lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonissätestatud tingimustele ja kellele on Politsei ja Piirivalveamet andnud seetõttu pagulase staatuse. Varjupaigataotleja on välismaalane, kes on Eestis esitanud varjupaigataotluse, et saada rahvusvahelist kaitset. Varjupaigataotleja staatus kestab kuni Politsei ja Piirivalveameti või kohtu otsuse jõustumiseni. Täiendav kaitse. Vastavalt Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusele on täiendava kaitse saaja ,,välismaalane, kes ei kvalifi tseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust
vaeste riikide pagulaslaagrites ning nad lähevad tagasi oma kodumaale, kui olukord muutub rahulikumaks. Pagulaste arv on viimastel aastakümnetel mitmekordistunud: 1970.aastal oli maailmas 2,5 miljonit pagulast, praegu on neid 22 miljonit. Käesoleval sajandil on Euroopas olnud kolm paguluse lainet: pärast Esimest ja Teist maailmasõda ning alles hiljuti pärast külma sõja lõppu ja Jugoslaavia sõja puhkemist. Kuigi Lääne-Euroopa jõukamates ühiskondades elab üle 7 miljoni pagulase, asub suurem osa pagulastest arengumaades. Suurem osa tagakiusatuist ning relvakonfliktide ohvritest ei rända teistele kontinentidele, vaid põgenevad pigem naaberriikidesse. Paljudel väga vaestel riikidel lasub koormus üleval pidada tuhandeid pagulasi. ÜRO Pagulasorganisatsiooni hinnanguil vajas 2000. aastal abi 22 miljonit inimest. Näiteks Afganistan, Iraak ja Sierra Leone on need riigid, kust tänaseks pärineb kõige rohkem põgenikke
Kodutöö: Valitud riigi rahvastiku analüüs 1) Afghanistan 2) Rahvastiku andmeid soo ja 5-aastase vanusegrupis hindamiseks kasutatakse hinnanguid ja prognoose. Sündimus 2006 uuringu 2007-08 Kaudne hinnang summaarne sündimuskordaja. Suremus 2004 uuring 2006 kaudsed hinnangud imikute ja laste suremust informeeritud aastaks 2006 Afganistani terviseuuringute ja Coale-Demeny West mudel elu tabelid. Ränne 2009 pagulase statistika 2009 põhjal muutus pagulase varu hinnangul kahe järjestikuse aasta jooksul. · Elanikke on seal riigis: 29,120,727 in · Keskmine riik maailmas. Pindala suhtes, kui ka inemeste suhtes. · Rahvaarv on ikka 25.a jooksul kasvanud (1985-13,120 in) (2010-29,121 in) · Aasta 1985 1990 1995 2000 2005 2010 Inimeste 13,120 13,568 19,445 22,461 26,335 29,121 Arv (tuhandetes ) 3) Rahvastiku tihedus oli 2009. aastal 51,9 in/km²
,,Hingede öö" kui seisukohavõtt ja sõnum Annika Ojala Karl Ristikivi on oma teoses ,,Hingede öö" kujutanud ühte aastavahetuse ööd pagulase elus. Läbi pagulase silmade saab lugeja tuttavaks mitmete erinevate inimeste ja nende lugudega. Selle teose põhiidee seisneb minu arvates just eelkõige selles, et minategelase näol on tegemist pagulasega ning lugedes seda raamatut saab hästi selgeks tema üksindus ja samas ka hirm selle ees. Lisaks sellele on sur roll ka kohtuistungil, kuhu ühel hekel peavad ilmselt ilmuma kõik majas viibijad. See surnud mehe maja oli minu arust justkui surma ootesaal, kus otsustati, kas elad edasi või
Vahepeal lähevad ka Joan ja Ravic riidu ja Joan läheb näitlejast mehe juurde elama, kuigi ta ei armasta meest ja üritas Ravic`iga ära leppida. Need katsed ei vii kuhugi ja tema tollane alukaaslane tulistab ähvardusel kogemata Joani. Mees kutsub Ravic`i, kuid teda päästa pole enam võimalik. Stseen annab kinnituse, et nad siiski veel armastavad teineteist. Joan sureb, Ravic laseb end ükskõikselt arreteerida. 3. Teos kajastab inimeste omavaheliseid suhteid. Samuti käsitletakse ka pagulase teemat. Ehk, mis teeb pagulase elu raskeks. 4. Ravic Oli ükskõikne ja tundus, et klapib kõikide inimestega, kuigi ise boheemlasliku ja ükskõikse käitumisega. Ta elas tänases päevas, ega mõtelnud homsele. Joan Oli planeerija ja unistaja tüüp. Ta tahtis oma elu rajada kindlale plangule, mitte aga elada juurteta ja teadmatuse, mida edasine elu toob. Veber Ravic`i hea sõber, kelle kliinikus Ravic töötab. Ta on küllaltki heasüdamlik ning tunneb kaasa Ravic`ile alatihti.
Vahepeal lähevad ka Joan ja Ravic riidu ja Joan läheb näitlejast mehe juurde elama, kuigi ta ei armasta meest ja üritas Ravic`iga ära leppida. Need katsed ei vii kuhugi ja tema tollane alukaaslane tulistab ähvardusel kogemata Joani. Mees kutsub Ravic`i, kuid teda päästa pole enam võimalik. Stseen annab kinnituse, et nad siiski veel armastavad teineteist. Joan sureb, Ravic laseb end ükskõikselt arreteerida. 3. Teos kajastab inimeste omavaheliseid suhteid. Samuti käsitletakse ka pagulase teemat. Ehk, mis teeb pagulase elu raskeks. 4. Ravic Oli ükskõikne ja tundus, et klapib kõikide inimestega, kuigi ise boheemlasliku ja ükskõikse käitumisega. Ta elas tänases päevas, ega mõtelnud homsele. Joan Oli planeerija ja unistaja tüüp. Ta tahtis oma elu rajada kindlale plangule, mitte aga elada juurteta ja teadmatuse, mida edasine elu toob. Veber Ravic`i hea sõber, kelle kliinikus Ravic töötab. Ta on küllaltki heasüdamlik ning tunneb kaasa Ravic`ile alatihti.
