Mõisahärra Kremer sai Mariga tuttavaks, kui neid esmakordselt mõisas aknaid pesemas käis. Peale kerget vestlust jäi Mari härrale meelde enda lapselikkuse poolest. Teda poleks tohtinud veel naiseks nimetada, kuigi vanust oli piisavalt. Seda just seetõttu, et Mari pakatas lapselikust energiast ning oli naiivsevõitu. Saks haudus välja paraja vahetuskauba, mis pidi talle tüdruku seltsiliseks saama, andes taluperemehe kanda Mäeküla piimad, mis pidid tagama rikkuse. Rikkusest hoolis eelmainitud taluperemees, Prillup, väga. Tema pidas vahetuskaupa mõistlikuks, sisse oli vaja rääkida vaid perenaine. Vanasõna ,,Alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama" käib selle teose kohta. Nimelt ei olnud Maril mingisugusti kavatust hakata käima õhtuti mõisa. Lõpuks nii aga juhtus. Prillup polnud lõpptulemusega mitte üks teps rahul ning oli kõigeks valmis, et neiu jääks ikkagi koduperenaiseks talle, emaks lastele. Sellest käis ta
Ta peab lihtsalt leidma selle, mis teda huvitab, kik muu vib krvale jtta. Mr. Antolini puudutab HOldeni pead, kui poiss magab. Holden hakkab kartma, et tema petaja on homo ja laseb tema juurest kiiresti jalga. Hiljem hakkab ta mtlema, et vib-olla ta siiski eksis. 5) Holdeni vanem vend oli D.B. Ta oli olnud lhijuttude kirjutaja, kuid hiljem lks Hollywoodi ja hakkas kirjutama filmide jaoks. Holdenile ei meeldinud see ldse. Holdeni noorem vend oli Allie, kes oli mni aasta tagasi surnud. Holden hoolis oma nooremast vennast vga ja tundis temast puudust 6)Ma arvan, et Holden tahtis tudna armastust, aga polnud seda veel tundnud. Tal oli kll olnud mni tdruksber,aga ta polnud nendega eriti kaua suhelnud. Kuna talle ei meeldinud vltsid tunded siis ta ootas seda iget. Ta mistis hukka Stradlaterit ja Ackleyt,kes tenoliselt valetasid oma kogemuste kohta tdrukutega, kuid ta ise ei suutnud ega soovinud siiski tdrukutega kaugemale minna. Isegi kui talle saadeti tuppa
Tegelase analüüs Advotja Romanovna Raskolnikovi õde Dunja oli just see, kes hoolis üle kõige oma vennast ja armastas teda tingimusteta. Ta oli tema nimel valmis kõigeks, ka ei kõigutanud see, et oma venna nimel ise õnnetu olla ja teha kõik, et vaid viimane saaks hariduse ja elaks head elu. Ka ei kõigutanud teda seegi, et venna heaks minna mehele kõigest raha pärast. Kogu oma õnn kõrvale jätta ja tegutseda vaid ühe õilsa eesmärgi nimel et vend saaks endale lubada kooli lõpetamist ning teda igal moel rahaliselt toetada.
ning ärgates oli Morgan haiglas. Raamat lõppes siiski hästi. Tuli välja, et Spartacus oli nende pättidega seotud, sest ostis neilt veidi narkootikume. Morgan sai täiesti terveks ja kõik austasd edaspidi teda . Tegelaste iseloomustused Morgan Tegeles võistluskunstidega, oli pidevalt oma venna varjus. Kusjuures Spartacus (Morgani kaksikvend) oli temast mõned minutid vanem ja too mõnitas teda pidevalt väikevennaks. Morgan hoolis väga Laurast. Tema parim sõber oli Robin. Morgan hoolis teistest rohkem, oli vaikne ning õppeaine, milles ta kõige tugevam oli, on keemia. Spartacus Uhke, hoolis väga oma mainest. Sebis erinevate tüdrukutega, kuid tema enda pruut oli Margaret. Muutis tihti oma seongut ja oli igati populaarne. Käis muusikakoolis ja mängis klaverit. Robin Morgani parim sõber. Väga humoorikas ja jutukas poiss. Samas aga ta hoolis paljudest. Tegeles koos Morganiga võistluskunstidega.
2. Teose probleemistik ja ideestik Üldiseks probleemiks on tõe ja õiguse otsimine (Antud teoses kahe talupere omavahelistest tülidest) Võitlus maaga kestab igavesti Rikkuse näitamine 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Andres Oli tubli töötegija maamees. Ta ei olnud oma naise suhtes vägivaldne (teda ajas närvi, et tagapere peremees oma naist peksis ja halvasti kohtles) ning hoolis temast (sai aru, et Krõõt on mittu aastat töötamisest ning lapsekasvatamisest väga väsinud) Ta ei saanud pahaseks, kui Krõõdal sündis tütar (kuigi ta väga lootis) vaid ütles, et neil on aega ka poegi saada See näitas, et Andrese jaoks ei olnud Krõõt lihtsalt mingi objekt ning hoolis temast. Andres oli armukade (ta sai pahaseks, kui peremees ütles, et ta naisel on kena hele hääl, mida võikski kuulama jääda) Ta kuulas nõuandeid,
Tööleht ,, Isa Goriot ,, Nimi: Mis meeldis Mis ei meeldinud Rastignac Tal oli hea süda, hoolis härra Et, hea edu ja kindla tuleviku Goriotist väga nimel ta hakkas suhtlema kõrgseltskonnaga , samal ajal jättis selle nimel ka kooli pooleli (harva hakkas käima
