LA COMEDIE Ehk reklaam esitlusele ,,Minu Tehnikamaailm" The Narr Nii Tark Näidend ~8 minutit Tegelased: Krat Iin; eliidi esindaja, endassetõmbunud geenius (raamat alati endaga kaasas) Rran Eth; müügiagent, kes püüab iga hinna eest oma toodet kliendi pähe moosida I Klassiruum, taustaks mõnus dzasspala vms. - (sammud, köhatus) - (tõstab hetkeks pea, uurib peanupust jalataldadeni, pilk range ja hindav) - Eem... Tere? - Mida teile vaja? (külm) - Rran Eth ,,Tehnikamaailma" reklaamiagentuurist. (nimi tahvlile) Mitte mu nime tagurpidi lugeda, kui võimalik... Tulin tutvustama teile parimat taevaste loomingut, mis eales maa peale on säranud meie suurepärast ajakirja, mis kõlabki kõikvõimsalt: Tehnikamaailm (laiutab käsi). - Kiitus kiituseks, aga mul on vaja fakte. Asugem koge asja kallale. (pilk süvenenud raamatusse) - Fakte? (iga järgneva hüüatusega paberhunnik õhku) Fakte! Fakte! Fakte! Kog...
keskaegne piibliaineline etendus. 18) Commedia dell' ante selles komöödias pole teksti, aga on improviseering ning mingid kindlad karakteritüübid 19) Performance - 1970. aastail happening'ist võrsunud teatrikunstile lähedane kujutava kunsti liik. 20) Farss - jämekoomiline lühinäidend, jant. 21) Jant - (jämekoomiline) naljamäng, farss. 22) Skets - eskiis, visand. 23) Karakterikoomika - tegelaste iseloomuomadustest ja eripärast tulenev koomika. 24) Situatsioonikoomika - olukorrast tulenev koomika. 25) Sõnakoomika - sõnavaimukuse koomika. 26) Kuuldemäng - ringhäälingu jaoks kirjutatud v. kohandatud draamateos. 27) Lugemisdraama - lavastamiseks vähesobiv, hrl. juba autori poolt ainult lugemiseks mõeldud draama. 28) Dramatiseering - eepilise teose draamavormis ümbertöötus. 29) Etendus - Etendus on lavastuse ühekordne esitus. Sama lavastuse iga etendus on ainukordne ja neid ei ole võimalik samal kujul taasesitada.
Dramaatika põhimõisted. (Dramaatika ehk näitekirjandus). Kirjanduse 3 põhiliiki: Eepika jutustav proosa Lüürika luule kirjandus Dramaatika näite kirjandus Dramaatika 3 põhiliiki: Komöödia on nalja- või pilkemäng, lõbusalt laheneva konfliktiga näidend. Komöödia naeruvääristab koomika väljendusvormide vahendusel inimlike nõrkusi, pahesi, ühiskonna ja olustiku ebakohti. Koomika liikidest on kõige tähtsamad: Huumor heatahtlik nali elu veidruse üle. Satiir seostub pilkenaeruga, satiirne komöödia häbistabnegatiivseid nähtusi. (Satiirik moralist, võitleja.) Iroonia on peenekoeline pilge, milles esineb korraga kaks tähendustasandit see, mida öeldakse, ja see, mida mõeldakse. Koomika loomise vahendid koonduvad peramiselt 3 vormi:
Happening improviseeritud ühekordne etendus, mis hõlmab kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid. Intriig - kirjandusteose sündmuste kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel oma eesmärgi saavutamise nimel. Intriig tekib enamasti tegelastevahelistest konfliktidest. Jant (jämekoomiline) naljamäng, farss. Karakter selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju. Karakterikoomika tegelaste iseloomuomadustest ja eripärast tulenev koomika. Kommertsteater Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimese pahesid (rumalust, argust, ahnust jms) või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. Komöödias lahendub konflikt õnnelikult, kusjuures probleemid, millest konflikt tekib, võivad olla võrdlemisi tõsised. Konflikt - on sündmusi liikuma panevaks jõuks, mis tõuseb näidendis kesksele kohale ja on teose ideelise sisu põhiline kandja. Kuuldemäng ringhäälingu jaoks kirjutatud v
aastal. Pälvinud oma etendustega Louis XIV huvi, sai trupp loa esineda ka kuningalossis ning lühikese ajaga tõusis Molière Pariisi juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri, kus töötas autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Kui Molière astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Molière'i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli neiski intriigil ja elaval kõnel. Tema esimeses tõelises komöödias ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse,
sõnalavastusteatris 1950. aastate teisel poolel. Näitemängu arvustus Nädal aega kolmekesi Eero Spriit Paul on otsustanud lõpetada ainult neli kuud kestnud kooselu Sophiega. Et seda kavatsust ellu viia, kutsub ta appi oma parima sõbra Martini, kes on vastu tahtmist sunnitud kolima paarikese juurde elama. Aga ainult nädalaks, mitte rohkem. Nii käivitub vägagi plahvatusohtlik, kuid naljakas situatsioon, mis lõpuks leiab lahenduse läbi koomika ja musta huumori. Clément Micheli ,,Nädal aega kolmekesi." on tõeline maiuspala nii head situatsioonikomöödiat kui absurditeatrit armastavale vaatajale. Hästi läbikomponeeritud tekstis annab tooni tundlik, vahel absurdini viidud, veidi nihestatud huumor. Lugu, mis esmapilgul võiks tunduda veidi ehmatav või isegi küüniline, osutub hoopiski ühtaegu nii naljakakas kui ka liigutavaks. Lemmik näitleja Jan Uuspõld Jan Uuspõld on sündinud 14. detsembril 1973 Tallinnas
1. osa- sonaadivormis, kiiretempoline ja dramaatilise meeleoluga. 2. osa- aeglase tempo, laulva ja lüürilise karakteriga. 3. osa- tantsuline (menuett) 4. osa- kiire tempo ja optimistliku meeleoluga. Esimesed sümfooniad olid ~20 minutit pikad. Koomiline ooper Tekkis 1733 aastal. Esimese koomilise ooperi tegi Pergolesi „Teenijanna-käskijanna“. Esimesed olid umbes 15 minuti pikkused, lühikesed. Aja jooksul said neist õhtut täitvad teosed. Koomika seisnes süžees: neiu, vanapoiss, härra nutikas ja noormees.
