Keerulised armastuslood August Gailiti teosest ,,Leegitsev süda" (1945) Novell algas kurva looga tütarlapsest, Anu Maarvast, kes jäi orvuks, sest tema ema suri haiguse tõttu. Terve tema lapsepõlv kulus rändamisele perest perre, teenides sandikopikaid. Ükski pere teda oma kasvatada ei tahtnud, sest ta oli vanemateta vallaslaps, kes armastas laulda ja lõõritada, viibida metsas või nurmel ja teha kõike, mis pani teda tundma vaba ning õnnelikuna, kuid samas oli ta väga alandlik, töökas ning truu. Täiskasvanud neiuna läks ta, hoolimata Verilaiu külarahva hoiatustest, tööle Ronivere tallu Taavet Rabaraua juurde, kelle maine oli väga kehv, sest ta kasutas ära noori teenijaid, kes sageli jäid rasedaks, ning ajas nad talust kurjade koerte abil minema. Sama lugu juhtus ka Anuga, kui hoopis teisiti. Anu Maarva läks tööle arvates, et rikas Ronivere peremees ei hakka talle silma heitma, kuna ...
Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Ja kõige tutumad rüütlilaulikud olid Bernart de Ventadorn, Adam de la Halle, Walther von der Vogelweide. Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Mõned suurimad tänapäeva armastuslood on tulenes armunud töö kolleeg, nii et kui sul on oma silma peal teatud keegi kontoris, on aeg rääkida neile seda. Arvan, et need armastuslood mida kirjutatud on oma kogemustest või unistustest mida pole saadud öelda oma kallimale või pole lihtsalt julgust olnud selleks. Ja mõned armastus laulu pealkirjad Hannah- kui hing on üks, ma vaid palun. Neid laule on veel ja veel. Aga minule on meeldima hakkanud selline laul, nagu Anmatino kahte südant
erialasest harjumusest. Tema teoste keskseks tegevuseks on surm. Läbi surma tahab ta näidata, et elu on habras ja seda tuleb hoida. Ta leiab, et tuleb võidelda surma vastu ning inimlikkuse eest. Seepärast on tema kohta öeldud Abstrakne humanist. Ta ise on ennast nimetanud sõjakaks patsifistiks (aktiivselt sõjavastane). Tema sõjavastane hoiak läbib kõiki tema teoseid. Loomingu ülevaade E.P.Remark "Universaalne tuba", "Kojunaasja" <- romantilised armastuslood. E.M.Remarque 1929 "LRM" (I MS), 1931 "Tagasitee" (järg "LRM"-le), 1938 "Kolm sõpra" (kadunud põlvkond I MS järel), 1940 "Armasta oma ligimest" (pagulus), 1946 "Triumfikaar" (pagulus enne II MS), 1952 "Elusäde" (vangilaager), 1954 "Aeg antud elada, aeg antud surra" (II MS), 1956 "Must obelisk" (II MS järgne Sks, kadunud põlvkond), 1961 "Taeval ei ole soosikuid" (armastuslugu peale sõda), 1963 "Liibanoni öö" (pagulus), 1971 "Varjud paradiisis" (pagulus)
klassikalisele tragöödiale omane katastroofiline sündmus, ent siiski leiab seda mõtlematute tegude tõttu kaotatud armastuses ja väärtustes ning saamatuses näha elu enda ümber. Leedi Brett Ashley oli kolmekümnendates inglanna, kes oma olemuselt ja välimuselt ei sobitu oma ajastusse. Naine, kelle ühes käes oli pidevalt veinipudel ja teises mõni meesterahvas, paneb kulmu kergitama oma ajastukaaslased. Leedy Ashley õnnetud armastuslood on viinud ta pillavale ja nn lõdvale elulaadile. Esimese maailmasõja ajal armus ta sõdurisse, keda ta põetas. Sõduri surm mõjus talle laastavalt, mistõttu on naine sellest ajast olnud suhetes paljude erinevate meestega. Oma teisest abielust ühe Briti lordiga sai Brett küll tiitli „leedi“ ja majandusliku toetuse, kuid mitte armastust ja õnne. Brett otsustas lahutusele ametliku käigu panna ja kihlus uuesti Michael Campelliga. Uus kihlus ei takista teda siiski
Oli uhkeid ballikleite kui ka säravaid 80'ndate tantsutüdrukute kleite. Kõik dekoratsioonid ning kostüümid olid pisut vanamoodsed, kuid see jättis väga maitseka mulje. Ka veidi uuem osa (hotell), mis oli veidi tänapäevasemalt kujundatud, sulas sinna ilusti sisse ja tegi kogu etenduse tasakaalus olevaks tervikuks. Vahepeal läks mõnel tantsutüdrukul samm segamini, kuid see mängiti välja ning kõik laabus hästi. Mulle sobis see etendus, sest mulle pakuvad huvi armastuslood ja komöödiad, seega oli see minu jaoks väga hea valik. Muusika oli huvitav ja vaheldusrikas, sest oli kokku pandud mitu erinevat stiili ja kompositsiooni. Sisse oli pandud ka palju tantsu ning liikumist. Kõik karakterid olid väga eripäraselt välja mängitud ning nendega on veidi mängitud. Lavastaja Mart Sander on teinud väga hea töö ning toonud Silva Eesti lavale veidi humoorikamana kui orginaalis ning see on väga taktitundeliselt tehtud. Mina jäin selle tervikuga vägagi rahule.
