aastal. Dietrich tutvus ka Von loschi sugulastega, kelle seas oli ka krahve ja printsesse, see jättis sügava jälje ka tema väärtushinnangutesse. Losch suri Esimeses Maailmasõjas saadud vigastustesse. Von Losch ei adopteerinud Dietrichi lapsi ametlikult. Pärast kasuisa surma kolis Dietrich ema ja õega sugulaste juurde Dessausse. Marie Magdalene hüüdnimeks sai peresiseselt Lene. 11- aastaselt pani ta oma kahest eesnimest kokku tol ajal ebatavalise nime Marlene, kellena teda ka edaspidi tunti. 1917. aastal kolis Marlene pere tagasi Berliini. Ta astus Auguste Victoria Tütarlastekooli. Marlene õppis viiulit ning teismeeas hakkas huvituma ka luulest ja teatrist. 17- aastaselt alustas ta muusikaõpinguid Weimaris ja Berliinis. Tema unistus saada kontsertviuuldajaks purunes peale randmevigastuse saamist. Kahe aasta pärast läks ta õppima Max Reinhardti lavakunstikooli ja hakkas tegelema hoopis näitlemisega. Karjäär
enamasti madalad ja baretilaadsed. MEESTEMOOD Fraki asemel hakati kandma smokingut. Domineerisid kehakuju rõhutavad ülikonnad. Pintsakute õlajoon oli väga kandiline ja tugevalt polsterdatud. Populaarseimateks värvitoonideks olid metallivärvid ja merest ning keskööst inspireeritud toonid. FILMITÄHED 1930. aastate üks kuulsamaid filmitähti oli Marlene Dietrich. Dietrichi tohutu edu tegi temast teerajaja ka moemaailmas. Tema eeskujul hakkasid naised kandma pikki pükse, tviidmantleid ja teisi, seni vaid meestele kuulunud riietusesemeid. KASUTATUD MATERJALID TekstPildid
Unes tantsija Elas kord üks orvust neiu, Marlene, kelle suurimaks südamesooviks juba tillukesest tüdrukust peale oli saada tantsijaks. Tüdruku õnnetuseks oli ta aga lapsest peale olnud ratastoolis ning arstid polnud talle suuremat paranemislootust kunagi andnud, kuid tüdrukul oli kange iseloom ning ta oli kindel, et see ei ole veel kõik. Orbudekodus peeti teda rumalaks tüdrukuks, kes ei suuda endale reaalsust tunnistada. Igal ööl nägi Marlene unes, kuidas ta hõljus imekaunilt mööda tantsupõrandat justkui sulgkerge linnuke. Alati oli kohal ka juubeldav publik, mille iga liige Marlene õrnust ja graatsilisust ammulisui imetles. Ühel ööl, kui neiu taaskord enda unenäos tantsu vihtus, märkas ta publiku seas ühte erilist noormeest, kellelt ta enam pilku ära ei saanud. Tal oli tunne, et on noormeest varem kohanud. Ärgateski oli Marlenel sees soe tunne ning tema mõtetes keerles vaid see salapärane noormees
Ariadne Oliver. Sir George ja leedi Stubbs organiseerivad oma valdustes külapeo, mis peaks kujunema meeldejäävamaks, kui tavalised peod. Nad plaanisid korraldada aardejahi asemel mõrvajahi. Nad kutsusid seda korraldama kriminaalkirjaniku Ariadne Oliveri. Kõik organiseeritakse korralikult ja täpselt, kuid Ariadne Oliver kutsus igaks juhuks oma hea sõbra Hercule Poiroti asju üle vaatama. Kuni peoni oli kõik enamvähem korras, kuid peo käigus tapetakse natukene lihtsameelne Marlene Tucker täpselt samas kohas ja sama moodi, kuidas pidi toimuma lavastatud mõrv. Juhtunut asusid lahendama kohalikud politseinikud Inspektor Bland ja tema kollegid. Kui juhtumit ei õnnestunud kohapeal lahendada, mindi lahku. Alles mõne aja pärast kui Poirot läks langenud tütarlapse vanematele kaastunnet avaldama lõi talle äkitselt pähe, kes oli mõrvar. Mõrvariks oli Leedi Stubbsi poeg. Ta oli tapnud Marlene juba enne pidu, kuid peol teeskles
