tugevamaks muutusid ka sealsete rahvaste vabaduspüüdlused ANTANT KESKRIIGID · Venemaa · Saksamaa · Prantsusmaa · Austria-Ungari · Inglismaa · Türgi 4. I ms põhjused ja ajendid, sõdivate poolte plaanid. Kes oli süüdi I ms puhkemises? 20.saj alguses maailm vastuolude äärel. SAKSAMAA vs PRANTSUSMAA · Kättemaks · Elsas- Lotring · Kolooniad SAKSAMAA vs INGLISMAA · Maaimapoliitika · Kolooniad · Laevastik 5. Sõjategevus lääne- ja idarindel. Läänerinne Idarinne 1914 Piirilahing. Pr ja Inglise armee olid Vene väed tahtsid vallutada Ida- sunnitud taganema
Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti vabariigi taasiseseisvumine Sisemised faktorid Välised faktorid 1970 1980.a algus -Mahajäämus suurenes -Afgaani sõda Nõukogude -Breznev ei olnud huvitatud Liidul oli liiga vähe ressursse riigiasjadega tegelemisest niigi. -Partei ja valitsus oli -Johannes Paulus II korrumpeerunud. Kuulutas ja kutsus rahvast -Dissidentlus endaga kaasa vabadusele -Rõhk oli sõjatööstusel seega -Streik Poolas majanduslik seis polnud hea -Majandussõda USA ja NL-i -Tehnoloogia mahajäämus vahel ...
1ms ajend-28ju.1914 korrald. austria troonipärijale atentaat serbia terroristide poolt.Franz ferdinand mõrvati ja kuu aega pärast seda vallanduski 1ms.Põhjused: *võitlus turgude,tooraineallikate ja kapotali eksp. võimaluste pärast.*võitlus mõjupiirkondade ja asumaade pärast.*sõda oodati ja ei tajutud selle neg mõju.*puudusid rahvusvahelised institutsioonid,mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt. Tagajärjed:impeeriumid lagunesid.Rahvasteliit 1919-1946?.-Pariisi rahukolverentsil loodud organisatsioon,mille eesmörk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja rahvus- vaheline koostöö.Nõrkused*ei osalenud mitmed olulised riigid. *puudus oma sõjavägi*otsustamine oli aeglane*juhtivad riigid olid omakasupüüdlikud.majandusanktsioonid ei toiminud.* lepinguid millele rl toetus,peeti ebaõiglasteks.Head küljed* püüdis arendada riikide vahelist koostööd*püüdis korrastada sõjajärgset maailma ja muuta ta rahulikuks...
?Eesti Vabariigi põhiseadused 1) koostas ja võttis vastu Asutav Kogu 15.06.1920, jõustus 1920 21. detsember 2) Vapside põhiseaduse projekt võitis referendumil 1933. aastal ja jõustus 1934. aastal 21. jaanuaril. 3) Rahvuskogu koostas ja võttis vastu 1937. aastal 13. augustil jõustus aga 1938. aastal 1. jaanuaril. Võimaldas Pätsil jätkata autoritaarset valitsemist. 4) Põhiseaduse projekti koostas 60-liikmeline Põhiseaduse Assamblee 1991. aasta lõpuks. 15.06.1992 referendum, jõustus 03.07.1992. ?Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng ($30-33) 1920. aasta põhiseadus -> Parlamentaarne demokraatlik vabariik 12. märtsi 1934. aasta Pätsi-Laidoneri sõjaline riigipööre // pätsi peamiseks tegevusmotiiviks oli võimuiha: riigipöördega kõrvaldas oma poliitilised rivaalid - vapsid ja koondas võimu tugevakäeliselt enda kätte (suure tõenäosusega oleksid vapsid tulnud võimule võites 1934. aasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv a...
Pagulaste päritolumaad ja sihtriigid Kes on pagulane? • Pagulane o Tagatakse Eestis kolmeaastane elamisluba • Täiendava kaitse saaja o Ei kvalifitseeru pagulaseks • Varjupaigataotleja o (staatus kehtib kuni Politsei-ja Piirivalveameti või kohtu otsuse jõustumiseni) • Rahvusvahelise kaitse saaja o Tunnustatud kui pagulane, Eesti elamisluba • Immigrant o Inimõigused kodumaal EI OLE ohus, vabatahtlik lahkumine Mis süvendavad pagulaskriisi ning kust pagulased tulevad? • Euroopa kogeb praegu suurimat pagulaskriisi pärast Teist Maailmasõda. • Olukorrad, mis pagulaskriisi süvendavad: Süüria kodusõda Iraagi sõda Afganistaani sõda Somaalia sõda Darfur-sõda Eritrea-sunnitöö VARJUPAIGATAOTLEJATE LÄHTERIIGID Varjupaigataotlejate lähteriigid Majandus-ja mugavus migrandid • Migrandid Balkanimaadelt (Kosovo, Albaania, Serbia) • Lääne-Aafrika (Gambia, Nigeeria) • Lõuna-Aasia (Bangladesh, Pakistan) o Serbia, Makedoonia...
