Tegusõna vormistik Käändelised Pöördelised Tegumood isikuline Tegevusnimed ja Kesksõnad umbisikuline käänded -da -ma minevik -nud(isikuline) Kõneviis kindel -des -mas -tud(umbisikuline) tingiv -mast olevik -v(isikuline) käskiv -maks -tav(umbisikuline) kaudne -mata Kõneliik jaatav eitav Aeg olevik lihtminevik ...
Eesti keel häälikusüsteem (nende arvud ja üksteisele vastavus; tähed): · sõnamoodustus (liitsõnad, tuletised) · vormimoodustus (tüvevaheldus, tunnuste ja lõppude lisamine tüvele; käändsõna vormistik (ainsus, mitmus, käänded); tegusõna vormistik (arv, pööre, aeg, kõneviis, tegumood, kõneliik) · muu (nt sooline vahetegemine) Vene keel 10 täishäälikut (, , , , , , , , , ), 21 kaashäälikut ja 2 tähte, millel puudub häälikuline väljendus (, ). Eesti keel Vene keel Tähtede arv tähestikus 26 33
Tüvevaheldus Eesti keeles on enamik - muutuvaid sõnu tüvevaheldusega. Eristatakse astmevaheldust ja lõpuvaheldust; võivad esineda ka mõlemad korraga. 1) astmevaheldus (laadivaheldus ja vältevaheldus) 2) vokaalivaheldus 3) kujuvaheldus. Käändsõna vormistik Eesti keeles on 14 käänet: Inglise keeles on kaks Nimetav Kes? Mis?, käänet: üldkääne ja omastav Omastav Kelle? Mille?, kääne. Teisi käändeid Osastav Keda? Mida?, väljendatakse eessõnadega. Sisseütlev Kellesse? Üldkääne on käändelõputa. Millesse
· Trükituna ilmunud raamatud levisid Eesti kirikuõpetajate hulgas · Stahli keelekasutus eeskujuks kaasaegsetele · Kokku säilinud tekste üle 1700 lehekülje · Tõlkimisel kasutanud ka ametikaaslaste saadetud materjale · Suur varieeruvus sõnavaras ja vormistikus · Kujundatud ebaühtlane kirjaviis oli mõeldud haritud sakslastele 16.17. sajandi eesti kirjakeele lühiiseloomustus · Eesti kirjakeelt iseloomustab järjekindel kirjaviis, vormistik ja lauseehitus. · (Alam)saksa keele mõju tugev eesti keelele. · Arenes kaks kirjakeelt: põhjaeesti ja lõunaeesti · Hakkasid esinema esimesed eesti keele grammatikud.nt 1673 Heinrich Stahl jne.
`kellegagi samadest vanematest sündinud naissoost isik', aga nende kasutusvõimalused lauses on erinevad. Sõnal võib olla ka ainult üks vorm, nt eile, noh. Ühe lekseemi kõigi muutevormide kogum on paradigma. Näiteks eesti käändsõna paradigmasse kuulub vähemalt 28 vormi, kuna keeles arvukategooria kahe liikmega (ainsus ja mitmus) ning käändekategooria 14 liikmega (nimetav, omastav jne). Pöördsõna vormistik on palju suurem, kuna verbil on eesti keeles viis morfoloogilist kategooriat: tegumood, kõneviis, aeg, pööre ja kõne liik. Morfoloogia pole kõigis keeltes ühesuguse ulatusega. Seda, mida ühes keeles väljendatakse grammatiliste tunnuste ja tüvevaheldustega, annab teine keel edasi eraldi sõnadega või jätab üldse väljendamata.Analüütiline väljendusviis annab grammatilisi tähendusi edasi abisõnade ja lause sõnajärjega