üllatuseks kirik siiski üsna rahvast täis. Kohal olid enamjaolt vanema generatsiooni esindajad, kes kõik üksteist tundsid ning innukalt omavahel viimaseid uudiseid vahetasid. Teiste seas istus publiku hulgas ka armastatud eesti helilooja Olav Ehala. Samuti pakuti lahke kirikurahva poolt meile piparkooke ning komme. Peagi aga algas kontsert, kus esinesid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dotsendi Nadia Kuremi lauluklassi üliõpilasesed: Taisi Pettai, Marlene Keine, Siiri Johanson, Damaris Ilves, Ille Saar, Arete Teemets. Kõiki soololauljatare saatis klaveril Piia Paemurru. Kuna kontsert toimus kirikus, eelnes muusikapalade sissejuhatusele ka kirikuõpetaja peetud lühike palve. Kontserti alusutati Adophle Adami eesti keelde tõlgitud palaga „Jõuluöö“, mida esitas Taisi Pettai. Esitatud lugu kõlas kuidagi pühalikult ning viis ka mind jõulumeeleollu.Teine Taisi Pettai esitatud
Fifth level Lastemood Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eeskujud ja moeloojad Rollieeskujusid asendasid filmimaailma kangelannad. Tugevalt meigitud silmad ja Amori vibu joonega suu tulid Hollywoodi pöörase välimusega näitlejannadelt. Näitleja Clara Bow Näitleja Marlene Dietrich Kirjanik Nancy Cunard Coco Chaneli kitsad seelikud ja avarad jakid muutusid populaarseteks Eeskujud ja moeloojad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Nancy Cunard Coco Chanel Marlene Dietrich
Australian Natural resources Marlene Neiland 8B The most iportant natural resources of Australia Australia is one of the world's leading mineral resources nations. Gold Iron ore Coal Opal Gold mines in Australia Welcome Nugget: weight 68 Kg history the world’s aecond largest producer of gold Biggest gold nuggets production & value Iron ore in Australia major producer of iron ore production & value Output 519 mt Coal in Australia production & value Australia is the largest net exporter of coal Problems!! Opal mining in Australia history production & value ...
suurendasid veelgi läbipaistvate kangaste kasutamine ning napid kaunistused. Et rõhutada läbipaistvaid materjale ja püüda valgust, kasutati pärltikandit, mis strateegilistesse kohtadesse asetatuna vihjas tualeti pikantsele iseloomule. Lihtne napp siluett domineeris terve kümnendi. Kunstsiid oli tõeline uudis ja kättesaadav materjal kõigile. Sellest hetkest alates oli rõhk noorusel ja sportlikul, poisilikul heal väljanägemisel. Selle kümnendi moeikooniks võime lugeda Marlene Dietrich`I, kes sündis 27. detsembril 1901. Kui tänapäeva kuulsused kasutavad välimuse kujundamisel stilisti abi, siis Marlene lõi oma riietusstiili 100% ise. Marlene oli esimene naine, kes võttis üle meeste garderoobi, mõjudes selles naiselikumalt, kui teine õrnema soo esindaja kleiti kandes. Võttis aega, kuni teised naised julgesid temast eeskuju võtta ja massiliselt pükse kandma hakata. Ka kandis ta tviidmantlit, mis on nüüdseks saavutanud naise garderoobis asendamatu koha
14)Wallis Simpson-Suurbritannia kuningas 15)Al Capone-Ameerika tuntuim gangster 16)Lenin-Venemaa bolsevike juht 17)H.Himmler-Hitleri ihukaitseväge juhtija 18)Jaan Tõnisson-Eesti riigitegelane,poliitik ja korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem 19)K.Päts-Eesti Vabariigi 1.president 20)J.Laidoner-Eesti sõjaväelane ja poliitik 21)J.Poska-Eesti riigimees 22)I.Moscicki-Poola president 23)Gusta 5-Rootsi kuningas 24)August Rei-Eesti riigivanem 25)Charlie Chaplin-näitleja 26)Marlene Dietrich-näitleja ja laulja 27)Gustaf Mannerheim-Soome sõjaväelane 28)Nikolai 1-Venemaa keiser 29)Margaretha Geertruida Zelle-Hollandi eksootiline tantsija 30)Henry Ford-USA leiutaja
poliitikasse pürgima ning neid hakati valgustama raseduse vältimise osas. Naised vabastati piinavatest korsettidest, seelikuid lühendati, mitmed seni vaid meeste garderoobis olnud esemed lisasid ka naiste rõivavalikusse. Sajandi lõpu poole mõjutasid Euroopat Ameerika mõjud Euroopas said populaarseks teksapüksid, Coca-Cola, McDonalds, MTV, Vogue. Moodi kujundasid popikoonid, nt Madonna, Audrey Hepburn, Marlene Dietrich, Brigitte Bardot, Elvis Presly, biitlid. Tuntuimad ja edukaimad moemajad läbi sajandi on olnud Chanel, Yves Saint Laurent, Ralph Lauren, Versace ja Miuccia Prada.