elu nimel. Teisest küljest ei olnud tema käitumine inimlik. Peale pikka arutlemist jõudsin selgusele, et ta ei teinud õieti. Esiteks, oma perekonna hülgamist ei õigusta miski. Ta oli küll meeletult armunud Hansu ja see ajendas teda niimoodi otsustama, kuid ükski inimene ei tohiks armastusest nii ebainimlikke tegusid teha. Perekond on kõige väärtuslikum meie elus. Oma ema ja isa oli ta juba kaotanud, nüüd kaotas ka lihase õe, kes temast väga hoolis. Aga armastus oli teinud Aliide pimedaks ja tundeid jätkus vaid Hansu jaoks. Ma usun, et kui ta oleks vähemalt üritanud, oleks ta suutnud seda kinnisideed alla suruda ja leppinud olukorraga, et tema õde ja Hans olid õnnelikult abielus. Teiseks oli Aliide andestamatult omakasupüüdlik. Ta abiellus Martiniga vaid selleks, et elada turvaliselt. Ka turvalisus maksab midagi, aga mitte teise inimese tundeid. Hea on, et
Raha, inimene ja inimsuhted Kauka Jumalas Mogri Märt oli väga ahne ning hoolis ainult rahast. Ta kohtles oma alamaid halvasti ja nõudis kõigilt võlgu ja raha. Võlgu andis väga suure intressiga. Mogri Märt oli vastu oma poja abielule tööka, kuid vaese Leenaga. Ta ütles pojale, et kas too tahab sama viga teha, mis temagi. Vaatamata sellele, et Mogri Märt oma poja abielu vastu oli, noor Märt siiski abiellus Leenaga, mille peale isa nad nende talust välja ajas. Ta ei lubanud ka oma tütrel olla tema armastatud mehega(Peetriga) ning tõukas tütre perekonnast välja
konkreetset iseloomjoont, mis peaks olemas olema keskmise inimese jaoks. Arutle, kuidas ja mil viisil need iseloomujooned esinevad eelloetletud tegelastel. Iga inimene peaks olema: armastav, hooliv, aus, südamlik ja abivalmis. Anna puhul olid need kõik iseloomujooned olemas. Ta oli nii lihtne oma imearmsate heledate juustega ja siniste silmadega. Ta armastas oma meest, aga kui kohtus Vronskiga siis tunded kadusid ja jättis oma mehe maha. Hooliv, ta siiski hoolis oma pojast kuigi ta loobus hiljem temast, aga ta ei suutnud leppida sellega. Anna oli igati aus inimene, ta ütles seda mida mõtles ja ei valetanud.Ta ütles oma mehele kohe otse, kui mees temalt küsis kas ta armastab Vronskit jaatavalt. Südamlik, ta ei suutnud petta külmavereliselt, tema kirglik tunne polnud suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus,mis tegi tema elu Kareniniga võimatuks.Ta oli tundeline naine. Kui ta
peaasi et toit oli laual ning katus peakohal. Võrreldes teiste inimestega oli Hamlet suur erand, ta oli ennekõike humanist, kellele ei mahtunud pähe miks inimesed sedasi käituma peavad. Ta vihkas nii oma isa mõrvarit, oma enda ema ning kogu elanikkonda. Reeturlikkus muutis trastiliselt mehe iseloomu, Hamletis oli saanud ülbe ja rahutu inimene. Iga uus pettumus muutis Hamletit tugevamaks ning viis noore printsi hullumise äärele. Getrud armastas ja hoolis oma pojast, kuid jäi siiski Claudiuse sabarakuks, isegi nuhkimine Hamleti plaanides oli tema arust mõistlik. Hamlet hoolis väga oma perekonnast, kuid isegi perekond vedas teda alt. Nagu alati on suure valitsejaga kaasas käinud perekond, kui kindel seljatagune. Hamleti mõtetes ei olnud perekonda ega ustavaid isikuid, mis muudab mõtte ideaalsest valitsejast olematuks. Hamletist oleks saanud suursugune väejuht või poliitik, kuid mitte ainuvalitseja.
paljud teisedki ja tee ja ta hakkas teisi pingutas väga, et võimalusi otsima. ülikoolis hästi läheks. Välimus muutus vaese Ta lootis nii endale edu õpilase omast peeneks ja hea tuleviku ülemkihi noormeheks. kindlustada. Õpingutele enam eriti tähelepanu ei pööranud. Suhted perekonnga Pere hoolis temast väga. Ka Rastignac hoolis Nad tegid kõik, et oma perest, kuid siiski Rastignac saaks Pariisis küsis ta neilt raha juurde ülikoolis käia, kuigi see kui tal oli vaja uusi tähendas nende jaoks riideid osta, kuigi ta niigi raske majandusliku teadis kui raske neil on olukorra veelgi ja et nad saadavad talle raskemaks muutmist. saata vaid oma viimsed
usalduse ning läheduse enda ja õe vahel. Aliide on väga omakasupüüdlik inimene. Ta abiellus kommunisti Martin Truuga vaid selleks, et tagada endale turvalisem elu: võttis omaks kommunistliku maailmavaate, töötas valitsuse heaks, säilitas head suhted võimuga. Aliide ei armastanud oma meest, vaid mängis tema tunnetega: Martin armastas oma naist väga, kuid Aliidelt vastuarmastust ta ei saanud. Kannatas ka nende tütar, Talvi, kellega Aliide ühist keelt ei leidnud. Ainult isa hoolis tütrest tõeliselt, isegi söötmas käis last kodus ise, sest Aliide seda ei osanud. Aliide on kurjategija, sest ta tappis oma armastatu. Aliide tahtis aidata Hansul linna minna, et mees ennast enam konkus varjama ei peaks, kuid Hans läks ikkagi metsa. Saanud haarangus vigastada, pöördus mees koju tagasi. Kuid kui Aliide leidis Hansu päeviku ning sai teada, et Hans pole kunagi hinnanud Aliide tegusid, toppis ta mehe konkusse, sulges õhuaugud ning jättis Hansu surema
