Sisetunde põhjal. Mälu: implitsiitne. Kaalutlev infotöötlusrez.- Pingutust nõudev. Refelektiivne, kontrollitud, tähelepanuline, teadvustatud, süstemaatiline. Mida suudavad ja mida ei suuda Tunda ära inimeste emotsioone visuaalsel L10 inimesed teha vaistlikult? vaatlusel, ei vaja otsustamiseks palju infot aga tulemuseks on õige otsus. Kuidas lahenevad psüühikas kahe Vaistlikult lahendamine on kiirem ja L10 reziimi vastuolud? inimene näeb vähem vaeva.Kui on võimalik kiirelt vaistlikult otsustada siis inimene seda ka teeb.
Valmis teosed pidi olema vigadeta, loogilised ja läbimõeldud. Professionaalne meisterlikkus ja suur nõudlikkus enese vastu on peamised märksõnad, mis iseloomustavad Elleri õpilasi. Tema tuntuimad õpilased Tartust, kus ta õpetas 1920-1940, on Eduard Tubin ja Eduard Oja. Heino Eller kirjutas tolle aja kohta moodsat muusikat ning põimis sinna eesti rahvusliku muusikat. Eller ei käinud rahvaviise kogumas, vaid need jõudsid tema teostesse vaistlikult, alateadvusse talletanud lapsepõlvemuljete põhjal. Sammuti on tema looming mõjutatud loodusest, kus talle meeldis viibida. Arvukama osa tema teostest moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost), kaalukama aga orkestrilooming (ligi 40 teost). Muusika on rahulik, vaoshoitud ja lüüriline. Ta oli väga idealistlik ning tema teosed on väga viimistletud ta võis päevade kaupa ühe takti kallal töötada kuni see ideaalne oli. Elleri üks kõige tähtsamaid
sümfoonilised pildid. Populaarseim Elleri teos on arvatavasti tsükkel „Viis pala keelpillikvartetile“, kuhu kuulub ka „Kodumaine viis“ Erinevalt Saarest ja Kreegist ole Eller käinud rahvaviise kogumas ega ole neid ka põhjalikult uurinud. Otseselt pole Eller rahvaviise oma teostes kasutanud, kuid juba oma varases instrumentaalmuusikas kasutab ta rahvuslikku helikeelt. Rahvamuusikale omased intonatsioonid tema teosesse algul ehk vaistlikult, lapsepõlvemuljete toel. Mõni aeg hiljem, 1941.aastal, jõudis Eller juba konkreetsete rahvaviiside teadliku kasutamiseni Ka Ellerile meeldis loodus, eriti mets ja meri, see väljendub kindlasti ka tema loomingus. Paljudes teostes ilmnevad eepilised jooned, on dramatismi, kohati salapära, huumorit jpm. Kuigi Elleri sümfoonilisest loomingust mängitakse rohkem lühivormis teoseid, tuleb tema sügavuti minev vaatlus- ning
Selle alakülje keskosas asub suuava, mille ümber on juba mainitud sugunäärmetest rist. Suu juures ripnevad ka neli eeslikõrvu meenutavat suusagarat, mida rahvasuus sageli ekslikult kombitsateks nimetatakse. Tegelikult on meriristil olemas ka kombitsad pikad, niitjad "karvakesed, mis paiknevad peaaegu ühtlaselt piki kummiku serva. Samas asuvad ka meduusi lihtsa ehitusega silmad ja meeleelundid, mille abil loom oskab hoida end teatud kaugusel veepinnast. Sel moel suudab loom vaistlikult vältida olukorda, kus lained võiksid purustada ta hapra keha. Kuigi millimallikas rändab peamiselt passiivselt, tuulte ja hoovuste poolt edasikantuna, on ta vähesel määral võimeline ka iseseisvalt ringi ujuma. Seejuures on loom toiduhankimise ja edasiliikumise probleemi lahendanud üheaegselt. Kummiku rütmiliste 5 kokkutõmmetega kammivad kombitsad mikroskoopilisi planktonoleseid kummiku
Organisatsiooni käitumine Minu suhtlusstiil Oma elus olen teinud mitmeid suhtlusteste. Üks nendest (mis mulle väga meeldis ja mille tulemus mind minumeelest kõige paremini iseloomustas) on näiteks Eric Berke`i transaktsionaalne analüüs. Berke`i järgi on vanusest sõltumatult inimeses olemas kolm MINA-tasandit: Vanem, täiskasvanu ja Laps. MINA-tasandid: teise inimese poole pöördudes valime endale vaistlikult ühe kolmest võimalikust MINA-tasandist: Vanema, Täiskasvanu või Lapse. Nimetused on tinglikud ega ole vanusega otseselt seotud. Igal MINA-tasandil suhtleb inimene isemoodi: Vanem: õpetab, hindab, arvustab, manitseb, mõistab hukka, teab õiget, ei kahtle, aga ka toetab, aitab, hoolitseb. Täiskasvanu: kaalutleb, analüüsib, põhjendab, toetub faktidele, argumenteerib, kontrollib emotsioone. Laps: on spontaanne, loov, impulsiivne, uudishimulik, pidurdamatu, dogmadevaba, aga ka abi vajav
nagu oleks ta selleks juba liiga vana. Lk 113) - Armastas juua (Ja Villu joob, Villu hakkab seda rohkem jooma, mida enam ta vaikib, nagu saaks ta tummaks suure janu pärast. Lk. 114) - Uudishimulik (Olevat inimesi, kel on viisiks kõike lugeda, mis iganes silma puutub, kes ei saa vaguniski akna all muidu istuma, kui peavad vaistlikult lugema möödavilksatavaid poste, numbrilauakesi ja vahimajakesi. Lk 11) - Loodushuviline (Jälgede ajamine oli temale lõbu, peaaegu haiglane lõbu. Oli täiesti ükskõik, kes jäljed oli teinud, kas inimene, mets- või koduloom, elav olend või surnud sõiduriist Villu vahtis kõiki peaaegu ühesuguse huviga. Lk. 11)
Kaalutlev infotöötlusrež.- Pingutust nõudev. Refelektiivne, kontrollitud, tähelepanuline, teadvustatud, süstemaatiline. Representatsioonid: propositsioonid. Mälu: eksplitsiitne Mida suudavad ja mida ei suuda L10a inimesed teha vaistlikult? Kuidas lahenevad psüühikas kahe L10a režiimi vastuolud? Kuidas seostuvad Vaistlik- Representatsioonid: L10a infotöötlusrežiimid assotsiatsioon. Mälu: Implitsiitne. representatsiooni liikide, mälu Teadvus: Harva süsteemide, töömälu ja Kaalutlev- Töömälu: jah. teadvusega? Representatsioonid: positsioonid