MOOD 20. SAJANDIL Anna Karin Ericson SISSEJUHATUS ◦20. sajandi esimese kümnendi algus ◦Milline oli selle ajastu mood? ◦S-figuur, ampiirmood ◦Korsett 10NDAD ◦Mis muutis naistemoodi? ◦Pikad ebamugavad seelikud --> põlvini ulatuvad kleidid ◦Kalifeepüksid, kedrid, nahast säärekaitsed ◦Chaneli ideed 20NDAD ◦Mis iseloomustab moodi? ◦Särkkleit ◦Kunstsiid ◦Moeikoon – Marlene Dietrich ◦Nancy Cunard ◦Mida hakkasid naised mõistma sel kümnendil? 30NDAD ◦Pehmem stiil ◦Liibuvamad kleidid ◦Minimaalne figuurinteostamine ◦Rõhutatud võõkoht ◦Sukahoidjad-püksid ja kerged elastsed korsetid ◦Vivien Leigh 40NDAD ◦Mehelikum ning nurgeliste õlgadega mood ◦Lühemad seelikud materjalipuuduse tõttu ◦Puutallaga kingad ◦Lõpus naiselikum ning elegantsem stiil 50NDAD ◦Naiselikkus ja rafineeritus ◦Turg täis alternatiivseid võimalusi
¤ 1925. aastal abiellus näitlejatariga. ¤ 1929. aastal sai Remarque tuntuks kirjanikuna ¤ "Läänerindel muutusteta"- tõlgiti 26 keelde; sõja ilustamata kujutamine ¤ 1938.aastal võeti Remarqueilt Saksa kodukondsus. ¤ Vananemise eest emigreerus kirjanik Sveitsi. ¤ Ta varjas oma majas saksa pagulasi; jätkas kirjutamist, reisis palju, eriti Prantsusmaale. ¤ 1939 suundus Remarque Euroopast Ühendriikidesse, kus ta elas põhiliselt Hollywoodys, suhtles: Marlene Dietrichi, Greta carbo ja Charles Chapliniga ning Ernest Hemingwayga. ¤ Remarque suri 25.septembril 1970 Sveitsis.
Poisivolask, käed taskus, vaatas ülemusele ülbelt otsa. Kui lapsed saali jõudsid, hakkasid nad kärsitult eesriide avanemist ootama. Lapsed saali jõudnud, hakkasid nad kärsitult eesriide avanemist ootama. Moodusta 10 loodusteemalist erineva ülesehitusega põimaluset (erinevad, sidesõnad / siduvad sõnad, erinev pea- ja kõrvallause asukoht). Tädi Anne korjas metsast seeni ja püüdis kohalikust jõest kala, et valmistada maitsev roog, mida külalistele pakkuda. Marlene, kes oli kõige väiksem, ja Getter tantsisid vihma käes. See, kes järves ujus, sai kommi. Kuna päike paistis, olid kõik rõõmsad. Esimesena sai rabamatkalt koju poiss, kes väitis, et tal on kiire. Seened, mis olid punast värvi ja millel olid valged täpid peal, keelas õpetaja korjata. Annabelil jäi kodutöö tegemata, sest käis nädalavahetusel metsalaagris. Metsalaager, mille klassiga läbisime, meeldis kõigile. Ta jalutas merekohina saatel, mõtiskles, unistas ja lausus.
