Kuressaare Gümnaasium Peet Vallak Kati Õige 11e klass Kuressaare, 2009 Elulugu Click to edit Master text styles kodanikunimega Peeter Pedajas Second level sündis Pärnus 23. juunil 1893 ning suri 17. Third level märtsil 1959 Fourth level õppis ministeeriumikoolis ja Pärnu Fifth level progümnaasiumis esialgu töötas ajakirjanikuna ja joonistajana 1920. 1930. aastail valis oma peamiseks tegevusalaks kirjanduse temast sai silmapaistev novellikirjanik ...
kohustusi, iialgi ei saaks temast korralikku talupidajat. Lugude pinge ja põnevus tekib ebakõlast tegelikkuse ja Nipernaadi unistuste maailma vahel. "Ekke Moor" - Nipernaadi teisik, rännakud ulatuvad kaugemale ja kestavad kauem kui ühe suve, ulatuvad kaugemale isegi Lapimaale välja . Nagu Nipernaadi on ka Ekke Moor pidevas liikumises ja vaba hing, kes ei lase ennast siduda. Ekke jaoks on olemas vaid ränduri elu. Peet Vallak - Realistliku novellikirjanduse kõige esindavam autor. 1925a. avaldas Vallak oma novellidest 2 kogumikku "Must rist" ja Epp Pillapardi Punjaba potitehas",järgmisel aastal "Ajude mäss". Kõiki kolme ühendab inimsuhteid pingestavate vastuolude ja kokkupõrgete olemasolu. Nende raamatutega tõusis ta kohe eesti realistliku novellinduse tippu.Vallakut huvitavad inimsuhted, inimeste omavahelised vahekorrad ning käitumised kriisiolukrodades. Vallak ei suhtu inimestesse põlglikult ega üleolevalt
Peet Vallak Tegelased: Peategelane Villem Kõo Kõrvaltegelased Villemi naine Villemi poeg Majaperemehe poeg Eedi Sündmustik Peet Vallaku novell „Elu nullpunkt” (1955) jutustab loo punapäisest poepidajast Villem Kõost, kes murrab pead selle üle miks tema elu, võrreldes tema isa ja eriti vanaisaga omaga, nii halb on.
Tammsaare elu:sündis,kasvas Järva-Madise kihelkonnas Albu Vetepere külas Tammsaare- Põhja talus.Oma nime sai kodukohalt ja sealt ka ,,Tõe ja õiguse I" ainestiku.Õppis Sääsküla koolis,hiljem Prümli vallakoolis.Õppis ka V-Maarjas,kust sai viiulimängimisoskuse.Treffner- Teenis puuduva õpperaha osa tasa valvurina,tundide andmisega.Treffneri ainestiku põhjal kirjutas ,,Tõe ja õiguse 2".Sealt sai humanitaarhariduse,vene kirjanduse tundmise.Kiindus Dostojevskisse.Tammsaare realismi käsitlus tugines teaduslikule maailmavaatele.Alguses oli ta puhtakujuline külarealist.Tema lühiproosat ilmus ,,Postimehes","Kiirtes","Teatajas",hiljem jutustused ,,2 paari ja üksainus" ja ,,Vanad ja noored".Kirjaniku nimi A.H Tammsaare kasutusel al 1902a. 03 sai teataja toimetusse töökoha(tln).07 läks Tartu Ülikooli.Oskas saksa ja vene keelt.Hiljem inglise ja prantsuse.Luges palju maailmakirjandust.Huvitas Rooma õiguse ajalugu.Armastas maailmaasjademinimese olemuse ...
Lugemispäevik Autor: Peet Vallak Pealkiri: Rahapada Tegelased: Ado ja konstaabel Hunt Konstaabel Hunt tuleb Ado kahjustatud maja juurde. Hunt tahab Ado vangi panna. Ta luurab maja ringi ja avastab Ado köögilaua juurest. Samal hetkel kirjutab Ado 50 margasele 0 juurde ja teeb sellest 500 margase rahatähe. Hunt koputab aknale ja Ado ehmatab. Hunt on karmikäeline ametnik ja Ado teab et selle eest läheb ta vangi. Ado üritab Hundilt halastust paluda aga Hunt ei halasta. Hunt märkab lähenevat vankrit ja loodab sellega külasse saada. Ta läheb tee äärde ja karjub "Stopp". Vanker aga ei peatu. Tee on auguline ja vankri koorem kukub ühel hetkel pikali. Koorem kukub Hundile peale ja ühe hetkega hakkab koorem põlema ja suitsema. Konstaabel jäigi kadunuks ja Ado ei läinudki vangi.
,,Lodjavahi surm" Peet Vallak Vanema Minna iseloomustus Kuna Minna on eesti nimi, siis järeldan et ta oli eestlane. Minna oli umbes keskealine naisterahvas, heleda naha ja helepruunide juustega. Arvan, et tal oli keskmine kehaehitus. Näos oli kortse ja mõned sünnimärgid. Minna oli väga kättemaksuhimuline ja õel. Ta oli väga jonnakas, kuna ei suutnud Aadile andestada. Minna kasutas Tuunast ära. Ta õrritas teda ja kasutas Aadile kättemaksuks. Arvan, et tal oli põhjust olla armukade, sest Aadi tegu oli väga jube. Minna oli samuti kaval, sest ta suutis Tuunase alati ära meelitada. Naine oli õnnetu ja väsinud. Tema mees oli halvatud ja teda petnud. Minna polnud kaastundlik ja ta ignoreeris oma haiget meest. Ta ei viinud Tuunasega asja kunagi lõpule, vaid õrritas ja meelitas teda viimase hetkeni. Ta oli ärakasutaja. Ta oli pika vihaga inimene. Ta ei viinud kunagu Aadi armukest nooremat Minnat üle jõe ja ootas, et keegi tein...