Loomingu kõrgperiood: Ajaluule ,,Hääl varjust" 1927 ,,Rõõm ühest ilusast päevast" 1928 ,,Õnnevarjutus" 1929 ,,Lageda taeva all" 1930 ,,Kivi südamelt" 1935 Hiline loomeperiood: Traagiline ohuluule ,,Mureliku suuga" 1942 ,,Sädemed tuhas" 1954 ,,Ääremail" 1963 Põhimotiivid: · Saatuslik armastus · Tung vaimsele uuestisünnile ja puhastumisele · Kurjus kui inimese kõlbelisuse proovikivi · Sünnimaa kaotuse valu Vormistik: · Sage otsese kõne kasutamine · Repliikide rohkus · Elliptika · Viivitused ja mõttepausid · Erinevat liiki kordused · Gradatsioon · Kiire stakaatolik tempo 4. Kokkuvõte Marie Under oli täielikult luuletaja, mitte kirjanik harilikus mõttes. Ta kirjutas küll ka esseesid ja artikleid ning tõi tõlkijana eesti keelde palju väärtuslikku
Loomingu kõrgperiood: Ajaluule ,,Hääl varjust" 1927 ,,Rõõm ühest ilusast päevast" 1928 ,,Õnnevarjutus" 1929 ,,Lageda taeva all" 1930 ,,Kivi südamelt" 1935 Hiline loomeperiood: Traagiline ohuluule ,,Mureliku suuga" 1942 ,,Sädemed tuhas" 1954 ,,Ääremail" 1963 Põhimotiivid: · Saatuslik armastus · Tung vaimsele uuestisünnile ja puhastumisele · Kurjus kui inimese kõlbelisuse proovikivi · Sünnimaa kaotuse valu Vormistik: · Sage otsese kõne kasutamine · Repliikide rohkus · Elliptika · Viivitused ja mõttepausid · Erinevat liiki kordused · Gradatsioon · Kiire stakaatolik tempo 4. Kokkuvõte Marie Under oli täielikult luuletaja, mitte kirjanik harilikus mõttes. Ta kirjutas küll ka esseesid ja artikleid ning tõi tõlkijana eesti keelde palju väärtuslikku
lähiminevik sündmushetk oli hiljuti täna-tulevik sündmushetk tuleb millalgi tänase päeva jooksul mineviku tulevik minevikulisel vaatlushetkel on sündmushetk tulevikuline (nt was going to study) Morfoloogilised kategooriad Kõneliik on pöördsõna kategooria, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust või eitust. jaatav kõneliik e afirmatiiv eitav kõneliik e negatiiv Paradigma Paradigma e vormistik on sõna kõigi muutevormide kogum, nt sõna maja paradigma on järgnev. maja majal majadmajadel maja majaltmajade majadelt maja majaks maju/ majasid majadeks majasse/majja majani majadesse majadeni majas majana majades majadena majast majata majadest majadeta majale majaga majadele majadega Paradigma Sõna elama paradigma (kindel kõneviis): elan elasin olen elanud olin elanud elad elasid oled elanud olid elanud
sõnavara keelegeograafilise uurimisega. 1924. aastal valmis doktoritöö, ,,Leksikaalsetest vahekordadest eesti murretes I. Analüüs 60 kaardi ja 1 skeemiga", mis oli esimene põhjalik uurimus eesti murrete sõnade päritolust. Tegeleti veel Eesti murdealade piiritlemisega, murdeatlase ja mõistelise sõnaraamatuga. Sõnavara ajalugu uuris Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor Julius Mägiste. Kirjakeele ajaloo uurimise alla käisid vormistik, sõnavara, eri tekstide ja perioodide keel, murdejooned, laenud. Selle kõigega tegelesid Saareste, Ariste ja Mägiste. Cederbergi tähtsaim publikatsioon on Albert Saarestega ühiselt koostatud ,,Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi 15241739". 1936. aastal ilmus Mägiste ,,Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest". Üheks grammatikauurijaks oli Lauri Kettunen, kes kirjutas ,,Lauseliikmed eesti keeles" aastal 1924. Uurimiskeskusi.
