Ibsen „Nukumaja ehk Nora“ (1879, lavale jõudis 1880 Stockholmis) 1. Milline Nora saladus tuleb näidendi I vaatuses ilmsiks ja miks oli vaja seda hoida saladuses? Näidendi esimeses vaatuses tuleb ilmsiks see, et Nora oli Itaalia reisi korraldamiseks võtnud võlga Krogstadilt ning oli valetanud inimestele, et sai reisiks vajaliku rahasumma oma isalt enne, kui ta isa suri. Samuti oli Nora enda isa allkirja Krogstadi võlakirjal võltsinud ja pannud sinna vale kuupäeva. 2. Iseloomusta Nora ja Helmeri abielu ja omavahelisi suhteid Nagu ka Nora näidendi lõpus ütles, ei armastanud Helmer Norat päriselt, vaid tal oli lihtsalt mugav arvata, et oli armunud. Antud ühiskond arvas, et peamine roll majas on mehel ja naise ülesanded perekonnas ja majapidamises ei ole nii tähtsad ning see maailmavaade oli esindatud ka Nora ja Helmeri suhtes. See, kuidas Helmer suhtus Norasse (ütles, et Nora ei mõista Helmeri tööd jne) jättis mulje, et Nora oli...
Hiljem sai ta Norra ajalehe korrespondendiks. Hamsun põlgas moodsat tsivilisatsiooni ning linnaelu. 1890 ,,Nälg"- süveneb üksildase puudust kannatava inimese tundmustesse ja tajudesse. 1892 ,,Müsteerium", 1894 ,,Paan", 1898 ,,Victoria" need on lüürilis-romantilised romaanid. 1920 ,,Kuningriigi väravail", ,,Elumäng", ,,Õhtupuna" need on näidenditriloogiad. 1917 ,,Maa õnnistus", sellega pälvis Nobeli kirjandus preemia. 1949 ,,Rohtunud radadel" tema autobiograafia. Hendrik Ibsen (1828-1906) -19.saj keskpaiku tekkinud ja tugevnenud Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibseni esimese loomeperiood ja see oli rahvus romantistlik. ,,Catilina" 1849, ,,Jaaniöö" 1853. Terav ühiskonna ja individualismi kriitika 1865 ,,Brand", see toob tunnustuse ja teeb ta kuulsaks kui näitekirjaniku. Tema tipp teos on ,,Peer Gynt"1867. Hiljem ilmus veel sari meisternäidendeid ,,Seltskonna toed" 1877, ,,Nukumaja"1879, ,,Kummitused"1881, ,,Rahva vaenlane"1882. Viimased teosed-
METSPART Näidend viies vaatuses (1884) Tegelased WERLE, suurärimees, vabrikuomanik jne GREGERS WERLE, tema poeg VANA EKDAL HJALMAR EKDAL, eelmise poeg, päevapiltnik GINA EKDAL, Hjalmari naine HEDVIG, nende tütar, 14-aastane PROUA SORBY, Werle majapidaja RELLING, arst MOLVIK, endine teoloog PETTERSEN, Werle teener GRABERG, raamatupidaja JANSEN, abiks võetud teener LIHAV ning KAHVATU HÄRRA HÕREDATE JUUSTEGA HÄRRA LÜHINÄGELIK HÄRRA KUUS HÄRRAT, Werle külalised Mitu abiteenrit Esimene vaatus toimub suurärimees Werle, neli järgmist päevapiltnik Ekdali juures. ESIMENE VAATUS Suurärimees Werle majas. Uhkelt ning mugavalt sisustatud kabinett, raamatukapid ja polsterdatud mööbel. Kroonlühtriteda valgustatud tuba. Ees vasakul kamin hõõguvate sütega ja kaugemal tagapool kahe poolega uks söögisaali. Werle teener Pettersen, livrees, ja abiteener Jensen, mustas frakis, kraamivad kabinetti. Suuremas toas käivad ringi kaks-kolm abiteenrit, korrastava...
NUKUMAJA Näidend kolmes vaatuses (1879) Tegelased ADVOKAAT HELMER NORA, tema naine DOKTOR RANK PROUA LINDE JURISKONSULT KROGSTAD HELMERI kolm väikest last ANNE-MARIE, Helmerite lapsehoidja TOATÜDRUK EKSPRESS Tegevus toimub advokaat Helmeri korteris ESIMENE VAATUS (Hubane ning maitsekalt, kuid mitte kallihinnalise mööbliga sisustatud võõrastetuba. Uks paremal taga viib esikusse; teine vasakul taga Helmeri kabinetti. Nende kahe ukse vahel on pianiino jne. Talvine päev. Esikus heliseb uksekell; natukese aja pärast on kuulda, kuidas uks avatakse. Rõõmsalt laulda ümisedes tuleb Nora tuppa, tal on üleriided seljas ja ta kannab tervet virna pakke, mis ta paremal asuvale lauale paigutab. Ta jätab esiku ukse enese järel lahti ja seal on näha ekspress, kel on käes jõulukuusk ja korv; ta annab need toatüdrukule, kes neile ukse avas. Ekspress saab oma tasu, tänab ja läheb ära. Nora suleb ukse. Üleriideid seljast võttes naerab ta ikka veel t...
Unistus oli saada luuletajaks. Ibseni esimene näidend oli ,,Catilina" 1849 aastal. Esimene loomeperiood oli 19. sajandi keskel, mille teostes valitses peamiselt rahvusromantism, teemad pärinesid Norra ajaloost ja skandinaavia saagadest. Oli aktiivne ka poliitikas ja kultuurielus. 1864-1891 elas Saksamaal ja Itaalias. Oma loomingus läks üle kaasaja teemadele. Näidenditest võib leida ka naturalismi jooni. ,,Peer Gynt" oli Ibseni viimane värssdraama. ,,Nukumaja" näidendis rõhutas Ibsen, et ühiskonna ettekirjutatud reeglid ei tohi võtta naiselt õigust täisväärtuslikule elule. See tekitas ühiskonnas aga suurt skandaali ja poleemikat. Ibseni hilisemasse loomingusse tuleb järjest enam sümbolismi. Tähtsale kohale kerkivad eetika ja humanismiküsimused. Ibseni viimaste näidentite keskmes on andekad ja sihikindlad inimesed, kes oma elus teatud punkti jõudnuna hakkavad senitehtut kokku võtma.
