viljasorte, nagu rukis, oder, kaer, hirss. Keskajal ei tuntud veel kartulit. Maaviljeluse areng oli seotud rahvaarvu kasvuga. Enim levinud aedviljad olid kapsas, naeris, peet, rõigas, porgand, sibul ja kõrvits. Suur tähtsus oli kaunviljadel: hernestel, ubadel ja läätsedel. Puuviljadest: õunu, pirne, kirsse ja ploome. KOLMEVÄLJASÜSTEEMI KASUTUSELEVÕTT See võimaldas külvi alla võtta senisest rohkem maad (1/2 asemel jäi kesa alla 1/3 põllust) Põllumaa jaotati kolme ossa. Ühele kolmandikule külvati sügisel talivilja (rukis või nisu). Teisele kolmandikule külvati kevadel suvivilja (kaer, oder, kaunvilju). Kolmas osa jäi kesa alla. TEHNILISED UUENDUSED Varakeskajal kasutasid talupojad puust tööriistu, sest raud oli kallis.
Kordamisküsimused kontrolltööks ELU MAAL (Õ+TV peatükid 10-13) 1. mõisted: ikaldus, polder, Must Surm, kesa, rangid, mõis, koormised, teokohustus, naturaalandamid, kirikukümnis, pärisorjus, sunnismaisus, küla, saras 2. Mis põhjustas keskajal näljahädasid? 3. Iseloomusta keskaja Euroopa ilmastikuolusid. 4. Mis põhjustas Euroopa rahvaarvu kõikumisi keskajal? (nimeta kolm tähtsat tegurit) 5. Koduloomad, põllukultuurid keskajal. 6. Tehnilised uuendused maaviljeluses keskajal. 7. Kolm maaviljelussüsteemi,mida kasutati keskajal. 8
kergesti arusaadav ja kergesti vastatav. Küsimused olid kategoriseritud eri gruppidesse. Esiteks küsimused kodu kohta – palju kasutad vett, elektrit, kuidas köetakse maja jne. Siis on küsimused transpordi ja transpordiharjumuste kohta, toitumisharjumuste ja erinevate kaupade ja teenuste kasutamise kohta. Kalkulaator arvutab ära iga valdkonna puhul inimese jalajälje. (Jalajäljekalkulaator, Ökojälje kalkulaator) Kesa keskkonnas asuva kalkulaatori puhul saab arvutada ära teatud aja jooksul inimese poolt tekitatava jalajälje suuruse. Seal olevad küsimused on veidi täpsemad, kuna sinna tuleb ära märkida täpsed kogused enda poolt märgitud ajavahemikul kasutatud vee, elektri, kütuse kogused. Teisalt tundub mulle, et sellel kalkulaatoril on vähem täpsustavaid küsimusi, mis aitaksid määratleda jalajälge. (Jalajäljekalkulaator, Kesa)
ELU MAAL KORDAMINE 1. Mõisted Ikaldus-saagi osaline või täielik häving halbade ilmaolude tõttu Polder- kuivendatud ja tammidega kaitstud maa-ala, mille pind on allpool naaberveekoguu pinda Must Surm- 1347-1351 Euroopat tabanud suur katkuepideemia Kesa-ajutiselt sööti jäetud põld Rangid-hobusele kaela pandavad puust rakmed, mis ühendatakse vankriga Mõis-maaomaniku suurmajapidamine Koorimised-talupoja kohustused oma isandate vastu Teokohustus-talupoja kohustus maaisanda mõisas töötada Naturaalandamid-maaisandatele andamiks toodud põllumajandus –ja karjakasvatussaadused Kirikukümnis-andam viljasaagilt ja kariloomadelt kirikukogudusele Pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm , mida
mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid). Põlvest põlve harisid talupojad maad esiisadelt õpitut viisil ja suhtusid uuendustesse üsna umbusklikult. Vanad tavad püsisid visalt. Siiski toimus põlluharimises mitmeid olulisi muutusi, arenesid talupoegade oskused ja rakendati paremaid maaharimisviise. Algul oli valitsevaks kaheväljasüsteem. Ühele poolele põllumaast külvati vili, teine aga jäeti kesa alla. Järgmisel aastal pooled vahetati. Nii sai osa maast igal aastal puhkust ja poldu ei kurnatud üleliia. Levinud oli aletegemine. Mets raiuti maha ja süüdati põlema, puhastatud pinnasele külvati siis vili. Nii saadi juurde uudismaad. Ajapikku hakati kasutama kolmeväljasüsteemi: ühele osale põllust külvati suvivili, teisele talivili, kolmas jäeti aga kesa alla puhkama. Selline korraldus oli senisest soodsam, sest
metallitööstus Põllumajandus 19. sajandil • 19. sajandi teisel veerandil algas Eestis põllumajanduse spetsialiseerumine • Konkurents vene sisekubermangude põllumajandusega soodustas põllumajanduse arengud Baltimaades • Arenes ristikheinakasvatus ja kartuli muutus aiataimest põllukultuuriks • Eesti põllumajanduses valitsevaks nn parandatud kolmeväljasüsteem, mille järgi üks kolmandik väljadest oli talivilja, teine suvivilja all. Kolmas, seni kesa all olnud ala jagunes nüüd kesa, lina, ristikheina ja kartuli vahel. Kokkuvõte • Kriis, mis oli 1820. aastal, tõi välja olulised puudused mõisamajanduses, mis omakorda soodustas kriisist väljumiseks tegema muudatusi ning pandi alus majanduse ümber ehitamiseks. Talupoegade elu muutus kergemaks, kui kehtestati 1849. aastal Talurahva seadus, mis piiras mõisnike võimu. • 19. sajand pani aluse tänapäeva laevandusele ning üldse tervele kaubandusele
AS MAASTIK Hr Kaido Kask AS PLIIATS Tallinna mnt 35 12346 Rakvere 15.11.2009 nr K-15/32 ÜÜRISOOV Lugupeetud härra Kask Soovime Teilt üürida ruume seoses õppepäeva läbiviimisega 12.- 13.12.2009. Ootame infot tingimuste ja hinna kohta. Lugupidamisega Mari Murakas Direktor Koostaja: __________________________________________________________________________________ Kesa 3b Tel +372 246 8423 ak 753298007334 12345 Rakvere Faks +372 246 8403 Swedbank rg-kood 5338411 E-post [email protected] KMKR 66542065