Ta oli rohkem keele- kui kirjanduse mees. Ta tulistas keelereegleid kuulipilduja kiirusega. Tema hüüdnimeks sai juba aastate eest Kõtsberg, sest keegi oli tema esimestel klassi ilmumisel maininud: ,,Näe, Kõtsberg juba siin.." Härrale meeldis väga ühes kirjanduse tunnis Jaagu lauale kritseldatud luuletus. Hr. Markson Härra Markson andis koolis ladina keelt. Tema kohta ei teadnud poisid kindlasti ka mitte neid harilikult väga selgeid ja vaistlikult teadaolevaid asju. Teati, et lausa loll ta ilmselt ei olnud- ja selles kätkes õigupoolest sügava tunnustuse alge. Ja eriti ohtlik ei olnud ta ka. Sest hädaolukorras olid ta ohtlikuks muutumise vastu olemas mõned kogemuse järgi küllalt tõhusad nõksud. Nõksude suhteline tõhusus oli lolluse-tarkuse teljel, tõsi küll, härra Marksonile enesele kübeke ohtlik. Sest poiste kujunev kogemus viitas sinnapoole, et päris targad mehed end sedasorti võtetega harilikult vahele võtta ei lase
Niikuinii olemas ka selline mõjur, nagu mood. Kui ühe noore arvamus erineb teiste noorte arvamustest, siis ta kaob oma mainet oma sõprade silmades. Siis ka tekib vajadus samastuda teiste inimestega selleks, et mitte olla ühiskonnas tõrjutud. Järgmine tähtis faktor on ajakirjandus. Iga noor puutub sellega oma elus kokku. Erinevad raadiosaated, uudised, arutlevad teleprogrammid, filmid alati omavad mingit sõnumit ning see sõnum võib jääda isegi vaistlikult meie meeles. Siin on eriti suur mõju nende üle, kellel ei kujunenud veel oma arvamus. Kõik me loeme ajalehti või vaatame uudiseid ning sealt me kuulame mitte ainult toimuvast, aga ka autori seisukohta. Ta ütleb, miks midagi on toimunud, kes on süüdi. Seda võib eriti hästi näha, kui võrrelda kaks allikat, mis olid publitseeritud erinevates riikides. Vaatleme näiteks Krimmi olukorra. Eesti ajalehed ütlevad, et Venemaa tegutses vägivaldselt,
keskendutud märksõnale „mõjutamine“. Robert J. Allio artiklis on välja toodud, et teadlased on püüdnud eestvedamist juhtimisest eristada, väites, et juhid lähtuvad lühikesest perspektiivist ja sunnivad alluvaid midagi tegema, samal ajal kui liidrid lähtuvad pikemast perspektiivist ning suunavad ja veenavad järgijaid tööle. Eestvedaja ei lähtu oma ametipositsioonist. Samuti saab väita, et liidriks sünnitakse või õpitakse praktiliste kogemuste kaudu. Järgijad valivad vaistlikult eestvedajaks inimese, kes võttis vastu raske otsuse või asus kohe probleemi lahendama. Alberto Silva leiab oma artiklis, et eestvedaja on kõrgeimal positsioonil olev inimene, kuid Aino Siimoni ja Kulno Türgi arvates on oluline inimeste mõjutamine veenmise kaudu, seega, ei pea eestvedaja olema kõrgeimal positsioonil olev inimene. Ka Raoul Üksvärava definitsiooni põhjal võib öelda, et eestvedaja ei pea olema liider.
adjektiiv - omadussõna D adresseerima - aadressi järgi saatma daalia - ilutaim (jorjen) aduma - mõistma, taipama daam - proua adverb - määrsõna debatt - vaidlus, arutelu agressiivne - ründav, vallutushimuline defekt - viga agu - koidueelne hämarus dekoratsioon - kaunistus, kujundus aimama - ette tundma, vaistlikult arvama demonstratsioon - meeleavaldus; akaatsia - troopiline põõsas või puu väljakutsuv käitumine, selgitav näitamine alasi - sepatöös käsutatav terasest alus deodorant ehk desodorant - halva lõhna aldis vastuvõtlik kõrvaldamise vahend, lõhnaeemaldaja ambitsioonikas - auahne dessert - magustoit anekdoot - lühike vaimukas üllatava lõpuga detektiiv - salapolitseinik
vanu fotosid vaadates. Koolis pidi käima jala, mitte nagu tänapäeva, et buss sõidab ukse ette ja viib su otsejoones kooli. Õppeasutuses oli praegusega võrreldes ikka väga karm kord. Käsk oli kanda koolivorme nende puudumisel tekkis palju pahandusi. Tüdrukutel pidi alati olema juuksed patsis ja küüned lakkimata. Hr. Markson Härra Markson andis koolis ladina keelt. Tema kohta ei teadnud poisid kindlasti ka mitte neid harilikult väga selgeid ja vaistlikult teadaolevaid asju. Teati, et lausa loll ta ilmselt ei olnud- ja selles kätkes õigupoolest sügava tunnustuse alge. Ja eriti ohtlik ei olnud ta ka. Sest hädaolukorras olid ta ohtlikuks muutumise vastu olemas mõned kogemuse järgi küllalt tõhusad nõksud. Nõksude suhteline tõhusus oli lolluse-tarkuse teljel, tõsi küll, härra Marksonile enesele kübeke ohtlik. Sest poiste kujunev kogemus viitas sinnapoole, et päris targad mehed end sedasorti võtetega harilikult vahele võtta ei lase
saame mitmed elulised asjad taas oma kontrolli alla, võidame vaba aega, vabaneme pealesunnitud kohustustest ning järgime kindlamalt põhimõtteid. Saades vastumeelse palve või nõude adressaadiks, satume nn klassikalisse topeltlõksu. Vastutahtsi pealesurutud või süütundest tingitud nõustumine mitte üksnes ei tõsta, vaid isegi langetab meie autoriteeti teiste silmis. Keeldumise korral tekib aga oht, et meid peetakse vastutulematuks ja egoistiks. Täbarat olukorda vaistlikult tajudes on meile nii vastumeelse nõude täitmine kui ka eiramine mõru maiguga (Kidron, 2004). Keeldumine salvestub tihti kõhupiirkonnas ning võib põhjustada nii füüsilisi vaevuseid, peavalu kui kõhuprobleeme. Pikas perspektiivis võib põhjustada läbipõlemist. Läbipõlemist olen näinud kõrvalt, omal nahal tunda saanud ja ei soovitaks seda kellelegi. Loomulikult on tore olla sõbralik, lahke ja empaatiline, kuid kui sellega kahjustad oma enesetunnet, on targem sellest loobuda.