Ajaloo kontrolltöö, I maailmasõda Sõdivad riigid 1897.a. tegid Saksamaa ja Austria-Ungari liit 1882.a liitus nendega Itaalia 1915.a Itaalia läks Antante'i poolele üle 1893.a Venemaa ja Prantsuse liit 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa liit 1907.a Inglismaa liit Venemaaga Antante (Ing, Pr, Vene, It, USA, Belgia, Serbia, Jaapan ) -------Keskriigid (Türgi, Sks, A-U, Bulg) Ajend 1914. a Balkani püssirohu kelder 1908-1914.a oli Bosnia-Hertsogoviina Austria-Ungari võimu all, kuid slaavlased ei olnud sellega rahul. Nemad tahtsid levitada panslavismi ja seega korraldati atentaat A-U troonipärijale Franz Ferdinandile. Rühmituste Noor-Bosina ja Must-Käsi juhtimisel toimunud atentaat läks algselt vett vedama, juhuse tõttu õnnestus. Põhjused Territooriumite laiendamine, mõjuvõimu laiendamine, vastuolud riikide vahel, asumaade ümber jagamine, rahvuslikud vastuolud ( panslavism pangermanism ) Plaanid Saksamaa Schliefferi plaan st välksõda, pe...
piirkondlikud sõjalised konfliktid, mis kestavad lühikest aega) Sõda romantiseeriti (arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, sooviti seda, oodati põnevusega) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (ei arvestatud sõjatehnika arengut ega uuendatud sellele vastavalt julgeolekupoliitikat, puudusid sõjaplaanid) Osapooled, ajendid: Suurbritannia vs Saksamaa 1)võitlus liidrirolli pärast maailmas, kuna Saksamaa noore koloniaalriigina soovis briti kolooniaid ümber jagada 2)suurbritannia ei saanud lubada Saksamaa muutumist mandri-Euroopa domineerivaks riigiks Prantsusmaa vs Saksamaa 1)Prantsusmaa tahtis tagasi saada Elsa-Slotringi ala 2)Saksamaa tahtis Prantsusmaa kolooniaid ümber jagada(Aafrikas) Austria-Ungari vs Serbia
· Kõrge suremus · Halb meditsiiniline teenindamine, vähe arste, ravimite puudus · Nakkushaiguste suur levik · Ühekülgne toit ja alatoitumus · Madal hügieenitase, puhta vee puudus · Suremuse kiire langus · Väikelaste suremuse vähendamine arstiabi paranemise tõttu · Meditsiinilise teenindamise parandamine vaktsineerime, haiglad, arstid, teadmiste suurenemine · Sanitaarolud paranemine · Tasakaalustatud mitmekülgsem toitumine · · Rände ajendid · Tõmbepõhjused · Parem töökoht ja palk · Uute made kasutuselevõtt · Soodsam kliima · Sugulaste ja sõprade juurde · Tõukepõhjused · Poliitiline ja religioosne tagakiusamine · Sõjad · Sundasumisele saatmine · Looduskatastroofid · Ülerahvastus · ·
MÕTLEMINE Mõtlemine ülesannete lahendamine. On olemas erinevad mõtlemise liigid: argimõtlemine, religioosne mõtlemine, kunstiline mõtlemine, teadusliku mõtlemine. Viimane on erinevates kultuurides erinev, seda uuritakse psühholoogias kõige rohkem. Selle ülesanne on selgitada midagi. Uuritakse ülesannete lahendamise abil. Neid ülesandeid on mitut tüüpi: 1. süllogismid loogikaülesanded (loogika = õige mõtlemise õpetus), antakse eeldus, millest tuleb tuletada järeldus 2. klassifitseerimiskatsed isikutele antakse esemeid, pilte, vms. ja palutakse neid tunnuste alusel grupeerida Jean PIAGET Sveitsi päritolu psühholoog, peetakse kõige kuulsamaks lastepsühholoogiks (laste arengu- ja mõtlemise teooria). Piaget väidab, et lapse mõtlemine areneb etapiviisiliselt (enne seda arvati, et laps mõtleb nagu täiskasvanu, aind teadmisi on vähem. Piaget väitis, et olemuselt mõtleb väike ...
AJALOO KONTROLLTÖÖ: I Maailmasõda 1. Millal toimus I maailmasõda ja mis olid selle ajendid? Mis olid I MS põhjus-eeldused? I MS toimus 1915-1918. Selle ajendiks oli kaks asja kokku: a) atendaat Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi vastu (Serbia kodaniku poolt sooritatud) ja Austria-Ungari poolt saadetud noot (poliitiline arupäring) Serbiale. Põhjus-eeldused: 1) Imperialism teravdas suurriikide vastuolusid (nt. SB ja Saksamaa, kolooniate ümberjagamise pärast). Loodeti kiiret lokaalset sõda. Atendaati kasutati ära, kui põhjendust alustada sõda. Loodi
Kordamisküsimused kontrolltööks. Õppe kavandamise I moodul 2015 1. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid? Õppimise mõiste ja olemuse erinevaid selgitusi (laiemalt, spetsiifilisemalt) koos põhiliste esindajatega Põhilised õppimise ajendid (motiivid) erinevate õppimisteooriate puhul Õppimine lihtsamal kujul seletatuna on teadmiste, erinevat oskuste ja osavuste koos kasutamine ning omandamine. Õppimine tähendab ka seda , et me kasutame juba eelnevalt omandatud teadmisi selleks, et juurde õppida uusi.1 (teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine koolis, sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamist nii koolis kui väljaspool kooli ja õpilase emotsionaalse maailma kujunemine).
Ajaloo kordamisküsimuste vastused Mõisted: 1. NSVL- Liit mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset vabariiki. 2. Maailmarevolutsioon-Moskvas loodeti, et enamlaste võit venemaal on algtõukeks ülemaailmsele revolutsioonile. Nõukogude valitsus hakkas nii sõjaliselt kui ka rahaliselt toetama 1920.aastate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Selle tarbeks asutati ka organisatsioon (Komintern) 3. Sõjakommunism- Kodusõjaaegne poliitika, mille iseloomulikud tunnused on: 1)Üldine sunduslik töökohustus. 2) Toiduainete riigile andmise kohustus. 3)Lühikest aega oli Nõukogude Venemaa linnades korter, transport , teatrid jms tasuta. 4. NEP- Pärast Venemaa kodusõda kehtestati Venemaal uus majanduspoliitika, kuna ...