12122 TALLINN 15.01.2009 nr 1-25/212 GARANTIIKIRI AS ÄPU garanteerib kõigi kulude katmist, mis on seotud meie töötajate Sirje Siil ja Viktor Varblase sõiduga Kölni messile ajavahemikul 16. – 20 aprill 2009. Arve tasume selle saamisel seitsme päeva jooksul. Juku Ilves Tegevdirektor Tiina Terane Raamatupidaja Telefon 675 3701 Kesa 134 Telefon 675 897 Arvelduskonto 221457811568 13518 TALLINN Faks 675 897 Swedpank E-post: [email protected] Registrikood 222111333
37110240441 Hunt Heino Kabli 13 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5
Rooma Rauaaeg 50 450 eKr Rooma impeeriumi mõjust saanud nime. Rooma kaupmehi meelitasid Põhjala karusnahad ja Läänemere merevaik, mis olid kõrges hinnas. Põlluviljaks sai rukis. Matmise asemel hakati surnuid põletama. Põlluharimine, kaubavahetus, KÄSITÖÖ SEPATÖÖ Maha jäesti tarandkalmed ja hakati surnuid matma korrapäratuisse kivivarekalmetesse. Uuestikoguti küladesse, millele aitas kaasa üleminek KAHEVÄLJASÜSTEEMILE, mille puhul põllud on vaheldumisi vilja ja kesa all. Külad koondusid KIHELKONDADEKS ( 45 kihelk.) 8 maakonda Eestlaste koduks oli REHIALAMU. Kogukonnast lahku löönud suuremaid talusid kutsuti MÕISATEKS. KOLMEVÄLJASÜSTEEM, mille puhul üks osa põldudest olitalivilja, teine suvivilja ja kolmas kesa all. Relvadeks olid VISKE- JA TORKEODAD. USUND oli inimeste vaimses elus tähtsal kohal, usund muutus, tegevusalad võetikasutusele, kombed ja elukohad. VÄGI- arvati et kõikidel elusolenditel on peale füüsilise keha jõud ja vägi
talupoegade maa külge kinnistamine. (talupojad ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada) üks talupoja koormisi feodaali heaks; talupoja töö feodaali majapidamises üks talupoja koormisi feodaali heaks; talupoeg pidi osa saagist ja teistest enda poolt valmistatud toodetest andma feodaalile põlluharimise viis, kus põllumaa oli jagatud 2 ossa; üks osa on vilja all, teine osa kesa all, seega puhkab talupoeg sunnismaisus Eesti talupoeg 19. sajandi alguseni Lääne-Euroopa kuulus maa juurde talupoeg varasel ehk feodaalile keskajal oma Vene talupoeg maapidamine kuni 1861 õigus perekonda luua Õpik lk 30 majandus eluks vajalik
rauaaeg 800 * relvad ribapõllud mitmest talust, kujunesid * vanad tarandkalmed, kivikalmed *hõbe ja kuld esemed *kaheväljasüsteem (üks osa külad * kaasa panek vähenes * mõõgad, võitlusnoad põllu all, teine puhkas * ühiskonna kihistumine * liivast kuhjatud kääpad (Kagu- (kesa), kasutati karjamaana) Eesti), põletusmatused, väheste * relvade valmistamine panustega * künnipõllundus (ader) * rahutu aeg (sõjakäigud ja röövretked)
puidust saadav tuhk oli väetiseks. Põldu kasutati 2-5 aastat. Peale kasutamist jäeti ala sööti, kuni uus mets peale kasvas. Aletamiseks sobivad happelised mullad, kus tuhk annab väetisena suuremat efekti. Ja lisaks on paremad savikad, mitte liivased maapinnad. Põlispõllundusega oli üks ja sama põld väga kaua aega ühe ja sama koha peal. Põlispõllunduses kasutatikolmeväljasüsteemi: ühel osal põllust kasvas suvivili, teisel osal talivili ja kolmas osa põllust oli kesa all (puhkas). Inimesed kasutasid põlispõllunduse juures ikka veel alepõllundust, sest siis ei pidanud põldu väetama. Külade juures paiknevad põllumassiivid olid jaotatud küla talude vahel. Põldude paigutuse ja leviku määras sõnnikuvedamise kaugus.
kammkeraamika-arenenud oskused meisterdamises,üleni töödeldud tööriistad,veekogude ääres elati,ridades,ukseavad veepoole,kaunistatud savinõud,laibamatus,vahest elamu põranda alla,venekirvekultuur(nöörkeraamika) hoolikalt töödeldud kivi,alepõllundus,loomakasvatuse algus,tekkis sisemaa asustus,rahvas rändas,korilus,asulast väljas matmispaigas,külili kägarasse.kaheväljasüsteem-2 põldu kordamööda külvati vilja.kolmeväljasüsteem- talivili,suvivili ja kesa. Suitsutuba(rehetuba)-1 toaline maja,palkidest, ilmakorstnata, suitsuaugud, viljakuivatus.Rehielamu-mitmetoaline,puhtad kambrid,rehetuba.Eesti haldusjaotus- kihelkonnad(üksikud külad)45tk,maakonnad(mitu kihelkonda)8tk- virumaa,rävala,järvamaa,harjumaa,läänemaa,saaremaa,ugandi,sakala.Kunda kultuur: vanim,ühelaadsed muistised,mis on ühendatud kunda kultuuri nime alla.Asva kultuur:saaremaal,kindlustatud asula,looduslikult kaiststud paigas,püsivalt elati,suitsutoad
KODUTÖÖ 1. Hille Kesa Leida osatuletised fx ja fy kui 1. f(x,y) = 2x² 3y 4 fx' = 2x 0 0 = 2x fy' = 0- 3- 0 = 3 2. f (x,y) = (xy1) ² = (u)² fx' = 2u * y = 2(xy 1 )* y = 2xy² - y fy' = 2u* x = 2x²y x 3. f (x, y) = x / x² + y² = x / u fx' = (x ² + y ²) 2x ² / (x ² + y ² ) ² fy' = (x ² + y ²) 2x y / (x ² + y ² ) ² 4. f(x, y ) = e x y ln y fx' = exy y lny + exy fy' = exy x lny + exy/ y Leida määramispiirkond ja kirjeldada neid 1. f (x, y) = 1 / x2 + y2 Kuna tegu on jagatisega, siis on kitsenduseks, et nimetaja st. x2 + y2 >=0 ning x >= y, kuid x=y / 0 sest vaadates funktsiooni ei saa 0 jagada, x= 0 on katkevuspunkt. x (-; 0) ja (0;), kuid funkt...