Inimesed ei suuda raamatus omavahel suhelda, üksteist ei mõisteta ning arusaamatused kuhjuvad. Esimeses peatükis kondab minategelane surnud mehe majas. Keegi ei oska anda täpset vastust, kes täpselt surnud on, kuigi matustest räägitakse ülima pühadusega. Pulmas abielluvad vana mees ja noor rase näitsik, vaevu 17, kuid keegi ei pööra sellele võikale ühendusele tähelepanu ning seda tähistatakse suurelt. Teost saab vaadelda kui pagulase sisekaemust ja maailmavaadet. Teades Ristikivi tausta ning seda, et ta ise oli samuti pagulane Rootsi ühiskonnas, saab tuua mitmeid paralleele minategelase ja autori vahel. Minategelane on isegi vana-aasta õhtul üksi ja nagu ta mõista annab, elabki mees omaette. Ka Ristikivi elas üksi ning lausa nii äärmuslikult, et ta leiti alles mitu päeva peale tema surma ihuüksi oma korterist. Palju leiab kriitikat teda ümbritseva ühiskonna ja inimeste suhtes, kes ei
märkimisväärset tööd EL varjupaigastandartide ülevõtmisel kohalikku õigussüsteemi. Üldiselt võib öelda, et Eesti varjupaiga noor seadusandlus vastab enamikele EL õigusnormidele, mis puutub õigust rahvusvahelise kaitse saamisele. On aga märkimisväärne, et paraku on enamikel juhtudel Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse autorid kasutanud nn miinimumstandardeid, kitsendades vahel isegi rahvusvahelise kaitse käsitlusala, mis on niigi välja kujunenud juba vana Pagulase seaduse rakendamise käigus. Veel enam, vahel tekitab suure osa EL varjupaiga direktiivide klauslite sõnasõnaline kordamine olukorra, kus asjakohaste normide kõrval jäid Eesti seadusandlusse ka direktiivide lüngad. Samuti tuleb meeles pidada, et ELi varjupaigastandardid ei saa pidada Eesti seaduse jaoks parimaks mudeliks. Selle järelduse tegemiseks on mitu põhjust. Esimene, ülevõetud ELi direktiivid olid loodud eesmärgiga kooskõlastada olemasolevad kaitsekontseptsioonid ja
tasuta. Kahjuks on kergemate tööde eest ka madalamad palgad, millega on raske toime tulla arenenud maal, kus hinnad on kõrged. Oluline oleks koolitada pagulasi välja vastavalt tööturu vajadustele ja informeerida tööandjaid põgenikest, see looks võimaluse pagulastel tulevikus ilma vastuvõtjariigi abita hakkama saada. Muret tekitab ka pagulaste hakkama saamine võõras kultuuriruumis ning kodanike suhtumine pagulastesse. Tihti ei tea riigi põliselanikud, kas tegemist on pagulase või immigrandiga ning enamasti suhtutakse võõrariigi kodanikesse immigrantidena ehk halvustavalt. Suuremaid takistusi rahvusvahelise kaitse saanud isikute ühiskonda lõimumisel on infopuudus. Puudub nende isikute oma õigustest ja kohustustest ning neile pakutavatest teenustest ja abist teavitamise süsteem. Tarvis oleks luua keskne infopunkt, mis abistaks kaitse saanud inimesi kõikvõimaliku teabega. Samuti tuleb parandada rahvusvahelise kaitse saajatega kokku
Migratsioon kas tõesti tont? Kes on pagulane? Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on Politsei- ja Piirivalveamet andnud seetõttu pagulase staatuse. Pagulane põgeneb isikliku tagakiusamise ja rõhumise eest. Sageli on põgenemise põhjuseks sõda, nälg ja vaesus. Pagulaseks nimetatakse ka isikut, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Ta ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Olulisim muudatus direktiivi 2003/86/EÜ ülevõtmisel Eesti seadusandlusesse perekondade
kohtadele, millest enamus kohalikest tegelikult hoiduda soovivad ja kuhu on just tööjõudu juurde vaja. Jordaanias ja Türgis pole töötus sugugi kasvanud pärast pagulaste vastu võtmist. Tähtis on, et pagulased pääseksid tööturul just sinna, kus neid kõige rohkem on vaja. Eestis näiteks on just selline olukord, kus pole mitte tööpuudus, vaid on oskustööliste puudus ehk tööjõu puudus. Selleks, et pagulane saaks koheselt tööle asuda, peab ta endale saama kõigepealt pagulase staatuse. Osades riikides käib see kiiresti, kuid mõningates riikides on selle ooteajaks kuni aasta, et saada pagulase staatus. On ju teada, et sisserändajad ei ole mitte ainult sõjapõgenikud, vaid palju on ka inimesi, kes tahavad lihtsalt illegaalselt Euroopasse immigreeruda ning majanduslikult paremat elu elada kasutades selleks pakutavaid pagulastoetuseid. Neid kutsutakse ka ,,mugavuspagulasteks". Tuleks leida viis, kuidas teada saada, et kas
*maagiline realism reaalse ajaloo põimumine fantastiliste või üleloomulike kujunditega, müstika, saladused, metafüüsika, mitmetähenduslikkus, unenäod, nt: J. Rulfo 2.)kirjanduse riigistamine, kontaktide puudumine välismaailmaga, madaald hinnad ja suured tiraazid, pidi arendama sotsialistlikku realismi, küüditamised ja väljaränne. 3.)*väliseesti kirjandus arendati edasi nn eesti asja, teemad: kodumaa, pagulase tavaelu, piibliteema. Nt: Kalju Lepik, Gert Helbemäe, Helga Nõu. *tagala kirjandus nt: Eesti Nõukogude Kirjanike Liit, kunstiansamblid *kirjandus Eestis võeti vastu uus ideoloogia(J.Semper); tõmbuti tagasi kirjandusest(Betti Alver); osaline kaasaminek info peitmine ridade vahele(J. Smuul). 5.)Jaan Kross *käis Westholmi gümnaasiumis *TÜ õigusteaduskond *on töötanud söekaevanduses, Eesti Postimehes, tõlgina *on olnud vangis Looming: Zanrid: *luulekogud ,,Söerikastaja"
Eesti pagulased Pagulased, kes on Eestisse tulnud Pagulased o Isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma. o Pagulasel puudub oma riigi kaitse. o Turvapaigataotlejale antakse pagulase staatus ja õigus jääda Eestisse, kui ta tõestab, et ta ei saa tagakiusamise kartusel koju tagasi pöörduda. Eesti kui põgenike varjupaik? o Eestis on kasvanud varjupaigataotlejate kui pagulaste arv. o Eesti omavalitsuste suhtumine pagulastesse on tõrjuv ja hoolimatu. o Eestis ei ole viimastel aastatel tegutsenud ühtegi riiklikku sotsiaaltöötajat, kes hoolitseks taotlejate ja pagulaste eest. o Eesti ei ole pagulaste meelispaik,