või pole seni õppinud, elama ilma sõjata. Igal sõjal on siht, mille poole püüeldakse ning mida saavutada soovitakse. Näiteks oli Ameerika eesmärk Afganistaanist leida musta kulda ja seejärel ajaviiteks maailma esiterrorist Osama Bin Laden ning kaugemas minevikus oli kreeklaste eesmärgiks Helena troojalaste juurdest tagasi tuua. Üeldakse, et Sõdu põhjustab armastuse puudumine. Kuid tegelikult on Sõja ajendeid kolme tüüpi. Esimest järku ajendid on seotud ellujäämisega. Kergesti sünnivad sõdivad kollektiivid, mis on ellujäämiseks vajalikud.- nt aafrika laps sõdurid. Teist järku ajendid on seotud majandusliku õitsengu ja kasuga. Kolmandad on ajendid, mis vastavad ideoloogiale. Riikide maine, staatus ja kuulsus jäävad kõikjal maailmas võimsaks ajendiks, mis seletavad muuhulgas ka tuumarelvade soetamist. Sõda ongi eelkõige poliitikute, diktaatorite ja kindralite mängumaa.Kannatajateks on
Ajalugu kokkuvõte Külma sõja algus Nsv liidu ja lääne liitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Need kahtlused said kinnitust. Nsv Liidus jäi esialgu kehtima sõjaseisukord. Majanduse kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks , kasutades selleks sõdurite ja vangide tasuta tööjõudu. 1946 aasta algul pidas Stalin Moskvas kõne , kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Lääne maailmas Churchilli kõne ei tervitatud. Kuna ei soovitud konflikte NSV liiduga. Selle vältimiseks olidi valmis Stalinile ulatuslikke järeleandmisi tegema. Stalin sai sellest järeleandlikkusest ainult hoogu juurde. Unistades maaimavalitsemisest , tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas valmistudes intensiivselt uueks sõjaks . Selleks taastas...
I MAAILMASÕDA (1914-1918) 1. I maailmasõja põhjused, osapooled ja ajendid Üldisem põhjus: vastuolude teravnemine Euroopa suurriikide vahel. Sõja puhkemisele aitasid kaasa: Alahinnati ohtu (suurriigid ei uskunud maailmasõja teket, arvati ainult, et tekivad piirkondlikud sõjalised konfliktid, mis kestavad lühikest aega) Sõda romantiseeriti (arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, sooviti seda, oodati põnevusega) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine
1929. AASTA WALL STREETI KRAHH Referaat Autor: Sofia Kruusalu 12B 2016 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 3 1. AJENDID ............................................................................................................................... 4 1.1. Must neljapäev ................................................................................................................ 4 1.2. Kuldsed kahekümnendad ................................................................................................ 4 2. TEKKEPÕHJUSED ...............................................................................
plaanitavatest otsustest ja või õigusaktidest - Konsulteerimine: konkreetsetelt huvirühmadelt küsitakse arvamusi ja ettepanekuid (ei garanteeri veel arvamuste arvesse võtmist otsustes) - Osalus: huvirühmadepoolne algatus ja võimalus osaleda otsuste tegemisel, eesmärkide kindlaksmääramisel, lahendusvõimaluste analüüsimisel ja otsuse kavandi koostamisel vms. 20. Kaasamise normatiivsed, sisulised, instrumentaalsed ajendid Normatiivne - otsustest mõjutatud huvirühmad ja inimesed saavad otsuse tegemisel kaasa rääkida, sh marginaalsete rühmade võimestamine. - Sisuline - Kohalike teadmiste kasutamine sisukamate otsusteni jõudmiseks; nö tavainimesed näevad probleeme, mida teised ei näe (kohalikud teadmised) või ei pruugi oluliseks pidada (väärtushinnangud), konfliktide lahendamine.
arvesse vahendeid, millega selline tulemus saavutati. Teleoloogilise vaatenurga kohaselt toimub läbi muutuste süsteemi liikumine mingi tulevikuseisundi poole. See tulevane seisund nii ahvatleb kui ka suunab süsteemi edasi liikuma ja määratleb ära vormi või kuju, milliseks süsteem muutub arengu käigus. Kaos Oluliseks jooneks on traditsioonilises mõtlemises domineerinud lihtsate põhjuslike seoste hülgamine. Väikesed ajendid võivad põhjustada aja jooksul laiaualtuslikke ja ettenägematuid tagajärgi. Meenutab ettevõtjale, et suunda ja kontrolli ei saa ettevõttesse sisse programmeerida. Sündmusi ei ole võimalik ette näha ja neile tuleb reageerida konkreetsest olukorrast tulenevalt Kokkuvõte Ettevõtte kasvuprotsessi võib käsitleda erinevalt. See võib olla evolutsiooniline, dialektiline, trialektiline või teleoloogiline. Arengut saab seostada ka elava organismiga või kaosega.