,,Nukumaja" Henrik Ibsen 1.) Kas Nora on vääriline vastane Helmerile? Raamatu alguses paistis Nora ja Helmeri abielu väga idülliline. Nora oli loodud koduperenaiseks, kes väga reaalse elu ning teiste inimestega kokku ei puutunud, ning kellel raha ning kodu asjades väga sõnaõigust polnud. Nora tundus oma eluga rahul olevat ning ka mees hellitas teda ning tundus ka armastavat. Mingil hetkel hakkasid aga raamatus välja tulema ebakõlad. Raamatust tuleb välja, et Helmer kohtleb Norat nagu last. Selle asemel, et Noraga tõsiselt rääkida raha raiskamise tõsidusest, kutsub ta teda lõokeseks ja oravakeseks ja üritab piltlikult seletada, miks ei tohi raha raisata. Ta kohtleb teda kui last, kes veel elust midagi ei jaga. Helmer: ,,Ega maiasmokk täna linnas ometi laial teel ole olnud? Nora: ,,Ei. Kuidas sa selle peale tuled?" Helmer:"Kas maiasmokk tõesti kondiitri juures ei ole käinud?" Nora:"Ei, k...
Henrik Ibsen: "Hedda Gabler" Hedda on väikeküla kaunitar, kel on noorpõlves olnud tosinate kaupa peigmehi, kõrk ja uhke, salapärane, rauge, alati väsinud. Näidendi alguseks on ta abiellunud kultuuriloo doktori Jórgen Tesmaniga, kes on eluvõõras ja naiivne, Hedda teda tegelikult ei armasta, mees teda küll. Jääb selgusetuks, miks nad üldse abiellusid. Heddal näib koguaeg igav olevat, ta on külm ja ükskõikne. Jorgeni elukutse häirib teda - kultuurilugu on tema meelest lõpuni igav. Mees on kõrvuni oma töös tavaliselt, see häirib teda veelgi rohkem - pulmareisil Jorgen muudkui kirjutas vanu pärgamente ümber ega lõbustanud naist. Jorgeni vanatädi Juliane ei meeldi talle samuti. Juliane armastab Jorgenit väga ja on niisama naiivne kui tema, kiidab Hedda ilu ja loodab meeleheitlikult et too rasedaks jääb. Jorgen ei tule muidugi selle pealegi, ja ega tädi talle kõike otse välja ei ütle. Hedda käitub tädiga üleolevalt, see on suht ka Juliane põ...
Henrik Ibsen ,,Ehitusmeister Solness" Tegelasteks on ehitusmeister Halvard Solness, tema naine Aline Solness, majaarst dr. Herdal, endine arhitekt ja nüüd Solnessi assistent Knut Brovik, tema joonestajast poeg Ragnar, Knuti raamatupidajast õetütar, Kaja Fosli, kes on ühtlasi Ragnari kihlatu ning preili Hilde Wangel. Etenduse tegevus toimub Halvard Solnessi kodus, kes on keskealine arhitekt. Teos algab arutlusega, kes võiks ehitada ühele noorpaarile villa. Solness ei ole nõus seda neile ehitama, sest ei tunne neid nii hästi. Kuna aga vana Knut Brovik on varsti siit ilmast lahkumas, sooviks ta näha, et ta poeg, Ragnar, saaks ühe ehitisega valmis ja palub Solnessilt, et Ragnar võiks maja ehitada. Solnessile see mõte ei meeldi. Ragnar esindab arhitektide uut generatsiooni, mis on Solnessile hirmutavaks muutnud. Ta kardab noorte pealetulekut ja ühtlasi ka seda, et ta enda loomevõime hakkab kaduma. Selleks korrak...
Henrik Ibsen "Nukumaja" Kirjand "Nukumaja" on kolme vaatusega näidend, mille autoriks on Norra päritolu kirjanik Henrik Ibsen. Oma teoses on ta väljatoonud psühholoogilist tausta, kus on ta käsitlenud tolle aja Euroopa aktuaalseimad teemasid, üks neist oli naiste poliitilised õigused ning naiste roll ühiskonnas. "Nukumaja" peategelaseks on pealtnäha lapsemeelne Nora, kuid vaatamata kergemeelsusele on ta täiesti ideaalne abikaasa ja ema. Läbi teose kasvab aga Nore järkjärgult ja mõistab, milline on tegelik elu. Teoses tuleb ka Nora õige isiksus välja.
Peer Gynt jalutab koos oma ema Åsega ja jutustab talle, kuidas ta napilt surmasuust pääses, kui üritas põtra tappa. Alguses on ema õudsa jutu peale ehmunud, kuid siis tuleb talle meelde, et ta on kelleltki teiselt seda lugu varem kuulnud. Peer valetaski koguaeg oma tegude kohta ja tahtis saada kuningaks. Lähevad Ingridi juurde, et ta naiseks paluda, kuigi abiellub Mads Moeniga. Peer tõstab ema katusel ja läheb üksinda Haegstadi. Peer tahab tantsida, aga keegi peale Solveigi pole nõus. Kui Solveig saab ta nime teada, põgeneb. Peer rääkis inimeste loo: pani pähkli sisse kuradi ja tahtnud seda pärast kätte saada, lasi sepal pähkli katki lüüa ja sellest saigi nende tüli alguse. Ingrid ei taha Madsiga abielluda ja paneb end lauta kinni. Mads palub Peeri endale appi. Peer võtab aga Ingridi sülle ja jookseb minema. Åse jõuab ka lõpuks Peerile järele. Peer ja Ingrid jalutavad kõrgel mäestikus. Ingrid tahab Peeriga abielluda, kuid Peer mõtleb va...