Ka nendes peatükkides tuleb tal ette olukordi, mis panevad teda mälestustes heietama, näiteks seik, kus ta selgitab vaba tahte olemuslikkust, interpreteerides seda koolipõlvest toodud näitega valida iga päev kooliminekuks erinev tee. Mineviku sedavõrd oluline ja lõputu eksisteerimine tema elus, nimetagem seda kui mälestuste labürinti, sümboliseeriks sel juhul ta igavest võõra seisundit, kohanematust ja seejärel üksindust, mis on tingitud pagulase läbielamistest ja selle najal kujunevast hingeseisundist. Antud olukorras leiab ta endas ärkavat ka mässumeelsuse. Käsitletavas tekstis on kuigipalju tegeletud ka eksistentsi küsimusega. Peategelase seisukohast lähtuvalt eksisteerib iga inimene pigem iseenda jaoks kui kellegi teise jaoks, samuti leiab ta, et me sureme selleks, et keegi meid lõplikult enda omaks ei saaks pidada. Tema arust on egoistlik ka väita, et isesisvat elu elades sureme nende jaoks, kellest me eelnevalt sõltusime
tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasel puudub oma riigi kaitse. Pagulane ei ole isik, kes saab ise otsustada, millal ta lahkub kodumaalt ja ta võib soovi korral kodumaale naasta. Migrant ei ole pagulane, sest ta jätab tihti oma kodumaa maha parema elatustaseme või töö tõttu. Varjupaigataotleja on isik, kes näiteks pärast Eestisse saabumist taotleb siin Eesti riigi kaitset. Turvapaigataotlejale antakse pagulase staatus ja õigus jääda Eestisse, kui ta tõestab, et ta ei saa tagakiusamise kartusel koju tagasi pöörduda. Kuidas inimesed saavad pagulasteks? Kui pagulane otsib kaitset naaberriigist, saabub ta sageli just pagulaslaagrisse. Pagulaslaagreid peavad üleval ÜRO Pagulasamet ja teised rahvusvahelised abiorganisatsioonid. Viibimine pagulaslaagrites võib venida aastatepikkuseks. Põhiline osa, peaaegu 90% pagulastest, elab laagrites, mis paiknevad arengumaades.
Slaid 1: Tiitelleht Slaid 2: Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on Politsei- ja Piirivalveamet andnud seetõttu pagulase staatuse. Pagulaseks loetakse isikut, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasele antakse Eestis kolmeaastane elamisluba. Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle
kartulit". Tutvustati saatekülalisi: Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper, riigikogu Reformierakondlasest liige Valdo Randpere, MTÜ Pagulasabi juht Eero Janson ning riigikogu liige Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast Henn Põlluaas. Teemaga alustati Valdo Randperest, kuna ta ise on ka olnud pagulane. Valdo Randpere otse sellele küsimusele ja teemale ei läinud, vaid hakkas rääkima pikemalt ja põhjalikumalt üldteemat ja minevikust pagulasteemal üldiselt. Endast pagulase rollis arutas ta alles, kui seda telefoni teel küsiti. Saate jooksul võttis Valdo Randpere ka kõige rohkem sõna. Temast veidi vähem kuid ka kaalukalt võttis sõna Henn Põlluaas, kel oli alati midagi vastu vaielda. Kõige vähem sai sõna MTÜ Pagulasabi juht Eero Janson, kuna tal ei lastud üldse rääkida. Alati tema juttu katkestati või tuli sisse telefonikõne ja saatejuht peatas teda. Saate jooksul rääkisid poliitikud rohkem, kui spetsialistid
PAGULASED KES ON PAGULANE? • PAGULANE ON RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE JÄRGI INIMENE, KES PÕHJENDATULT KARDAB TAGAKIUSAMIST RASSI, USU, RAHVUSE, SOTSIAALSESSE GRUPPI KUULUMISE VÕI POLIITILISTE VEENDUMUSTE PÄRAST, VIIBIB VÄLJASPOOL KODAKONDSUSJÄRGSET RIIKI EGA SUUDA VÕI KARTUSE TÕTTU EI TAHA SAADA SELLELT RIIGILT KAITSET, VÕI KES NIMETATUD SÜNDMUSTE TAGAJÄRJEL VIIBIB KODAKONDSUSETUNA VÄLJASPOOL OMA ENDIST ASUKOHARIIKI EGA SUUDA VÕI KARTUSE TÕTTU EI TAHA SINNA TAGASI PÖÖRDUDA. KUNI PAGULUSSTAATUSE KINNITAMISENI SIHTRIIGI POOLT ON VÄLISMAALANE VARJUPAIGATAOTLEJA. PAGULASE ÕIGUSED XD • PAGULASEL ON ÕIGUS ASÜÜLILE, TURVALISELE VARJUPAIGALE. RAHVUSVAHELINE KAITSE ON SIISKI MIDAGI ENAMAT KUI LIHTSALT FÜÜSILISE TURVALISUSE TAGAMINE. PAGULASTEL PEAKSID OLEMA VÄHEMALT SAMAD ÕIGUSED NAGU KÕIGIL TEISTEL VÄLISMAALASTEL, KEL ON SELLE RIIGI ELAMISLUBA, JA NAD PEAKSID SAAMA SAMASUGUST ABI. SIIA KUULUB KA MÕTTEVABADUS JA LIIKUMISVAB...
inimelu väärtusesse ära kaduda ligimese aitamisel on edaspidi mõtet vaid isikliku kasu eesmärgil. Ravici elu hakkas muutuma peale Joaniga kohtumist. Ta püüdis oma suhet küll üsna pealiskaudsena hoida, kuid aja möödudes sulasid nende elud rohkem kokku, kui Ravic esialgu ennustada aimas ning ta tundis end olevat kohustatud teatud määral Joani eest vastutama. Siiski, olles elukogenud mees ja teades, et tema pagulase staatus ei suuda temale, rääkimata veel Joanist, võimaldada ,,normaalset" elu, proovis ta ka edaspidi jääda võimalikult iseseisvaks. Omad seiklused ei jäänud aga tulemata. Joani ja Ravicu armastus on ainus valguskiir selles, nagu oleks ainult see võimaldanud näha päikest ja kogu ilu enda ümber. esile tõstetud idee, et armastus tuleb ise, seistes saatusest väljaspool ja hoolimata kõigest - oludest, inimeste ebatäiuslikkusest ja sellest, kuidas
Frans Hals Maailmakuulus Flaami portreekunstnik Frans Hals Hollandi kuldse aja kunstnik Tuntud eelkõige portreekunsti poolest Tema teosed olid väga kuulsad ning väärtuslikud siiani. Frans Hals'i pilt hollandi rahatähel Lühidalt tema elust Sündinud 1580 aastal, Antwerpis. Õppis flaami-pagulase Karel Van Manderi käe all. 27-aastaselt sai temast Saint Luke'i Haarlemi Gildi linnakunstnike liige. 1617 aastal abiellus ta Lysbeth Reyniersiga ja neil olevat olnud kaheksa last. 1644 aastal oli ta Kunstnike Ühingu juhataja. 1652 aastal müüs ta maha kogu oma vara, sest tal olid probleemid kohtuga, ning majanduslikud raskused. Hals suri täielikus vaesuses 1. septembril 1666. aastal Haarlemis. * Haarlem linn Hollandi põhjaosas Tema maalide stiil Ta ei kasutanud oma maalidel abijooni või alusvärvi. Uuringud aga näitavad, et ta maalis kihtide kaupa, nagu selle...