teinud seda. Järelikult ta ei mõistnud, et tal milleski üldse süüd on. Võibolla ta siiski sisimas teadis, et on palju asju minevikus valesti teinud, aga tema eneseuhkus ja ülbus ei lubanud seda endale tunnistada. Kui ta olekski sidet püüdnud luua, oleks tema õde ehk veel andestanudki, sest sellest oli juba nii palju aega möödas. Aliide otsustas selle asemel hoopis enda elu lõpetada. Aliide oli südametu ja omakasupüüdlik ning tal olid selleks ka omad põhjused ja ajendid. Kuid minu jaoks ei olnud see piisav, et teisi inimesi, eriti oma lähedasi, haavata. Jessika Roger
funktsioneerida, omamate teadvuslikke elamusi. Sellise olukorra kujutletavus näitab, et teadvuse fenomenile ei ole veel loodusteaduslikku seletust. Ja lõpuks on see probleem eriti raske sellepärast ,et pole selge, kuidas üldse selle lahendust ära tunda. Kui saate teadlikuks oma sõltuvustest ja tingitusest, siis mõistate oma teadvust tervikuna. Teadvus on kogu see väli, millest toimib mõtlemine ja eksisteerivad suhted. Selles väljas on kõik ajendid, kavatsused, ihad, naudingud, hirmud, inspiratsioonid, igatsused, lootused, mured ja rõõmud. Kuid me oleme jaganud selle teadvuse aktiivseks ja passiivseks, ülemiseks ja alumiseks tasandiks- kõik igapäevased mõtted, tunded ja toimingud on pinnal ning nende all on nn alateadvus, milles sisalduvad meile tundmatud asjad, mis avaldavad end puhuti teatud vihjete, intuitsioonide ja unenägude kaudu. Oleme seotud vaid teadvuse ühe nurgakesega, mis moodustab suurema osa meie elust
Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiuna oma saatust temaga sidumast. Kaarel osutub Jaanist kõlbeliselt tugevamaks: ta andestab Leenale ning on valmis üles kasvatama Jaani lapse, keda Leena kannab. · Näidendi dramaatilised sündmused ja keeruka hingeeluga tegelaskujud on pakkunud mitmeid tõlgendusvõimalusi. Tegelastes põimuvad vastukäivad ajendid, neid tõukavad tegudele kired ja aated ning sugugi pole selge, mis on ülekaalus. Eriti lai tõlgendusvõimaluste ulatus iseloomustab Jaani, kelles on nähtud küll ideelist maailaparandajat ja klassiteadlikku võitlejat, küll oma kirgede orja ning kõlblustundeta kurjategijat. · "Kauka jumal": karakterdraama (näidend, mille sündmustik keskendub peategelasele ning on suunatud tema karakteri avamisele ja/või kõigekülgsele demonstreerimisele)
tundliku ja suurejoonelise mehena. Sisimas peitis ta siiski õrnust, mida ta kunagi välja ei tahnud näidata. Lastele näitas ta pigem välja kurjust ja karistas vaimsel taspinnal. Oma tegevusega andis isa pidevalt mõista, et õigus põhineb isikul, mitte mõtlemisviisil. POJA ISELOOMUSTUS Kafka ütles enda kohta, et ta on Kafka fooniga Löwy, keda aga ei pane liikuma mitte Kafkalik elu- , äri- ja vallutustahe, vaid Löwylikud ajendid, mis toimivad salamisi pelglikumalt teises suunas ja et ta on sageli hoopis välja lülitatud. Pidev hirm isa ees ja enese väärikuse alahindamise, tegid temast sõnakuuleliku poja, kelle vaated olid suunatud ainult oma isale, kui mehelikkuse kehastusele. Sellise maailmavaate kujundasid loomulikult tema tagasihoidlik iseloom, kuigi sisimas ei olnud ta kunagi allaandja. SUHTED PEREKONNAGA Isa Hermann Kafka, ema Julie Kafka juudid- domineerivad vanemad.
Otsus loetakse vastvõetuks ,kui see on saanud 258 häält. Iga riik saab blokeerida otsuse vastvõtmise ,nõudes ühehäälsuse põhimõtte rakendamist. MN otsused formuleeritakse õigusaktidena .Neid on 3 : 1)määrus- kõige rangem 2)direktiiv- kuulub täitmisele 3)otsus ja arvamus- otsus- täitmine kohustuslik, arvamus soovituslik Euroopa parlamendi president: Jezzy Buzek NATO- austati: 4 aprill 1949 Washington (USA) loodi Kanada peaministri Lester Pearsoi idee alusel. Eesmärgid ,ajendid: 1) mure saksamaa ja NSVL pärast 2)NSVL sõjalise võimsuse kasv 3)poliitiline- ja ideoloogiline ekspansioon Ida- ja Kesk-Euroopas. 4) omavaheliste tülide lahendamine rahumeelselt 5) Iseseisvuse ja julgeoleku ohustumise korral konsulteeritakse üksteisega 6)liikmesriikide territoriaalne terviklikkus NATO organid: 1)kõrgeim organisatsioon on Põhja-Atlandi nõukogu 2)kogunetakse 2x aastas pea- ja välisministrite tasandil. 3)Nato peaminister: Andres Fogh Rasmussen
Ülddidaktika ja kasvatustöö alused 28.09.2017 Õppimise olemus ja õppimise ajendid Didaktiline mõiste Mis on minu arvates õppimine? Arenemine arusaamad Suhtlemine Mõistmine Ellujäämine Miks selline võte hea on? Panen üksi kirja, siis paaris ja siis terves grupis hea? Piiratud mõttemaailm , siis suurenb jagades Saada turvatunnet ja kinnitust kaaslaselt ja lõpuks jagada, pole üksi enda vastuse hirm, vaid saanud kinnitust kaaslaselt. PIKKI LINKE LÜHENDA LINGID.ee PADLET- sõnad mida rohkem, seda suurem
09.2015 2. seminar Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes. ÕPPIMISE MÕISTE ja OLEMUS. ÕPPIMISTEOORIAD. Mida? Miks
ühtegi sõda pidama. Müüt: kaks naist last jagamas (pooleks raiuma). Nutumüür, Seeba kuninganna jalgade ,,päästmine". 7. Müütide seos tegelikkusega Vana Testamendi näidete abil (nt kaljust vee löömine, taevamanna jne). Paabeli torni ehitamisel tekkisid keeled. 10 käsust tekkisid seadused. Loodud maal Pühasöömaaeg. Tehtud film Jeesuse ristilöömisest. 8. Salome, Juudit, Kristus ja Juudas (tegutsemise ajendid, kajastus Piiblis, mõju tänapäevale). Salome Heroodese tütar, lasi Ristija Johannese kinni võtta ja pea maha raiuda. Juudas- ta ,,müüs maha" Jeesuse, millega ta näitas maailmale, kes Jeesus tegelikult on. 10.Kristlik sümboolika (värvid, geomeetrilised kujundid) must surma, leina ja kaduvuse värv. punane vere ja tule värv, sümboliseerib nii armastust kui vihkamist. roheline elu ja kasvamise värv. sinine taeva värv, sümboliseerib taevalikku armastust.
