Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Matemaatika andmestiku analüüs Aruanne õppeaines matemaatiline statistika Koostajad: Juhendaja: Eve Aruvee Tartu Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Tunnuste esmaanalüüs.......................................................................................................4 Seoste analüüs................................................................................................................... 8 Mudeli koostamine.......................................................................................................... 13 Kokkuvõte.................................................................................
Ülesanne1 Mis tüüpi tunnus on lehmade arv. Leia tunnuse lehmade arv jaoks: 1) Leia statistikud ja kirjelda nende abil tunnuse jaotust. 2) Kas tunnus on normaaljaotusega? 3) Tee histogramm 4) Leia üldkogumi keskväärtuse 95% usaldusintervall Valimi põhjal Lehmade arv Lehmade arv on diskreetne tunnus. 667 Lehmade arv 722 1339 Mean 842,4194 Keskväärtust ja mediaani võib lugeda ligilähedaseks, mi 1636 Standard Error 40,80659 Järsakus on väike. 1048 Median 832,5 1886 Mode 1074 klassipiirid 748 Standard Deviation 321,3114 400 401 Sample Variance 103241 600 1113 Kurtosis 0,795697 ...
Firmast AS Pihlaka eelkäija kooperatiiv nimega Pontsu asutati aastal 1989. Sortimendis olid pirukad, saiakesed. 1992 aastal kohe pärast rahareformi avati esimene kauplus ja hiljem ka kohvik Rakveres Seminari tn. 25a. Samas majas hakati tegema kondiitri- ja kulinaariatooteid. 1993 aastal asutati AS Pihlaka. Firma omanikud on eestlased. Aastal 2000 avati müügilett Tallinnas Õismäe tee 107 asuvas Bentoni kaubamajas, kus on esindatud peaaegu kogu Pihlaka sortiment. 2001 aasta algul valmis Rakveres Parkali tänavas EURO-nõuetele vastav tootmistsehh. Samas majas asub AS Pihlaka kauplus-kohvik ja kontor. Kohvik suudab kohapeal toitlustada kuni 55 inimest korraga. Enne külla minekut saab läbi astuda ka samas majas tegutsevast ilusalongist ning kaasa osta maitsekas lillekimp eimesel korrusel asuvast lilleletist. 2005 aasta suvel avati teine AS Pihlaka esindus Tallinnas Sõprus...
Rakvere Ametikool Nimi … PK 08 PRAKTIKAARUANNE Joosand OÜ Juhendaja: …. Rakvere 2011 Praktika kirjeldus Olin praktikal: 1) Joosand OÜ. Praktika kestis 10.01 – 04.02.2011 a. Praktika maht oli 160 akadeemilist tundi: 1 kuu, 4 nädalat. Minu praktika juhendaja oli Ülle Saarmas. Ettevõttest Väike-Maarja aleviku ajalugu on läbi põimunud Georg Lurichi nimega. Siin ta sündis ja alustas oma kuulsusrikast raskejõustikuteed. Praeguse "Georgi Maja" krundil asetses XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul "Kaarma kõrts". Kõrtsi pidasid Georg Lurichi vanemad ning samas nägi ilmavalgust maadlusk...
Miks asusin õppima valitud erialale Ma asusin õppima just sellele erialale, sest eelkõige mulle meeldib see ala. Algul oli minu plaan minna elektroonika seadmete koostajaks, sest mulle meeldis elektroonikaga tegeleda, kuid kui ma mõtlema hakkasin siis mõtlesin, et see pole ikka minu jaoks, sest mulle ei meeldi päev otsa toolipeal istuda ja seadmeid kokku panna, kuna ma teen peaaegu igapäev trenni jõusaalis, siis ei mõjuks see ka mu vormile hästi. Keevitus hakkas mulle meeldima viimasel hetkel, põhikooli
Kordamisküsimused teedeehituses 2009 1. Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3) 1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitse...
Viljandi Kutseõppekeskus Maia Kirillova Erinevate ajastute ja stiili perioodide iseloomulikud tunnused Referaat Juhendaja: Anneli Silm September 2017 1 Sisukord: Tiitel leht Sisukord Sissejuhatus Romaani stiil Gootika stiil Renessanss Barokk Rokokoo Klassitsism 2 Sissejuhatus Ladina keeles ,,mobilis" tähendab liigutatav. Mööbel liigitub elu- ja avalike ruumide liigutatavaks ja sisseehitatud, lamamis- ja iste ning kast- e säilitusmööbliks. Mööbel on valmistatud peamiselt puidust, seda on eriti keskaja mööbel. Mööbli kujundus on oluliselt sõltunud ajastu arhitektuurilisest stiilist. Mööbli põhivormid kujunesid Vanas- Egiptuses. Vana Kreeka otstarbeka kujuga mööbel jäi eeskujuks paljudele stiilidele läbi ajaloo. ...
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.............................................................................................................