Oli nii haritud, andekas, et tõusis esinäitlejaks. Teatrihuvi sai endale koolist, tänavatelt juba noorena. Elu lähedasem ja vormilt vaba oli prantsusmaal komöödia, mille suurim esinada oli Moliere (- rändnäitleja, kes loob trupi jaoks farsse). 1658 naaseb trupp Pariisi ja pälvib kuninga soosingu. Moliere töötab autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Moes olid jandid / farss. Kogu koomika seisnes intriigis ja situatsioonikoomikas. ,,Naeruväärsed eputised" esimene edukam komöödia, intriig tagaplaanil ja karakter esiplaanil. Peale seda teost hakati rohkem analüüsima kombeid. 1164 lavastas komöödia ,,Tratuffe" 3 esimest vaatust. Teos räägib rikastumisest petmise teel. 1669 sai loa kõigi 5 vaatuse etendamiseks. Veel olulisi näidendeid: ,,Misantroop" armukadedusest. ,,Arst vastu tahtmist", ,,Ebahaige", ,,Kodanlasest
pettumust valmistavad? Kas Hamletile on meelepärane kohelda neid nii nagu ta seda teeb? Miks/ miks mitte? 3. Analüüsi kirjelduste ja kujutluspiltide kasutust Hamletis. Kuidas kasutab Shakespeare kirjeldavat keelt, et täiustada lavastuse visuaalset poolt? Kuidas kasutab Shakespeare kujutlusvõimet, et luua õhkkond täis pinget, põnevust, hirmu ja meeleheidet? 4. Analüüsi koomika kasutust ,,Hamletis", pidades silmas hauakaevajaid Osricit ja Poloniust. Kas koomika eesmärgiks on ainult leevendada tragöödia pinevust või on tal ka mõni tõsisem teemasse ulatuv eesmärk? 5. Enesetapp on ,,Hamletis oluline teema. Arutle, kuidas näidend käsitleb enesetappu moraalselt, religioosselt ja esteetiliselt, pidades silmas Hamleti kahte olulist väidet enesetapu kohta: ,,Oo, lahustuks see liig, liig stike liha." Monoloog ( I, II 129-158) ja
-3- Maie. Märt (õueuksest tulles). Enn (parsil). MAIE (õue poole rääkides): Ära on läinud! Tule peale, Märt! Arvasin küll, ega ta selle peale enam kauemaks võinud siia jääda! MÄRT (ust kinni pannes): TEMA ÕNN! Head meie mõlemad teineteisele ei oleks ütelnud. situatsiooni- Inimene küll ei pea teise nägu laitma, jumal on koomika: Enn kõik loonud; aga vanasõna ütleb: punased kuuleb pealt juuksed ja vindunud lepad ei kasva hüva maa peal. Ja siin on sõna tõeks läinud. Kas ta ammu juba sinu järele jookseb? MAIE: Mitu aega! Ja – isa – MÄRT: No – isa? Viimati –? MAIE (pead noogutades): Isa näeks hea 13 meelega, et ma tema vastu võtaksin! Tema vanemate
Ernst Enno - Luul-d: Üks rohutirts läks kõndima: Sügis; Emakene. Mõista ja elada sisse lapse hingeellu Julius Oro : Luul-d: Kuidas elas Kärdi Kusti; Karjapoiss Junks; Enno ja Oro viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäevane maailm. Olulisel kohal lasteproosa: Taeva Kääbus: Illi ja pisi Täts. Mitmekesine ja mahukas looming. Jaan Lattik Sõna ja situatsiooni koomika looja, mõistab lapse psüühikat hästi. Kogu ,,Minu kodu" . Kirjeldab kodu soojalt. Peäro August Pitka (Ansomardi) - Hästi palju sõjaväelaste eluolu kujutab: Surm suu ääres; Tondi Tõnu; Käbikuningas ja Aavikuemand. Rajanud teed kujutlusvõimele, saavutanud kunstilise sisendusjõu. Richard Rohi ,,Mesilane Maaja" ,,Laanekohus".Looduse ilu, inimlik headus ja ausus Juhan Jaik ,,Kaarnakivi". Suurem osa loomingust seotud fantastilisete, reaalsesse maailma sekkuvate olenditega 10
vahend. Grotesk - kujutusviis, mis ühendab jämekoomiliselt vastandlikke nähtusi (ülev-madal, traagiline koomiline). Esineb folklooris. Eesti LK-s: FK.A. Hindrey, A.Kivirähk. Koomika naljakus, lustlikkus, mis sünnib ootuste ja tegelikkuse konflikti, vääritimõistmise ja kokkusobimatuse pinnalt. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eri vanuses lastele sobivad eri tüüpi koomikad. Huumor heatahtlik nali. Teistest koomika liikidest erineb leebema häälestuse poolest, puudub halvustamine ja terav pilge. Alati olnud rahvaluule ja kirjanduse osa. Huumori kaudu võtavad lapsed sõnumit ning nende õpetust paremini vastu. PERSONIFITSEERIMINE ehk isikustamine - metafoori alaliik, elusolendi tunnuste ja omaduste ülekohandamine loodusnähtustele, esemetele, või mõistetele. Antropomortifiseerimine tegemist selgelt inimlike joonte omistamisega olendile või nähtusele . Nt rahvalaulus, valmis, muinasjutus.