• Tänapäev-Lehm annab u25 liitrit piima • Suurused suurenesid • 11. saj: Rangid Pildil on kujutatud tööhobust koos rangidega http://hobukool.blogspot.com.ee/2013/01/pollumajandus-nr8-27- veebruar-1935-iii.html Kolmeväljasüsteem Põld on jaotatud 3- osaks: • Talivili • Suvivili • Kesa • Kasutati ka teisi põlluharimisviise Kolmeväljasüsteemi skeem http://image.slidesharecdn.com/elumaal-141101032211-conversion- gate01/95/elu-maal-13-638.jpg?cb=1414812190 Põllutööriistade uuendused • Tööriistad algselt puust, sest raud oli kallis • Hakati põldu kündma ratasadraga • Leiutati vikat • Hakati hobuseid rautama, et kabjad viga ei saaks.
pronks jõudis eestisse-sõled,ripatsid,sõrmused jms. Rauaaeg&viikingid. Linnused.külade kujunemine.ribapõllud.peideti maasse hõbeaardeid.läänenaabrid:skandinaaviamaad>suhted:kaubavahetus,sõjaretked.lõunanaabrid:idasl aavlased,liivlased>suhted rahumeesed.idanaabrid:slaavlased,soomeugrilased>suhted rahumeelsed 10.saj lõp teravnesid. Eestlased muinasja lõpul maahaimine.maasuurust arvestati adramaades(hariti 1 adraga)kolmeväljasüsteem(talivili,suvuvili,kesa).loomapidamine,küttimine,kalapüük,metsamesin dus.käsitöö valmistati ise.hõbeehted läksid moodi.tegelti peamiselt vahetuskaubaga(eestisse:hõbe,pronks,sool,relvad,riidesordid).elamuks oli suitsutuba mida kasutati ka vilja kuivatamiseks.tähtsamaks haldusüksusteksolid kihelkonnad,mda 13.saj.alguses oli umb 45.muinasaja lõpul oli alanud nende liitumine suuremaks maakondadeks.arvati et
Heinategu Ettevalmistused heinateoks · Heinategu algas kohe pärast kesa kündmist. · Heinateoks kasutati vikatit. · Vikati löeks valiti tavaliselt kuusepuu, mis oli ülaltpoolt käe järgi pisut kõveraks kasvanud. · Vikati tera tegi kas sepp või osteti see rändkaupmeestelt. Vikat · Vikati igal löel oli kaks käepidet. · Tera kinnitati otsa toomingavitsaga · Toomingavitsu tehti sirgetest ja peenikestest toomingaokstest. · Lääne-Eestis olid vitsade teravdamiseks käiad, Lõuna-Eestis luisud.
37110240441 Hunt Heino Kabli 13 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9
enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad. Põllumaa jagunes 2 ossa: ühe moodustasid mõisapõllud, teine oli jagatud talupoegadele. Talupoegadel tuli teha mõisategu: harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile. Lisaks sellele pidid talupojad tasuma loonusrenti st. andma feodaalile osa oma saagist. Põlluharimisel kasutati kaheväljasüsteemi, mis tähendas, et poolele põllumaale külvati vili, ülejäänu jäeti kesa alla. Järgmisel aastal pooled vahetati. Levinud oli ka aletegemine: mets raiuti maha, kuivatati ja süüdati siis põlema. Pärast maa kobestamist külvati sinna vili. Aleteoga saadi juurde uudismaad, mida võis hiljem põlipõlluna kasutama hakata. Eesti hakkas muinasaja lõpul välja kujunema meie taludele iseloomulik rehielamu. Algul oli see vaid üks suur ruum, mida köeti suure korstnata reheahjuga. Lisaks eluasemele täitis rehielamu ka viljakuivatuspaiga ülesannet.
Eesti muinasaja lõpul Muinasaja lõpul oli Eesti juba ühtlaselt asustatud. Tihedam asustus oli KeskEestis ja viljakamatel aladel. Asustamata olid soised alad, kus olid kehvad põllumaad.Põlluharimine oli muinasaja lõpul tõusnud kõrgele järjele. Põllupidamises kasutasime kolmeväljasüsteemi: ühel osal põllust kasvatasime suvivilja, teisel osal talivilja ja kolmas osa põllust oli kesa all (puhkas). Ka karjakasvatus oli muinasaja lõpul oluline tegevusala. Kalapüügi ja küttimise osatähtsus vähenes, kuid ikkagi andis see meile olulist leivakõrvast. Mõnel pool tegeleti ka mesindusega. Mesi oli tähtis toiduaine, tollal ainus magusaine. Tollel ajal pidime oskama käsitööd, kuna kõik majapidamises tarvilikud riided, riistad ja esemed valmistasime ise. Peamiseks käsitööks oli ketramine ja kudumine, metalli ja puutöö.