Fluor Marlene Kirt 10.a Fluor Kõige ohtlikum ja aktiivsem mittemetall Fluor on keemiline element järjenumbriga 9 ja aatommass on 18,998 Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 19. Keemilistelt omadustelt on fluor halogeen. Oksüdatsiooniaste kõigis ühendites -1. Vesinikuga moodustab fluor vesinikfluoriidi. Ta reageerib paljude liht- ja liitainetega. Inimkehale (nii limaskestadele kui ka nahale) mõjub fluor söövitavalt. Nimetus tuleb ladinakeelesest fluore-voolama. Fluori ajaloost Fluori avastas Henri Moissani aastal.1896 ning ta võitis Nobeli preemia, et suutis eraldada fluori. 1813 püüdis briti teadlane Humphry Davy elektrolüüsida vesinik- fluoriidi, kuid sai raske mürgituse George ja Thomas Knox Fluori eripära Kokkupuutel fluoriga süttivad mittemetallid (näiteks väävel, grafiit ja räni), kuid samuti ka metallid. Normaa...
vereinigt. Berlin Geschichte 1936-XI. Olympische Sommerspiele in Berlin. 1939-Beginn des Zweiten Weltkrieges 8. Mai 1945- Unterzeichnung der Kapitulation der deutschen Wehrmacht in Berlin-Karlshorst. 13. August 1961-Beginn des Mauerbaus. Die Mauer ist 155 km lang, 43,1 km ziehen sich quer durch Berlin. 9. November 1989-Maueröffnung. 1999-Umzug von Bundesregierung und Parlament von Bonn nach Berlin. Berlin Sehenswürdigkeiten Berühmte Berliner Marlene Dietrich Alexander von Humboldt Franziska van Almsick Hardy Krüger Hugo Egon Balder Mario Barth Nelly Sachs Reinhard Mey Roland Kaiser Festivals in Berlin MaerzMusik – Festival für aktuelle Musik (jährlich im März) Theatertreffen Berlin (jährlich im Mai) Musikfest Berlin (jährlich Anfang September) Internationales Literaturfestival Berlin (jährlich im September)
ajalehtedele Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta", mis tõi talle kuulsuse peaaegu üleöö Kuid aastal 1933 ta raamatud keelati ja põletati ning 1938 jäeti ta saksa kodakondsusest ilma Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses ning hiljem kolis New Yorki Los Angeleses oli tal tuline afäär Marlene Dietrich'iga Aastal 1947 sai ta USA kodakondsuse Alates 1948. aastast elas vaheldumisi New Yorgis ja Sveitsis Pereelu Aastal 1925 abiellus ta Jutta (Jeanne) Zabonaga, kuid see abielu ei kestnud kaua, ainult 1932 aastani (olid kaks korda abielus) Aastal 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga Looming "Unistuste tuba" "Gam" "Jaam silmapiiril" "Läänerindel muutuseta" "Tagasitulek"
SKISOFREENIA Schizophrenia (lad.k) Schizophrenia (ingl.k) Marlene Kirt Mida kujundab endast skisofreenia? • Skisofreenia on psühhootiline häire, mis kujuneb sageli kauakestvaks ja põhjustab märgatavaid muutusi inimese reaalsustajus. • Skisofreeniahaigete mõtted, emotsioonid ja käitumine on häiritud ning neil on raske reaalsuse üle otsustada • Skisofreeniat põhjustab ajus signaale edastavate kemikaalide tasakaalu häirumine, mistõttu inimene hakkab tajuma asju, mida ei ole päriselt olemas.