tegelaskuju palju kavalam ja salapärasem. Kui raamatust jäi mulje, et pea kogu tegevus toimus ühe laua taga istudes, siis telelavastuses käis pidevalt liikumine. Kõik näitlejad mängisid oma rolle suurepäraselt ning näidend oli haarav. Väga hästi mängiti stseeni, kus Vestmann on algul vihastunud, et Piibeleht tuli tema enda rahaga Laurale kosja, aga siis avastas, kui nutikas Piibeleht tegelikult on. Teose koomika oli suurepäraselt edasi antud ja seda veel kõvasti täiustatud. Üldiselt olid lavastuses tegelased edastatud nii nagu raamatus. Piibeleht oli kajastatud väga positiivselt, sest ta oli nutikas ja kaval aga iseloomu poolest siiski sõbralik ja heatahtlik ning suutis kavalusega oma tahtmise saada. Sander oli lavastuses laisk ja ei tundnud häbi kui elas teiste kulul. Ta valetas palju ning käitus teistega alandlikult aga kui oma tahtmise oli saanud siis muutus üleolevaks
erakonna ajalehetoimetaja haamriga pähe, mille tagajärjel viimase mõistus lakkab tegusid kontrollimast ja sünnib ümber "loomulikuks" inimeseks, keda huvitab vaid isiklik elamismõnu. "Vedelvorst" (1932) on komöödia, mille tegevusajaks on 19.saj lõpp. Näidendi keskne kuju "vedelvorst" Kustav on harukordselt laisk. Kustav on laisk mitte lodevusest, vaid tegevusse rakendamata jõust. Kui virk Tiiu suudleb Kustavit, haaravad meest meeletu energia ja töötahe. Näidendi koomika on juuripidi kinni eesti keele ja meelelaadi sügavamates kihtides. Sel komöödial on midagi öelda eestlase ja eestluse kohta. "Salongis ja kongis" (1933) peegeldab kriisiajastutut. "Roosad prillid" (1934) keskseks tegelaseks taas üks veidrik, endine näitleja, kes on andunud mälestustele noorusarmastusest. "Vaheliku vapustused" (1943) kahe peremehe kemplemine tubli vabadiku koha pärast.
,,Don Juan" pettus armastuse tasemel. Liiderlik noormees armastab ja lõpuks maksab elu talle kätte. Keeruliseim ,,Misantroop" inimese põlgner, tihkaja vaidlesid inimeste probleemide üle. ,,teretamiseks ta kätt ei anna vaid laenab seda" Läheb vastuolla oma perega. Viimased näidendid pilavad keskklassi ,,Kodanlasest naabrimees" laseb atslasel ennast alandada. Segadus küsimusse, kes on kes. ,,Arst vastu tahtmist" kedagi peetakse kelleksi teiseks. 1)karakteri koomika 2)situatsiooni koomika, 3)kõnekoomika. Säilinud on 32 näidendit. Molière lähenes oma eluvaadetes renessansile, mis idealiseeris täiuslikku, mitmekülgset ja vaba inimest, kuid tema ideaaliks jäi siiski tasakaal. Ta kangelastel puudusid ülimad voorused, sest Molière oli oma olemuselt realist. Ta ei tunnistanud teatrit, mis irdub kaasajast, kritiseeris lavakujude skemaatilisust ja kunstlikult väljamõeldud stseene. Tema püüe lavalise tõe poole oli ilmne, ehkki ta klassitsistlikud
1. Algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. 2. Alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. 3. Assonants algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis. 4. Eepos lugulaul, lüroeepika suurvorm. Ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks on vägilase või muinasjumalad. Väljendavad rahva hingelaadi parimaid omadusi, kujutavad võitlust ülekohtu vastu. Kunst- ja rahvaeeposed. Viimased põhinevad kangelaslugudel. 5. Folkloor rahvaluule- 6. Kõnekäänd rahvapärane väljend, annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. 7. Muinasjutt põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik (imeesemed). Loomamuinasjuttudes on tegelasteks looma...
Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes. Itaalia kuulsaim ooperiteater on La Scala. Prantsusmaa Koos klassikalise balletiga kujunes Prantsusmaal 17.saj välja ka klassikaline ooper. Mõlema zanri tekkimisel sai määravaks itaalia päritolu helilooja Jean-Baptiste Lully (16321687) tegevus. Barokkajastu lõpuks tekkis 2 erinevat ooperiliiki, millel olid erinevad taotlused : 1.)Prantsuse ooper loomulik hääl, balletinumbrid, peen koomika, kaunistuste puudumine meloodias. 2.)Itaalia ooper kastraatide ja primadonnade kultus, peamiseks numbriks oli aaria ( koloratuur ja trillerid ), tekst banaalne ja ülev, seetõttu hakkas kaduma sisuline terviklikkus. Prantsuse ooperi pealinnaks oli 19.saj esimesel poolel Pariis. ,,Manon" on üks kõigi aegade populaarsemaid prantsuse oopereid(jutustab traagilisest armastusloost). Tuntuimad Prantsuse ooperiteatrid: 1)Palais Garnier 2) Lille Saksamaa ¤Saksa ooperi keskuseks sai 19. saj.
Ta astub välja oma õnnetu rahva ühendamiseks. Juhan Liiv on tõeline patrioot ka kodumaa rasketel aegadel. Loomingus kerkib esile ka eesti rahva hävimise kartus, mis annab tema isamaaluule kohati pessimistliku varjundi. Sellegipoolest usub ta, et eestlased saavad kunagi vabaks ja näeb Eestit tulevikus rikka ja õnneliku maana. Patriootiliste teemade kõrval on Liiv kujutanud ka teisi kaasaja ühiskonna valusaid küsimusi. Kapitalistliku eluviisi pahesid kritiseerib Liiv sageli koomika vahendusel, kasutades irooniat ja satiiri. Seda on tehtud ka luuletuses ,,Omakasu": /.../ Kesse kobistab öösel põrandal? Kes see valvab sinu sängi ees, kesse päitsis sind magama hällitab? Mina, omakasu, sinu sõber, omakasu, käin sängi all, seisan ja vaatan sinu voodi ees.