docstxt/135739950967.txt
Jim Ashilevi Elulugu Jim Ashilevi (sündinud 29. augustil 1984 Tallinnas) on eesti kirjanik ja lavastaja. Ta õppis Tallinna Inglise Kolledžis ja seejärel suundus Tallinna Ülikooli audiovisuaalse meedia erialale, mille ka lõpetas. Õpingud jätkusid Viljandi Kultuuriakadeemias lavastaja erialal, mille Ashilevi lõpetas 2011. aastal. Ta on kirjutanud näidendeid ning avaldanud lühiproosat ja luulet nii ajakirjades Vikerkaar, Värske Rõhk, Vihik kui ka kultuuripedede tutvumisportaalis. Teosed “Portselansuits” (2007) näidend- kujutab kahe inimese vahelisi suhteid ja tõelisust ja näilisust. “Nagu poisid vihma käes” (2007) näidend- on näidend mehekssaamise raksustest
Motivatsioonikiri ehk kandideerimise avaldus · annab teada, millisele erialale soovid kandideerida · aitab tuua välja Sinu isikupära ja osutada tähelepanu tugevatele külgedele · põhjendada Sinu sobivust valitud erialale · näitab Sinu teadmisi erialast ja koolist, kuhu soovid kandideerida Motivatsioonikirja pikkus on maksimaalselt üks lehekülg. Adresseeri kiri Tallinna Teeninduskooli nimele. Ehita kiri üles lõikude kaupa: - üldinfo (millisele erialale kandideerid, kus said infot, jne) - haridus, huvi, oskused, kogemused (ehk selgita, miks Sa sobid õppima sellele erialale?) - põhjenda, miks oled huvitatud õppimisest just Tallinna Teeninduskoolis? Lisainfot motivatsioonikirja koostamise kohta leiad rajaleidja.ee.
Mari Mamm Aasa tn. 8-7 Tallinn, 10265 Tel 555 55 55 20. juuli 2013 Lp Rakvere Ametikooli vastuvõtukomisjon Soovin asuda õppima Rakvere Ametikooli autotehniku erialale põhihariduse baasil. Leian, et Rakvere Ametikool on just minu jaoks õige koht, kuna... (põhjenda, mis just see kool). Autotehniku/ eriala valisin sellepärast, et...(põhjenda, miks see eriala sind huvitab, millised on sinu kogemused selles valdkonnas). Peale eriala omandamist soovin...(kas soovid asuda tööle või edasi õppida, kus?). (Kirjelda enda isiksuseomadusi, eesmärke ja hobisid, mis näitavad, et sobid sellele erialale ja oled motiveeritud koolis käima ja õppima.)
Motivatsioonikiri Soovin kandideerida Tartu Kutsehariduskeskuse põllumajanduse erialale. Kuigi teie koolis õpetatakse palju erialasid, arvan, et põllumajandus on ainuke, mis mind tegelikult huvitab. Minu pere elab maal ning olen põllutöödega juba lapsepõlvest saadik kokku puutunud. Huvi põllumajanduse osas süvendas veel enam minu põhikooli loodusõpetuse õpetaja, kelle juhitavas huviringis ma kolm aastat osalesin. Huviringis sain palju uusi teadmisi ja nippe, mida kodus ka järgi proovisin. Näiteks oskan nüüd paremini hinnata, millal on õige aeg
AS3 programmeerija, Rakenduste administraator, Tööpakkumised Graafiline disainer erialale Tööportaalide otsing meie erialale sobivate tööpakkumiste Eliise Seling http://www.cvkeskus.ee/view_jobad.php?job_id=210920&w=1 AS3 programmeerija Töö kirjeldus: - Flashis ActionScript 3-s e-kursuste programmeerimine, - Koostöö projektijuhtide, manuskripti kirjutajate, disainerite ja teiste kaastöötajatega. Nõudmised kandidaadile - Actionscript 3 hea tundmine, senine flashis programmeerimise töökogemus - Huvi programmeerimise vastu ning soov ennast arendada
• PÄRAST GÜMNAASIUMI LÕPETAMIST, 16-AASTASELT ASTUS EINSTEIN ZÜRICHIS ŠVEITSI FÖDERAALSESSE POLÜTEHNIKUMI. SISSEASTUMISEKSAMITEL SAI TA MITMES AINES HALVA TULEMUSE, MISTÕTTU TEDA EI VÕETUD VASTU, KUIGI FÜÜSIKAS JA MATEMAATIKAS OLID TEMA TULEMUSED VÄLJAPAISTVAD. • 1896. AASTA SEPTEMBRIS TEGI TA ÄRA ŠVEITSI KÜPSUSEKSAMID PEAMISELT HEADE HINNETEGA JA ASTUS KÕIGEST 17-AASTASELT ZÜRICHI KÕRGEMASSE TEHNIKAKOOLI (ETH) MATEMAATIKA JA FÜÜSIKA ERIALALE. • SELLELE ERIALALE VÕETI SEL AASTAL VASTU KUUS ÕPILAST. NENDE SEAS OLI KA ÜKS NEIU, MILEVA MARIĆ. ÕPINGUTE JOOKSUL ARMUSID NAD TEINETEISESSE JA ABIELLUSID 1903. AASTA JAANUARIS. ABIELUST SÜNDIS KOLM LAST, TÜTAR JA KAKS POEGA HANS ALBERT JA EDUARD. TÜTAR SÜNDIS ENNE ABIELLUMIST 1902. AASTAL JA TEMA SAATUS ON TEADMATA, TÕENÄOLISELT SURI TA VÄGA NOORELT SARLAKITESSE. ABIELU LAHUTATI 1919. AASTAL. PÄRAST SEDA, KUI ABIKAASAD OLID 5 AASTAT LAHUS ELANUD. SURM • 17
Eesti kirjanikest meeldisid Oskar Luts ja A. H. Tammsaare. Kõige tugevam oli ta matemaatikas, aga nõrgaks küljeks oli vene keel, sest ignoreeris seda täielikult. Alole meeldis osa võtta ka näidenditest ja muudest taolistest üritustest. 5. klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Alole kõige rohkem meeldis "The Beatles". Ansamblis mängimist alustas Alo juba keskkoolis Jõgeval. Keskkoolist astus ta otse Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale.1983. aastal läks Alo ansamblisse ``In Spega´´ Erkki-Sven Tüür koha asemel. Esimene esinemine oli 1984. aasta jaanuaris. Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Alo ainus abikaasa oli näitleja Rita Rätsepp. Neil on tütar Anna-Mariita. Koolid, kus Alo õppis: Jõgeva Laste Muusikakooli, Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule - kokku 86
Jaan Kross (1920-2007) Sündis Tallinnas masinaehitustehase meistri perekonnas, sai korraliku hariduse Jakob Westholmi gümnaasiumis ning astus 1938. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduse erialale. 1934. aastal värvati Kross Saksa sõjaväeringkondade staapi tõlgiks. 1944 aastal Kross arreteeriti Saksa võimude poolt vastutegevuse tõttu. Pärast Nõukogude vägede tulekut vabanes Kross vangistusest, lõpetas ülikooli ja töötas paat aastat õppejõuna. 1946.aastal Nõukogude võimud arreteerivad Krossi ja tal tuleb pikki aastaid veeta poliitvangina Siberi vangilaagris ja asumisel. Vabanes vanglast ja kodumaale pääses ta alles pärast Stalini surma, 1954.aastal.