"Nukumaja" Näidend "Nukumaja" räägib naisest, kellel ühel päeval lihtsalt sai villand oma senisest elust ja jättis oma mehe maha. Selleks naiseks oli Nora, kes erines oma mehest totaalselt. Nora oli erinevalt oma mehest väga rõõmsameelne ja elav. Norat sundis sellist otsust tegema asjaolu , et tema mees Torvald mängis temaga nagu nukuga. Nora oli oma mehega koos vaid sellepärast, et tema isa kasvatas ta üles kutsudes teda nukukeseks ja mängis temaga kui nukuga. Ta arvaski, et see on normaalne aga lõpuks sai ta aru, et see pole nii. Algas näidend sellega, et Nora lapsepõlvesõbranna proua Kristine Linde oli tal külas ja nad rääkisid kuidas on neil läinud siiamaani. Nora rääkis ka sellest, et võttis reisiks laenu oma mehe raskest haigusest võitu saamiseks. Linde soovitas Noral sellest Torvaldile rääkida, kuid tal ei jätkunud julgust selle jaoks. Selleks, et võlgu võtta pidi Nora oma isa allkirja v...
Henrik Ibsen Oli norra näitekirjanik. Esimene kuulus näidend on muinasjutuline ja filosoofiline värssdraama "Peer Gynt". Peategelane on isekas, valelik ja vastutustundetu noormees, kes käitub alati nii nagu talle mugavam on. Peer Gynt röövib pulmast pruudi ja satub kogukonna põlu alla. Ta kolib elama mägedesse, temasse armunud neiu Solveig järgneb talle sinna. Peer jätab ta maha ja läheb rändama. Rändab maailmas ja kehastab eri rolle: rändkarjuste pealik, ärimees,
sajandit NORRA KIRJANDUS B.Björnson (1832-1910) - Norra sõltumatuse ja iseseisvuse eest võitleja.(1859.a. kirjutas Norra rahvushümni sõnad). B. tegutses teatri- ja kirjanduskriitikuna, teatri juhatajana, organiseeris rahvuskoolide tööd. Avaldas oma esimesed luuletused ja talupojateemalised jutustused 1850ndate lõpul ja säilitas loomingulise viljakuse elu lõpuni. Oma jutustustes kujutas kodukandi rahva elu, kirjutas ka ajaloolisi näidendeid. HENRIK IBSEN (1828-1906) Teda peetakse üheks tuntumaks teatrigeeniuseks. 1851-57 oli I Bergeni Norra teatris kunstiline juht ja lavastaja - tutvus ta lähedalt teatri köögipoolega, sai võimaluse sõita õppereisidele Kopenhagenisse, Berliini ja Dresdenisse. Valmis ka rida näidendeid: komöödia "Jaaniöö"(1853), aj. draama Östråti emand Inger" (1854 norralaste vabadusvõitlus 16.sajandil), draama "Pidu Solhaugis"(1855), näidend "Olaf Liljekrans"(1857) Üks
isa oli kaupmees, kuid mitte eriti edukas ja see tõttu pidid tulevane kirjanik juba 15 aastaselt iseseisvat elu alustama. henrikust sai apteekriõpilane grimstadis. töötamine sundis loobuma ka joonistamisest ja maalikunstist, millega ta varem oli silma paistnud. see asendus uue huviga - luuletamisega. grimstadis kirjutas ta oma esimese näidendi, värssdraama "catilina" (1849). see oli romantiline, mässumeelne ja vabadust ihalev teos. küpseks dramaturgiks kujumes ibsen 1860-ndail aastail ja 1870-ndate hakul, kui ta töötas bergenis norra teatri kunstilise juhi ja lavastajana ja samal kohal ka kristiaania norra teatris. see oli rahvusromantiline periood ibseni loomingus. ("Östräti proua inger", "helgelandi südalased", "võitlus trooni pärast"). need valdasid teemasid norra ajaloost ja skandinaavia saagadest. ta oli veendunud patrioot, ühtlasi skandinaaviamaade kokkuhoidmise ja kostöö tuline pooldaja.ibseni
autor: teos: Vilde "mäeküla piimamees" Tammsaare kõrboja peremees Gailit "Toomas Nipernaadi Balzac ISA GORIOT Dostojevski kuritöö ja karistus Tolstoi sõda ja rahu Tsehhov kolm õde Ristikivi "Tuli ja raud" Ibsen Peer Gynt" Hamsun "Nälg". Kristjan-Jaak Peterson "Lootus" Juhan Liiv Kui tume veel kauaks ka sinu maa" Koidula "Mu isamaa on minu arm" peategelased: maa ajastu Tõnu Prillup, Mari, Kremer eesti realism Katku Villu, Anna, Eevi eesti realism Toomas Nipernaadi eesti realism Vauquer, Courure, Isa Goriot ja tema tütred pr...
,,Peer Gynt" Henrik Ibsen Ema Ase ja Solvejg kui truu armastuse võrdkujud. Peer Gynti ema Ase armastas oma poega väga. Ema õpetas ja innustas poega pidevalt. Kuid Peer Gynt oli egoist ning mõtles ainult sellele, kuidas tal parem oleks ega hoolinud ema tunnetest. Ema oli alati poja eest väljas ning jumaldas teda lõputult. Ta proovis Peer Gynti suunata, kuna ta nägi, et pojal ei läinud kuigi hästi. Ema pole, aga igavesti poja kõrval ning varsti tuligi aeg, kus Peer Gynt ise hakkama pidi saama.
H.Ibsen "Peer Gynt" 1. Ema Ase ja Solvejg kui truu armastuse võrdkujud: Ase oli Peer Gyndi ema, ja ka lesk. Tema mees oli Jon Gynt, kes oli Peeri isa. Ase'le ei meeldinud Peeri egoistlik käitumine, kes vaid raiskas tema ja ta mehe kogutud varandust ja muud ei oskand ta mitte midagi teha ja ega ei tahtnudgi. Kuid Ase oli liiga hea, et keelata oma last nii julmalt, ta küll proovis pahandadada temaga. kuidas lubas tal alati olla selline nagu ta on. Ta rääkis talle koguaeg ,et ni ei tehta kuid ette ei võtnud midagi ainult rääkis, ja Peer teadis seda, et ema ainult räägib ta ei tee päriselt midagi.(näiteks:) "Vaiki nüüd sa võrukael, Sinust pole kuskil tulu, seintest kukub viimne nael, aknaauke sulgend topid, tara viltu, põld on kulu, tühjad salved, viimsed sopid, Veised jäänud näljaohtu, puudub hädavajalik, Iga kuu läheb miski panti!" (lk.19) See milline Peer oli oma emale oli kindlasti nende endi süü, tal lasti teha kõike mis ta tahtis ja...
Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmakuulsaks August Strindberg (1849 1912), kelle loomingusse kuulub umbes 60 draamateost. Läbimurde rootsi kirjandusse tõi reformatsiooniajastu sündmusi käsitlev realistlikus laadis ajaloodraama ,,Meister Olof" (1872). See oli esimene lavateos, mis käsitles Rootsi ajalugu, sündmusi 16. sajandil
4. IBSENI JA STRINDBERGI OLULISEMATE NÄIDENTIE PROBLEEMISTIK Naiste õigused, rahvuslus, pärilikkuse probleemid, inimese õigused ja kohustused; tõe ja vale, õiguse ja kohustuse probleemid üldinimlikus eetilises kontekstis.Strindbergil pereprobleemid, meeste ja naiste vahelised suhted, Rootsi ajaloo sõlmpunktid. Ibsen Kujundas välja valdavalt proosavormis loodud kaasaja-ainelise sotsiaalse ja psühholoogilise rõhuasetusega draama. Henrik Ibsen, 1828-1906, Norra. Rahvusromantiline periood. Ibseni varasem looming käsitles Norra ja Skandinaavia ajalugu (kaasajas ei leidunud kangelasi). Tähtsad pole mitte faktid, vaid näidata ajaloos peituvaid võimalusi. Pagulusperiood. Kirjutas edasi nii Norra teemadel kui ka üldinimlikel teemadel. Kirjutas kaasajast, käsitles sotsiaalseid probleeme. "Peer Gynt" (1867) Peer Gynt käsitleb inimese elu mõtet, tema kohustusi teiste inimeste vastu
H. IBSEN „ Nora e NUKUMAJA“ (1879) RETROSPEKTIIVNE NÄIDEND: oleviku sündmused toovad tagasiulatuvalt välja minevikus juhtunu. Vaatluse all 19. sajandi viktoriaanliku ühiskonna abielu. Eesriide avanedes tundub Nora ja Torvaldi abielu plekitu, ideaalsena. Pikkamööda selgub Nora alavääristatud olek. 1. Teose pealkiri , teose žanr. „Nukumaja“ on näidend. See on lugu tahtekindlast naisest Norast, kes pärast 8-aastast abielu taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann. Sellest ka teose pealkiri: Nora on elanud nukuna nukumajas. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased Teose tegevusaeg on talv. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu. Peategelateks advokaat Helmer (Torvald), tema naine Nora, doktor Rank, proua Linde ja juristkonsult Krogstad. 3. Milliseid probleeme teoses käsitletakse? Milline on autori sõnum? Teoses käsitletavateks proble...
Kas Nora tegi õigesti? Kui silmas pidada seda, et iga inimene elab enda jaoks, võib lugeda ta käitumist õigustatuks. Nora tundis, et tal on vaja elu üle järele mõelda, õppida ja endas selgusele jõuda. On selge, et kodus lastest, mehest ja argipäevast ümbritsetuna ta seda teha ei saa. Tõele näkku vaadates ei saa üksgi ema tuua ennast lastest ette poole. Kui ollakse otsustanud järglasi saada, siis sellega kaasnevad vastutus ja kohustused. On tõsiasi, et kui lapse elu ei ole täisväärtuslik, kui ta kasvab ilma emata. Inimlikust seisukohast on veel mõistetav, kui ta oleks võtnud aja maha näiteks kuuks või kaheks, aga rääkida lausa ära kolimisest ja mittekontakteerumisest-see on lihtsalt lauslollus ja isekus. Oma lapsi hüljates käitus Nora väga valesti.
Maarja-Liisa Suitso 11a Henrik Ibseni ,,Nukumaja" probleemid kaasajal Henrik Ibseni ,,Nukumaja" esmatrükist on möödunud 129 aastat, kuid teos ei ole kaotanud oma populaarsust. Selle on taganud käsitletud probleemid, mis on aktuaalsed ka tänapäeval. Muutuvad aastanumbrid, kuid mured ja arusaamatusi tekitavad asjaolud on jäänud sarnasteks. Teos kajastas keskklassi elu selle välises headuses ja mugavuses. Inimeste hoiakud muutusid majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste survel. Olulisim teema on abieluliste suhete ebavõrdsus ja ühiskonna julmus naiste suhtes. Mees pidas tol ajastul naist lollikeseks, kes ei suutnud omapäi midagi otsustada. Pidevalt nägime olukordi, kus Helmer Norat suunas ning talle sõnaõigust ei andnud. Naine ei oleks mehe arvates tohtinud tegeleda käsitöö...
BRAND Käisime klassiga 27. oktoobril VAT Teatris vaatamas etendust „Brand“. Tegemist oli Henrik Ibseni näidendiga, mida lavastas Ingo Normet ja osades olid Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo. „Brand“ on esimene Ibseni näidend, mis jõudis eesti lavadele. Henrik Ibsen on kirjanik, kes on pühendunud draamale. Tema kuulsamad teosed on „Peer Gynt“ (1867) ja „Brand“ (1866). Tema jaoks ei olnud vajalik luua uut draamavormi, ta tahtis viia vana täislikkuseni. Ibsen oli väga põhjalik kirjanik ja kulutas saja leheküljelise teose kirjutamiseks vähemalt ühe aasta, üldiselt rohkem. Ta soovis jõuda perfektse tulemuseni ja pühendas oma elu teostele. Ibseni jaoks oli kunst tema elu ja arvas, et kui tahab tegeleda
Samas väljendab metspardi sümbol ka näidendis valitsevat atmosfääri ja vaimsust. Haavatud metsparti valdab hapnikupuudus, kui ta sukeldub merepõhja, et end uputada. Samuti on ka näidendi tegelastega nii otses kui ka ülekantud tähenduses. 4. Ibseni lavastatum näidend "Metspart on Henrik Ibseni kõige lavastatum näidend. Seda on kriitikute ja teatrisõprade seas peetub kirjaniku kõige täiuslikumaks ning suuremaks teoseks. Selles näidendis paneb Ibsen elama mitmekülge tegelaste galerii ning konstrueerib pingelise süzeeliini, mis suundub vältimatult traagilise lõpplahenduse poole. "Metspart" on väljakutse näitlejatele ning suursugune vaatemäng publikule.
