1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...
Lastekirjanduse definitsioon, olemus LK täiskasvanute poolt teadlikult L'le kirjutatud. ka rahva looming. LK hulgas ka algselt täiskasvanutele määratud IK teoseid, mis üle läinud L lugemisvarasse. Lraamatud levima pärast trükikunsti leiutamist 15. saj. ja rahvale hariduse andmise hoogustumist. piibli juurde asumiseks ja mõistmiseks, oli vaja tekste, mille abil lugemist harjutada .Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine. Väikelastekirjandus on adresseeritud 1-4(5)-aastastele lastele. Iseloomulik visuaalsus, tegevuse domineerimine, poeetilisus ja mängulisus ning pahupidistus, samuti lapsele tuttav temaatika ja lihtne sõnastus. Muinasjutuvajadusest väikelapseeas tundeelu tasakaalustav mõju·L prob. Lahendab muinasjutt·L alateadvus tume hirmus-muinasjutt pole ohtlik uskuda·MJ pakub L lahendusi (head vs halvad)·L vajavad MJ intellektuaalsel arengu astmel·L maailm on kaoo...
LOE, MÕTLE JA TÄIDA LÜNGAD! Tragöödia sünd. Dramaatika olemus Tragos sokk+ ode laul (sokk autasuks või sokuohvrite järgi?) Dr on 1 kolmest ilukirjanduse põhiliigist. Draamateos kirjut tavaliselt teatris 6. sajandi keskpaigas eKr lisas poeet Thespis Dionysose pidustustel kooriettekandeile lavastamiseks, seega realiseerub kirjaniku, lavastaja, näitlejate, näitleja. See asus kooriga kahekõnesse dramaturgiline element! ...................................... ....................................................ühistegevuses. Koorilaulu ülev-pidulilest lauludest kujunes tragöödia, lõbusailmelistest komöödia. Kasutada on siis ka lavalised väljendusvõimalused, dekoratsioonid,...
LASTE- JA NOORTEKIRJANDUS 2013/2014 sügis Ütlen ette, et konspekt on suuresti kokku pandud Reet Krusteni „Eesti lastekirjanduse“ põhjal. Loengust panin miskit kirja vaid alguses ja ega ma muidu ka just eriti eeskujulik kohalkäija polnud. Konspekti vormistus on jäänud just selliseks, nagu see oli siis, kui ma ise sellest õppisin. Kõik lisamärkused jne olid minule endale mõeldud ja Sul ei pruugi neist kasu olla. Ilmselt on Sulle sellest konspektist abi, kui sa näiteks soovid enda koostatud loengute põhjal kirjutatud konspekti täiendada ega viitsi läbi lugeda Reet Krusteni väljaannet. Siinkohal mainiksin, et kuskil Eesti Vabariigi lastekirjanduse käsitluse juures jätsin ma selle lugemise pooleli, ei viitsinud enam ja aega polnud. Konspekt ei ole kohe kindlasti mitte täiuslik! Kui Sa päev enne eksamit alustad õppimist sellest konspektist (ja pole väga loengus käinud jne), siis ei pruugigi Sul sellest suurt kasu olla. Ühtlasi pead olema val...
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (...
AINO PERVIK Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS .……………………………………………………...…………………….. 3 A. PERVIK ELULUGU ...……..………………………………………………………….… 4 A. PERVIK LOOMING. ..……………..…………………………………………………… . 5 KOKKUVÕTE ..……………………………...………………………………………………..8 RAAMATUTE LOETELU ..…..………………….………………………………………….. 9 KASUTATUD KIRJANDUS …..…………………………………………………………… 10 SISSEJUHATUS Aino Pervik väärib mitmete viljakate 2 fantaasiarikaste lastekirjanike seas tähelepanu sihiteadlike pedagoogiliste, esteetiliste ja eetiliste taotlustega, mis on realiseerinud tunnusväärse omanäolisuse ja kunstilise köitvusega, seda kinnitab teatri-, tele- ja filmikunstnike huvi A. Perviku raamatute vastu ( R. Krusten 1995: 211). Aino Pervik on alati olnud minu üks lemmik kirjanik, sest tema raamatud on väga huvitavad, harivad, õpetlikud…, seda loetelu võiks jätkata. Minu referaadi...