skraa-rae poolt kinnitatud põhikiri mis kujundas tsunfti siseelu tsunft-käsitööliste ühing gild- kaupmeeste ühing linnafoogt- maaisanda bürgermeister-oli linna nõukogu juhatus toomkirik- piiskoppkonna peakirik raad- linna võimuorgan trääl-olid orjad, võisid muutuda sõjavangid võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud vabadik-maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja maavaba-neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad üksjalg-oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning tegid endale väikse talu ääremaale teenijatüdruk-tegi talus lihtsamaid töid (oli teenija ) raha eest sulane- tegi raskemaid ja räprasemaid töid talus raha eest
nende käes hästi, sest nad võtsid oma tööd tõsiselt. Endamõistetavalt toimis ehitustööd täielikult saladuskatte all. Neid oli siin viis poissi, see oli kogu nende kamp. Härra Maase Habemetutt oli tähtsalt õieli ja ta hoidis mõlemat aia röövlit pluusikraest. Nagu võis oletada keeraski härra Maasi sisse proua Sikka üürimaja õueväravast. Ülo ja Ats oli varastanud 2 korvitäit võõrasemasid ja sõid seal maasikaid. Mis siis nüüd saab, küsis viimaks proua Kesa. Loomulikult tuleb kahjud kinni maksta. Kuid härra Maasi leidis väljapääsu, proua tulgu temale võla eest aeda tööle, ta makstab viisteist senti tunnis. Nad vaidlesid ja tingisid kaua ,kuni leppisid 18 sendile tunnis. Järgmisel hommikul nagu kogu eelmise õhtupooliku olid Raudsikud toimekalt kindluse juures, kuid kindlus ise oli liputa. Ragulka ronis üsna juhuslikult kindluse lipubastionile ja märkas kohe vaenlast. Nende võit ja meie häbi ja kõik
Poole põllumaast saime endale ja teine pool oli mõeldud mõisale. Põllu omamiseks peame täitma kohustusi feodaali heaks. Feodaal saab kogu mõisapõllu saagi ja me peame loonusrenti maksma ehk poole oma põllu saagist feodaalile andma. Sageli me anname vähem kui pool oma saagist, sest meil on vähe süüa. Meie peres on levinud kolmeviljasüsteem. Kõigepealt jagame põllu kolmeks osaks, siis ühele osale paneme suvivilja, teisele talivilja ja kolmanda jätame aga kesa alla puhkama, nii saab rohkem vilja. Me künname põlde hobustega, sest nii saab kiiemini. Kui päike juba maaserval oli, läksime perega koju õhtusööki sööma ning pärast seda magama. Meie maja on väike ja sellel on üks tuba. Toal on kolm akent. Kuna klaase aknal ei ole, käivad sinna ette puust luugid. Toal on ka puust uks. Toa keskel on ahi, mille suits pääseb välja akendest ja seina pragudest. Magamiseks on meil heinaga täidetud voodi, millel magab kogu pere
ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Luulekogud Näitsik ja päitsik Näitsik, päitsik. Pärga punus näitsik. Võililled! meelest unus päitsik. Päi-päi päike mine, et saaks õhtuline! eelmine · järgmine Pani pärja pääle mätta. Päitsik söömata ei võinud jätta. Näitsik! Iu-iu ike, ike! Päevale sai rike. Lõhnas ristikhein ja kesa laotet sõnnik. Põles päikse pesa kaotet. Tsio-tsio, eo-eo! Tillu peoleo! Ürgmägestikus Mis imelinde taevas tiirleb? O need vabaduse linnud, Silm vaevu seletab neid maast. kes lendavad mul üle pää. All päikest külmas õhus kiirleb All põrmu varisevad linnad lind iga nagu hõbelaast. ning lõhkeb mägestiku-jää. äev päeva järel kaugel kõmab kui Päike üle Austria. Viin, Salzburg, München tules kumab ning põrmus põleb Saksamaa.
jooma tulnud metsloomi(meso);Kammkeraamika kultuur-asulad paiknesid jõgede,järvede,mererannal või isegi väikesaartel.levis ulatuslikul territooriumil :lõuna-lätist kuni põhja-soomeni ja loode-venemaa aladel(neo);Nöörkeraamikakultuur- isel tunnuseks olid venet e paati meenutavad,väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved(3000eKr);Eestlaste esivanemad-eesti esimesed asukad tulid lõuna poolt,kinnitatud pulli asulast leitud esemetega Kesa- Taliteravilja kasvatamiseks ettevalmistatav külvikorraväli.
· Ind-emaslooma perioodiline sugukihu · Indlemisperiood-aeg mil emasloom indleb J · Jõudluskontroll-kontrollitakse looma piima ning looma ennast(piima valjalüps) · Jõusööt- suure toitainetesisaldusega, vähese vee ja kiudainega sööt · Jahuti- seade vedelike v. gaaside jahutamiseks, jahutusseade · Jahu-jahvatatud teravili K · Kaheväljasüsteem- maaviljelussüsteem, mille puhul üks osa põldu oli vilja, teine osa kesa all. · Kahetaktiline mootor- kaks kolvikäiku kestva töötsükliga · Kõrreline- sugukond üheidulehelisi taimi, millel on kõrs · Kultivaator-maaharimistööriist · Karboraator- sisepõlemismootori osa, kus moodustub küttesegu vedelkütusest ja õhust. L · Lüpsmine-piima väljutamine looma udarast · Lehm-emane veis · Laut-koht kus peetakse loomi · Lehmik-noor emane veis · Looduslik karjamaa- harva v
peale surma esivanematesse, hirm surma ees 3) Pronksiaeg ja rauaaja algus; Pronksiaeg (~1800a eKr - ~500a eKr.) oli Eestis vähetähtis periood, sest Eestis ei leidu vase ega tinamaaki, oli kallis ja pidi sisse ostma. Kivikalmed, kindlustatud asulad, kivikirstkalmed, uued ehte- ja savinõutüübid, mehed hakkasid habet ajama, võeti kasutusele ader, Rauaaeg (~500 eKr – 13. saj.) Uued ehted, tarandkalmed, kolmeviljasüsteem (kesa, talivili, suvivili), tähtsad olid ka karjaloomad (sõõnnik), rukis 4) Kirjutamata ajalugu. Eesti ajaloost Euroopa keskajal jutustavad meile peaaegu ainuüksi arheoloogilised allikad. Põhja poole hakkasid tungima balti hõimud, hõivates tänapäeva Põhja-Läti alasid. Oma asuala laiendasid slaavlased. Taastus skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis tõi kaasa röövretked. Linnused oli palju. Kaheväljasüsteem. Peitleiud, hõbemündid.