Mitteverbaalselt antakse edasi tundeid ja hoiakuid. Mittesõnaliste suhtlemisvahendite ülesandeks on luua ja säilitada suhtlemispartneritevahelist kontakti. Mitteverbaalsed suhtlemise vahendid lisavad suhtlemisse värvi, võimaldavad rõhutada kontekstis olulist, tugevdavad ja aitavad reguleerida kontakti, reguleerida suhtlemise tempot ja annavad suurema osa meid huvitavast informatsioonist. Tavaelus toimib mitteverbaalne suhtlemine tahtmatult. Sama vaistlikult me seda ka “loeme”. Küsitluse vastustest võib välja lugeda, et ainult üks vastaja tunnistas, et ei kontrolli oma kehakeelt mitte kunagi. Ülejäänud vastajad pööravad kehakeelele enamasti tähelepanu ja muudavad sellega kindlasti suhtluse meeldivamaks. Mitte kunagi; 6% Alati; 41% Sageli/tihti; 53% Graafik 3
tajumine) seoses. Vastastikuse mõjutamise seaduspärasusi on käsitletud väga paljudes teaduslikes kontseptsioonides, teooriates, mudelites. Käesolevas kursuse raames käsitletakse neist ühte populaarsemat- Eric Berne`i transaktsionaalset analüüsi. Berne`i järgi on vanusest sõltumatult inimeses olemas kolm MINA-tasandit: Vanem, Täiskasvanu ja Laps. MINA-tasandid Teise inimese poole pöördudes valime endale vaistlikult ühe kolmest võimalikust MINA- tasandist: Vanema, Täiskasvanu või Lapse. Nimetused on tinglikud ega ole vanusega otseselt seotud. Igal MINA-tasandil suhtleb inimene isemoodi: VANEM TÄISKASVANU LAPS õpetab, hindab kaalutleb on spontaanne arvustab analüüsib loov manitseb põhjendab impulsiivne
(infovahetus, partneri tajumine) seoses. Vastastikuse mõjutamise seaduspärasusi on käsitletud väga paljudes teaduslikes kontseptsioonides, teooriates, mudelites. Käesolevas kursuse raames käsitletakse neist ühte populaarsemat- Eric Berke`i transaktsionaalset analüüsi. Berke`i järgi on vanusest sõltumatult inimeses olemas kolm MINA-tasandit: Vanem, Täiskasvanu ja Laps. MINA-tasandid Teise inimese poole pöördudes valime endale vaistlikult ühe kolmest võimalikust MINA-tasandist: Vanema, Täiskasvanu või Lapse. Nimetused on tinglikud ega ole vanusega otseselt seotud. Igal MINA-tasandil suhtleb inimene isemoodi: VANEM TÄISKASVANU LAPS õpetab, hindab kaalutleb on spontaanne arvustab analüüsib loov manitseb põhjendab impulsiivne
" Või siis: ,, Ma tapan teid kõiki ära! Ma tapan Jumala ära!" See hoog läheb üle ja ta on jälle kena ja südamlik. Ja sama ka vaimukas. Umbkaudu kümneaastaseks saamiseni näitab ta ennast ses suhtes tõelise Henri IV pojana. Tal on küllaga lapselikke ütlemise. Nende lustlikkus, nutikus ja tabav vaimukus on igati troonipärijale sobivad. Kui kuningas orvuks jääb, kaob ta sõnaosavus kiiresti ja igaveseks. Sellest peale kui kuningas ennast mäletab, on ta sügavalt, vaistlikult veendunud oma üleolekus. 3 Louis XIII troonile saamine Henri IV tappis fanaatiline katoliiklane François Ravaillac, kellele ei meeldinud, et Henri alustas sõda katoliikliku Hispaaniaga. Ravaillac pidas seda usutaganemiseks. Henri IV tapeti täpselt päev pärast Maria de' Medici kuningannaks kroonimist. Louis XIII sai troonile, ta võttis üle Karl Suure, Püha Louis' ja Francois I koha
Lapsed on reiki positiivsele mõjule väga vastuvõtlikud ega karda reikiseansse, eriti kui vahendaja on tema vanem. Põhimõtteliselt on laste reikiseanss samasugune kui täiskasvanu puhul. Käte põhiasendid on samad. Kuna lapse kehas voolab reiki aga kiiremini, ei tule nii kaua käsi ühes asendis hoida. Erinevalt täiskasvanust, pole lapse kehas tervenemist aeglustavaid jääkaineid või energiaummistusi. Kui laps muutus seansi ajal kärsituks, tuleb seanss lõpetada. Sageli tunnevad lapsed vaistlikult, millal nad on reikit küllalt saanud ning ajavad end istukile või tõmbuvad vahendajast eemale (Phylameana lila Desy : 2004 ; 40). Laste häälestamine Imikutele ja väikelastele võib küll reikihäälestuse teha, kuid nad ei oska seda kasutada. Alla viieaastasel lapsel puudub võrdlemisoskus ja ta ei saa reiki vajadusest lihtsalt aru. Kuid enamik viie- kuni kaheteistkümneaastastest lastest suudavad reiki esimese astme omandada.