09.oktoober.2010 Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil AS Saku Läte laopidaja leidmiseks. Usun, et töötamine Teie ettevõtte laopidajana võimaldab minul rakendada oma eelnevaid tootmisalaseid teadmisi ja kogemusi ning pakub minule väljakutset ning eneseteostusvõimalust uues valdkonnas. Olen õppinud Tallinna Transpordikoolis 3 aastat.Praegu on minu ülessanne leida praktika kohta vastavalt oma erialale ja soov hiljem tööd sellele erialale.Oma tööalase saavutusena praegusel seisukohal võin märkida,et annan endast parima, et olla kasulik firmale ja ning et saaksid hästi läbi mitme tootmisprotsessiga. Oman algharidust ning põhiharidust ja on omadamisel kesk-eri haridus. Olen täiendanud end mitmetel tootmis- ja teenindusalastel töödel. Minu palgasooviks on 7000 (bruto) kuus. Olen valmis vastama Teie küsimustele Teile sobival ajal. Lugupidamisega, O.Niinas Oliver Niinas
MATI UNT (1.jaanuar 1944-22.august 2005) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja, peetakse üheks kuulsamatest okupatsiooniajal elanud kirjanikest sündis Linnamäe kulas, Voore Vallas (Mati Unt sündis 1944 aasta 1. jaanuaril Tartumaal) Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, peale seda läks Tartu 8. Keskkooli, mille ta lõpetas 1962. Aastal. Tartu Ülikooli läks Unt õppima eesti filoloogia erialale. Peale ülikooli lõpetamist töötas ta Vanemuise teatris ja hiljem ka Noorsooteatris, kirjandusala juhatajana. 1981 aastal sai Noorsooteatris alguse tema lavastajakarjäär, mis 1992 aastal jätkus Draamateatris. 22. august 2005 suri Tallinnas 61-aastaselt pärast seda, kui ta oli Draamateatrist vallandatud. Unt maeti Metsakalmistule teatrirahva puhkepaika. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik
BERK Adelina Sklj Vahe 1 July 22, 2012 Footer text here Sündinud 30. juunil 1975 Kohtla-Järvel Eesti kirjanik ja kriitik Töötab Tartu Ülikooli Hariduskäik Pärast Viljandi 5. Keskkooli lõpetamist õppis ta Tartu Ülikoolis inglise keele ja kirjanduse erialale, mille lõpetas cum laude Magistrikraadi sai ta with distinction Inglismaal Warwicki Ülikoolis Kirjutas Tartu Ülikooli semiootika osakonna doktorandina dissertatsiooni eksootikast kirjanduses. Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees. Ta oli esimees ka aastatel 2005 2011. Aastatel 2002 2006 oli ta ajakirja Vihik toimetaja Kuulub rühmitusse Tunnustused
Polütehnikumi rektori soovitusel jäi ta üheks aastaks Aarau kantonikooli, et oma teadmisi täiendada. Ühtlasi loobus ta 1896. aasta jaanuaris Württembergi kodakondsusest, et teda sõjaväkke ei värvataks, ja kuni 1901. aasta veebruarini, mil ta omandas Sveitsi kodakondsuse, oli ta kodakondsuseta isik. 1896. aasta septembris tegi ta ära Sveitsi küpsuseksamid peamiselt heade hinnetega ja astus kõigest 17-aastaselt Zürichi Kõrgemasse Tehnikakooli (ETH) matemaatika ja füüsika erialale. Sellele erialale võeti sel aastal vastu 6 õpilast. Nende seas oli ka üks neiu, serblane Mileva Mari. Õpingute jooksul armusid nad teineteisesse ja abiellusid 1903. aasta jaanuaris. Abielust sündis kolm last, tütar ja kaks poega. Tütar Lieserl sündis enne abiellumist ja tema saatus on teadmata, tõenäoliselt suri ta väga noorelt. Abielu lahutati 1919 pärast seda, kui abikaasad olid 5 aastat lahus elanud. Mari läbis küll ettenähtud kursuse, kuid ei kaitsnud diplomit
või loengutes saadud infot, mis ei piirunud ainult teoreetilise jutuga, vaid andis tõeliselt huvitava ja elulise ettekujutuse sellest, milliste probleemidega eripedagoogid või logopeedid kokku puutuvad, mis on meie praeguses süsteemis võimalik ja mis ei ole, mis on nende asjade tagamaad ning kuidas on jõutud teatud lahendusteni, mis on kohati head ning kohati ka mitte just kõige paremad. Kuigi minu antud erialale jõudmise põhjused ja tagamaad võivad näida esmapilgul kohati idealistlikud, ei ole see kindlasti mitte nii. Näen seda eriala kui vahendit, mis teeb mu õnnelikumaks ning võimaldab mul saata midagi korda, mida tahan isiklikult teha ja mis on minust juba praeguse seisuga teinud ,,parema" inimese. Enne erialale kandideerimist mõtlesin hoolega läbi, mida eripedagoogi või logopeedi ameti omandamine ja sellel töötamine endaga majanduslikult kaasa