Tüdrukuk Tüdrukutek . s s 11 Rajav Kelleni? Milleni? Tüdrukuni Tüdrukuteni . 12 Olev Kellena? Millena? Tüdrukun Tüdrukuten . a a 13 Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Tüdrukuta Tüdrukuteta . 14 Kaasaütl Kellega? Millega? Tüdrukug Tüdrukuteg . ev a a 7) Tegusõna vormistik Tegusõnadel on pöördelised ja käändelised vormid. Tegusõna pöördelised vormid väljendavad isikut ja arvu (mina, sina, tema, meie, teie, nemad), aega (olevik, minevik), kõneviisi (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoodi (isikuline, umbisikuline) ja kõnet (jaatav ja eitav. Tegusõna käändelised vormid väljendavad tegevust üldiselt. Tegusõna käändelised vormid on tegevusnimed (ma-tegevusnimi ja da-tegevusnimi) ja
Tüdrukuks Tüdrukuteks Ni-na-ta-ga 11. Rajav Kelleni? Milleni? Tüdrukuni Tüdrukuteni käänded 12. Olev Kellena? Millena? Tüdrukuna Tüdrukutena 13. Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Tüdrukuta Tüdrukuteta 14. Kaasaütlev Kellega? Millega? Tüdrukuga Tüdrukutega 7.Tegusõna vormistik a) Tegusõna käändelised vormid. ma-tegevusnimi da-tegevusnimi Kesksõnad Teonimi Tegija -ma -maks -da (-ta, -a) -v -nud -mine -ja (jooksja) -mas -mata -des (-tes, -es) -tav (-dav) (jooksmine)
mehed, naised. Mitmuse väljendamiseks on eesti keeles põhiliselt kaks võimalust: de-mitmus (ntema/de/l) ja vokaalmitmus, mis avaldub omakorda kahe tüübina (nt `aasta/i/s, õnnelike/s). Lisaks de-mitmusele ja vokaalmitmusele võib mitmus väljenduda ka koos osastava käände tunnusega formatiivis sid, nt pesa/sid. Kahe asesõna mitmus väljendub ainult supletiivses tüvevariandis: mina : meie, sina : teie. Seitsmel asesõnal puudub üldse mitmuse vormistik: keegi, ükski, miski, iga, igaüks ja üksteise, teineteise, millel puu- dub ka ainsuse nimetava käände vorm. Kolmes sõnas esineb mitmuse tunnusena e, mis keeleajalooliselt pärineb hoopiskide-mitmusest: `silm : `silme, `rind : `rinde, `jalg : `jalge. Niisuguseid omastava käände vorme kasutatakse ainult kinnis- väljendeis, nt jalge all, silme ees, mistõttu neid ei loeta paradigmaatilise mitmuse vormideks. Arv
raamatud, mehed, naised. Mitmuse väljendamiseks on eesti keeles põhiliselt kaks võimalust: de-mitmus (nt ema/de/l) ja vokaalmitmus, mis avaldub omakorda kahe tüübina (nt `aasta/i/s, õnnelike/s). Lisaks de-mitmusele ja vokaalmitmusele võib mitmus väljenduda ka koos osastava käände tunnusega formatiivis sid, nt pesa/sid. Kahe asesõna mitmus väljendub ainult supletiivses tüvevariandis: mina : meie, sina : teie. Kaheksal asesõnal puudub üldse mitmuse vormistik: keegi, ükski, miski, kumbki, iga, igaüks ja üksteise, teineteise, millel puudub ka ainsuse nimetava käände vorm. Kolmes sõnas esineb mitmuse tunnusena e, mis keeleajalooliselt pärineb hoopiski de- mitmusest: `silm : `silme, `rind : `rinde, `jalg : `jalge. Niisuguseid omastava käände vorme kasutatakse ainult kinnisväljendeis, nt jalge all, silme ees, mistõttu neid ei loeta paradigmaatilise mitmuse vormideks. de-mitmus
kõnelemisajaga: Nt ee k enneminevik. sündmushetk(s) kõnehetk(k) viitehetk(v). olevik: s, k, (v); lihtminevik: s k(v); tulevik: k(v) s; minevik: s____k(v); enneminevik: s____v k Nt yagua keeles on 1. lähiminevik ehk mõni tund enne kõnehetke, 2. lähiminevik ehk üks päev enne kõnehetke, 1. minevik ehk ~kuu..nädal tagasi, 2. minevik ehk ~1..2kuud kuni 1..2 aastat tagasi, 3.minevik ehk kauge või jutustav minevik. Kõneviis on vormistik, mis annab edasi modaalsus, väljendatakse tavaliselt verbil. Modaalsus on kõneleja seisukoha grammatiseerunud väljendusvahend. Kõneleja iseloomustab sündmust oma suhtumise kaudu, väljendades seda, kas seisund/sündmus oli tema arvates usutav, reaalne, obligatoorne vms. Kõneleja annab modaalsete väljendusvahenditega edasi oma eesmärke ja kavatsusi, seda, miks üldse lausungi moodustas(nt käst, soov). Konditsionaal on kasutatav selleks,