võidame vaba aega, vabaneme pealesuunitud kohustusest ning jälgime kindlamalt põhimõtteid. Saades vastumeelse palve või nõude adressaadiks, satume nn klassikalisse topeltlõksu. Vastutahtsi pealesurutud või süütundest tingitud nõustumine mitte üksnes ei tõsta, vaid isegi langetab meie autoriteeti teiste silmis. Keeldumise korral tekib oht, et meid peetakse vastutulematuks ja egoistiks. Täbarat olukorda vaistlikult tajudes on meile nii vastumeelse nõude täitmine kui ka eiramine mõru maiguga. Sellest lõksust väljumiseks ongi kehtestamise küsimusringis üsna pslju tähelepanu pööratud varieeritud ja situatsioonis sobivate ei ütlemise mooduste selgitamisele. Selleks otstarbeks on psühholoogid pakkunud mitmesuguseid strateegiaid. Kõne alla tuleksid järgmised. a) Kahetsev ei. (,,Sooviksin küll, kuid kuidagi ei saa...'') b) Osavõtlik kuulamine + ei. c) Põhjendatud ei
informatsiooni ning teadmisi saada ja vahetada, emotsionaalne vajadus – suhtlemine tekitab emotsiooni, inimene otsib suhtlemisel positiivseid emotsioone (kaaslaste lähedus ja heakskiit, tunnustus, sõprus) 5. Kirjelda kolme põhiseisundit, mis on igas inimeses olemas ja mis on pärit lapsepõlvest: Laps/Lapsevanem/Täiskasvanu – kuidas inimene nendel tasanditel käitub? Teise inimese poole pöördudes valime endale vaistlikult ühe kolmest võimalikust MINA- tasandist: Vanema, Täiskasvanu või Lapse. Nimetused on tinglikud ega ole vanusega otseselt seotud. Igal MINA-tasandil suhtleb inimene isemood. Sisemine laps - koosneb tungist teada saada, puudutada, kogeda maailma. Temas peituvad rõõm, armastus, aga ka hirm, viha, ja rahulolematus iseendaga. Samuti on lapsesse maetud vanemate rahulolematus lastega. Laps kasutab suheldes selliseid väljendeid nagu: oleks mul olemas, miks
üldrelatiivsusteooria ühendamisesse kvantmehaanikaga on kõige suurem. Tulemuseks on kvantgravitatsiooniteooria, mida on ebaõnnestunult nimetatud ka kõiksuse teooriaks.(McEvoy, Zarate, 2002) 5 SUURE PAUGU TEOORIA Varastel 1960ndatel aastatel oli kosmoloogia ees suur küsimus, kas universumil oli algus või mitte. Paljud teadlased olid vaistlikult selle idee vastu ja eitasid selle tõttu ka Suure Paugu teooriat, sest nad tundsid, et loomisest räägitakse seal, kus teadus on pankrotis. See oleks pöördumine religiooni ja Jumala kui universumi looja poole.(Stephen W. Hawking, 2013) Nüüd on Suure Paugu teooria omaks võetud enamuste teadlaste poolt. See teooria väidab, et suur kogus eimidagi otsustas end tihedalt kokku pakkida ja siis plahvatada väljapoole vesinikuks ja heeliumiks
- rubiin-välkelaseri. Gouldi patendilootused kahanesid katastroofiliselt, kuigi tema taotluses on rida originaalseid aspekte. TRG loobus Gouldiga jändamast ja müüs patendiõigused tagasi Gouldile. Patendiamet väitis, et Gouldi taotlustekst polnud nii põhjalik, et keegi saanuks selle põhjal laserit valmis teha. Leidur ei jätnud jonni ja leidiski riskialdi firma REFACi, kes soostus protsessi jätkama. Kaasati kogenud patendijurist Richard Samuel, kes vaistlikult uskus Gouldisse. 1976. aastal lõputuna näiv patendivaidlus jätkus. Patendiamet väitis, et Gouldi taotlus sisaldas mitut leiutist. Saanud julgustust sellest, et Gould oli vahepeal saanud Briti ja Kanada patente, otsustas Samuel proovida esialgu ühega neist. Lõpuks, 1977. aastal andis USA patendiamet Gouldile-REFACile välja esimese patendi -valgusergastusega laserile. REFACi aktsiakurss mitmekordistus päevapealt. Samuel vormistas kähku veel kolm taotlust: gaaslahendusega laserile,
laevad määratu suurt kaart mööda üle Lõuna-Atlandi ja tagasi Edela-Aafrika rannikule. Lõpuks selguski, et see kaar on purjelaevadele optimaalne tee Hea Lootuse neemeni. · Mõned tänapäeva Portugali ajaloolased ja mõned teised uurijad on oletanud, et portugallased sooritasid aastatel 1488. - 1497 salaretki Lõuna-Atlandil ning Vasco da Gama kasutas nende hangitud teadmisi. On aga tõenäolisem, et ta lähtus vaistlikult varasematest andmetest tullte ja hoovuste kohta. · Gama laevastik peatus Saint Helena lahes kaheksa päeva. Sel ajal ilmus nähtavale pärismaalasi ning portugallased vahetasid nendega kaupu. · 16.novembril Saint Helena lahest lahkunud Portugali flotill jõudis kaks päeva hiljem Hea Lootuse neemeni. · Piki rannikut ida poole purjetav Gama ekspeditsioon möödus 16.dets Diazi eelmise retke püstitaud sambast
Tallinna Ülikool Kriitiline lugemine ja kirjutamine referaat Katri Kraus EEP 2 Sisukord: Lugemine. Lugemisoskuse mõiste ........................................................................................... 3 Lugemine kui protsess .............................................................................................................. 6 Stiil ...................................................................................................
läänes teisejärguline), ja mitte petta.(Foster 2000:29) Lõuna-Korea: Kontekst ei ole Lõuna-Koreas suhtlemisel määrav, kuid see lubab sageli otsest ja vastandavat kõnet. Lõunakorealased on otsekohesed, kuid harva järsud; kuigi nad ütlevad, mida nad tunnevad (tunne on neile väga tähtis), ei taha nad väärikust kaotada ega olla ebaviisakad konfutsianistlike korralduste suhtes. Lõunakorealased teevad otsuseid ja suhtlevad vaistlikult: nad hindavad inimesi ja olukordi mõtete lugemisega ehk pumm`iga. Sümboolseid verbaalseid eriti ei kasutata. Et keelebarjääri ületada, kasutage fotosid, graafikuid, tabeleid ja numbreid. (Foster 2000:110) Hiina: Kontekst ei ole Hiinas suhtlemisel määrav, kuid see lubab sageli otsest ja vastandavat kõnet. Hiinlased võivad olla järsud ning oskavad öelda ja ütlevadki ,,ei", vastupidiselt jaapanlastele.