võis ju armastuse asemel tegemist olla hoopis tühipalja sõltuvust tekitava klammerdumisega. Kannatades võiksime hoopis meenutada kauneid hetki, mis meile armastuses osaks on saanud. On äärmiselt mõistetav, et esmapilgul on raske näha halli ja nukra maailma taga värve, ent kaotused, sarnaselt õnnetustele, kriisiolukordadele ja haigustele näitavad, mis on tõeline, mis näiline, mis on oluline, mis mitte. Kõik ehedad armastuslood ei pea lõppema sarnaselt muinasjuttudele: ,,...ja kui surm neid veel lahutanud ei ole, siis elavad nad õnnelikult tänapäevani." Tihti kaotavad inimesed üksteist pikkade vahemaade ja välise sunduse tõttu. Paljudel juhtudel võib ju kehtida ütlus ,,mis silmist, see südamest", ometi mitte alati. Keskaja prantsuse filosoofi Pierre Abelardi ja tema kauni õpilase Heloise armastus oli ühiskonna arvates lubamatu. Abelard pidi õpetlasena teenima üksnes jumalat
Nad käitusid nagu tõeline vana abielupaar, aga ametlikult seda polnud, kuna koeramamma oli nooruses Bõstrõile ära öelnud. Seda sellepärast, et ,,kadunul olid nii suured kõrvad ja kangesti peast eemal" ning naine kartis, et ka nende tulevastel lastel tulevad sellised. Hilisemas eas ta aga kahetses oma rumalaid mõtteid, kuna siis enam härrale naisevõtu soovi pähe ei turgatanud ning mõte teostamata jäigi. Ma arvan, et siia patta võib panna ka kurjategijate armastuslood, kuna armastuse nimel oleks loogiline üritada ennast muuta nii kaua kui võimalust on. Jack Tweed abiellus oma armastatuga ning pärast seda süüdistati teda vägivallatsemises ning vägistamises ja ta arreteeriti. Naine aga suri kuu aega pärast naitumist ning mees istus üksinda vanglas. Armastuse puhul peab enne tegutsemist mõtlema tagajärgedele, et hoiduda võimalikust pettumusest ja kahetsusest. Vahel võib näiliselt ilusa armastuse korral emotsionaalselt üksi jääda
Juhtivaks kirjandus liigiks oli draama kuid levisid ka tragöödia ja komöödia. Hellenismi ajajärk Hellenismiajastul toimusid olulised muutused Kreekas Makedoonia Aleksandri vallutuste tõttu ning Kreeka kultuur levis laial maa-alal kuni Indiani Erilise õitsengu saavutas hellenismiajal luule, millest taandus senine ühiskonnakesksus ja poliitika. Rooma ajajärk Rooma ajajärgul tekkis nn kirev kirjandus, mis rahuldas rahva suurenenud lugemishuvi Populaarsed olid rahvalikud seiklus- ja armastuslood (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios), tekkis karjaseromaan (Longose "Daphnis ja Chloe"). Kreeka mütoloogia Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Sõna "mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia Kreeka mütoloogia on täis koletisi, sõdu, intriige ja jumalate sekkumisi ning probleeme lahendasid kangelased. Kreeka kultuuri jagunemine
