võidusõitjast, kes riskib pidevalt oma eluga Neid seob surma vari, mis kunagi nende peade kohalt ei lahku Peagi lisandub sellele armastus, mis on truu, kuid ei tunne armukadedust, sest neil lihtsalt pole selleks piisavalt aega Tutvustus Sellel romantilisel romaanil on väga mõtlemapanev traagiline lõpp. Teoses peituv saatuseiroonia väljendubki aga selles, et mitte Lillian ei olnud see, kes esimesena siit maailmat lahkus, vaid riskida armastav Clerfayt, kelle lõpp tuli kui välk selgest taevast. Romaani pealkiri „Taeval ei ole soosikuid“ tähendabki seda, et alati ei valita, kellel antakse elada ja kellel lastakse surra. Peategelase tutvustus: Lillian Kaunis ja noor Aegamööda tuberkuloosi suremas Ei taha olla sanatooriumis Tahab nautida elu enne surma; elada kergemeelselt niikaua kui võimalik
,,Taeval ei ole soosikuid" Erich Maria Remarque Jaanuar 2010 40.ndates eluaastates võidusõitja Clerfayt sõitis oma auto Giuseppega Monte Carlost Sveitsi Alpidesse sanatooriumi Bella Vistasse külla oma vanale partnerile tuberkuloosihaigele Hollmannile. Ta tuvus 24 aastase haige belglanna Lillian Dunkerquega ja tolle seltsilise valgevenelasest Boris Volkoviga. Lillian oli 4 aastat tagasi sanatooriumisse tulnud ning 6 aastat enne seda oli kestnud sõda. Haiged kutsusid professorit Dalai Laamaks ja vanemõde Krokodilliks. Lilliani sõbranna Agnes Sommerville oli surnud ning Clerfayt viis Lilliani kõrtsi. Hollmann käis salaja Giuseppet vaatamas, kuni ühel päeval lasi Clerfayt tal sellega sõita. Lillian oli kade. Haigetel ei lastud palju väljas käia, nende jaoks olid mäed vangitrellideks.
3)Onu Gaston Lilliani onu. 4)Boris Volkov Lilliani armuke, kes samuti oli sanatooriumis koos Lillianiga. 5)Hollmann Clerfayti sõber, kes oli samuti võidusõitja. 6)Lydia Clerfayti armuke Roomas. 0.ndates eluaastates võidusõitja Clerfayt sõitis oma auto Giuseppega Monte Carlost Sveitsi Alpidesse sanatooriumi Bella Vistasse külla oma vanale partnerile tuberkuloosihaigele Hollmannile. Ta tuvus 24 aastase haige belglanna Lillian Dunkerquega ja tolle seltsilise valgevenelasest Boris Volkoviga. Lillian oli 4 aastat tagasi sanatooriumisse tulnud ning 6 aastat enne seda oli kestnud sõda. Haiged kutsusid professorit Dalai Laamaks ja vanemõde Krokodilliks. Lilliani sõbranna Agnes Sommerville oli surnud ning Clerfayt viis Lilliani kõrtsi. Hollmann käis salaja Giuseppet vaatamas, kuni ühel päeval lasi Clerfayt tal sellega sõita. Lillian oli kade
uskuda. Nad rääkisid natukene Clerfayt võidusõidu autost Giuseppest, et ta ostis ta firmalt ära ja auto peab nüüd vanaduspensioni. Ajasid niisama juttu, et kuidas ühel või teisel läinud on. Veel leppisid nad kokku, et söövad seitsme paiku sanatooriumi söögisaalis õhtust, sest Hollmann peab kella üheksast juba voodis olema. Hollmann tutvustas Clerfaytle noort naist nimega Lillian, kes oli samuti sanatooriumi klient. Lillian oli ärritunud ja endast väljas, sest eile suri tema sõbranna. ,,Surm sanatooriumis võtab iga kord inimestelt tükikese lootust ära." II peatükk Lillian läks enda surnud sõbranna tuppa. Kirstu polnud enam toas, kaks koristajat tegid suurpuhastust. Kõik toimus nii kiiresti, sest homme varahommikul on uus elanik juba kohal. Sõbranna oli viidud tuppa nr 7. Lillian läks sisse. Kirstukaas oli kinni ja kõik oli transpordiks valmis. Lillianile torkas pähe mõte, et äkki ta elab veel
Tsitaate Remarque'i teosest ,,Taeval ei ole soosikuid" Mõne aja võib ju hoiduda surmale mõtlemast kuid lõpuks pole sellest siiski pääsu. (Lillian Dunkerque) Õnn ei ole ühene mõiste. (Clerfayt) Leppimine tähendab alistumst. (Lillian) Enne kui pea vastu müüri jõuetult puruks joosta, tuleb proovida, kas selle müüri taga ehk edasi ei saa elada. (Boris Volkov) Armastus ei vajagi andestust. (Boris) Miski pole ohtlikum kui naine, kes himustab kõike. (Clerfayt) Tundub, et olen sattunud inimeste hulka, kes arvavad, et nad elavad igavest. Vähemalt peavad nad ennast nõnda ülal. Kaitsevad meeleheitlikult oma vara ja unustavad seejuures kogu elu. (Lillian) Kuulda võib nii paljut ,kui ainult küllalt vagusi olla. (Lillian) Äraminek pole alati lahendus sest iseenesest ei saa kunagi vabaneda. (Levalli) See on alati kõige lihtsam, kui sa tead, et omandusvaist sind ainult piirab ja et midagi pole püsivat, kas sa ise mitte. (...