............................................................................................... 13 TÄNAPÄEVA KOOL VS 1930.AASTATE KOOL........................................................ 15 2 ÕPETAJAD Hr. Markson Härra Markson andis koolis ladina keelt. Tema kohta ei teadnud poisid kindlasti ka mitte neid harilikult väga selgeid ja vaistlikult teadaolevaid asju. Teati, et lausa loll ta ilmselt ei olnud- ja selles kätkes õigupoolest sügava tunnustuse alge. Ja eriti ohtlik ei olnud ta ka. Sest hädaolukorras olid ta ohtlikuks muutumise vastu olemas mõned kogemuse järgi küllalt tõhusad nõksud. Nõksude suhteline tõhusus oli lolluse-tarkuse teljel, tõsi küll, härra Marksonile enesele kübeke ohtlik. Sest poiste kujunev kogemus viitas sinnapoole, et päris targad mehed end sedasorti võtetega harilikult vahele võtta ei lase
Iga kodanik allutab iseenda kogukonnale ja samuti ka kõik selle, mis tal on, allutab end ka ühise tahte kõrgema juhtimise alla. See tagabki meie vabaduse ja võrdsuse. Lisaks loomulikule vabadusele on vaja ka õiguslikku vabadust. Seadusi võetaks vastu nii, et kodanikud arutavad asja läbi ja hääletavad. Rahvas võib ise valida, kelle õlule valitsemise paneb. Kui inimesed pole õigesti informeeritud, võivad valesti valida. On vaja selliseid inimesi, kes vaistlikult taipavad ära, milline on rahva üldine tahe. Nad koostavad seaduseelnõud ja veenavad inimesi nende poolt hääletama. Ühiskondlik leping tagab ka rahva suveräänsuse. Väikesed demokraatiad on siis ideaalsed. Kodanikud peaksid olema lihtste kommetega ning õigustelt ja varanduslikult võimalikult võrdsed. 09.11.11 Kant'i kategooriline imperatiiv Toimi selle põhimõtte kohaselt, mille saamist üldiseks seaduseks sa saad soovida. Inimene peab moraali otsima enda seest
spiraalid. Spiraalidest kujunes välja kunstniku oma kaubamärk. Spiraalid kunstniku töödes kujunesid korrapäratult, spiraalide liikumine toimus kahes suunas:sissepoole ja väljapoole. Hundertwasser on ise kirjeldanud spiraali, kui ,,kaitsevalli oma keskkonna vastu." Hundertwasser näeb ennast nagu tuuma, kes on kaitstud ja isoleeritud, kui rakus või kuskil suletud alas. Peamine osa Hundertwasseri maalide efektist on värvid. Hundertwasser kasutas värve vaistlikult, seostamata neid kindla sümbolismiga või isegi oma leiutistega. Ta eelistas intensiivseid, kiirgavaid värve ja armastas komplementaarseid värve asetada üksteise kõrvale, et rõhutada spiraalide topelt liikumist. Samuti meeldis talle kasutada kulda ja hõbedat, mida ta pastana maali peale pani ning moodustas õhukese fooliumi kihi. Kaks suuremat motiivi läbivad Hundertwasseri maale: üks koosneb maailma vormidest, mis esindab vegetatiivset kasvu ja animistlikku
1981 tõuseb nobelistiks ka Schawlow Gouldi patendilootused kahanevad katatroofiliselt, kuigi tema taotluses on rida originaalseid aspekte. TRG loobub Gouldiga jändamast. Patendiamet väidab et Gouldi taotlustekst polnud nii põhjalik, et keegi saanuks selle põhjal laserit valmis teha. Leidur ei jäta jonni.kuid edasipürgimiseks on vaja ränka raha. Poole eest loodetavast patenditulust soostub firma REFAC protsessi jätkama. Kogenud patendijurist Richard Samuel usub vaistlikult Gouldisse. Algab pea 20 aastat kestev patendisõda. Jaanuaris 1985 aastal algab föderaalkohtus uus protsess Gouldi asjas. Menetlust juhib naasnud kohtunik Flannery. Otsuseni jõutakse alles 19. detsembril. On juhtunud ime kohtunik Flannery on teinud kannapöörde ja asunud Gouldi poolele. Raske uskuda, et põhjuseks oli vaid Gouldi argumenteeritud veenvus. Otsus süüdistab patendiametit terves reas jämedais õigusrikkumistes. Järgmisel aastal toetudes
erinevused tööhõives: paljude uuringute järgi ei ole venelastel Eestis eestlastega samu võimalusi ega võrdseid tingimusi konkurentsiks tööjõuturul. Kuigi suur osa segregatsioonist ei toimu mitte rahvust, vaid tööala pidi, on ühiskonnas tuntavas eelisseisundis eestlased. Kindlasti pole see mingiks uudiseks ei võimule ega vaimule. Üldine foon on muulaste suhtes Eestis tõrjuv ning selle teadasaamiseks pole vaja isegi uurimusi: iga eestimaalane tajub neid nähtamatuid jõujooni vaistlikult. Pärast pronksiööd on eestlaste eelarvamused venelaste suhtes isegi suurenenud (nagu kinnitab rahvastikuministri büroo poolt Saar Pollilt tellitud uuring). Tegelikult ei soovi eestlaste enamus Eestis kedagi integreerida, kuna see oleks neile lihtsalt ohtlik. Kardetakse, et kui integreeritud muulased satuvad senisest enam esinduskogudesse ja võimustruktuuridesse, siis tekib neil võimalus rahvusriigi kontseptsiooni muutmiseks ning
1. Nimeta inimese meeled ja Inimese meelteks on: kirjelda eraldi iga meeleprotsessi 1. Maitsemeel. Maitsemeele elundiks on toimimist täpselt (nt milline elund, keel, millel paiknevad maitsmispungad ning kus asuvad retseptorid, nende nendes omakorda maitseretseptorid. nimetused, mida nad teevad jne). Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik retseptorid reageerivad erineval määral. 2. Kuulmismeel. Kuulmismeele elundiks on kõrv ning retseptoriteks on karvarakud, mis asuvad kõrvas. Karvarakud võtavad vastu stiimuli, milleks on õhumolekulide ...