Astri Buffet OÜ Personaliosakond 05. oktoober 2016 Ringtee 75 50110 TARTU Lugupeetud personalispetsialist Soovin kandideerida Astri Buffet OÜ Pärnu Keskuses avatavasse kiirtoidukohta Astri Bistro kelneriks. Informatsiooni Teie pakkumise kohta leidsin internetileheküljelt www.cvkeskus.ee Leian, et minu hariduskäik ning eelnev töökogemus toetavad minu kandidatuuri. Hetkel omandan kelneri 4 taseme teadmisi, et saada kutsekvalifikatsioon. Antud erialale asusin õppima eesmärgiga omandada uusi teadmisi ning saada praktilisi kogemusi. Õpe toimub sessioonõppena 3 päeva kuus ning ei ole probleemiks ega takistuseks minu töös. Varasemalt olen omandanud majutusteeninduse eriala põhiteadmised ning mul on 2-aastane töökogemus restoraniteeninduse valdkonnas. Lisaks olen teenindanud erinevaid peo- ja peielaudu ning catering üritusi. Antud ametikoht Teie ettevõttes oleks mulle sobilik seetõttu, et tegemist on minu jaoks uute
Astri Buffet OÜ Personaliosakond 05. oktoober 2016 Ringtee 75 50110 TARTU Lugupeetud personalispetsialist Soovin kandideerida Astri Buffet OÜ Pärnu Keskuses avatavasse kiirtoidukohta Astri Bistro kelneriks. Informatsiooni Teie pakkumise kohta leidsin internetileheküljelt www.cvkeskus.ee Leian, et minu hariduskäik ning eelnev töökogemus toetavad minu kandidatuuri. Hetkel omandan kelneri 4 taseme teadmisi, et saada kutsekvalifikatsioon. Antud erialale asusin õppima eesmärgiga omandada uusi teadmisi ning saada praktilisi kogemusi. Õpe toimub sessioonõppena 3 päeva kuus ning ei ole probleemiks ega takistuseks minu töös. Varasemalt olen omandanud majutusteeninduse eriala põhiteadmised ning mul on 2-aastane töökogemus restoraniteeninduse valdkonnas. Lisaks olen teenindanud erinevaid peo- ja peielaudu ning catering üritusi. Antud ametikoht Teie ettevõttes oleks mulle sobilik seetõttu, et tegemist on minu jaoks uute
Näiteks paljud põhikooli lõpetanud isikud asuvad õppima gümnaasiumis või kutsekoolis, et omandada endale piisavalt hea haridus millega hiljem tööle kandideerida.Tööturg on põhiharidusega kodanikele üsna väike,sest tavaliselt puuduvad põhihariduse omandanud inimesel teadmised kindlast valdkonnast ning selletõttu on ka paljud põhiharidusega kodanikud töötud.Sellepärast ei tasuks pärast põhikooli koju istuma jääda vaid kiiresti mingi eriala selgeks õppida.Hiljem saad antud erialale tööle minna, mida sa õppisid ja sellega ka ühtlasi katta oma igapäevased vajadused ja tagada endale korralik toimetulek igapäevaelus.Nii, et põhiharidus mängib väga tähtsat rolli meie elus, kuigi ta võib meile vahest mõttetu või tühjana näida,aga see paneb alustala meie teadmistele.Sest kõik mida korra õppinud oleme on kuskil meie ajusopis peidus, tuleb ta sealt ainult õigel hetkel tulevikus meelde tuletada. Kambja 2013
Kõik tegid seda kooli maha, et seal on nii kerge ja sealt ei saa head haridust, aga mind see ei heidutanud mida teised arvavad. Mina jäin enda otsusele kindlaks, et tahan just selles koolis õppida kokaks. Mäletan väga hästi kui oli päev millal olid katsed ja ma nägin seda tohutut rahva massi, kes tahtis saada kokaks ja mõtlesin, et siin läheb küll sissesaamise nimel tihedaks rebimiseks. Asja tegi veel raskemaks see, et mul oli tehtud valik ainult koka erialale ja kui ma sinna sisse poleks saanud siis ei kujuta ettegi kuhu kooli ma läinud oleksin, sest igalpool olid juba katsed ja sisseastumine läbi. Minu õnneks, sain ma siiski sisse ja tuli sammud seada Pärnusse. Esimesel koolipäeval olid kõik vaiksed meelde on jäänud, et Ingrid ja Triin nemad olid kaks kõige aktiivsemat ja julgemat. Alguses ei julgenud keegi eriti omavahel suhelda ja hakkasid tekkima mingid grupid, kes kellega koos ringi käib ja tundides istub
tegevusega. (Miina Härma isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit.) Tütrele õpetas ta orelit. Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesid Karl August Hermann . Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses tütarlastekoolis.Hermanni soovitusel astus Miina Härma 1883. aastal Peterburi konservatooriumi. Sisseastumiseksamid tegi ta klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit. (1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli erialal vabakunstniku I järgu diplomiga.) Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele (,eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes, oli suur.) Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis.