I maailmasõda (1914-1918) muutis naiste moodi. Kleidid ulatusid põlvedeni Hobble skirt Chaneli idee – lihtsus lööb! Spordirõivad Hobble skirt AASTAD 19201930 Vabalt langev särkkleit. Jalad paljastatud Läbipaistvad kangad, napid kaunistused Nooruslik, sportlik, poisilik, hea väljanägemine Fläpperite ehk vabameelsete naiste ajastu – (tuntum naine Marlene Dietrich – näitleja ja laulja) AASTAD 19301940 Rõivad ümber keha. Vöökoht rõhutatud Puusade ja tuharate piirkond esile toodud Põhinõudeks mugavus Sukahoidjadpüksid Korsetid Moeikoon – Scarlett O’ Hara moeikoon AASTAD 19401950 Mehelikum, nurgeliste õlgadega mood Seelikud lühenesid taas Puutallaga kingad 40ndate lõpus mood naiselikum ja elegantsem. AASTAD 19501960
2. Kuidas seostub suitsetamine filmikunsti, naisliikumise ja poliitikaga ? Too selle kohta tekstist näiteid. Filmikunst oli kiireim viis suitsetamise reklaamimiseks ja selle inimestele edasi viimiseks, samas sai seda veelgi tõhusamaks muuta, kui reklaamida kuulsaid naisi, modelle, kes poseeriksid fotol või filmis suitsuga ning see muutis suitsetamise ülejäänud inimestele veelgi ahvatlevamaks. Hollywoodis näiteks kerkisid esile kaadrid, kus olid peal suitsetavad staarid: Marlene Dietrich, Bette Davis, Clark Gable ja paljud teised. Poliitika samas, aga üritas suitsetamist järk-järgult keelustada ja veenda inimesi tervislikumat eluviisi pooldama. 3. Analüüsi illustratsioonide ja teksti seoseid. Milliseid tekstis esinevaid mõtteid illustratsioonide kaudu rõhutatakse ? Illustratsioonide kaudu rõhutatakse veelgi seda elu, mis oli 20. sajandi alguses filmitööstuses ja fotograafias ehk siis naistele meeldis suitsetada, nad pidasid seda
tootjatele ja staaridele, et nad pildile sigaretiga jääks. See aitas kujundada muljet, et suitsetamine on glamuurne ja sarmikas. Mitmed tänapäeva poliitikud, näiteks T.H.Ilves ja B.Obama, on aga pidanud suitsetamisest avaliku arvamuse huvides loobuma. 3) Esimesed kolm illustratsiooni pärinevad ajast, mil tubakafirmad staaridele maksid, et nad sigaretiga avalikkuse ette satuksid. Fotodel on sigaretiga tolle aja iluikoon Audrey Hepburn, filmistaarid Gary Cooper ja Marlene Dietrich. Neid nähti kui kättesaamatuid kaunitare ja tõelist meest ning nende elu kui ihaldusväärse elu kuvandit. Seega aitas see väga palju kaasa suitsetamise populaarsemaks muutmisel. Viimasel illustratsioonil aga on kujutatud I.Kruusimäe maali “Olümpia” , mis pärineb veidi hilisemast ajast ning millel on suitsetajaid kujutatud närvilisemate ja rahulolematutena. 4) See tekst aitab mõista, kuidas ja miks on suhtumine suitsetamisesse aja jooksul muutunud
geomeetrilist mustrit, sümboliseerimaks masina- ajastu kiirust. Rõhudes abstraktsioonile, moonutustele, geomeetriliste kujundite lihtsustamisele ja intensiivsetele värvidele, olid lemmikuteks masina- ja auto kujutised, roolid, rattad, jne. kujutised, mis olid tehnoloogia, kiiruse ja kaubandusliku külluse tähised. See aeg oli lärmakas, täis jazzi ja masinate müra. Moetrende määrasid Coco Chanel ja Elsa Schiaparelli. Filmitähed - Greta Garbo, Marlene Dietrich, Ginger Rogers, Fred Astaire. Moodsad tantsud olid charleston ja tango. Stiili tunnused Geomeetrilised ja nurgelised mustrid. Üheks geomeetriliseks lemmikmotiiviks oli sik-sak. Materjalidest kroom, klaas, peeglid, läikmaterjalid, nahk, lakitud pinnad. Furnituuri juures väärispuidud -palisander, mahagon, eboniit, sükamor Loodusmotiivid - teokarbid, eksootilised taimed, eksootilised figuurid. Värvid elutoas ja magamistoas kreemjad,