possessiivsufiksitega vormide, aga ka kliitikute arvelt. Lisaks on soome substantiividel umbes 1500 erinevat paradigmavälist vormi. Mõnikord ei ole sõnal täielikku sõnavormide paradigmat. Mõned vormid võivad olla keelevastased, neid lihtsalt ei ole olemas. Sellisel juhul on tegemist defektiivse muutmise ehk vaegmuutmisega. Puuduvad vormid on paradigma augud, eesti keeles nt puudub pronoomenitel üksteise ja teineteise nimetav kääne ja mitmuse vormistik. Kui muuteparadigmas esineb auke, siis on neid üldjuhul sümmeetriliselt. Nt plurale tantum sõnad, millel puudub ainsusevorm (jõulud). Singulare tantum substantiividel puuduvad vastavalt mitmuse vormid (manna, gripp, river Thames). Mitmusevormide puudumisel on üpris selged semantilised põhjused: kõnesolevaid mõisteid ei ole reaalses maailmas rohkem kui üks (Thames) või ei ole loomulik käsitleda neid mitmuslikena (mustus). Mõnedel
11) Paradigma kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulk. Keele morfosüntaktilised omadused määravad selle, missuguseid muuteid eri sõnaliikidesse kuuluvatel sõnadel võib olla. Nende vormide täielik sari moodustab lekseemi muuteparadigma. Paradigmamudel WP (Word and Paradigm), taksonoomiline strukturaalne mudel IA (Item and Arrangement), generatiivne reeglipõhine mudel IP (Item and Process), kahetasandiline morfoloogiamudel. Defektiivne paradigama (või vormistik) kui paradigmast osa vorme täielikult puudub, nt üksteise, teineteise (puudub nimetav kääne); ära ärge(m) ärgu. Algvorm tüvekuju, millest lähtutakse vormimoodustusreeglite esitamisel. Eesti käändsõnadel on kokkuleppeliselt algvormiks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi e supiin. 12) Vormihomonüümia ühe vormi tähenduslik mitmeti tõlgendatavus (samal vormil on mitu tähendust), nt loog : loo ja käskiva kv vorm
transkriptsiooni reeglid Keelekomisjonid 1970-1990 · [keelekorralduse ja keeleõpetuse komisjon 1979] · vabariiklik õigekeelsuskomisjon III koosseis 1979-1983 (ametlikult kuni 1997) o olulised morfoloogiaotsused (muusem-tüüp, ne- ja s-sõnad, kõnelema-tüüp, õppima- muutuma vahekord, tingiva kõneviisi vormistik) o õigekirjaotsused (verbide ning muutumatute sõnade kokku-lahkukirjutus, lühendireeglistik, maade ja pealinnade nimed) Emakeele Seltsi keeletoimkond · 27. VI 1993 valiti seltsi üldkoosolekul vanemaks Jaak Peebo · 17. XII 1993 kinnitati liikmed: Jaak Peebo, Tiiu Erelt, Reet Kasik, Leelo Keevallik, Krista Kerge, Katrin Kern, Peeter Päll, Maire Raadik (5/8) · Keeletoimkonna vanemad:
Tv h 65 Piiksuma (vv)ü, muhv (vv)a, koogama (vv) ü, oigama (lv) a, siirupine (av_), litsuma (vv)a, kuus (lv) a, kõhklema, (lv) ü, siplema (vv) ü, kärvama (vv) ü, kaun (vv)a, tõusma (vv)a, jootma (vv)a, vahuta (av_), joon (vv)a, naerma (vv)a, õnnal (lv) ü, vaevlema (vv), jõgi (lv) a, protestima (vv)a, vormima (vv)a, leelis (av_), ehmuma(av_), rulluma (av_), vallatsema(av_), salenema (av_), võrsutama (av_), vagu (lv) a, sirama (av_), tögama (av_), vöö (av_), vormistik (vv) a, tatar (vv) ü, arhiiv (vv) a, oode (vv) ü, kägu (lv) a, mesi (lv)a, taplus (Av_) 70 Lapselik vv, aadlik vv, perekondlik vv, inimlik vv, kaeblik vv, naiselik vv, usklik vv, sisalik vv, Välte ebavaheldus Välte ebavaheldus on sõnavälte reeglipäratu vaheldumine sõna erinevates vormides. 1. teatud esmavälteliselt nimisõnadel nagu tuli, meri, uni jt, III-välteline osastava ja lühikese sisseütleva vormi
