Tõsine Uudishimulik Tagasihoidlik Auahne Rahulik Närviline Töökas Laisk Aus Valelik 1. Arst peab olema viisakas ja heatahtlik. . 2. Ta on täna väga tõsine ja rahulik. . 3. See poiss on väga teadmishimuline ja töökas. . 4. Temaga on huvitav rääkida. Ta on seltsiv,avatud ja võluv. . , . 5. Mulle meeldib see uus tüdruk. Ta on korralik, lahke ja siiras. . , . 6. Minu õde on alati väga täpne. Ta ei hiline kunagi kooli. . . 7. Teda võib alati usaldada. Ta on väga kohusetruu ja vastutustundlik. . . 8. Mulle meeldib tema iseloom. Ta on aus ja teravmeelne. - . .
Näiteks ta kirjutas kuidas linnud laulsid ja puulehed tuules liikusid, kui ta istus Lotte kõrval. Sellest saab teada, et Werther oli väga romantiline ning tundeline mees, kes järgis oma tundeid mitte mõistust, nagu suurem osa täiskasvanuid. Wertheril pakuti tööd saadikuna, sest ta oli haritud mees. Ta võttis töökoha vastu, kuigi see ei meeldinud talle, sest töö nõudis kohtumist teiste inimestega aga Werther ei olnud seltsiv inimene. Teine põhjus, miks ta töökoha vast võttis oli see, et Lottest nii füüsiliselt kui ka mõttes eemale saada. Goethe valis selle romaani lõpuks enesetapu, sest ta sõber oli teinud enesetapu lootusetu armastuse pärast ning Goethe ei tahtnud ise Wertheri sarnaseks saada. Werther oli nõrk, et lasi oma tunnetel endast võitu saad ja ei kuulanud oma mõistust. Wertherile ei meeldinud ühiskond, kus ta elas Ta ei olnud seltsiv ning pigem hoidus koosviibimistest.
Aristoteles oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Ta on üks mõjukamaid filosoofe maailmas. Tema ning Platoni kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. Ta oli küll Platoni õpilane, kuid tema filosoofia erineb mitmel viisil õpetaja omast - see modifitseerib Platoni õpetust. Paljud tema ideed ja mõtted ning ja ütlemised on mulle silma jäänud ja mind kõnetanud. Üks Aristotelese mõtteteri kõlab nii: "Inimene on seltsiv olevus, loodus on teda loonud elama koos omataolistega." Juba ammustest aegadest on inimesed tegutsenud üheskoos. Naised tegelesid korilusega ja mehed küttimisega. Üksi oli pea võimatu elus hakkama saada. Abivägi tuleb alati kasuks, inimesed on erinevad ning kui igal inimesel on oma tööülesanne, mida ta edukalt täita suudab, on kogu eluprotsess tunduvalt lihtsam. Inimene on Aristotelese sõnul seltsiv olevus, mis tähendab seda, et ta tahab omasugustega suhelda ning koos aega veeta
Aadress: Kadariku Välja talu, Arandi küla, Kärla vald 93521 Saaremaa Telefon, e-post: 56736929, [email protected] Perekonnaseis: vallaline Haridus 2009- 2013 Kuresaare ametikool autotehnik, haridus omandamisel. 2004- 2009 Kärla põhikool. 2000- 2004 Aste põhikool. Töökäik Aprill 2011- juuni 2011 Autotehniku praktika Amserv Järve OÜ. Keelekeoskus eesti keel emakeel inglise keel kõnes ja kirjas hea arvutioskus MS PowerPoint, MS Word Isikuseomadused Osav suhtleja, seltsiv, töökas, kohusetundlik, Muu Tegelen jalgpalliga, käin jooksmas ja kui aega jääb siis ka jõusaalis 02.11.11
Uus klassikaaslane Argo Kristiina poiss-sõber Sven enesekindel, seltsiv, Toetus ja sõprus julge
· Teistele kannatusi põhjustav · Endale kannatusi põhjustav Freud: ,,Normaalne inimene suudab armastada ja töötada" Isiksus Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisidega indiviid Isiksuse teooriad Eysenck'i järgi: Introvertne · Tagasihoidlik · Kinnine · Sisemaailma pöördunud · Tal pole palju sõpru, kuid need kes on on väga lähedased · Usaldusväärne Ekstravertne · Pöördunud välismaailma poole · Suhtleja · Seltsiv · Palju sõpru · Teda ei saa alati usaldada sest võib kogemata välja rääkida Emotsionaalselt stabiilne · Püsivad tunded · Muretud · Kindlad · Usaldusväärsed Neurootiline · Tundlik · Rahutu · Kartlik · Tundmused vahelduvad kiiresti NEUROOTILISUS Tujutu Tundlik Kartlik Agressiivne
Tuttsifaka Tuttsifaka (Propithecus verreauxi coronatus) on päevase eluviisiga ja seltsiv loom. Zooloogide kinnitusel on neil loomadel välja kujunenud suhtlemisviis, mis seisneb üksteise karvade puhastamises. Madagaskaril elavad (peale inimeste) ainult strepsiriinsed primaadid, kellel seal puudub konkurents. Neid elutseb veel Kagu-Aasias ja Lõuna-Aasias ja Aafrika mandril. Viis sugukonda elab Madagaskaril, kaks mujal. Tänapäeval viib World Wide Found for Nature (WWF) läbi haridus- ja uurimisprogramme.