Ta suudab läbi oma teoste panna väärtustama pisiasju ja hetki ning rebima välja sellest, mis ei lähe meile tegelikult korda. Surmast rääkimine paneb aga elu väärtustama. Teos kui struktuurne tervik Raamatus on 224 lehekülge ja 22 peatükki. Clerfayt sõidab oma sõbrale mägedesse külla ning kohtab sanatooriumis kaunist Lilliani, kes on raskelt haige. Neiu teab, et tal pole jäänud kaua elada. Ühel päeval pöördub Clerfayt mägedest tagasi Pariisi ning Lillian põgeneb sinna koos temaga, kuna tahab elada veel täiel rinnal. Clerfayt läheb ühele suurele võidusõidu võistlusele, kus on võiduks üks suur raha summa ja enne minekut palub ta Lilliani endale naiseks. Võistlusel satub mees suurde avariise ja ta viiakse haiglasse, kus ta paar päeva hiljem sureb. Sellest teatatakse ka Lillianile. Järgmisel päeval kohtab neiu Borist, kes soovib, et Lillian läheks tagasi sanatooriumisse. Lillian sõidabki
,,Taeval ei ole soosikuid" E. M. Remarque 1. Sisukokkuvõte Tuberkoloosihaige Lillian elab mägede vahel sanatooriumis, kus ta sai ravi. Clerfayt suundus samasse sanatooriumisse külla oma kaassõitjale Hollmannile. Kaks aastat seal elanud Lillian ning paar nädalat seal suusatada plaaniv Clerfayt kohtusid, ent Lillianil oli tol ajal veel armuke Boris. Kuuldes, et Clerfayt läheb tagasi Pariisi, ei kahelnud Lillian hetkegi, ning läks koos temaga. Sel ajal, kui Clerfayt võistlustel osales, ostis Lillian endale palju uhkeid kleite ning kalleid ehteid. Kui Clerfayt naases, vaatas ta Lilliani hoopis teise pilguga asi polnud mitte sellses kleidis, vaid selles, et väljaspool sanitooriumit mõjus ta hoopis tasakaalukamana ning täiskasvanulikumana, kes teadis, mida ta elult tahab. Nad ei lahkunud teineteisest hetkekski ning ka uue võistluse ilmnedes kutsus
Ta nautis elu.Võttis elult kõikke mis võtta andis.Kui ta kohtus sanatooriumis Lillianit ja ajapikku armus temasse, siis ta muutus teistsuguseks.Ta muutus palju spontaansemaks ja ükskõiksemaks.Tema otsused ja ideed olid rutakamad. Ta oli kontrolliv.Tegi tuleviku plaane.Oli väga armukade.Ning ei tahtnud naist kaotada. Sündmustiku analüüs Sündmustik toimus vara kevadel,kus lumi juba vaikselt sulas ja jões vesi voolas. Linnud laulsid ja päike paistis.Kui Clerfayt ja Lillian Pariis hakkasid jõudma, nägi Lillian et elu käis.Autod sõitsid ühelepoole ja teiselepoole, signaalitasid.Inimesed siblisid edasi tagasi, nagu väikesed sipelgad.Suured kaubandus keskused.Kõrgete hoontega majad.Luksus hotellid.Kõik oli olemas mida Lillian ihkas.See oli vabadus ! Teosele iseloomulikku Tsitaate · Ma ei lähe Sinu juurest ära, mind lihtsalt pole vahel päris käeulatuses. Ükskõik kui palju Clerfayt ja Lillian üksteist armastasid
Arutlus: E.M.Remarque ,,Taeval ei ole soosikuid" ,,Meil kummalgi pole tulevikku. Tema tulevik küünib alati vaid järgmise võidusõiduni, minul järgmise verejooksuni." See ühendaski esmalt Remarque romaani ,,Taeval ei ole soosikuid" peategelasi, Lilliani ja Clerfayti. Lillian oli elanud kogu oma mäletamisväärt elu hirmus. Kas siis põgenedes sõjajubeduste eest või läbi haiguses kimbutava surma eest. Ta oli väsinud põgenemast. Ta tundis soovi mässata haiguse ning tervenemisega kaasneva, teda köidikutes hoidva, ravitsemisega. Saatuse tahtel ristusid tema teed Clerfaytiga. Rallisõitjaga, kelle elu oli vaat et sama habras, kui temal. Lilliani köitis Clerfayti hoolimatus ning muretu eluviis. Clerfayti Lilliani õrn lapselikkus ning tahumatu olek
väga palju kleite. Tema mõte oli et kui temaga midagi juhtub nt nagu Veneetsias, siis see vähendab tema elada jäänud päevi, raha jääb elamata päevade arvelt üle ning ta võib selle eeest endale rohkemat lubada. Aga samas ta ei soovinud laostuda, sest et ta poleks kujutanud elu ette onu juures elades, kellega ei olnud tal eriti head suhted. Rahast ja varandusest mitte huvitumist tuli välja ka siis kui Clerfayti õde peale venna surma tuli tema varandust endale saama, siis Lillian suhtus sellesse väga külmalt, et võtku kui tahab. Ta ei saanud võidusõitjatest aru, tema jaoks oli vastuvõetamatu, et inimesed riskivad vabatahtlikult oma eluga. LK 130, 134 Samuti häiris teda see et inimesed tahavad teisiti elama hakata lk 158 Teose lõpus pöördus Lillian sanatooriumisse tagasi ning seal ta kahe nädala pärast surigi. Boris Volkov Lilliani armastatu, kes elas samuti mägedes.. Ta oli väga hoolitsev isegi natukene
Teaduslik juhtimine (Freder ick Taylor, Henr y Ford, Henr y Gantt, Frank ja Lillian Gilbreth) Juhendaja: Mare Kurvits Koostajaj: Irina Flotova JU-1-Q-E-joh Teaduslik juhtimine Teadusliku juhtimise ,,koolkond"- on rajanud põhiliselt tööstusorganisatsioonide juhid. Nende huvide keskmes oli organisatsioon ja selle ülesehitus. Organisatsioon lahutati algosadeks ning püüti nende sisu, asetuse ja omavaheliste seoste põhjal teha üldistusi ning välja tuua üldkehtivaid seaduspärasusi
Ja mis on õieti pikk elu? See on pikk minevik. Tulevik küünib üksnes järgmise hingetõmbeni. Või järgmise võidusõiduni. Selle üle valitseb teadmatus." Clerfayt tõstis klaasi. ,,Ma elan varjusurmas! Selles kehtivad teised seadused kui maises elus!" ,,Sooh? Ja millised siis, kui tohib küsida?" ,,Ei midagi muud, kui võtta elult, mis võtta annab. Kuidas seda teha, on igaühe oma asi." ,,Kõik, mida sa täiuslikult ei valda, on ohtlik." ,,Ja kui valdad?" küsis Lillian. ,,Siis on veel ohtlikum," vastas Clerfayt. ,,Sest siis muutud hoolimatuks." Et ihaldusväärseim siin elus on endale ise lõpp valida, ja nimelt seepärst, et siis ei saa surm sind maha lüüa nagu rotti, või haarata sul kõrist, enne kui sa valmis oled. ,,Just nagu härjavõitluseareeni ülemine rõdu," sõnas Clerfayt. ,,Jah," vastas Lillian. ,,Aga kes oleme meie? Härjad või matadoorid?" ,,Ikka ja alati härjad. Ehkki ise arvame, et oleme matadoorid."