I Kirjanduse olemus ja tekkimine 1. Millised ja kui vanad olid maailma esimesed ,,raamatud"? Vanimad raamatud olid savisse, kivisse, puusse või muusse materjali vajutatud, raiutud või kraabitud tekst. Vanimad kiilkirjaga savitahvlid on Sumeri riigi ajast. Vanimad säilinud raamatud on 7000 aasta vanused: Egiptuse papüüruse rullid, Babüloonia savitahvlid. 2. Nimeta kaunid kunstid (6). Kirjandus, teater, tants, muusika, arhitektuur, kujutav kunst neil kõigil on oma väljendusvahend. 3. Mida tähendab maagilis-rituaalne maailmataju? Too mõni näide. Sõnastatud kujutluste abil saab välja mõelda uusi tegelikkusi. Maagia lähtub arusaamale, et inimene võib valitseda sündmuste käiku, ta peab selleks teadma ainult õigeid vahendeid (maagilised sõnad ja toimingud), mille abil loodusnähtusi või inimsaatusi mõjutada. Korstnapühkijal nööbist kinni võtmine toob head. 4. Kirjelda mõnda tänapäeva rituaali. Rituaal tseremoonia, relig...
27.10.2016 1. loeng 2016 sügis Marek Volt "ilma kriitilise refleksioonita filosoofilise ettevõtmise enda üle ollakse parimal juhul vaid potentsiaalne filosoof" Wilfrid Sellars (1963) Loengu struktuur I. SISSEJUHATUS "Mis on filosoofia?" on filosoofiline probleem! I. Sissejuhatus F...
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvesta...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused [Päevaõpe] 1. Kirjanduse mõiste. Laiem tähendus: eri valdkondi hõlmav tekstide kogum, eeskätt 19. Sajandini (nt arstiteaduse alased tekstid jne), kirja pandud tekst Kitsam: eristumine 19. Saj, kirjandus on miski, mis kuulub esteetika valdkonda, sõnakunst, ilukirjandus, belletristika; kunstilise väärtuse saab luule kõrval ka proosa. Liigid eristuvad selgelt (luule, proosa, draama) Nende vahel toimuvad liikumised, nt biograafiad on sattumas kirjanduse kitsama tähenduse alla. 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus on filoloogia haru, mis uurib ilukirjandust. Liigitus: · Kirjandusteooria alusvaldkond, uurib kirjanduse üldisi iseärasusi, töötab välja mõisted ja meetodid, mille kaudu tekstist rohkem aru saada, nt riimi uurimine · Kirjanduse ajalugu uurib kirjandust kronoloogiliselt, ajas muutuvana; uurib ...
1. Realism -19 sajandi 30 aastatel Olemus: Hakati kujutama ümbritsevat elu ja püüti teha seda teha ilma liialduste ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt. Kirjanikud asusid kriitiliselt uurima sotsiaalset olustikku, tõid avalikkuse ette ajastu pahesid, lootes seeläbi inimeste elu parandada. Valdavaks sai reaalsetest probleemidest lähtuv tendents või tunnetuslik hoiak, mille alusel kujunes sajanadi keskpaiku uus kirjandussuund realism. See vastandus oma eelkäijale-romantismile. Püüti kujutada tõelisust nõnda, nagu seda näevad tavalised inimesed. Realismi kui üldise loomingusuuna või- tüübi arengusse on andnud oma osa paljude eelnevate ajastute kirjanikud ja kunstnikud. Juba antiikkirjanduses võib täheldada mitmesuguseid realismi vorme: jumalatel ja titaanidel olid kõik inimlikud voorused ja pahed, väärtused ja puudused, samuti on tõetruult kujutatud tolleaegset tegelikkust. Realismi tunnusjooned: sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikk...
POEETIKA Luule keeleline looming Ilukirjanduslik lüüriline, eepiline, dramaatiline tekst Poeetika luulekunsti, laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Kirjanduslikkus toimib seostes teose, autori, keele, teiste tekstide, maailma ja lugeja vahel kirjandusele võib läheneda mitmeti. Lähilugemine teose tõlgendamine selle struktuurist lähtuvalt. Psühholoogiline vaatlus, elu- ja loomingulooline vaatlus teose tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi...