kuigi ta ei näidanud seda niivõrd välja, aga sisemiselt elas ta seda väga raskelt läbi. Probleemide rohkuse tõttu hakkas Oskar antud olukorda võtma mõistusega, mitte südamega, kuid seal see viga saigi tehtud. Ta andis liiga ruttu alla. Muidugi oli ta noor ja kogenematu, aga siiski oleks ta võinud võtta ohjad enda kätte ja koos Erikaga põgeneda. Kas või üritanud seda teha. Minu arvates oli see romaan suhteliselt kurva sisuga, kuigi kõik armastuslood ei peagi olema õnneliku lõpuga. Samas mulle meeldis see, kuidas autor oli oma tunded kirja pannud päevikulaadses vormis. Kasutatud kirjandus: 1. Annus, E. Kubjas ja korporant: Armastusest ja rahvuslikust moraalist. Looming 2002, nr. 4, lk. 576-578 2. Undusk, J. 2006. Armastus ja sotsioloogia. [WWW] http://www.utkk.ee/index.php/et/yritused/moodne-kirjandus?id=76 (27.12.11) 3. Hindrey, K. A. Eesti stiilis romaan
sajandi Itaalia elust · Teda peetakse klassikalise novellizanri ja sel ajal rahva hulgas liikunud rajajaks. jutuvarast. · 1327. aastal kolis Boccaccio Napolisse, · Juttude teemad on ette antud kaheksal kus ta oli 6 aastat isa pangas õpipoiss. päeval ja nende hulgas on näiteks: Hiljem läks ta kooli õppima inimese tahtejõud, traagilise lõpuga õigusteatudst, mis meeldis talle palju armastuslood, õnneliku lõpuga rohkem kui pangandus. armastuslood, trikid mis naised mängivad · Boccaccio looming algas 1330. aastate meeste peale ja üldsielt inimesed üksteise keskpaiku, ta kirjutas nii luule- kui peal, jne. Ainult Dioneol, kes tavaliselt proosateoseid. jutustab iga päeva kümnenda loo, on · Oma peateose, klassikalise novellikogu õigus valida teema enda valikul.
Venemaal on on olnud palju naisi, kes on kas valitsejana, regentidena või tsaaride abikaasadena dünastia ning kogu maa kultuurilisele ja poliitilisele arengule mõju avaldanud. Katariina II ületas neid kõiki vaimu, julguse, iseloomu, töökuse, otsustusvõime ja edukuse poolest. Kasutatud kirjandus ning allikad: Raamatud : „Venemaa tsaarinnad” - Autor: Jena, Detlef „Katariina II : meelelisus ja poliitiline võim” – Autor Gala Naumova „Kuninglikud armastuslood : tõeline armastus kuningakodade suletud uste taga” – Autor Paul, Gill Estonica : Entsüklopeedia Eestist : http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1710- 1850_Balti_erikord/Valgustus_ja_valgustatud_absolutism/ 5 6
keskuseks sai Aleksandria. Eriline õitseng oli luulel,huvi hakati tundma üksikisiku vastu,eelistati lühivorme,näiteks eleegiat,epülleionit ja epigrammi. Tekkis uus komöödia,mille tuntuim esindaja oli Menandros.Tuntumad luuletajad sellel ajajärgul olid Kallimachos,Theokritos ja Apollonios Rhodoselt. Ajalookirjanduses oli oluline autor Polybios. Rooma ajajärk: Sellel ajajärgul tekkis kirev kirjandus,mis suurendas lugemishuvi. Parimad olid rahvalikud seiklus ja armastuslood,tekkis karjaseromaan. Ajalookirjanduse olulised autorid olid Josephus,Flavius,Diodoros,Dionysios Halikarnassosest,Appianos ja Cassius Dio. Kunsti -ja kultuuriloolise materjaliga tegeles Pausanias,biograafiaid ja eetikaeelseid teoseid kirjutas Plutarchos. Museion: Vana-Kreekas muusade pühamu (tempel,koobas või mäetipp). Tuntud on Helikoni museion,Ateena filosoofiakoolide museionid aga ka Akadeemia museion ja Lykeioni museion,eriti aga Aleksandria uurimisasutus Museion