õnnetuse kaudu kriminaalkaristusest. Neis juttudes on kõigis omajagu muinasjutulisust kuid mitte üleliia ebareaalset. Kui ülejäänud novellides on sellised keskpärased ja veidi heitlikud tegelased pigem hädas ning õnnetu eluga, siis lorijuttudes käib samasuguste meestega alatasa õnn kaasas ning soosib nende riukaid. Õpetlikku kui sellist on neis vähem, aga ainsate lugudena leiavad need õnneliku lõpu ja panevad ka lugeja sellega mõnusalt muhelema. Peet Vallak oli tähelepanelik eluvaatleja, ta oli veendunud realist. Juba tema reaalsustajust pidi järgnema, et ta teoste ainestikku sattus negatiivset palju rohkem kui positiivset. Negatiivse kujutamisest ei ole meil õigust järeldada, nagu oleks autor kibestunud, pessimist või midagi sellelaadilist. Autor oli ainult tõeline realist. (Palgi, 2011, lk510.) Kasutatud Allikad Vallak, Peet (1985). Elu nullpunkt. js: Heino Puhvel. Tallinn: Eesti raamat Vallak, Peet (1968). Tuuled ümber maja
„Toomas Nipernaadi“ (1928) Anton Hansen Tammsaare- realistlikud romaanid „Kõrboja peremees“ (1922) „Tõde ja õigus“ (1926-1933) 1-5 osa August Jakobson- romaan „Vaeste patuste alev“ (1927) PROOSA 1930ndatel – ajaloolised romaanid Mait Metsanurk „Ümera jõel“ (1934) August Mälk „Surnud majad“ (1934) Albert Kivikas „Nimed marmortahvlil“ (1936) Lühiproosa; novellistika: Peep Vallak „Maanaine“ August Gailit „Ekke Moor“ „Toomas Nipernaadi“ AEG TEGEVUSKOHT MILLEST RÄÄGITAKSE PEATEGELASED 1 1870- Vargamäe Võitlus maaga Mäe Andres, Oru . 1900 Pearu 2 1900 Mauruse kool, Võitlus usuga, oma Indrek, Mauruse . algus Tartus jumalaga tütar
positiivsusest väljaspool. Ristikivi alustas ajaviitejuttudega, vaheastmeks päriskirjanduse siirdumisel olid lasteraamatud "Semud" ja "Sellid". 1930. Aastate lõpul ja 1940. Aastate algul ilmunud romaanid (nn Tallinna triloogia) näitavad eesti proosas väljakujunenud traditsioonide elujõulisust ja isikupärase edasiarendamise võimalusi. Eesti novell jäi vaadeldaval perioodil romaani varju, kuid püsis kirjanduspildis siiski olulisel kohal. Tähtsamad novellistid olid Peet Vallak, August Gailit, Johannes Semper ja Karl Rumor. Gailit jäi uusromantilise novelli viimaseks viljelejaks eesti kirjanduses. Realistliku novellikirjanduse kõige esindavam autor on Peet Vallak. 1920-1930. Aastatel oli ta tähtsamate kirjanike hulgas ainuke, kelle loomingus mängis esmajärgulist rolli just novellistika. Vallaku novellid tegelevad rõhutatult igapäevasega, elule lähenetakse kainelt ja asjalikult. Ent Vallak suudab ka igapäevaelu väikesi sündmusi ja vastuolusid värvikalt avada
novell - tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on püant. Liigseid detaile pole, tegelased loo käigus eriti ei muutu. Giovanni Boccacio - novellizanri looja. Novellikogu "Dekameron" koosneb 100-st novellist, raamjutustus. Eriti lühike novell - novellel Eesti raamjutustus: August Gailit "Toomas Nipernaadi", Mehis Heinsalu Novelli liigid: *suletud ehk taskaana *Gervanteslik novell - vabama ja lõdvema struktuuriga *tsehhovilik ehk avatud: 19 saj. lõpul - ei pruugi olla puänti *Pärast II ms- i novell veelgi avatum - suurenenud huvi inimsuhete vastu. Kaadrid vahetuvad kiiresti, filmilikus, argipäevane, kõnekeel, eluprobleemid Edgar Allan Poe "Vaat amontilladot", Anton Tsehhov /"Ametniku surm" ja "Paks ja peenike"/, Peet Vallak, Friedebert Tuglas Mati Unt "Helgi Sallo lahkumine" puänt puudus Tunnused: *puänt(vajada tabada mingit erakordset seika, isikut ja erakordset ...
Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameroni" ("Decamerone"; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 1349– 1353. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust. Tuntuid novellimeistrid • August Gailit • Nikolai Gogol • Franz Kafka • August Mälk • Edgar Allan Poe • Anton Tšehhov • Friedebert Tuglas • Peet Vallak • Arvo Valton Hümn • on antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid. • 19. sajandil hakati hümnideks nimetama pidulikke laule, mis väljendavad ja ülistavad rahvuslikku ja riiklikku ühtsust • Keskajal olid hümnid gregooriuse koraalil põhinevad stroofilise värsstekstiga kirikulaulud, mida ennekõike seostatakse Püha Ambrosiusega. • Hiljem kiituslaul, milles ülistati mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid
luule on sütitav ja jõuline;proovib kasutada vabavärssi;luule lihtne,kõlav,lööv;luules kajastub armastust kodukoha vastu; kõrvale ei jää lembeluule;luuletuse stiil on nooreestlaslikult uuenduslik “elu tuli” “tuulemaa” 3.Johannes Aaviku tegevus rikastas eesti keelt;valdas 9 keelt;avaldas artikleid;andis välja ajakirja Keeleline Kuukiri 4.Edgar Allan Poe tähtsus Ameerika kirjanduse lühiproosa rajaja;põhiline žanr novell; õudusjuttude kirjutaja 5.Peet Vallak ja novelli tunnused Eesti omanäolisem novellikirjanik;kirjeldused tabavad ja täpsed;tegelased tekivad ja kaovad ootamatult;koomilised kirjeldused novell-lühike;1 põhisündmus;vähe tegelasi;ootamatu lõpp, püänt;napp keelekasutus;sissejuhatuses tutvustatakse tegevuspaika ja tegelasi 6.Friedebert Tuglase tähtsus novelli kirjanik;Eesti Kirjanike Liidu asutaja;kirjandusajakirja Looming asutaja;tuntum iseõppija;kirjeldab loodust peenelt;