Joani jaoks tärkas armastus üsna imelikul ajal. Ta oli äsja kaotanud oma elukaaslase. Kuigi tema oli see, kes põhjustas Ravicuga kohtumisi, oli esialgu selle põhjuseks see, et ta ei teadnud kuidas edasi tegutseda ja mida oma eluga peale hakata. Kuna tema elupäästja Ravic oli ainus keda ta tundis, proovis ta abi saada temalt. Kuid üsna pea oli ka tema kõrvuni ja palavalt armunud Ravicusse. Teoses ,, Taeval ei ole soosikuid" kohtusid väga halva tervisliku seisundiga Lillian ja võidusõitja Clerfay. Algul elavad nad mõlemad vaid käesolevas hetkes ega hooli tulevikust. Kuid viimaks armub Clerfay Lillianisse. Tihtipeale on armastus nii tugev, et selle tunde hoidmine, sisemine rahulolu ja armastatu lähedus muutuvad tähtsaimaks kogu maal. Nii ei hoolinud ka Clerfay sellest, et Lillian seisis surmaga silmitsi ja võis iga hetk tema elust kaduda. Remarque teostes hõlmab suure osa armastuse teema. Ja nendes peegeldub ehe näide sellest, et armastus ei vali aega
In 1937, Snow White and the Seven Dwarfs, the first full-length animated musical, was premiered and it was also a great success. This cartoon raised over 1 million dollars, which was quite a sum at that time. In 1955 he opened a huge theme-park in California, which he called after himself Disneyland. Disneyland soon became the most popular theme park in the world and which is still one of the most well-known amusement parks ever built. Walt Disney married in 1925, on Lillian Bonds, a worker in his first film studio. Their marriage lasted until Walt Disney died, and during their marriage Lillian gave birth to Diane Marie Disney, and later they adopted a second daughter Sharon Mae Disney. I chose Walt Disney, because in my opinion he was an incredible person. I'm very impressedby his accomplishments and by the fact that he was able to change the whole animation world by himself, without having anything at the time. He had nothing, when he came to Hollywood, but
juunil 1914. aastal) tegi ta rasket tööd, enne kui üritas end muusikuna tõestada. Tegutsemine bändides. Mõni aeg hiljem sattus ta kuulsa kornetimängija Joe "King" Oliveri kaitsva tiiva alla ja kui Oliver 1918. aasta juunis Chicagosse siirdus, soovitas ta teda oma asemele (esinema). Oliveri bändiga ühinemiseks läks Armstrong 1922. aasta augustis Chicagosse, kus valmis 1923. aasta kevadel tema esimene helisalvestus. 1924. aasta 5. veebruaril abiellus Louis orkestri pianisti Lillian Hardeniga (Armstrongil oli kokku viis naist, Lillian oli teine). Abikaasa õhutusel lahkus ta Oliveri orkestrist ja sõitis New Yorki, et ühineda Fletcher Hendersoni bändiga. Aasta pärast tuli ta tagasi Chicagosse ning alustas 1925. aasta novembris koostööd The Dreamland Syncopators'itega, kus mängis ka ta abikaasa. Sel perioodil "vahetas" ta korneti trompeti vastu. 1919. aasta kevadel läks Louis Armstrong Fate Marable bändi, jäädes sinna 1921. aasta lõpuni
Oliver kinkis Louisile ka korneti ja õpetas teda mängima. 1917ndaks aastaks oli Louis esinenud juba mitmetes baarides New Orelansis. 1919. aastal liitus Armstrong Fate Marable bändiga, kes mängis Mississippi laevaliinidel. Sinna jäi ta kuni 1921. aastani, kui Joe Oliver kutsus Louisi oma bändi Chicagos. Armstrongi jaoks oli see unistuse täitumine. Ta liituski Creole Dsäss bändiga. Bändis mängides kohtus Louis Lillian Hardiniga, kes oli klaverist. 1924. aastal nad abiellusid. Lillian oli abitsioonikas ja intelligentne naine. Ta arvas, et Louis raiskab oma annet Oliveri bändis. Lõpuks läkski Louis New Yorki ja liitus Fletcher Hendersoni orkestriga, kus ta mängis 13 kuud. New Yorgi ajal tegi Armstrong mitmeid laule koos tuntud bluesi mängijatega. 1925. aastal kolis Armstrong tagasi Chigacosse, kus ta mängis oma naise bändis ja lisaks ka mitmes orkestris. Samal aastal salvestas ta ka esimesed laulud oma bändiga Hot Five. See oli
Metropolitani ooperiteatris on esinenud palju maailmakuulsaid lauljaid :Lilli Lehmann, Emma Calvé, Lillian Nordica, Nellie Melba, Enrico Caruso, Rosa Ponselle,Elisabeth Rethberg, Maria Jeritza, Frances Alda, Frida Leider, Amelita GalliCurci, Lily Pons, Jacques Urlus Metropolitani Ooperi Ühing asutati aastal 1880, et luua alternatiiv kõrgklassi poolt soositud Muusikaakadeemiale ( Academy of Music ). Ooperiteatri avaetenduseks oli Charles Gounodi teos ,, Faust'' , peaosas oli rootsi sopran Christina Nilsson. Avahooajal esitati kõik
Kodutolmulest Dermatophagoides pteronyssinus Helin Lillian Talv Selts: lestalised Klass: ämblikulaadsed Alamhõimkond: lõugtundlased Lähimad sugulased: lestad, puugid, ämblikud. Kodutolmulesta koht süstemaatikas 0,20,4 mm pikkune ovaalne keha, mille külge kinnituvad karvajätked Tolmulestal on 8 jalga ja 2 paari suiseid Neil ei ole silmi, kuid suudavad eristada valgust Neil on kompimis, haistmis ja maitsmismeel Läbipaistev, veidi kreemjas valge kehapind, mida katab kitiinkate Keha põhiosad
KODUTÖÖ 2 Teadlaskarjääri tehes puutusid kirjanikud kokku järgmiste raskustega (Tekstid pärinevad Julie Des Jardins'i raamatust The Madame Curie Complex): 1. Kuna tekstis nimetatud teadlased Marie Curie, Lillian Gilbreth, Maria Goeppert Mayer ning Rosalind Franklin on elanud ajal, mil toimus II Maailmasõda, võib lugeda nende teadlasekarjääri arengut keeruliseks. Sõja ajal puudusid vajalikud kommunikatsioonivahendid ning ei olnud võimalik teha efektiivset teadusalast tööd. Sõda mõjutas kindlasti väga mitmel moel teadlaste arengut. 2. Tollasel ajastul puudusid naistel võimalused hariduseks. Põhjuseks võib lugeda
