariduse Eestis, ei olnud kirjanikena tuntud, võib-olla olid avaldanud oma esimesed teosed. B. Kangro, K. Lepik, K. Ristikivi, A. Kalmus, I. Laaban. Teemad: koduigatsus, kodumaa mälestused, pagulus, mõned kirjut. sõjast, hiljem keskkonnast, kus nad viibivad, ajaloolised teosed Noorem põlvkond: Sündisid Eestis, võib-olla said ka põhiharidus, lahkusid siit lapsena, emakeeleks jääb eesti keel. E. Toona, E. Nõu, H. Nõu, I. Laamann (ainus luuletaja). Teemad: identiteedi kriis e. juurtetuse tunne. Rootsi, Kanada, USA, (Saksamaa). Palju eesti kirjanike ühinguid, ka ajakirjad. Väliseesti kirjanike liit! Tegeleti
almanahhi Sõjasarv (194344). Valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule (J. Kärneri ,,Viha, ainult viha", 1944), aga almanahhis avaldati ka arvestatavat loomingut Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi luuletused. · Ilmus u 240 eestikeelset raamatut, Pagulaskirjandus · 1944. aastal lahkus Eestist Läände u 70 000 eestlast · G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · G. Helbemäe, K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, A. Viirlaid jt Karl Ristikivi (1912 1977) 1944 põgenes Soome, sealt edasi Rootsi. · ,,Tuli ja raud" (1938) · ,,Õige mehe koda" (1940) · ,,Rohtaed" (1942) · Hingede öö"(1953) jt · VT luuletust ,,Ka sisaliku tee kivil jätab jälje..." Eestis ilmunud kirjandus · Kirjastused riigistati · Kontakt välismaaga peaaegu puudus · Raamatute hind oli odav ja tiraazid suurenesid · NN sotsialistlik realism teosed pidid olema ideelised, tüüpilised, rahvalikud
Pagulaskirjandus. Tähtis oli eesti keele säilitamine, noorte kasvatus, eestikeelne haridus. 1944-1990 ilmus väliseestlastelt luulekogusid, romaane ning memuaarteoseid. 1944 kirjastus Orto. 1945 Välismaine EKL (Kirjastus). Ajakirjad Eesti Looming, Sõna, Tulimuld, Mana. KIRJANIKUD: Eestis tuntud: Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit, Ristikivi. Minnes gümnaasiumi haridusega (arvukaim grupp): Lepik, Laaban, Kangro, Viirlaid. Minnes lapsed (seotud asukohamaaga): H.Nõu, E.Nõu, Toona, Ivask, Laaman. Sündinud paguluses (vähe kirjanike): Ilves, Kostabi. TEEMAD: Eesti ajalugu enne II maailmasõda, asukohamaa argipäev, Eestist põgenemine. Proosas romaaniuuenduse mõju: Ristikivi, Mägi, Uibopuu, Kangro. Luules teemadeks koduigatsus, Eesti okupeerimine, isiklik elu, eksperimendid, sürrealism, piltluule. Ristikivi 1. TALLINNA TRILOOGIA ,,Tuli ja raud" ; ,,Õige mehe koda" ; ,,Rohtaed"
Vahel tuli ka otsida vastuseid rahva küsimustele. Mõistagi kasutati spetsialistide abi, aga küsimusele "Kas ajalooratast saab tagasi pöörata?" ei leidnud ka NSV Liidu Teaduste Akadeemia selget vastust. Veel taheti teada, miks on meestel rinnanibud ja kuhu on kadunud sitasitikad. Ja Kommunisti lisalehe tublid toimetajad tüütasid sääraste küsimustega asjaomaseid teadusasutusi! Eesti luuletajatest on Andres Ehinit enim mõjutanud Jaan Kaplinski, Artur Alliksaar ja Ilmar Laaban. Kaplinski on Ehinist aasta noorem ning nendest said 1958. aasatl head tuttavad. Tänu Kaplinskile hakkas Ehin huvituma eesti luuletajate pagenduses kirjutatud luulest. Andrese sõprus Kaplinskiga avardas ka tema silmapiiri kultuuride ja uskude ajaloo ning lääne poliitika suhtes. Siiski pole Ehini luule võrreldav Kaplinski omaga. Nende huvid ja temperamendid on selleks liiga erinevad. Artur Alliksaar oli Andes Ehini õpetaja ja üks lähimaid sõpru kuuekümnendatel aastatel
kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarnaseks kogu ülejäänud Nõukogude Liidu kirjandusega. Pealesunnitud asendil ning ülemaailmse pahempoolsuse mõjutusel astusid mainekad eesti kirjanikud uue korra teenistusse. Ajastu poliitilised sündmused tähendasid