Kordamine. Seisused ja seisuste kogud; rüütlid, aadlikud, talupojad; keskaegne linn ja kaubandus; rüütli-, talurahva- ja linnakultuur 1. Uuendused põllumajanduses kõrgkeskajal. Uuenduste tulemused/tagajärejd. 11. sajandil leidsid põllumajanduses aset mitmed uuendused: a) kasutusele võeti ratasader b) Rongide leiutamine, mille tulemusena sai rakendada härja asemel hobuse. c) Üleminek 3 väljasüsteemile. Suurvili, taluvili, kesa. d) laienes vesiveskite leiutamine, juurde tulid tuuleveskid. Tagajärjed: inimestel oli rohkem süüa. Paranesid inimeste toiduolud, mis muutsid inimesed haigustele vähem vastuvõtlikumaks ja rahvaarv maailmas suurenes. Võeti kasutusele järjest rohkem maid. Paljud inimesed siirdusid linnadesse, mis tõi kaasa linnade kasvu. 2. Rüütliks saamine
Sookurg Ehkki sookurge võib näha eri maastikes, vastab tema nimetus hästi tema põhilisele pesitsuspaigale soole. Eestis leidub palju soid, aga ka külasid ja mägesid, mis on tema järgi nime saanud. Värvuse järgi kutsutakse teda veel hallkureks ning muude tegutsemispaikade järgi ka mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi- ja rukkikureks. Hulgaliselt on teada sookurega seotud rahvajutte ja ilmatarkusi. Sookurge on läbi aegade austatud, kuigi samal ajal ka jahisaagina ihaldatud. Pesitsusasurkondade suurust on raske hinnata, sest liik pesitseb hajusalt raskesti ligipääsetavatel märgaladel. Euroopas kokku pesitseb hinnanguliselt ligikaudu 80 000 paari ja maailmaasurkonna suurus on umbes 100 000 paari. Sookurg pesitseb üksikpaaridena mitmesugustel märgaladel, peamiselt soodes
(Hennoste 1998:83) Künkal, kus keset põldusid, (Alver 1989:294) laulsin ma inetu ilusaks. Laulsin mina kokku laulujõed, kõige pühamad elutõed. (Alver 1989:303) Udus talihommik virgub sularõske. (Hennoste 1998:87) Ja päikesekiirtega ühte (Hennoste 1998:88) üle heliseva luiteliiva keerleb kajakate legendaarne lend. (Hennoste 1998:82) Madal taevas, kidur kesa, soo ja rabadik. (Alver 1989:356) Udus mustav haga, tume saatus nagu valukiljatus. (Alver 1989:357) Nii keerlen kodumaata, mind iga tuulepuhk võib õhuvalda saata. (Hennoste 1998:83) Tunnid helepalgsed pikka kaovad, pikka läände lookleb raugust õhkav rand. (Hennoste 1998:82) Nii südaööni sumpasime ringi. (Hennoste 1998:85)
majapidamine, alepõllundus ->põlispõllundus, kivikirstkalmed, tarandkalmed.Rooma rauaaeg 50-450pkrarenes kaubavahetus ja käsitöö, rooma ajaloolane tacitus mainib AESTE a 98pkr, rukis ja surnute põletamine.keskmine rauaaeg ja viikingiaeg-olud eesti naaberaladel muutusid rahutuks, linnuste rajamine keskmisel rauaajal 450-800, inimesed koondusid küladesse>kihelkonnad>maakonnad, ribapllud, mindi üle kaheväljasüsteemile:kesa ja viljapõld, maeti vanadesse kalmetesse, kagu eesti kääpad, aardeleiud, kuningas ingvari sõjaretk eestisse ua600, lõunakaares idaslaavlased, balti hõimud ja liivlased. Viikingid eestis- 800-1050, Norvegr,Vestvegr,Austervegr-kaubateed,ruunikivid,venekroonikad nimetavad neid tsuudideks.Eesti muinasajalõpul- 150-200k inimest, vabad inimesed ja orjad, heledad ja pikad inimesed, eluiga30a, laste suur suremus, naise kõrge seisund
Pole teada linnuseid ja kalmetesse ei pandud kaasa relvi. Vanem Rauaaeg. Sesoonne küla- kogukond muutis asukohta teatud piirkonnas. Reviir-territoorium, mille piires muudeti asukohta. --> aastaringne küla. Keskmine Rauaaeg · u. 450-800 pKr. · Keskmisel rauaajal tekivad uuesti külad( üksiktaludest tekkisid külad) · Võetakse kasutusele kaheväljasüsteem. (põllud on jaotatud kaheks, sööt ehk kesa +kasutatav maa) · Ribapõllud- põllud mis olid jagatud igale perele oma riba mida harima pidi.Taheti taotleda võrdsust (tehti koos, või vähemalt üheaegselt).Peamised teraviljad: nisu,oder, kaer. · Hakatakse ehitama linnuseid.(7-8 saj). Paljud neist on kasutusel muinasaja lõpuni. 2 tüüpi linnuseid: LINNAMÄED (kolmest küljest kaitstud, ühel kunstlik vall) ja MAALINN (kunstlik vall) Linnused pidid paiknema külade läheduses.