Kuid iga inimene tahab õnne leida ja seda kogeda ning tihti minnakse seda otsima. Paljude inimeste jaoks peitub õnn väikestes asjades või hetkedes ning paljude jaoks on vaja rohkemat, kui lihtsaid asju või hetki, et olla õnnelik. Näiteks teoses “Toomas Nipernaadi” leidis nimitegelane õnne uute neidudega kohtumisest ja neile hea tuju valmistamisest ning rohkemat ta ei vajanud, et olla rõõmus. Teoses “Taeval ei ole soosikuid” arvas Lillian, et ta on õnnelik siis, kui sanatooriumist vabaneb. Hiljem sai ta aga aru, et see ei teinud teda õnnelikuks ning ta tundis, et vajab rohkemat. Mõnede inimeste jaoks tähendab õnn vabadust ja iseseisvust. Raske on olla täielikult vaba või iseseisev. Ka teoses “Taeval ei ole soosikuid” tegelase Lilliani jaoks tähendas õnn vabaks saamist sanatooriumist, kuid pärast põgenemist polnud ta siiski rahul. Samuti lootis ka teoses “Toomas Nipernaadi” nimitegelane leida õnne
Käesolevas referaadis võrreldakse erinevate klassikaliste juhtimisteooriate põhimõtteid ja vastavalt ka juhtimisteoreetikuid. Antakse nendest lühiülevaated ja vaadeldakse nende panuseid juhtimismudelitesse, kes mida on välja arendanud ja kuidas ning kas neid kasutatakse ka tänapäeval. 2. JUHTIMISTEOORIAD Siinkohal vaatleme klassikalisi juhtimisteooriaid ja nende teoreetikud: · Teaduslik juhtimine - keskendub tootlikkusele (Frederick Taylor, Henry Ford, Henry Gantt, Frank ja Lillian Gilbreth) · Administratiivne koolkond - keskendub terve organisatsiooni funktsioneerimisele (Henri Fayol) · Bürokraatlik koolkond - vaatles organisatsiooni kui tervikut, kui ühtset "masinavärki" (Max Weber) 2.1 TEADUSLIK JUHTIMINE Teadusliku juhtimise põhimõtted: Iga töö tegemiseks tuleb väljatöötada standardid Töötajaid tuleb valida, et nende oskused ja võimed vastaksid töö nõuetele Töötajaid tuleb treenida, et nende oskused vastaksid standarditele
ainult vilksamisi. Piigad lahkusid varsti ja seda tegi ka mõne aja pärast Holden. Holden istus takso peale. Jällegi sattus talle selline takso, mis haises nii, et Holdenil hakkas paha. Ta läks Ernie juurde. (Ernie oli klaverimängija, kes räägib sinuga ainult siis kui sa hästi kuulus oled). Ernie juures oli väga palju rahvast. Igalpool istusid mingid lõngused. Kuid õnneks sai ta siiski mingi viletsa koha taga nurgas ja otse mingi posti taga. Siis tuli Holdeni juurde Lillian Simmons. Lillian ütles, et tore jälle Holdenit nähe, kuid ta valetas. Ta tahtis lihtsalt kuidas D.B. elab. Holden vastas, et ta vend on Hollywoodis. Holden teadis, et Lillian üritab talle ainult pugeda, et ta räägiks sellest D.B.-le. Holden ütles Lillianile, et ta peab minema, kellegagi kokku saama. Seega tal ei jäänud muud üle, kui minema minna. Holdeni käed külmetasid, sest keegi Penceyst oli need ära näpanud. Holden oleks sellele, kes seda tegi, hea meelega peksa
Aasta hiljem mõisteti Jones steroidide kasutamise kohta valevande andmise eest pooleks aastaks vangi. Süüdi mõistetud sportlase au devalveerub nulli, ometi on andnud kõik, et tõusta tippu. E.M.Remarque'i romaanis "Taeval ei ole soosikuid" autovõidusõitja Clerfayt õrritab saatust iga kord rajale minnes. Tema elus on ralli väga tähtsal kohal. Ta kohtus sanatooriumis Lillianiga ning nad armusid. Mõlemad teadsid, et ei ela enam kaua, Lillian põdes tuberkuloosi ning Clerfayt'il oli eluohtlik hobi. Roomas toimunud võistlusel Clerfayt suri ning kuus nädalat hiljem juhtus nii ka Lillianiga. Tippspordil ei ole enam meelelahutuslikku rolli. Autoralli on kui elu lihtsustatud mudel, sünnime ja liigume järjepidevalt millegi poole, kuniks meid siin ilmas enam ei ole. Suur võiduhimu võib saada ühel hetkel saatuslikuks. Sport kui riigi kultuuri lahutamatu osa on rahva füüsilise ja vaimse kasvatuse süsteem, mis
objektiivselt ja mõistusega (vastandumine aristoteleslikule intriigi- ja katarsisedraama põhimõttele). Brechti näidendeid: „Ema Courage ja tema lapsed“ (1937 – 1939) „Galilei elu“ (1937 – 1938) „Hea inimene Sezuanist“ (1939 – 1942) Ameerika sotsiaalpsühholoogiline draama Algesindajaks Eugene O’Neill (1888 – 1953) „Keiser Jones“ (1920) „Elektra saatus on lein“ (triloogia, 1931) „Pikk päevatee kaob öösse“ (1956) Teisi esindajaid: Lillian Hellman (1905 – 1984), „Väikesed rebased“ (1939) Tennessee Williams (1911 – 1983) – „Klaasist loomaaed“, „Iguaani öö“, „Kass kuumal plekk-katusel“, „Tramm nimega „Iha““ Arthur Miller (1915 – 2005) – „Proovireisija surm“ (1949), „Salemi nõiad“, „Hind“ (1968) Edward Albee (sündinud 1928) – „Loomaaialugu“ (1958), „Kes kardab Virginia Woolfi?“ (1962) Prantsuse julmuse teater Rajajaks Antonin Artaud (1896 – 1948), kes
.... Mark that no one was there; the thieves had escaped. 12) Sheila stood still as the wind was blowing ..... her silky hair in a pleasant way. 13) Ken shut ..... door and sat ..... dusty floor facing her. 14) The spider climbed .... the wall. 15) ..... the wall there was a small door. 16) Alice finally found ..... way ..... escape ..... the Wonderland. 17) It was ..... serious question. 18) What are you doing ..... Saturday? 19) Lillian found another sheet ..... paper and put it ..... the table. 20) I live .... London, ..... Garden Street 29-4. 21) Where did you get ..... book? 22) Getter sat behind ..... table. 23) She walked ..... the park watching the black swans' last dance. 24) Lucy cried ... many tears .... she could. 25) Billy took ..... guitar and played a few chords. 26) The telephone rang ..... a funny way. 27) Samantha locked .... the lambs and hurried .... to find the pigs, too.