Norimisest ei saanud otseselt ta aru, sest ta oli kurt, aga kui naerdi tema üle, siis ta muutus vihaseks. Leiti alati uusi vigu, mille üle naerda. Eriti palju nalju pakkus rahavel see, kui quasimodot piinati. N: Mõne minuti järel laskis Quasimodo meeleheitliku pilgu üle rahva käia ja hüüdis ,,Juua!" Kõik plahvatasid naerma. , ,,teie olete päikesekiir, kastetilk, linnulaul!" Armastus Armastus: ainuke inimene kellest quasimodo hoolis ja armastas oli mustlastüdruk esmeralda. Võiks öelda ,et esmeralda ja quasimodo tunded oli vastastikune, esmeralda armastas quasimodot kui sõpra, mitte kui meest. Quasimodo armastas esmeraldat kogu südamest. N: Kui te kord tahaksite , et ma alla hüppaksin , siis poleks teil tarvis öelda ühtegi sõna, piisab vaid ühest pilgust. Saatus SAATUS: Saatus oli kurb
Ta oli kalaõnneta juba üle neljakümne päeva. 2. Vanamees näeb unes Aafrikat- valgeid randu ja sügavsinist merd, kus ta poisipõlves käis. Ta ei näinud unes jõukatsumisi, naisi ega oma naist, sest ta oli juba vana ja igatses ainult Aafrikat, õnne ning rahu. 3. Vanamees ei söö hommikul, joob ainult kohvi ning sellest peab talle vähese söögiisu tõttu õhtuni piisama. 4. Meri ja naised on mõlemad tormilised, ettearvamatud ning samas ilusad. Meri meenutab talle naist, sest ta hoolis oma naisest samamoodi nagu hiljem hoolis merest. 5. Vanamees kasutab kilpkonni toiduna ning kilpkonnaliha on teinud ta tugevaks. 6. Kala näkkab kui ritv järsult alla nõksatab, kuid seda ei juhtunud tihti. Vanamees teadis kohe, kes ridva otsas on või kus see kinni on jäänud. Üks asi oli kala tõmme, kui oli lootust, et näkkab. Teine asi oli raskus, mis tekkis kui kala näkanud oli. 7. Kõige kurvem lugu: Ükskord sai mees kahest kalast ühe- isane ja emane. Isane laseb emase alati
Kui tütred olid õnnelikud, oli seda ka Goriot. Ta arvas, et tütred armastavad teda ka kogu hingest ja isegi ühel päeval võtavad veel enda juurde elama, kuid nii see ei olnud. Kuna elu pansionaadis muutus aina viletsamaks, siis hakkas mehe tervis kannatama ja elu hakkas lõpule tiksuma. Kuigi Delphine näitas üles kerget hoolivust, polnud ka teda, kui isa oli suremas. Mõlemad tütred olid hõivatud oma glamuurse eluga. Ainus, kes Goriost hoolis oli tema naaber, noor juuratudeng Eugene de Rastignac, kes mõistis kui tore mees Goriot on. Ta toetas Goriot'i ja rääkis talle lugusid tema tütrest Delphine'st, keda Eugene armastas. Goriot sõbrunes Eugene'ga ruttu ja mõlemad jäid kokku kuni Goriot'i surmani. Siinkohal võikski arvata, et veidikene õnne tõi Goriot ellu noor Rastignac, kes temast hoolis. Rastignac oli talle kui poja eest ja Goriot oli temale isa eest. Goriot suri küll südamevalus, kuid ta teadis, et vähemalt
peitunud kuristiku eest. Selline kujutlus tekkis tal Robert Burnsi värsse valesti kuuldes. 7. Too näiteid ja selgita, kellest Holden lugu pidas. Ainukesed, kellest ta lugu pidas, olid tema õde ja surnud vend(suri leukeemiasse). Üldiselt võiks öelda, et lapsed sest nad olid süütud, siirad ja loomulikud. See, et ta tahab olla püüdja rukkipõllul, näitab juba seda, et ta väga hoolis lastest ja soovis neid kaitsta suureks saamise eest, kuna Holdeni arvates oli see maailma täis valu ja koledusi. 8. Mida Holden põlgas ja vihkas, põhjenda, too näiteid?! Tema arvates olid täiskasvanud inimesed võltsid ja silmakirjalikud ja ei mõista elus olulisi asju. Näiteks ei meeldinud temale õpetaja ja klassikaaslaste vaenulik suhtumine poissi, kes rääkis kõnekunsti tunnis siiralt ja südamest. Aga ta sai siiski halva hinde, kuna ta kaldus teemast kõrvale
Andrese plussid: · Ei käinud nii tihti kõrtsis joomas kui Pearu · Soovis lastele paremat tulevikku, rabades võimalikult palju tööd · Suutis andestada (ka Pearule lk. 142) · Polnud nii kiuslik · Sai sulastega küllalt hästi läbi · Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga (lk. 149-150) Miinused: · Kodus oli (peale Krõõda surma) liialt tõsine õhkkond · Otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks Pearu plussid: · Ei võtnud elu nii tõsiselt · Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema · Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes · Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik (lk.31 all) Miinused: · Tülitses sulastega (nt. Jaagup lk. 137 täitsa all lk.138 ja edasi ka)
5.)Autor tahtis selle raamatuga nidata inimestele missugune neb nooruki elu noore vaatevinklist. Et noored unistavad vabast ja lihtsast elust, tahavad eemal olla tsivilisatsioonist ja eelkige "nnetud" tiskasvanute ja nende vltsist maailmast, kus kneldakse ainult rahast , aust ja vimust. 6.) Holden Caugfield. Ta oli 16 aastane noormees ,keda ajas kik kima. Talle ei meeldinud koolis kia , talle ei meeldinud vanemad. Ta oli hea vljangemisega poiss, kellel polnud vinne. Ta hoolis vga vikestest lastest ja sai oma ega vga hsti lbi. Ajaloo petaja Mr.Spencer. Mr. Spencer on vga vana ja ei paindunud hsti. Ta hoolis vga Holdenist ,muretses tema kekigu prast. Ta tahtsi teda mida Holden oma tulevikust arvab ja kas ta vanematele juba rkis, et ta vlja visati. Phoebe. Ta oli Holdeni noorem de , kes oli oma ea kohta vga tark. Ta sai Holdeniga vga hsti lbi. Holden tles oma e kohta "Mu de on vga ilus ja tark , mina olen meie peres ainuke tuhm tegelane". Robert Acley.