· Esimene avaldatud proosapala "Keeristorm Tartus", ilmus 14. jaanuaril 1997 Postimehes · Järgnesid avaldamine Vikerkaares 1997 ja Loomingus 1998, üsna pea sai Heinsaar ka tunnustuse osaliseks · Inspiratsiooni on saanud vene kirjandusest ja elust enesest · Absurd, sürrealism, unenäolisus, fantastika, muinasjutulisus · Kirjutanud näidendeid üliõpilasteatrile ning tegelenud tõlkimisega LEMMIKUD · Eesti proosakirjanikud: August Gailit, Peet Vallak, Toomas Vint, Juhan Jaik, Tõnu Õnnepalu, Andrus Kivirähk · Eesti luuletajad: Viivi Luik, Jaan Kaplinski, PaulErik Rummo · Muu maailma kirjanikud: Bertrand Russell, Carlos Castaneda, Luigi Pirandello, Paul Valery, Rainer Maria Rilket, Henri Miller, Patrick Süskind, Robert Schneider · Filmindus: Woody Allen ("Ta on New Yorgist teinud enda omamoodi mikrokosmose ja see on hoopis teine New York kui see, mida üldiselt teatakse. Hoopis põnevam...") TUNNUSTUSED
Eesti kirjandus maailmas Tähtsaimad tegelased Marie Under Henrik Visnapuu Juhan Sütiste Betti Alver Heiti Talvik Anton Hansen Tammsaare August Gailit Peet Vallak Gustav Suits "Keisri hull" "Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock, kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra "Keisri hull" on üks maailmas tuntuimaid eesti kirjandusteoseid - seda on tõlgitud vähemalt 16 keelde
Juhsuhted pidudel. Suitsu ja alkoholi müümine alaealistele. Kodust ärajooksmine. Konfliktid (kasu)vanematega. Detail kirjandustekstis Detail – ilukirjandusteose väikseim kunstiline üksus. Detailid edastavad üksiksfakte teose tegevuse, tegelaste ja tegevuskoha kohta. „Kollase läänetaeva tagapõhjal mustendas rabalagendikul mõni kõvera pedaka raske latv, helkis mõni ümar laugas oma selge jääpeegliga.“ (Peet Vallak, „Lodajavahi surm“) Kõik sõnad on detailid siinkohal. Kujund kirjandustekstis Kujund kui kirjanduslikkus ja žanrilisust sätestav tegur ei ole ainuüksi testi esteetiline „kaunistus“, vaid laiemas mõttes kogu loomingulise mõtlemise mehhanism, kitsamalt aga narratiivi paisutamise ja idee kontseptualiseerimise vahend. Suure Halli (tähistab justkui vabat vangi, sotsiaalpsühholoogiline ilming) kui
kohtades. Algselt võib küll paista, et see nii ei ole, kuid piiride eest pole võimalik põgeneda. Igaühel on ka meie enda piirid, millest väga lihtsalt üle ei kipu astuma, aga nende peal kõndida tundub ahvatlev. Liigne piiri peal kõndimine võib lõppeda valusa kukkumisega. Tähtsaimad meid ümbritsevad piirid on seadused. Nendega on meile ette antud teatud vabadus mingi maani, kuid määratud piir, mida ületada ei tohi. Peet Vallak kirjutab novellis „Rahapada“: „Vana Ado võis lõpetada oma poolelijäänud nulli [---]. Ka temal vedas.“ Ado tegeles raha võltsimisega. Üks kord võib vedada, kuid järgmine kord enam mitte. Eestis ning ka paljudes teistes Euroopa riikides on asulavälisel teel piirkiiruseks 90 km/h. Pea iga auto on võimeline sellest kiiremini sõitma. Mõned 100 km/h, järgmised 200 km/h ja isegi 300 km/h. Sellest olenevalt tekib ikka ahvatlus natuke kiiremini sõita. Seda nii kaua, kuni politsei
Pearu tahtis iga hinna eest Andrese maa peal välja süüa. Pearu peres oli probleeme vägivallaga-peksis oma naist ning sõimas. Kasutatud kirjandus: Noor-Eestist Arbujateni, Eesti luule 1905-1940, Õpik XI klassile, Tallinn Koolibri 1996 Tuglasest Ristikivini, Eesti proosa 1906-1940, XI klass, Tallinn Koolibri 1997 ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit ,,Rohtaed" Karl Ristikivi ,,Ekke Moor" August Gailit ,,Tõde ja õigus" I osa A.H.Tammsaare ,,Juudit" A.H.Tammsaare ,,Lodjavahi surm" Peet Vallak novellid ,,Popi ja Huhhuu" , ,,Toome helbed" F. Tuglas
Novelli ,,Elu nullpunkt" analüüs Peet Vallak Tegelased: Peategelane · Villem Kõo Kõrvaltegelased · Villemi naine · Villemi poeg · Majaperemehe poeg Eedi Sündmustik Peet Vallaku novell ,,Elu nullpunkt" (1955) jutustab loo punapäisest poepidajast Villem Kõost, kes murrab pead selle üle miks tema elu, võrreldes tema isa ja eriti vanaisaga omaga, nii halb on. Villem Kõo on aus mees, kellele kuulub pesu-, pitsi- ja nööbiäri, kuid kahjuks see eriti midagi sisse ei too. Tihti annab Villem ostjatele võlgu ja on suisa paaril korral ka niisamagi kraami heast südamest ära andnud. Ühel päeval tühja müügiraamatut vaadates, hakkab ta mõtlema, et miks tema ära nii põhja on käinud, ometigi ta sai selle oma isalt päranduseks, kui too veel väga populaarne pood oli. Veel külastatavam oli see äri siis, kui seda juhtis tema vanaisa Jürri Kõo, tal oli olnud vesiveski ja suurtalu koos õuepealse aida ja suure hooviga. Aga ometigi pol...