Esimene armastus Poiss-sõber Päevitunud, tumedapäine, sportlik Heledapäine Silmapaistev, jutukas Vaikne, tagasihoidlik, eraklik Must minevik Probleemid kodus • Maret • Raul Raili sõbranna Raili klassivend Salatsev Seltsiv, humoorikas, kahepalgeline Sisu kokkuvõte • Oodvere • Tänapäev • Tähtsamad sündmused: Marcuse kohta tõe teadasaamine Kahe uue poisi saabumine Armumine Roometisse Armumine Marcusesse Roometi surm Õppeedukuse ja sporditulemuste langemine Huvitav ja üllatav • Raili kiire armumine • Tegelased on kahepalgelised • Ootamatu ning kurb lõpp
POSITIVE generous - suuremeelne, helde creative - loov, loominguline faithful - ustav, truu Jovial - lustlik Dynamic - dünaamiline, jõuline, liikuv Compassionate - kaastundlik sociable- seltskondlik, seltsiv, sõbralik charming- võluv urbane- suurlinlik, lihvitud kommetega pleasant- meeldiv artistic- kunstipärane Genial- südamlik, lahke, leebe Humanitarian-Abivalmis, Hooldav. Ethereal-Rahuline, Õnnelik. Dry humor-Teeb hääli ja nägusi et nalja paremini väljendada. Humorous- humoorikas, naljakas Careful- hoolas, tähelepanelik Practical- praktiline Prudent- mõistlik Magnanimous- suuremeelne Exuberant- ülevoolav Warmhearted- südamlik Broad-minded- avatud mõtlemisega, uuenduslik
Olen kokku puutunud müüjatega, kes on jätnud väga halva mulje ning kes pole oma tööle keskendunud. Näiteks üks kord rääkis müüja telefoniga sellel ajal kui klient ootas kassas, et saaks maksma hakata. Minu arust sellised inimesed ei saaks sellisel alal üldse töötadagi. Ühtlasi olen ka seda meelt, et kõik inimesed ei sobi teenindajateks ja inimestega tegelejateks, kuna isiksusi on palju ja erinevaid. Klienditeenindajaks sobib kõige paremini seltsiv, avatud, sõbralik, heatahtlik, rõõmsameeltne ja meeldiv inimene, kes paistab silma ning tekitab kliendis hea tunde. Vastandiks sellele jälle ei sobi minu arvates teenindajaks inimene, kes on kinnine, ülbe, tigeda olekuga ning ebameeldiv, kuna see tekitab kliendis halva tunde ning arvatavasti siis klient seda teatud kohta enam ei külastaks.
Kehamahlade teooria käis välja Hippokrates. Sapi , vere,lima jms värvus ja vedelus pidi määrama inimese iseloomu. Sangviinik-seltsiv, sõbralikavatud,jutukas,meeldiv,elavaloomuline,muretu,mugav,juhtiv. NT: kui sangviinik eksiks metsa ära, siis ta jääks rauhlikuks ja hakkas väljapääsu otsima. Melanhoolik-tujutu,kartlik,jäik,kaine,pessimistlik,reserveeritud,seltsimatu,raulik. NT:kui melanhoolik eksiks metsas ära, siis ta hakkas kartma ja läheks paanikasse. Ekstravert-aktiivne,kiireloomuline,lõbus,avatud,jutukas,eisolvu kiiresti,vastupidine introverdile,kes on endassetõmbunud, vaikne ja solvub kiiresti. NT:kui klassi tuleb uus inimene, siis saab ekstravert temaga ruttu sõbraks. Neurotism-närvilisus,kiire iseloom , mitte rahulik,tujutu,kartlik,agressiivne. NT:kui klassi tuleb uus õpilane, siis tema ei saa temaga sõbraks ja võib ruttu tema peale närvi minna. Normaaljaotuse kõver määrab inimese iseloomujoonte/saavutuste järfi rühmadesse. NT:mä...
Aara Suurus: keha pikkus sabaotsani kuni 95 cm, saba pikkus 50 cm. Harjumuspärane eluviis: seltsiv liik, toitu hangib ja ööbib suurte parvedena. Toitumine: sparkled, puuviljad, seemned. Eluiga: vangistuses 5070 aastasse. Aarade pidamine, hooldamine ning kasvatamine on rasked ettevõtmised, mis tuleb huvilisel kindlasti enne linnu muretsemist korralikult läbi mõelda. Ainult need, kes mõistavad sellise kuningliku linnu pidevaid erisoove, saavad seda iludust endale lubada. Aara puhul tuleb arvestada järgmiste tõsiasjadega:
Vene keel 1. kodulinn - 2. seltsiv - 3. linnavalitsus - 4. Vene vanasõnad - 5. värviline purskkaev - 6. Eesti kodakondsus - 7. lõputunnistus - 8. pärast kooli lõpetamist - 9. linnad - 10. rippsild - 11. sampoon - 12. suitsusaun - oa 13. käima - 14. Vene köök - 15. keskharidus - ee 16. pannkoogid (õhukesed) - 17. bussijaam - a 18. Vene muinasjutt - 19. emakeel - 20. infrapunasaun - 21. vigade parandus - o 22. vene keel - 23. Vene roog - oe 24. rukkilill - 25. vene salat - 26. sibul -
ettevõttepraktikal. Tunnen, et praktikast, mille koolis ja ettevõttes läbisin, jääb mulle siiski väheseks. Praktika läbimine mõnes välismaa ettevõttes avardaks minu silmaringi, võimaldaks tutvuda teistes riikides ehitusevaldkonnas kasutatavate materjalide, töövahendite ja töövõtetega ning annaks juurde uusi kogemusi ja vilumust. Samuti oleks teises keele- ja kultuurikeskkonnas viibimine minu jaoks uus ja huvitav kogemus. Olen positiivse loomuga seltsiv ja sportlik inimene, kellele füüsiline ja raske töö ei valmista raskusi. Olen kohusetundlik ning armastan täpsust ja kellaaegadest kinnipidamist. Võõrkeeltest valdan inglise keelt suhtlustasemel ning vähesel määral ka soome keelt. Esimese kursuse lõpetasin edukalt (neljade ja viitega) ning ma ei oma käskkirjalisi karistusi. Sooviksin veeta sügisest kuus nädalat Soomes, tehes läbi ühe professionaalse praktikaperioodi.
Eduard Vilde 4. märts 1865 Pudivere 26. detsember 1933 Tallinn Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Pani Eesti rahva lugema. Alustas põnevusjuttude kirjutamisega, avaldas neid ajalehtedes järjejuttudena. 1985 ilmub romaan "Külmale maale", mis täistab kriitilise realismi jõudmist Eestisse. Kirjutab ajaloolise triloogia. Kogub arhiivimaterjali, kohtub inimestega jne. "Mahtra sõda", "Kui Anja mehed Tallinnas käisid", "Prohvet Maltsvelt".
