Marksism Karl Marx Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx sündis 1818. aastal Saksamaal Trieri linnas. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood, kui ka Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mille tõttu oli ta sunnitud siirduma Berliini ülikooli, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpu...
Marksism MARKSISM on struktuurne (makro)teooria, mis väidab, et me oleme ühiskonna poolt reguleeritavad. Marksism on vastuolus teooriaga, mis väidab, et ühiskonda iseloomustab sotsiaalsete gruppide lahkarvamused ja konflikid, eriti rikaste ja vaeste ning võimukate ja jõuetute vahel. Marksistid väidavad, et see kuidas ühiskond toodab kaupa, mida vajatakse, (TOOTMISE VIIS) mõjutab seda, kuidas inimest ühiskonnas koheldakse. Enamus inimesi töötab rikastele. Jõukad omanikud (JUHTIV KLASS) teenivad väga palju raha(kasumit), samal ajal kui töölised(ALAMKLASS) elavad vaesuses
Marxism ja postmarxism SISSEJUHATUS Selle loengu ülesehitus: · Kultuuri sotsioloogilise tõlgenduse eripära · Marxi teooriat enim mõjutanud ideed · Marx ise, kellele loengus suurim rõhk. Püüan selgitada kogu tema ühiskonna teooriat, sest muidu võib alati tekkida oht, et marksismi kritiseeritakse vulgaarselt - umbes nii, et pannakse ühte ritta plaanimajandus, Lenin, nõukogude võim, Marx ja tegelikult kritiseeritakse hoopis Leninit. · Marxi teoreetilise edasiarenduse kaks võimalust: hegemoonia teooria ja marksistlik struktualism eelkõige Frankfurdi koolkond ja Althusser. Püüan näidata selle edasiarenduse loogikat. Loengu teema kultuurisotsioloogia koosneb kahest sõnast. Sestap osutub vajalikuks nende kahe sõna määratlemine, et leida võim...
lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinevad kirjatööd ja mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga. Marksismi seisukohast põhineb kapitalism töölisklassi ekspluateerimisel -õõra tööjõu oma huvides ära kasutamine)ning tööga loodud lisaväärtuse omistamisel kapitalistide poolt ning on määratud hävingule klassivõitluse ja revolutsioonitulemusena. Marksism kujunes välja 1850.1880. aastatel koos paljude teiste uute sotsiaalsete ja poliitiliste teooriatega. Marksismi sünnimaaks peetakse Saksamaad Marksismi rakendamine reaalses poliitikas on avaldanud tohutut mõju 20. sajandi maailmale. Marksismile tuginevad paljud ideoloogiad,parteid, grupeeringud, liikumised ja teooriad, ehkki nad omavahel võivad olla äärmiselt erinevad ja vastandlikud. Kujunemine (raamatust)
Prantsusmaal aastail 1848-1850" (1850) ja ,,Louis Bonaparte`i 18. brümäär" (1852) sõnastas Marx oma peamised seisukohad revolutsioonilise klassivõitluse ja riigi kohta. Teostes ,,Poliitilise ökonoomia kriitikast" (1859) ja ,,Kapital" (1. kd. 1867) on materialistlik ajalookäsitus arendatud majandusteaduslikult põhjendatud teooriaks. ,,Kapitali" 2. ja 3. köide ilmusid F. Engelsi viimistluses vastavalt 1885 ja 1894; 4. köide ,,Lisaväärtuste teooriad" ilmus 1905-1910. marksism Marksism kujunes välja 1850.1880. aastatel koos paljude teiste uute sotsiaalsete ja poliitiliste teooriatega. Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi jaFriedrich Engelsi kirjatööd.Marksism on avaldanud tugevat mõju 19. ja 20. sajandi sotsioloogiale, poliitikaleja kogu maailmale tervikuna. Marksismile tuginevad paljud ideoloogiad, parteid, grupeeringud, liikumised ja teooriad, ehkki nad
revolutsioonilised voolud, mis taotlesid kiirel ja vägivaldsel teel õiglase ühis konna rajamist; 2. reformistlikud voolud, mis panid pearõhu tööliste olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes ja nihutasid sotsialistliku ühiskonna rajamise kauge masse tulevikku. Vastandina liberaalidele ja konservatiividele eitasid sotsialistid rahvuslust, selle asemel rõhutati töölisklassi internatsionaalse koostöö vajadust: ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" MARKSISM 1840. aastail sündis sotsialistliku liikumise marksistlik suund. Marksismi põhiseisukohad on: · Inimesed on kogu ajaloo vältel jagunenud lepitamatuteks klassideks eks pluateerijaiks ja ekspluateeritavaiks ning seetõttu on ajalugu eelkõige klassi võitluse ajalugu. Uusajal on kaks põhilist vastandklassi kodanlus ja töölis klass. · Tootmisvahendeid omav kodanlus maksab varatule töölisklassile vaid nii
Sipjagin ja Plehve. Tõsine tagasilöök tuli 1908, kui selgus, et esseeride juht Jevno Azef (1869-1918) on salapolitsei (ohranka) agent, kes oli üheaegselt oma kaasvõitlejaid Siberisse saatnud ja riigitegelasi tapnud. Azef oli 1904 ohrankale üles andnud ka oma eelkäija esseeride juhi kohal, Grigori Gersuni (1870-1908). Selle intsidendi tõttu oli esseeride partei 1909-1917 sisuliselt varjusurmas ja aktiviseerus alles veebruarirevolutsiooniga. Marksism Sotsialism sündis ja kasvas mõjukaks ideoloogiaks tänu tööstusrevolutsioonile. Traditsiooni- liste kogukondade lõhkumine seoses inimeste kolimisega maalt linna ja nende virelemine seal korralike elutingimuste puudumisel tekitas ühelt poolt massilist rahulolematust ja teiselt poolt 1 NB! Marksistid leidsid, et revolutsiooni viivad läbi töölised, proletariaat,. MITTE talupojad. Ehk siis revolutsioon algab linnast, mitte maalt.