Iseloomulik mitmesse liini hargnev, aeglaselt edenev tegevus, pikad kirjeldused ja rohkearvuline tegelaskond. R. Sirge ,,Maa ja rahvas", A.Hint ,,Tuuline rand". 7. Iseloomusta pagulaskirjandust. Teemad: Isamaa, kommunismi häving, põlgus, sõda, reaalne elu pagulus, üksildus (vaimne, hingeline), Eesti Vabariigi aeg ülistavas toonis, põgenemisteekond. Autorid: H. Visnapuu, M. Under, G. Suits, K. Ristikivi, B. Kangro, A.Gailit. 8. Miks kirjanikud eelistasid kodumaale pagulase elu? Eestis oli küüditamise aeg, kõik haritud inimesed olid ohuks Nõukogude Liidule ja küüditati vangilaagritesse. Polnud võimalik kirjutada südamel olevatest teemadest ega Eesti Vabariigist (välismaal oli sõnavabadus suurem). 9. Miks kirjutas Ristikivi väga palju üksindusest? Mida sümboliseerib üksindus ta loomingus? Ta oli eraklik ja üksildane inimene, naist polnud. Oli pagulane Rootsis ja igatses oma kodumaad, tundis ennast kodutuna. Pidev otsing ja tunne, et keegi ei aita.
1. Erich Maria Remarque, ,,Triumfikaar" 2. Tegevus toimub paar sajandit tagasi. 3. Pransusmaal Pariisis. 4. Erich Maria Remarque`i "Triumfikaar" on lugu saksa pagulase Ravici elust. Ravic elab hotellis "International", mis on pagulaste elukoht Pariisis. Mees on ametilt arst ja töötab illegaalselt ühes kliinikus. Ravic on üksik mees, kes peab kogu aeg valvel olema, et teda ei leitaks ja maalt välja ei saadetaks. Ühel õhtul kohtub ta Seine`i jõe sillal kauni naise Joaniga, kellesse ta armub. Naine on endast väljas, sest tema mees lebab hotellitoas surnuna. Ravicil hakkab Joanist kahju ja ta võtab naise endaga hotelli
Luules undergraund kirjandus. Kirjandus - metafoor ülekaalus, ridade vahele kirjutamine Sisepaguluses J. Semper, K.Merilass, B.Alver, M.Raud Siberisse H.Talvik, H.Raudsepp Undergraund kirjandus P.E.Rummo, J.Kross, J.Kaplinsk, H.Rummel Hävitati rahvuskultuuri, 1950.a saadeti irjanike liidust välja 48 isikut Eesti kultuuri nõukogustamine, kirjanduselu kiratses Ühisjooned: 1) sündunud Eestis, kuid looming välismaal 2) ühised teemad pagulase saatus, kodumaa austus Tähtsus: kirjandust ilmus rohkem kui Eestis, tervelt 780 teost. 1940-1950 säilitasid ja kandsid edasi pagulased. Suuremad kogukonnad USA, Rootsi, Kanada, jätkati kirjanduse väljaandmist, Hoida ja arendada traditsioone. Luuletajad Bernard Kangro 17 luulekogu, 15 romaani mälestuste raamatud: Viiralt, Gailit Eesti kirjanduse organiseerija Rootsis Lunais Toimetas 400 aasta jooksul üle 400 teose
Kodanikualgatuste populaarsus ja selle positiivne mõju Eesti ühiskonnale Viimaste aastatega on Eestis märkimisväärselt laienenud erinevad kodanikualgatused. Need on enamasti spontaanselt tekkinud liikumised, mis väljendavad ja teenivad inimeste vajadusi. Kodanikualgatus viitab tihti sellele, et inimesed on mõne eluvaldkonna edendamiseks asunud tööle vabatahtlikult. Erinevad elanikkonna poolsed algatused avaldavad ühiskonnale silmnähtavalt positiivset mõju ning on mitmeid põhjuseid, miks need on viimaste aastatega laienenud. Esiteks, inimkonna teadlikkus sellest, et maakera on hääbumas on kasvanud. Maailmas elab üle 7 miljardi inimese ning igaüks meist toodab rohkemal või vähemal määral prügi. Suur hulk prahist jõuab tänavatele, veekogudesse ja metsade alla, mi...