o Kasuta kindlasti standardset labidat jne. Terase laadimine o Mõõda alustuseks, kui palju suudetakse terast laadida o Vali füüsiliselt kõige paremate eeldustega töötajad o Mõõda tema tegevuse parimaid näitajaid o Kehtesta talle konkreetsed reeglid terase laadimise ja puhkepauside osas o Maksa talle tulemuslikuma töö eest rohkem palka o Tulemuseks on puhanum töötaja ja efektiivsem firma Frank & Lillian Gilbert - Jälgi täpselt, missugused on töötaja liigutused - Tööta välja optimaalseim liigutuste komlpeks Henry Ford- liinitöö isa (autode konveiermeetodil tootmine) Henry Gantt tootmise planeerimine Klassikaline administratiivne koolkond: Juhtimise tähtsustamine Administreerimine kui tegevus Organisatsioonisisesed seosed ja ülesehitus Henry Fayol- keskendus juhile (Fayoli sild) Juhtide põhifunktsioonid:
Macfarlane mainis kuidas me mõtleme välja ka oma päritolu, libastudes mõttel, et kõik mis meid ümbritseb leiutati või kohandati meie omaenda ühiskonnas. Selle juurde tõi autor välja antropoloog Ralph Lintoni, kelle näide keskmisest ameeriklasest, kui enesekesksest ja „klapid peas“ suhtumisega inimesest, ideaalselt antud arvamust toetab. Rääkides armastusest ja sõprusest vastandab Macfarlane kahte isikut, tuntud kirjanikku Oscar Wilde ning Ameerika presidendi Jimmy Carteri ema Lillian Carterit, seoses vanemate armastusega laste vastu ning vastupidi. Alan Macfarlane tsiteerib ka Ameerika kunagist presidenti Roosevelti, kes on öelnud järgmist: „Ma kinnitan, et usun kindlalt – ainus asi, mida peame kartma, on hirm ise.“ Ning sellega Macfarlane ka nõustub. Usust rääkides mainib autor ära ka kaks tuntud filosoofi Michel de Montaigne ning Montesquieu. Raamatu üsna lõpus toob Macfarlane välja kirjaniku Douglas Adamsi
õpetas talle õiged tehnikad kuidas kanda, kuidas laadida. Tulemused olid muljetavaldavad. Kui enne eksperimenti malmkangide kandja suutis kanda laost raudtee vagunisse keskmiselt 12 tonni päevas, siis peale eksperimenti 48 tonni. Taylorit kritiseeritakse, sest tema juhtimisprintsiibid jätavad tähelepanuta sotsiaalsed väärtused ning töö võib muutuda veelgi monotoonsemaks ning vähem oskusi nõudvaks. FRANK BUNKER GILBRETH (18681924) JA LILLIAN MOLLER GILBRETH (18781972) Abielupaar Frank ja Lilian Gilbreth töötasid töö lihtsustamise kallal. Nad uurisid aja kasutust ja liigutuste tehnikat , et parandada töökohtade efektiivsust. Nooruses oli Frank müürsepp. Frank leidis, et müürsepad teevad palju ülearuseid liigutusi ning tegevuse parema läbimõtlemise tulemusena vähendas ta liigutuste arvu näiteks kivi müüri panekul 18lt 5le ja 1/5le. Tööviljakus tõusis 200%. Treenimise tulemusena suurenes tunnis laotavate
väljandamise teel. See on ainuke teavalikkuse säde, mis paneb Su käima ja muudab Su kõikidest teistest elusolenditest erinevaks." Bruce Barton ,,Kõigepealt leia mees iseendast, kui tahad teistes mehisust äratada." Amos Bronson Alcott ,,Leediks nimetatakse seda, kes ei näita oma aluspesu kunagi tahtmatult." Lillian Day ,,Ärgem öelgem, et iga mees on oma saatuse sepp. Öelgem, et iga mees on oma iseloomu kujundaja." George Dana Boardman ,,Inimese tõeline olemus avaldub tema meelelahutustes." Joshua Reyolds ,,Iseloomud ei muutu. Arvamused muutuvad, kuid iseloomud üksnes arenevad." Bejamin Disraeli
Just seetõttu kadusid pidulikud riided, mis asendusid odavate ja tagasihoidlikutega. See kümnend seadis piiri korseti, karusnaha ja ehete kandmisele ning õhturõivana kanti pidzaamat ja pükse. Pärast I maailmasõda kadus mood sootuks, domineerisid mundrid ja militaarsed rõivad. Fookuses oli tervislik elu ja keha, mistõttu kanti palju ka sportlike rõivaid. Uudistootena valmistati 1912. a. esimene rinnahoidja. Leinaväljenduseks lõigati juuksed lühikeseks. Moeiidolid: Lillian Gish, Mary Pickford (pildil) ja Gloria Swanson. Soengumood: Juuksed sõmboliseerisid ,sel aastakümnel naitse seisundit ühiskonnas samavõrd kui korsett ja muutusid tugevaid tundeid äratavaks teemaks. Eelmise aastakümne juuksemoe tipp ei sobinud kuigi hästi uue, rohkem klassikast mõjutatud joonega, ning kõrgendatud koht nõudis uut soengumoodide repertuaari. Tehes vabrikutes tagalatööd, lasksid paljud naised oma juuksed puhtpraktilisel põhjusel lühikeseks lõigata
Jerome David Salinger ,, Kuristik rukkis" http://et.wikipedia.org/wiki/Kuristik_rukkis Esimene peatükk Holden visati Pencey erakoolist välja, sest ta kukkus neljas aines läbi. Võistlustele minnes unustas ta varustuse metroovagunisse. Sellega teenis ta kogu meeskonna meelepaha. Holden jälgis veidike mängu künkalt ja läks siis ajalooõpetaja mr. Spencerile külla. Teine peatükk Holden Caulfieldi hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest. Holden läbis edukalt vaid inglise keele eksami. Mr. Spencer luges holdenile ta ebaõnnestund ajaloo eksamitöö ette. Holden tundis end külaskäigu ajal ebamugavalt ning ta lahkus esimesel võimalusel jättes mr.Spenceriga hüvasti. Kolmas peatükk Holden läks internaadis oma tuppa ja hakkas raamatut lugema. Peagi tuli tuppa tüütu poiss Ackley. Ta näppis alati teiste asju ning vihkas Holdeni toanaabrit Stadlaterit. Kui Ackley oli juba tükk aega toa...