Samuti on hääletoon näoilmest vähem kontrollitav (Quilliam 1997: 52). Tunnete väliseid märke alla surudes muutuvad närvisüsteemi sisemised reaktsioonid tugevamaks. Rahulikuks jääda püüdes suurendame tõenäosust sattuda stressiseisundisse (Quilliam 1997: 52). Vastupidiselt verbaalsele eneseväljendusele, mis on suuresti tahtejõule alluv, on mitteverbaalne suhtlemine tahte kontrollile allumatu. Nii toimuvad intonatsioon, miimika ja viibete kasutamine vaistlikult, mis tähendab, et me ei saa kontrollida intonatsiooni ega miimikat (Kidron 137) Leke Kui te püüate kellelegi rääkida seda, mida te ei mõtle, lekib tõde visuaalselt välja. Sagedasemad negatiivsed lekked on: · närviline väljanägemine · agressiivne väljanägemine Närvilisest väljanägemisest annavad enim tunnistust a) ristatud käed või jalad b) raamatute või paberite surumine vastu õlga c) sõrmedega trummeldamine
Kui teine eeldus ei lähe läbi, oleme tagasi segaduse juures, mida eespool nimetasin segamotivatsiooniga hääletamiseks. Kui esimene eeldus ei lähe läbi, on asjad veelgi hullemad. Kui vale vastus on keskeltläbi tõenäolisem kui õige vastus, siis on peaaegu kindel, et enamuse otsus viib väärale tulemusele. Seega on meil olemas vastus Platonile ainult juhul, kui neid kahte tingimust saab rahuldada. Kas neid saab rahuldada? Üheks filosoofiks, kes neid punkte vaistlikult selgesti mõistis, oli Rousseau (ehkki ta avaldas oma olulisemad kirjutised demokraatia kohta kakskümmend aastat enne Condorcet' matemaatilist argumenti). Õigupoolest on mõistlik vaadelda Rousseau "Ühiskondlikku lepingut" (muuhulgas) kui katset näidata ära need tingimused, mille korral demokraatia on parem valvurite ühiskonnast. Enne aga, kui uurime Rousseau positsiooni üksikasjalikumalt, peaksime vaatama veel üht, täiendavat vastust Platonile. Demokraatia väärtused
seansse, eriti kui vahendaja on tema vanem. Põhimõtteliselt on laste reiki seanss samasugune kui täiskasvanu puhul. Käte põhiasendid on samad. Kuna lapse kehas voolab reiki aga kiiremini, ei tule nii kaua käsi ühes asendis hoida. Erinevalt täiskasvanust, pole lapse kehas tervenemist aeglustavaid jääkaineid või energiaummistusi. Kui laps muutus seansi ajal kärsituks, tuleb seanss lõpetada. Sageli tunnevad lapsed vaistlikult, millal nad on reikit küllalt saanud ning ajavad end istukile või tõmbuvad vahendajast eemale (Phylameana lila Desy : 2004 ; 40). 2.3 Soovitatav vanuritele Reiki sobib igas eas inimestele, kuid reiki valuvaigistavate omaduste tõttu meeldib see eriti eakatele. Võib-olla just seetõttu, et reiki leevendab tõhusalt eaga kaasnevaid tervisehädasid ja valusid. Reiki pole alati ühtviisi tõhus. Mõne haiguse puhul on tervenemine kiirem, mõne puhul aeglasem.
Hinnanguta kirjeldus tähendab seda, et kritiseeritakse teise käitumist, mitte isiksust. Tuleb jälgida, et mitteverbaalne käitumine oleks neutraalne. Nt Sa hilinesid täha hommikul tööle 20 minutit. 2) KOKKUVÕTTEV KEHTESTAV SOOV KUI KEHTESTAMISTEHNIKA. Lisatakse oma soovi kehtestava sõnumi lõppu. Nt Ma ootan, soovin, tahan. 3) TUNNETE VERBAALNE VÄLJENDAMINE. Väljendatakse suhtluspartnerile oma suhtumist toimunusse, olemata sealjuures ründav või süüdistav. Inimesed tajuvad vaistlikult, et igaühel on õigus oma tunnetele ning õigus neid väljendada. Kõigepealt kirjeldad toimunut hinnangut andmata ja siis lisad oma tunne. 4) TEGEVUSE AKTSEPTEERIMINE JA POSITIIVNE SUHTUMISE VÄLJENDSMINE. Sõnum puudutab indiviidi juba toimunud käitumist, sõltub eelkõige sõnumisse suhtumisest, kas sõnum üldse võetakse vastu või mitte. Oluline on näidata teisele, et temast hoolitakse. ,,paitehnika". Nt kallis poeg, sa lubasid eile panna
laboris Malibus maailma esimese laseri - rubiin-välkelaseri. Gouldi patendilootused kahanesid katastroofiliselt, kuigi tema taotluses on rida originaalseid aspekte. TRG loobus Gouldiga jändamast ja müüs patendiõigused tagasi Gouldile. Patendiamet väitis, et Gouldi taotlustekst polnud nii põhjalik, et keegi saanuks selle põhjal laserit valmis teha. Leidur ei jätnud jonni ja leidiski riskialdi firma REFACi, kes soostus protsessi jätkama. Kaasati kogenud patendijurist Richard Samuel, kes vaistlikult uskus Gouldisse. 1976. aastal lõputuna näiv patendivaidlus jätkus. Patendiamet väitis, et Gouldi taotlus sisaldas mitut leiutist. Saanud julgustust sellest, et Gould oli vahepeal saanud Briti ja Kanada patente, otsustas Samuel proovida esialgu ühega neist. Lõpuks, 1977. aastal andis USA patendiamet Gouldile-REFACile välja esimese patendi -valgusergastusega laserile. REFACi aktsiakurss mitmekordistus päevapealt. Samuel vormistas kähku veel
Parandab füüsilist vormi, aitab vähendada stressi. - Ovulatsiooni toimumise aegade kirjapanek. Võimaldab jälgida viljakat perioodi ning selle ajal vahekorda astuda. - Suitsetamine. Kahjustab tervist üldiselt ning ka sperma hulka. - Tasakaalustatud toidu söömine. B-vitamiin, mida leidub lihas, kalas, munades ja piimas, aitab kaasa munarakkude kvaliteedi hoidmisele. [1] 7 2. Raseduse esimesed sümptomid Mõned naised tunnevad vaistlikult, kui nad on rasedaks jäänud, ülejäänute jaoks ei pruugi see nii ilmselge olla. Selleks, et rase olla, ei pea end rasedana tundma ning ehkki teatud sümptomid reedavad rasedust, ei pruugi naine neid kõiki kogeda. Varased märgid nagu iiveldustunne ning menstruatsiooni ärajäämine on raseduse klassikalised märgid, mida iga naine alati ei pruugigi kogeda. Mõnel naisel ei esinegi raseduse vältel