Milliseid õppetajaid ja kaasõpilasi ma soovin näha oma koolis-see on väga raske küsimus,st ma olen rahul enamiku õpetaja ja kaasõpilastega. Aga , kui rääkida sellest,siis tahan alustada õpetajatest. Minu meeles, meie koolis peavad olema need õpetajad, kes on kindel ennast ja natuke range. See aitab säilitada distsipliini tundides. See on väga vajalik koolis.Oleks hea, et minu koolis oleks palju õpetajaid, kellel on hea humorimeel, kes oskab teha nalja, seltsiv ja aktiivne. Näiteks: organiseerib palju proekte ,reise ja üritusi.Kes on huvitatud teha koolielu põnevamaks.Kui need omadused on õpetajatel, siis nende tunnid on huvitavad, kõik õpilased kuulavad neid, lihtsalt on mõnus tulla tundidele. Jätkan minu arutlust minu meelega õpilastest. Kõigepealt mina tahtsin , et õpilased meie koolis oleks rahulikud: ei karjunud ,käiks sammuga, tunnidel oleks vaikus. Selles atmosfääris on lihtsam õppida
33. toiduained 34. pirukad , 35. linnapea - 36. president - 37. õppima , 38. pealinn - 39. kalamari - 40. Hüva leili! - ! 41. õppeained 42. linna sümbol 43. eesti keel 44. elanikkond - 45. Viljandi järv 46. küüslauk - 47. Venemaa pealinn 48. rahvusvärvid 49. sööma , 50. kodakondsus - 51. kurgid - 52. rahvuslill - 53. vaatamisväärsused - 54. suupisted - 55. Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium 56. kodulinn 57. seltsiv - 58. linnavalitsus - 59. Vene vanasõnad 60. värviline purskkaev 61. Eesti kodakondsus 62. lõputunnistus 63. pärast kooli lõpetamist 64. linnad - 65. rippsild 66. sampoon - 67. suitsusaun , 68. käima - 69. Vene köök 70. keskharidus 71. pannkoogid (õ) - 72. bussijaam 73. Vene muinasjutt 74. emakeel 75. infrapunasaun 76. vigade parandus 77. vene keel 78. Vene roog 79. haridussüsteem 80
· Matti, Mikaeli isa. · Jape, Mikaeli parem sõber. · Tuomas(Tumppi), Mikaeli vanem vend. · Seija, Roosa ema. · Rott, Mikaeli sõber, müüb uimasteid. · Papa, Mikaeli sõber, bändikaaslane. · Tatsa, Mikaeli sõber, bändikaaslane. · Anne, Roosa parim sõbranna. Peategelaste iseloomustused Mikael oli väga sõbralik, tal oli palju sõpru, kuid kahjuks hukkus ta jalgratta õnnetuses. Mikael käis koolis harva ja õppe edukus ei olnud ka suurem asi. Roosa oli väga seltsiv ja armastas pidusid ja ta oli teiste vastu üldiselt sõbralik, kuid vahel ka ülbitses ja rääkis inetult. Eripära Minuarust mõisatis autor väga hästi noori ja nende probleeme. Tundus vahel isegi, et autor on ise sellised sündmused läbi käinud. Hinnang See raamat meeldis mulle kuna see oli väga põnev ja need teemasid mida seal käsitleti oli huvitav lugeda.
vestlusest põgeneda. Siit võib järeldada, et inimesed ning jututeemad on väga erinevad. Hindan end kui suhtlejat 5 EQ oskuse abil: Info edastamine mõistvalt- minu arvates saab informatsiooni mõistvalt edastada siis kui info on endale huvitav ning arusaadav, siis on ka kergem seda edastada, vastasel juhul võib aga tekkida takerdusi ning arusaamatusi tegelikust infost Konfliktide lahendamise oskus-üldjuhul ma ei lase konfliktidel tekkida, sest olen iseloomult sõbralik ning seltsiv inimene, leian et palju asju saab lahendada ka heal moel Võime teha koostööd-olen väga koostöövalmis ning vaatamata olukorrast püüan koostööd sujuvalt läbi viia Oskus hoida suhteid-see kõik oleneb ka teisest osapoolest, heade inimestega mulle meeldib suhelda ning kui minu vastu ollakse ka hea, siis kindlasti see suhe kestab Liidriks olemise oskus-ma arvan et ma pigem oleksin abistaja rollis, kui liidri rollis, vajadusel oskan olla ka liidri rollis, kuid see oleneb olukorrast ning
Iga tööpakkuja soovib oma tulevase töötaja kohta võimalikult palju teada saada, kuid tavaliselt huvitab teatud eluvaldkond (haridus, teenistuskäik) üht enam kui teist. Iga CV peaks sisaldama asjaosalisi huvitavat infot, seepärast arvestagu, et elulookirjeldused pole rubriigiti võrdsed, CV osade järjestuski võib erineda. Isikukeskses CVs tuuakse esile isikututvustus, mis järgneb seotud tekstina isiku üldandmetele. Hoiatama peaks levima hakanud stampfraaside eest (olen seltsiv, koostööaldis, rõõmsameelne, hea suhtleja). Kui sellist osa CVsse kirjutada, siis isikpäraselt ja ausalt. Eesmärgikeskses CVs tuleks isikututvustus asendada antud eesmärki toetava kirjutisega, näiteks tööalased saavutused ja perspektiivid sel alal. Teabe rubriigid. Üldandmed · ees ja perekonnanimi; · sünniaeg; · sünnikoht; · rahvus; · kodakondsus; · passi number, isikukood, passi väljaandmisja kehtivusaeg; · perekonnaseis;
vaid tööl käimisest, vähem kulutatakse aega perekonnale, tervisele ja sõpradele. Minule Eestis valitsev elutempo ei meeldi. Mina arvan, et elus on ka muud peale tööl käimise. Minu eelistatud ühiskonna jaotus oleks palju aega ja palju raha. Inimesel peab olema aega, et tegeleda endaga ja kaaslastega. Minu arvates ei ole inmene arnenenud läbi evolutsiooni vaid selleks, et oma elu sisustada vaid raha teenimisega. Inimene on sotsiaalne loom, ta peab suhtlema ja olema seltsiv. Ei saa sukelduda vaid rahasse ja selle peale oma elu ülesse ehitada. Ilma rahata ei ole inimese elu ka mõeldav. Tsivilisatsioon, kus me elame ja mille me ise oleme üles ehitanud tugineb rahale. Kõike saab osta ja müüa, kõigel on väärtus, mida väljendatakse rahas. Raha olemasolu, eriti aga selle hulk on määravad inimese heaolu üle. Mida rohkem on raha seda mugavam ja kergem on elu, tihti ka on rohkem vaba aega. Seega on see paradoksilaalne kinnine ring, et elada hästi on vaja raha
veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimise abil. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õpis ta eesti kirjakeele ära. Ning ta hakkas tegelema kirjutamisega. 1882. aastal valmis ta esimene jutt "Kurjal teel". 1883. aastal sai ta ajalehe "Virulase" töötajaks. Elas Karjakülas vanemate juures.