Ülestõus algas mässuliste ja Assaadi reziimi vahelise lahkheline, mis kasvas kiiresti sõjaliseks konfliktiks. Nüüdseks on sõtta sisenenud ka ISIS, mis põlvneb iidse Al Qaeda harust. Islamiriigi eesmärgiks on luua kalifaat, mis tulenevalt 2014. aasta sõjast oli edukas. Lisaks eelnimetatutele on pooltele lisandunud kurdid, kelle peamine eesmärk on luua rahvusriik. Pikk ja vinduv sõda on toonud kaasa põgenikekriis, mis tõi kaasa üle miljoni pagulase saabumise Euroopasse. Põgenike tulekuga on esile kerkinud kaks probleemi: terrorism ja põgenikke riikidevaheline jaotumine. Kuna paljud Euroopasse saabunud pagulasi esimesena vastuvõtvad riigid ei olnud selleks valmis peab tõdema, et mitmed siiajõudnud ei olnud abivajajad vaid mugavuste otsijad ja terroristid. Saabumisel taustauuringute tegemine ja nende majandamine osutus aeganõudvaks protsessiks, mille tagajärjel on Euroopas liikvel mitmeid ebaseaduslikke
Grünthal. Pagulaskirjanduse ilme jäi sõjajärgsetel aastatel traditsiooniliseks. Suur osa proosa ja draamakirjanikke jätkas endistviisi realistlikkus laadis, luules valitses uusromantiline värss. Muutused tulid kirjanike hilisemates töödes ja nooremate autorite loomingus. Pagulaskultuur saavutas kõrgpunkti 50., 60. aastatel. Luule Eksiilis rõhutati rahvusliku traditsiooni alalhoidmist, mis omakorda aitas säilitada kirjandusklassikas levinud vorme ning hoiakuid. Pagulase enesetunnetusel on luules 3 eristuvat avaldusviisi: ·lihtsalt kirjeldada oma seisundit ·end lohutada ·kuulutada vastuhakku Kirjutati igatsusluuletusi, romantilisi mälestuspilte, idüllilisi värsse ja hümne aga ka sõjalaule, tõotus-ja needmissalme, poliitilist satiiri. Keskseks jäi rahvuslik tunnetus. Pagulastundeid on esitatud palju uusromantilise luulena, mis oli jõudnud Eesti kirjandusse sajandi algupoolel. Modernismi mõjud sagenesid pagulasluules 1950. aastate alguses
lendavad, vôib igasugune usk inimelu väärtusesse ära kaduda ligimese aitamisel on edaspidi môtet vaid isikliku kasu eesmärgil. 6. Ravici elu hakkas muutuma peale Joaniga kohtumist. Ta püüdis oma suhet küll üsna pealiskaudsena hoida, kuid aja möödudes sulasid nende elud rohkem kokku, kui Ravic esialgu ennustada aimas ning ta tundis end olevat kohustatud teatud määral Joani eest vastutama. Siiski, olles elukogenud mees ja teades, et tema pagulase staatus ei suuda temale, rääkimata veel Joanist, vôimaldada `normaalset' elu, proovis ta ka edaspidi jääda vôimalikult iseseisvaks. Omad seiklused ei jäänud aga tulemata. 7. Meelde jäi see, kui Ravic taas ühel päeval välikohvikus rahvamasse jälgis. Ümbruskonna erinevate elementide lüürilise kirjelduse ja filosoofiliste môttekäikude kôrval sai muu hulgas mainitud, kuidas mingi suvaline tuvi püüdis teiselpool klaasakent üht ônnetut papakoid vägistada
Alates 1938. aastast jagas Liina Reiman oma jõudu Estonia ja Draamateatri vahel. Majoriproua "Gösta Berlingis" Draamateatri laval (19411942) jäi Liina Reimani viimaseks suurrolliks Eesti teatris. Valusalt tabas teda elukaaslase Raimund Kulli surm 1942. aastal. Kauaaegse elukaaslase Raimund Kulli surm 1942. aastal nõrgendas sidemeid kodumaaga, ja kui teise Nõukogude okupatsiooni hädaoht muutus üha reaalsemaks, otsustas Liina Reiman valida pagulase elu, asudes 1943. aastal uuesti Soome. Enamik näidendeid, kus ta Soomes kaasa lõi, tuli tal ise lavastada Liina Reimani tervis muutus 1952. aastal nii kehvaks, et oli sunnitud järgnenud eluaastad haigevoodis veetma. Lähedaste abiga pani ta paberile oma mälestusteraamatud "Lava võlus" ja "Rambivalgus süttib". Aastal 1961 pälvis ta Pro Finlandia medali, mis oli tänuks ja tunnustuseks talle Soome teatrikunstile osutatud teenete eest
Pagulane –isiku, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasele antakse Eestis kolmeaastane elamisluba. Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on Politsei- ja Piirivalveamet andnud seetõttu pagulase staatuse. Põgenik – mõistet kasutatakse katuseterminina inimese kohta, kes on olnud sunnitud oma kodust lahkuma. Põgenik võib olla ümber asunud oma koduriigi sees või koduriigist lahkunud, et otsida kaitset mõnest turvalisest riigist. 1 Dublini konventsioon sätestab, et pagulane võib varjupaigataotluse esitada vaid ühes riigis – esimeses Euroopa Liidu liikmesriigis, kuhu ta saabub.
1944. aastal põgenes Rootsi, kus alguses oli köögitööline, hiljem töötas raamatupidajana. Lepik oli Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees ja paljude pagulasorganisatsioonide liige. Loomingu märksõnaks on modernsus ning Lepiku looming on kriitiliselt aus. 1. vabavärss 2. absurd 3. kontrast 4. assotsiatsiatiivsus 5. geomeetrilised elemendid Sisus domineerivad: 1. ajapoliitiline vastasseis 2. pagulase saatus 3. loominguprobleemide kujutis Pagulasteema kajastub luuletustes: 1. ,,Kerjused treppidel" 2. ,,Mängumees" 3. ,,Marmorpagulane" 4. ,,Kadunud külad" ,,Mu kodumaa" ´Me lahku, kui vetelagu ´Ei kadakaks võõrasse pinda, ma eland paolase pagu, ei kiviks saa süda rinda, mu kodumaa.´ mu kodumaa.´ ,,Anna mulle alandlikkust ka viha päeval" ´Mu armastuse vahetasid nad vale vasest seeklite vastu.
2. DILOOGIA ,,Kõik, mis kunagi oli" ; ,,Ei juhtunud midagi" Petlik näivus, et midagi ei juhtunud. Tegelikult riigi hukkumine. Eesmärk kujutada inimest ajas. EI OLE KROONIKA! Väljendab pettumust, et vabadus anti käest vastupanuta. Ideaaliks seatud soomlaste Talvesõda. Lõpeb kaasaja kujutamine. 3. SÜRREALISTLIK ROMAAN ,,Hingede öö" Autobiograafiline, filosoofiline, allegooriline. Pagulase elu: tõrjutu, võõras, hirmu-ja süütundega. Ristikivi ise tõrjutu sünnist saati. Ekslemine võõras majas (maailm, kus valitseb hirm ja ärevus). Inimene otsib tõde, mõistmist, LOOTUS KOJU JÕUDA KADUNUD! Toimub kohus, tunnistajad toovad esile mina-tegelase elu: pole soovitud laps, tõrjutu, raamatud ja kontserdid, kommunismi vastu FILOSOOFILISELT OLULINE PASTOR ROTH.