Muusikapädevuste õpetamisel lähtutakse seisukohast, et laps kasutab saadud teadmisi ja oskusi edaspidistes olukordades ja teiste ainete õppimisel (Muldma, 2008). Muusikaõpetuse eesmägiks on: lapse positiivne enesehinnang – eduelamus; lapse õnnelik olemine – kindlustunne; head suhted teistega – sallivus, teistega arvestamine, sõbralikkus. Lapse vanemaks saades võivad muutuda ka tema väärtushinnangud ja ajendid. (samas, 2010.) Muusikalised tegevused väärtuskasvatuse protsessis Oma esimesed teadmised muusikast saab laps muusikat kuulates, see arendab tähelepanu, kuulamisoskust, muusika kirjeldamiseks vajaliku sõnavara, väljendusoskust, emotsioonide äratundmist. Kuulates erinevate rahvaste muusikat, kujundab see lapses rahvuslikku määratlemist ja arendab tolerantsust teiste rahvaste suhtes. Laulmise abil saab laps end ehk kõige rohkem väljendada, sest laulda saab ükskõik millises
Levinud on rahva seas sageli kasutatav kõnekäänd, et ükski heategu ei jää karistamata. Selle all peetakse silmas, et tihtipeale tehakse kellelegi heategu mille vastutasuks on ebameeldiv üllatus või halvakspidav käitumine teiste poolt, laim ja tagarääkimine. Loomulikult esineb ka selliseid kuritegusid, kus selle toime paneja ei tahtnud tekitada mitte kellelegi kahju ning ei osanud ette näha oma tegevuse tagajärgi. Enne kuritöö sooritamist on olemas ajendid, mis sunnivad või suunavad sellele halvale teele paratamatult. Kuritöö toimepaneku põhjuseid on tohutult palju, nendeks loeme üldiselt ahnus, kättemaksuhimu, sotsiaalsed majandusraskused eludes, pere või armastuse probleemid. Võtame näiteks antud käsitleva raamatu ,,Kuritöö ja karistus" peategelase Raskolnikov'i, kes elas Peterburgis ja olin tol ajal üliõpilane. Tema sooritatud kuritöö ajendiks võime lugeda
aastal F. Tuglase auhinna. Merilaasi loomingusse kuulub draama ,,Kaks viimast rida" (1973), lastenäidend ,,Pilli-Tiidu" (1977) ja kolm libretot G. Ernesaksa ooperitele: ,,Tuleristsed" (1959 koos K. Irdiga), ,,Käsikäes" (koos P. Rummoga) ja ,,Kosilased Mulgimaalt" (E. Vilde ,,Vigaste pruutide" motiividel). Merilaas on tõlkinud G. C. Lichtenbergi ,,Aforisme" (1972 koos A. Sangaga), G. Maureri valikkogu ,,Maailm toimub" (1977 koos A. Kaalepiga), G.Eichi ,,Ajendid ja kiviaiad" (1986 koos A. Kaalepiga), B. Brechti luulet ja näidendi ,,Tapamajade Püha Johanna" ja ,,Ema Gourage" (1977), Goethe luulet ja näidendi ,,Torquato Tasso" (1983).
ja mälujälje vahel, isegi siis kui see päring näib olevat automaatne ("see asi tuli mul iseendast meelde") ja inimese tahtest sõltumatu. Täpsemalt kõneldes ei ole mälestus asi, mis on mingiks ajaks suletud hoidlasse ja vajadusel võetakse sealt uuesti välja. Mälujäljed on vaid üks osa mälust, teine ja mitte vähemtähtis osa on see informatsioon, mille abil midagi mälust ammutatakse. Instruktsioon, vihjed ja kõikvõimalikud meenutamise ajendid kujutavad endast päringut, mis elustab mingi osa aju seisundites salvestatud informatsioonist. Teadvustatud mälupilt mingist sündmusest või faktist tekib alati kahe peamise teguri, mälupäringu ja mälujälje, vastastikuses koosmõjus. Meenutamine ei ole midagi muud kui subjektiivne elamus sellest kui need kaks liiki informatsiooni omavahel kokku langevad ja teineteist vastastikku mõjutavad.