2. Vaido Halliküla elulookirjeldus Minu onu Vaido Halliküla sündis 18.veebruaril 1957.a. Pihkva oblastis Petseri rajoonis Lõkova külas. 1964. a. astus ta Lõkova algkooli esimesse klassi, mille lõpetas 1968.a. Samal aastal asus ta õppima Luhamaa 8-kl. kooli, mille lõpetas 1972.a. Peale kaheksanda klassi lõpetamist läks ta õppima Misso Keskkooli, mille lõpetas 1975.a. Samal aastal läks ta õppima Tallinna Tehnikakooli nr.2 automaattelefonijaamade erialale, mille lõpetas 1976.a. Tehnikakoolis õppimise ajal tegeles laskespordi ja orienteerumisega. Peale Tehnikakooli lõpetamist suunati ta tööle Vastseliina automaattelefonijaama sidemehhaanikuks, kus ta töötas 1976.a. sügiseni. Ajavahemikus 1976.a. kuni 1978.a. teenis ta endises Nõukogude Armees seniitraketivägedes. Peale sõjaväeteenistust astus uuesti tööle Vastseliina sidesõlme omandatud erialale, kus töötas kuni 1985-nda aastani, mil abiellus ja asus elama Võru linna
Maie-Ann Raun Maie-Ann Raun sündis 7. detsembril 1938. aastal Tallinnas. 1958.a lõpetas ta Tartu Kujutava Kunsti Kooli ning astus ERKI klaasehistöö erialale. 1960.a võttis osa välitöödest Hüti klaasikoja asukohas Hiiumaal. 1964.a lõpetas ERKI cum laude diplomitööga ''Galaktikad'', juhendajaks oli Maks Roosma. 1965.-1966.a töötas Venemaal Vladimiri oblastis Zolotkovos Sverdlovi-nimelises Klaasitehases, kus disainis tarbenõusid. 1966.a suunati Maie-Ann Raun Moskva Tööstuskunsti Kõrgkooli, kus pidi temast saama klaasiõppejõud. 1969.aastast on Raun õpetanud ERKI-s ja EKA-s klaasikunsti ning klaasiajalugu
3. Tobiase loomingu iseloomustus Loomingul on tugev isikupära, improviseeris vabalt erinevates muusikastiilides, klassikalises-romantilises stiilis avamäng ,,Julius Caesar" . Mängis luteri koraale värvikalt, põnevamalt ja kiires tempos . 4. Elleri elu 1887-1970 , sündis tartus muusikalisse perre, esimesed pillid viiul ja kitarr, avaldas muljet Tobiasele oma viiulimänguga, astus peterburi konservat: komp ja muusika teooria erialale, helitööd ,,videvik" ,,koit" , kolisid Tartu töötasid muusikakoolis, hiljem Tallinna konservatooriumisse. 5. Heliloojana 1. tobiase tähtsus Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas. Avaldas muljet paljudele Lääne-Euroopas. 2.Elleri loomingu iseloomustus kirjutas ta peaaegu ainult instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat. Tema "Kodumaine viis"
Minu arvates on ,karjäär elu-ja töökogemuste seeria kus inimene õpib ja töötab kindlal erialal ja tõuseb oma ametis järejest kõrgemale positsioonile. Tihtipeale inimesed unustavad oma pere, et töötada oma karjääri nimel ja see lõppeb tavaliselt perede lagunemisega või suurte tülidega, sest üksteist unustatakse suhtes ära. Karjääri tuleks hakkata planeerima põhikooli lõpuklassides.Kuna pärast põhikooli pead sa otsustama kuhu ja millisele erialale sa tahad õppima minna ja mis tööd sa tulevikus teha tahaksid ning seal ka edukat karjääri teha. Kui sa tahad tulevikus teha tasuvat tööd mõnes suures firmas või lausa oma firma luua, siis peaksid valima gümnaasiumi ja kõrgema hariduse. Miks gümnaasium ja kõrgkool !? Aga sellepärast, et siis sul on tugevam teadmiste laegas kuhu peale toetuda ja saad paremini teatud keerulistes situatsioonides hakkama.
leidmine. 13 Sobiv töö On töö, mille töötu peab vastu võtma, muul juhul kaotab ta saadava rahalise toetuse. On töö, mis ei ole tervislikult vastu- näidustatud ning mille puhul transpor- diks elukoha ja töökoha vahel ei kulu üle 2 tunni päevas ega 10% palgast 14 Sobiv töö Esimese 20 nädala jooksul on sobivaks tööks töö, mis vastab töötu haridusele, erialale ning mille puhul pakutav töötasu on vähemalt 60% isiku senisest töötasust, kuid mitte alla 2 kehtestatud kuupalga alammäära 15 Sobiv töö Peale 20 nädalat töötuna arvele võtmisest loetakse sobivaks tööks ka tähtajalist tööd, ning see ei pea enam vastama isiku haridusele, erialale ega kogemustele. Palk peab olema vähemalt 1 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga
Olulisemad eriained Üld-ja alusainetes on olulisel kohal ühiskonna- sotsiaalteadused, filosoofia, esteetika, arhitektuuri- ja kunstiajalugu ning praktilised kunstiained nagu joonistamine, maalimine, kompositsioon, värvi- ja vormiõpetus, 3D projekteerimine. Insenertehnilised põhiained on matemaatiline analüüs, kujutav geomeetria, ehitusmehaanika ja ehitusfüüsika, energiatõhusus ja sisekliima, ehitusökonoomika, geodeesia. Kes õpetavad? Arhitektuuriõppe läbiviimisse on integreeritud kompetentne akadeemiline personal nii Tallinna Tehnikaülikoolist kui teistest Eesti ja välisülikoolidest. Külalislektoriteks on praktiseerivad tipparhitektid ja spetsialistid. Õppejõud on arhitektid Emil Urbel, Irina Raud, Ignar Fjuk, Rein Murula, Vilen Künnapu, Katrin Etverk, sisearhitekt Mait Summatavet, kunstnikud Anu Juurak, Raoul Kurvitz, Aili Vint, Jaan Elken, kunsti- ja arhitektuuriajaloolased Karin Hallas-Murula, Helli Sisask, insenerid Hendrik Voll, Jo...