Karl Marx Isa oli rahvuselt juut ja ametilt advokaat, isa jälgedes õppis ka Marx kõigepealt õigusteadust. Isa pahameeleks jättis Marx peagi õigusteaduse sinna paika ja siirdus Berliini kus valitses Hegeli filosoofia. Marx sattus siia viis aastat pärast Hegeli surma. Ta omandas noorhegeliaanliku mõtlemise põhjalikult. Sellest moodustus tema mõtlemise alus, lähtepunkt ja nähtamatu taustraam. Marx võttis Platoni järgi kõige silmatorkavama idealisti Hegeli ja tõlkis ta materialismi keelde. Mõlemad usuvad inimkonna ajaloo suurde plaani ja seaduspärasusse. Mõlemad on süstemaatikud. Mõlema meetodiks on dialektika. Otsustava tõuke annab Marxile Ludwig Feuerbach (1804.1872), saksa materialismi esimene suur esindaja, häbenematu religioonikriitik. 1844 tutvub Marx Pariisis saksa suurtöösturi poja Friedrich Engelsiga ( 1820-1895). Mõlemaid ühendas soov muuta ühiskonda. 1848 ilmub Kommunistliku partei manifest. Marx on siis 30-ne, Engels 28-ne. Eng...
Unilateraalne humanitaarne sekkumine pole legaalne, seega peaks vältima. Solidaarne rahvusvaheline ühiskond- fookuses on reeglid ning inimõiguste tagamine- uniliteraalne humanitaarne sekkumine peaks olema legaalne, R2P- kohustus Riikidevaheline süsteem ja ühiskond- on erinevad, võimu tasakaal pole nehaaniline vaid enese säilitamise poliitika tulemus. Materiaalne võimujaotus. Maailmaühikond- võtab arvesse mõisteid, mis ühendab tervet inimkonda (inimõigused) Marksism- (kapitalismi kriitika/fookus tootmisel/ RS teooria)- Karl Marx „kommunistliku partei manifest“. Käsitleb klassi mõistet (töölisklass, eliit). Põhieeldused- poliitika kese on tootmine- võitlus selle eest, et vabastada end sotsiaalsest mõjust. Kritiseeris kapitalismi- selle järgi põhineb kahe sots klassi vastasseis (sandistav, loob sots eravõimud) Merkantilism- poliitika ja majandus tihedalt kokkupõimunud. Sõjad tekkivad valitseva klassi huvide tõttu.
Georg Wilhelm Friedrich Hegel on saksa idealist, kes on üks kõige vaieldavamatest meestest mõtlemise ajaloos. Hegel sündis 1770. aastal Stuttgardi linnas. Hegeli filosoofia mõjutas tohutult hilisemat filosoofiat. Kuna paljud filosoofid lähtusid Hegelist, loetakse teda marksismi, fenomenoloogia ja eksistentsialismi aluse valajajaks. Elustiililt sarnanes Hegel Kantiga ning kaks filosoofi ei olnud teineteisele lähedal mitte ainult ajaliselt. Nagu Kantil, oli ka Hegelil määratud saavutada juba eluajal tohutu maine. Hegel kirjutas samuti raskepärast akadeemilist saksa keelt. Mõlemad olid professorid nii elus kui ka filosoofias. Samuti ühendab Hegelit Kantiga mõningane kuiv, ülearu esiletungiv vaimsus. Mõlemad on süstemaatikud , kelle temperamendis on alati enam mõistlikust ja kainet kaalutletust kui hullutlemist ja jultunud keevalisust. Kuid Hegel on süsteemilooja, kes viib kõik ühtede ja samade kategooriate a...
Barthes´i jaoks on tähistus müüt ise. Tema müüdianalüüsid on kuulsad. Semiootika kohaselt on tõelisus alati konstrueeritud ning inimestele muudavad selle arusaadavaks kultuuriliselt eriomased tähendussüsteemid. Maailma arusaadavus sõltuv tähenduskoodidest või märgisüsteemidest. Märgid ja koodid on ajalooliselt ja sotsiaalselt eriomased. Barthles nimetab tähendusprotsessiks seda, mis mõtte tekitamine, tähendus, mis tekib koodi-ja tavaja märgisüsteemides ajalooliselt. Marksism: 189,190,194,196,202, Althusser: ühendab nimetatud vajaduse taastootmise ideega, selle jälgimiseks peaks keskenduma ideoloogia näitele. Althusseril on popkultuuri ja massimeedia kohta teooria, siis peab nende moodustajaks ideologiat ning ülesandeks tagada tootmissuhete taastootmine olema. Ta vastandab oma seisukohti neile, mille kohaslt võimurühmad suruvad oma võimu säilitamiseks otseselt peale nendele, kel võim puudub. Althusseri põhiväide: idieoloogia esitab
19. sajandi maailmavaated Koostas: Ragnar Villemson 10b Ideoloogiad, poliitilised suunad, liikumised 19. sajandil Euroopas. Konservatism Liberalism Romantism Majanduslik liberalism Sotsialism Marksism Konservatism Konservatism on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi toetajaid leidus kõikides ühiskonna kihtides. Pooldati ilma sotsiaalsete ja majanduslike vapustusteta kulgevat ühiskondlikku arengut. Oldi vastu muutustele. Konservatiivne maailmavaade oli üldise valmisõiguse vastu, nad ei pooldanud naistele meestega võrdsete poliitiliste ja
Esimene rahvusvaheline org?!. Venemaa tsaaririig etteotsa oli jõudnud Peeter Suur. Tegi kõik ümber ja Venemaa tsaaririigist sai võimas jõud. Realpolitik- Bismarcki (suutis Euroopas rahu tagada) poliitika Saksamaa kaitseks, põhines kokkulepetel. Machtpolitik- Bismarckijärgne poliitika, puhtalt jõul põhinev. Koloniaalpoliitika- jagame maailma! II loeng Teooriad-lähenemised Klassikalised teooriad: realism, idealism, liberalism, marksism, nei-neo-neo. Mänguteooria: -Null- summa mäng (kes ees see mees) · Õnn on piiratud (koostöö on kahjulik, tuleks seista enda eest) · Kui keegi võidab, siis keegi kaotab · Teatud valdkonnas siiani domineerib (piiratud energia) -Pluss-summa mäng (koostöö) · Õnn on piiramatu · Kõik võivad võita · Teatud valdkondades domineerib Realismi olemus ja ajalugu Kõige vanem pikalt domineerivaim. Sobis täpselt oma ajastusse (enne 19.saj)
neid ei panda igapäevaselt kahtluse alla. Filosoofia voole ja koolkondi: eksistentsialism – märksõnadeks on äng, elu mõttetus, vabadus ja vastutus. Kuulub 20. sajandisse ja pm ei kesta edasi. fenomenoloogia – tegeleb inimteadvusele vahetult ilmnevate asjade, vahetu kogemuse kirjeldamisega. Algselt kontinentaalne ja kestab ka praegu edasi. pragmatism – tõene on see, mis töötab. Alguse saanud 19.-20. saj Ameerikas. marksism – ühiskonnafilosoofia, mis oli erinev NL-s ja Läänes. Mõttevooluna pole kadunud. poststrukturalism – üldnimetus, mitte vool. prantsuse taustaga. neotomism – nimi tuleneb Aquino Thomase nimest, viljeldakse katoliku kiriku raames, väga spetsiifiline. analüütiline filosoofia – meie kursuse teema Analüütiline filosoofia Eelkäijaks on Frege (1848-1925), kes püüdles kindlate formuleeringute ja selguse poole.