valges 2013 Robert Malmgren – Bengt Ahlfors Tuhk ja akvaviit 2004 Capuletti, Julia isa – William Shakespeare´i sõnadel 2013 Ahto – Mika Keränen Vana roosa maja Julia 2014 Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla 2004 Mart, poliitik – Toomas Kall Pehmed ja karvased Wabadusrist saavad jalad alla Rollid mujal • 2002 Jass Tiiskäpp – Peet Vallak Epp Pillarpardi Punjaba potitehas Tartu Teatrilabor • 2003 Ernst Ludwig – Joseph Kander, Fred Ebb Cabaret Vanalinnastuudio • 2004 Lenny – Neil Simon Klatsh Comedy Productions • 2005 Ferdi Sannamees, seersant Meri – Mart Kivastik Põrgu wärk MTÜ R.A.A.A.M Filmid, telelavastused ja seriaalid • Must veri (Venemaa 2002) • Õnne 13 (Rando 1997-1998) • Head käed 2001 • Pehmed ja karvased • Kohtumine tundmatuga 2004
2012 Jón Marteinsson – Halldór Laxness Islandi kell 2012 Patsy – Enda Walsh Uus elektriline tantsusaal 2012 staabikapten; Peep; Eller – Andrus Kivirähk Kevadine Luts 2013 Mihhail Bakunin – Tom Stoppard Utoopia rannik. II osa. Laevahukk 2013 Robert Malmgren – Bengt Ahlfors Tuhk ja akvaviit 2013 Ahto – Mika Keränen Vana roosa maja 2014 Artur Sirk; Ants Eskola – Indrek Hargla Wabadusrist Rollid mujal 2002 Jass Tiiskäpp – Peet Vallak Epp Pillarpardi Punjaba potitehas Tartu Teatrilabor 2003 Ernst Ludwig – Joseph Kander, Fred Ebb Cabaret Vanalinnastuudio 2004 Lenny – Neil Simon Klatsh Comedy Productions 2005 Ferdi Sannamees, seersant Meri – Mart Kivastik Põrgu wärk MTÜ R.A.A.A.M Muu Mänginud filmides Must veri (Venemaa 2002), Head käed 2001, Kohtumine tundmatuga 2005, Kuldrannake 2006, Oma Maapäev 2007, Detsembrikuumus 2008. Mänginud telelavastustes, seriaalides (M Klubi, Õnne 13, Pehmed ja karvased, ENSV),
taganeb kuri. Enamasti head tegelased, vaid üksikud halvad. Mälk hea jutustaja. Hästi loetav. Kujutas elu nii nagu see on, ei liialdanud. Oli rahul sellise maailmaga nagu ta on. Mälgu looming on mitmekülgne: rannajutud pakuvad maailmasoojust, ajalooaines toob lugejale naeru suule, paguluspõlve õnnestunumad romaanid küsimärgistavad maailma lihtsat, kaalumiseta omaksvõtmist. 12. Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 1917 - 44 (Peet Vallak jt). Reed Morni "Andekas parasiit" algatas süvapsühholoogilise eneseeritluse. Oli ka teisi autoreid nagu mart raud, leo anvelt, mait metsanurk jt. Sukelduti inimindiviidi siseellu. Töölisklassi asemel fookuses tundliku siseeluga haritlane. Jutustajapositsiooni lähedus tegelasele. Tegelane vastuolus iseenda ja ühiskonnaga. Maailmanägemine rõhutatult enesekeskne. Novellistika. Karl Rumor "Sammud tulevikku". Sotsiaalse suunaga novell kus fookuses
Mutt oli Lennart Meri ametnik, kes kutsuski oma ametnikeks kirjanikke, kuna need oskasid võõrkeeli (sh ka nt Peeter Volkonski). Kasutanud oma teostes ka Meri karakterit - Šeff. Õpik: Ants Järv, Luule Epner, Ele Süvalep, Epp Annus, Sirje Olesk, Mart Velsker „Eesti kirjanduslugu“, Tallinn: Koolibri 2001. Lugeda eksamiks: Friedebert Tuglase novellid: „Toome helbed“, „Maailma lõpus“, „Kuldne rõngas“, „Inimesesööjad“ Peet Vallak „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“ Betti Alveri luule August Gailiti kaks novelli kogust „Saatana karussell“ Arvo Valtoni novellid „Rohelise seljakotiga mees“ ja „Kaheksa jaapanlannat“ Arvo Valtoni lühiromaan „Õndsusesse kulgev päev“. Kogumikust „Üksildased ajas I“ Mart Kivastiku novell „Peegel“ (Novellikogus „Kurb raamat“ Tartu, 2008) Üks kaasaegne luulekogu vabal valikul
Eesti kirjanikud, looming, luulekogud ja kirjanduslikud rühmitused: 1. Arbujad-1938a.rühmitus kujunes välja sõpruskonnast ühesuguste mõttede ja vaadete alusel, neil ei olnud ühiseid loosungeid, eesmärke, kuid neid sidus ühine mõttelaad, ühised huvid.Tahtsid eriti viimisletud intellektuaalselt luult ja suhtusid üleolevalt lugejasse, kes neid ei mõistnud. Rühmitusse kuulusid-Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas ja Mart Raud. Olid romantikud, ülistasid vaimsust,tarkust, hindasid intellektuaalsust, tõrjuv hoiak naturalismi suhtes. Esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). 2. Betti Alver- 1906-1989. Sündis Jõgevamaal, õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, ent katkestas õpingud. Põhiliselt veetis oma elu Tartus. 1937.a abiellus Heiti Talvikuga, kelle edasine repressioon ja surm mõjutas tugevalt Alveri loomingut. Looming: Alguses t...