plaanitavatest otsustest ja või õigusaktidest - Konsulteerimine: konkreetsetelt huvirühmadelt küsitakse arvamusi ja ettepanekuid (ei garanteeri veel arvamuste arvesse võtmist otsustes) - Osalus: huvirühmadepoolne algatus ja võimalus osaleda otsuste tegemisel: eesmärkide kindlaksmääramisel, lahendusvõimaluste analüüsimisel ja otsuse kavandi koostamisel vms. 20. Kaasamise normatiivsed, sisulised, instrumentaalsed ajendid. - Normatiivne - otsustest mõjutatud huvirühmad ja inimesed saavad otsuse tegemisel kaasa rääkida, sh marginaalsete rühmade võimestamine. - Sisuline - Kohalike teadmiste kasutamine sisukamate otsusteni jõudmiseks, nö tavainimesed näevad probleeme, mida teised ei näe (kohalikud teadmised), ei pruugi oluliseks pidada (väärtushinnangud); konfliktide lahendamine. - Instrumentaalne – kaasamine teeb otsustetegemise läbipaistvamaks ja
teaduslikud teavikud (teaduskirjandus - artiklid, teaduslike uurimuste ja projektide aruanded jms); aimeteavikud ehk populaarteaduslik kirjandus (teaduse saavutuste tutvustamine laiemale avalikkusele); õppekirjandus; teatmeteosed; tarbeteavikud (kokaraamatud, praktilised käsiraamatud jms.); reklaamteavikud 10.Mis on infovajadus? Infovajadus on teadvustatud lünk indiviidi teadmistes, oskustes või kogemustes. 11.Millised on infovajaduse ajendid? Infovajaduse ajendid võivad olla: tunnetuslikud (uudishimu, vajadus rahulolu järele jne) sotsiaalsed (kuulumis- ja tunnustusvajaduse rahuldamine jne); füsioloogilised (nälg, janu jne 12.Millised on infovajaduse tüübid? Infovajaduse tüübid: argielu infovajadus vajadus leida argieluga seotud infot; vaba aja infovajadus vajadus leida vaba aja veetmise ja harrastustega seotud infot; erialane infovajadus vajadus leida õppimise või tööga seotud infot; kodaniku infovajadus - vajadus leida
kirjeldage, korrake, defineerige, tuvastage; öelge, kes, millal, milline, kus, mis. 2) Mõistmine(tõlgendamine ja mõistmine) kirjeldage oma sõnadega; rääkige, mida arvate; öelge, mida see tähendab; selgitage, võrrelge, seostage. 3) Rakendamine(kasutamine) kuidas kasutada; mida te sellega saavutate; rakendage oma teadmisi; kasutage probleeme lahendades; demonstreerige. 4) Analüüs(osadeks jaotamine) millised on osad, järjekord, põhjused, ajendid, probleemid, lahendused, tagajärjed? 5) Süntees(kokkupanek) kuidas miski saaks selles kontekstis olla teisiti; oletage, arendage, täiustage, looge see omal viisil. 6) Hindamine(hinnangu andmine) kuidas te hindaksite; kas see õnnestub; kas see toimib; mida te eelistaksite; miks te nii arvate? Küsimuste abil iseseisva ja loova mõtlemise keskkonna tekitamiseks: · Toetav õhkkond. · Vastamiseks aja andmine. · Ühe küsimuse korraga esitamine.
Setu Kuningriigi Päev Uurimistöö Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................3 2. Kuningriigi päeva traditsiooni loomise ajendid.......................4 3. Paul Hagu..................................................................5 4. Setu Kuningriigi Päeva korraldamine..................................6 5. Muutused aegade jooksul................................................7 5. Muutused 1. ja 6. Kuningriigi päeva korralduses....................7 6. Setu Kuningriigi hümn...................................................8 7. Sootskad ja aasta, mil nad sellesse ametisse(taas) valiti ............9 8. Kokkuvõte...
tõukejõud, mis paneb tegutsema kasu saamise eesmärgil. Kasu jõud on ühiskondlik jõud, mis sunnib inimesi ennast arendama, täiustama, elus läbi lööma. Smith väidab, et inimesed oleksid rumalad ja rahvad vaesed, kui nad ootaksid heategevust nii majanduses kui ka elukorralduses. Tavaliselt ei toeta inimesed üksteist mitte niivõrd kaastundest, kuivõrd omaenda kasust lähtudes. Ühiskonnaliikmed ei ole üksmeelsed, mistõttu peavad toimima väga tugevad tegutsemismõjurid, ajendid. Mis siis hoiab ühiskonda koos? /2/ 2.2 Nähtamatu käsi Ühiskondlik tööjaotus süveneb, üksiktootjad ja tarbijad sõltuvad üha enam üksteisest. Mis hoiab neid koos ja viib ühiskonna arengut edasi? Smith väitis, et kui kõik ajavad taga omakasu, siis on ka ühiskondlik heaolu kõrge. Niinimetatud nähtamatu käsi saab Smithi õpetuse sümboliks. Selleks nähtamatuks käeks on vaba turumajandus, mille vundamendiks on hinnad
Mälu Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Lapsepõlve amneesia · Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende kolmandat või neljandat eluaastat Meenutamise ajendid on erinevad kui täiskasvanul Kontekst on erinev Hipokampus (autobiograafiline mälu) ei ole enne seda vanust täielikult välja arenenud Endel Tulving · Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut · Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad
Beneluxi riigid (1952) · eelnevalt alanud omavahelise integratsiooniprotsessi loomulik jätk · kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi /---/ · majanduse arendamine · prestiiz Ühendatud Kuningriik (1973) · vältida poliitilist isolatsiooni · vältida majanduslikku isolatsiooni Iirimaa (1973) · järgis Ühendatud Kuningriigi (UK) eeskuju · saavutada suurem majanduslik ja poliitiline iseseisvus UK-st Taani (1973) · järgis Ühendatud Kuningriigi eeskuju · majanduslikud ajendid (eelkõige põllumajandustoetused) Kreeka (1981), Hispaania ja Portugal (1986) · tugevdada uut demokraatlikku riigikorda · majanduslikud ajendid Austria (1995) · majanduslikud ajendid · vältida isolatsiooni Ida- ja Lääne-Euroopa vahel Soome (1995) · majanduslikud ajendid · julgeoleku tagamine Euroopa Liidu põhikursus · soov kuuluda Lääne - Euroopasse · vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Rootsi) Rootsi (1995) · majanduslikud ajendid