ringvall-linnus-linnus, mille kõik seinad on kunstlikult kuhjatud vallid linnus-asula-asustuse tüüpolukord, kus linnus ja asula olid üksteisele lähedal 14) KÜLAD JA PÕLLUD Avaasulad koosnesid mitmest talust ja kujunesid külad. Külade kujunemisel muutus ühtlasi põllusüsteem. Sellest ajast on tuntud esimesed ribapõllud. Põllud jagati ribadeks, et iga talu saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad,sest maad polnud viljakad. Igal aastal oli vilja all üks põlluosa ja teine osa(ehk kesa) puhkas. Kesa kasutati sel ajal ilmselt ka karjamaana ning ühtlasi väetas loomasõnnik mulda. 15)RIKASAARE RELVALEID Leiti 54 odaotsa ja 7 võitlusnuga. Relvad võidi maha matta 3´me maakonna vahelise lepingu sõlmimisel. Tegemist võis ka olla ohvrianniga omaaegsesse veekogusse. 16)SÕJALISED KONFLIKTID NAABRITEGA Ingvari sõjakäik-ca aastal 600 tegid Rootslased sõjaretke Eestisse, peeti maha lahing mererannal, kuningas Ingvar tapeti ja ta on maetud ,,Kivi kõrvale"
Ketser – kristlane, kelle tõekspidamised ei ühti katoliku kiriku omaga. Inkvisitsioon – kiriku kohus ketserite üle Läänisüsteem – maavaldus koos talupoegadega(lään=sõjakäigud) Gild- kaupmeeste/käsitööliste ühing Skolastika-keskaegne filosoofia Koraan-islami usu pühakiri Klooster-eraldatud munkade elupaik Ketserlus-usust taganemine Piibel- ristiusu pühakiri Trubaduur-rändlaulik Keiser-impeeriumi juht Saaga-kangelaslaul Põllumaa jagunes- talivili, suvivili, kesa - 3 väljasüsteem Islami usu pühakiri- oraan Kaubalinnade liit Põhja- Euroopas - Hansa - Liit Linnavalitsus keskajal- raad Usuteadus - teoloogia Ülikooli juht- rektor Keskaegne filosoofia- skolastika Ebateadus, erinevatest ainetest püüti saada kulda - alkeemia Maavaldus koos talupoegadega, anti vasallile kasutamiseks - lään Islamiusu pühakoda – mošee Islami usuvool- šiidid
• Sookurg on kaitse all kõikides maades, kus ta kas pesitseb või kust läbi rändab. • Koostatud kaitsekorralduskava. (Esimene 2003. aastal) • Sood on looduskaitse alla. Mida peaks kaitseks veel tegema? • Elektriliinide vahetus Kuidas on liigi arvukus ajas muutunud? • Kaitse alla võtmisega on arvukus paranenud. • Viimase punase nimistiku alusel ei ole sookurg enam ohustatud. Huvitavad faktid • Sookurge kutsutakse ka – hallkureks(värvuse tõttu), mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi- ja rukkikureks(tegutsemispaikade järgi) • Ei ole levinud ainult Antartikas ja Lõuna-Ameerikas. • Sookurg toob lennates kuuldavale vaikset „luksumist“. • Pikim eluiga on teadaolevalt 17 aastat. • Tiibade siruulatus – 2,5 meetrit. • Ei lasku kunagi puule. TÄNAN KUULAMAST ! Kasutatud kirjandus • Adojaan, K. & Sarapuu, T.(2005). Sookurg. Eesti loomad. MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, Tartu Ülikool. Külastatud aadressil http://bio.edu
liikide lõikes 8 kogus liikide - sortide lõikes müüjate lõikes 9 maksumus liikide - sortide lõikes Töötajad Isikukood Nimi Vald Palga aste 44002110722 Hunt Aili Kabli 12 37110240441 Hunt Heino Kabli 13 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 35404050446 Kadak Priit Tali 12 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 38104220473 Känd Aare Kabli 13 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 38005180669 Pajusaar Hanno Tali 9 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12
rauatootmiskeskused, adramaa, kolmeväljasüsteem, vahetuskaubandus, mitmenaisepidamine, malev, linnused, maakonnad, külad, suitsutuba, varanduslik ebavõrdsus. Rauatootmiskeskused kujunesid muinasaja lõpul Virumaal ja Põhja-Saaremal, kus sulatati sadu tonne rauda. Adramaa oli kui pinnaühik, Adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi. Kolmeväljasüsteem-suuvili, talivki, kesa. Arenenud oli kästitöö, vahetuskaubandus. Elati suitsutoas. Kujunesid külad ja maakonnad. Vakustamine-maksusüsteem, ja küla jagati vakusteks. Normaalseks peeti mitmenaisepidamist. Malev ehk ühe maakonna sõjaline üksus. Muinasaja lõpul oli Eestis kihelkondlik jaotus, mille keskusteks olid linnused. 13. Milline oli muinasaja naise roll ühiskonnas, kaks erinevat käsitlust. Naise
Põllutööd Vanimaks teraviljaks oli oder. Kasvatati ka nisu, kaera, hernest, uba, naerist ja lina, hiljem lisandusid kapsas ja kaalikas. Tänase tähtsaima leivavilja, talirukki kasvatamine algas 11. saj. teisel poolel. Talirukki levimine tähendas muutust kogu maakasutuses. Kujunesid eeldused kolmeväljasüsteemi tekkeks, mille puhul vaheldusid talivili (rukis), suvivili ja kesa. Vimalik, et selline põllumaa kasutamine oli tuntud juba 13. sajandil. Alates 16. saj. esimesest poolest oli kolmeväljasüsteem üldlevinud ja tavaline nii talu kui mõisapõldudel. Sõnnikuvedu Kolmeväljasüsteemi puhul peaks põllumaa saama sõnnikut igal kolmandal aastal, 17. saj. andmete järgi sõnnikunappuse tõttu tegelikult 69 aasta tagant. Talupõldudele jätkus sõnnikut
