muutunud on vaid keskkond. See film toob palju lähemale need inimesed ja nende mõtted, kes vabariigi sünni juures olid, mis omakorda väärtustab ajalugu ka tänapäeva noorte jaoks. Me oleme sõjas. Käimas on lahing. "Tsahh, tsahh, tsahh" läbistvad kuulid mulda paisates üles väikeseid tolmupilvi. Sõjamees, tegelikult alles poisike, pääseb napilt vihisevast kuulist ja leiab varju künkaselja tagusest lohust. "Tärr, tärr", "trahh, põmm, trahh" Hirmunult vaatavad räsitud mehehakatised uustulnukale otsa. Uustulnukas ütleb, et temagi tahab aidata vaenlase vastu võidelda. "Tärr, tärr", jätkab vaid hetkeks vaikinud kuulipilduja. Uustulnukale ulatatakse püss. "Trahh", plahvatab granaat poistest vaid mõnedkümned meetrid tagapool ja kisub tugeva männi liivasest pinnasest välja. "Trahh ja trahh" lendavad uued pommid üle poiste peade, et rebestada maapinda ja puid. Uustulnukas sihib. Pigistab päästikut. Vajutab
Nt: Aus Ants abistas ahvi Allinteratsiooni kasutakase enamasti assonantsiga koos ja nad moodustavad algriimi. Nt: karjapõli kadakane, orjapõli ohakane Anagramm- tähemäng, tähtede ümberpaigutus sõnas või lauses kus saadakse uus sõna Nt: isa-asi, sai-ais Palindroom- edasi-tagasi üks ja see sama mõte Nt: aias sadas saia Onomatopoeetilised sõnad- loodushääli jäljendavad sõnad Nt: Paar prahvangut veel rõõska äikest: Mürr-mürr, mürr-mürr! Trahh, trahh! (Visnapuu kolmas kiri Ingile) Riim- sõna reeglipärane kordumine. Eristatakse alguse-, sise- ja lõppriime. Silpide arvu poolest eristatakse meesriime(ühesilbilised), naisriime(kahesilbilised) jne.j asetuse järgi on täisriim (aabb), süliriim (abba), ristriim (abab). Häälikulise koostise järgi eristatakse: Täisriim ehk puhas riim Nt: noorus-voorus Homonüümriim
Nüüd on veel Ing. Kas Enet oma kõrval sina sallid? Oo, armas tütarlaps, oo käoorvik viieleheline! See kevad nii, et Issand heida armu! Kolmas Kiri See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti, see aasta teisiti, ja kevad teisiti ja tuleb teisiti, tiu-tiu! ja teisiti ja hoopis teisiti. Nii palju naeru, linde lille't hoi! Ja päikest, meeletumalt päikest. Ih ah ah haa! ah haa! Ih ah! Oh oi! Paar prahvangut veel rõõska äikest: mürr mürr! mürr mürr! trahh! trahh! Lööb lahti hõbedase paju koor. Võin teha tuhat tuhat pilli. Tuul, puud ja ööbikud on koor. Saan lututa mo sõrmed sadavilli: tuut tuut! tutt tutt! tuut tuut! Kõik metsad, niidud ainult hullata! Sind magatan siinsääl kui susi. Kui palju õhtu päev võib kullata, sa jagada võid kallistusi: tiu tiu! tiu tiu! Ssu ssu! Ja öö on ainult väike valgusring, mis kiusab, kutsub, igatseb ning veab mind laulikut ja sind mo Ing. Kun peatab, mil seisatab, ken teab? Hoi tii! hoi tii