Tema järgi on elu pisiasjad kõige tähtsamad ja kõige hirmsamad. Tema teoste sage tegelaskuju on väikekodanlane-teatav tüüp-egoistlik mats, piiratud silmaringiga. Teda iseloomustab inimväärikuse täielik puudumine, lakeilik lömitamine endast ,,kõrgemate" ees. Tema nn väike inimene on sageli naeruväärne. Väike inimene pole üksnes ohver, vaid kannab samuti vastutust oma ebanormaalse elu eest. ,, Paks ja peenike", ,,Palat nr 6", ,,Inimene vutlaris", ,,Daam koerakesega". 4. H. Ibsen Pärit Lõuna-Norrast kaupmehe perekonnast. Varajasest huvist kirjanduse vastu sündis unistus saada luuletajaks. Ibseni esiknäidend, mässumeelne värssdraama ,,Catilina" kujutab meie ajaarvamise eelse 1.sajandi Roomat ning valitsusevastase vandenõu organiseerijat Catilinat, keda ta näitab kui vabaduse eest võitlevat kangelast. 19. sajandi Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibseni esimese loomeperioodi teostes rahvusromantism, näidendite teemad pärinesid Norra ajaloost
Henrik Ibseni näidendid 1. Kesksed tegelased ja nendega seotud tegevustik 2. Alateadvuse ja pärilikkusega seotud probleeme 3. Ühe pealkirja sümboolika 4. Lavastatuim näidend tänapäeval. Miks ? Näidendi ,,Nukumaja" kesksed tegelased on advokaat Helmer, tema naine Nora, nende naaber juriskonsult Krogstad ja Nora vana sõbranna proua Linde. Torvald ja Nora Helmer olid pealtnäha õnnelikus abielus ning neid ootasid ees õnnelikud päevad, kuna advokaat pidi saama Aktsiapanga direktoriks. Kuid naine oli varjanud pikka aega üht saladust nimelt oli tema mees kaua aega tagasi raskelt haigeks jäänud ja ainuke nö ravim oli puhkus soojal maal. Kuid kuna advokaadi ametiga ei teeninud väga palju, siis ei olnud nende rahaline seis hea ning Noral tuli see raha salaja hankida. Abikaasale ütles ta, et sai raha oma surevalt isalt, kuid tegelikult laenas selle Krogstadilt ja selle tagamiseks võltsis isa allkirja. Sellek...
Aleksandra olesk RAAMATU ANALÜÜS ,,Nukumaja" 1. Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. Hendrik Ibsen sündis 20. Märtsil 1828. Aastal Norra väikelinnas Skienis. Tulevase dramaturgi isa Knub Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada. Perekonnas oli 5 last (Ibsenil oli 3 venda ja õde Hedvig) ning juba lapsepõlves oli Ibsen kinnise loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanHendrik Ibsen ematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood
Kristina Kuldma 12c RAAMATU ANALÜÜS ,,Nukumaja" 1. Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. Hendrik Ibsen sündis 20. Märtsil 1828. Aastal Norra väikelinnas Skienis. Tulevase dramaturgi isa Knub Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada. Perekonnas oli 5 last (Ibsenil oli 3 venda ja õde Hedvig) ning juba lapsepõlves oli Ibsen kinnise loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood. Sealt leidis Ibsen
telelavastuses ,,Koerad" (1968) - mänginud kuuldemängus ,,Võitlus" (1978) Varasemad rollid Vanemuises:- Lysander William Shakespeare ,,Suveöö unenägu" (1965) - Phaethon Mati Unt ,,Phaethon, Päikese poeg" (1968) - Prints Paul-Eerik Rummo ,,Tuhkatriinumäng" (1969) - John Hale Arthur Miller ,,Saalemi nõiad" (1969) - Mati Johkem Osvald Tooming ,,Külvikuu" (1972) - Belski Oskar Luts, Ardi Liive" Tagahoovis" (1974) - Jörgen Tesman Henrik Ibsen ,,Hedda Gabler" (1975) - Fjodor Leonov ,,Vallutusretk" (1975) - Kossecki Andrzejewski, Jaan Toominga, Heinsalu ,,Polonees 1945" (1976) - Robert Enn Vetemaa ,,Jälle häda mõistuse pärast" (1976) - Peeter Pärn August Kitzberg ,,Kauka jumal" (1977) - Paralepp Anton Hansen Tammsaare, Osvald Tooming ,,Tõde ja õigus" (1978) - Jutustaja Juhan Peegel, Kaarel Ird ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" (1979) - Heinz Kroetz
Miks oli tähtis 1904.aastal sõlmitud Koloniaalvaidlused lõppesid, sõlmiti ,,südamlik kokkulepe" Inglismaa ja riikide vaheline liit. Prantsusmaa vahel? Millisest ideest lähtus Pan-Germani Liit Saksa keelt kõnelevad inimesed tuli oma tegevuses? Kuidas mõjutas see koondada ühte riiki. Hitler viis seda ideoloogia Saksamaa ja maailma ajalugu poliitikat ellu ja vallutas mitmeid riike. 20.sajandil? Nimeta maailmakuulsaid Henrik Ibsen, Knut Hamsun, August Skandinaaviamaade kirjanikke! Strindberg. Miks võime öelda, et Soome jaoks oli Oma raha ja tollipiir, polnud kuulumine Vene Impeeriumi koosseisu sõjaväekohustust, umbes 100 aastat ei kasulik? osaletud üheski sõjas. Miks nimetati Balkani poolsaart Rahvuste ja uskude vahelised vastuolud, Euroopa ,,püssirohutünniks"? riik oli poliitiliselt ebastabiilne.