arheoloogiline kultuur sarnaste leidudega kultuur, soorauamaak pruunikas roostekänkraid meenutav maak, aletamine alepõllu tegemine ehk põllu saamine metsa maha rajumise ja puude põletamise teel, söödiviljelus põlluharimissüsteem, kus osa põllust olu söödi all e puhkas ja teine osa vilja all, kolmeviljasüsteem põlluharimissüsteem, kus osa põllust oli talivilja, osa suvevilja ja osa kesa all, kivikirstkalme ringikujuliste müüridega piiratud eriline maapealne hauarajatis, tarandkalme nelinurksete müüridega piiratud maapealne hauatisaraj, linnus järskudele nõlvadele ja suurtele küngastele rajatud kaitseehitis, tsuudid eestlaste ja mõningate teiste idapool elanud läänemere soomlaste nimetus vene kroonikates, adramaa ühe adraga haritav maa, malev maakonna väeüksus, mis koosnes ratsa- ja jalameestest, animism elusa ja eluta looduse hingestamine,
mõjuvusest, ehedusest. Ilu on piltidel olemas, kuid pole emotsiooni, lugu. Näiteks foto sügisese pargiga taustal seisvast pigem uhkelt riietatud naisest jättis üsnagi sisutühja mulje, sarnanedes natuke moefotodega. Siiski, portreedel on enamikus oma nõnda öelda lugu olemas. Modellide väljanägemise järgi võib öelda, et on üritatud kujutada kaotatud võitlusi ja endiselt kripeldavaid unistusi läbi nukra, räsitud ilu. Kohati on see ka õnnestunud. Paeluvaim neist piltidest on kesk kesa seisva neiuga taies, kus foto meeleolule annab palju kaasa südasuvise udu lummas niit. Samas on naise pilgus laibalikku tuimust, alistumust ja ükskõiksust, mis sobivalt jutustavad kaotatud unistustest. Portreepiltide toonides on jäädud enam vähem samaks maastikupiltidega, samas valguse kujutamine on portreepiltidel justkui tahaplaanile jäetud. Minule jättis näitus pigem meeldiva mulje. Sisu on ühesõnaga olemas, kuid puudu jäi nö vau-
f) tegeleti küttimise, kalastamise ning korilusega. · Nöörkeraamika ajal tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega(3000. Aastat ekr.) a) Maeti kägarasendis käsi pea all. Kunda kultuur->kammkeraamika kultuur->nöörkeraamikakultuur. 3) Eesti muinasaeg pronksiajast 13. sajandi alguseni. · Tabel · Mõisted: Kaheväljasüsteem- ühel põllu poolel kasvati vilja ja teine pool oli kesa, siis vahetati. Kolmevälja süsteem- ühele põllule talibili, teisele suvivili ja kolmas kesapõld. Ringvall linnus- rajati tasasele maale, olid suured. Adramaa- maa mida sai ära künda ühe adraga, maamõõtühik. Vahetuskaubandus- kaup kauba vastu Vahenduskaubandus- kaup osteti edasi müügiks Malev- muinas eesti sõjaväeline üksus. 4) Muinas maakonnad:
ja kodus valmistatud käsitöötöödetest. Edusammud põlluharimises Põlvest põlve harisid talupojad maad esiisadelt õpitut viisil ja suhtusid uuendustesse üsna umbusklikult. Vanad tavad pusisid visalt. Siiski toimus põlluharimises mitmeid olulisi muutusi, arenesid talupoegade oskused ja rakendati paremaid maaharimisviise. Algul oli valitsevaks kahevaljasüsteem. Ühele poolele põllumaast külvati vili, teine aga jäeti kesa alla. Järgmisel aastal pooled vahetati. Nii sai osa maast igal aastal puhkust ja poldu ei kurnatud üleliia. Levinud oli aletegemine. Mets raiuti maha ja süüdati põlema, puhastatud pinnasele külvati siis vili. Nii saadi juurde uudismaad. Ajapikku hakati kasutama kolmeväljasüsteemi: ühele osale põllust külvati suvivili, teisele talivili, kolmas jäeti aga kesa alla puhkama. Selline korraldus oli senisest soodsam, sest nüüd külvati igal aastal kahele
Talupoegade igapäevane toit oli nisu-,või rukkileib ,hirsi-ja kaerapuder,hiljem ka tatrapude,ja pealerüüpamiseks kali või õlu.Leiba söödi palju.Puhast leiba saadi vaid headel saagiaastatel.Sagedane oli aga aganatega segatud jahust tehtud leib.Metsast korjati pähkleid,marju,seeni ja muid metsaande.Pühapäeviti ja pühade ajal söödi ka liha ja mune. Põllu harimises oli valitsevaks kaheväljasüsteem,kus ühele poolele põllumaast külvati vili,teine aga jäeti kesa alla.Levinud oli ka aletegemine. Ajapikku hakati aga kasutama kolmeväljasüsteemi:ühele osale põllust külvati suvivili,teisele talivili,kolmas jäeti sööti.Kolmeväljasüsteem oli nendest kõigist eelnimatutest harimisviisidest kõige soodsam.Feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad kandma koormisi e.töötama fodaali heaks.Hariti mõisapõlde ja tehti majapidamistõid,kuid talupojad ei nurisenud oma saatuse üle ja olid rahul sellega,mis neil oli.