Me kõik tõlgendab sõna 'saatust' enda jaoks erinevalt. Minu jaoks tähendab saatus miskit, mis on veel ees. Saatuse saab inimene endale ise määrata oma otsuste ja valikutega. Kõik siin maailmas sõltub inimese enda valikutest, nii ka saatus. Koht mis kindlasti inimeste saatust mõjutab on kool. See on koht, kus inimene peaks saama selgusele oma tulevikuplaanidest. See on tähtis inimese enda jaoks. Kool on koht mis suunab inimesi mingile kindlale erialale. Paljud inimesed usuvad, et saatusesse ukusmine on nii-öelda nõrkadele. Seda öeldakse sellepärast, et mõned inimesed jätavad kõik nn. saatuse hooleks. Sel juhul Inimesed ei tee ise valikuid vaid lasevad saatusel kõike otsustada. Kuid ,,saatuse hooleks" ei maksa midagi jätta, vaid tuleb ise pingutada. Saatus sõltub siiski inimesest endast. Kui inimene on jätnud enda eriala valiku ,,saatuse hooleks", teeb ta seda valesti.
Me kõik tõlgendab sõna 'saatust' enda jaoks erinevalt. Minu jaoks tähendab saatus miskit, mis on veel ees. Saatuse saab inimene endale ise määrata oma otsuste ja valikutega. Kõik siin maailmas sõltub inimese enda valikutest, nii ka saatus. Koht mis kindlasti inimeste saatust mõjutab on kool. See on koht, kus inimene peaks saama selgusele oma tulevikuplaanidest. See on tähtis inimese enda jaoks. Kool on koht mis suunab inimesi mingile kindlale erialale. Paljud inimesed usuvad, et saatusesse ukusmine on nii-öelda nõrkadele. Seda öeldakse sellepärast, et mõned inimesed jätavad kõik nn. saatuse hooleks. Sel juhul Inimesed ei tee ise valikuid vaid lasevad saatusel kõike otsustada. Kuid ,,saatuse hooleks" ei maksa midagi jätta, vaid tuleb ise pingutada. Saatus sõltub siiski inimesest endast. Kui inimene on jätnud enda eriala valiku ,,saatuse hooleks", teeb ta seda valesti.
Heino Eller Heino Eller oli Eesti helilooja ja pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Heino Eller sündis Tartus muusikalembeses peres. Lapsepõlves õppis ta viiulit. Oluliselt mõjutas Ellerit 1905. aastal Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks saanud Rudolf Tobias: Eller mängis tema juhendatavas keelpillikvartetis ja orkestris ning võttis temalt ka eratunde. 1907 astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuli erialale, kuid käevigastuse tõttu pidi vahetama eriala ning õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust. 1920 lõpetas ta Peterburi konservatooriumi mitte enam viiuli, vaid kompositsiooni erialal. 19201940 töötas Eller kompositsiooniõpetajana Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Tema tõhusa töö tulemusel kujunes nn. Elleri Tartu koolkond. 19401970 oli ta pedagoog Tallinna konservatooriumis. Eller oli helilooja ja õpetaja, kes tundis huvi kaasaegse muusika vastu ning toetas ka oma õpilaste otsinguid
1. Argument Väide Tuleb tõsta kõigi tervishoiutöötajate gruppide Väide Viljandi Haiglas napib õe eriala spetsialiste, kuid nagu miinimumtasusid mujalgi Eestis, sunnib ühiskonna vähene tunnustatus õdesid tööle välismaale või hoopis teisele erialale. Seletus Lepe hõlmab kõikide erialade õdesid ja ämmaemandaid. Seletus Kindlasti tunnustaks õe eriala ja tooks uusi õdesid Samuti on läbi haigekassa eelarve kindlustatud riikliku juurde vääriline palk. See on viimaste aastate jooksul küll miinimumtunnitasu maksmine pere- ja kooliõdedele. tõusnud, kuid jääb ikka alla Eesti keskmise taseme.
Anzon, et seda last õpetaks veel ja veel. Alo huvi muusika vastu näitab veel seegi tõsiasi, et iga kuu viimasel laupäeval toimus Tartus täika, kus müüdi, vahetati ja osteti plaate. Alo ei puudunud ükski kord ja tema muusikakogu oli väga suur. Eriti meeldis talle "The Beatles". Ansamblis mängimist alustas Alo juba keskkoolis Jõgeval. Keskkoolist astus ta otse Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale. Konservatooriumis tabas teda kerge hämming: nii palju ambitsioonidega kõiketeadjaid muusikuid! Kuigi 1981. aastal oli Alo Tallinna Riikliku Konservatooriumi õpilane, ei takistanud see tal osa võtmast ka kodusest muusikaelust. Alo jõudis sõita nii Tallinna ja Jõgeva kui ka muude Eesti kohtade vahel. Tema esinemise ampluaa oli lai. 1983. aasta kevadel küsis talt Erkki-Sven Tüür, kas ta ei tahaks end "In Spega" siduda - tema läheb ansamblist ära ja otsib asemikku. Alo oli nõus
vaja, siis on selleks ainuke võimalus kodus. Ei ole kahtluski, et kui nii tunnis kui ka kodus harjutusi teha, siis on teema selgem kui ainult tunnis kaasa tehes. Minu arvate on kodutöödel hoopis suurem tähtsus. Kodutööd arendavad inimese oskust ise probleeme lahendada ja see on oluline, kuna alati pole õpetajat kõrval, kes seletaks, kui aru ei saanud.Väga tähtis on arendada inimese oskust iseseisvalt töötada, kuna see on nii ka peale kooli, kui mindakse tööle mingisugusele erialale. Kõigele sellele vaatamata on alati olnud õpilasi, kes väidavad, et kodutööd pole siiski vajalikud. Üks suur vastuväide on see, et kui õpilane veedab seitse kuni kaheksa tundi koolis iga päev, siis talle pole vaja lisakoolitööd koju, kus ta tahaks puhata või tegeleda oma hobidega. Kui anda liiga palju lisatööd, siis õpilased võib olla ei tule enam toime koormusega ja annavad alla. Ega siis
eesmärgil tuleks sellest läbi rääkida kliendiga. Viienda probleemina võib esineda kutsealale mitte vastavat käitumist, millele tuleb vägagi tähelepanu pöörata nii audiitori koha pealt kui ka teistel aladel. Audiitor ei tohi aktsepteerida kliendi poolt toime pandud raamatupidamise seaduste, äriseadustike, maksuseadustele mittevastavust. Vaid peab sellest teada andma, kui avastab midagi ebaseaduslikku. Kokkuvõttvaks võin öelda, et audiitori erialale on kehtestatud väga palju norme, mis on vajalikud. Kuna audiitorlus on ettevõttete jätkusuutlikuseks väga oluline ja ka riigi koha pealt, et kõik vastaks seadustele.