* 1935 Émile Zola "Sa ei pea mitte abielu rikkuma" (Thérèse Raquin) * 1936 Hella Wuolijoki "Niskamäe naised" (Marta) * 1937 John Gay/Bertolt Brecht/Kurt Weill "Kolmekrossiooper" (proua Peachum) * 1937 Vilen Werner "Inimesed ajujääl" (Pavla) * 1938 Evald Tammlaan "Raudne kodu" (Iige) * 1939 Langer "Nr. 72" (Marta) * 1939 Shakespeare "Windsori lõbusad naised" (missis Ford) * 1940 Morstin "Xanthippe kaitseks" (Xanthippe) * 1940 Henrik Ibsen "Ehitusmeister Solness" (Hilde Wangel) * 1940 Aleksei Arbuzov "Tanja" (Tanja) * 1942 Tammsaare/Andres Särev "Karin ja Indrek" (Karin) * 1943 Molière "Õpetatud naised" (Philaminte) * 1945 Carlo Coldoni "Mirandolina" (Mirandolina) * 1945 Tammsaare/Voldemar Panso "Põrgupõhja uus Vanapagan" * 1948 Eduard Vilde "Pisuhänd" (Matilde) * 1950 Tammsaare/Andres Särev "Pankrot" (Karin) * 1952 Konstantin Trenjov "Ljubov Jarovaja" (Panova) * 1955 Oskar Luts/Andres Särev "Tagahoovis" (Fenja ja Paula)
Komöödia ülesanne oli antiikajal rahvast lõbustada Komöödia põhitunnused on koomiline sisu, stereotüüpsed karakteid, situatsioonikoomika Komöödia alaliigid on tragikomöödia, farss ja karakterkomöödia Kuulsad komöödiakirjanikud on Moliere, Shakespear Eesti kirjanduses on komöödia sünni taga Lydia Koidula Draama sünniaeg on umbes 19. sajand Draama tunnused on tragöödia ja komöödia põiming ning eluline sisu Tuntuimad draamakirjanikud on Tshehhov, Ibsen Eesti tuntumad draamakirjanikud on Urmas Lennuk, Andrus Kivirähk, Jaan Tätte Tänapäeva näitkirjanduse valitsev zanr on draama dialoog- tegelaskõne remark- ääremärkus stseen- näitemängu väikseim osa, mille käigus näitlejate koosseis ei muutu vaatus- näitemängu osa, mis koosneb stseenidest Kuuldemängude kuulamine Pealkiri Sisu Dramatiseering Hinne
Famous for Pippi Longstocking by Astrid Lindgren Traveling red wooden farm houses World leader in number of fields Kingdom of Norway Capital Oslo Language Norwegian Size 323,802 square kilometers Population 4.9 million Flag red, indigo blue Scandinavian cross outlined in white Symbols elk, purple heather flower, dipper Biggest rivers Glomma, Otra Famous for - 19th century, Hendrik Ibsen made Norway famous for plays Landscape rugged coastline, mountains, fjords Republic of Iceland Capital - Reykjavik Language Icelandic, fluent English Size 103,000 square kilometers Population 299,000 Flag - blue, red Scandinavian cross outlined in white Iceland is a volcanic island in the North Atlantic Ocean Nature volcanoes, lava fields, waterfalls, geysers and hot pools Kingdom of Denmark Capital - Copenhagen
Teetsovil ei õnnestu teatritöös rakendada oma õpetaja Karl Menningu kunstiprintsiipe, sest enamik trupi liikmeist on asjaarmastajad, tulevased esinäitlejad Liina Reiman ja Eduard Türk alles algajad. "Endla" Seltsi juhatus ja liikmed näevad ainult teatri meelelahutuslikku funktsiooni. Teatri majandusliku olukorra päästmiseks tuleb Teetsovil minna kompromissidele ja lavastada ajaviitetükke. olulisemad lavastused 1911. A. Kitzberg "Libahunt", lavastaja A. Teetsov 1912. H. Ibsen "Rahva vaenlane", lavastaja A. Teetsov 1912. H. Sudermann "Kivi kivide hulgas", lavastaja A. Teetsov 1914 - 15. Näitejuhiks Karl Jungholz, kunstnikuks Herbert Tamm. Jungholz Pärnu publikuga kompromissidele ei lähe. Ta püüab teatritegemist rajada hea tasemega ühiskonnakriitilisele repertuaarile. Suudab tasemelt erinevate näitlejatega luua häid lavastusi, kuid ei suuda kaasa haarata vähese kultuurilise haridusega publikut. olulisemad lavastused 1914. B
Professor Kavanaugh 1 December 2011 Word Count: 968 Essay Topic #7: Ibsen's A Doll House A doll house is a visually appealing home for an equally perfect doll to live in. In Ibsen's "A Doll House" the values of society were related only to the visual appearance of one's home and family. Social acceptance dictated Torvald and Nora's lives, including their relationship. Torvald can be assumed as not only the owner of this "doll house" but of Nora, his "doll", as well. Their marriage had the constant pressures of the image of perfection, and it is this tension that corrupts their relationship. It also forces Nora to realize the self-centered nature of her husband. Nora ultimately changes her resemblance of Torvald's "doll" and becomes an independent and confrontational woman, creating a great contrast with the title of this play. The standards on social ...
AUGUST GAILIT (1891 1960) 1. Isepäine, eripärast kujutluslaadi ja teemasid viljelev. Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas. · romantiline maailmanägemus · loomulikkus · köidab kõik erandlik groteskini viidud omadustega tegelased ja olukorrad · teostele on omased meeleolumuutused ning ootamatud dramaatilised pöörded lausete kõlalisus ja rütm võrdlused, metafoorid · proosakirjanik, kelle looming viib inimesed eemale hallist argipäevast 2. Üks rätsep tuli Rasinast tirallala( Toomas Nipernaadi" 1928) Nipernaadi idee tekkis tal Berliinis teatritükki vaadates rütmiliseelamusena,ühemehe sammude kajana: mingisuguse "tamtamtaa" meloodiana...