diktatuuri vastu.Fidel Castro polnud algul kommunist, tal oli iha võimu järele.Pärast diktaatorliku võimu omandamist, kaldus Castro vasakule. Kokkuvõtteks Ajalooallikad vihjavad tugevalt sellele, et kommunism polnud hea idee mis nurjus vaid see oli halb idee. Kommunism elab tänapäeval edasi ainult üksikutes maades- Hiinas, Põhja-Koreas, Vietnamis ja Kuubal-ja isegi seal hoiavad kommunistid võimu enda käes, kuid see kõik toimub meeletute järelandmiste hinnaga kapitalismile. Marksism, kommunismi teoreetiline aluspõhi kandis endaga kaasas omaenda hävimise seemneid, nii nagu Marx kapitalismi kohta oli vääralt ennustanud.
``Mis teeb 19. sajandist uusaja?`` Piibe Kadak 10A Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. 19. sajandil- Napoleoni sõdade järel kutsusid võitjariigid Viinis kokku rahvusvahelise kongressi- Viini kongressi. Kongressil püüti taastada Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade käigus segi paisatud Euroopa poliitiline kaart ning endiste valitsejasuguvõsade võim. Kongressi juhtriigid olid Prantsusmaa-vastase koalitsiooni juhtriigid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa. Kongress taastas Bourbonide dünastia võimu Prantsusmaal ja Hispaanias ning endiste valitsejasuguvõsade võimu enamikus Itaalia riikides, taastati Sveitsi konföderatsioon. Inglismaa positsioon maailmas oli tugevnenud. Juba 18.sajandist alates ...
Blankism tähistab liikumist, mis seadis eesmärgiks väljavalitud revolutsionääride organisatsiooni vandenõu. Teaduslik kommunism : Wilhelm Weitling Uskus et inimokonna progressi liikumapanevaks jõuks on teadmised.Tema arvates oli ühiskonna kõigi hädade põhjuks eraomand.Tema ideekohaselt juhib uut ühiskonda teadus.Pani suured lootused kaltsakproletariaadile(pätid,röövlid,vargad,paadialused,lõbunaised ja teised ühiskonna heidikud) kellel pole midagi kaotada. Marksism : Karl Heinrich Marx,Friedrich Engels 1848.avaldasid Kommunistliku partei manifesti.Nad ilmutasid äärmist sallimatust igasuguste teiste sotsialismiteooriate suhtes,solvavad rünnakud kõigi teisitimõtlejate vastu kujunesid marksistide tegevuse iseloomulikuks jooneks.Neil õnnestus üle võtta Õiglaste Liit,mis ühendas Prantsusmaal paguluses viibivaid töölisi ja käsitöölisi.1867.aastal ilmus Marxi
osales Marx Saksamaal revolutsioonis, andis välja ajalehte „Neue Reinische Zeitung“ ja juhtis Kölni töölisühingut. Pärast revolutsiooni lüüasaamist emigreerus Marx Londonisse. Aastast 1864 oli Marx I Internatsiooni juhte, ta kirjutas selle põhidokumendid. Marx sõnastas töölisklassi ideoloogia ja organiseeris töölisliikumist. Tema tegevus muutis sotsiaal-demokraatliku ideoloogia rahvusvahelise töölisliikumise peamiseks lähtealuseks. Marksism - majanduse arengu tulemusena hakkas 19. sajandil linnaelanikkond järsult kasvama. Vabrikutööstuse levides kasvas tööliskond, kelle elu ja töötingimused olid rasked. Paljusid ähvardas tööpuuduse, haiguse, tööõnnetuse või vanaduse korral viletsus, sest hoolekande- ja sotsiaalkindlustussüsteemi polnud. Seevastu liberaalid jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse, ja konservatiivid olid arvamusel, et
1825. a. rajati Inglismaale esimene raudteeliin. Positiivsed küljed: tegi inimestele tarbekaubad kättesaadavamaks, alandas kaupade hindu, suurendas tööviljakust, tööliste elu ja töötingimused paranesid, elanikkonna kiire kasv, soodustas hariduse levikut. Negatiivsed küljed: suur tööpuudus, inimesed hakkasid masinaid purustama, 16) Ühiskonna mõtestamine. Poliitiliste ideoloogiate sünd. Konservatism, liberalism, majanduslik liberalism. Adam smith. Sotsialism. Marksism. Konservatism: (Parempoolne ideoloogia) 1) Tuleb säilitada kõike, mis juba loodud 2) Oluline on inimese usklikus 3) Poliitilises elus domineerib eliit, mitte kõik ühiskonna liikmed 4) Ei pooldatud naiste valimisõigusi 5) Pooldati tugevat riiki 6) Rahvuslik kapital – rahvuslus Liberalism: (Parempoolne ideoloogia) (Sündis vastukaaluks absolutismile) John Stuart Mill “Vabadusest” 1) Isikuvabadus 2) Kodanikuvabadus (sõna-, koosoleku-, ühinemis-, usuvabadus)