3) Enese motivatsioon. 4) Emotsioonide ära tundmine teistes. 5) Suhte korraldus. 6. Kuidas hinnata emotsionaalset intelligentsust? Vaatluse teel. Vaadates inimest ja teda tundma õppides. 7. Visanda puhas kõrge IQ-ga tüüp Puhas kõrge IQ-ga inimene on produktiivne, etteaimatava käitumisega, kriitiline, nõudlik, halva suhtlemis oskusega, ei oska teisi kuulate, kiiresti ärrituvad, tark. 8. Visanda puhas kõrge EQ-ga tüüp Puhas kõrge EQ-ga inimene on seltsiv, avatud, rõõmsameelne, ei kaldu äärmustesse, kaastundlik ja hoolitsev. 9. Mis on empaatia ja millele see tugineb? Empaatia on võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi ning see tugineb eneseteadvusele. 10. Kuidas empaatia avaldub? Võime samastuda teise inimese tunnete ja emotsioonidega. 11. Kuidas empaatia kujuneb ja millest see sõltub? Empaatia areneb vanusega ja määravaks saab empaatia kujunemisel keskkond, milles laps kasvab. 12
aladele, kust nad otsivad mitmesuguseid marju. Sel ajal pole siidisaba nii suurel määral okaspuumetsaga seotud, ning kuigi toitu hangib ta põõsastaimedelt, peatub ta alati ka tihedate metsade ligiduses. Kui siidisabade parv oma rännuteekonnal erakordsele toiduallikale peale satub, peatuvad nad selles kohas niikaua, kuni kõik saab nahka pandud. Talvel läbib parv sageli sadu kilomeetreid. Harjumused Siidisaba on seltsiv lind. Sageli võib kõrge liiklustihedusega tee ääres näha rahulikult pihlapuul marjadega maiustavat siidisabade parve. Nad söövad rahumeeli marju, seejärel puhkavad või lendavad jooma, siis aga jätkavad taas maiustamist. Kui siidisabade parv marju täis puul kohad sisse võtab ja sööma hakkab, lasevad linnud kuuldavale läbilõikava karje, et teisi linde toidust eemale peletada. Siidisaba lühikesed teravatipulised tiivad ning
EMILY JANE BRONTE ,,VIHURIMÄE" EMILY JANE BRONTE(18181848) Inglise kirjanik Õed Maria, Elizabeth, Charlotte ("Jane Eyre") ja Anne("Agnes Grey"); vend Branwell 1846.a luulekogu "Vihurimäe"1847.a Pseudonüüm Ellis Bell http://en.wikipedia.org/wiki/Emily_Bront %C3%AB Ei olnud seltsiv, reisis harva, terasest tahtejõud loomingu eripära "Vihurimäe" kired hõõguvad kuumalt, kurjalt ja hävitatavalt Kõige inspireeritumaid teoseid Alustas teise romaani kirjutamist jäi pooleli HEATHCLIFF Leidlaps Catherine armastus Õel, halastamatu, armukade Abiellus Isabella Lintoniga Poeg Linton Heathcliff http://www.pbs.org/remotelyconnected/20 09/01/wuthering_heights_1.html CATHERINE EARNSHAW (LINTON)
Vihurimäe Kertu Niilus Emily Jane Brontë · Inglise kirjanik · 30. juuli 1818-19. detsember 1848 · Õed Maria, Elizabeth, Charlotte ja Anne ning vend Barnwell · Avaldas "Vihurimäe" aastal 1847 · Pseudonüümiks Ellis Bell · Avaldas koos õdedega luulekogu, mis edu ei saavutanud · Ebatavalise iseloomuga polnud eriti seltsiv, terasest tahtejõud · Alustas teise romaani kirjutamist, mis jäi lõpetamata · Lapsepõlve fantaasiamaailmad · Oli sügavalt kiindunud oma venda Teose sisu · Earnshawde pereisa · Catherine valib Heathcliffi võtab enda juurde asemel Edgar Lintoni ja abiellub temaga elama leidlapse · Heathcliff lahkub ning Heathcliffi saabudes on temast saanud
Kordamisküsimused eksamiks 1) Nimetage peamised juhtimistegevused! Peamised juhtimistegevused on: Planeerimine (eesmärkide püstitamine [poliitika formuleerimine ja protseduuride kehtestamine]) Organiseerimine (organisatsiooni kujundamine. Selle käigus toimub kohustuste, õiguste ja vastuste kindlaksmääramine. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur) Eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike ülesannete täitmiseks. Eestvedamisel kasutavad juhid erinevaid juhtimisstiile) Mehitamine (valitsemine) – et oleks õiged inimesed õigetel ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne.. Kontrollimine – standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. 2) Nimetage juhtimistasandid! 1. Esmatasandi juhid – kõige esimene juhtimistase, piirdu...
tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Muusikat armastati ja harrastati nii isa- kui ka emapoolses suguvõsas. Elulugu Juba viie aastaselt tegi ta tutvust klaveriga ja järgmise viie aasta pärast said kodused kuulda tema esimesi omaloomingulisi katsetusi. Jeani ei ümbritsenud imelapse kuulsus. Hoopis vastupidi, ta oli väga elurõõmus, seltsiv ja nupukas mängukaaslane, erinedes neist vaid avarama kujutlusvõime, leidlikkuse ja suurema süvenemisoskuse poolest. Tal oli palju huvialasid, kuid muusika oli alati esikohal. 1880.aastal hakkas ta viiulit õppima. Elulugu Linnaarsti perekond oli täiesti tavaline 19. sajandi linnaperekond. Nad elasid väikeses renditud majas kus doktor Sibeliusel oli ka vastuvõtu ruum. Kui dr. Sibelius sai ühelt oma patsiendilt tüüfuse 1868
avastas ka Onegin, et ka reaalses elus eksisteerib armastus. Tol hetkel oli aga liiga hilja juba, Onegin kaotas Tatjana igaveseks. Näiliselt noorest naiivsest neiust oli saanud igati lojaalne ja elegantne abikaasa, kuid kahjuks mitte temale. Inimene elades ja toimetades oma igapäevasid tegemisi tihti ei mõtlegi kui väga oluline on armastatud inimeste olemasolu, nende lähedus. ,,Jevgeni Oneginis" oli tegelane, Vladimir Lenski, kes teadis väga hästi, kes on talle kalleim Olga, jutukas, seltsiv ja rõõmsameelne tütarlaps. Nende armastus oli väga suur ja erinevalt Onegini ja Tatjana omast, ka vastastikune. Lenski ja Olga olid tuttavad juba noorest east, justkui sünnist kokkuloodud, see armastus oli tõeline. Paraku kipub just siiraste ja tõeliste tunnete juures valitsema suurim ebaausus. Lenski tohutu armastuse ja sellest tingitud esiletungiva armukadeduse tõttu kaotabki mees oma elu. Tema sõber, Onegin, soovib talle
lasterikkas peres Ta oli Benjamin ja Marianne Liivi seitsmes laps Riidmal oli Liivide elujärg kehv Mõisnik keeldus B.Liivi raharendile laskmast ning pere asus elama Oja raharenditallu (seal olid tingimused põlluharimiseks ja karjakasvatuseks äärmiselt kehvad) Liivi kodutalu Marianne nägi kõige rohkem vaeva just Juhani kasvatamisel, kuna viimane oli nõrga tervisega, enesesse pöördunud ning teiste lastega vähe seltsiv Elamistingimused olid väga kitsad See ei soodustanud lapsepõlvest peale kõhna ja kidura J.Liivi füüsilist arengut Kodukandi loodus pakkus talle pelgupaika, millesse ta oma üksindusearmastuses väga kiindus Liivi kodutalu Hariduskäik oli üsna kesine 10-aastasena õppis lugemise selgeks vanematelt vendadelt Peale seda asus haridust omandama kolmeaastase õppeajaga Naelavere kooli 1879. aastal saatsid vanemad haridushuvilise lapse
1. Milgrami katse. Sisu. Eetilised probleemid. On kaks katsealust,kelle vahel loositakse õpilase ja õpetaja roll ,esitatakse küsimused ning iga vale vastuse tagajärjel saab õpilane eliktrilöögi ning valede vastuste kordumisel elektrilöögi tugevus tugevneb.Tegelikuses õpilane vaid mängis valu ning elektrilööke ei saanud.Katse näitas, et inimesel on kergem kuuletuda kui vastu hakata. Katsed loomadega, inimeste manipuleerimine, 2. Inimese areng. Geneetika ja keskkond (suhe, mõju). Imiku refleksid (6). Laps on juba sünnist mõjutatud vanemate geenide poolt,kuid last mõjutab ka teda ümbritsev ühiskond ka vanemad ise.Eriti olulised on esimesed eluaastad REFLEKSID Kõndimisrefleks,ehmatusrefleks,otsimisrefleks, haaramisrefleks,ujumisrefleks,pupillirefleks 3. Une faasid. Unehäired Kerge uni-kestab 2min,keha lõdvestub jääb magama, Uinumise faas aeglustub südame töö,silmad võivad liikuda Deltauni-võimali...
,,Jevgeni Onegin" Aleksandr Puskin 1. Tegevuspaik ja aeg: Venemaa, 1819-1825. 2. Tegelaste iseloomustused: · Jevgeni Onegin ilus, noor, rikas, armastatud, kuulub kõrgseltskonda, lõpus 26. aastane. · Vladimir Lenski noor, sirge, kirjutas luuletusi, suri duellis Oneginiga. · Olga jutukas, seltsiv, kena, noor, blondide juustega, rõõmsameelne. · Tatjana vaikne, eemale hoidev, oli Oneginist sisse võetud, haritud, hiljem seltskondlik daam. · (Filipjevna) vana hoidja, annab Tatjanale nõu ja täidab ta käske. · Kindral tüse, Tatjana mees. 3. Probleem, mis käivitab sündmustiku: Surevad Onegini isa ja onu. Onu pärandab talle mõisa, kuhu Onegin elama läheb, et pidevast pidutsemisest ja linnaelust pääseda. 4. Kavapunktid (sisukokkuvõte):
Temperamenditüübid SANGVIINIK Sangviinik on elav, aktiivne, seltsiv, avatud, jutukas, meeldiv, elavaloomuline, muretu, mugav ja juhtiv. Ta on hea kohaneja, leiab kiiresti kontakti ümbritsevaga. Ta ei tunne kohmetust võõraste inimestega suhtlemisel. Ta on energiline ja omandab teadmisi ja vilumusi kiiresti. Suudab töötada segavate kõrvalmõjudega ja on valmis pidevalt tegutsema ning organiseerima. Ta on töös vastupidav, tegutseb rütmiliselt ja on hea enesevalitsemisega. Tema närviprotsessid tekivad, kulgevad ja lakkavad kiiresti
Eneseanalüüs portfooliona ISIKSUS Mugavusi ihkav romantik Olen õrnatundeline, kuid sihikindel, tundlik, energiline, mitmekülgne, seltsiv ja viisakas, kuid tihti ei näita ma maailmale oma tõelist palet, lahke ja kaastundlik, haavun väiksemagi eksliku märkuse peale, tagasilöögid ja arvustused lähevad südamesse, teadmishimuline, korraarmastaja, meeldib elada unistustes, väiksed asjad ärritavad mind. Olen ka uuendaja, kes näeb pidevalt midagi uut ja huvitavat. Olen suurepärane ajakirjaniku tüüp, kes ei taha "mängust" välja jääda, ei taha, et mind millestki huvitavast ilma jäetakse
Eysencki elu ja töö Hans Jürgen Eysenck (4. märts 1916 4.september 1997) oli Saksa päritolu Briti psühholoog, keda mäletatakse tema tööde kaudu intelligentsusest ja isiksusest. 1960-ndatel läks ta noore mehena Inglismaale, kuna tema vastuseisu tõttu natside ja Hitleri vastu. 1955-1983.a töötas ta Psühhiaatria Instituudis psühholoogia professorina. Ta oli suur teadusliku isiksuse teooria toetaja ja suurepärane õpetaja, kes aitas leida ravi vaimsetele haigustele. Tema poeg Michael Eysenck on ka tuntud psühholoogia professor. 1997.a suri Eysenck Londonis ajukasvajasse. 1951.a Eysenck koos oma abilise Donald Prelliga järeldasid katsete põhjal, et neurootilisus on kõrgelt mõjutatud pärilikkusest. Eysencki isiksuseteeoria Eysencki oli seisukohal, et isiksuse kirjeldamiseks piisab ainult kahest tegurist: ekstravertsusest introvertsusest ja emotsionaalsest stabiilsusest neurootilisusest. Eysencki järgi on ekstravertidel aju ...