aastal, mil soomepoisid naasid Eestisse ja nende ümber sulgus kommunistide piiramisrõngas. Romaan on tunnistus inimese raugematust elujanust, pääsemilootuse püsimisest ka kõige lootusetumas olukorras. Ilmas Talve optimistlikus sõjaromaanis ,,Juhansoni reisid" käsitleb peategelane oma heitlust sõjakaoses kui turismireisi Eesti teemalistest teostest paistis silma August Mälgu kaheköiteline romaan ,,Tee kaevule". Romaanist ,,Tee kaevule" võib soovi korral rääkida kui pagulase probleemide asetamisest väljapoole pagulust. 9. Kes oli 1960. aastate proosadebütantidest tähelepanuväärseim? Nimeta tema teoseid. (3) Millest ta kirjutas? 9p. 1960. aastate debütantidest oli tähelepanuväärseim Helga Nõu. Tema esikromaan ,,Kass sööb rohtu" rabas konservatiivset pagulaskonda: romaan kõneleb paguluses üleskasvanud eesti noorte indentiteedirasukstest. Käiakse küll koos, püütakse lugeda eestikeelseid romaanegi, aga ikka kõlab küsimus, milleks
RETROREFLEKTIIVNE ehk KANADA KILE/ 3M KILE: -Kile neelab valgust -Katsudes sametjane/matjas -Kontrollitakse 3M lambiga/Kanada lambiga -Turvaelementide katkevus viitab foto vahetusele FLUORESTSEERUVAD TURVAMÄRGID (UV): -Kontrollitakse UV valguses -Peavad olema terviklikud, selged, kindlate piirjoontega, ei tohi olla katkendlikud. -Peavad olema foto peal, mitte taga 28. Milliseid reisidokumente võidakse piiri ületusel kasutada? -Pass, Meremehe teenistusraamat, Pagulase reisidokument, Meresõidu tunnistus(kodanikust meremehel), Tagasipöördumis tunnistus, Hädaabi reisisdokument, laste pass, ID kaart jne. 29. Milliseid turvaelemente võidakse lisada turvapaberi valmistamisel? TURVAKIUD EHK MEBERKIUD: -Lisatakse puuvilla massi, paberi tootmise käigus -asetsevad kogu dokumendi ulatuses MEMBERKIUD VÕIVAD OLLA IMMUTATUD: -Tavavalguses nähtavate värvidega, -Fluorestseeruvate värvidega
töövõimaluste tõttu. Mis pagulastest saab? • Riik kontrollib ka pagulaste tausta, et valida välja sobivad inimesed. Eelistatakse sõjapõgenikke. • Eestisse saabuv pagulane on juba rahvusvahelise kaitse all, seega on tal samad õigused, mis Eesti alalisel elanikul: asuda tööle ja saada riikliku pensionit, peretoetuseid, sotsiaaltoetuseid, tervishoiuteenuseid, tööturutoetuseid- ja teenuseid. • Pagulase saabudes paigutatakse ta mõne Eesti linna või valla sotsiaal- või üürikorterisse. Riik maksab üüri kinni. Konkreetseid kokkuleppeid riigi ja omavalitsuste vahel veel pole. • Riik aitab pagulasel tööd leida, pakkudes tasuta keeleõpet ning abi töötukassast. Töötukassa arvestab inimese individuaalsete vajadustega ning vahendab tööpakkumisi ja koostab vajadusel pagulasele eraldi tööotsimise plaani
K.RISTIKIVI 1912-1977 ,,Hingede ööd" Esimene modernistlik teos.Keeruka struktuuri ja mitme tähendustasandlik teos. 1950- 1951 , tegevus suurlinnas, kus nimeta minaisik aastavahetusel astub sisse ühest avatud maja uksest. Kafkalik, rändab mööda selle maja treppe , iial ei tea kuhu mingi uks avaneb, hoone on kui akendeta. Hesse"stepihunt" minategelane satub teatrietendusele, kus mängitakse tema enese näidendit. Satub ühest situatsioonist- teise. Räägib teos pagulase higekaebustega, väljapääsmatu ummiku ja üksilduse tunne. Rahvusliku tõrjutuse tunne ( kohtuistunigil on eesmärk selgitada kas on minul eestlasena õigus elada või mitte ) peegeldab väikese rahva ekistentsi haprust. On olnud vallaslaps , tunneb koguaeg vajadust ennast isale tõestada , põeb et on teistest kehvem , jätab sügava jälje tema lapsepõlve. Huvi hariduse vastu õhtukoolis 1935-42 Tartu , astus ülikooli ,õppis geograafiat-lõpetas.
Teoses põgenes Ravic natsliku diktatuuri eest. Eluline näide: Nõukogude tsensuur sundis suurt osa Eesti kirjanikke Rootsi kolima, näiteks August Gailit. Kuidas tulla toime minevikust kummitama jäänud traumadega? Ravic saadetakse 1933.aastal koonduslaagrisse kahe mehe varjamise eest. Teda piinab ohvitser nimega Haake, keda kohtab hiljem juhuslikult tänaval ning kelle ühel hetkel salaskeemiga mõrvab. Tegevusliinid: 1) Ravici pagulase ja arsti elu liin, 2) Ravici suhete liin, 3) Ravici lahkuminekutramad ja Haake Tegelaste iseloomustus: Ravic (tegeliku nimega Ludwig Fresenburg) põgenes tolleaegse riigi korralduse eest. Dokumentide puudumise tõttu ei saanud Ravic nautida paljusid hüvesid. Praktiliselt võimatu oli hankida elukoht väljaspool hotelli „International“ ja töötama pidi range saladuskatte all. Seda kasutas ära kirurg Durant, kes maksis häbiväärselt vähe operatsioonide eest, mille au Durant omale sai
mitte abielluda või luua pere. Ennustatakse, et Jaapan rahvastikku ootab seetõttu ees langus 95 miljonile aastaks 2050. Demograafidel ja valitsuse planeerijatel on praegu tuline debatt selle üle, kuidas toime tulla selle probleemiga. Sisseränne ja sünni stiimulid on üheks arutatud ja soovitatud lahendustest, et tagada noorte toetus riigi rahvastiku vananemisele. Jaapanil on ka umbes 15.000 sisserändajat aastas. Vastavalt ÜRO pagulaste ülemvolinikule nõustus 2007 aastal Jaapan ainult 41 pagulase ümberasustamisega, samas kui nt. USA võttis enda rüppe 50 000. Samuti kannatab Jaapanil kõrge enesetappude arvu all3. Aastal 2009 oli enesetappude arv üle 30000 kaheteistkümnendat aastat järjest. Enesetapp on kõige enam surmapõhjus inimestele alla 30. Kõige populaarsem koht oma elu lõpetamiseks on kohaliku politsei sõnul Aokigahara mets, mis on lopsakas ja laialivalguv mets Mount Fuji jalamil (Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi, Tōkyōst umbes 80 km kaugusel, 3776 m kõrge)
Autor mainib kirjas, et teost võib lugeda kui ,,realistlikku muinasjuttu" või kui ,,üht omamoodi reisikirjeldust, kuigi see teekond sünnib väga piiratud alal". Kirjelda oma lugemismuljeid. Mis osas eirab romaan sinu kui lugeja ootusi? Romaan eiras mu ootusi enamiku teose vältel, sündmustik oli justkui seosetu. Kuid sellegi poolest arvan, et romaanil on sügav mõte. See lugu oli justkui pagulase unenägu, kus sündmused toimusid ebaselgelt ning osati puudus loogika. Kuid sellest hoolimata kirjeldas tekst mehe mõtteid ja ideid, mida ta oli paguluses oldud aastatega loonud. Sõnasta küsimused, mis lugedes tekkisid. Kuivõrd Ristikivi jutustamislaad arvestab lugejaga? Kas sellise keerulise ehitusega maja on tõesti olemas? Kas tegu oli inimeste või hingedega? Miks tundusid enamus tegelased mehele tuttavad?