Liberalism areng peab toimuma üsna kiiresti, pooldab valimisõiguse laienemist, usuline vabadus sõnavabaduse tagamine Sotsialism inimesed peavad olema võrdsed sotsiaalne ühiskond peab olema hea paremad töötingimused Konservatism Kõik hea peab jääma Valimisõigus ei peaks laienema Muutused peavad toimuma väga aeglaselt Vanad kombed peavad jääma Marksism. Loosungi sisuks on , et kõik palgatöölised ühineksid ja võitleks oma õiguste eest. Ei poolda üldist valimisõigust K Tööliste paremate tingimuste nõudmine S Vabadus ühineda ühingusse L Ühiskonna aren peab toimuma evoltsiooniliselt , mitte revolutsiooniliselt Sotsiaalne kindlus kõigile S Suunatud absolutistliku monarhia ja feodaaligandite vastu
Kes tegeles euroopa kontsultatsioonipoliitikaga (Venemaa, Preisimaa, Austria-Ungari, Inglismaa, Prantsusmaa) I Maailmasõda: 28.07.1914-11.11.1918 Loodi Rahvaste Liit, mis kukus läbi, kuna puudusid mehhanismid karistamiseks. *suur depressioon, euroopa natsionalismis tõus ja Jaapani imperalism II Maailmasõda: 01.09.1939-02.09.1945 Jalta ja Potsdami konverents. Uus Euroopa kaart. Külm sõda ja kolm maailma- euroopa koostöö, euro-atlandi partnerlus. Kriisid. TEOORIAD: Realism, libealism, Marksism, Neoteooriad Realism- kesksed riigid, sõjaline võimekus on väga oluline, inimloomuses on saada võimu. Riigid käituvad ratsinaalselt. Idealism- Briand-Kellogg, Rahvasteliit. Inimloomuso on hea, vaja RV õigust ja koostööd, saab ilma sõjata. Demokraatia ja kesklassi olulisus. Liberalism- inimloomus on hea, koostöö on võimalik, demokraatia olulisus, kaubanduse arendamine ja olulisus. Funktsionalism- kosstöö ja usaldus on oluline, sõda on kulukas, demokraatia olulisus.
Rajati rautee,ehitati aurulaev,diisel-bens mootori leiutamine. 6.Mida tõi endaga kaasa patarei leiutamine? Tänu patareile leiutati elekter 7.Millised uuendused võeti kasutusele põllumajanduses? Leiutati traktor ja kombain ja maaharimis riistad 8.Mida head ja halba tõi tööstuslik pööre endaga kaasa? Hea-elu muutus kergemaks.halb-masinad nõudsid palju raha . 9.Millised poliitilised õpetused hakkasid levima19.saj.? Konservatism,Liberalism,Sotsialism 10.Mida kujutab endast marksism?Kes pani sellele aluse? Karl Marxi seisukohtadel põhinev õpetus. Aluse pani proletariaat 11.Seleta mõisted:-Saksa tolliliit- Soodustas saksamaa Urbaniserumine-linnastumine majandusliku arengut Natsionalism-rahvuslus Proletariaat-palgatööline Utopist-maailmaparandaja Imperialism-suuriikide püüd saada endale maid
Kujunes klassiühiskond: proletariaat (töölised) vs kodanlus (ärimehed ja haritlased) Imperialism suurriigid võistlesid omavahel kolooniate (asumaade) vallutamises. 28. Poliitilised õpetused õpetus parem/vasak mida ütleb kus levis konservatism parem areng olgu aeglane ja rahulik Inglismaa liberalism parem vabadus, võrdsus seaduse ees Inglismaa sotsialism vasak varanduslik ja seisuslik võrdsus Saksamaa marksism, vasak proletariaadi (töölisklassi) Saksamaa, Venemaa kommunism diktatuur sotsiaal- vasak riik peab inimesi aitama Saksamaa demokraatia
· Kasvas tööliste arv ja vähenes talupoegade arv, käsitöölised kadusid peaaegu täielikult · Tugevnes ja kasvas kodanlus · Kasvas haritud inimeste arv · Tekkis töötute kiht 10. Mis põhjustas konservatismi, liberalismi ja sotsialismi kujunemise? 11. Millised on konservatismi, liberalismi ja sotsialismi põhiseisukohad? 12. Võrdle sotsialiste-utopiste ja marksiste. Millised on sarnasused ja millised on erinevused? Sotsialism - utopism Marksism 1)uude ühiskonda jõudmiseks on vaja oma 1)uude ühiskonda jõudmiseks peavad töölised vaateid propageerida ja näidata isiklikku haarama relvad, tegema revolutsiooni, eeskuju haarama kapitalistidelt võimu ja kehtestama proletariaadi diktakduuri 2)tuleviku ühiskond on külluse ühiskond, 2)tuleviku ühiskond on klassideta ühiskond,
Antiikmaailmas ja feodaalühiskonnas teoreetiline otseselt majandusteadus puudus, see kuulus osaliselt filosoofia kui ühiskonnateaduste hulka. Teke 18. sajandil, koos turusuhete arenguga. Adam Smith ja “Rahvaste rikkus” 1776 - liberaalse turumajanduse teooria sünd. 18. -19. sajandi tööstuspöördega Inglismaal ja Prantsusmaal revolutsioonile järgnes klassikalise poliitökonoomia sünd. David Ricardo. 19. sajandi keskpaigas sündisid erinevad suunad, nagu marksism, sismondism, utoopiline sotsialism, ajalooline koolkond jt. 20. sajandil arenevad marksismile vastanduvad teooriad ehk neoklassikaliste teooriate sünd. Majandusteadused peegeldavad olemasolevat olukorda, valitsevat majandussüsteemi ja ka mõjutavad seda. Majandusteadusel on ajalooline vaade majandusnähtusele. 2. Klassikalise poliitökonoomia sünd Poliitökonoomia ehk teoreetiline majandusteadus.