Hirm selle ees, et raha ära varastatakse oli suurem kui see, et raha üldse polnud. Seega võttiski ta end kokku ning pani kogu raha pankuri ette maha, saades nii tagasi oma laulud ja ööd. Valmis on tunda hästi La Fontaine käekirja maised nõrkused ja liialdused, valmi traditsiooniline lõppmoraal, mida ta ei rõhuta üleliia, sest tema jaoks on tähtsamad olukorrad ise, nende vaimukas ja sageli psühholoogiliselt varjundatud esitus. Olukordade täpse kirjelduse kõrval on koomika peaallikaks tegelaste tabavad kõned, mis on antud eri stiilides ning toovad aina esile midagi iseloomulikku tegelase inimtüübi olemusest. Valmi lugedes oli kerge mõista inimeste iseloomu ning inimtüüpi, just tänu sellele, et La Fontaine kirjeldas täpset olukorda ja tegevust ning tema oskuslik ,,tegelastele sõnade suhu panemine" võis mingil määral kujutada ka nende emotsioone. Loo moraali leidmine peaks olema
Värsskõne, kindel struktuur. Klassikalise tragöödia struktuur: pöörak – muutus õnnetuselt õnnele; äratundmine – muutus teadmatuselt teadmisele; kannatus Katharsis ehk puhastumine: kaastunne ja hirm, läbielamine Melodraama – kannatuslugu, hea ja kurja vaheline võitlus, hea saavutab alati moraalse võidu(Titanic) KOMÖÖDIA Tegelasteks lihtsad inimesed, igapäevased sündmused, argine keel, õnnelik lõpp, distants naeru kaudu Koomika liigid: Karakterikoomika – koomika luuakse tegelase iseloomujoonte kaudu, nt midagi võimendades Situatsoonikoomika – luuakse naljakad situatsioonid Sõnakoomika – naljakad väljendid, murdekeel jne Komöödia alažanrid: Farss – jämekoomiline žanr, keerukad žüseekäigud, absurdini võimendatud situatsioonikoomika Jant – lihtne süžee Vodevill – kergema sisuga komöödia kõrgklassi elust Sketš – lühike näidend või dialoog(kasutatakse nt püstijalakomöödias)
äärmiselt hästi tabatud eelmise sajandi 20ndate30ndate Broadway muusikalide laulu ning ka Gene Kelly tantsustiili sujuvus. Vahemärkusena: kuidas küll ajakirjandushaid nii märkimisväärse uudise maha on maganud, on ju see Pärnu neiu õppinud samas Broadway koolis, kus HannaLiina Võsa ja samuti seal ka juba tööd leidnud! Nii Ines Aru kui Ülle Lichtfeldt olid omas elemendis nagu alati: hea sõnavaldamine ja mõõdukus koomika pakkumisel. Tõnu Kark on muidugi persoon, kes leiab igast pebrehunnikust tera! See on vaimustav, kuidas ta oma umbmääraste viisikäsitlustega oskab publiku nii ümber sõrme mässida, et saal lihtsalt rõkkab elutervest naerust! Seekordne orkester oli publikule nähtav jazzansambel, kes solistidele väga mõnusa fiilinguga sekundeeris. Gerli Tinni julge ja väga omanäoline glamuurikus kostüümides sobis eriti Kaire Vilgatsile.
Antonüümid-vastandsõnad Ballaad-lüüriline jutustav luuletus, sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik Draama-tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga. Sageli leitakse konfliktist väljapääs Draamakirjandus-iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoogivorm. Tähtsamad zanrid tragöödia, komöödia, draama. Eepika-kujutatakse tõepäraseid või sellena kujutatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Jutustatakse juba toimunust. Suurvormid: eepos ja romaan. Väikevormid: jutustus, novell, valm, anekdoot. Eepos-ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Kunsteeposel autor teada. Epiteet-tõstab põhisõna esile omadussõnaga(sinkjas taevas, rõhuv vaikus) Homonüümid-samakõlalised, aga erineva tähendusega Ilukirjandus-ei kujuta tegelikku maailma, vaid esitakse selle tõlgendusi. Pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi Isikustami...
1.Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna- Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. 18. sajandi viimasel veerandil arenes Prantsusmaal klassitsism 2.Klassitsism lähtub oma põhitõdedes antiik kutuurist arhitektuurist ja kirjandusest. 3.klassitsismi tunnused-. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtustEmotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism , Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi, Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte ,Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi 4.Barokk-Maailm on lõhestatud ja kaootiline ,Vas...
.. tipsi tapsi, niine nääne... Assonants (täishäälikukordus pearõhusilpides) upa upa oalilli uni tuleb ullikene Külakujundid tibinal tabinal kribinal krabinal. K.A.Hindrey 1906 pambu peedu; seene-mikk; piripilli-liisu 1918 nina-jass ja näpp-mall 1919 lõhkiläinud kolumats 1920loomade mäss 1921 jaunart jauram 1922summmi-sulpsu sekeldused 1933 kill martuse lihavõtted 1935 kill martus koolis tema lasteloomingut isel- tugev didaktiline hoiak; grotesk(jäme koomika mis ühendab vastastike nähtusi) ja satiir(terav pilge); JÕULINE EFEKTNE HUUMOR. E.Enno(nim oma lasutelaule lillelalerateks) 1902-1907 avaldas mõned luuletused ajalehtedes 1983-4"üks rohutirts läks kõndima" 1957 valikkogu ,,üks rohutirts läks kõndima" Liigitus e. niidu järgi aastaaegadeks või onomatopeetilised 9loodushääli helisid jäljendavad)"kevadrööm" ,,aasal õitseb mahlakann" ,,manni laul" ,,kured tulevad" ,,kevadel"
12. c Retsensioon ,,Kartulimoos ehk Chelsea win" 28. oktoobril 2010. aastal käisin Salme kultuurimajas vaatamas etendust ,,Kartulimoos ehk Chelsea win". Tegemist oli draamaga, mille autor on Tim Janson. Näidend räägib elust tänasel Eestimaal, tegelased elavad talus ning neil on halb rahaline seis. Loo peategelane Martin (Sulev Teppart) on keskeas mees, kelle elu Tallinnas ei kujunenud sobivaks. Pealinnas ei olnud ta enam keegi ja üritab alustada uuesti ühes maa-alevikus. Martin leiab armastatu Alli (Piret Rauk) ja palju muud, mida tal linnaelus polnud. Siiski ei rahulda lihtne maaelu Martinit. Lõpuks hakkab mees ennusta jalgpallitulemusi, tekib kihlvedude sõltuvus, mis teda pikkamisi oma naisest Allist ning kasupojast eemale tõukab. ,,Kartulimoosi ehk Chelsea win" lavastajaks on J...