Rollimängu iseloomustab näiteks kujuteldav roll: laps kujutleb end mingisse rolli ning jäljendab selle tegevust ja kõnet. Ehitusmängu iseloomustab näiteks ümbritseva elu kajastamine erinevates ehitistes ja nendega seotud tegevustes. Ja liikumismäng on lapse aktiivne tegevus. Vaatluses oli 6-aastane laps, kellele meeldis teistega mängida ja avaldada enda mõtteid igas olukorras. Ta algatas erinevaid mänge ja arendas mängu sisu ning täitas mängudes erinevaid rolle. Laps oli seltsiv, sõbralik, avatud mõtemaailmaga ja loov poiss. 6-7aastased lapsed on suutelised mängule keskenduda ning mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele. Ka sellise vanuse lastel arenevad mänguoskused nagu: mängudes loovalt erinevaid vahendeid kasutamine ja oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast rakendamine. 3 Kasutatud kirjandus Ugaste, A., Tuul, M
1. Asteeniline ehk sale tüüp Sale, nõrga kehaehitusega, pikk, kõhn, nurgeline.Nägu piklik, kuivetunud, teravate joontega, otsmik kõrge, nina teravalt etteulatuv. Lihastik vähearenenud.Luud peened, pikad. Õlad kitsad, ettepoole längus. Kehakaal võrreldes pikkusega jääb normist alla. Habemekasv nõrk, korrapäratu. Atleetilis-muskulaarne tüüp Robustne, tugeva kehaehitusega, laiaõlgne, ülemine kehapool ülearenenud. Nägu munakujuline, lõug tugev, Nina tömp. Luustik-lihastik tugev. Käed-jalad lühikesed. Kaal vastab pikkusele. Pükniku tüüp lai ja ümar, kõhu ümbermõõt ületab õlgade ümbermõõdu. Nägu ümar, otsmik arenenud, mõõdukalt kõrge ja kauni kumerusega. Lihastik mõõdukas, luustik nõrk, õlad kitsad, jäsemed nõrgad ja väikesed. Kalduvus tüsenemisele Segatüüp kuulub ühtede tunnuste järgi ühte, teiste tunnuste järgi teise tüüpi 2. Kehamahlade teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad...
TEMPERAMENT 4 temperamendi tüüpi ja kirjelda 2?-koleerik, sangviinik, flegmaatik, melanhoolik (melanhoolik:introvert ja ebastabiilne, tundlikkus on suur, põeb alaväärsuskompleksi, aeglane ja pessimistlik. Sangviinik: Ekstravert, tasakaalukas ja optimistlik, rõõmus, lõbus, sõpru palju) Mis on koleeriku ja sangviiniku põhijooned?-sangviinik on stabiilne ja rõõmsameelne, suhtleb palju ja on osav, koleerik on aga ebastabiilne, närviline ja tihti plahvatusohtlik, kuid samas on seltsiv, jutukas ja kohaneb hästi). VAJADUSED Maslow teooria-eneseteostusvajadus, tunnustusvajadus, armastus ja kuuluvusvajadus, kaitsevajadus, füsioloogilised vajadused. Mcclellandi teooria-saavutusvajadus, lähedus ja kuulumisvajadus, enese maksmapanemise vajadus. EMOTSIOONID Kui palju on erinevatel aegadel olnud põhi emotsioone- 2-18 Mida tõestas darwin- leidis,et em. Näo väljendused ja vastavad füsioloogilised reaktsioonid ei sõltu kultuurist ja rassist.
Konflikti puhul tuleb esmalt välja selgitada probleemi tegelik olemus, samuti ka mõlema osapoole vaatenurk. Vale oleks asja vaadata ainult minu enda suhtumise järgi. Kuigi tihtipeale on raske konfliktide lahendamisel mõista ka teist osapoolt, üritan ma seda teha. Konflikitde lahendamine on raske tegevus, mis nõuab külma närvi, mõistlikku suhtumist ja piisavat aega. Seetõttu leian, et kõige lihtsam on vältida konfliktide tekkimist. Igapäevaselt suheldes olen sõbralik ja seltsiv. Leian, et käitun teiste inimestega tolerantselt. Kuigi peamiselt kasutan põhimõtet, et suhtun teistesse inimestesse nii nagu suhtutakse minusse. Kui inimene suhtub minusse ilma põhjuseta ebaviisakalt, siis tavaliselt ma ei näegi põhjust inimesega suhtlemiseks ja ei tee seda. Loomulikult oleks tark üritada selgeks saada miks inimene minuga üht-või teistmoodi käitub, kuid tihtipeale on lahendust raske leida.