Eri valdkondade teadlased ja eri maade poliitikud ning igat masti maailmaparandajad kasutavad seda terminid erinevalt. Globariseerumise mõistet tarvitatakse järgmistes tähendustes: · Seisund · Nähtus · Staadium · Faas Ning isegi ka: · Diskursus · Ideoloogia Paljuski sõltub globaliseerumise definitsioon sellest, mida peetakse globaliseerumise liikumapanevaks või kandvaks jõuks. Enamlevinud koolkondadeks on liberalism, hegemoonilise stabiilsuse teooria, marksism ja postmodernism. Kõige levinumast, liberalistlikust vaatenurgast lähtudes esindab globaliseerumine inimese ,,loomulikku" tungi, mis püüdleb majanduslike hüvede ja poliitilise vabaduse poole. Rahvastikukeskselt ja ajaloolise perspektiiviga Lääne- ja Põhja-Euroopas algas demograafiline üleminek, mis levis järk-järgult mujale Euroopasse, seejärel Aasiasse, Ladina-Ameerikasse ja Aadrikasse. Lääne ühiskonnad, kus demograafiline üleminek algas
mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele industrialiseerimine sotsiaal-majanduslik periood, mille käigus muudetakse riik tööstusmaaks majanduse tähtsamaks osaks saab tööstuslik tootmine. Urbaniseerimine linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Plaanimajandus majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi kehtestatud plaanile marksism sotsiaalpoliitiliste ja filosoofiliste vaadete süsteem, õpetus looduse ja ühiskonna arengu seaduspärasustest proletariaat madala sissetulekuga sotsiaalne klass sotsiaaldemokraatia ideoloogia, mis pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat kommunism täiuslik sotsiaalse võrdsuse ja õigluse ühiskond sotsialism - vaadete süsteem, mis propageerib poliitika ja majanduse vallas ranget riiklikku
Eri valdkondade teadlased ja eri maade poliitikud ning igat masti maailmaparandajad kasutavad seda terminid erinevalt. Globariseerumise mõistet tarvitatakse järgmistes tähendustes: · Seisund · Nähtus · Staadium · Faas Ning isegi ka: · Diskursus · Ideoloogia Paljuski sõltub globaliseerumise definitsioon sellest, mida peetakse globaliseerumise liikumapanevaks või kandvaks jõuks. Enamlevinud koolkondadeks on liberalism, hegemoonilise stabiilsuse teooria, marksism ja postmodernism. Kõige levinumast, liberalistlikust vaatenurgast lähtudes esindab globaliseerumine inimese ,,loomulikku" tungi, mis püüdleb majanduslike hüvede ja poliitilise vabaduse poole. Rahvastikukeskselt ja ajaloolise perspektiiviga Lääne- ja Põhja-Euroopas algas demograafiline üleminek, mis levis järk-järgult mujale Euroopasse, seejärel Aasiasse, Ladina-Ameerikasse ja Aadrikasse. Lääne ühiskonnad, kus demograafiline üleminek algas
STAlin ja bulgakov Bulgakov, mihhail bulgakov Sündis 15. Mail 1891 Kiievis Vene kirjanik Kirjutamisstiil satiir Võitles nii I Maailmasõjas kui ka vene kodusõjas Morfiini sõltlane Tema teos `'Meister ja Margarita" on üks 20. sajandi tuntumaid Stalin, isikukultusega prominent 1930. aasta Jumal, Geenius, maailma töö-rahva suur juht ja õpetaja "Marksism ja keeleteaduse küsimused" Stalingrad Rahvusvaheline Stalini rahupreemia 1953. aasta 5. märts, surm Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level ühiskonnakriitikust Stalini protezeeks
teadusliku teadmise vastandit, hägustatud tegelikkust. Ka Marx kasutas seda mõistet, viidates valitsevate klasside (domineerijate) udule, millega need püüavad saavutada oma varjatud eesmärke ja sotsiaalseid huvisid. Ideoloogiavaba on vaid proletariaat. Edward Bernsteini mõjul rääkis juba Lenin proletariaadi ideoloogiast. Ka hilise Engelsi käsitluses tähistab ideoloogia lihtsalt sotsiaalse suunitlusega mõtlemist. 20. saj. marksism astus eelkõige Marxi ideoloogiamõiste majandusliku determineerituse vastu. Nii Antonio Gramci hegemoonia mõiste kui Louis Althusseri «Ideoloogilise riigiaparaadi» kontseptsioon viitavad sellele, et mitte ainult majanduslik baas, vaid just ühiskonna ideeline pealisehitus (koolist meedia ja popkultuurini) tagab kapitalismis valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat.