,,Raha inimene ja inimsuhted" Maailmas on väga erinevad inimesed, mõned on vaesemad ja mõned rikkamad. Vaesemad ihkavad sellist elu, kus neil on palju raha, kuid päris tihti pole see võimalik. Öeldakse, et raha valitseb inimese mõtteid. Kitzbergi näidend ,,Kauka Jumal" jutustabki just sellest kuidas peategelane Mogri Märt oli väga ahne ja hoolis ainult rahast. Ta kohtles veidi vaesemaid halvasti ning kui andis raha laenuks, siis nõudis poole rohkem tagasi. See käitumine oli teiste suhtes ebaõiglane, et Mogri Märt nõnda raha röövis. Üks oli Masa Ants, kes oli pikka aega Mogri Märdile võlgu. Sellest said ka teised aru, kuid teadsid, et ei tasu vastu hakata, kuna talle ei läinud teised eriti korda. Leena oli väga töökas, kuid vaene. Noorem Märt soovis temaga abielluda, kuna armastas teda väga
Väga palju tema maailmavaatest jõuab lugejani tema mõtete ja tunnete kirjeldusest. Samuti annad olustik ja tema korter, kus noormees elab, edasi seda tülpimust vaesust ja nälga, mida näeme Raskolnikovi hinges. Ma arvan, et ka need unenäo kirjeldused andsid mingi teise vaatepunkti või kuidagi avasid teda lugejale paremini. Razumihhin: Ta oli väimuselt ilmekas: pikk, kõhn, habe ajamata, mustad juuksed. Ta oli alati äärmiselt rõõmus ja seltsiv. Ta oli ka abilvalmis ning hoolis oma sõpradst näiteks siis, kui Raskolnikov oli haige, hoolitses Razumihhin tema eest. Ta nägi vaeva ka sellega, et Raskolnikovile korralikud riided selga saada ning esimesel korral, kui Raskolnikov tema juurde läks, oli koheselt valmis sõpra rahamures aitama, kuigi olid tal ka siis oma kasud mängus. Ta oli selline lihtne noormees, kellega ei olenud raske suhelda ja teda mõistet kergelt erinevalt Raskolnikovist. Ta polnud rumal ning tal oli teatav jõumehe kuulsus.( Lk 52 )Tema oli samuti
Manolini muretses, et vanamees sööks ja puhkaks ning et tal riideid oleks, ta tõi vanamehele sooja toitu. Päevadel, kui Santiago merel oli, käis Manolini iga hommik tema hüti juures vaatamas, kas vanamees on koju tulnud. Merel olles, soovis Santiago mitu korda, et poiss temaga seal oleks. 5. Selgitage, milline roll on teoses kõrvaltegelastel. Teoses ei ole palju kõrvaltegelasi. Peamisteks kõrvaltegelasteks on Manolini ja meri/kala. Manolini karakter näitab vanamehe abitut poolt. Poiss hoolis vanamehest väga ning ka vanamees hoolis poisist. Manolini aitas Santiagot ja käis tal abiks, ta muretses, et vanamees söönud oleks, et tal riided oleksid, muretses tema tervise pärast. See kõik tõi välja, kui abitu Santiago oli. Teine suur loo mõjutaja on meri/kala. Suurema osa teosest veetis Santiago merel, seal toimus enamus tegevusest, see näitas vanamehe iseseisvat ja tugevat poolt. Ta oli merel väga vapper ja tugev, ta pidi seal palju kannatama ja lahendusi leidma ning
Kes oli ja mida tegi? 1. Louis XVI Prantsusmaa kuningas (18saj), hoolis lõbustustest 2. Napoléon Bonaparte edukas prantsuse väejuht, konsul, riigimees 3. Jean Paul Marat radikaalse suuna esindaja Dateeri! 1. Napoleon kuulutab end keisriks - 1804 2. Prantsuse Vabariigi väljakuulutamine 22 sept 1792 3. Louis XVI hukkamine 21 jaan 1793 4. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon august 1789 Seleta mõisted 1. föderaalvõim tugev keskvõim (Ameerikas) 2. generaalstaadid seisuste esinduskogu Prantsusmaal 3
Krõõt oli särasilmne ja rõõmus, kuid perenaiseks olemine ning raske töö röövised selle temalt. Nüüd oli ta kurvameelne, kuid leebe ja malbe, nii et ta meeldis kõigile, tema leebus ja siirus mõjusid hästi kõigile inimestele. Isegi Oru Pearule, kes kadestas Andrest tema naise pärast ja soovis, et temagi naine oleks samasugune olnud. Mari oli välimuselt perenaiselikum, matsakad tugevad jalad ja tööd tegi ta kõvasti. Ta oli heasüdamlik ja vastutulelik. Hoolis krõõdast väga ning võttis ta lapsed enda hoole alla ja armastas neid nagu oma lapsi. Ta oli väga rõõmsameelne, tervate ütlemistega ning armastas nalja teha. Vähemalt seni, kuni sai Vargamäe perenaiseks. Andres oli nii Krõõda kui ka Mari suhtes ükskõikne. Ainult, et Marit ta võrdles pidevalt Krõõdaga, nagu oleks viimane temast parem olnud. Mari sa Andrese käest peksa, kuid Krõõt mitte.
allaheitlikust. Teda oli eluaeg keegi kamandanud ja nii võttis ta omaks ka ahv Huhuu käskudele allumise Minu meelest sümboliseeris Popi kergesti alluvat inimest, kes ei suuda enda sõna maksma panna ning selle asemel, et kord majja lüüa, talub ta pigem alandusi. Huhuu on jälle sümboliks liiderlikusele ning rumalusele. Huhuu väga äkiline, võimutsev ning kohati tige ja jõhker. Ta hoolis Popis, kuid ta tegi seda veidral, veidi kalgil ja tujukal moel. Huhuu sümboliseerib väga konkureerivat ning võimutsevat inimest, kes surub enda tahtmist peale, hoolimata sellest, kas teine kannatab või mitte. Tuglas kasutab oma novellis palju sümboleid. Sümbolite pinnale olid viidud tegelased, kes kehastasid inimloomu ühte omadust. Põhimõtteliselt oli see justkui hea ja enesekeskse inimese vahelise suhte iseloomustus.
Pal-tänava poisid Janno Valtin Raamatu autor ja ilmumisaeg Ferenc Molnar 1971 Raamatu tegelased ja iseloomustus Erno Nemecsek- väike, valgepäine, tundis, reamees, julge, aus, vapper Gereb- paha poiss, ässitaja, reetur. Csele- elegante moenarr, hoolis oma riietest, oli alati puhas, hoolikas, vapper kambamees. Härra Csetneky- pealinna ametnik, külmavereline, uhkustaja. Sündmuskoht Ungaris, Budapesti äärelinnas Palju ehitamatta maatükke Viis-kuuskümmend kitsast tänavat Sisukokkuvõte Kirjeldatakse kahte poiste kampa. Pal-tänava poisid loosid oma Kitiühingu. Nad kantsid puna-rohelisi mütse. Põhiline kogumispaik oli krunt, mis oli lõpetamata maatükk. Teine
Ta on emotsionaalne inimlike tunnetega (seda võib järeldada sellest, kuidas ta hoolitses väikese Riia eest, ta tegi kõneluse Juulaga enne surma, ta soovis, et tema tütar maetaks pühitsetud mulda). Ants oli rohkem patuoinas, ta õpetas Jürkat valetama. Ta oli ahne ja omakasupüüdlik, raha ja materiaalsed väärtused olid tema jaoks väga tähtsad. Ants oli lihtsalt üheplaanilisem. Tema eluväärtused olid väga kesised. Ta lihtsalt hoolis ainult iseendast ja oma rikkusest. Ants on nutikas ja kaval. 4. Jürka oli töötamise poolest väga visa, ta rabas korraga nii enda kui ka Antsu heaks tööd teha. Ta oli valmis enda tuleviku nimel vaeva nägema ja ta ei teinud selles suhtes mingeid ,,hinnaalandusi". Ants oli kasuahne ja pahatahtlik ning andis Jürkale üha rohkem ja rohkem tööd rassida. Jürka tahtis Antsu igasuguste asjade näol põrgusse saata ning seetõttu tegi ta isegi oodatust rohkem tööd
Kuidas elad, Ann? Aidi Vallik Probleemid Leidis ema päeviku Põgenes kodust, Reena suvilasse Sauna põlemine Olegi kadumine, uppumine Lühikokkuvõte Ann leiab ema päeviku, seepeale solvub ema peale ja otsustab kodust põgeneda. Reena lubab tal olla oma vanaisa suvilas. Anni suvailasoleku ajal hoiab ema tal silma koguaeg peal vana tuttava Villemi kaudu. Suvilasse tulevad inimesed, kes seal pidu panevad ja selle käigus põleb maha saun. Saab surma, jääb kadunuks üks inimene, Oleg. Peale seda otsustab Ann koju tagasi minna, Villem viib ta ära. Enne koju minemist saab ta, aga teada, et ema on tal koguaeg silma peal hoidnud. Tegelased Ann Kerli Rita Rita vend Kärts e. Anni ema Evelyn Anni isa Juss Reena Oleg Kätlin Timo Villem Artur Siim Peategelases iseloomustus Õppis hästi Vihkas valetamist Hoolis sõpradest Solvus kergest...