Holden istus vestibüülis ja mõtles Janele. Vestibüülist lahkudes otsustas Holden Ernie juurde sõita. Takso, millega Holden sõitis oli lagunemise äärel ning haises. Taksojuuhilt uuris ta ega mees ei tea kuhu Tsentraalpargi pardid talveks kaovad. Taksojuht ärritus, kuid viis jutu peagi sama tiigi kaladele. Kui Holden kohale jõudis mängis Ernie klaverit. Holden istus lauda ja kuulas lähedal istuvate inimeste juttu. Peagi tulid tema juurde Holdeni vanema venna endine pruut Lillian Simmons koos kapten Blopiga. Peale lühikest vestlust nendega otsusteas Holden lahkuda. Holden ei tahtnud enam taksoga sõita ning kõndis seepärast 41 kvartalit jala. Liftis pakkus üks mees talle prostituuti. Holden oli nõus kuid oma toas olles kahetses ta seda otsust. Lõpuks ta ainult vestles prostituudiga ning maksis talle 5 dollarit, kuigi nõuti 10 dollarit. Peale prostituut Sunny lahkumist mõtles Holden oma surnud venna, Allie peale ning kõneles temaga
Ta tahab, et vanemad kohaneksid uudisega, et Holden koolist välja visati. · Holdeni noorem vend Allie on surnud, Holden peksis meeleheites garaazi aknad paljaste kätega puruks. Allie oli haigestunud valgeveresusse ja suri, kui perekond veel Maine´s elas.**(5.PT) 12. 17. Peatükk · Caulfield laseb end taksojuhil nimega Horwitz sõidutada Ernie baari, seal tellib ta viskit soodaveega ning kohtab oma venna D.B ekstüdrukut Lillian Simmonsit. Holden lahkub baarist õige pea, sest ta ei soovi Lillianiga koos aega veeta. · Holden jõuab järeldusele, et üldiselt on ta arg poiss, sest ei virutaks iialgi kellelegi rusikaga vastu vahtimist. · Holden satub hotelli jõudes supi sisse. Liftimees pakub poisile lõbutüdrukut hinnaga 5 dollarit, noormees võtab pakkumise vastu, kuid tüdrukut ei puutu, maksab neiule siiski 5 dollarit
Piigad lahkusid varsti ja seda tegi ka mõne aja pärast Holden. Holden istus takso peale. Jällegi sattus talle selline takso, mis haises nii, et Holdenil hakkas paha. Ta läks Ernie juurde. (Ernie oli klaverimängija, kes räägib sinuga ainult siis kui sa hästi kuulus oled). Ernie juures oli väga palju rahvast. Igalpool istusid mingid lõngused. Kuid õnneks sai ta siiski mingi viletsa koha taga nurgas ja otse mingi posti taga. Siis tuli Holdeni juurde Lillian Simmons. Lillian ütles, et tore jälle Holdenit nähe, kuid ta valetas. Ta tahtis lihtsalt kuidas D.B. elab. Holden vastas, et ta vend on Hollywoodis. Holden teadis, et Lillian üritab talle ainult pugeda, et ta räägiks sellest D.B.-le. Holden ütles Lillianile, et ta peab minema, kellegagi kokku saama. Seega tal ei jäänud muud üle, kui minema minna. Holdeni käed külmetasid, sest keegi Penceyst oli need ära näpanud
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava Helin Lillian Talv TARBIMISKULTUUR JA OSTUVABA PÄEV referaat Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Läbiv pealkiri: Ostuvaba päev KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: (teaduskraad)
Sisukokkuvõte "Kuristik rukkis" on 17-aastase Holden Caulfieldi mina-vormis jutustus. Holden on sanatooriumis ja annab mõista, et tal on tuberkuloos, aga et ta on juba paranemas. Holden meenutab aasta varem toimunud sündmusi vahetult enne jõuluvaheaja algust, kui ta oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud kõigil eksamitel peale inglise keele. Peategelane jutustab, et ta on pärit korralikust ja jõukast perest, et tema vanem vend on andekas kirjanik, kes on aga oma ande "maha müünud" ja Hollywoodi tööle läinud; tema noorem vend Allie on mõni aasta tagasi leukeemiasse surnud ning noorem õde Phoebe on oma vanuse kohta väga terane ja asjalik laps. Holden ise on elava fantaasiaga teda häirivad pisiasjad teda endast välja ja ta käitub ebamõistlikult. Pencey kooli vihkab Holden seal valitseva sumbunud õhkkonna, snobismi, silmakirjalikkuse ja klassivahede rõhutamise pärast. See on juba neljas kool, kust ta on pidanud la...
