Primaarne: häire aluseks on peaajuhaigus või kahjustus Sekundaarne: sümptomaatiline, põhjuseks on süsteemne ajuväline haigus või kahjustus, peaaju haaratus on sekundaarne. Peaajuhaigus või süsteemne somaatiline haigus Ajaline seos põhihaiguse ja psühhosündroomi alguse vahel Põhjustava haiguse taandumine psüühikahäire paranemine Muude põhjuste puudumine(pärilik koormatus, eelnev stress) Põhjused: Epilepsia, entsefaliit, huntingtoni tõbi, peatrauma, peaajukasvaja, vaskulaarne tserebraalne haigus, väärarengud, kollageenhaigused, endokriinne haigus, ainevahetushäired, troopilised infektsioonid, parasitaarsed haigused, mittepsühhotroopsete ainete toksiline toime Juhtivaks on I grupp kognitiivsete funktsioonide häired (mälu, intellekt, omandamisvõime) teadvushäired(teadvus- ja tähelepanuhäired) II grupp tajumise(hallutsinatsioonid) mõtlemise sisulised (luulumõtted)
väljalükkamine. Okserefleksi kontrollib piklikus ajus asuv oksekeskus. Tavaline koeral ja kassil, inimesel, seal. Hobusel, rebasel raskendatud. Oksendamise põhjus võib olla psühhogeenne(vastikustunne, tugev erutus või ehmatus) või orgaaniline(tingitud seedekulgla haigusest, nagu äge kõhunäärmepõletik, äge maolimaskestapõletik, mao- või kaksteistsõrmikuhaavand, sapikivitõbi, vähktõbi, maolukuti ahenemine jt). Oksendamist kutsub esile oksekeskuse otsene ärritus peaajukasvaja või -vereringehäire korral (tsentraalne oksendus). Juhuslik oksendamine võib olla füsioloogiline kaitsereaktsioon, mille abil väljutatakse makku sattunud mürgised ained, riknenud toit, võõrkehad, alkohol. 22. Seede jämesooles, rooja moodustumine ja väljutamine Jämesoole fn: vee ja ioonide imendumine, mikrobiaalne seede, eesmaos ja peensooles lagundamata SV ja proteiinide imendumine, rooja moodustumine ja hoiustamine. Kõik ensüümid on mikrobiaalset päritolu
mille korral diferentseerunud rakkudest saavad mittediferentseerunud. Eristatakse mitmeid ajukasvajate liike. Neist tavalisemad on glioomid, oligodendroglioomid, ependümoomid, medulloblastoomid, astrotsütoomid, neurinoomid ning meningioomid. Kõige levinum vorm on glioom, mis moodustab kõigist ajukasvajaist umbes poole. Nii healoomuline kui ka halvaloomuline kasvaja kujutab inimesele peaaegu alati suurt ohtu, kuna iga peaajukasvaja avaldab oma paiknemise tõttu koljuõõnes rõhku ajukoele. Ajukasvajaid esineb igas vanuses inimestel, kuid sagedasemad juhud on varases lapseeas ja keskeast edasi. Täiskasanutel kasvajaid viis korda enam kui lastel. Primaarsed ajukasvajad on oma alguse saanud ajukudedest, sekundaarsed ehk teisesed ajukasvajad on mujal organismis paikneva kasvaja siirded. Ajukasvajate sümptomid jagunevad lokaalseteks ja üldsümpomiteks.
ning oli oodanud tütart. Wilde oli varaküps, üksik, teistest lastest erinev, kiusati, kõrge ego, pidevalt tähelepanu keskpunktis, ei armastanud sporti, kuid andekas keeltes. Käis Ameerikas esteetikaalaseid loenguid pidamas, hiljem Londonis. Elus palju naisi. Abiellus, 2 last. Lõi välja tema omasoolisus- armuke Alfred Douglas, kes kasutas teda ära. Wilde mõisteti süüdi, 3 aastat vangis. Pärast seda tema kõrgseltskonda vastu ei võetud. Suri Pariisis (peaajukasvaja). Looming kirjutanud nii luulet kui proosat. Oxfordi õpiaastail alustas luulega, käis Kreekas, mida hakkas armastama. Londonis ilmus luulekogu, kuid karm kriitika. Kirjutas ainult häda ajal ja lõpetas ruttu, mistõttu on loonud väiksemaid asju. Rohkem on ka näidendeid, sest need olid tulusamad- nendega saavutas oma tulundusliku edu ja laiema kuulsuse. "De Profundis" 1992 eesti keelde Lauri Leesi. Sügav pihtimus suhtest Douglasega. Kirjutas vanglas.
annaabi.ee 