Poliitilised ideoloogiad 3. september 2012. a. 12:00 19. sajandi demograafiline plahvatus --> valitsejatel tohutu arv alamaid --> probleemid; Lühike 20. sajand -- katsetuste aeg; Nõukogude Liidu eksisteerimine; marksism; Pikk 20. sajand -- poliitiliset ideoloogiate alus; marksismi alusel Nõukogude Liidu eksisteerimise aeg (1922-1991) Euroopa tõusu ja languse narratiivi taustal -- 20. sajandil Euroopa nõrgeneb, poliitiline tähtsus väheneb; II MS tõukab Euroopa tipust tagasi <-- väliste mõjude sunnil 19. sajandi "hale" lõpusajand -- 20. sajand Lääne-Euroopa enne ideoloogiaid. Rooma riigi kokkuvarisemine 5.sajandil,
03.1852 kirjas Joseph Arnold Weydemeyer´ile : „see, mis ma tegin uut, seisnes järgneva tõestuses: ✣ 1) klasside olemasolu on seotud vaid teatud tootmise faaside olemasoluga, ✣ 2) klasside vaheline võitlus viib tingimata proletariaadi diktatuurini, ✣ 3) see diktatuur ise on üleminek igasuguste klasside likvideerimisele ja klassideta ühiskonnani" (VIIDE) ✣ sidudes klasside olemasolu teatud ajalooliste faasidega tootmise ehk erinevate tootmisvõimalustega, marksism avas materiaalsed alused klassideks jaotamise ühiskonnas ja klasside vastuolulisude sügavaimad allikad. Marksism tõestas, et klassideks jaotumine ei ole omapärane kõikidele ühiskonna arenemise faasidele ja kujutab endast ajalooliselt kujunenud nähtust. ✣ Marx tunnistas, et klasside olemasolu ja nende vahelise konflikti avastus ei kuulu temale. Kuid enne Marxi pole keegi nii sügavalt põhjendanud ühiskonna
põlvkonda viia teadmisi edasi ning neis ära tunda ennast. Iren Hansen HJ I AÜ 23.03.2017 Kasutatud allikad Descartes, R. 2016. Descartes. https://et.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9_ Descartes (17.03.2017). Kuzmin, L. 2015. Marksism. https://et.wikipedia.org/wiki/Marksism (17.03.2017). Mertelsmann, O. 2003. Kultuur ja elu. http://kultuur.elu.ee/ke473_haridus.htm (18.03.2017). Pallo, E. 2017. Autori intervjuu. Olustvere. 01.märts. Tannberg, T. 2009. Kultuurielu põhijooned. https://www.estonica.org/et/Ajalugu/1945- 1985_N%C3%B5ukogude_periood/Kultuurielu_p%C3%B5hijooned/ (17.03.2017).
valitsuse , Gruusia kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks . Sellega ühinesid ka Abhaasi ANSV ja Adzaari ANSV . Gruusia kultuur on ka NSV Liidu vanimaid . Esimene säilinud gruusiakeelne teos on kirjutatud 478-480 . Läti NSV Lätis valmistatati umbes pool NSV Liidu telefoniaparaadi -, mopeedi ja mootorjalgrattatoodangust , peale selle tehti ka puksiire, elektrironge, tramme, mikrobusse, külmutusseadmeid ja raadioid . Marksism hakkas Lätisse levima 1880. aastail . 1905-07. a. revolutsiooni ajal oli Lätis neid piirkondi, kus ülestõusuliikumine oli kõige tugevam . 1917-19 kehtis Lätis suurel alal nõukogude võim . Pärast kodusõda sai Lätist kodanlik vabariik . 1940 toimus Lätimaa Kommunistliku Partei juhtimisel sotsialistlik revolutioon . Sama aasta 21. juulil kuulutati Läti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks, 5. augustil võeti see liiduvabariigina NSV Liitu . 1949
välismaise interventsiooni ja sisemise kontrrevolutsiooni vastu (Venemaa kodusõda). · 1921. a kavandas Lenin uue majanduspoliitika ja järgmisel aastal moodustati tema juhtimisel Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). · Ta suri aastal 1924, 21. jaanuaril ning peale teda asus riiki juhtima Jossif Stalin. pildil: Lenin ja Stalin 1920. a alguses Pildid aastast 1920 15. mai 1923, üks viimaseid pilte Leninist. Leninism · Leninism (ka marksism-leninism) on Lenini poolt loodud ideoloogia, mida ta kasutas oma valitsemise ajal ning mis jätkus ka peale tema surma Nõukogude Venemaal. Leninismi järgisid ka teiste maade kommunistlikud parteid. · Leninism oli ühtlasi ka Lenini kultus. · Lenini nime kandsid Nõukogude Liidus mitmed linnad, kolhoosid, sõjaväeüksused, organisatsioonid, ehitised, riiklikud preemiad, ordenid ja muud autasud. · Kõigis suuremais linnades asus Lenini monument, suurtes
mõjutusi Heideggeri filosoofiast. 1938. a ilmus tema romaan „Iiveldus“, mida võib lugeda eksistentdialistliku kirjanduse esimeseks mõjukaks teoseks. 1939. a avaldas novellikogu „Sein“. Selles peegeldusid Hispaania kodusõja motiivid. Samal aastal astus Sartre Prantsuse armeesse ja sattus 1941. a sakslaste kätte sõjavangi. Pärast vabanemist sai temast vastupanuliikumie liige. Tugevat mõju avaldas talle marksism. Distantseeris end igasugusest „ametlikust“ kultuurist, keeldus ka Nobeli kirjanduspreemiat vastu võtmast. Esimene mõjukas töö oli „Olemine ja olematus“. Peaidee on, et inimene oma vabadust realiseerides, pidevates valikutes ja piiroludes loob end üha olematusest olemisse. Oma eksistentsialismi põhiideed võttis Sartre vastu oma teoses „Eksistentsialism on humanism“.
parteide keelustamine jokk!). Asjatundjad on peasüüdlaseks nimetanud massiühiskonna tekke, mille jooksul anti poliitiline otsustusõigus ja hääl neile, kellele selleks mitte mingit õigust ei võinud olla. Autoritaarsus kui teine moepoliitiline laine sotsialismi kõrval. Moe reaalsuseks muundamise juures oluline ,,suure alustaja" olemasolu kui Saksamaa muutus autoritaarseks, polnud väikeriikidel küsimustki, kas ja kui õige see on. MARKSISM: Karl Marx (1818-1883) ja Friedrich Engels (1820-1895). Võrdsusetemaatika al. SPR'ist, kommunismi areng sealt alates pigem ,,ametliku poliitika" väline. Alates 20.saj kuritegeliku kommunistliku eetika ja korralduse rakendamine ametlikult riigi tasandil (Venemaa), senise salapolitsei asendumine täiesti uue, kuritegelikult meelestatud kontingendiga. Küsimus kui oluliselt sarnanevad omavahel marksism ja Venemaal viljeletud kuritegelik kommunism?