Holden istus ta kõrvale ja suudles ta nägu, kuid Jane ei lasnud tal suudelda huultele. See oli ainuke intiimne kontakt,mis neil oli. Holden lahkub Edmontist ja võtab takso, et sõida Ernie jazzi klubisse, mis asub Greenwich Village-is. Jällegi, ta küsib taksojuhilt, kas too teab, kuhu pardid lähevad ja too taksojuht läheb rohkem närvi kui eelmine. Holden istub üksi klubis ja vaatleb inimesi põlgusega. Ta jookseb kokku Lillian Simmons-iga, oma vanema venna endise tüdrukuga, kes kutsub ta oma lauda, kus istub ka tema kohtingukaaslane. Holden ütleb, et peab kellegagi kokku saama, lahkub ning kõnnib tagasi Edmonti. Maurice, liftisaatja Edmontis, pakub talle prostituuti 5 dollari eest ja Holden nõustub. Noor naine, kes nimetab end Sunny-ks saabub ta ukse taha. Ta võtab oma kleidi ära, kuid Holden hakkab tundma tiba imelikult ja proovib temaga hoopis vestelda. Holden väidab, et tal just oli
teos? Dokumentaalromaan (nonfictional novel), tuntuim teos „Külmavereliselt” 5. Nimetage 20. sajandi keskpaiga ameerika sotsiaalpsühholoogilise näitekirjanduse esindajaid (neli). Eugene O'Neill („Elektra saatus on lein”, „Pikk päevatee kaob öösse”), Tennessee Williams („Klaasist loomaaed”, „Tramm nimega „Iha””, „Kass tulisel plekk-katusel”), Edward Albee („Loomaaialugu”, „Kes kardab Virginia Woolfi?”), Arthur Miller („Proovireisija surm”), Lillian Hellmann 6. Nimetage kolm 20. sajandi kreeka kirjanikku (kaasa arvatud vähemalt üks romaanikirjanik ja vähemalt üks luuletaja). Giorgos Seferis (luuletaja), Odysseas Elytis (luuletaja), Nikos Kazantzakis (romaanikirjanik), Konstantinos Kavafis (luuletaja) 7. Millise luulevoolu lõi Ezra Pound? Mis aastatel see esines? Imažism, omaette vooluna vaadeldakse tavaliselt aastate 1912–1917 piirides (ent imažismi mõju USA ja inglise luules on olnud pikaajaline ja tugev ka järgnenud aegadel)
Kordamine inglise keele eksamiks A 1.1 Read the text and answer the questions below. Dear Mary-Alice, It's been ages since I last wrote to you, isn't it weird? Yes, so it is, but, I do have a certain reason. Do you remember Sir Thom of the Minquettes'? That fine young man with fascinating blue eyes... Oh, my sweet Mary, you will never guess what happened yesterday! It was about seven o'clock in the evening when Lillian called me out for a walk you know I can't say `no' to my little sis. Anyway we went to the forest near the Swan Lake and, believe it or not, got lost! Awful! I was so scared... We walked and walked, not even knowing the direction we were heading to, until we reached a huge mansion. And the garden around it was so extraordinary... That is something you just must see! But neither the trees nor flowers could be as wonderful as the owner himself! Sir Thom treated us tea and sandwiches, not
08.1954 · 2.08.8* Nina Otkalenko URS Bern 27.08.1954 · 2.06.3 Yelizaveta Yermolayeva URS Stockholm 24.08.1958 · 2.06.3* Gerda Kraan NED Belgrad 15.09.1962 · 2.02.8 Gerda Kraan NED Belgrad 16.09.1962 · 2.02.8* Vera Nikolic YUG Budapest 04.09.1966 · 2.01.4 Lillian Board GBR Ateena 18.09.1969 · 2.00.0 Vera Nikolic YUG Helsingi 12.08.1971 · 1.58.1 Lilyana Tomova BUL Rooma 04.09.1974 · 1.55.8* Nadezhda Mushta URS Praha 31.08.1978 · 1.55.8 Tatyana Providokhina URS Praha 31.08.1978 · 1.55
Organisatsioonikäitumine 1. Organisatsioonilise käitumise mõiste Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksik- isikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsiooniline käitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb suurele hulgale uuringutele. Organisatsiooniline käitumine on seotud inimest käsitlevate sotsiaalteadustega: antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia. Organisatsioonilise käitumise kui teaduse eesmärgid on: 1. Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. 2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2. Organisatsioonilise käitumise ajalooline areng Inimajaloo algul töötati üksinda või väikeste rühmadena, et hankida igapäevatoitu või valmistada endale vajal...
Taylor ja tema pani aluse ka teaduslikult põhjendatud juhtimistegevuse analüüsile. Teaduslikku juhtimist ei saa aga rakendada enne, kui muutuvad juhtide ja teiste inimeste hoiakud. Lisaks pühendus ta tootmise analüüsile, et saavutada kõrgemat tööviljakust. Tema eesmärgiks oli tehniline efektiivsus. Taylori töö " Teadusliku juhtimise printsiibid" avaldati 1911.a. ning tema mõtted organisatsioonikäitumisest on aktuaalsed ka tänapäeval. Taylori tööd jätkasid Lillian ja Frank Gilbert. Nad järgisid Taylori seisukohti kui põhirõhk oli suunatud inimesele. Nimelt uurisid ja jälgisid põhjalikult liigutuste osa tööprotsessis. 1923.a. moodustati Ameerika Juhtide Assotsiatsioon, kus pühenduti inimtegurile tootmises kui äritegevuses. Sel perioodil uuris Whiting Williams töölisi, ise nende kõrval töötades, ning avaldas katsete tulemusel teose 1920.a. "Mida mõtleb tööline". Teaduslikud uurimused - 20. sajandi keskpaigani.
Hauaplaatide, mälestusmärkide müügiga tegelev mees. nüüd siis on kahesugune maailm, külmad ja koledad hauakivid, ja teiselt poolt on külmemad ja kalgimad inimesed selle müügiga tegeleva mehega inimese ümber. See, millist kurjust ja enesekesksust näeb enda ümber. ,,Taeval ei ole soosikuid" ise meeldis Künnapasele. See on 1961, nimetab isegi oma peateoseks. Tegevus kõigepealt ühest mägede kuurortis, seal on siis tuberkuloosihaigete ravila. Peategelaseks on naine, on Lillian, see naine on parandamatult haige, juba 4ndat aastat seal. Õhu pärast, õhku kergem hingata. Tark naine, aga ühel päeval jätab keegi lohakas arst röntgenipildid lohakile, saab aru, et tal väga vähe veel elada. Kas elada see aeg kuurordis või minna taas inimeste hulka ja elada see viimane järelejäänud poolaastak täie rinnaga. Tema otsustab lahkuda, väga riskiv, otsustav ja omapärane naine. Lahkub koos võidusõitjaga, sest ta
masstootmise süsteemi loomine. iii. Teadusliku juhtimise teooriat arendas edasi Henry Gantt, kes uuris tööliste tööefektiivsusel ja töötulemustel põhinevate palga ja preemiasüsteemide valdkonda. iv. Tööviljakuse tõstmise küsimustega ja tööliigutuste optimeerimisega tegelesid ka teadusliku juhtimise koolkonna esindajad abilelupaar Frank ja Lillian Gilbreth'id. 2. Selgitage "Hawthorne efekti" olemust. - sotsiopsühholoogiline nähtus, mille kohaselt teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi. Näiteks mõjutab juhtkonna või kaaslaste tähelepanu tööviljakust. - Grupiliikmed ei taha teistest halvemad olla, ollakse valmis rohkem panustama grupi nimel. - Grupis suhtlemine soodustab tulemuse saavutamist, kuna töö ei tundu enam nii rutiinne. 3
· Frederick W. Taylori töö organiseerimise printsiibid: 1. Iga töö tegemisel tuleb traditsioonilised võtted asendada teaduslikega. 2. Töölisi tuleb teaduslikul alusel valida, treenida ja õpetada. 3. Töölistega tuleb teha koostööd selleks, et iga töö saaks tehtud parimal teaduslikult põhjendatud viisil. 4. Töö ja vastutus jaotub tööliste ja juhtkonna vahel ligilähedaselt võrdselt · Frank ja Lillian Gilbrethtöö lihtsustamise põhimõtted (Uurisid aja kasutust ja liigutuste tehnikat) · Henry Gantt töö planeerimine, Gantti tabel(ühel teljel töö, teisel aeg), tegeles veel majanduse sotsiaalse vastutuse probleemiga. Oluline tasakaal kasumi ja ühiskonna heaolu vahel. 30. 31. Administratiivne koolkond · Keskendub sellele, kuidas organisatsioon tuleks üles ehitada ja kuidas peaks toimime, et tagada efektiivne juhtimine.