Konflikti puhul tuleb esmalt välja selgitada probleemi tegelik olemus, samuti ka mõlema osapoole vaatenurk. Vale oleks asja vaadata ainult minu enda suhtumise järgi. Kuigi tihtipeale on raske konfliktide lahendamisel mõista ka teist osapoolt, üritan ma seda teha. Konflikitde lahendamine on raske tegevus, mis nõuab külma närvi, mõistlikku suhtumist ja piisavat aega. Seetõttu leian, et kõige lihtsam on vältida konfliktide tekkimist. Igapäevaselt suheldes olen sõbralik ja seltsiv. Leian, et käitun teiste inimestega tolerantselt. Kuigi peamiselt kasutan põhimõtet, et suhtun teistesse inimestesse nii nagu suhtutakse minusse. Kui inimene suhtub minusse ilma põhjuseta ebaviisakalt, siis tavaliselt ma ei näegi põhjust inimesega suhtlemiseks ja ei tee seda. Loomulikult oleks tark üritada selgeks saada miks inimene minuga üht-või teistmoodi käitub, kuid tihtipeale on lahendust raske leida.
Kui ma oleksin abielus hispaanlasega Kui ma peaksin valima omale kunagi abikaasa kusagilt välisriigist, siis ilmselt sooviks ma abielluda hispaanlasega. Hispaania meeste juures köidab mind juba nende eksootiline välimus - pruun nahavärvus, enamasti tumedad juuksed ning ka silmad. Hispaanlased on väga seltsiv rahvas. Üks nende suurimaid kirgi on pidutsemine ning see on suur pluss selle rahvuse juures. Aeg on nende jaoks tähtsusetu ning nad on nõus peaaegu kõik ohverdama, et minna välja pidutsema. Kuna ka mina pean elus väga tähtsaks just lõbutsemist, siis leian, et hispaanlane abikaasaks oleks väga suurepärane. Samas on sellel kirel ka miinused. Kui ma lõpuks olen eas, kus tahan nädalavahetusel aega veeta perega õhtustades
Humanistlik koolkond-inimene on pidevalt arenev olend, philoomuselt hea. Tunnusjoonte teooria-rhutavad prilike joonte omadusi. Eysenck- temperamendi teooria edasiarendaja, ti vlja 2 phidimensiooni, mis kirjeldavad isiksust 1)stabiilsus-neurootilisus, 2)ekstravertsus-introvertsus. Stabiilsus-tundmused vahetuvad aeglaselt, keskmise tugevusega, kindel ja usaldusvrne. Neurootiline-tundlik, nrviline, ebakindel, kardab kike. Ekstravert-vljapoole elav inimene, seltsiv, kontaktne, avatud, pidu, seltskonnas olev. Introvert- tagasihoidlik, kinnine, spru vhe-ustav, ettevaatlik, avab ainult spradele Seesmise e. internaalse kontrollkeskmega-inimesed peavad oma edu ja ebaedu eesktt enesest sltuvaks,nad arvestavad oma vimeid ja eeldavad oma tegevusele vastavaid tulemusi. Vlise e. eksternaalse kontrollkeskmega-inimesed mtlevad,et nende edu ja ebaedu tuleneb vlistest tingimustest ja asjaoludest,vhem oma kogemustest ja enese omadustest. TESTID-
kuuluvast. Ta tahtis sellest pääseda ja tema õnneks oli Onegini onu surivoodil ja pärandab mehele mõisa. Jevgeni kolis maale, et pääseda Leningradi kõrgseltskonnast ja hakkab seal tegelema mõisamajanduse ja talupeogadega, kellele annab lahtisemad käed. Naabermõisa kolib noor poeet Vladimir Lenski ja neist kahest saavad head tuttavad. Lenskinile meeldib Olga, keda on Vladimiri lapsepõlvest peale tahetud paari panna. Olgal on ka õde, Tatjana. Kui esimene õde on jutukas ja seltsiv, siis Tatjana on kogu oma elu olnud vaikne inimene. Jevgeni on vabade elukommetega mees, Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle armastuskirja, mille mees tagasi lükkab, sest ta ei taha Olga õde ära kasutada. See muudab aga kõik hullemaks, sest igatsus mida Tatjana tunneb muutub veelgi suuremaks ja valusamaks teades, et tal ei ole enam lootustki. Tänu oma linnas elatud elule ei suutnud Onegin kõrvale jääda ka Lenski ja Olga suhtele
Sel ajajärgul, kui Raskolnikov elas Peterburis, oli Venemaa väga kriminaalne paik. Dostojevski on kujutanud seda kohutavat maailma oma teoses "Kuritöö ja karistus", kust saab aimu mõrvadest, prostitutsioonist, enesetapudest, vägivallast ning üldisest eluolust. Teame, et ühiskond mõjutab inimese käitumist ja väärtushinnangute väljakujunemist. Võib öelda, et Peterburis elavad inimesed olid ebakindlamad ja egoistlikumad, kui näiteks harmoonias ja korras elavad. Juba see, et Raskolnikov jagas inimesed harilikeks ja haruldasteks, annab aimu, et ka ta pidas end haruldaseks, kellel on lubatud tappa. Tuhat heategu pidi lunastama ju ühe kuriteo. Selline mõtlemine on silmnähtavalt egoistlik ja ebainimlik. Kindlasti Raskolnikovi muutumist Peterburi produktiks soodustasid nii ühiskond, kui ta mõtteviis, aga ka inimesed, kellega ta kokku puutus. Üks hea tegelaskuju, kes sundis Raskolnikovi hiljem üles tunnistama, oli Sonja. Sonja oli sügavalt ...