kadunuks üks inimene, Oleg. Peale seda otsustab Ann koju tagasi minna, Villem viib ta ära. Enne koju minemist saab ta, aga teada, et ema on tal koguaeg silma peal hoidnud. Tegelased Ann Kerli Rita Rita vend Kärts e. Anni ema Evelyn Anni isa Juss Reena Oleg Kätlin Timo Villem Artur Siim Peategelases iseloomustus Õppis hästi Vihkas valetamist Hoolis sõpradest Solvus kergesti Usaldas sõpru Andis järele pealekäimisele Oskas hinnata sõpru Autorist Sündinud 11. mai 1971 Esimesed luuletused ilmusid tal ajakirjades Vikerkaar ja Noorus Töötas ka õpetajana Praeguseks on tal ilmunud 4 luulekogu Tema tuntuim raamat on Kuidas elad, Ann..? Minu arvamus Soovitan kõigil lugeda raamatut
maailmavaated on erinevad mille tõttu tekivad ka konfliktid . Vahepeal tuleks lihtsalt neid ära kuulata ning neile toeks olla . Kui olla lapsele halvaks eeskujuks , siis võib laps järgida sind oma tulevases elus , samas aga võib ta käituda täpselt vastupidi . Muidugi on võimalik , et saadakse isa käitumisest aru alles kui ollakse ise isa . Siiski tahaksin ma olla isa , kellest jääks mu lastele mälestus kui heast isast , kes neist hoolis ja kindlustas neile meeldejääva lapsepõlve ning aitas neid sammuda edasi oma eduredelil , samas ka sellena , kes rasketel hetkedel ei lasknud alla anda ja andis lootus . Kui mõelda sellele , et mida teeksin mina teisiti kui minu isa , siis ma ei oska öelda . Minu jaoks on mu isa piisavalt minuga tegelenud , peale selle on mul head mälestused lapsepõlvest , kuna väiksemana olin ma vägagi palju isaga koos . Muidugi on ta mind piisavalt keelanud ning see on mulle praegusel
Vanamees nägi unes lõvisid. Peategelasteks olid vanamees ja poiss ning kõrvaltegelasteks kalurid, Terrassi peremees ja turistid. Vanamehe nini oli Santiago. Ta oli kõhn ja kuivetu ning tal olid kukla all kaelal sügavad kurrud. Healoomuline nahakasvaja pruunid laigud katsid põski. Laigud ulatusid kaelani välja ja käed olid sügavaid arme täis. Kõik tema juures oli vana, kõik peale silmade. Ja silmad olid merevärvi ja nende pilk oli rõõmus ning alistamatu. Vanamees hoolis poisist väga ja nad olid palju aega koos veetnud ning üksteisele ühtteist õpetanud. Poisi nimi oli Manolin. Ta oli noor poiss, kellele meeldis väga kala püüda. Ta hoolis vanamehest samapalju kui Santiago temast. Huvitavaid tsitaate: Vanamees: ,,Õnnel on sada nägu ja kes tema alati ära tunneb ?" Vanamees: ,,Hea meelega ostaksin natukese õnne, kui oleks mõni koht, kus seda müüdakse." Vanamees: ,,Inimest saab hävitada, aga mitte alistuma sundida."
tööga. Lõpuks oma raha tütardele andes kaotas ta kõik, seetõttu oli ka üksik. Ta poleks üksik kui oleks andnud raha peale oma surma tütardele, kuid tema jaoks oli tütarde heaolu palju tähtsam kui ta ise. Tütred ei tulnud isegi isa surivoodile kuigi isa oli nende heaks nii palju teinud. Rastignaci jaoks oli peamine raha ja jõukus. Ta üritas kõiki võimalusi kasutades pääseda kõrgklassi hulka ja saavutada varalist heaolu. Samuti oli ta inimene kes hoolis ka teistest. Ta üritas kõigest väest viia tütred Gorioti surivoodile. Isegi oma vara mis ta oli nii raskelt kätte saanud , andis ta lõpuks Gorioti matuste jaoks. Rastignac oli ainuke kes käis Gorioti matustel ja leinas teda.