Ta oli marliinilugu ja algas sõnaga hai...(jäämägi) Metatekst- tekst tekstis, milline lugeja sa oled? Kas nägid valu või ilu? Oleksid turist või Maolin? Miks selline lõpp? Vanamees oli küll pettunud, võitles ikkagi mariliiniga, mitte haidega, kas haid tapsid vanamehe? Vanamees oli üle. ,,inimest saab hävitada, aga mitte alistuma sundida" Eksistentsialism- peab tunnistama piirt, ei saa võtta kui absoluutset tõde PEET VALLAK 1893-1959 Ta oli juhtiv novellist Novelett ,,Maanaine"- teksti tõlgendus oleneb sellest, mida me teame, rustikaalne(talupoeglik) ,,Suur reheahi"- soojus, leivaga seonduv, kodune kindlustunne Mida tegi Vallak selle väljendiga? o Eri eestlasliku maailma o Vili on toit, andis elu o Volkonski:mis hoiab meid siin maal kinni? Vallak-suur reheahi See on oma, me ei saa kaugele minna
Tunnused: põhineb kindlal süźeeskeemil, juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses, tegevus areneb kulminatsiooni suunas, tegevus lõpped puändiga, süźeed pingestab juhtmotiiv, tegelased individualiseeritud, tegevuskoht- ja aeg ei ole väga olulised. Liigid: jutustav, psühholoogiline ja sümbolnovell Esindajad: Nikolai Gogol, Edgar Allan Poe, Franz Kafka, Friedebert Tuglas, August Gailit, Peet Vallak jaArvo Valton. Kirjandus ja sõda: Sõda on piirolukord, kus inimene peab otsutama, kuidas käituda. Sõda on halb, sest tihti kannatavad süütud. Sõda on hea, sest see tähendab uue elu algust. Sõda kujutas juba Homeros oma teoses „Ilias“. Sõjast kirjutatakse ka Vanas Testamendis. Sõja teemale keskenduvad ka keskaegsed kangelaslaulud nt. „Rolandi Laul“. Seda teemat puudutab ka „Kalevipoeg“. 20. sajand tõi
1934 Surnud majad, 1935 Õitsev meri, 1936 Rannajutud, Läänemere isandad, 1937 Taeva palge all, 1942 Hea sadam, 1952 Tee kaevule, 1963 Kevadine maa, 1978 Projekt Victoria. Hiljem Rootsis paguluses, jätkab kirjutamist, sellega seoses temaatika püshholoogilises suunas, spetsiifiline traumakirjandus. ''Tee kaevule'' on hea näide püshholoogilisest proosast. ''Projekt Victoria'' on pööre ulmekirjandusse, suht ootamatu. 11. Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 191744 (Peet Vallak jt). Autorid: Peet Vallak aka Peeter Pedajas kõige klassikalisem novelliautoripositsioon. Pärit Mulgimaa piirilt, loomingu põhiosa 1920-30ndate vahel. 1920 aastate romaanides rohkem eksperssiivsust, teatav äärmuslikkus, mingid tumedad tunded. Hiljem värvikam, ekspressiivsem. 1925 Epp Pillarpardi Punjaba potitehas, eriline detailitaju, suudab väikses tekstis olla nii mõjukas tähendab suurt detailitaju. Psühholoogia meisterlik
· Mark Twain · Mati Unt · Eduard Vilde Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. Novellizanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. Friedebert Tuglase sõnul on novell nagu sonett proosas. Tuntud novellimeistrid: · August Gailit · Nikolai Gogol · Franz Kafka · August Mälk · Edgar Allan Poe · Anton Tsehhov · Friedebert Tuglas · Peet Vallak · Arvo Valton Aforism (kr aphorismos 'piiritlemine, määratlus'), mõttetera, efektselt sõnastatud üldistav elutarkus, üllatav väärtusotsustus. Aforism ei tõesta ega argumenteeri, vaid mõjub vaimukuse ja originaalsusega: · Teravmeelsus on haritlase häbematus. (Aristoteles) · Igaüks kuuleb ainult seda, millest ta aru saab. (Johann Wolfgang von Goethe) · Südametunnistus on koer, kes käib su kannul ja haugub. (Autor teadmata)
Nende juurde tuleb elama ka õide Luisi. Juulius armub naabritüdrukusse Sessisse, kuid tüdruku emale see ei meeldi käsib Juuliusel merele minna. Noormees teebki seda, kuid mõistab, et tahab olla koos Sessiga ning naaseb koju. · Põhiprobleemid: Keelatud vili on kõige magusam.Meri vaenlane või sõber?Küla peal on hea, aga kodus on veel parem. Millina on kooselu ilma armastuseta? 22. Peet Vallaku elu ja loomingu ülevaade Peet Vallak /Peeter Pedajas/ -- (1893-1959) proosa- ja näitekirjanik. Õppis kujutavat kunsti Pärnus, Tartus ja Peterburis, võttis osa Vabadussõjast. Koos Juhan Jaigiga oli 1920. aastate keskel eesti novelli peamiseks uuendajaks. Debüteeris ajakirjanduses proosapalade ja karikatuuridega (1908). Kunstihuvi arendas Vallaku pildilist nägemist ja detailimeelt kirjandusloomingus. Esimese raamatuna ilmus komöödia "Luupainajad" (1924, pseudonüüm Egon Närep). Teised näidendid jäid käsikirja
"Elu nullpunkt" Peet Vallak Puusepp Reos Lugu räägib puusepp Villem Reosest, kes armastab Ellu, kuid naine abiellub hoopis kingsepp Veskega. Villem nägi, et Ell ei ole õnnelik ja lootis, et naine tuleb tema juurde tagasi, sest tema ju armastas Ellu üle kõige. Puusepp parandas oma maja ja külas räägiti, et ta teeb seda seepärast, et kavatseb naise võtta. Ann, kes oli naabertalu teenijatüdruk, käis iga päev Villemi juures. Ann armastas puuseppa, kuid viimane oli Anne vastu väga tõrges
jõel", 1939 "Tuli tuha all", mis kajastab 17. saj lõpu näljahäda ja selleaegset Eestit. Kõige konkurentsitumalt on retseptsioonipildis olnud "Ümera jõel". Ühelt poolt see, et keegi pidi Ümera lahingu läbi kirjutama, eesti ajaloost pole heroilisi punkte eriti võtta. Vabadussõda on normaalne sõda, mille puhul saab vabadustunnet üles pumbata. Muinasajast leiab ka ühte ja teist ja Ümera lahing on üks väheseid lahinguid, kus Saksamaale ära tehti. Peet Vallak (Peeter Pedajas) Kõige klassikalisem novelliautoripositsioon. Pärit Mulgimaa piirilt, 1920ndatesse ja 30ndatesse jääb loomingu põhiosa. Suri aastal 1959. 40ndatel aastatel ta haigestub, mis tähendas osalist mälu ja töövõime kaotust. 1920ndate novellides on tal rohkem ekspressiivsust, teatavat äärmuslikkust, mingeid tumedaid möllab seal rohkem. Olgu tume jõud. 1920ndate novellides on Vallak värvikam ja ekspressiivsem.