Tüvitekstiks muutub mingi kultuuriavaldus just oma siirete rohkuse tõttu teistesse kunstivaldadesse, oma seotuse tõttu teiste tekstidega, aga samuti selle tõttu, et ta mõjuväli laieneb kogu ühiskonnale. Tüvitekstile saab toetuda, tüvitekstid on mingi kultuurilise identiteedi keskmes. Tüvitekste iseloomustab ka sakraalsus. Laulupidu on eesti kultuuri tüvitekst. Laulupidude enesestmõistetavuses pole me ehk märganud seda nii käsitleda ega nimetada, kuigi vaistlikult seda tunnistame. Laulupeo kujunemises kultuuritekstiks võib täheldada kolme etappi: 1) sakraalsus 2) rahvuslikkus 3) vabaolek. Ajakontekstist sõltuvalt osutub üks või teine tunnus domineerivaks. Laulupidu on midagi erilist, erinevat igapäevaselt elatavast elust. See on argielust kõrgemale tõusmine. Laulupidu on alternatiiv eestlase individualistlikule, üksteisest lahku vedavale, omaette olemist väärtustavale loomusele. Laulupidu ütleb meile, et me oleme
Ainus viis, kuidas naine iial võib meest muuta, on teda nii põhjalikult ära tüüdata, et ta kaotab elu vastu igasuguse huvi. "Kui saaks ristata inimest kassiga, see täiustaks inimest ja halvendaks kassi." - Mark Twain Inimesed, kes vihkavad kasse, on järgmises elus hiired." - Faith Resnick Kass on üksnes tehniliselt loom, sest ta on jumalik." - Robert Lynd "Kassid hoolivad inimestest. Näiteks teavad nad vaistlikult, millal me peame hommikul tööle minema, ning äratavad meid üles kakskümmend minutit enne seda, kui äratuskell heliseb." - Michael Nelson Kassid on täielikud isiksused, kellel on oma arvamus iga asja kohta, kaasa arvatud neile kuuluvad inimesed." - John Dingman Aeg on täis valusaid pisaraid ja andeksandmatuid pettumusi, kuid on ka täis hetki, mis iial ei unune ja säravad aastate pärast ning hüüavad tasa...
oluline, et juht oskaks oma kehakeelega neid omadusi väljendada. Pidev viibimine teiste ees, esinemised, koosolekute juhtimised jne eeldavad avatud ja enesekindlaid hoiakuid, mis on omased autoriteetidele ja liidritele ning õiged kehahoiakud toetavad ja kinnitavad neid omadusi. Pahupoolelt on kehakeele abil võimalik autoritaarse käitumisega juhil ennast muuta alluvate suhtes veelgi võimukamaks, ähvardavamaks, alluvad sooviksid sellise juhi pilgu all pigem haihtuda ja võtavad vaistlikult alluva, nõrga või suletud positsiooni, kuna sellises situatsioonis teine inimene mitte ei kopeeri esimese käitumist, vaid enamuses võtab just vastupidise poosi. 7. Kokkuvõte Kehakeel määrab ära, kuidas suhtuvad meisse teised ja me ise. Kehakeel annab rohkem infot inimese kohta, kui tema jutt ning mõjutab suhtlust ja hoiakuid. Kui on saanud selgeks, mida teatavad zestid märgivad, võib hakata "lugema", mida teised inimesed tegelikult mõtlevad.
üleminekuastmeis kõigub kirjandus. Alates jantlikust naljast, mida esimestena tutvustasid meile meie esimesed haritlased-kalendrisepad Kreutzwald ja Faehlmann, põhjalikumalt meie esimene realist - noor nalja-Vilde, on eriti koomika ajanud lopsakaid õisi meie talupojakultuuriga jutukirjanduses. Niipea kui see kirjandus hakkas saama kunstitead- likumaks, vabanedes köster-kooliõpetajate ebaalgupärasest halemeelsusest ja üle jõudes järelromantismi rahvuslikust idealismist, on see vaistlikult tunnetanud oma lopsaka sigimispõhja koomikas, millelt ta pole lahkunud tänapäevani realistlikumas, maalähedasemas harus. Kui säärane kalduvus poleks omane kõigile talupojarahvaste kirjandustele, oleks tahtnud tembeldada seda eestlastele kuidagi koguni erilisel viisil pärisomaks. Kuid koomika avaldusvorme on lõpmatu palju; tema olemus, kuigi lihtne ja tajutav afektide tõttu, mida ta enamasti vallandab, on peaaegu määratlematu klassifitseerivale ja defineerivale mõistusele
kokkupuudet ei ole. Kogemusmõiste nt. aednikul ja kokal on väga erinev kogemusmõiste porgandist. Nt. metallid keemiliste elementidena või tegelikkuses eksisteerivad. Keelelise mõistega ei kaasne emotsionaalset laengut. Kui ei ole isiklikku kogemusmõistega. Kogemusmõisted ei ole keelelised, kuigi me väljendame neid keeles. Nad pigem lähedal sellele, mida nimetakse kognitiivses antropoloogias skeemideks. vaistlikult tajutud ettekujutused asjadest, mida on võimalik ka edasi anda, selle kaudu kuidas inimesed on praktikates näitavad oma suhtumist mingitesse asjadesse, ja need suhtumised kanduvad edasi teistele. Keelemõiste on õpitud ja defineeritud teiste mõistete kaudu. Ühest asjast võivad olemas olla nii kogemuslik kui keeleline mõiste. Elementaarne tähistusakt: väide, et üks teatav taju mõiste ja teatav keeleline mõiste, mis on õpitud on üks ja see sama
Halva ilmaga (külm, tuul, sadu) ei minda kaugele ega sõideta lagedal vastu tuult, valitakse intensiivsemaid ja pausideta tegevusi. 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis. Uute harjutuste õpetaminetoimub tunni esimesel poolel, kui õpilaste tähelepanu ei ole väsinus ja vastuvõttlikkus on suurem. Sõiduviiside tehnika täiustamiseks sobib ka pikema harjutuskorra lõpuosa. Nimelt tunnetatakse just mõõduka väsimuse korral vaistlikult seda, kuidas sooritada hädavajalikke liigutusi ökonoomselt ja sujuvalt. Tunni alguses, puhanuna ei pruugi erinevus jõudu raiskava ja ökonoomse liikumise vahel nii tunnetatav olla. 7.3. Optimaalne liikumiskiirus. Uut harjutust sobib õppida teatud optimaalsel kiirusel ehk komfortkiirusel, nt. 2-4 m/s. Väikesel (1 m/s) kiirusel on paljusid harjutusi raske või võimatu sooritada. Optimaalselt suuremale kiirusele üle mines harjutuse raskus suureneb. Kiiruse