et mingit mõistet väljendatakse mingi häälikukombinatsiooni kaudu. (auh, vs bark, vs vaf) Visnapuu onomatopoeetilised väljendid. See aasta tuleb kevad teisiti, Tiu-tiu ja teisiti, see aasta teisiti, Ja kevad teisiti ja tuleb teisiti, Tiu-tiu ja teisiti ja hoopis teisiti. Nii palju naeru, londe, lolli't hoi! Ja päikest, meeletumat päikest. Ih-ah-ah-haa! Ah-haa! Ih-ah! Oh-oi! Paar prahvangut veel rõõska äikest Mürr-Mürr! Mürr-mürr! Trahh-trahh! 8. nov. 05. a. Luule jaotub värsiridadeks. Värsiridade lõpus olevatel sõnadel on suur tähenduslik rõhk. Siire kui lõhutakse loomuliku lausetakti ja viiakse mingi sõna üle (J. Kaplinski ME PEAME JU VÄGA TASA KÄIMA) Mu juurde tuli vihmavarju käevangus hoidev välismaa teatraal (Jüri Üdi) Kuidas erinevad luule- ja proosa informatiivsused. Umberto Ecco ja J. Lotman on uurinud luulet informatsiooniteooria kaudu, mille kaudu sisaldab ta rohkem informatsiooni ja vähem
orjapõli ohakane. Anagramm- tähemäng, tähtede ümberpaigutus sõnas või lauses, kus saadakse uus sõna isa: asi, sai, ais palindroob- edasi-tagasi sama mõiste aias sadas saia; toonela vetel olete vale noot; madam, I'm Adam; onu thaal(Uno Laht); laman baaril(Ilmar Laaban) onomatopoeetilised väljendid- loodushääli jäljendavad "Paar prahvangut veel rõõska äikest: mürr-mürr, mürr-mürr! Trahh-trahh!" (Visnapuu "3. kiri Ingile") riim- sõna reeglipärane kordumine. Alguse-, sise- ja lõppriim; silpide arvu järgi meesriim (1-silbiline) ja naisriim (2-silbiline); asetuse järgi paaris-, süli- ja ristriim; häälikulise koostise järgi täis- e puhas riim: voorus-noorus, homonüümriim: jõin teed-käisin teed, ird- e ebatäpne riim: Hiina-piinad, konsonantriim: rinda-randa,
palkademaksmine, ehk olgu siis, et lepitakse väikese avansiga, jäi Molotov oma esialgse nõudmise juurde: tema tahab oma raha täna ja pealegi veel kõik, ning hakkas peagi sõnu tarvitama, nagu õpetaks ta härra Mauruse poistele klassis matemaatikat. Kui ka see ei aidanud, hakkas ta lõhkuma. Esimeseks haaras ta uue kõrkjast põhjaga tooli, mis osteti Jürka ja Ollino vahelisel läbirääkimisel hävinenud puupõhjalise asemele, virutas selle trahh! vastu põrandat ning asi oligi tahe. ,,Kas saan oma raha või ei saa?" karjus Molotov. Härra Maurus jooksis hirmunult teise tuppa, aga Ollino jäi rahulikult oma paigale keset põrandat ja ütles: ,,Ei saa, sest täna ei ole raha." Trahh! ja vastu põrandat purunes teine uus tool, mis esimese sarnane. ,,Kas saan raha?" ,,Ei saa," vastas Ollino ikka veel rahulikult. Nüüd kargas Molotov riidevarna juurde ja hakkas selle pulki murdma, pikki ja lühikesi, ikka klõks! ja klõks
ilm paraneb; siis ronisid nad hertsogiga telki ja heitsid puhkama. Minu kord oli pärast keskööd 338 valvata, aga ma poleks ka siis magama heitnud, kui mul oleks voodi olnud, sest mitte iga päev ei näe sihukest tormi, -- ammugi mitte! Heldeke, kuidas tuul ulgus! Ja iga sekundi tagant käis üle taeva hele juga, mille valgustusel olid näha valged laintepead poole miili kauguselt. Saared paistsid ähmaselt läbi vihma ja puud õõtsusid tuules. Siis kostus trahh! ... põmm! põmm! põmm-rõmm-rõmm-rõmm-rõmm-rõmm! Ja kõu läks mürinal ja parinal eemale ning kadus. Ja siis tuli säuh! uus välk ja uus kärgatus. Lained pidid mu mõnikord peaaegu parvelt vette uhtuma, aga mul polnud riideid seljas ja sellest poleks midagi olnud. Ajupalgid ei teinud meile seekord muret: välgud sähvisid ja kumasid alatasa, nii et neid aegsasti nägime ja võisime nad eemale tõugata või nende eest hoiduda.