märtsil 1940 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. Andres Ehini vanemad olid Venemaal sündinud ning seal saksa luterlikus gümnaasiumis hariduse saanud eestlased, kes tulid tagasi Eestisse 1921. aastal. Nad valdasid vene ja saksa keelt sama hästi kui eesti keelt. Isa oli maksuameti asedirektor ja ema oli välisministeeriumi tõlk. Nad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet. Eesti luuletajatest on Andres Ehinit kõige rohkem mõjutanud Artur Alliksaar, Ilmar Laaban ja Jaan Kaplinski. Sõprus Jaan Kaplinskiga avardas tunduvalt Ehini silmaringi. Inspireeriv oli ka kokkupuude sölkuppidega (Sölkupid elavad Siberis Tazi jõe ääres ning Obi ja Jenissei keskjooksu vahelisel alal). Ehinit peetakse Ilmar Laabani kõrval teiseks eesti sürrealistlikuks (Sürrealism on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, jms) luuletajaks. Peale sürrealismi on tema luulele impulsse andnud hispaania
Selles selgitatakse fenomenoloogilise lähenemise põhiteljed ja peatükk peatüki järel võetakse sisu ilusasti kokku. Raamat headuse ruumist "Ruumipoeetika" on eelkõige raamat headuse ruumist. Ruumi tõlgendatakse luulenäidete abil: Rilke, Baudelaire'i, Valéry, Bretoni kõrval kohtame tsitaate Hugo, Hesse, van Gogh'i ja Vlamincki sulest. Samuti armastab Bachelard tsiteerida tundmatuid poeete kuskilt Argentinast või Lätist. (Meenub lehvivate juustega Ilmar Laaban, kes tsiteeris kord Stockholmi suures juustupoes mustlaspoeete, müüjaplikad lausa kilkasid vaimustusest ja lõikasid talle degusteerimiseks üha uusi võluvaid juustuviile.) "Ruumipoeetika" I peatükk kannab nime "Maja. Keldrist pööninguni. Hurtsiku tähendus". Bachelard ongi tubane filosoof. Tema ruum on tuumakeskne. Maja on tema maailm, vahel harva tuleb ta sellest välja ja uneleb peegelsiledate järvede kaldal, metsade lõputuses, tähtede säras, kuukiirte nukruses
20. Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid. Kontekst: teadmine, et ollakse eksiilis ja seeläbi on esiplaanil tarvidus hoida rahvuslikku järjepidevust. Traditsiooni ja modernismi vastasseis oli alguses tugev, hiljem taandus. FRA sürrealismi asemel tuli angloameerika modernism. Neli põlvkonda: klassikud . visnapuu, under, suits, adson; arbujad ja nende kaasaegsed: kangro, ristikivi, rannit; kadunud põlvkond, kelle debüüt jäi sõja jalgu: lepik, kolk, grünthal, laaban; ja juba paguluses hariduse saanud noored: ivask, laaman, karuks. Viljakaim Visnapuu poliitiline isamaalüürika. Uudislooming oli päevikuline võõrsilolu kajastus ja poliitiline deklaratsioon rahvale osakssaanud ebaõigluse vastu. Suits mälestused kodumaast, poliitilised seisukohavõtud ja maapaomeeleolud. Under poeetiline lihtsus ja rahvalähedus. Ristikivi modernistlik luule kajastab inimest võõras, muutunud maailmas. Eksistentsiaalselt valdav paguluselamus
päris õnnetu ja pettunud ilme. Ja kui kellelegi jääb ette mõni lause, kus on juttu mäest ja tulest, siis palun öelge kohe. Saame ometi kiiremini lõpule. PROFESSOR: „Lõpp on vaikus.“ INDREK: Kuidas palun? PROFESSOR: Shakespeare. Hamlet. Tema viimased sõnad. „The rest is silence.“ INDREK: Mis sellega on? PROFESSOR: Ei midagi. Lihtsalt. „Ankruketi lõpp on laulu algus“. Rroosi Selaviste. Ilmar Laaban. INDREK: Kui teie teaksite, milline on minu elu, siis te ei tuleks siin oma Hamletist üldse rääkima... PROFESSOR: Vabandust, härra projektijuht… (Palu, 2016) Niisiis kui ei oleks Professorit, kes Marit kaiseb, saaks viimane ehk koguni lavastuse heidiku rolli. Isabellal ja Maril on mitmeid ühiseid jooni kuid ka mitmeid erinevusi. Isabella justkui ongi Mari peegeldus, ehk ka Mari noorena, kuid eelkõige Mari sisekõne. Isabella on noor ja julge ja pisut uljas ning otsiv