alistamatu jõud. Vabadus- kordub mõte inimese piiratud vabadusest, võimatusest oma saatust valida ja muuta. Et oma tahtmist saavutada, peabtegelane vastu hakkama, headusest lahti ütlema, isegi vägivalda kasutama, kuid kurjuse ja vägivallaga saavutatud vabadus on üürike. Tegelased- allegoorilised tähendused: ahv-kurjus, hobune-surm, aga ka Popi-laps. Eelistab nii mõnigi kord olendeid, kes pole mõistus- ja harjumuspärasest elust rikutud ning tajuvad maailma varjatud külgi vaistlikult paremini. 1901 "Siil" debüteerib, jutustus ilmub lastelehes 1903 "Hunt" novell, grotesksem, külaeluga seotud, põhineb tugevalt rahvapärimuslikel motiividel 1905 "Hingemaa" novell, revolutsiooni järelkaja, hauaplats. 1906. positiivne vastuvõtt. Puhta kriitilise realismi näide. 2-osaline. Kooliõpetaja 2 kohtumist vaese kandimehega, kes rentis mõisas maad. Tema suurimaks unistuseks saada oma maa läbiv motiiv. Lõpuks saabki haud 7 jalga pikk, 4 jalga lai. 1908 "Meri" värsspoeem
Kõne tempo katkendlik, kärsitu või väga Kõne tempo on keskmine või veidi aeglasem aeglane, kõhklev Kogu olek on loid, uimane või siis Olek on ergas, tähelepanelik, erksus püsib pealetükkiv, närvidele käiv pikema suhtlemise käigus ka Järjest rohkem on rõhutatud just mitteverbaalsete suhtlemisvahendite valdamist. Tavaelus toimib mitteverbaalne suhtlemine tahtmatult. Sama vaistlikult me seda ka "loeme". Oled ehk isegi olnud situatsioonis, kus tekib tunne, et suhtluspartner Kõige paremini kontrollime nägu, kõige rohkem infot valetab. Sõnad olid ju usutavad? Järelikult oli annavad seega hoopis jalad kehakeeles midagi, mis tekitas võõristust. Sellise situatsiooni puhul saab rääkida mittekongruentsusest suhtlemises.
Igaüks ei saa toimida ainult oma huvidest lähtuvalt, sest erinevate inimeste huvid võivad põrkuda. Individuaalegoist ei pruugi nõustuda, et moraali ülesandeks on konflikte lahendada, personaalegoist lihtsalt ei hooli sellest teadmisest. Eetilise egoismi kriitika Egoismi-eetika arvestab vaid oma heaoluga ning ei muretse järeltulevate põlvede pärast ("Pärast meid tulgu või veeuputus"). Enamiku inimeste jaoks on aga vaistlikult selge, et meil on kohustusi tuleviku inimeste ees, ehkki nad ei saa meile samaga vastata. Seega EI SAA egoismi-eetika olla piisav eetikateooria. Kokkuvõte · Egoist on see, toimib ainult omahuvist lähtuvalt. · Egoismi paradoks: egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda (teatud määral) altruistiks. · Tahan olla õnnelik, kuid selleks on vajalikud sõprus ja head suhted. See sisaldab aga ka teistest hoolimist ehk egoismist loobumist. 5
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taj...
vaenlased, sama siil krabas sabast kinni ja sõi ära rästiku. Teine oli sügisepoole, kui vilja võetakse, siis vili kuivatati parte peal, kogu aeg peab rehetoas, kus vilja kuivatati, olema tuli all. Kõik pere oli muudel talutöödel, siil oli üksi, tema elas rehetoas, siis üks viljahakkaidest kukkus alla. Kukkus tulele liiga lähedalt ja süttis põlema. Talu oleks maha põlenud, aga siil hakkas vaistlikult põlevat osa nihutama sselle kolde poole ja mittepõlevat eemale, nõnda esialgu päästis talu. Siis tuligi taluperemees kontrollima. ,,Hunt" jällegi ilmus Postimehes. Hästi käredast pakasest on juttu. On talv, hästi palju hunte, ja hundid sõid ära talude koerad, sest need olid ketis. Siin lugu sellest, kuidas üks koer oma elu eest võitleb ja hunt lõpuks üle tema pea hüppab ja kaevu kukub. Hunt ära upub, aga pererahvas hädas, sest kaev on ära solgitud.
Tegelikult ei ole sugugi selge, millal me üldse piirväärtusest täpselt rääkida tohime. Millised on tingimused selleks, et jada piirväärtus eksisteeriks? 310 Millal piirväärtus eksisteerib? piirväärtus ja pidevus Seni oleme rääkinud, mida piirväärtus vaistlikult tähendab ning kuidas temast mõtelda, kuid oleme hoidunud rangest matemaatilisest definitsioonist. Matemaatiliselt range definitsiooni kirjapanek ei ole küll hirmraske, kuid vajab tea- tavat täpsust ja tähelepanu – selleni jõuti alles 19. sajandil, just siis, kui romantism nõudis tundetäpsust. Järgnevalt üritamegi jada näitel vastata küsimusele: millal oleks mõistlik öelda, et piirväärtus eksisteerib, ning kuidas seda täpselt matemaatiliselt defineerida? Siin-
ja korraga on kõik teisiti: sõiduoskuse puudulikkus lõpetab puhul saab informatsiooni vastuvõttu ja tegevuskäsu and- ärganud rõõmu kurvalt. Kunst ei ole kiiresti sõita, selleks mist nii lähedalt ühendada, et vaheetappi (informatsiooni tuleb vaid rooli paremat käepidet pöörata. Kunst on sõita võrdlemine, otsustamine) polegi vaja. Sõidukit juhitakse vaistlikult, ilma võrdluse ja otsustamiseta. Otsustava täht- 284 285 j ülik informatsioon on ere valgusreklaam, vastusõitjate pimestavad esilaternad, mootorratta läikivate detailide pee-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