Naised ja lapsed olid need, kes käisid metsas korjamas erinevaid taimi, taimede õisikuid ja juuri. Mehed aga tegelesid küttimisega. Mida rohkem aeg edasi liikus seda rohkem hakati mõtlema sellele, et toit kodule lähemale tuua. Aegamööda hakkasid välja kujunema ka põllumajandus ja loomakasvatud. Ajaloost oleme õppinud, et juba muinasaja lõpul oskasid eestlased kasutada kolmeväljasüsteemi see tähendab, et ühel põllul kasvatati suvivilja teisel talivilja ja kolmas oli kesa all ehk puhkas. Sellise süsteemi väljakujunemine oli kasulik, sest varem kasvatati ühel põllul samal aastal suvi- ja talivilja ning sama põldu kasutati ka järgmisel aastal selle tulemusena muutus aga põld mõne aasta pärast kasutuks, sest selle muld polnud enam viljakas. Sellel ajal olid eestlastel olemas ka juba algelised põllutööriistad. Kindlasti oli neil olemas ader, sest me teame, et olid olemas adramaad(kindla suurusega põld, mida oli võimalik adraga harida).
See polnud tähtis periood Eestis kuna Eesti maavarades ei leidunud vaske ega tina. Pronksi ei saanud mitte kuidagi, see oli kallis ka ehk seda ei saanud endale lubada ka. Rauaaeg sai alguse umbes 500 ekr ja kestis kuni 13.saj. Õpiti kasutama ja ise valmistama (sepitsema) rauast asju. Põhiametiks sai sepp. Õpiti ka põldu harima (kaer, oder, nisu, rukkis). Tekkisid kanjad ja alepõllundus (algselt kahe põllu süsteem kuid hiljem kolme (talivili, suvivili, kesa)) 4) Kirjutamata ajalugu. Eestis algasid rahutud ajad 5.sajandil ning muinasajal need ei lõpe. Hakkasid kujunema riigid ja see mõjutas ka eestlasi. Eestlased ei rännanud, kuid rahvasterändamine mõjutas neidki: põhja poole hakkasid tungima balti hõimud, hõivates tnapäeva Põhja-Läti alasid, slaavlased lainedasid tunduvalt oma asuala, taaselustus skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis tõi kaasa röövhetked. Eestis peetud taplustele viitavad mõned ruunikivid ja Salme laevamatus
) G U Liblikõielised Enamasti ühe- või mitmeaastased K rohttaimed. Õied ebakorrapärased, O õisikute või üksikõitena, külgvaates istuva liblika kujulised (hernes, N ristik, uba, mesikas, lutsern jt.) D Korvõielised Ühe- või mitmeaastased rohttaimed. Arvukalt väikesi õisi õisikuna korvi- kujulisel laial õiepõhjal (võilill, kesa- lill, karikakar, päevalill, paiseleht jt.) Süstemaatika alused Roosõielised Roos Mitmeaastased põõsad. Õis suur, P viietine. Viljaks õiepõhjast moodus- tunud ebavili (harilik kibuvits, mets- E kibuvits, kurdlehine roos jt.) R E Maran K Mitmeaastased rohttaimed. Õied väikesed, korrapärased, viietised. O Varred peened, sageli roomavad.
naabruses kujunenud riiklike ühendustega. Vana-Vene riik oli lagunenud.Venemaa osal, Novgorodi feodaalvabariigil, polnud üksi jõudu eestlaste alistamiseks. Vahel tegid venelased rüüsteretki, peamiselt Ida-Eestisse. Ka eestlased tegi rüüsteretki vastu. 10.millised muutused inimeste elatusalades toimusid muinasaja lõpus? Kui varem kasvatati otra, siis alates 11.saj levis talirukis. Põllumajanduses võeti kasutusele kolmevÄljasüsteem.- talivili, suvivili, komas oli kesa. hakati tegelema metsamesindusega vahenduskaubandus 11.millised muutused toimusid ühiskonnas muinasaja lõpus? suurenes varanduslik ebavõrdsus rahvaarv suurenes algas kihelkondade liitumine luksuskaubad jõudsid Eestisse 12. muinasusund Üheks muinasusu põhimõisteteks ja elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge ja jõudu. Väge võis olla ka sõnades- loitsud, nõidumised, haiguste ravimine.
rõuge), kalevipoja säng (ida-eesti voortel külgedel looduslikud nõlvad, otstel vallid kraaviga; alatskivi), ringvall-linnus (lääne-eesti tasasel maal kunstliku valliga; valjala, varbola) b) Põlluharimine esimesed ribapõllud talude vahel jagati põld pikkadeks ribadeks, tagamaks kõigile võrdne osa head ja halvemat maad. Põldu künti raudotsaga puuadraga. Kaheväljasüsteem põllumaa & kesa karjamaana + sõnnik väetiseks. c) Kivikalmed vanad tarandkalmed (uudseks oli relvade panustamine), uued kivikalmed (korrapäratud kivivaremed, panuste hulk vähenes, üksikud rikkalike panustega kalmed (hõbeehted, relvad), ülikute rikkuse kasv ja süvenev kihistumine ühiskonnas). d) Liivakääpad põletusmatused väheste panustega. e) Aarde- ja peiteleiud ehted, relvad, tööriistad. Põllumaadel, asulates, kalmetes, soistel aladel
L- Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus tugeva kuningavõimuga. Hiliskeskajal(14-15 saj.) kiire areng pidurdus, üks põhjuseid katkuepideemia, E toibus ja linnaelu, rahamajanduse areng jätkus, feodaalkord murenema järk-järgult. Kõrgkeskaeg. Põllumajandus- võeti kasutusele raske ratsaader- kündes paks ja viljakas muld. Rangid- härja asemel ka hobune adra ette, nõrgem aga kiirem. Kolmeväljasüsteem- maa jagunes suvivilja, talivilja, kesa vahel. Suurenes külvipinna osa poolelt põllumaalt kahele kolmandikule. Vesiveskid rohkem(roomas) ehitama ka tuulikuid. Slaavlaste ristiusustamine, saksastamine, maalt väljatõrjumine- L-E talupojad laienesid Suurenes elanikkonna arvukus .- kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kiirem Vahemere äärsetel aladel-linnaelu polnud hääbunud veel. Linnastunumad piirkonnad. Põhja- Itaalia ja Madalmaad. Linnade teke-
annaabi.ee 