August Mälgul on realistlik stiil, pindmine kujutamisviis, hästi loetav. Tema ajaloolise proosa tippteos on Põhjasõjaaegne romaan ,,Surnud majad" (1934). Kesksel kohal on kodu taasloomine peale hävitavaid sõja-aastaid. Mälgu peategelased saavad tavaliselt palju haavu, kuid see ei takista eesmärki. Küllalt tuntud ka ,,Läänemere isandad" (1936) kujutab saarlaste sõja- ja kaubategevust ja omavahelist võimuvõitlust. 12. Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 191744 (Peet Vallak jt). Reed Morni ,,Andekas parasiit" algatas süvapsühholoogilise eneseeritluse. Tegelastüübid, mis mõjusid tollases kirjanduses uudselt. Üldnimetusena läheb käibele andekas parasiit. Ka teisi autoreid: Mart Raud, Leo Anvelt, Mait Metsanurk jt. Sukelduti inimindiviidi siseellu. Töölisklassi asemel fookuses tundliku siseeluga haritlane. Psühholoogilise romaani teke EV esimese elukümnendi lõpus oli loogiline nähtus: kirjanduselus hakkasid kaasa rääkima
1922 loodi Eesti Kirjanikkude Liit. Esimeheks Tuglas. 1923 ajakiri „Looming“. Tegeles kirjanikele avaldamisvõimaluste leidmisega ja toetusrahade leidmisega 1928 asutati Eesti PEN-klubi (Joh. Semper) Jõudu hakkas koguma realism. Albert Kivikas „Jüripäev“ – külarealistlik romaan. Tammsaare „Tõde ja õigus“-tähtteos! Mait Metsanurk „Vaeste patuste alev“. Jüri Parijõgi, näidendeid Hugo Raudsepp „Mikumärdi“; novelle – Peet Vallak. Luule taandus tahaplaanile. Kogusid aga – Under, Sütiste, Visnapuu. Erandlik oli August Gailiti romantiline romaan „Toomas Nipernaadi“ (1928), eesti kirjanduse enim tõlgitud teos. Eluläheduse nõue. Kunagised noor-eestlased tõid selle kõrvale vaimuläheduse nõude. 1930. aastate alguse poliitiline kriis ja vab. sõjalaste esiletõus põhjustas kirjanike avalikke seisukogavõtte demokraatia kaitseks. Veidi hiljem aga suhtusid paljud toetavalt Pätsi riigipöördesse ja dem
Novelli tegelased on individualiseeritud. Tegevuskoht ja -aeg ei ole nii olulised kui romaanis või jutustuses. Tuntumad novelli liigid on jutustav novell (näiteks vene kirjaniku Nikolai Gogoli (1809 -1852) looming); psühholoogiline novell (ameeriklane Edgar Allan Poe, 1809 -1849); sümbolnovell (juudi kirjanik Franz Kafka, 1883-1924). Eesti nimekad novellimeistrid on Friedebert Tug1as (l886-1971), August Gailit (1891 -1960}, Peet Vallak (1893 -1959) ja Arvo Valton (1935). 35. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanduses viljelesid oodi näiteks Pindaros (1. saj e.Kr) ja Horatius (66-8 e.Kr), eesti kirjandusse tõi oodi Kristjan Jaak Peterson (1801-1822), näiteks "Laulja", "Kuu". 36
Eesti teatri ajalugu, 2008/2009 kevadsemester Eksamiküsimused 1. Mida kujutas endast sotsialistlik realism teatris? Milles seisnes teooria ja tegelikkuse vastuolu? Põhiideeks oli kujutada tegelikkust, väljendada kunstliku reaalsust. Tähtis on ka kommunikatiivsust ja tegelikkuse kujutamist publikuni viia. Teos pidi mõjuma usutavalt. Võtmesõbadeks olid sarnasus, eluvastavus, tõepärasus. Lavastused olid allutatud ideele ning sümbolistlikud, lavategevus ja kõne hoogsad, näitleja on aktiivses olekus.See aga jätis kunstlikult konstrueeritud mulje. Sots realism nõuab kunstlikult võltsimatut ajaloolis-konkreetset tõe kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Seejuures pidi kunstliku kujutamise tõepärasus ja ajalooline konkreetsus pidid ühtima ülesandega kujutada ja kasvatada töötavat rahvast ideeliselt ümber sotisolistlikus vaimus. Siin aga tuli vastuolu: kogu olustik oli silmanähtavalt tehtud vinüürist, kunstliku...