Kirjandus. Tunti kõiki praeguseid kirjanduszanre. ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" koostaja ja ettekandja oli Homeros. Dionysose auks korraldatud pidustustest on välja kujunenud teatrietendused: · Tragöödia Sophokles (,,Oidipus", ,,Antigone") · Komöödia Aristophanes (üle 20. kuulsa teose) · Draama. Aisyholos uus zanr, õpetliku sisuga lood, valmid. Kreeklased lõid ka luulezanri. Sappho erootilised armastuslood. Naine pühendas luuletusi neidudele. Lesbose saare järgi sai nime omasoo ihaldus. Kunst. 4 maailmaimet: · Zeusi kuju Olümpias · Rhodose koloss, Heliose kuju tõrvikuga · Halikarnassos · Artemise tempel Ephesose linnas. Enamus nendest on hävinud, järel on ainult varemed. Leukippos tegi Odakandja ja haavatud sõdalase Apolloni kuju. Teadus. Võrreldes Idamaadega, saavutas Kreeka kõrgema taseme, sest seal olid
Teos vastas Augustuse poliitikale. 65. Millise kreeka filosoofi mõttemaailmale toetus Lucretiuse looming? 6 laulust koosnev heksameetrites kirjutatud eepiline poeem ,,De rerum natura" (,,Asjade loomusest") Sisuks III sajandi kreeka filosoofi Epikurose filosoofia, maksiim ,,ela varjatult". 66. Mis iseloomustab Catulluse loomingut? Catullust tuntaksegi eelkõige armastusluuletajana esindatud on tal ka kreeka mütoloogiast pärinevad literatuursed armastuslood epüllion ,,Peleuse ja Thetise pulm". Teos on pateetiline ja loodud tundmatute hellenistlike allikate alusel. Samuti on Catullusel epigramme, mis ründavad poliitikuid või seltskonna- või kirjandustegelasi. Poliitilistelt vaadetelt oli Catullus Caesari vastane, ründas teda oma loomingus, kuid hiljem otsis lepitust. 67. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma luules. Kelle valitsemisaega see langes ja millised olid ootused luuletajatele? Cicero aeg (81-43 eKr) rooma proosa kõrgaeg;
Psühholoogilist romaani kandev tegelane oli tavapäraselt vastuolus nii iseenda kui ühiskonnaga. Johannes Semper 1930ndatel ilmus pikemat proosat. 1920-1930ndal oli kursis moodsa kirjandusega Euroopas. 1920ndatel kirjutas Kalevipoja psühhoanalüüsi, mis ilmus eraldi raamatuna. Avas uusi perspektiive kirjanduse tõlgendamisel. Ilmusid romaanid ,,Armukadedus" (1934) psühhoanalüütiline taust, keerulist sorti armastuslood ja ,,Kivi kivi peale" (1939) sotsiaalsed plaanid rohkem juurde tulnud. Avaldas ka 3. romaani, kohutav stalinistlik kirjandus. Leo Anvelt - debüütromaan ,,Viirastusi valges öös" (1928) ja ,,Eluhirm" (1936). Anvelt oli sissevõetud psühhoanalüüsist. Intelligent võõrdunud noor inimene suhestub ühiskonnaga, seksuaalse eneseleidmise lood. Reed Morn (Frida Johanna Drewerk) Noor naisprosaist. Uusi proosadebüüte tuli 1920ndate lõpus järjest, mis soodustas proosa esiletõusu
1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjanduse toibumist ja jalule saamist. Noor peategelane selle aja kirjanduses).