Olulist rolli mängivad detailirohkelt edasiantud pidulik rõivastus ning erinevad võimuregaalid. Paraadportree tausta maalimisel on samuti kindlad reeglid ühes küljes pidulik draperii või kardin, teisel pool sammas või antiikne vaas, mille kõrvalt avaneb vaade ideaalmaastikku. VII Mida ja kuidas kujutas kunstnik Jakob Jordaens? Lopsakas rahvalikus laadis olustikumaale, tihti kõrtsitseenid või kaklused.Kõige sundimatum robustne naturalism, koomika ja huumor. Labased ilmed ja taltsutamatu elurõõm.Ehtflaamilikult lopsakad kehavormid, eelistas rahvarikkaid kompositsioone.. Maalis lihtrahvast, kujutas sööminguid ja joominguid. Tuntuimad maalid on mitme variandiga ,,Oakuningas" ja ,,Küpsuse allegooria". Mõnikord on ta lihtrahvatseene täiendanud kristlike pühakute või antiikjumalatega.
Ent impressionistide jaoks on olnud ka igihaljaid kõlafenomene. Üheks nendest on indoneesia gamelan'iks kutsutud külakapell. Möödunud sajandil avaldas see sügavat mõju Debussyle, kes kuulis kapelli mängu1889. aasta Pariisi maailmanäitusel. Impressionismil on ette tulnud kokkupuutepunkte isegi koomilisuse valdkonnaga. Rootsi heliloojad Jan Bark ja Folke Rabe on koomilistest efektidest küllastunud tromboonikvarteti "Bolos" autorid. Muusikaline koomika paneb kuulajaid muigama ja naerma tänu muusikavälistele assotsiatsioonidele, muusikast endast pole ju naermaajajat. Samade heliloojate koorilauludes tehakse nalja häälitsuste, kõne ja liikumisega. Teatavasti aitas impressionism kaasa varatute klasside inimväärikuse tunnustamisele, valides lihtsaid motiive, eelistades roosidele ja lossidele kapsaid ja hütte, rõhutades oma vastumeelsust igasugu peenutsemise ja sotsiaalse lihvituse suhtes.
elunähtus." Gustav Suits Koomilise sugemeid A. H. Tammsaare loomingus. Ülev-traagiline ja madal-koomiline - nende kahe polaarsuse vahel lugematuis üleminekuastmeis kõigub kirjandus. Alates jantlikust naljast, mida esimestena tutvustasid meile meie esimesed haritlased-kalendrisepad Kreutzwald ja Faehlmann, põhjalikumalt meie esimene realist - noor nalja-Vilde, on eriti koomika ajanud lopsakaid õisi meie talupojakultuuriga jutukirjanduses. Niipea kui see kirjandus hakkas saama kunstitead- likumaks, vabanedes köster-kooliõpetajate ebaalgupärasest halemeelsusest ja üle jõudes järelromantismi rahvuslikust idealismist, on see vaistlikult tunnetanud oma lopsaka sigimispõhja koomikas, millelt ta pole lahkunud tänapäevani realistlikumas, maalähedasemas harus. Kui säärane kalduvus poleks omane kõigile talupojarahvaste kirjandustele, oleks
lavakujundus; uhked kostüümid; võimsad lavaefektid; keeruliste kaunistustega meloodiad, mis väljendasid afekte; muusikalised numbrid järjestati kontrastselt. Barokkooperis on valdavad soolonumbrid, harvem kasutati koore. Süzee võeti antiikmütoloogiast või ajaloost. Muusika valitsab sisu üle. Poppea kroonimine (1642) - esimene säilinud ajalooline ooper. Tegevus toimub I sajandi teisel poolel, keiser Nero valitsemise ajal Roomas. Traagika ja koomika on ühendatud samas teoses. Valitsevad kaks hingeseisundit, armastus ja armukadedus. 1637. aastal rajati esimene ooperiteater Veneetsias (varem toimusid ooperietendused õukonnas), sajandi teisel poolel tegutses neid samas korraga 7-8. Ooper oli barokkmuusika märksõna ning ooperialane asjatundlikkus kuulus hea tooni juurde. Itaalia ooper vallutas kogu Euroopa. 17.sajandi keskpaigast sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate domineerimine ja kummardamine
Ilukirjandus e. belletristika põhineb tunnetel, tunnetamisel, on sündmused, tegelaskujud, kasutatakse kujundlikkust. Ilukirjanduse tunnused: 1. Esteetika e. ilumeel a)ilu-inetus b)ülevus c)traagika d)koomika 2. tüüpilisus 3. kujundlikkus 4. rahvuslikkus. Maailmakirjanduse mõiste defineeris J.W.Goethe 1827 Maailmakirjandus on erinevate rahvuskirjanduste väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tuntakse. Antiikkirjandus. 8. sa. eKr. 5. saj. eKr. Jumal Kaos jumalanna Maa e. Gaia Pimedusriigi valitseja Tartaros Gaia sünnitas taeva- Uranos abiellusid, sündisid kükloobid, sajakäelised koletised, titaanid titaane 12 hakati nim. jumalateksOkeanos Kronos- saada maailma valitsejaks- vigastas isa, sai valitsejaks abiellus Rheaga Rhea sünnitas viis last- Kronos neelas alla kivi oksendas välja. Kreeka jumalate süsteemi lõi Homeros. Rhea ja Kronose lapsed: Demeter, Hades, Hestia, Poseidon, Zeus, Hera. Zeus- peajumal Posei...