Novelli tegelased on individualiseeritud. Tegevuskoht ja -aeg ei ole nii olulised kui romaanis või jutustuses. Tuntumad novelli liigid on jutustav novell (näiteks vene kirjaniku Nikolai Gogoli (1809 -1852) looming); psühholoogiline novell (ameeriklane Edgar Allan Poe, 1809 -1849); sümbolnovell (juudi kirjanik Franz Kafka, 1883-1924). Eesti nimekad novellimeistrid on Friedebert Tug1as (l886-1971), August Gailit (1891 -1960}, Peet Vallak (1893 -1959) ja Arvo Valton (1935). 35. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanduses viljelesid oodi näiteks Pindaros (1. saj e.Kr) ja Horatius (66-8 e.Kr), eesti kirjandusse tõi oodi Kristjan Jaak Peterson (1801-1822), näiteks "Laulja", "Kuu". 36
Enamasti head tegelased, vaid üksikud halvad. Mälk hea jutustaja. Hästi loetav. Kujutas elu nii nagu see on, ei liialdanud. Oli rahul sellise maailmaga nagu ta on. Mälgu looming on mitmekülgne: rannajutud pakuvad maailmasoojust, ajalooaines toob lugejale naeru suule, paguluspõlve õnnestunumad romaanid küsimärgistavad maailma lihtsat, kaalumiseta omaksvõtmist. 9) Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 1917–44 (Peet Vallak jt) Reed Morni “Andekas parasiit” algatas süvapsühholoogilise eneseeritluse. Oli ka teisi autoreid, nagu Mart Raud, Leo Anvelt, Mait Metsanurk jt. Sukelduti indiviidi siseellu. Töölisklassi asemel oli fookuses tundliku siseeluga haritlane. Jutustajapositsioon oli tegelastele lähedane. Tegelane oli vastuolus iseenda ja ühiskonnaga. Maailmanägemine oli rõhutatult enesekeskne. Novellistika. Karl Rumor “Sammud tulevikku”
Eesti teatri ajalugu, Eksamiküsimused: 1. Mida kujutas endast sotsialistlik realism teatris? Milles seisnes teooria ja tegelikkuse vastuolu? Sotsialistlik realism muutus kohustuslikuks normiks kommunismi ajal (1940nendatel). Stanislavski süsteemi nimetati kui ainuvõimalikku näitlejatöö alust. Tema õpetus jõudis Eestisse 30nendatel. Tema põhiteos ,,Näitlejatöö endaga" ilmus enne nõukogude okupatsiooni. Nõukogude võimuga tulid kohustuslikud Stanislavski tõlgendused. Sotsialistlik realism olles nõukogude ilukirjanduse põhimeetod, nõuab kunstnikult ajalooliskonkreetset tõelisuse kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Seejuures kunstilise kujutamise tõepärasus ja ajalooline konkreetsus peavad ühtuma ülesandega kujundada ja kasvatada töötavat rahvast ideeliselt ümber sotsialismi vaimus. Teksti pidi järgima väga täpselt, seda ei tohtinud valesti tõlgendada. Kirjanduse tõlgendajad olid teatrile väga tähtsad isikud. Oluline oli lav...
Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I osa 11. klassi kirjandus: Karl Ristikivi "Rohtaed" või "Õige mehe koda" A.H. Tammsaare "Juudit" või "Põrgupõhja uus vanapagan" Friedebert Tuglas "Inimese vari", "Suveöö armastus", "Toome helbed"(novellid) Balzac "Isa Goriot" Zola "Therese Raquin"
harilikult 4 korda. Novell - tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse, teemaga ning mis lõppeb puändiga. Novelli tunnused: tegevus toimub lühikese aja vältel, vähe tegelasi, vähe tegevusliine, vähe tegevuskohti, puänt. Tuntumad novelli liigid on jutustav novell, psühholoogiline novell; sümbolnovell. Eesti nimekad novellimeistrid on Friedebert Tug1as (l886-1971), August Gailit (1891 -1960}, Peet Vallak (1893 -1959) ja Arvo Valton (1935). Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Eesti kirjandusse tõi oodi Kristjan Jaak Peterson (1801-1822), näiteks "Laulja", "Kuu". Oratoorium - dramaatilise süzeega heliteos. Panteism- filosoofiline õpetus, mis samastab jumala ja looduse.
sündmused võivad koguni puududa. Pärast II maailmasõda on novellivorm muutunud veelgi avatumaks suurenenud on huvi inimsuhete, ka kaasaedsete poliitiliste ja sotsiaalsete probleemide vastu, novellides esineb argipäevast dialoogi, kõnekeelt, sisemonoloogi. Oluliseks võtmeks on montaaz, fragmentaarsus, esineb groteski, satiiri, eluprobleemide põhimõttelist lahendamatust. Eriti lühikest novelli nim novelletiks. Tuntumad eesti novelliautorid: E. Vilde, F. Tuglas, P. Vallak, G. Helbemäe, K. Ristikivi, A. Valton jt SKETS dramaatiline stseen, humoristlik või satiiriline lühikomöödia päevakohasel teemal ja efektse koomilise puändiga. Võib olla väheste tegelastega või ka väike mononäidend. Neid esitatakse pikema etenduse eel- või vahemänguna, kirjandusliku kabaree ja varieteeteatri etenduse numbrina. ETÜÜD visandliku ülesehitusega, kunstiliselt lõpetamata proosa väikepala, võib saada aluseks ulatuslikuma ja terviklikuma teose loomisele
Kitzbergi näidendid, Tammsaare, F. J. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamat, Oskar Luts, August Mälk, Kreutzwaldi ,,Ennemuistsed jutud", Vilde naljajutud ja romaanid nagu ,,Mäeküla piimamees", Aino Kallas. Negatiivsed olid: ,,Kalevipoeg", Bornhöhe ajaloolised jutustused rohke vale pärast, Vilde ,,Külmale maale", Tuglase novellid ja Liivi korregeerimine, Tamsaare üliõpilasnovellid, Mait Metsanurk ,,Ümera jõel", August Jakobson. Neutraalsed olid: August Gailit, Peep Vallak, Jaan Koks. Ristikivi elu lõpp oli nukker. Surmakuupäev ei ole teada. Juuli lõpus käis ta tuttaval eestlasel Asta Lepikul külas ja ütles, et läheb Corfule. Erineval tavalisest, ei saatnud ta sealt Lepikule ühtegi kaarti, nii hakkas daam muretsema. Ristikivi korteri uks murti lahti ja kirjanik leiti sealt surnuna. Ametlik surmadaatum pandi 19. juuli 1977, sest selle päeva ajaleht oli tal laua peal. Ristikivi alustas kirjanikuteed lasteloominguga, aga juba varsti leidis oma stiili.