• eelnevalt alanud omavahelise integratsiooniprotsessi loomulik jätk • kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi /---/ • majanduse arendamine • prestiiž Ühendatud Kuningriik (1973) • vältida poliitilist isolatsiooni • vältida majanduslikku isolatsiooni Iirimaa (1973) • järgis Ühendatud Kuningriigi (UK) eeskuju • saavutada suurem majanduslik ja poliitiline iseseisvus UK-st Taani (1973) • järgis Ühendatud Kuningriigi eeskuju • majanduslikud ajendid (eelkõige põllumajandustoetused) Kreeka (1981), Hispaania ja Portugal (1986) • tugevdada uut demokraatlikku riigikorda • majanduslikud ajendid Austria (1995) • majanduslikud ajendid • vältida isolatsiooni Ida- ja Lääne-Euroopa vahel Soome (1995) • majanduslikud ajendid • julgeoleku tagamine Euroopa Liidu põhikursus • soov kuuluda Lääne - Euroopasse • vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Rootsi) Rootsi (1995) • majanduslikud ajendid
Beneluxi riigid (1952) · eelnevalt alanud omavahelise integratsiooniprotsessi loomulik jätk · kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi /---/ · majanduse arendamine · prestiiz Ühendatud Kuningriik (1973) · vältida poliitilist isolatsiooni · vältida majanduslikku isolatsiooni Iirimaa (1973) · järgis Ühendatud Kuningriigi (UK) eeskuju · saavutada suurem majanduslik ja poliitiline iseseisvus UK-st Taani (1973) · järgis Ühendatud Kuningriigi eeskuju · majanduslikud ajendid (eelkõige põllumajandustoetused) Kreeka (1981), Hispaania ja Portugal (1986) · tugevdada uut demokraatlikku riigikorda · majanduslikud ajendid Austria (1995) · majanduslikud ajendid · vältida isolatsiooni Ida- ja Lääne-Euroopa vahel Soome (1995) · majanduslikud ajendid · julgeoleku tagamine Euroopa Liidu põhikursus · soov kuuluda Lääne - Euroopasse · vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Rootsi) Rootsi (1995) · majanduslikud ajendid
Beneluxi riigid (1952) · eelnevalt alanud omavahelise integratsiooniprotsessi loomulik jätk · kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi /---/ · majanduse arendamine · prestiiz Ühendatud Kuningriik (1973) · vältida poliitilist isolatsiooni · vältida majanduslikku isolatsiooni Iirimaa (1973) · järgis Ühendatud Kuningriigi (UK) eeskuju · saavutada suurem majanduslik ja poliitiline iseseisvus UK-st Taani (1973) · järgis Ühendatud Kuningriigi eeskuju · majanduslikud ajendid (eelkõige põllumajandustoetused) Kreeka (1981), Hispaania ja Portugal (1986) · tugevdada uut demokraatlikku riigikorda · majanduslikud ajendid Austria (1995) · majanduslikud ajendid · vältida isolatsiooni Ida- ja Lääne-Euroopa vahel Soome (1995) · majanduslikud ajendid · julgeoleku tagamine Euroopa Liidu põhikursus · soov kuuluda Lääne - Euroopasse · vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Rootsi) Rootsi (1995) · majanduslikud ajendid
Õ.lk 94-124 Liivi sõda 1558- 1583 1. Kes pretendeerisid Liivimaa aladele? Naaberriigid. Poola, Rootsi, Taani ja Venemaa 2. Mis on Tartu maks? Venemaa tahtis Liivimaalt saada väljamõeldud maksu, andamit Tartu linna eest ehk Tartu maksu. Üks mark aastas, iga elaniku pealt. 3. Millal ja millega algas Liivi sõda? 1558.aastal. Vene väed tungisid Tartu piiskopkonda. Samaaegselt ilmusid nad ka Läti alale ja Alutagusele. ( Põhjsed,ajendid: Venemaa soov vallutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine. Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas.) 4. Kelle vahel toimus Liivi sõda? Liivi ja Venemaa vahel. Mõnelmääral ka Rootsi. 5. Kust otsisid eestlased abi Liivi sõjas? Poolast. 6. Kirjelda talurahva olukorda Liivi sõjas? Nad tapsid üksikuid sakslasi ja põletasid nende mõisaid
El liitumisläbirääkimiste: objektiks ja eesmärgiks oli kandidaatriikide liitumine. Struktuuriks oli kõigepealt sõelumine, kus võrreldi kandidaatriigi seadusandlust olemas oleva Euroopa seadusandlusega. Tehti kindlaks tteatud pidepunktid, kust edasi minna ja mis valdkonnad tuleb täiesti ümber teha. Erinevate riikide peamised motiivid Euroopa Ühenduste asutamisel ja EÜ/EL ühinemisel. Julgeolek, sõltumatus, heaolu, prestiiz. Aga muidu Saksamaa kaasamine, majanduslikud ajendid, järgiti teiste eeskuju, vältida isolatsiooni. EL õigustik acquis communautaire-EL ühine seadustik. Tuhanded direktiivid, tänu millile on riigid harmoneeritud. EL esmase õiguse allikad: Asutamislepingud ja neid täiendavad j muutvad aktid: liikmesriikide liitumislepingud, protokollid, konventsioonid, rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on EL ja EL ja liikmesriik. EL teised õiguse allikad: Kohustuslikud õigusaktid: määrused, diektiivid, otsused. Soovituslikud
Tahetakse et ta tunnistaks, et ka tema mõtleb vahel abstraktselt ja et see on loomulik. Vahel õpetatakse inimestele abstraktsust pigem kavaluse abil, mis tundub neile pärast tõe paljastamist pettena ja toob häbi. 6. Inimese jaoks tundub abstraktne mõtlemine midagi kõrgemat, millest ei räägita. Seda ignoreerides võib teinekord neist jääda pigem naeruväärne mulje. Kultuurne inimene võib läbi näha ajaleheartikli madalad ajendid, sest sellistel tõsisel teemadel rääkides võib kergesti enda reputatsiooni ära rikkuda. 7. Lihtrahvas näeb mehes ainult mõrvari külge ja seetõttu ignoreerib kõike muud selle mehe suhtes (hävitavad tema ülejäänud inimloomuse). Samalajal inimesetundja hindab olukorda tervikuna ja üritab aru saada, mis on viinud selle inimesi kuriteo toimepanekuni. 8. Turueit näeb ostjas ainult halba ja üritab luua oma mõtetes seoseid selle inimese
o kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi /---/ o majanduse arendamine o prestiiz · Ühendatud Kuningriik (1973) o vältida poliitilist isolatsiooni o vältida majanduslikku isolatsiooni · Iirimaa (1973) o järgis Ühendatud Kuningriigi (UK) eeskuju o saavutada suurem majanduslik ja poliitiline iseseisvus UK-st · Taani (1973) o järgis Ühendatud Kuningriigi eeskuju o majanduslikud ajendid (eelkõige põllumajandustoetused) · Kreeka (1981), Hispaania ja Portugal (1986) o tugevdada uut demokraatlikku riigikorda o majanduslikud ajendid · Austria (1995) o majanduslikud ajendid o vältida isolatsiooni Ida- ja Lääne-Euroopa vahel · Soome (1995) o majanduslikud ajendid o julgeoleku tagamine o soov kuuluda Lääne - Euroopasse
kaitseks peale sikutada, jääb keskosa, st. muld ikka katmata ning ökosüsteemi kaitse tervikuna puudulikuks. Senini pole meil mullakaitseseadust, ehkki eeltöid selle tarbeks tehti juba 1997. aastal, mil valmis mullastikuseaduse eelnõu. Loodusvarade kasutamine: Euroopa majandus põhineb loodusvarade ulatuslikul tarbimisel. Nende hulka kuuluvad toorained (nagu metallid, ehitusotstarbelised maavarad ja puit), energia ning maa. Euroopa loodusvarade tarbimise peamised ajendid on majanduskasv, tehnika areng ning muutuvad tarbimis- ja tootmistavad. 2020. aasta prognoosid viitavad sellele, et loodusvarade kasutamine Euroopa Liidus üha suureneb. Loodusvarade kasutamine suureneb ka mujal maailmas, seda osaliselt kaupade ja teenuste tarbimise kasvu tõttu Euroopas, mis põhineb sageli mujalt saadud loodusvaradel. Euroopa suur loodusvarade tarbimine avaldab survet keskkonnale nii Euroopas kui ka mujal maailmas
mägiti Schillerit ja Shakespeare`i. 1880. aastail said publiku lemmikuteks ooper ja operett. Käsitööliste Seltsi suveteater oli nii repertuaari kui mängustiili poolest kohalikele eesti teatritruppidele suureks eeskujuks. Seega ei tekkinud eesti teater tühjale kohale , vaid jätkas Eestis juba juurdunud, peamiselt saksakeelse teatri tegemise ja vaatamise traditsiooni eestlaste või eestimeelsete entusiastide eestvõtmisel eesti keeles. Eesti teatri loomise ajendid ja põhjused Rahvusliku teatri teket tuleks kindlasti vaadelda laiemas sotsiaalses kontekstis, sest siis märkame teatri loomise põhjuseid ning talle seotud ülesandeid. Traditsiooniliselt käsitletakse eesti teatrikultuuri teket rahvusliku liikumise ühe osana, seostades seda seltsiliikumise, laulupidude ja kõnekoosolekutega. Kohalike saksa seltside eeskujul hakati 1860-1870. aastail asutama ka eesti seltse. Esimesed olid Vanemuine Tartus ja Estonia Tallinnas (mõlemad asutati aastal 1865)
Inimesele võib tunduda see pealesurutuna, kus talt võetakse võimalus oma mõtteid avaldada. 6)Mil moel (kultuurne) inimene, kes teab, mis on mõtlemine ja abstraktne, eraldub tavalisest seltskonnast või teeb end seal naeruväärseks (justkui kandes kas näruseid hilpe või vastupidi liiga kalleid riideid)? Ja mil moel saab see (kultuurne) inimene, kes suhtub abstraktsesse mõtlemisse eelarvamuse ja austusega, näha läbi ajaleheartikli kirjutaja madalad ajendid (kirjutada pelgalt preemia pärast)? Kultuurne inimene võib tavalisest seltskonnast eralduda, kuna ta kardab tavalise seltskonna ees targutajana näida või siis vastupidi liiga teadmatuna näida. Kultuurne inimene, kes suhtub abstraktsesse mõtlemisse eelarvamuse ja austusega näeb läbi ajalehe artikli kirjutaja madalate ajendite kuna ta vaatab asjadesse sügavamalt kui enamik inimesi,
interpersonaalne (nagu interaktsionaalne) ning tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,kuigi"). 12. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist? (Kooporatsioonipõhimõte aitab konteksti mõjul formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb iga vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile). Ajendid, kuidas seletada universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes. 13. ,,Näo" üldmääratlus (Goffman). Positiivse ja negatiivse ,,näo" määratlused (Brown ja Levinson) ,,Nägu" enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt. Positiivne nägu soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi. Negatiivne nägu - soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutsega oma äranägemise järgi. 14. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil)
1 MOTIVATSIOON Sõna motivatsioon pärineb ladina keelest motus ehk liikumapanev jõud. See suunab inimese tegevust, on ajendiks, mis varustab teda energiaga. Motivatsioon tekib vajadustest ja eesmärkidest ning avaldub tegevustes. Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu ning tegevustel on alati kindlad eesmärgid. Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis panevad inimese tegutsema. Olemas on nii väline motivatsioon kui ka sisemine motivatsioon. Välimine motivatsioon on "käegakatsutav" tasu, näiteks palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon on seotud psühholoogilise tasuga võimalus rakendada oma võimeid ja olla tunnustatud. Töötajate rahulolu on tihedalt seotud motivatsiooniga, seega saab tööga rahulolu suurendada töötajate motivatsiooni suurendades.
3. teadvustatud pädevus 4. teadvustamata pädevus Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks. 14. küsimus Grice'i kooperatsioonipõhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse ülsisele suunale ja eesmärgile. Väljendub neljas maksiimis: 1. Kvaliteet (Quality) 2. Kvantiteet (Quantity) 3. Asjakohasus (Relation) 4. Viis/laad (Manner) 15. küsimus Ajendid viisakusteooriate loomiseks: 1. Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist? 2. Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes? (Näiteks "tu"/"vous" vastandus, konditsionaalsed küsimused palvete tähenduses) 16. küsimus "Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self-image). Termin pärineb Erving Goffmanilt · Negatiivne nägu soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutseda oma
annaabi.ee 