Referaat JEAN-BAPTISTE POQUELIN ehk MOLIÈRE 10 klass 2009 SISUKORD Sisukord ___________________________________________________________ 2 Elulugu ____________________________________________________________ 3 Looming ___________________________________________________________ 5 Lõppsõna __________________________________________________________ 7 Kasutatud materjal ___________________________________________________ 8 2 ELULUGU Jean-Baptiste Poquelin sai tuntuks Molière'i nime all. Ta oli nii näite- kirjanik, teatrilavastaja kui ka näitleja. Klassitsistliku draama suurim esindaja Moliére pärines Pariisi kodanlusest. Ta sündis 15. jaanuaril 1622. aastal õukonna käsitöömeistri perre. Moliére koolitee sai alguse Clermonti jesuiitide kolleegiumis,...
september 1927 ,,Estonias" Eduard Vilde lõbumäng, mille näitejuhiks oli Ants Lauter. Osatäitjad: Vana Vestmann Paul Pinna Mathilde Marta Niilus(marje Parikas) Ludvig Sander Albert Üksip Tiit Piibeleht Hugo Laur Liina Salme Peetson Laura -Hilda Geser Sandri osa etendanud Albert Üksip oli rahulik,korrektne, itelligentne inimene, kes laval olles tekitas vaatajas kindlustunde, milleta ei saa olla usaldust loomingu vastu ,arvab Adson. Hugo Laur oli Piibelehena kui mahe koomika, pehme isalikult südamlik, kel olid ilmekad ,,laulvad" käed ning uskumatu ehtsus ja sujuv moondumisvõime. Hilda Geser oli väliselt abitu, ja äbraik, vaimselt sõltumatu, oma perekonnas erandlik, eraklik ning tark tüdruk. Marje Parikas, kes on olnud aastaid laval reibaste tüdrukute ja bravuursete daamide kehastaja, õppis tasahilju ära ka diskreetsema mängu reeglid, mõistaandmiste nõudliku kunsti.
Olulisel kohal lasteproosa: Taeva Kääbus: Illi ja pisi Täts; Tillu Illi liblikat püüdmas; Kajakad karil; Aino ja Linda; Hilp-Silbi nelipühakook; Tuul;Mardiõhtu sahvris Mitmekesine ja mahukas looming E.Enno ja J.Oro looming laialipillutuna perioodikas. PROOSA 20.30 lastekirjanduse mahukaim ja sisukaim põhiliik Jaan Lattik ,,Meie noored" jutud ,,Noorte soovid"; ,,Esimene armastus", ,,Kui meil veel püksa ei olnud", ,,Imä õe" Sõna ja situatsiooni koomika looja, mõistab lapse psüühikat hästi. Kogu ,,Minu kodu" . lood ,,Kodu", ,,Jaani kiri Liisale", ,,Teine ja kolmas armastus", ,,Miinasaare Margus" Kirjeldab kodu soojalt. Ernst Peterson-Särgava ,,Ennemuistsed jutud lastele" ,,Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest" Peäro August Pitka (Ansomardi) Hästi palju sõjaväelaste eluolu kujutab ,,Rahva lõbu-lehes" ja ,,Postimehes" vesteid ja jutte ,,Murueide tütar",
Alguses kirjutas Juhan Viiding Jüri Üdi nime all, tema luule oli naljatlev ja mänglev. Teisel perioodil kirjutas ta Viidingu nime alt, luule oli filosoofilisem ja süngem. Lisaks luuletamisele oli ta ka suurepärane näitleja, töötades mõnda aega Draamateatris. Nii nagu teatris, nii ka luules on Juhan Viiding olnud eelkõige mängumees ja lavastaja elu suurel näitelaval. Tema luule on peiariluule, milles nähakse maailma läbi koomika ja groteski, milles tavapärane põimub tavatuga, reaalne fantastilisega, ülev madalaga, ajalik ajatuga. 8 Kasutatud kirjandus http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=2859 http://luulemaailm.pbworks.com/w/page/19671744/Juhan%20Viiding http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding http://www.cs.ut.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/ViidingJ.php http://hingetugi.onepagefree.com/? id=12989&onepagefree=2a5284794f69392b603a018ad3c14a7e
armuvad hiina keisri Auto(sakramentaal)- tütresse lühinäidend,sarnane miraaklitega,hispaania ,,Africa"- Petrarca keeles (püha toiming) heksameetris poeem Burlesk jantlik Boccacio-novelli algataja, Beatrice-Dante B jämedavõitu koomika allikaks rahvajutud,külastas armastus, Dante isa Napoli kuninga õukonda, sõbra tütar, abiellus armus Napoli kuninga aadlikuga, teoses vallastütresse,pooldab loodust, ,,Uus elu", mille
- ta ei huvitu välisest poolest, tahab näha sisse - tegelased elavad olevikus: - minevik on inimestelt jäädavalt võetud - pole mitte midagi muud peale oleviku, mis on aga täis enesepettust ja illusioone. - näitab oma tegelaste kaudu eimiskit: - tegelased pole elulised, puudub sügav tagamõte - kujundeid tuleb mõista sõna otseses mõttes - asju ei seletata, neid näidatakse Becketti looming alustab uut draamakäsitlust Traagika ja koomika sulandumine - see ei ole traagilise esitamine koomilises võttes - traagika ja koomika on üheks tervikuks sulandumine Tegelased ei ole psühholoogiliselt terviklikud - nad on seest tühjad - esitavad mõnikord tõiseid mõtteid, ja on sealjuures naeruväärsed - Beckett ja Ionesci on esmesed autorid, kes viskavad nalja tegelaste endi üle, mitte inimeste üle, keda tegelased kujutavad Dialoog ei ole enam üheselt mõistetav
Aastal 1664 lavastas Molière komöödia ,,Tartuffe" kolm esimest vaatust. See teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks.,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane Alceste pole inimesepõlgur sõna otseses mõttes, vaid vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse.,,Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel. Siin kasutab Molière kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. ,,Ebahaige" kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks.,,Kodanlasest aadlimees" (1670) kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda.Oma 1673. aastal valminud näidendi ,,Ebahaige" lavastuses mängis Molière ka peaosa, liialdatult haigusi ja surma kartvat meest. Just selle teose etendusel tabas teda ennast ootamatu surm.