Kuidas elad,Ann? Gerda Türin Häädemeeste keskkool Aidi Vallik Aidi Vallik on eesti noorsookirjanik, kes sündis 11. mail 1971. aastal. Aidi Vallik õppis mitmetes koolides kuni 1988. aastal jäi Haapsallu elama. Töötas kunstnikuna erinevates kohtades. Astus 1991. aastal Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialale. Aidi Valliku luulekogu kannab pealkirja ,,Mina ja Käthe Kollwitz". 2000.a sai noortejutustuste konkursi peapreemia ,,Kuidas elad, Ann?",,,Mis teha, Ann?". "Kuidas elad,Ann?" See on raamat 14 aastase Anni elust ja probleemidest, kus ta on ema käpa all. Ta leiab keldrist juhuslikult ema päeviku, mille sisu on kirjutatud kaheksakümnendatel aastatel ja ta märkab, et ema on elanud veel hullemat elu kui tema. Veel saab Ann
Kõne Lugupeetud õpetaja, austatud klassikaaslased Kõik gümnaasiumi õpilased peavad kord seisma valiku ees mida teha peale gümnaasiumi lõppu, peavad otsustama selle kuhu nad tulevikus tahavad väla jõuda, ning mis eriala tööd nad kõige meelsamini tahaksid teha või kas nad üldse plaanivad tulevikus tööle minna. Paljud gümnasistid teavad juba gümnaasiumi alguses, kelleks nad saada soovivad ja mis eriala edasi õppida tahavad, kuid on ka palju neid õpilasi, kes ei suuda ka gümnaasimi lõpuks välja mõelda, mida nad edasi teha tahavad. Nii tehakse tihti ülikooli ja eriala valik kergekäeliselt esimese hetke ajendil , ning hiljem kahetsetakse sellepärast, et kas eriala mille nad on endale valinud, ning mis tundus neile algselt huvitav ja põnev ei ole olegi nii huvitav ja sobiv neile või siis ei ole selle erialaga mitte kuskilt tööd leida, ka seda võib juhtuda.Näiteks viimasel ajal on trend minna üliko...
keerukamad. Neid on raske täita, kuna aeg muudab nii olusid kui ka isiksust. Näiteks olen ka mina mõelnud palju sellele, kus ma mingi hetk oma elus sooviksin olla. Laias laastus on mul paika pandud edasine õppimine, töötamine ning üldiselt oma iseseisva elu ülesehitamine. Need on eesmärgid, mille poole ma igapäevaselt püüdlen, kuid ma näen seda juba praegu, et erinevad asjaolud võivad keerata seatud plaani pea peale. Näiteks oma tahetud erialale mittesissesaamine tähendaks juba suurt muutust minu eesmärkides. Tegemist oleks suure põrumisega, kuid mis juhtuma peab, juhtub ning vastaseljuhul tuleb uuesti üle vaadata oma eesmärgid ja vajadusel neid korrigeerida. . Eesmärkidel on minu elus suhteliselt suur roll. Ei möödu päevagi, ilma et ma ei seaks endale mõnda eesmärki ega teeks plaane. Teatud eesmärkide poole püüdlemine ja
Juba see fakt näitab et kokakunst on oluline ja teiste kunstiliikidega võrdväärne. Kokakunst, nagu ka teised kunstiliigid vajab annet, oskust ja loomingulist mõtlemist. Päris igaüks sellega hakkama ei saa. Kokakunsti saab ka õppida, aga sündinud koka ja õppinud koka tööd on väga erinevad. Koka oskusi saab õppida, aga annet kahjuks mitte. Ja nagu teised kunstiliigid vajab ka kokakunst loomingulist mõtlemist. Ilma selleta ei ole mõtet koka erialale mõeldagi. Oskustega on nii, et neid saab õppida ja mida kauem õppinud ja kogenud koka kunstiteosed võivad olla väga huvitavad. On avastatud, et paljud „tavakunstiga“ tegelevad inimesed on tegelikult ka head kokad. See näitab, et kui on anne „tavakunstiga“ tegelemiseks, on ka anne toidu- ehk kokakunstiga tegelmiseks. Kokk peab olema loominguline ja innovaatiline. Kui kõik restoranid pakuksid ühtesid ja samasid toite, mis näevad ühesugused välja, ei oleks sellel
Loodan, et suudan läbida tasemeõppe programmi. 2 Õpioskuste tõhustamise kava: kuidas hindan oma õpioskusi? Millised õpioskused on kõige kriitilisemad? Miks? Milliseid tehnikaid kavatsen kasutada õpioskuse tõhustamiseks? Mina hindan oma õpioskusi suht kindla peale. Usun, et nii mõnigi juba praegu arvab, et ta ei vea välja seda eriala ja juba mõtleb tulevikule, kuidas ja mida edasi teha. Igal inimesel peab olema arvamus oma elule. Minna õppima niisama ükskõik mis erialale, minu arust see ei ole mõistlik juba kasvõi iseenda jaoks, kuna see tähendab seda, et sa oled juba miinimum 19 aastane ja sa ei tea, mida elus tahad saavutada. Sellega tahtsin öelda seda, et minu puhul see ei kehti, kuna ma tean kindlalt mida ma elus juba tahan ja tean juba üldiselt, mida selleks vaja läheb. Selleks läksingi õppima sellele erialale, et saada oma teadmised ja õpioskused. Selleks ma üritan võimalikult mugavaks teha enda
Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (13-14-aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle muusikakoolis väga ja isegi viimases klassis ütles õpetaja Anzon, et seda last õpetaks veel ja veel. Alo muusikakogu oli väga suur. Eriti meeldis talle "The Beatles". Ansamblis mängimist alustas Alo keskkoolis Jõgeval. Keskkoolist astus ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale. Kuigi 1981. aastal oli Alo Tallinna Riikliku Konservatooriumi õpilane, ei takistanud see tal osa võtmast ka kodusest muusikaelust.1983. aasta kevadel liitus Alo ansambliga In Spe, kuna Erkki-Sven Tüür lahkus bändist. Esimene esinemine oli 1984. aasta jaanuaris. 1984. aasta oli Alole edukas, sest ettevõtmised tõid tunnustust autorile ja ka vaatajad-kuulajad jäid rahule. Samuti lõpetas ta sel aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika eriala. 1988. aastal lõpetas ta
Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Õige pea oli Valgrel olemas ka konkreetne adressaat, kellele oma laule kirjutada. Nimelt oli selleks Deddy Åkesson, kellele Valgre pühendas kaheteistkümnest laulust koosneva põimiku "15 minutit Deddyga". Tuntumad laulud sellest on "Ma loodan, et saan sellest üle", "Veel viivuks jää" ja "Mul meeles veel". 13. oktoobril 1944. aastal oli ta andnud avalduse astumiseks Tallinna Riiklikku Konservatooriumi klaveri erialale astumiseks, kuid 1. jaanuaril 1945. aastal kustutati Raimond Valgre üliõpilaste nimekirjast. 1945. aasta 18. detsembril andis ta uue avalduse, seekord sooviga õppida kompositsiooni, kuid 1. juulil 1946. aastal kustutati Valgre taas üliõpilaste nimekirjast. Pikemaks ei kujunenud ka osavõtt Heliloojate Liidu noorteseminarist 1948. aastal. Tema loomingul läks tol ajal väga hästi - laule mängiti tihti raadios, esitati restoranides ja tantsupidudel
Kuidas sisustaksin oma vaba aja, kui mul on igakuine garanteeritud sissetulek, mis katab kulud toidule ja eluasemele. Kui mul on igakuine garanteeritud sissetulek, mis katab kulud toidule ja eluasemele, siis ma käiksin ikkagi keskkooli lõpuni, astuksin Tallinna Tehnikaülikooli IT-erialale. Lõpetaksin ülikooli läheksin tööle, kus aastate jooksul kasvaks ka palk. IT alased töö kohad pakkuvad ikka Eesti kohta head palka. Teeniksin oma raha, ning paneks suurema osa kõrvale, et minna reisima. Koguksin raha umbes kaks aastat siis oleks raha küllalt, et käia enam kui ühes kohas reisil. Reisides ei pea mõtlema kust saada sissetulekut mis kataks reisil olles eluaseme (ööbides motellidest) ning toidu. Kahe aastaga saab üpris kopsaka summa kokku kogutud. Reisida tahaks kohe ümber maailma. Viisade ja passidega asjad ajaksin enne reisimist ilusti ära, siis pole hiljem mingit jama sellega. Alustada sooviksin Kanadast, ...
03 m.) Eesti meister kettaheites 2004-2007 Gerd Kanteri treenerid Vésteinn Hafsteinsson (Island) Ando Palginõmm Helgi Parts Aleksander Tammert seenior Uno Ojand Lapsepõlv Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ning asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis. Keskkooli lõpetamise järel siirdus Kanter õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse Majanduskooli ärijuhtimise erialale ning sai diplomi 2001. aasta juunis. Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit alates 9. jaanuarist 2007. Varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja). Gerd jõudis kettaheiteni suhteliselt hilja alles 17-aastaselt. Ta jõudis kettaheiteni tänu oma isale. Kui Gerd oli umbes 17-aastane, otsustas isa talle paar kettaheite harjutust õpetada. Esimesel
Lihtsate ehituslike eskiiside koostamine. Ehitusmõõtmine. Ehitamise üldpõhimõtted. Põhilised ehitusmaterjalid ja nende omadused. Põhilised ehitustööriistad ja masinad. Ehitusviimistleja põhioskuste ja teadmiste hulka kuuluvad: Viimistlusmaterjalide tundmine ja töövahendite kasutamine Pindade ettevalmistamine viimistlustöödeks Krohvimis-, maalri- ja plaatimistööd Põrandakatete (rull-, vaip- ja muud katted) paigaldamine. Vastavalt erialale peab ehitusviimistleja omama ka mitmeid erioskusi ja -teadmisi: Krohvimistööd: krohvimörtide valmistamine ja kasutamine vastavalt töötingimustele ja aluspinnale Pindade loodimine ja majakate paigaldamine Masinkrohvimine Krohviparandused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