Parodeerib varasemat ajalookirjandust ja eepikat ning kaasaegset kreeka romaani. Suur mõju humanistidele, nt Rotterdami Erasmusele. Kui muidu oli kreeka romaan tõsisesisuline, siis see oli irooniline paroodia. 93. Kirjelda kreeka romaani temaatikat, millist mõju on see zanr avaldanud hilisemale euroopa kirjandusele? Hellenismiaja lõpus/Rooma aja alguses tekkis uus kirjanduszanr, mida nimetatakse kreeka romaaniks. Laiemalt võttes igasugused proosavormis seiklus- ja armastuslood. Need kaks motiivi on olulised, lisaks üllatuslikud taaskohtumised, leidmised ja äratundmised. Varaseim autor Chariton (1. ja 2. saj pKr). Teos ,,Chaireas ja Kallirhoe", mis on seikluslik armastusromaan. Achilleus Tatiose ,,Leukippe ja Kleitophon" (mõjutas Bütsantsi romaani, nt, Eustathiost, aga ka uusaegseid autoreid nagu Shakespeare) Tuntud on ka Longose ,,Daphnis ja Chloe" (2. ja 3. saj pKr). Karjuseromantika,
ooperiharrastus. (Meenutagem ajaloosündmusi: 1830 oli Prantsusmaal Juulirevolutsioon, kuningavõim kukutati, võimule tuli finantskodanlus. Pariis järjest kasvas suurlinnana, arenev rongiliiklus soodustas ühendust Pariisi ümbruskonna ja teiste linnadega.) G.o. kõrgaeg on 1830-50 (selles zanris kirjutatakse ka 1860-ndatel). G.o. On suurejooneline vaatemäng pealinna publikule, efektid, massid laval. Ainestik valdavalt ajalooline - tundelised armastuslood keskaja ja renessansi ajaloosündmuste taustal, kusjuures autoreid (ja publikut) köitis ka eksootika. 5 vaatust, rohkesti koore ja balletti (pr. traditsioon, vt juba tragédie lyrique), ansamblid tähtsal kohal. Libretist Scribe toob grand opérasse nn sokidramaturgia - ootamatud pöördepunktid süzees, teravad kontrastid massistseenide ja tundelise privaatsfääri vahel. Muusikas ja
täpsemalt Sveitsi, Porto Ronco villasse Ascona lähedusse . Kuid aastal 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga. Seal kirjutas ta ka mõned novellid, mis jutustasid peamiselt I ja II maailmasõjast. Ta suri 25. septembril aastal 1970 Locarnos Sveitsis Looming Kirjutab kui ühte romaani- pidevalt üks teema. Remarque'i teoste põhiteemadeks on pagulus ning sõja ajal kulgevad surematuna tunduvad armastuslood. R räägib, et inimene on sõja tõttu vaimselt läbi põlenud. 1929 "Läänerindel muutuseta" Euroopa kõige sõjavastasem romaan. Sealt tuleb mõiste kadunud põlvkond. Kirjutatud neutraalselt. ,,See raamat pole mõeldud süüdistusena ega pihtimusena. See on vaid katse jutustada põlvkonnast, kelle hävitas sõda, isegi kui kuulid neid ei tabanud." Põhineb Remarque'i isiklikel I ms muljetel. üksik inimese elu pole midagi, see ei lähe kellelegi korda
positsioonile on Indrek Paas. MOTO: ,,Imelises tundlikkuses mõõtmatuseni avardatud iga tühisem lapsepõlve mure, iga väiksemgi rõõm saab hiljem kunstiteose aluseks täiskasvanule, ilma et see ise seda ette teaks," Baudlaire. Hilisemad tõlgendajad on rõhutanud, et romaan projitseerub taaskord piiblile. Psühholoogiline realism, psühholoogilisus tuleb selgemalt välja armastuslugudes, eriti II ja IV osas. Tegemist liikuvate ja muutuvate tegelaskujudega, nt Indrek enda kolimistega. Armastuslood on ikka haiged, ja ei ole küsimus mitte ainult tuberkuloosis, IV tuleb mõelda, et kas naisedo n lihtsalt imelikud või on tegemist nö sotsiaalse haigusega. Tammsaare iseloomustab keele kaudu tegelasi, tegelased räägivad murdekeelt, köstrid ja kooliõpetajad räägivad vähem, eriti ilmekalt tuleb välja I osas. Murdekeelt räägib rohkem Pearu. Sotsiaalne temaatika, peremehe probleemid. IV armastusloo taustal on tugev sotsiaalkriitiline taust sees seoses uusrikkusega