terviklik ja muusikaliselt väljendusrikas ooper, seda teost loetakse esimeseks tõeliseks ooperiks. Barokk on virtuoosse soololaulu kuldajastu. Selles ooperis on esimene tõeliselt vitruoosne aaria Orfeuse aaria. Barokkooperis on valdavad soolonumbrid, harvem kohtab koore. Ooper Poppea kroonimine 1642 on esimene säilinud ajalooline ooper Tegevus I sajandi teisel poolel, keiser Nero valitsemise ajal Roomas. Traagika ja koomika ühendatud samas teoses. 17.saj keskpaigast sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate domineerimine ja kummardamine ooperis, neil olid alati kõrgeimad honorarid. Kastraadil oli kunstlikult säilitatud poisihääle puhtus, täiskasvanu hääle jõulisus ja varjundirohkus. Farinelli ( Carlo Broschi 17051782) itaalia juhtivamaid lauljaid, kuulsamaid kastraatsopraneid Ooper oli barokkmuusika märksõna ning ooperialane asjatundlikkus kuulus hea tooni juurde.
eesti kunstis. Tema tuntumad teosed on sügavtrükitehnikas teostatud "Kabaree" (1931) ja "Põrgu" (1930-1932), aga ka illustratsioonid "Usuõpetuse lugemikule" ja Juhan Jaigi "Võrumaa juttudele". Ekspressionismi mõju saame näha ka karikatuuri õitsengus. Selle kunstiala suurmeistrid olid Otto Krusten ja Gori. Viimase kunst on emotsionaalsem. Tema kohati naturalismini üksikasjalikes ja vahel räpakana mõjuvates joonistustes on esindatud koomika kogu skaala, leebest huumorist ja onupojapoliitikat rünnates. Krusteni peamiselt ainult kontuuriga joonistatud karikatuurid on ülimalt lakoonilised, täpselt kaalutletud, aga väga ilmekad ja vaimukad. 1930. aastaiks oli avangardistlik kunst Pariisis taandunud. Lõpuks peegeldas 1930. aastate eesti kunstis toimunud rahunemine kindlasti eesti ühiskonna stabiliseerumist ja iseseisvuse kindlustumist, eestlaste rahulolu ja elurõõmu kasvu. 1930. aastail domineeris Eestis kunst, mis
tagasi ka Tartuffe'ile kingitud varanduse. ,,Misantroop" ,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kau- du. Peategelane Alceste pole inimesepõlgur sõna otseses mõttes, vaid vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse. Üksinduses ja vabaduses kasvanud Alceste ei tunnista silmakirjalikkust, ta hindab loomupärast lihtsust ja otsekohesust. ,,Arst vastu tahtmist" Lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel. Siin kasutab Molière kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. ,,Ebahaige" Kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks. Selles teoses ei pilgata mitte ainult arste endid, vaid ka kogu nende ravimiskunsti. ,,Kodanlasest aadlimees" (1670) Kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. Auahnus teeb härra Jourdaini naiivseks kõige suhtes, milles näivad ilmnevat seltskonna ülevad väärtused.
Lastekirjanduse eksami materjal lLASTEKIRJANDUSE DEFINITSIOON , OLEMUS lLastekirjandus on ilukirjandus, mis on teadlikult lapsele kirjutatud ning lapsepäraselt välja antud. lVÄIKELASTEKIRJANDUSE ERIPÄRAST lSuurim eripära on ealise eripära arvestamine e adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. lMUINASJUTUVAJADUSEST VÄIKELAPSEEAS lMuinasjutul on laose jaoks biblioteraapiline mõju. lMuinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. lVaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks. lLapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi. Muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi. lRAHVA-JA KUNSTMUINASJUTT lKunstmuinasjutt oli popullaarseim zanr 90.aastatel lKunstmuinasjutt on teada oleva autori poolt kirjutatud. lKunstmuinasjutu aluseks on tavaliselt rahvamui...
1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised 4. Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe. Näiteks madal sügav, alustama lõpetama, vähe palju. 3. Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend. Kirjanduses kasutatakse arhaisme tegelaste kõne ja sündmuste iseloomustamisel. 4. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ilukirjanduses nimetatakse autobiograafiaks teost, kus autor kirjeldab oma elu. Näiteks Juhan Smuuli (1922 -1971) "Autobiograafia". 5. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapä...
17. saj jooksul toimusid Lääne-Euroopas poliitikas ja ühiskonnas suured muutused, mis jätsid oma jälje ka kultuuri (nt usuvastuolud). Suure languse elas läbi Hispaania, kes kaotas oma mõjuvõimu Euroopas (säilisid küll suured koloniaalvaldused Ameerikas). Euroopa mandril kerkis esile tugeva ja võimsa riigina Prantsusmaa. Renessansskirjandusest arenes 17 saj välja kaks vastandlikku kunstisuunda: BAROKK ja KLASSITSISM. Barokk oli algselt juveliirikunsti termin (portugali k barocco= ebakorrapärase kujuga pärl), seejärel Euroopas levinud kunstistiili nimetus, mida tänapäeval on laiendatud ka kirjandusele. Barokk kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus, pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakortseid kangelasi, kaldub äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud. Kõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni hispaan...