D.Kareva elu pahede üle. Püandiga. Puškin Vilde „Pisuhänd“ Tuglas „ Popi ja Huhuu“ Mediere „Tartuffel“ Tšehhov „ Paks ja „Ebahaige“ peenike“ „Naistekool“ Jutustus-Nagu romaan, Sonett-kindel vorm, Draama kuid tegevust vähem. loetud silbid. Ibsen „ Nukumaja“ Luts „ Kevade“, Under“Ekstaas“ Tšehhov „ Palat nr 6“ Petrorca Eepos „Kalevipoeg“, „Ilias“ Miniatuur Tammsaare „Poiss ja liblikas“ Täida tabel Romantism Realism Millal ja kus tekkis? Millal, kus tekkis? 18.sajandi lõpus 1930tel. 19.sajandi lõpuosa. Prantsusmaal. Iseloomulikud jooned Iseloomulikud jooned Oluline minevik
isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi autor on soome helilooja Fredrik Pacius. Draama • Draama on tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. • Žanrina kujunes draama välja 18. sajandil. • Draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Käsitletakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Kuulsaid draamakirjanike • Bertolt Brecht • Henrik Ibsen • August Kitzberg • August Strindberg • Andrus Kivirähk • Madis Kõiv • Anton Tšehhov • • Urmas Lennuk Juhan Smuul • Anton Hansen Tammsaare
1890 novell Dorian Grey portree aasta hiljem ilmub raamat. 1892 näidend Leedi Windermere levik. 1891 tutvub a Lord Alfred Douglas ( Bosie). 1895 Oscar arreteeriti saadeti 2a sunnitööle. Constance läheb elama Sveitsi ja vahetab perekonna nime Hollandiks. Ta kirjutab memuaare Vanglast ja annab välja REandingi vangla ballad 1898. pärast seda rändab ta ringi euroopas. sureb mengiiti, pariis Novellid: Tähtsusetu naine 93, Ideaalne abikaasa 95, Kui tähtis on olla tõsine. Hendrik Ibsen 20märts 1828-23 mai 1906 Sündis norra väikelinnas Skienis. Isa Knud Ibsen oli varajas kaupmees. Lapsepõlvest pole palju teada. Peres 5 last kolm venda ja õde. Koolipõlv pole samuti midagi teada. Lapsena tahtis saada arstiks. Kolis 15aastasena kodust ära. Grimstadis. Hakkas tundma huvi kirjanduse vastu. Leidis endale paar hingekaaslast. Kirjutas epigranmme, joonistused, karikatuure. luges väga palju.
• uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat • tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias • sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule • draamast sai näitekirjanduse juhtiv žanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses • kõnekeeles nimetatakse draamaks ka vapustavat sündmust VÄLISMAA DRAAMAKIRJANIKUD norralane Henrik Ibsen rootslane August Strindberg (1849 (1828 -1906) -1912) venelane Anton Tšehhov (1860 sakslane Bertolt Brecht (1898 -1904) -1956) EESTI DRAAMAKIRJANIKUD JA NENDE TEOSED “Tabamata ime”, Eduard Vilde (1865 -1933) “Tuulte pöörises” August Kitzberg (1855 -1927) Anton Hansen Tammsaare “Kuningal on külm” (1878 -1940)
George Bernard Shaw (draamakirjanik, 18561950) "Püha Johanna", "Inimene ja üliinimene"; "Pygmalion" Venemaa Ivan Turgenev (18181883) "Küti kirjad", "Eelõhtul", "Rudin", "Isad ja pojad" Fjodor Dostojevski (18211881) "Kuritöö ja karistus", "Idioot", "Vennad Karamazovid" Lev Tolstoi (18281910) "Sõda ja rahu", "Anna Karenina", "Ülestõusmine" Anton Tsehhov (18601904) novellid, jutustused; näidendid: "Kajakas", "Kirsiaed", "Kolm õde" Norra Henrik Ibsen (draamakirjanik, 18281906) "Peer Gynt", "Nukumaja", "Kummitused" Saksamaa Thomas Mann (18751955) "Buddenbrookid. Ühe perekonna lugu", "Võlumägi" USA Mark Twain (18351910) "Tom Sawyeri seiklused", "Huckleberry Finni seiklused" William Faulkner (18971962) "Augustivalgus", "Hälin ja raev" Ernest Hemingway (18991961) "Jumalaga, relvad", "Kellele lüüakse hingekella", "Vanamees ja meri" Jack London (18761916) "Martin Eden"; jutukogud "Hundipoeg", "Pakase lapsed"
"Isa Goriot" H.de Balzac, realism "Ronk" E.A.Poe, "Kajakas" Anton Tsehhov, realism "Kuritöö ja karistus" Fjodor Dostojevski, realism "Oliver Twist" Charles Dickens, realism "Vanina Vanini" Stendhal, realism "Leib" August Strindberg, naturalism "Ööbik ja roos" Oscar Wilde, estetism "Peer Gynt" Henrik Ibsen, romantism "Seitse venda" Aleksis Kivi, 5. Eluaastad ja riik, kus elasid. H.de Balzac 1799-1850, Prantsusmaa E.A.Poe 1809-1849, USA A.Tsehhov 1860-1904, Venemaa F.Dostojevski 1821-1881, Venemaa C.Dickens 1812-1870, Inglismaa Stendhal 1783-1842, Prantsusmaa O.Wilde 1854-1900, Iirimaa H.Ibsen 1828-1906, Norra A.Kivi 1834-1872, Soome
Racine'i loomingus). 18. sajandil valgustusaja suurimad nitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi lpus seadis naturalism eesmrgiks argise tetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning hiskonnakriitilise realismiga tusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Pshholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tehhov. Maurice Maeterlinck oli smbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti ksitlesid prast I maailmasda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Poliitilise teatri lipukandja Bertolt Brecht arendas eepilise teatri teooria. Prast II maailmasda olid mjukad eksistentsialism (Jean-Paul Sartre) ja absurditeater (Samuel Beckett ja Eugne Ionesco).
Arenguromaan- romaan, mis põhineb kangelase arengulool. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmisus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Satiir- teater, mis suunab terava pilge isiku või ühiskonna pahedele, nõrkuste ja puuduste aadressil, satiir võib olla solvav. Tolstoilus- Lev Tolstoi usulis-eetiline õpetus. Kristlik ligimesearmastus, talupoeglik eluviis, isiklik enesetäiustamine, kurjale vägivallaga mitte vastupanemine. REALISM Tekkis 1830. Areng sai alguse Euroopast tänu Napoleoni sõdadele. Elu hakati kujutama ilma liialdusteta ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt, usutavalt. Põhizanriks olid romaan (novell ja jutustus). Prantsusmaal- Stendhal, Honore de Balzac ja G.Flaubert. Inglismaal- C.Dickens, Thackeray, ja õed Bronted. Venemaal- Lev Tolstoi, Fjodor Dostojevski, A.Tsehhov. SÜMBOLISM - Sai alguse 19. saj. lõpul Prantsusmaal. Pidas eesmärgiks kõrgema, ...