o Tegutsejad o Maailmamajanduse dünaamika o Klassikaline majandusteadus (turg) vs poliitökonoomia (riik) Qatley Erinevad aspektid: majandusteooria, poliitika ja nende mõjutused Neli valdkonda: kaubandus, rahandus, korporatsioonid, areng Kaks probleemvaldkonda: heaolu ja ümberjaotamine Kolm teooriat/ideoloogiat Liberalism : indiviid, vabakaubandus Merkantilism : realism, riik Marksism: klass Poliitilise süsteemi mõju majandusele (Spero) (poliitiline olukord mõjutab majandussüsteemi) Rahvusriigi tekkimise ajastu Merkantilism Suurbritannia hegemoonia vabakaubandus Imperialism merkantilism II MS järgne aeg (sisuline) o Lääs vastastikune sõltuvus o Ida sõltumatus o Lõuna sõltuvus II loeng - Siseriiklikud majandussüsteemid Riikide süsteemide uurimine
Sotsialistid püüdsid leida niisugust ühiskonda mis oleks õiglane ja kindlustaks sotsiaalse võrdsuse kõigile. 21. Miks ja millal need kolm poliitilist voolu tekkisid? 22. Milline pidi sotsialistide utopistide arvates olema õiglane ühiskond? Sotsialistide ideaalühiskond pidi põhinema ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatuslikul planeerimisel ja reguleerimisel. Nende vaated oli kohati naiivsed ja teostamatud. 23. Mille poolest erines marksism varasematest poliitilistest õpetustest? Ta ei olnud rahumeelne ja leplik
2) 1905. aastal alustas tegevust Noor-Eesti rühmitus, mis küll algul ei mänginud nii olulist rolli, aga 20. sajandi alguses esindab eesti kirjanduse ja kultuuri uusi suundmusi uusromantism. 3) Individualismi tõusmine keskseks eluhoiakuks, pani levima ühiskonnateooriaid, millega püüti selgitada sotsiaalset kihistumist. Populaarseks said vasakpoolsed poliitilised õpetused, eeskätt marksism, mis taotles ühiskondliku ebavõrdsuse hävitamist. Ideoloogiad, moraal ning esteetika sattusid pidevate ümberhinnangute keerisesse, need mõjutasid oluliselt kirjanduse mõttelaadi ning kunstivoolu. 2. -ül 1 (Vaata lisa)-mõistekaart 3. - ül 2 (Siuru)
Pole inimesi, pole probleeme. Ühe mehe surm on tragöödia aga miljonite surm on statistika Aus diplomaatia on nagu kuiv vesi või puidust raud. Inimesed, kes hääletavad, ei otsusta midagi. Need, kes hääli loevad, otsustavad kõik. Tähtis pole see, kuidas hääletatakse, tähtis on see, kuidas hääli loetakse Tuntumad teosed "Nõukogude Liidu Suurest Isamaasõjast" "Oktoobrirevolutsioon ja vene kommunistide taktika" Poliitiline Kirjandus, 1947 "Marksism ja keeleteaduse küsimused" Eesti Riiklik Kirjastus, 1951 "Aruandekõne ÜK(b)P Keskkomitee tööst partei XVIII kongressil" Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 "Dialektilisest ja ajaloolisest materialismist" Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 Tuntumad teosed Stalinist Jemeljan Jaroslavski "Seltsimees Stalin" Poliitiline Kirjandus, 1944 "Stalinlik sugupõlv" Ilukirjandus ja Kunst, 1946 "Taga-Kaukaasia vanade tööliste jutustusi Suurest Stalinist" Poliitiline Kirjandus, 1946
Kontinentaalne filosoofia ajastust ja kultuuri-tehnoloogilisest olukorrast. tõde, teadmine versus tuumarelv, kloonimine. eksistentsialism fenomenoloogia marksism, neo-marksism 3. ... on erinevalt tõlgendatavad. Nt "mis on tõde?" võib mõista küsimusena: Mis on ühist kõigil tõestel väidetel? Pragmatism Kuidas ma tean, et lause on tõene? humanistlik instrumentalistlik
Füsiokraatia- Nõudsid feodaalide ehk omanike maksustamist. Nõudsid tööstuse ja kaubanduse doteerimist, et ülalpidamine põllumajanduse poolt oleks võimalikult odav. Olid põhimõtteliselt töövabaduse ja vabakaubanduse pooldajad. Ei paigutanud majandusklassi alla omandita, varata inimesi. Nägi ette, et riik pidi nende eest hoolitsema. Liberalism- Pooldajad pidasid rikkuse allikaks inimese tööd. Asusid teisi kritiseerima. Adam Smith. Tööviljakus sõltub tööjaotusest. Marksism-See õpetus nägi ette ühiskonna ümberkujundamist revolutsioonilisel teel. POLIITILISED ÕPETUSED Liberalism- ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Konservatism- Tekkisid erakonnad, naistel ja meestel ei olnud võrdsed õigused, kaitsta oma maad tootjate ja kauplejate jaoks turgu, kõik ühiskonna liikmed ei tohiks
Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Sotsialismi alla kuulub palju ideoloogiaid: marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt. Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20. sajandil olid sotsialism ja fašismvastandlikud ideoloogiad. Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Sotsiaaldemokraatia sümboliks on erinevais riikides kas punane nelk või punane roos
Uus parlament, nimetas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.augustil liituti Nliga ning sellega oli Venemaa Eesti annekteerinud. See uus parlament valiti ebademokraatlikult. Juhtivask ja suunavaks jõuks kujunes Eestimaa Kommunistlik Partei. Eestis kehtestati NLi seadused ja kohtusüsteem ning natsionaliseeriti rahva varad. Toimus maareform, moodustusid kolhoosid ja sovhoosid. Nõukogude kultuuri suruti Eesti rahvale peale, näiteks tulid kooli sellised õppeained nagu marksism-leninism ja NL'i konstitutsioon. Endisi riigitegelasi vangistati, küüditati ja hukati. Massiküüditamine toimus 14. Juunl 1941. Tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organisatsioon Omakaitse.