Kirjanduse arvestus (KI1) 1. Müüt Müüt on jutustav pärimus, mis seletab lahti inimeste arusaamist maailma ja inimese algupärast, olemusest ja tähendusest. Müütide tegelasteks on tihti üleloomulikud tegelased kangelased, jumalad jne. Müüdid olid maailmapildi raamistikuks ja selgitajaks. Müüdid on andnud paljudele kirjandusteostele ainestikku ja olnud eeskujuks. Müüdid on olnud ka kultuuri ülevalhoidjaks ja selle edasikandjaks. Müüdid on tavaliselt välja mõeldud, aga sageli on nad üles ehitatud mingi tõsiasja põhjal. Ilukirjandus arenes välja müütidest. 2. Suuline ja kirjalik kultuur Suuline kultuur: Kirjalik kultuur: Seotud tugevasti looduslike sümbolitega orienteeritud minevikule suunatud tulevikku tähtis osa sümbolid ennustamisel ja ennetel sümbol meenutab mõtet ...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused. 1) Kirjanduse mõiste. 2 tähendust: laiemalt mõeldakse igasuguseid kirjutatud tekste. kitsamalt ilukirjandus, sõnakunst, kunstikirjandus, mis jaotub 3-ks aladistsipliiniks : 1) LUULE, 2) PROOSA 3) DRAAMA (e. LÜÜRIKA, EEPIKA ja DRAMAATIKA) Eesti traditsiooni omapära- ka rahvaluule arvatakse kirjanduse hulka, samuti lastekirjandus ja draama, mis muus maailmas kuulub nt. eraldi valdkonda. KIRJANDUSE MÕISTE tekkis üldse 1,5 SAJ. tagasi, 19.saj-l. Ilukirjandusel on: 1) ESTEETILINE eesmärk, s.t. tegemist on kunstiga, mis peab tekitama emotsioone, tundeid nö. ilusasti kirjutatud kirjandus. 2) Ilukirjandus on KEELE ERILINE KASUTUS s.t., et keel on MITMETÄHENDUSLIK. 3) Oluline koht on väljamõeldisel või fiktsioonil. Faktidega võrdlemine on keeruline e. komplitseeritud. Seal on mingid faktid, mis viitavad tegelikkusele, aga oluline koht on fiktsioonil e. väljamõeldisel.Nt. ,,Poeem Putinile...
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS ( 3-7 a) SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada. Muutused käitumismotiivides toimuvad nende sisus ja ka selles, et nüüd kujuneb motiivide hierarhia. Kui eelkooliea algul puudub lapse käitumises pealiin ning ...
Sisukord 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. Sissejuhatus 12. 13. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on 2007.aastal ilmunud romaan, mille autoriks on Andrus Kivirähk. Minategelane Leemet, viimane mees, kes teadis ussisõnu on jäänud üheks vähestest metsa alles jäänud inimestest. Kõik on külla kolinud, ussisõnad unustanud ning hakanud elama uut elu, elama jumala jaoks, sööma leiba, põldu harima. Vaid Leemet, tema pere ema ja õde, ning onu Vootele ja mõni pere veel, on metsa alles jäänud. Samuti võib metsast leida ka rästikud, kellega Leemet peale ussisõnade selgeks saamist tihti suhtlema hakkab, inimahvid Pirre ja Rääk, kes on viimased endi hulgast ja kes ...
1.Mis on kirjandus? Teadmine sellest on intuitiivne, oleme selle omandanud kirjandusliku sotsialiseerimise käigus. Sageli määratletakse kirjandust seoses fiktsionaalne (kirjandus) -mittefiktsionaalne (muu). Kirjandus on süsteem, ühelt poolt on olemas keeleline struktuur, teisalt on see midagi rohkemat kui lihtsalt keel. On kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Kirjandusel on oma struktuur ja muud tunnused (nt me teame autorit), aga me ei teadvusta neid alati. Igaüks meist teeb vahet kirjandusel ja mittekirjandusel - luuletust ei aeta segamini kasutusjuhendiga juba seepärast, kuidas see välja näeb; romaani ei võrrelda telekavaga. Millegi kirjanduseks pidamine sõltub ka harjumusest/ajast (nt mõni meie praegustest ...