ning seostab seda mingi teise ajahetkega (nt. Kõnelemisajaga) . Tavaliselt markeeritakse verbil. Kui sündmuse toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga on tegemist absoluutse ajaga. Nt. Tulevik, lihtminevik jne. Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi toimumisajale mingi teise kontekstuaalselt määratletud ajahetke suhtes; teine ajahetk ei kattu kõnelemisajaga. Preesens, imperfekt, futuurum, perfekt, pluskvamperfekt. Kõneviis on vormistik, mis annab edasi modaalsust, väljendatakse tavaliselt verbil. *modaalsus on vahend sündmust kirjeldava väite staatuse edasiandmiseks, sellega antakse edasi kõneleja subjektiivseid seisukohti ja arvamusi NB! Ei iseloomusta sündmust, vaid väite staatust. *Kõneleja annab edasi oma suhtumist öeldavasse: kas see on usutav, reaalne, kohustuslik. KÕNEVIIS Kondtisionaali e. tingiv kõneviis ; kui tuleks, oleks jne
Morfofoneem – foneemid, mis võivad muutuda ühe morfeemi sees, nt sõda : sõja (tüves), käige – saatke (tunnuses) = foneemide suhe oma grammatilisse ümbrusse. Paradigma – morfoloogiliste kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulk. Keele morfosüntaktilised omadused määravad selle, missuguseid muuteid eri sõnaliikidesse kuuluvatel sõnadel võib olla. Nende vormide täielik sari moodustab lekseemi muuteparadigma. Defektiivne paradigama (või vormistik) – kui paradigmast osa vorme täielikult puudub, nt üksteise, teineteise (puudub nimetav kääne); ära – ärge(m) – ärgu. Algvorm – tüvekuju, millest lähtutakse vormimoodustusreeglite esitamisel. Eesti käändsõnadel on kokkuleppeliselt algvormiks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi e supiin Vormihomonüümia – ühe vormi tähenduslik mitmeti tõlgendatavus (samal vormil on mitu
verbil. Kui sündmuse toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga, on tegemist absoluutse ajaga. Nt tulevik, lihtminevik jne. Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse (S) või seisundi toimumisajale mingi teise kontekstuaalselt määratletud ajahetke (V) suhtes; teine ajahetk ei kattu kõnelemisajaga (K). Nt ee k enneminevik S=sündmushetk; K=kõnehetk; V=viitehetk 63. Modaalsus, modaalverbid Kõneviis ehk modus, Kõneviis ja modaalsus, Kõneviis on vormistik, mis annab edasi modaalsust; väljendatakse tavaliselt verbil. Modaalsusega antakse edasi kõneleja subjektiivseid seisukohti ja arvamusi NB! ei iseloomusta sündmust, vaid väite staatust. 64. Ühildumine- Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: 1) ühildumine ehk kongruents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine (subjekti ja objektiühildumine) 65. Klusiiv, Süntaks, morfosüntaks Klusiiv - On keeli, milles eristatakse INKLUSIIVSEID ja EKSLUSIIVSEID esimese isiku
aeg : kõnehetk, sündmushetk, viitehetk (tabel: preesens, imperfekt, perfekt, pluskvamperfekt) ajakategooriad -eesti keeles preesens (sööb saia); imperfekt (sõi saia); perfekt (on söönud saia), pluskvamperfekt (oli söönud saia) on grammatilised ajad. -eesti keeles futuurum (homme lähen koju) futuurum perfekt (kui olen loengus käinud, siis lähen koju) ei ole grammatilised väljendusvahendid rikkalik ajasüsteem - jagua keel (peruus, ohustatud) 5 eri minevikku kõneviis on vormistik, mis annab edasi modaaalsust, väljendatakse taval. verbil -modaalsus on vahend sündmust kirjeldava väite staatuse edasiandmiseks, sellega antakse edasi kõneleja subjektiivseid seisukohti ja arvamusi (ei iseloomusta sünhdmust, vaid väite staatust - võima eesti keeles ainus modaalverb) -kõneleja annab edasi oma suhtumist öeldavasse: kas see on usutav, reeaalne, kohustuslik, vms, samuti annab kõneleja edasi oma eesmärke ja kavatsusi, seda miks ta üldse lause moodustas.