*sattus konflikti kirikuga ja heideti kogudusest välja, *suri vesitõppe Shakespeare'iga samal aastal. Teosed: ,,Don Quijote", ,,Õpetlikud novellid", draamad, luuletused ja poeemid. Cervantese peateos on ,,Don Quijote". Don Quijote elukäik sümboliseerib lakkamatut vastuolu ideaalide ja tegelikkuse vahel. 14. Draama. - Itaalia algupärast rahvalikku teatrit nimetatakse commedia dell'arteks. Näitetrupp koosnes elukutselistest näitlejatest. Koomika peamisteks allikateks olid kindlad tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse. Tegelased: Pantalone (vana himur sarvekandja, kes esindas Veneetsia kaupmeeskonda), Dottore (pedantlik ja tarbetult askeldav õpetalne, kes oli pärit Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast), Capitano (ärplev, tüüpkuju lähtus tollases Itaalias seiklevatest hispaania sõjameestest), dzannid (teenrid, suurimad publiku naerutajad), Arlecchino (veiderdav juhmard ja narr ühes
) Näitekirjanduses on 3 põhizanri: tragöödia ehk kurbmäng: lõppeb kangelase surmaga või muu katastroofiga. Kurva sisuga. Komöödia: Algselt pilgati selles valitsejaid ja vaimulikke. Muidu pilkab see ka inimlikke nõrkusi(kingade ostmine, näppamine), pahesid(suitsetamine, arvutihullus), ühiskonna ja olustiku ebakohti(ei suudeta lund koristada, mõnel tänaval pole asfalti ), neid aga ei öelda otse välja, vaid koomika väljendusvormidega: huumor, satiir(terav pilge), iroonia Draama:peamine teatrizanr. On suured probleem, mida on võimalik lahendada. Kangelane ei pea surema nagu tragöödias. Dramatiseering-raamatu/teksti ümbertegemine draamateoseks(näidendiks), 5)Romantism: Tekkis 18.sajandi lõpus Saksamaal. Väärtustab isikut ennast, ta elamusi ja tundeid. Romantilised tegelased on uhked(heas mõttes), hästi tundelised, targad, palju vaimuandeid.
saj (N: Strauss) o Muusikal Kergesisuline muusikaline lavateos, võrdne roll on dialoogil, lauludel ja tantsul. Arenes 19.saj lõpul (N: Webber, Vinter) · Sõnateater Dramaatika o Tragöödia iseloomustavad kangelane, kangelase eetilisus, traagiline situatsioon, positiivse lahenduseta olukord, õnnetu lõpp, värsskõne (N: ,,Hamlet", ,,Libahunt") o Komöödia koos tragöödiaga vanimaid liike, teose koomika peaks vaatajat naerutama. Võib jagada kolmeks: situatsioonikoomika (naljakas olukord), karakterikoomika (naljakas tegelas), sõnakoomika (naljakad väljendid). (N: Vilde ,,Pisuhänd") Farss labasevõitu situatsioonikoomika Jant lihtne lühike naljalugu Skets lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog Satiir mingi ük pahe, kitsaskoha tervameelne hukkamõist
Tragöödia alaliigid: tragikoomika ja absurd. Komöödia alaliigid: farss (labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu), jant (lihtne lühike naljalugu), skets (lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant), satiir (mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist). Tragöödia ja komöödia piirimaile jäävad tragikomöödia ja must komöödia, kus koomika ja traagika on tihedalt põimunud. Draama alaliigid: karakterdraama (keskmes tegelasekujutamine), psühholoogiline draama (keskmes tegelase hingeelu kujutamine), olmedraama (keskmes igapäevaelu kujutamine), ideedraama (keskmes mingite ideede kujutamine, propageerimine või kritiseerimine), ajalooline draama (keskmes ajaloolised sündmused). 5. Millised on dramaatika ja eepika sarnasused ja erinevused? Sarnasused: Jutustatakse mingit lugu ning selleks kasutatakse sõnu
· värsskõne · Tragöödial on kindel struktuur (pöörak, äratundmine, kannatus), poeetika (sobiv väljendus) ja kindlad osad. Komöödia: · tegelased on lihtsad inimesed · situatsioonid igapäevased · keel argine · lõpp tavaliselt õnnelik · võõrituslikkus: distants naeru kaudu ja millegi naeruväärse kujutamise kaudu · Koomika olemus on mittevastavus, dissonants füüsilise ja vaimse, näiva ja tegeliku, sisu ja vormi vahel. See on ka kõrvalekaldumine normidest: ebatäiuslikkus Draama: · sündmused on argielust võetud · intriig lähedane tegelikule elule · moraal üldine ja veenev · tegelased kehastavad ühiskondlikke seisusi, mitte karakteritüüpe 17. Millised on klassikalise tragöödia osad? (defineerige)
Tragöödia alaliigid: tragikoomika ja absurd. Komöödia alaliigid: farss (labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu), jant (lihtne lühike naljalugu), skets (lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant), satiir (mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist). Tragöödia ja komöödia piirimaile jäävad tragikomöödia ja must komöödia, kus koomika ja traagika on tihedalt põimunud. Draama alaliigid: karakterdraama (keskmes tegelasekujutamine), psühholoogiline draama (keskmes tegelase hingeelu kujutamine), olmedraama (keskmes igapäevaelu kujutamine), ideedraama (keskmes mingite ideede kujutamine, propageerimine või kritiseerimine), ajalooline draama (keskmes ajaloolised sündmused). 5. Millised on dramaatika ja eepika sarnasused ja erinevused? Sarnasused: Jutustatakse mingit lugu ning selleks kasutatakse sõnu
alates 1919, raamatuna I 1920, II 1923); · luuleparoodiad "Tiibuse Mari ajalikud laulud" (1920) · Küla-ainelised jutud (1892-1904): 1. Rätsep Õhk ja tema õnneloos 1892 2. Koopavana 1893 3. Sauna-Antsu "oma" hobune 1894 4. Püve-Peetri riukad 1897 · Veli Henn 1901- Venestamisaeg. Saksikuse, kadakasaksluse naeruvääristamine. Oma, eestimaise ilustamine ja ülistamine. Ei puudu koomika. Jutt üleni kuidagi muhe, aga lõpp läbinähtav. Algab juba koomiliselt pardijaht. Eelneb ilus, luuleline loodusekirjeldus. Eestlane töökas ja korralik; sakslane tüdrukutepetja, joodik, rumal, ärplev, alp jms. Kadakasakslane (madam Muru) saab armutu iseloomustuse. Iseloomustajaks on "kord" tolmukord; tõusik, välise kassikulla tagaajaja. 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