korras. Välismaalane isik, kellel on mõne muu riigi kodakondsus, kes on kodakondsuseta või kelle kodakondsus on määratlemata ja kes viibib riigis viisa või elamisloa alusel, lühiajaliselt ka viisata, juhul, kui riikide vahel kehtib viisavaba liikumise leping. Välismaalaste õigused Eestis viibivate ja elavate välismaalaste ja kodakondsuseta isikute kohta kehtib välismaalaste seadus. Varjupaika ning pagulase staatust saab Eestis taotleda pagulaste seaduse alusel, mis on kooskõlas ÜRO pagulasseisundi konventsiooni põhimõtetega. Rahvusvahelise õiguse kohaselt on riigil õigus välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes seadustega kehtestada piiranguid ning kitsendada nende õigusi. Kasutatavad mõisted Varjupaigataotleja On välismaalane, kes Eestis viibides, sealhulgas piiripunktis taotleb Eesti Vabariigilt varjupaika ,
oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajalehe "Rheinische Zeitung" kaastöölise ja toimetajana, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. Seejärel kolis Marx Pariisi, kus ta tutvus paljude teiste noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga. Marx loobus hiilgavast ülikoolikarjäärist ja valis poliitilise pagulase raske saatuse ja oli sunnitud kodumaalt lahkuma. Marxi elu katkes varakult haiguste pärast, mis olid tingitud ülemäärasest, titaanlikust tööst ja äärmiselt rasketest, ajuti hoopis viletsatest elutingimustest. Vähemalt langes talle osaks õnn näha oma teoreetilise ja praktilise tegevuse esimest vilja, ta leidis tunnustust juba oma elu ajal, võitis tööliste palava armastuse, sest nende huvide kaitsmisele pühendas oma elu. Marx inimese ja ühiskonna olemusest
1953. aastal varsti pärast Stalini surma olukord olukord siiski pisut paranes. Juba 1956. aastal mängiti tohutu menuga Tallinnas Tubina Viiendat sümfooniat. Ballett nimega ,,Kratt" etendus 1961. aastal "Vanemuise" teatris ja 1968. aastal "Estonia" teatris. Rootsis on Tubinale korduvalt määratud tööstipendiume ja preemiaid, mis tõestab, et ta leidis heliloojana märgatavat tunnustust. Pagulasena polnud Rootsis kuigi kerge tõusta kultuurieliidi hulka. Pagulase staatuses inimesed hoidsid ka ise rohkem omaette, sest neil oli vajadus säilitada oma kultuuri ja keelt. Rootsis oli Tubinal palju rohkem aega pühenduda oma loomingule, kui varasemalt kodumaal. Rootsi pakkus võimalusi uut kunsti ja muusikat laiemalt tundma õppida, mida sõjajärgses Nõukogude Liidus teha ei olnud võimalik. Tubinal polnud lähedasi kontakte uuema põlvkonna heliloojatega, kuid sellegipoolest toimus 1940.-1950. aastate jooksul tema helikeeles tuntav murrang modernismi suunas
suuremaid kannatusi põhjustada.Teod ei pruugigi nii jubedad olla kui sõnad.Under teab sõnade mõju ja võimsust ja kõige enam meeldib mulle salm,kus mainitakse,et sõnad võivad olla vihast haljad,relv on haljam kui need sõnad paljad. Kuigi ka vaikimine põhjustab kannatusi.Vaikus pole alati nii vabastav,vaid võib olla ka väga pingeline.Kõik sõltub sellest,kuidas probleemidesse ise suhtume. Luuletus"Põgenik" Siin on autor kujutanud vist pagulase piinu.Pole päris kindel,keda siin põgeniku all mõeldakse,võib olla on nendeks sõjapõgenikud,kuna siis oli Underi loominguperiood Teise maailmasõja ajal.Igatahes kirjeldatakse luuletuses põgeniku kannatusi ja katsumusi,mis toob elu ette.Ta peab end kellegi eest varjama,maanteekraav on ainus puhkepaik,aga süda ei valuta mitte kogu selle raskuse pärast,vaid sellepärast,et igatsetakse kodumaa pinda ja tahetakse kogu oma silmavee kodu mulda valada
Eestlased Soome armeedes referaat Juhendaja: 2012 Sisukord 1 Sissejuhatus Eestlased Soome sõjaväes Eesti kodanikud Soome relvajõududes Teise maailmasõja ajal KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJAL Sissejuhatus Paljud Eesti poisid aitasid võidelda soomlastel NSV liidu vastu. Nii läksid paljud eestlased Talve sõtta ja Jätku sõtta appi soomlastele. Need sõjad nõudsid palju ohvreid. Paljud eestlased tulid seal Eesti tagasi, oma kodumaad aitama. 2 Eestlased Soome sõjaväes ÜLEMINEK Soome Talvesõjas ja Jätkusõjas osales u. 3400 eesti vabatahtlikku. Need olid enamuses aastatel 1922 / 26 sündinud mehed, kes soovisid võidelda stalinliku terrorireziimi vastu, kuid ...