Hauaplaatide, mälestusmärkide müügiga tegelev mees. nüüd siis on kahesugune maailm, külmad ja koledad hauakivid, ja teiselt poolt on külmemad ja kalgimad inimesed selle müügiga tegeleva mehega inimese ümber. See, millist kurjust ja enesekesksust näeb enda ümber. ,,Taeval ei ole soosikuid" ise meeldis Künnapasele. See on 1961, nimetab isegi oma peateoseks. Tegevus kõigepealt ühest mägede kuurortis, seal on siis tuberkuloosihaigete ravila. Peategelaseks on naine, on Lillian, see naine on parandamatult haige, juba 4ndat aastat seal. Õhu pärast, õhku kergem hingata. Tark naine, aga ühel päeval jätab keegi lohakas arst röntgenipildid lohakile, saab aru, et tal väga vähe veel elada. Kas elada see aeg kuurordis või minna taas inimeste hulka ja elada see viimane järelejäänud poolaastak täie rinnaga. Tema otsustab lahkuda, väga riskiv, otsustav ja omapärane naine. Lahkub koos võidusõitjaga, sest ta tunneb, et päris üksi ta ei julgeks
laseb, aga üks partisanidest peategelase tema oma relvaga maha. Probleemid: #Tegelik tõde saabub liiga hilja! peategelase maha laskmine. #Kas ja kuidas suudab armastus sõjatingimustes säilida? peategelase elus on armastust, aga Remarque väidab: ,,Väike isiklik õnn uppus üldise häda ja ahastuse põhjatus mädasoos." 1961 "Taeval ei ole soosikuid" mite ainult sõjas ei valitse surm. Miks selline pealkiri? Keegi ei tea, millal sureme terve võib surra enne haiget. Lillian arvas, et sureb ennem kui Clerfayt aga tegelikult vastupidi. Taeval ei ole soosikuid. Raamatu puhul olulisem lõpptulemus. Igaüks peaks elama kogu hingest, võtta viimast. 1962 "Lissaboni öö" raamromaan e romaan romaanis. Noorpaar, kes tahab Hispaanias laeva peale saada et Ameerikasse minna. Saavad pileti, kui kuulavad ära vanamehe loo. Põhiprobleemid: #Kuidas elavad ühes inimeses edasi teise mälestused? #Miks on armastus vahel petlik? #Armastus ja pagulus käsikäes
into night" about responsibility and love-hate relationship within the family. Action takes place in a single day. The father and the son have a bitter discussion about the past, while waiting for the drug addict mmother to come downstairs. When night comes we see that it isnt just the late hours of the day but the night of their souls. In 1936 O'Neill was rewarded Nobel Prize for literature. Between the two world wars. In the 1930's the great depression. Melodrama emerged but in a new form. Lillian Hellman, who's plays are different because these don't have a happy ending always. Introduces realisting settings, fairly believable, sensational. Psyhcological complex characters. She's hinting this trouble between good and evil behind the dynamic of human social order. The 1930's saw the new type of play, this was called Agitprop. Russian revolution 1917. Agitation propaganda. It was used by the leftist in the label movement to rally support for their couse
ikkagi eelkõige protsessiefektiivust või siis "masinaefektiivsust". See tähendab protsesside efektiivsemaks muutmist, mille tulemusena väheneksid investeeringud ja suureneks tootlikkus. Tüüpiline käsitlus organisatsioonilisest efektiivsusest tähendab ettevõtte jaotamist koostiselementideks, iga protsessi eraldi uurimist ja nende alade leidmist, mida saab muuta paremaks. Sellise käsitlusega tulid välja teadusliku juhtimise juhtfiguurid, nagu Frederick Winslow Taylor ja Frank ja Lillian Gilbreth. Taylor töötas esmalt välja mõiste ajauuring (inglise k. time study), mis tähendas, et kõigepealt mõõdeti kiirust, millega töölised oma ülesande täitsid ja siis kujundati iga konkreetne tööülesanne ümber niimoodi, et seda oleks võimalik veel kiiremini täita (Morgen Witzel ajakirjas Director, 2014). USA naftatoodang on jäänud pidama kümmekond aasta tagasi ja selle EROI kahaneb pidevalt. 1930
Tegevus Saksa väikelinnaspeategelane on Ludwig, kes on rindel olnud. Tegeleb hauaplaatide ja mälestusmärkide müümisega. Armub skisofreenikusse, veedavad koos ilusaid aegu, kuni tüdruku paranemiseni, sest kui on paranenud, on ta Ludwigi täielikult unustanud ning unistab vaid kasulikust abielust. Ludwigi elu kulgeb kurvalt edasi. Ri üks humoorikamaid teoseid. "Taeval ei ole soosikuid" ('61) seda on R ise pidanud oma peateoseks. Naispeategelane Lillian on TBChaige. Sanatoriumis olles tutvub Clerfayt'ga, kes on seal oma sõbral külas. L teab, et tal on vähe elada jäänud ning lahkub seetõttu koos Clerfayt'ga sanatooriumist. C on autovõidusõitja, elu ohtlik. Elavad üks päev korraga. Mõne aja pärast tahab C Lillianiga abielluda. L teab, et tal pole palju jäänud ja otsustab seetõttu C maha jätta. Aga enne veel, kui ta jõuab selle plaani teoks teha, hukkub C ühel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