turvatunne ning normaalne elatustasu. Heaolumaailmas tekkisid 1970. aastatel suured kriisid, need sundisid arenenud tööstusriike otsima uusi energiasäästlikke tootmisvõimalusi. Inimesed hakkasid rohkem uusi assju leiutama, ning tekkisid infoühiskonnad. Tähtsaks muutus ka majanduslik lõimumine. Minu meelest oli kommunistliku maailma ja heaolumaailma suurimaks erinevuseks see, et esimene ei hoolinud nii väga oma rahvast. Heaolumaailm aga just hoolis oma oma rahvast ja tegi kõik mis võimalik et inimestel oleks hea elu. Kommunistlik maailm tegi teisi riike maha, et sinna ei läheks inimesi elama teistest riikidest. Laura Raid 9.kl
Hektori hukku. missugune: ennastohverdav, osav võitleja, kindlameelne , kartmatu. Nestor kes?: väejuht tegevused: otsib olukorrast väljapääsu missugune: tark Troojalased: ( väärtus – lahkunud tuleb väärikalt matta) Hektor kes?: sangar, trooja kuninga poeg tegevused: hüvastijätt oma naisega, tapab Patroklose, hukkub võitluses Achilleusega missugune: kindel, julge, kartmatu, inimlik, hea valitseja, lepib olukorraga, hoolis perest Andromache kes?: Hektori naine tegevused: saatis mehe sõtta, hoolitsev perenaine, lohutamatu lesk missugune: truu
Romaani peategelased on Prillup, Mari, Kremer. Prillup tahab väga rikkaks ja tähtsaks meheks saada. Mari on Prillupi naine ja on üsna jonnakas ning isepäine. Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaks just noorust ja värskust, et vältida kibestumis tunde tekkimist. Tõnu Prillup on primitiivse hingeeluga "orangutaja", see tähendab seda, et Prillup on algeline inimene. Tema käitumine ja teod on väga rumalad. Ta ei teadnud, et tuleks hoolida abikaasast, tema hoolis vaid varast.Hiljem küll taipas, et armastus ja abikaasa on väärtused, mida tuleks hoida, kuid siis oli juba hilja. Kuna Prillup tahab rikkaks saada siis näeb ta Marit vaid vahendina selle saavutamisel. Prillupi traagika põhjuseks on see, et ta tahabrikkaks saada ning teeb tehingu rikka Kremeriga. Ta andis oma naist rikkurile kasutada, kuid pärast hakkab seda kahetsema. Ta satub suurde masendusse ning hakkab jooma ja hiljem sureb. Kremer on amoraalne mõisnik. Selle lausega on
Hea südamega, hooliv, kes käitus nii taktitundeliselt kui ka ennastohverdavalt. 2. Birgit Rahi Üks peategelasi. Tehvani ja Marianne tütar. Ta juhtus olema juhuslikult oma pärisisa klassis. Alguses varjati tema eest, kes on tema isa. Tal oli pidevalt kooliga/koolis probleeme. Teda taheti saata Kaagvere eriinternaatkooli. 3. Eneli Tehvani naine, tema teine armastus. Kes varises kaupluses kokku ja kes hiljem haiglas suri. Ja kellest Tehvan väga hoolis, Tehvan külastas Eneli hauda üsna tihti. 4. Marianne Rahi Tehvani vana armastus.. enne Enelit. Birgiti ema. Hoidis oma tütart. Üritas teda erikoolist päästa. Käskis Tehvanil Birgitit koolis jälgida ja teda pahandustest eemale hoida. 5. Harri Tehvani esimene tuttav/sõber uues koolis ning Tehvani töökaaslane(õpetaja), kellega Tehvan suhtles kõige rohkem. 6. Valve Tehvani esimene tuttav/sõber uues koolis ning Tehvani töökaaslane(õpetaja). 7
Samuti ei lubanud ta olla oma tütrel armastatud mehega, ning ajas ka nemad perekonnast välja. Ta arvas, et kui tal on raha millega kaasneb võimu on ta kõikvõimas ning tugev, kuid tegelikult sisimas oli ta nõrk. Märt isegi ei toetanud oma lapsi ega naist rahaliselt, kuna ta oli lihtsalt nii tujukas ja ahne. Märt ei kiitnud heaks midagi mida tema lapsed tegid ega kedagi kellega nad suhtlesid. Ta ei hoolinud oma lähedastest, ta ainult mõtles iseendale. Peale iseenda hoolimise, hoolis ta ainult rahast. Naine, kes oli tema kõrval mitmeid aastaid olnud oli mehe tegude pärast meeleheitel. Lapsed kes väga vajasid isa õnnistust pere alustamiseks, ei saanud seda ning see viis neid tegema äärmuslikke tegusid mis ei lõppenud kõige paremini. Ainus mida Märt mõistis oli see, et ta oli palju raha ning et rohkemat tal vaja polnudki. Kuid rahaga ei saa osta ei õnne ega ka armastust.
Aigi Vallik Kuidas elad, Ann ? Tegelased Peategelane: Ann Kees Anni ema: Kärt (Kärtsu) Anni kasuisa: Ants Anni isa: Kristjan Kõrvaltegelased: Kätlin, Reena, Rita, Timo, Siim, Artur, Villem, Kristel, Kerli, Evelyn, Anti, Oleg, Rein, Tom, Gregor, Marten Silva Peategelane Ann Kees 14-aastane Õppis hästi Meeldis lugeda Vihkas valetamist Hoolis sõpradest Solvus kergesti Andis kergesti järele Peateema Probleemid: Tülid vanematega Anni ema ei rääkinud Annile, kuidas ta noorena elas Reena vanaisa majja minemine Rita ja ta venna ning venna sõprade Reena suvilas viibimine Joomine ja suitsetamine Sauna põlemine Olegi uppumine (või kadumine) Sisu kokkuvõtte Tegevusaeg Paar nädalat enne kooli lõppu Tegevuskoht Reena vanaisa majas Võsul
Eugene kohta võime öelda, et ta oli vaatamata oma noorele eale väga hea inimestetundja ning see tagaski talle edu. Tolleaegsed ühiskonnakihid jagunevad laias laastus kaheks: inimesed, kes väärtustavad vaid perekondlikke väärtusi ning oma lähedasi ja teised, kes hindavad materiaalset varandust. Rastignac jäi nende kahe ühiskonnakihi vahele, väärtustades võrdselt nii raha kui ka armastust. Eugene de Rastignacil oli hea süda. Pean lugu sellest, et ta hoolis härra Goriot'ist väga ning ta sai aru kui ebaõiglased on tütred isa vastu olnud. Kuid mööda ei saa vaadata tõsiasjast, et raha nimel oleme valmis ennast muutma, siiski saame alles hiljem sellest aru.
Alla'i anna! Mitte'i anna! Kas või tükk küljest, aga ei anna!" Isana oli ta nõudlik, eriti poegade suhtes. Oli vaja pidevalt tööd teha.Lapse kasvatamine kuulus naise kohustuste hulka.Tsitaat mida Andres ütles ,,Tee tööd ja näe vaeva siis tuleb ka armastus". Abikaasana ei pööranud ta piisavalt tähelepanu oma naisele/naistele ja jättis nad unarusse, ning muretses pidevalt oma põllumaa pärast. Sundis naist tegema pidevalt tööd, aga samas hoolis ta temast väga. Peale Krõõda surma oli ta rohkem hoolivam uue naise Mari suhtes, eks see oli ka pisut süütundest.Aga ajapikku jättis ta ka Mari unarusse.Andrese öeldu Krõõdale ,,Jook toobrisse tee õues valmis ja veeämber pole ju nii raske, et teda üle ju ei jäksa tõsta". Andresele ajas oma asju tõe ja õigusega. Püüdis kogu oma vaevaga ikka tõde tagaajada, aga tihtipeale jäi õigus ikka Oru Pearule .Kõrtsmiku öeldud lause-,,Kanged mehed need vargamäe omad !".