kergem mõista, kui teada tema elukäiku, sest tema esimesed mõtted, arvamused ja tõekspidamised hakkasid välja kujunema juba lapsepõlves. Karl Marxil tuli oma elus palju raskusi ületada. Ta ei otsinudki kergeid teid. Ta oli kõigepealt võitleja. Võitlus tööinimeste vabaduse ja õnne eest, võitlus ekspluateerijate ja nende teenrite vastu oli tema elu eesmärk. Juba noorusaastail astus ta kahevõitlusesse isevalitsusega, poliitilise ja sotsiaalse rõhumisega. Marx valis poliitilise pagulase raske saatuse, katkestas sidemed oma keskkonnaga ning oli sunnitud lahkuma kodumaalt, kusjuures ta teadis, et teda, tema naist ja lapsi ootab ringirändamine ja puudus. Marxi elu katkes varakult haiguste pärast, mis olid tingitud tema raskest ja pidevast tööst ning viletsatest elutingimustest. Suurte ajalooliste isiksuste hulgas kuulub Karl Marxile väljapaistev koht. Koos oma ustava sõbra ja võitluskaaslase Friedrich Engelsiga töötas ta välja taktika ja teooria,
10c Tallinn 2009 I Raamat KÕRKJALOOTSIK I ptk Inimene ei muutu. Mis on enne juhtunud, juhtub ka tulevikus. Sinuhe elas kuldmajas. Ta nimi oli vaarao kuldraamatus. Tõde on lõikav nuga, parandamaks haavu. Kes Niiluse vett joob, tuleb sinna tagasi, kes Teebais sündinud, tuleb sinna ka tagasi. 2 ptk Sinuhe sai nime muinasjutu järgi. Nimi tegi tast väljaaetu ja pagulase. Amenhotep II valitsusajal sündinud. Kõrkjalootsik voodi kohal. Haav südames. 3 ptk Puust krokodill. Lummavad naised. Tint ravimina. Sandaalid. Kirjaoskus. Inteb, kes oli suur sangar. 4 ptk Hauatagune maailm/elu. Koolielu ja õppimine. Sinuhe oli teistest erinev. Savikuju. Sinuhe sõber Thotmes. 5 ptk Kolbapuurija Ptahor. Õhtusöök. Kära ja segadus. Sinuhe ja Thotmese oskused. Elu Hoone õpilaseks. · Niilus, Teebai ja selle olemus · Sinuhe lapsepõlv ja kodu
1977 suri oma korteris, keegi ei tea kuupäeva. 25. Romaan ,,Hingede öö" kui pöördepunkt sõjajärgses eesti proosas. 1940-50 otsib Ristikivi oma käekirja kirjanduses, selle otsingu üks põnevamaid tulemusi on 1953 aastal ilmunud ''Hingede öö''Tegemist esimese modernistliku eestikeelse romaaniga. Ristikivi algatab modernistliku laine proosas. Romaan kajastab pagulastunde ahastusi ja ahistusi, sellega seonduvat, aga väga raske on hinnata seda, mis rolli mängib poliitilise pagulase saatus ja mis rolli mänigb Ristikivi identideediprobleem. 26. Ilmar Talve ja Valev Uibopuu looming. Ilmar talve (1919-2007) oli Rootsis paguluses, 50ndate lõpus läks Soome ja 60ndatel sai Soome rahvateaduse professoriks. Looming: 1952 Maja lumes 1959 Juhansoni reisid 1988 Maapagu see, mis sündis eestis päras 1905 a revolutsiooni. Võib nimetata ka kultuurilooliseks romaaniks. Mängib kaasa Talve enda sõjakogemus ja tarvidus seda
Eesti lastekaitse seaduse koostamisel on lapse õiguste konventsiooni põhimõtteid arvestatud. 2.6 Välismaalaste õigused Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute suhtes kehtivad inimõigused ning nende kohtlemisel tuleb lähtuda võrdsuse põhimõttest ja diskrimineerimiskeeldudest. Eestis viibivate ja elavate välismaalaste ja kodakondsuseta isikute kohta kehtib välismaalaste seadus. Varjupaika ning pagulase staatust saab Eestis taotleda pagulaste seaduse alusel, mis on kooskõlas ÜRO pagulasseisundi konventsiooni põhimõtetega. Välismaalaste seaduse kohaselt kehtestab Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarvu ehk kvoodi aasta kohta Vabariigi Valitsus. Eestis viibival või elaval välismaalasel peab olema kehtiv viisa või elamisluba, töötamiseks on vajalik tööluba. Pikaajalise elaniku elamisloa omanikul ei ole tööluba vaja
Rahvastikupoliitika maailmas: Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Hiina ühe lapse poliitika (ülerahvastus), Araabia poolsaare islamiriigid eitavad pereplaneerimist (usulised). 15. Ränne: liigid, peamised rändevoolud tänapäeval, peamised tõmbe- ja tõuketegurid, rändebarjäärid. Rände tagajärjed nii lähte- kui sihtriigile. Pagulase mõiste. Rände ehk migratsiooni liigid on väljaränne (migratsioon), sisseränne (immigratsioon) ja pendelränne (riigisisene ränne). Tänapäeva rändevoolud Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid on sisserändepiirkonnaks. Lõuna-Ameerika, Aafrika, Aasia - väljaränne. Tõuketegurid: väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik, väike palk, halvad elamistingimused, inimestevahelised lahkhelid,
Võimalik naturalisatsioon ka lihtsustatud korras eriliste teenete eest. Kodakondsusest vabastamise ja kodakondsuse saamise tehnilise korralduse ja selle alused määrab kodakondsuse seadus. Alates Euroopa Liiduga liitumisest omandatakse Eesti kodakondsusega üheaegselt ka Euroopa Liidu kodakondsus. Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kodanikke ei loeta välismaalasteks. 23.Välismaalaste Eestis viibimise alused. Sätestatakse Välismaalaste seaduse, Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja pagulase õiguslikku seisundit sätestava seadusega vastava rahvusvahelise konventsiooni alusel ja raames. Sellisteks sisulisteks alusteks on viisakord ajutiseks Eestis viibimiseks. Tähtajaline elamisluba püsivaks Eestis viibimiseks. Alaline (pikaajaline) elamisluba alaliseks Eestis viibimiseks /eelneva 5.aastase tähtajalise elamisloa ja Euroopa Liidu kodaniku seadusest johtuvalt muude aluste eeldusel/, tööluba. Euroopa Liidu vastava direktiivi harmoniseerimise käigus asendati kuni 2007.a
jutustamist mingisuguse turvalisuse võrguga, ülearusest filosoofilisusest 30ndatel hoidub, hiljem seda tuleb juurde. Hilise osaga on Mälgul nii, et see on retseptsioonis jäänud 30ndate proosa varju. Ei saa öelda, et Mälgul toimuks mingit langust, pigem loomingulised otsingud. Liigub pärast II MS kolmes põhisuunas ja siis tuleb neljas liin kolmele lisaks: + jätkab vanas vaimus, realism+romantism + kodumaalt põgenemine, pagulase algusaastad ja sellest tulevad ka kõik klassikalised pagulas-psühholoogilised kollusioonid proosas jne. Proosas on selgelt näha spetsiifiline traumakirjandus. Me oleme pagulusse sattunud ja peame sellega seotud draamat läbi kirjutama + uus otsing psühh realismi radadel esiteks tähendab see Mälgu puhul seda, et psühholoogilisus süveneb, muutub keerulisemaks ja põnevamaks. Psühholoogilise proosa tipuks saab "Tee kaevule" (1952-53), mis räägib tütarlaste gümn direktori
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