on läinud lapsena Eeestist ära ja pärast seda jätkavad küll elus olevad autorid loomingut, aga 70ndatest peale kuivab pilt järjest kokku. See on paratamatu, sest uued põlvkonnad lähevad üle asukohamaa keelele. Kui konkreetsemalt tagasi minna luule juurde, siis sõjajärgses ajas näeme ühelt poolt seda, et uusromantiline stiil jätkub, tuleb tagasi ka mingeid vanaromantilisi joone (a la koidulalaadset häält, koidulalikkus). Siis aga hakkab see modernistlik muutumine (Ilmar Laaban jt). Eriti luules kuskilt 40ndate 50ndate vahendusel hakkame tajuma muutust. Iseloomulik on muutumisele see, et mitte ainult liikumine modernistlikus suunad, vaid veel mingit kirjandushierarhilised nihked, mis luules võiksid tähendada lorilaulustiili legaliseerimist luules. Kalju Lepik (1920-1999) Kirjutas luuletusi üle 50 aasta. Ta oli päris Koerust, tuli Tartusse gümnaasiumisse (Kommertsgümn), asus õppima ka TÜ-s ajalugu. Õpingud ei kestnud väga kaua, 1943
siis ootas teda suhteliselt kurb tulevik. Puudus sõnavabadus. 15. Pagulaskirjandust on nimetatud ka veel väliseesti kirjanduseks. Pagulaskirjandus oli jõulisem ja ületas nii mahult kui väärtuselt Eesti kirjandust. Kujutati kodumaa ajalugu ja olusid enne II maailmasõda. Hakati kujutama asukohamaade argipäeva. Peaaegu kõik kodumaalt põgenenud prosaistid kirjutasid romaani kodumaalt põgenemisest. Ei puudunud ka piiblitemaatika. 16. Ilmar Laaban. Kirjanduselu 1950 60-ndatel. 17. Peale Stalini surma, Hrustsovi ajal, lõpetati Stalini isikukultus, toimus suur amnestia, paljud vabanesid vanglast ja said kodumaale naasta Siberist. Looming muutus mõnevõrra vabamaks. 18. Oli suhteliselt harimatu tänu halvale tervisele. Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva
jne). 1930ndate teisel poolel temaatikas palju nõidu, surnuid, morbiidne tume seltskond. 20. Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid. Eneseteraapiline funktsioon kirjeldatakse oma seisundit, proovitakse lahti seletada. Teisalt lohutada, kolmandaks osutada vastupanu. Muutus on seotud kultuuriliste horisontide avardustega ühest küljest võimalused lahti, teisalt peaks säilitama suhte Eestiga. Autorid: Ilmar Laaban manifesteeriv, sürrealistlik, Arno Vihalemm alustas 1930ndatel, jätkas paguluses, luuledebüüt 1954. 21. Kalju Lepiku luule. (1920-1999) Esimese perioodi moodustavad 1946 Nägu koduaknas, 1948 Mängumees. Esimene periood mingis mõttes traditsiooniline põhi on tugevalt uusromantiline, toetub algusest peale uuema rahvalaulu võtetele ja kasutab neid traditsioone ära, algusest peale isamaaline autor
- Juhikultus. Kohustuslik kirjandus: - Boris Groys "Stalin-stiil" (Akadeemia 1995 2-5) - N. Berdjajev "Vene kommunismi lätted ja tähendus" (Akadeemia 1989-1990) - J. Undusk "Stalinismi maagilised ja müstilised märgid" ("Maagiline ja müstiline keel") Soovituslik kirjandus: - G. Grass "Seitse teesi demokraatliku sotsialismi kohta" (Akadeemia 1990 4) - Nigol Andresen "Eesti kirjandus revolutsiooni, kodusõja ja sõjajärgse kriisi aastail" - Ilmar Laaban "Formalism kirjanduses kui sotsialistliku realismi vaenlane" - P. Pavlenko "Õnn" - A. Jakobson "Elu tsitadellis" - Ilf ja Petrov "12 tooli" - M. Bulgakov "Saatuslikud munad"/"Koera süda" Nõukogude kultuur on väga mitmekihiline ja keeruline uurimisteema. Ajaliselt ja ruumiliselt oli see väga konkreetselt isoleeritud. See on väga müüdiline, nimed on seal väga olulised (palju asju nimetati ümber, kõikvõimalikke asju nimetati, valitses pärisnimelisus)
annaabi.ee 