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, ka viimane konspekt „Postkolonialism” ja „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Kirjandus on läbi ajaloo omanud erinevaid tähendusi, üldiselt on kirjandus tekst, mis on mõeldud kellelegi lugemiseks, seega on see teos millel on...
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõg...
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid Massikommunikatsiooni määramiseks kommunikatsiooniuurimise kontekstis, lähtu...
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 2...
Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18.saj. lõpust – kirjandus kui väljamõeldis fiktsioon. Kasutades tegelikkuse kirjeldamiseks sõnu muudame tegelikkust ja ka sõnu. Teadmisviisi paremaks edastamiseks on suuline väljendusviis. Olles pidevas muutuses, liikudes edasi minevikule toetudes ja olevikku nihestades tulevikule vastu, mistõttu on ka parim eneseteadmise viis muutuv ja nihkuv. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik. Esteetilise väärtusega objekt – ilu teoses/lugeja silmades. Esteetika: ilusa,...
FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2016, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, sh. konspekt „Postkolonialism”, „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS ja Moodle). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS ja Moodle) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS ja Moodle). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). 4 põh...
I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2)...
KESKKONNAPSÜHHOLOOGIA Mõiste keskkonnapsühholoogia kõlas esimest korda 1924 by W.Helpack . me võima rääkida oma ilmast keskkond kuidas organism seda näeb. Inglise keeles kõlas see esimest korda 1964 W. Ittelson Kuidas hoida vaimuhaigeid. Esimene raamat Ittelson ja Proshansky ja Rivlin andisid välja artiklite kogu keskkonnapsühhist, see raamat sisaldas põhiliselt varem ilmunud artiklitest ja mõned originaalartiklid, artiklid olid arhitektidelt, psühholoogidelt jne. - keskonnapsühh on see mida keskkonna psühholoogid teevad. Üsna raske on piiritleda mida keskkonnapsühholoogia uurib. Linna uurijad . mis linnas inimest mõjutab ja mis aset seal leiab. Knowles keskkonnapsühholoogia on see mida keskkonna psühholoogid loevad ja kuidas seda mõjutavad. Uurijad panevad oma teadmised pisikeses ajus kokku ja saavad oma teaduse. Keskkonnaloome me ei kujunda ainult supikausse, vaid ka pidevalt seda keskkonda milles me tegutseme ja viibime. Ük...
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"..............
PALDISKI GÜMNAASIUM TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD UURIMISTÖÖ Andrei Sorokin 12 Õ klass Juhendaja: Eve Muru Paldiski 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 ...
11. C. R. Jakobsoni „Esimese isamaakõne” uuenduslik ajalookäsitlus Jakobsonist kujunes rahvusliku liikumise tähtsaim ideoloog ja paljude ürituste ning organisatsioonide juht. Aastail 1868-1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis programmilised kõned, mis ajaloos on tuntud Kolme isamaakõne nime all. Tähtsaim neist oli esimene, milles Jakobson jagas Eesti ajaloo valguse-, orjuse- ja koiduajaks. Valguseajaks nimetas Jakobson eesti hõimude muistset vabadusaega, orjaaeg algas eestlaste alistamisega ordurüütlite poolt ning koiduaeg on saabunud Aleksander II reformidega, mis soodustasid eesti rahvuse ja kultuuri kujunemist. Teises kõnes „Võitlemised Eesti vaimupõllul“ – käsitles ta mõningaid eesti kultuuriloo kujunemise aluseid ning kolmandas – „Nõia-usk ja nõia-protsessid“ - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. Kolm isamaakõnet tõstsid eestlaste iseteadvust ja avaldasid ideeliselt suunavat mõju rahvusliku liikumise ...
1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......
Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism 7.sept. Esimene osa valgustus. Valgustust ja romantismi vaadeldakse ühise kompleksina. Alates valgustusest võime vaadelda maailma enamvähem sarnasena sellega, mis ta on praegu. Sellel ajal pandi paika, millele rajaneb tänapäeva maailm. Midagi pole enam radikaalselt muutunud. Kirjanduse- ja loomingu mõttes on need alustalad. Valgustus tähistab maailma ümbermõtlemist. Sellepärast, et maailm läbi valgustuse muutub radikaalselt. Sel ajal jookseb maailmast läbi piir, mille taha jääb mingi varasem maailmakord ja mille järel tuleb uus maailmakord. Vanad asjad lähevad edasi, uued asjad on tekkinud juba enne kujutuslikku piiri. Pärast seda tuleb industriaalühiskond. 18.saj on piir, mis märgib nende muutuste tulekut. Kõige selle kõrval tekib ka uus ühiskondlik pilt. Vana aristokraatlik kord oli lagunenud ja vajas lõplikku ümberlükkamist. Selleks sündmuseks oli 1789 Prantsuse revolutsioon k...
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
Eesti kultuuri alused ja tähendus. Kordamiseks. 1.Kultuur kui teine olemine (tekst ja protsess). Kultuur semiootilisest aspektist: Kultuur on teine olemine. Esmane olemine on loodus. Inimelu on evolutsiooni üks suurimaid paradokse. Me ei tea siiani ammendavalt, kas inimeseks arenemine oli evolutsiooni juhuslik hälve või seaduspära. Ja kuna me ei tea inimese algust, loodusteaduslikult võttes bio- ja ökosüsteemset otstarvet, piltlikult väljendudes aga inimese iseeneselikku eesmärki, siis pole ka võimalik tõsikindlalt väita, kas tegemist on evolutsiooni negatiivse tulemusega lõppeva eksperimendiga või jätkusuutliku liigiga. Teame küll seda, et inimese enda evolutsioon on sõltunud sellest, milline on tema vahekord esmase loodusega, kas ja kuidas ta on kohastunud nii füüsilises kui vaimses mõttes. Siin on olnud kaks strateegiat, mis kujutavadki endast kultuuri kui teise olemise sisu. Esiteks, kultuur on harimine, viljelemine, töötlemine, vää...
1. Loeng smiootika Kirjandus: Kolmest esimesest üks läbi lugeda! · Thomas A. Sebeok ,,Signs An Introduction to Semiotics" lihtne ja loogiline · Daniel Chandler ,,Semitoics for Beginners" www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B · Daniel Chandler ,,Semiotics the Basics" · John Deely ,,Basics of Semiotics" Semiootika alused (ei ole eriti hea) · Winfried Nöth ,,Handbook of Semiotics" (üks parimaid-> kõik olemas, kuid parem kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) · Umberto Eco ,,A Theory of Semiotics" · Mihhail Lotman ,,Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" (esseed! Kasulik vaadata ,,Mis on semiootika?") · Floyd Merrel ,,This is Semiotics" · Ch. Morris ,,Foundations of the Theory of Signs" 1938 (esimene semiootika õpik) · Paul Cobley, Litza Jansz ,,Juhatus semiootikasse" (koomiksid) Carlo Ginzburg ,,Clues, Myths and the Historical Method," ,,Ajalugu, ret...
II VANAAEG IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Seda iseloomustavad stabiilsus ja traditsioonide austamine. AJALOO PÕHIETAPID. Vanimad põlluharijate asulad Niiluse ääres pärinevad umbes aastast 5000 eKr. Sajanditega tihenes asustus ja kohalikud pealikud ühendasid oma võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid. Nii tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki Alam-...
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus on vanim Euroopa kirjandus (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus), Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjeldus (u. I aastatuhande algus e.m.a- 5. Saj. m.a.j.) Termin on mõnevõrra tinglik, kuna olemas on veel vanemat kirjandust (Egiptus, Babüloonia, sumeri, samaaegne- heebrea, iraani, pärsia). Termini võtsid kasutusele 18. saj prantslased. Aeg: 8. Saj eKr- 5. Saj eKr. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Kreeka kirjandus on ainus kirjandus Euroopas, mis on arenenud iseseisvalt ilma ida mõjutusteta, ta on esimene Euroopas. Vanad kreeklased arendasid välja enamuse Euroopa kirjanduslikest zanritest. Kreeka ja room...
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine ..............................
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirj...
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliikla...
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem ...
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal...
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
annaabi.ee 