probleeme. Ükskõik kui suur arv katsetulemusi ei saa teooriat kinnitada, kuid üksainus vastunäide on otsustav, näidates, et teooria, millest järeldus, mille vastunäide kummutab, saadi, on väär. Popperi teadusfilosoofia rõhutab põhimõttelist erinevust verifikatsiooni ja falsifikatsiooni vahel. Lahendusena demarkatsiooniprobleemile pidas ta väidete ja teooriate teaduslikkuse kriteeriumiks nende falsifitseeritavust. Näiteks psühhoanalüüs ja kaasaegne marksism ei ole selle kriteeriumi järgi teaduslikud, sest nad pole falsifitseeritavad. Popperit mõjutas Albert Einsteini relatiivsusteooria. Iga katse induktsiooni empiiriliselt tõestada lõpeb lõputu regressi või vigase ringiga. Teadusliku teooria tõesust ei ole võimalik tõestada ega empiiriliselt kontrollida. Raamatutes "Avatud ühiskond ja selle vaenlased" ja "Historitsismi viletsus" kritiseeris Popper "historitsismi" ja propageeris "avatud ühiskonda", liberaalset demokraatiat
naturaalmajanduse ideoloog ja leidis, et väärtuste võrdlemisel raha ainult segab. Sama ajastu majandusteadlasi on teise jaotuse järgi liigitatud ka poliitilise ökonoomia teadlaste alla ning seda lähtuvalt majandusteaduse tolleaegsest seotusest riigiga. Karl Marx Karl Heinrich Marx (1818 Saksamaa - 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marksism Omistas masside, eriti proletariaadi osatähtsust ajaloos. Tööline ei müü tööd vaid tööjõudu. Tööjõu kui kauba väärtuse määrab tööaeg, mis on ühiskondlikult vajalik tööjõu tootmiseks ja taastootmiseks. Jaotab kapitali põhikapitaliks ja käibekapitaliks. Analüüsib ühiskondliku kapitali taastootmist ja ringlemist. Merkantilistid Merkantilism on 15. sajandil Euroopas (Hollandis, Inglismaal, Prantsusmaal) tekkinud majandusteaduse suund.
Palju muutusi toimus ka kultuuris. Hakkasid kujunema ja levima uued stiilid arhitektuuris, mis olid näiteks barokk ja rokokoo. Barokis oli eesmärgiks teha hooned võimalikult atraktiivseks. Üks tähtsamaid ehitisi selles stiilis on Püha Peetri kirik. Rokokoo kujunes absolutismi ajal ja selle eesmärgiks oli kaunistada interjööri ja pakkuda lõõgastust. Lisaks stiilidele kujunesid ka uued ideoloogiad. Tähtsamad ja levinumad neist olid konservatism, liberalism, sotsialism ja marksism. Lisaks sellele hakkas levima humanism, mis on inimese ja inimlikkuse väärtustamine. See tõi kaasa muudatused moes, etiketi reeglid, moraali, tehnika ja teaduse. Teadus hakkas kiiresti arenema ja hakati leiutama erinevaid asju. Tähtsamad leiutised on telefon, elekter, grammofon, röntgen, kino, raadio jne. Teaduse arenguga olid tihedalt seotud edusammud koolihariduses. Levis arusaam, et haridus ei ole mõeldud ainult kitsale väljavalitule ringile, vaid kõigile inimestele
filosoof Kierkegaard, lõi oma filosoofia teatavas mõttes vastukaaluks Hegeli omale marksismi filosoofilise külje alusepanija B. Russell ja G.E. Moore astusid heegelluse vastu välja; analüütiline traditsioon, mis valitses ingliskeelses filosoofias enamuse 20. sajandist mõjutanud teatavat parempoolset poliitilist mõtteviisi, mis kujunes fasismi sugulaseks Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale... heegellus, marksism, eksistentsialism, analüütiline filosoofia- hõlmavad suurt osa Hegeli- järgsest filosoofiast suur panus tunnetusteooriasse on jätnud sügava jälje kõikidele filosoofia aladele dialektika rakendamisega ja teaduse aktuaalsete probleemide sügava analüüsimisega lähtuvad Husserl, Heidegger ja Sartre William James´i pragmatism rajaneb osaliselt Hegeli-kriitikal Kolm võtmeideed: reaalsust võib mõista vaid ajalooliste seletuste kaudu maalima ajaloo struktuur on
Burke. Tunnusjooned: traditsioonid, usk oli tähtis, alalhoidlikkus, toetab tugevat riiki, ei pooldanud üldist valimisõigust. liberalism – J. Mill, J. Bentham. Tunnusjooned: oluline üksikisik, riigi roll väike, majanduses ettevõtlusvabadus, pooldasid valimisõiguste laiendamist. sotsialism – R. Owen. Tunnusjooned: kapitalism põhjustas ebavõrdsust, tulevikuühiskond, naiivne, töölisliikumine, tekkis Leibristlik partei. marksism – K. Engels. Tunnusjooned: kapitalistid ja töölised on vaenlased, töölised saavad võimu vägivalla teel, proletariaadi diktatuur. 10. Adam Smithi majandusliku liberalismi ideed: tuleb teha veelgi rohkem tööd ja tekibki majandusliku vabaduse tõttu pidev arengutsükkel. Ühtlasi kindlustavad vaba konkurents ja vabakaubandus ühiskondliku harmonia ja õigluse. 11. Rahvuslik tõus Saksamaal, võitlema hakkasid üliõpilased Jena ülikoolist. 12
annaabi.ee 