Ülbe, sünge mõttemaailmaga, mässumeelne, enesekriitiline, julge, endassetõmbunud, tahtis olla metsik Suitsetas, veetis sõpradega aega, pidas päevikut, tegi poppi KÕRVALTEGELASED Marianne Park ema, eestlane, püüdis olla Kati sõbranna Jonathan Park isa, inglane Kersti õde, 13-aastane Anni ja Liis parimad sõbrannad, pikka kasvu, pruunide juustega toetasid ja andsid nõu Juhan sõber, hiljem peigmees, talus Kati pidevaid tujutsemisi, hoolis alati Markus sõber, nakatas HIV-i, oli hiljem toeks Merilaas klassijuhataja, kiusas pidevalt SÜNGE MÕTTEMAAILMAGA NOORE TÜDRUKU ELU Kati ja Juhani usaldusprobleemid Pidevad konfliktid Kati ja Juhani ning Kati ja Merilaasi vahel Kati seksuaalvahekord Markusega (Kati ei tahtnud seda, kuid samas ei teinud midagi selle takistamiseks) Kogu tegevus oli kaasajaga tihedalt seotud HUVITAV JA ÜLLATAV Käsitletakse ühe teismelise tegude tagajärgedega seotud probleeme
Ta kannatas kõik piinad ära, et teenida kaaslaste austust tema vastu. Ta ei jätnud sõpru isegi nende viimases võitluses, kuigi sõber oli talle vaid Boka. Teised poisid ei hoolinud väiksest Nemecsekist üldse. Feri Atsi iseloomustus Feri Ats oli nägus, laiade õlgadega, päevitunud näoga poiss. Punane särk sobis talle väga hästi. Feri Ats oli julge ja karm pealik. Talle ei meeldinud kui keegi võitis ebaausalt. Ta tahtis, et kõik käiks reeglite järgi. Feri Ats hoolis teistest ega mõelnud ainult enda peale. Tal oli väga tugev hääl ja tänu sellele said kõik aru mis nende ülesanne on. Ta nõudis teistelt korda ja reeglite täitmist ja tegi ise sama. Kasutatud kirjandus: F. Molnar "Pal-tänava poisid"
1. Kui vana oli Ann ja kellega ta koos elas? 14, elas algul ema ja kasuisaga hiljem elas üksi Võsul, sõbranna vanaisa vanas majas ehk suvilas. 2. Kirjelda, millise iseloomuga oli Ann. Ta õppis hästi, vihkas valesid ja valetamist, hoolis oma sõpradest ja solvus kergesti. 3. Mis muutis Anni elu? Anni elu muutis see, kui ta leidis keldrist oma ema päeviku ja nägi mida ta minevikus tegi ja milline ta oli. 4. Kust leidis Ann oma ema päeviku? Keldrist, vanade ajalehtede pealt. 5. Mis oli Anni ema nooruspõlve hüüdnimi? Kärtsu ? 6. Kas Anni ema valetas oma mineviku kohta? Ei, ta lihtsalt ei pidanud vajalikuks sellest oma tütrele rääkida. 7. Kirjelda Anni ema olemust. Ta valetas Annile. Ta oli lapsepõlves kaak, kuid täiskasvanuna oli korralik ja luges raamatuid ja käis tööl. Ta ei rääkinud oma lapsele sellest midagi kuna ema ei tahtnud et Ann ise ka selliseks muutuks. 8. Kes oli Anni isa? Kristjan, kes oli varem kunstnik. Nüüdseks on ta vist joo...
julgust, mis muidu ju tegelikult rühmituks kindlasti heade omaduste alla) Claudius auahne kuningas, kes tegutses ainult oma heaolu nimel ning mõtles kõik oma teod hoolega läbi. Ta oli kalk ja julm, samuti väga manipuleeriv, väga tark ning ettenägelik Head iseloomuomadused: kavalus, tarkus, ettenägelikkus, sihikindlus, hea inimeste tundmise oskus Halvad iseloomuomadused: auahnus, julmus, oskus inimestega manipuleerida Gertrud hoolis väga oma pojast ja kaitses teda iga hinna eest, armastus Claudiuse vastu muutis ta pimedaks kõige ümbritseva suhtes. Horatio oli usaldusväärne ja truu sõber Hamletile kuni lõpuni. Oli ainus keda Hamlet usaldas. Laertes heatahtlik nagu Hamletki Ophelia hea südamega, oli armunud Hamletisse, kuid kannatas kõige selle pärast, mida Hamlet talle öelnud oli. Kuulekas, ta lasi isal kogu oma elu juhtida ning kontrollida.