PLautus paistab silma oma jämeda koomikaga ja teda võib pidada tüüpiliseks varase rooma ajajärgu koomikuks, tavaliselt on tema tegelastüüpideks ihnuskoi, kupeldaja, kaval ori jpt. Keel mida ta kasutab on kõnekeelne ladinakeel ja ta kasutab palju erilisi zargoone, kõnekäände mis on väga konteksti põhised, ta näidendid on labased ja tema sõnavara väga vulgaarne. Terentiusel on näidendid rafineeritumad, põhiliselt on armastuslood ja olid erinevalt Plautuselt suunatud haritumale vaatajaskonnale. Kui Kreekas oli näidenditüübiks Saatüri draama, siis Roomas olid Atellaanid. Põhiliselt oli seal lihtrahva seas populaarne jalaga- tagumikku huumor, milles aristokraadid eriti ei hoolinud. Teatri külastamine oli vaba, tasu ei pidanud maksma. Näidendite korraldamine oli riigi poolt korraldatud ning konkreetsete näidendite korraldamise võtsid tihti endale rikkad kodanikud, kes sellega endale prestiizi said
konkreetselt vaadelda Inglismaad.Inglise realistidele omane ka võtta tegelane ja panna tegelane ta oma kodumaale. Reis omal kodumaal. Sellest ei peeta päevikut, vaid sellest kõneleb autor. Siin on narratiiv, mis kerib end elavamalt. On huvitavam lugeda, kui Swifti. Autor annab ka vihjeid, et nüüd hakkab juhtuma ja loob pingeid ja lugeja loeb edasi. Kui Scotti puhul on väga põnevad lood, armastuslood jne, siis Fieldingi puhul ka satub tegelane mingitesse seiklustesse jne. Aga need on siiski erinevad. 7. loeng 20.10.2011 Henry Fielding on selline autor, kes on loonud palju eeltingimusi Euroopa romaani kujunemisele selliseks, nagu ta lõpuks 19.sajandil kujundiks ja mis omakorda lõi aluse 20.sajandi romaani põhilistele võtetele. Selle tüübi järgi kujunes välja 19.sajandi romaan ja mingis mõttes ka 20.sajandi romaan. Pereromaan. 20
upu maagiasse, aga balansseerib reaalsuse ja maagilise maailma piiril, siis B-l seda on. Raamatus annab kogu sündmustikule rütmi looduse rütm, aastaaegade vaheldumine. Määravad selle, kus ollakse, mida tehakse. Sellele romaanile andnud pealkirja, et karu on inimene, süda on oleva kese. Raamat oleva keskmest. Ambitsioon kirjutada kõige olulisemast. Baturinil väga hästi näha. Mida ja looduse suhe on tähtis, aga tähtis ka mina ja maine armastus. Armastuslugu on omal kohal ja armastuslood kipuvad olemas muudeski teostes. On lihtsalt oluline, aga ka B elufilosoofia seisukohast. Kultusteose sõna võiks Karu südant iseloomustada. Peab ettevaatlik olema, et see on ületarvitatud sõna. Tegemist ei ole tüüpilise menuromaaniga. See ei ole Kaugver, kes palju tiraaze teeb. Oluline see, et sellel raamatul näib olevat piiratud austajaskond. Võib mingitmoodi kultusest rääkida. Mõnede inimese jaoks kõige olulisem raamat. Kuidas teistega?
narkootiliste ainete mõju all enda ,,mina" killustununa ringi jooksma ja erinevate tubade sisu uurima. Harry külastab masinate vs inimeste tuba, kus ta oma kunagise noorepõlve sõbraga autosid õhku laseb ja inimesi tapab. Järgmisena õpetatakse talle n-ö kabemängu enda isiksustega. Samuti satub Harry tsirkusesse, kus näidatakse stepihundi taltsutamist, millele järgneb inimese taltsutamine stepihundi poolt. Eelviimases toas antakse Harryle võimalus läbi elada kõik enda noorepõlve armastuslood ning kogeda kõiki armumänge, mida naised oleksid olnud võimelised pakkuma. Viimases toas lamavad vaibal koos alasti Hermine ja Pablo. Harry teab, et peab Hermine mõrvama. 75 Ta teeb seda, pussitades noaga kohta rinna juures, kus ilutseb verevalum Pablo suudlusest. Mängu liiga tõsiselt võtmise eest lubatakse talle hukkamist, kuid lastakse tegelikkuses vabaks. Ta
annaabi.ee 