Loobus varasemast laialivalguvast stiilist, keskendus olulisele, lühendas, lihtsustas, lisas äreva, ängistava õhustiku. Kõige selle juures säilitas usutavuse. Stiil oli argumenteeritud, kiretu, uinutav, et ootamatu lõpp pääseks mõjule. Poe loomingut iseloomustavad 3 peamist tunnust: * oskus luua lummav õhustik; * oskus olla usutav (ei kasuta kõrvalisi jõude); * oskus viia lood ootamatute pöördepunktideni. Poed on peetud nii geeniuseks kui ka närvihaigeks. Ibsen Henrik Ibsen, 1828-1906, Norra. Sündis Norra väikelinnas. Isa vaesus, pidid kolima veel väiksemasse linna. 22-aastaselt läks Oslosse. Hakkas tegelema kirjandusliku loominguga. 23-aastaselt asus Bergenisse, kus temast sai ühe teatri kunstiline juht. Käis Taanis ja Saksamaal teatritööga tutvumas. Rahvusromantiline periood. Ibseni varasem looming käsitles Norra ja Skandinaavia ajalugu (kaasajas ei leidunud kangelasi). Tähtsad pole mitte faktid, vaid näidata ajaloos peituvaid võimalusi.
tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal kae Meister tumedad juuksed, terav nina, ärevad pruunid silmad Henrik Ibsen ,,Nukumaja" Helmer, Nora ,,... sest miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks ..." (Hamlet) "Sisyphose müüt" ,,Pole olemas nii kaunist, et ei leiduks veel kaunimat, ja pole olemas nii närust, et ei oleks veelgi närusemat. (F. Dostojevski) ,,Õnn ei ole õnnes, vaid selle saavutamises." (F. Dostojevski) ,,Meil ei ole õnne ega tulegi, me ainult ihaldame õnne" (A. Tsehhov) ,,Kõige tähtsam on silmale nähtamatu
Röyksopp, Turbonegro, Serena Maneesh, Sissel, Annie, Madrugada ja Jaga Jazzist. Norra on olnud regulaarne osavõtja Eurovisiooni lauluvõistlustel ja korduvalt ka esikohti saavutanud Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel. Tänavu võitis Eurovisiooni Norras. Seda esindas Aleksander Rybak. Norrast on pärit maailmakuulsaid kirjanikke, sealhulgas Ludvig Kultuur Holberg, Henrik Ibsen, Bjørnstjerne Bjørnson ning Nobeli auhinna laureaadid Knut Hamsun ja Sigrid Undset. Norrast on pärit ka ekspressionistlik kunstnik Edvard Munch ja skulptor Gustav Vigeland ning helilooja Edvard Grieg. Tuntud on ka polaaruurijad Roald Amundsen ja Fridtjof Nansen ning maailmarändurist etnoloog Thor Heyerdahl.
· Van Kokk (R. Garcia "Kokkade öö", 2001) · Cutwell (T. Pratchett "Mort. Surma õpipoiss", 2001) · Rooney (J. Kesselring "Pihlakavein", 2001) · Linnuking (T. Stoppard "Tõeline inspektor Koer", 2001) · Holmes (T. Stoppard "Pärast Magritte'i", 2001) · Benjamin Braddock (T. Johnson "Elluastuja", 2002) · onu George (Michael Cooney "Rahauputus", 2002) · Andres (Andrus Kivirähk "Eesti matus", 2002) · Osvald Alving (H. Ibsen "Kummitused", 2003) · Hacho (Hristo Boytchev "Polkovnik lendab õhku", 2004) · Krahv Fosco (Wilkie Collins "Naine valges", 2004) · Edgar, juhtiv poliitik (Toomas Kall "Pehmed ja karvased saavad jalad alla", 2004) · Rodrigo Borgia (Mart Kivastik "Savonarola tuleriit", 2005) · Oskar; Vanemuine vaché (Andrus Kivirähk "Syrrealistid", 2006) · Pjotr Verhovenski (Fjodor Dostojevski "Sortsid", 2007 Rollid Vanemuises
saatus? "Klaasist loomaaed" · Amanda Wingfield (ema)- keskklassi sügav vaimne orjastatus, elust muserdatud; · Laura Wingfield (tütar); · Tom Wingfield (poeg)- õnnetu luuletaja, keda ahistab kaubalao argimaailm; · Jim O´Connor (külaline)- tavaline, kena noormees, tahes-tahtmata unistused purustab. "Klaasist loomaaed" · sarvega klaashobune; · Varuväljapääs; · reaalsusega toimetulek; · põgenemine- põgenik; · Henrik Ibsen "Nukumaja". Tsitaadid "Klaasist · loomaaed" Amanda; "Mehe juures on iseloom peamine" · Tom: "Inimesed lähevad kinno, selle asemel, et ise seigelda! Hollywoodi kangelased peavad seiklema kogu Ameerika eest, ja kogu Ameerika istub pimedas saalis ja vaatab pealt." · Amanda: "Kas pole elekter üks salapärane asi? See oli vist Benjamin Franklin, kes leiutas piksevarda? Maailm on üldse nii salapärane, kas pole? Mõned ütlevad, et teadus lahendab kõik
söök olgu valmis, tee veel kiire tiir ümber kodu korjates üles laste mänguasjad ning õpikud. Veel soovitati pereemadel igasugune müra kaotada ja lapsed magama panna. Naiselt nõuti täit pühendumist ja ohverdust oma mehe heaolu ja õnnelikkuse nimel. Selle tagajärg oli õnnetu abielu. Osa naisi kasutas olukorda enda kasuks ära: õpiti kaasadega manipuleerima. Näiliselt olid lisaks meestele rahulolevad ka naised. Hendrik Ibsen kujutab oma teoses ,,Nukumaja" 19. saj naist, kes on vastupidiselt tüüpilisele tolle aja naisele isepäine ja julge. Nora pälvis ühiskonna hukkamõistu purunenud abielu lõpetamise ja kodust lahkumisega. Ta oli oma ajastukaaslastest sammukese võrra ees. 20. sajand oli naiste jaoks murdepunkt. Sajandi alguses jättis sõda maha isafiguurita kodud ja tühjad tehased. Lisaks loomupärasteks peetud majapidamistöödele olid naised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