Zeus saatis enamus titaaane tartarusse (allmaailma) et karistada neid selle eest et nad tema vastu võitlesid titanomahhias, aga kuna prometheus oli teise generatsiooni titaaan, kes ei pooldanud oma onusid ja tädisid siis zeus halastas tema peale. Ta tahtis et promethes looks inimese maast ja veest, mida ta ka tegi. Kuid selle käigus hakkasid inimesed talle meeldima. Zeusile aga ei meeldinud ja ta ei tahtnud et inimesed saaksid võimu eriti tule üle. Prometheus aga hoolis inimestest nii et ta varastas tuld zeusi välgust ja tõi selle inimestele. SELLEST KA TULI TEMA PEA KOHAL Sellega ei lõppenud prometheuse zeusi petmine. Kui inimesed rituaale pidasid, siis nad ohverdasid loomi jumalatele. Prometheus tegi nii, et ta jagas looma osad kahte, ühes oli härja liha ja sisikond , mis oli pakitud selle makku. Söögiks kõlbmatud kondid pani ta aga selle rikkaliku rasva. Ta andis zeusile valida, mida see soovib ning zeus valis selle millel oli
ära. Sellest, et ta tüdrukut aitas, sai ta palju kasu. Tüdruku isa lubas ta enda juurde tööle võtta ning kõik kiitsid teda. Peale selle sai ta rahalise preemia (50 krooni), mille eest ta emale risti tahtis osta. TEGELASTE ISELOOMUSTUSED Jaan ehk teraspoiss Ehtne terasest poiss, sest ta oli alati valmis kõiki kaitsma ning aitama. Väga aus ning julge poiss. Ema ja isa olid surnud. Üliõpilane magister härra Pärn Hästi sõbralik, hoolis Jaanist ja Jaani emast väga. Töökas ja tark mees. Käitus Jaaniga nagu Jaan oleks sama vana, kui ta ise on. Jaanile oli ta kindlasti väga hea sõber, sest nad said kõigest rääkida. Kojanaine Väga lahke ja sõbralik Jaani vastu. Hoolis poisist väga. Töökas ja suhteliselt vana oli ta ka. Poenaine Ta oli sõbralik, kuid Jaanile ei meeldinud see, et ta tahtis, et Jaan hooldekodusse läheks. Väino Jaani voodinaaber lastekodus. Jaan ja tema said väga hästi läbi, kuid Jaan
Poisi asemel oli seal ks tdruk, kes hakkas uppuma ning Jaan pstis ta ra. Sellest, et ta tdrukut aitas, sai ta palju kasu. Tdruku isa lubas ta enda juurde tle vtta ning kik kiitsid teda. Peale selle sai ta rahalise preemia (50 krooni), mille eest ta emale risti tahtis osta. TEGELASTE ISELOOMUSTUSED Jaan ehk teraspoiss Ehtne terasest poiss, sest ta oli alati valmis kiki kaitsma ning aitama. Vga aus ning julge poiss. Ema ja isa olid surnud. lipilane magister hrra Prn Hsti sbralik, hoolis Jaanist ja Jaani emast vga. Tkas ja tark mees. Kitus Jaaniga nagu Jaan oleks sama vana, kui ta ise on. Jaanile oli ta kindlasti vga hea sber, sest nad said kigest rkida. Kojanaine Vga lahke ja sbralik Jaani vastu. Hoolis poisist vga. Tkas ja suhteliselt vana oli ta ka. Poenaine Ta oli sbralik, kuid Jaanile ei meeldinud see, et ta tahtis, et Jaan hooldekodusse lheks. Vino Jaani voodinaaber lastekodus. Jaan ja tema said vga hsti lbi, kuid Jaan teda enda sbraks siiski ei pidanud
ära. Sellest, et ta tüdrukut aitas, sai ta palju kasu. Tüdruku isa lubas ta enda juurde tööle võtta ning kõik kiitsid teda. Peale selle sai ta rahalise preemia (50 krooni), mille eest ta emale risti tahtis osta. TEGELASTE ISELOOMUSTUSED Jaan ehk teraspoiss Ehtne terasest poiss, sest ta oli alati valmis kõiki kaitsma ning aitama. Väga aus ning julge poiss. Ema ja isa olid surnud. Üliõpilane magister härra Pärn Hästi sõbralik, hoolis Jaanist ja Jaani emast väga. Töökas ja tark mees. Käitus Jaaniga nagu Jaan oleks sama vana, kui ta ise on. Jaanile oli ta kindlasti väga hea sõber, sest nad said kõigest rääkida. Kojanaine Väga lahke ja sõbralik Jaani vastu. Hoolis poisist väga. Töökas ja suhteliselt vana oli ta ka. Poenaine Ta oli sõbralik, kuid Jaanile ei meeldinud see, et ta tahtis, et Jaan hooldekodusse läheks. Väino Jaani voodinaaber lastekodus. Jaan ja tema said väga hästi läbi, kuid Jaan
ei saanud keegi, kuningas ei tahtnud sellest suurt kära, ning see olukord vaikiti maha. Tallipoiss sai oma tahtmise, ning pääses karistuseta tänu oma nutikusele ja kuninga üle kavaldamisele. Üheksanda päeva VII Novell Jutt räägib noorest ja ilusast naisest, nimega Margarita, kes on väga tujukas, isekas ja ebameeldiv. Margarital oli mees, kes ühel ööl nägi unes, et tema naist ründasid metsas hundid ning kiskusid lõhki tema näo ja kaela, naine aga jäi ellu. Kuna mees hoolis väga oma naisest vaatamata sellele kui ebameeldiv ta oli, palus ta naisel sel päeval mitte välja minna, naine aga ei kuulanud teda ja nähvas vastu. Mees palus siis vähemalt metsast eemale hoida. Naine aga arvas, et mehel on teine suhe ja, et mees saab temaga metsas kokku ja seepärast palus naisel metsa mitte minna. Margarita aga läks ikka metsa, ja loomulikult ründasid seal teda hundid, kes oleks ta peaaegu ära tapnud. Ta pääses eluga
Ovaalne portree 1. Loe esmalt läbi Aaviku tõlgitud novell ning seejärel Helga Krossi tõlge. Võrdle tõlkeid. Kumba oli lihtsam lugeda? Miks? Minu jaoks oli lihtsam lugeda Helga Krossi tõlget, sest ta on kirjutanud selle tänapäevasemas vormis. 2. Kas Aaviku valitud sõnad õigustavad end? Mida need tekstile annavad? Jah, Aaviku sõnad õigustavad ennast, see annab sellise väikesetükikese vanamoodsusest. Samas Aaviku teksti lugesin süvenenumalt, mis oli hea, sest see pani mõtlema selle üle, mida just lugesin. 3. Milline meeleolu valitseb novellis? Kuidas see loodud on? Kumb tõlge andis meeleolu paremini edasi? Novellis valitseb ärev meeleolu, natukene on tunda ka seda hirmu, külmavärinaid, mida tegelane seal tunneb. 4. Milline on peategelase kehaline ja hingeline seisund? Mida saad novellist teada peategelase kohta? Kes ta olla võiks? Peategelase kehaline ja hingeline seisund on raskelt haavatud. Ta...
Harva rääkis ta rumalusi ja koerustükkidest ta osa ei võtnud. Oskas tülidesse sekkuda, kui vaja ning oli ausa mehe eest alati väljas. Oli Pal-tänava poiste juht, sõjaolukorras kindral. Väikest kasvu valgepäine poiss. Alguses oli arg, kuid järjest rohkem leidis ta endas julgust. Oli väga kohusetundlik ja oskas tunda rõõmu selle üle, mis tal oli. Kannatas ära kõiksugu piinu, et teenida austust tema vastu. Pal-tänava poistest hoolis Nemecsekist vaid Janos Boka. Ta oli valmis sõprade eest välja astuma igal hetkel. Laiade õlgadega ja ilusa päevitunud näoga poiss. Suurepäraselt sobist talle punasärklastele kohane punane särk. Oli karm, julge ja otsekohene. Feri Ats oli järjepidev reeglite suhtes ja mõtles pidevalt ka teiste peale. Tal oli väga tugev hääl ja tänu sellele saadi selgust sõjasituatsioonides. Oli Punasärklaste juht. Koostas (oma nimi)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