Politoloogia (poliitikateadus) Dotsent Norbert Peder Sissejuhatus 1. Poliitilised ideed ja teooriad, nende arengu põhietapid. 1.1 Antiikmaailma poliitilised ideed. 1.2 Poliitilised ideed keskajal 1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises. 1.4 Ideoloogiate sünd XVIIIsajandil 1.5 Poliitiliste teooriate tekkimine XIX sajandil 1.6 Tänapäeva teooriate kujunemine ja areng 2. Poliitilise mõtte areng Eestis Kirjandus T. Vallak Poliitika ja riigiteadus, Tallinn, Külim, 2001.a. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, Tal.,1996. 2000 M. Hagopjan Reziimid, liikumised, ideoloogiad.Tal.1993 T.Vallak Üldine poliitikateadus Tal.1998 P. Dunlevy, B.O`Leary Riigiteooriad Tal.1995 N.Peder Klassikalise politoloogia raudvara EMA 1999 T.Varrak Poliitika- ja riigiteadus T. 2001.a. B.B. Hess, E.W.Markson, P.J.Stein.Sotsioloogia, T.2000.a. V.P. Pugatsov, A.I.Solovjov Vvedenije v politologii,M. 2000 Sissejuhatus 1
mõnikord omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Ekspressionistid üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Eesti kirjanikest viljelesid ekspressionismi Marie Under, Johannes Barbarus, Henrik Visnapuu, Johannes Semper 1920. aastate algul rühmituse "Tarapita" perioodil. Novellistikas innustusid ekspressionismist Mait Metsanurk, Fr. Tuglas, A. Kivikas, P. Vallak. "Tarapita" oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastail 1921 1922 ja andis välja 7 samanimelist ajakirja. Rühmitusse kuulusid Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under. Tarapitalased astusid võitlusse eelkõige tõusikkodanluse võimutsemise vastu, nõudsid vaimsete väärtuste kaitsmist, avaramat demokraatlikku elukorraldust, kuid ka paremaid elu- ja loomisvõimalusi
omavahelisi suhteid. Novelli tegelased on individualiseeritud. Tegevuskoht ja -aeg ei ole nii olulised kui romaanis või jutustuses. Tuntumad novelli liigid on jutustav novell (näiteks vene kirjaniku Nikolai Gogoli (18091852) looming); psühholoogiline novell (ameeriklane Edgar Allan Poe, 1809 1849); sümbolnovell (juudi kirjanik Franz Kafka, 18831924). Eesti nimekad novellimeistrid on on Friedebert Tuglas (18861971), August Gailit (18911960), Peet Vallak (18931959) ja Arvo Valton (1935). novellett lühinovell, millel on kõik novelli tunnusjooned, kuid süzeearendus on minimaalne. Näiteks Jaan Kruusvalli (1940) novelletid "Küla", "Lõhn". nutulaul vt itk. nümf kreeka usundis kauni noore naisena kujuteldud loodusvaim. Merejumal Nereusel oli 50 ilusat tütart merenümfi. O oksüümoron lausekujund; vastandlike, teineteist sisuliselt välistavate sõnade ühitamine. Näiteks: magus valu, karjuv vaikus, tuline lumi.
Haid tulid hiljem/pärast. Lõvisid nägi alati siis unes kui oli õnnelik. Inimest saab hävitada, aga mitte alistuma sundida. Ei tasu nii võtta (see nagu te tööd, siis tuleb armastus või olla või mitte olla.) Nagu Hemingway tegi mitu korda enesetappu, alguses küll ebaõnnestus, aga ta ei andnud alla, teda ei saanud sundida alistuma enesetapu mõttele, ta oli kindel, et teeb selle ikka ära. Motoks ei tasu võtta, sellised laused võivad peita endast tragöödiaid. Peet Vallak Juhtiv novelist. Loeme noveletti, veel kokku surutum kui novell, ,,Maanaine." Reet kirjutas paberile ,,suur reheahi" reheahi oli rehetoas kus kuivatati vilja, vili on söök, elu. Reheahi on siis elualus. Volkonski ütles, et tema ei tea millega Eesti kinni hoiab, kui ei toida ja ema hooleta jättis, siis Peet ütleb et see mis meid kinni hoiab on suur reheahi. Eesti on ainuke koht, kus me oleme omad, mujal võõras. Bernard Kangro on teinud suurest reheahjust müüdi
31 romaanid. Ta on II ms eelse noorema kirjanikepõlve kõige silmapaistvam esindaja eesti proosas. Alustas ajaviitejuttudega, lasteraamatud "Semud" ja "Sellid", romaanid nt Tallinna triloogia, mis näitab eesti proosas väljakujunenud traditsioonide elujõulisust ja isikupärase edasiarendamise võimalusi. Novell jäi sel perioodil romaani varju, aga püsis siiski tähtsal kohal. Peet Vallak "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas" (realistlik novellistika, loomingus peamine osa, igapäevaelu mida suudab siiski värvikalt avada), Gailit "Ristisõjad", Semper "Ellinor", Karl Rumor "Sammud kaduvikku". Novell oli realistlik, süveneti sotsiaalsesse olustikku, kuid tegelase loomisel keskenduti jätkuvalt psühholoogiale. 26. Euroopa kriitiline realist. Oscar Wilde (1854-1900) elu sünnist saatiskandaalne. Pärit kõrgseltskonnast. Isa oli arst, väsimatu, tõmbas ringi
romaaniga ,,Ümera jõel". Ajalooaineline romaan üritab mingil moel asendada ajalookirjutust. Ajaloolises romaanis juba 19. sajandi lõpust on näha, et kirjanikud otsivad ajaloost heroilisi hetki ja üritavad neist kirjutada. Kui võrrelda Bornhöhe aegset ja Metsanurga aegset proosat, siis on loobutud peaaegu täielikult ,,Tasuja" sarnasest ülistamisest, seega on ,,Ümera jõel" tunduvalt realistlikum. ,,Tuli tuha all" mängib läbi rootsiaja lõppu ja keskmes on suur näljahäda. Peet Vallak (Peeter Pedajas) · 1925 Epp Pillarpardi Punajaba potitehas · 1927 Hulgus (romaan) Ta on pärit Pärnu- ja Viljandimaa vallast Tihemetsast. Alguses tahtis ta saada kunstnikuks ja ka katsetas selle õpinguid, kuid ühel hetkel taipas, et kirjutamine tuleb paremini välja. 30ndatel aastatel oli ta töös Kirjanikkude Liidu sekretärina. Looming on enamvähem hõlmatav 20ndate ja 30ndate aastatega. Ta haigestub 40ndatel aastatel, teda tabab süvenev mälukaotus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