Aeg · Aega on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega (nt kõnelemisajaga). Tabaliselt markeeritakse verbi. · Kui sündmuse toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga, on tegemist absoluutse ajaga. NT: tulevik, lihtminevik jne. · Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi toimumisajale Kõneviis Kõneviis on vormistik, mis annab edasi modaalsust; väljendatakse tavaliselt verbil. Kaudne kõneviis -vat kirjakeeles ja pidi suulises keeles. Konditsonaali kasutatakse selleks, et väljendada kindluse puudumist selle suhtes, kas tegevus üldse toimub: kui ta meile tuleks, oleks...
ja indef. sihitise jaoks). Deiktilised elemendid on sellised keelendid, mis on otseselt seotud kõnehetke ja/või kohaga. Vrd nt 1. ja 2. isiku personaalpronoomen (mina, sina) iga konkreetne kasutus sõltub konkreetsest kõnesituatsioonist. Verbid minema ja tulema (suund) Kohasõnad ees ja taga (perspektiiv) Eile, täna, homme (lausumishetk) 8. loeng 23.10.2018 Kõneviis ja modaalsus Kõneviis on vormistik, mis annab edasi modaalsust; väljendatakse tavaliselt verbil. Modaalsusega antakse edasi kõneleja subjektiivseid seisukohti ja arvamusi NB! ei iseloomusta sündmust, vaid väite staatust. Kõneleja annab edasi oma suhtumist öeldavasse: kas see on usutav, reaalne, kohustuslik vms; samuti annab kõneleja modaalsete väljendusvahenditega edasi oma eesmärke ja kavatsusi, seda, miks ta üldse lausungi moodustas (nt annab edasi käsku või soovi). Kõneviise
ema ingel kool roos sõnajärjest. bilateraalne sant tsaar 3. Ladina keeles ei lange nimi-, omadus- ja I laenukiht (enne reformatsiooni): tegusõnavormid kunagi kokku. sanctus>sant; pater noster> paterdama; Ladina ja romaani keelte signare>siunama. sarnasused sõnavara tasandil: 1. Arv- ja asesõna vormistik. II laenukiht (15.-16. saj alamsaksa 2. Igapäevane sõnavara: keele lad panis ('leib'): pr pain, it pane, hisp vahendusel): pan, rum pine; lad arbor ('puu'): pr a) igapäevaelu sõnavara: arbre, it albero, hisp arbol jne. amphora>ampora>amber>ämber; Panromaani nimisõnad: aqua, barba, cucurbita> Kurbitz> kõrvits; caro-carnis, clavis, corpus, dens,
Porkuni preili tiiki., Nahakaupleja Pontus- ballaad. Tumedates toonides. Lugu nahakauplejast, kes enne teise ilma pääsemist peab maha müüma kõik inimnahad, mis ta nülginud on. Lõpus Pontuse poolt nülitud läksid talle kallale, nii kaua kuni neil kõigil katet jätkus. Moraal ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Kontrastne ülejäänud luulega. 1930ndad "Lageda taeva all" leiab elurõõmu, lihtsus, linnud ja loodus, mitmekesine vormistik. Inimene kui väsimatu otsija. Päevalaule, Sõit hommikusse, Puhastus- lõplikku puhastust ei saa kunagi. Pihlad, Rukkirääk, Varss. 1935 "Kivi südamelt" vabanemine, tagasivaated inimsuhetele, keskealise inimese armastuse kujutis. Piibliainelised sonetid Deliila, Taaveti kannel, Maria-Magdaleena. Arutleb kunsti üle- Shakespeare'i lugedes, Üksteisest pimesi me mööda käime- kunst vabastab 17
annaabi.ee 