KÕRVU/ REEGLIMÄNG. Ja ongi märkamatult kätte jõdnud kojumineku aeg! Vaatlusest selgub, et Markkusel on keskpärane mänguoskus. Ta on julge ja avatud poiss, ning suhtleb aktiivselt nii rühmakaaslastega kui ka täiskasvanutega. Markkus tuleb lasteaeda rõõmuga ja võtab osa kõikidest tegevustest, eriti meeldib talle mängida autodega ja ehitada klotsidega(enamasti konstrueerib autosid). Keeleliselt on markkus natuke mahajäänud, ag see ei takista tal teistega suhtlemist. Ta on väga seltsiv ja hea mängukaaslane, kes leiab endale alati tegevust ja on samti võimeline üksinda keskendunult mängima. Ka raamatute vaatamine kuulub tema lemmik tegevuste hulka. Täiskasvanute poolt pakutavad tegevused pakuvad talle küll huvi, kuid üsna tihti on tal raske keskenduda õpetaja juhistele. Markkusele ei meeldi tegevused, kus on ette antud reeglid, mille osas puudub temal sõnaõigus. Samuti selgub vaatlusest, et Markkusele ei meedi rollimängud. Sellest
värvi madu, kelle tunneb ära piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu järgi. Vaskuss · Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm. · Eestis on vaskuss hajusalt levinud ning ta kuulub looduskaitse alla. Kuldnokk · Kuldnokk, keda ka kevadekuulutajaks kutsutakse, on musta, metalse läikega sulestiku, kollase noka ja pruunide jalgadega lind. · Kuldnokk on väga seltsiv ja uudishimulik lind, kes väljaspool pesitsusaega tegutseb alati salkadena või koguni suurtes parvedes. Hiireviu · Hiireviu on ronga suurune üldtoonilt pruun röövlind. · Hiireviu on meie sagedasemaid röövlinde. Tema arvukust määrab eelkõige saakloomade - hiirte - arv. · Hiireviu on looduskaitsealune liik. Roherähn · Roherähn on teisest Eesti rohelist värvi rähnist - hallrähnist - pisut suurem, suur-kirjurähnist on ta aga koguni üle kahe korra suurem.
Kristi Väljur, 7a klass Punatriipkilpkonn. Lühikirjeldus KLASS: Roomajad SELTS: Kilpkonnalised SUGUKOND: Lamekilpkonlased ALAMLIIK: Trachemys scripta elegans Punatriip-kilpkonn on USA lõunaosas elutsev taimetoiduline seltsiv loom. Oma nime on ta saanud silma taga asuva punase triibu järgi. Punatriip-kilpkonnal on silmade kohal iseloomulikud, silmatorkavad punast värvi laigud, mis meenutavad pisut punaseid kõrvaklappe ning on kirkamad noorematel isasloomadel. Vahel on need laigud ka kolast värvi. ELUVIIS Rahulikud tiigid ja liivakarjäärid või soise pinnase, rikkaliku kaldataimestiku ja aeglase vooluga jõelõigud on punatriip-kilpkonna jaoks ideaalseks elupaigaks.
sisalduv. Paljunemine Suguküpsuse saavutavad emasloomad 45, isasloomad 4aastaselt. Tiinus kestab umbes 15 kuud (453464 päeva). Sünnituseks läheb emasloom varjulisse kohta, kuhu kogunevad ka teised emasloomad. Kaelkirjakul sünnib korraga üks poeg kõrgusega kuni 1,8 meetrit ja kaaluga kuni 80 kg. Kasvades veedab poeg kogu aja ema seltsis, võõrutatamine toimub aasta ja kolme kuu vanuselt. Eluviis Kaelkirjak on seltsiv ja rahuarmastav loom, kes elab 770 pealistes karjades. Karjades on kindel sisehierarhia, karja juhtkoha jagavad omavahel kõige suuremad isasloomad. Karja juhtpositsioon jagatakse duellis, kus vastased jagavad teineteisele pea- ja kaelahoope, kuni üks neist taandub. Karja juht hoiab oma pea ja kaela alati hästi üleval, madalamal positsioonil olev loom aga langetab juhtkaelkirjaku juures alati pea. Kaelkirjak magab vähe, ühe ööpäeva jooksul 20 minutit kuni 2 tundi.
ÜKSIKMÄNG/ ROLLIMÄNG · Sten ehitab klotsinurgas üksi garaazi. Teisi lapsi keskuses pole. ÜKSIKMÄNG/ EHITUSMÄNG · Step hüppab hüppenööriga õues. Loendab, mitu korda ta jõuab hüpata rohkem kui ta sõber eelmisel päeval hüppas. Teised mängivad jalgpalli, kaevavad liivakastis auke, ronivad turnimisredelil. ÜKSIKMÄNG/ LIIKUMISMÄNG · Poisid vaatavad kõik koos diivanil Lego katalooge. Sten on koos poistega. MITTEMÄNGULINE TEGEVUS Sten on seltsiv, rõõmsameelne ning taibukas poiss, kellel on väga elav fantaasia. Keskendudes Steni üldoskustele, on ta vägagi arenenud omavanuse kohta- teab rääkida enda sünnipäevast ning kodu asukohast, ta suudab väljendada oma emotsioone sobival viisil ning kirjeldada ka enese häid omadusi ja oskusi. Sten tegutseb iseseisvalt ning osaledes rühma reeglite kujundamisel, oskab Sten tegutseda õpetaja juhendamise järgi isegi siis, kui on antud enam kui 2 korraldust korraga
82. Vaatab helgemalt küljelt looks on the bright side 83. Ekstrovertne, väljapoole elav extroverted 84. Endassetõmbunud introverted 85. Närvid krussis wond-up 86. Stressis stressed-out 87. Rahulik, lõõgastunud relaxed 88. Mõistlik, arukas, teadlik sensible 89. Pahane, ärritunud upset 90. Ärritatud, erutatud worked-up 91. Suhtumine teistesse inimestesse attitude towards ohter people 92. Teiste seltskonna nautimine enjoying others` company 93. Seltsiv, seltsi armastav gregarious 94. Teistega mittenõustumine disagreeing with others 95. Tüli noriv, riiakas quarrelsome 96. Vaidlushimuline argumentative 97. Teiste valu nautiv taking pleasure in others` pain 98. Julm, halastamatu, karm cruel 99. Sadistik sadistic 100. Mitte kiiresti ärrituv even-tempered 101. Muretu, minnalaskev laid-back 102. Ebaviisakas impolite 103. Jõhker, jäme, ebaviisakas rude 104. Kombetu ill-mannered
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