Esimene reaktiivlennuk 30. aastate lõpus Irene Joliet-Curie prantsuse teadlane avastas tehisradioaktiivsuse Charles Chaplin 1920. aastate üks kuulsamaid lavastajaidnäitlejaid. 'kullapalavik' E.M Remarque saksa kirjanik Ernest hemingway 1920. aastate kuulsamaid kirjanikke 'vanamees ja meri' Josephine Baker jazzmuusik Alfred Hitchcock detektiiv ja õudusfilmide suurmeister 'santaaz' Walt disney joonisfilmide valmistamise suurkuju 'miki hiir' Marlene dietrich 30. aastate kuulsaim filmitäht 'sinine ingel' Salvador dali sürrealistlik hispaania kunstnik 'unenägu, mis on põhjustatud sekundilise ärkveloleku ajal mesilase lennust ümber granaatõuna' Isadora duncan modern e. vabatantsu looja Ernest Rutherford esimene tehislik tuumareaktsioon Milles seisnes Berliini OM Jesse Owensi ninnips Hitleri poliitikale? Saksamaal korraldatud olümpiamängudel ei võitnud sakslane vaid Jesse Owens mis oli vastu natside propagandale
• Popkultuuris tähistab tema nimi erakordset intellekti ja geniaalsust. • Tema isa ettevõte võitis valgustuskonkursi, mille tulemusena toimus aastal 1885 esimene elektrivalgusega Oktoberfest. • Tahtis pärast gümnaasiumi lõpetamist astuda ülikooli, kuid sai sisseastumiseksamitel mitmes aines halva tulemuse ja teda ei võetud vastu. 11.Marlene Dietrich(1901-1992) • Tema kuulsaim laul on “Lili Marleen”. 12.Oscar Schindler(1908-1974) • 1982 kirjutas ameerika kirjanik Thomas Keneally tema elust ajaloolise romaani. Romaan võitis Bookeri auhinna. 1993 tegi Steven Spielberg raamatu põhjal samanimelise filmi, mis on võitnud seitse Oscarit ja kümneid muid auhindu. 13.Karl Lagerfeld (1933-2019)
veelgi läbipaistvate kangaste kasutamine ning napid kaunistused. See oli selleks, et rõhutada läbipaistvaid materjale ja püüda valgust, kasutati pärltikandit, mis strateegilistesse kohtadesse asetatuna vihjas tualeti pikantsele iseloomule. Lihtne napp siluett domineeris terve kümnendi. Kunstsiid oli tõeline uudis ja kättesaadav materjal kõigile. Sellest hetkest alates oli rõhk noorusel ja sportlikul, poisilikul heal väljanägemisel. Selle kümnendi moeikooniks loen Marlene Dietrich`I, kes sündis 27. detsembril 1901. Kui tänapäeva kuulsused kasutavad välimuse kujundamisel stilisti abi, siis Marlene lõi oma riietusstiili 100% ise. Marlene oli esimene naine, kes võttis üle meeste garderoobi, mõjudes selles naiselikumalt, kui teine õrnema soo esindaja kleiti kandes. Võttis aega, kuni teised naised julgesid temast eeskuju võtta ja massiliselt pükse kandma hakata. Ka kandis ta tviidmantlit, mis on nüüdseks saavutanud naise garderoobis asendamatu koha.
saj. 20-30-ndatel aastatel. · Nimetuse omandas stiil peale 1925.a dekoratiivkunsti näitust Pariisis, enne seda oli modern, modernistlik stiil. · Art deco läikivad, voolujoonelised vormid väljendasid elegantsi ja küllust. Metall oli hinnas - kroom, teras, plaatina, alumiinium, uus moematerjal oli bakeliit. · See aeg oli lärmakas, täis jazzi ja masinate müra. · Moetrende määrasid Coco Chanel ja Elsa Schiaparelli. · Filmitähed - Greta Garbo, Marlene Dietrich, Ginger Rogers, Fred Astaire. · Moodsad tantsud olid charleston ja tango. · Jazzlaulja Josephine Baker vallutas Pariisi. · Art Deco oli stiil suure S-ga. · Stiili iseloomustasid sõnad: geomeetria, läige, sära, värv! · Art Deco arenes eelnevalt valitsenud stiilist Art Nouveau, jättes alles loodusmotiivid, ent avaldades kontseptsioone palju julgemalt, pastelsete asemel eredates värvides, millele
Kuid aastal 1933 Remarque raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti saksa kodakondsusest ilma. Aastal 1932 põgenes Remarque Saksamaalt Sveitsi, sealt edasi aga Ameerikasse, kus ta sai 1947 ka kodakondsuse. 1940 läks ta Mexico City'sse, kus ta ajas korda oma immigratsiooni- ja lahutuspaberid. Ta peatus Bevery Wilshire Hotellis ja pärast omas ta kahekorruselist maja Westwoodis (maja kuulus enne Nils Bagge'ile). Enne ja pärast aastaid Los Angeleses oli tal tuline afäär Marlene Dietrich'iga. Kuid siis saabus taas sõda ja Remarque kolis taas Beverly Wilshire hotelli, kus ta alustas oma kuulsat raamatut "Triumfikaar" ("Arc de "Triomphe"). Ka seda raamatut saatis suur edu. Ameerikas üksi müüdi seda raamatut üle 2 miljoni. Pärast seda kolis ta New Yorki, kus ta elas Ambassadori hotellis. Seal kirjutas ta ka raamatu "Varjud Paradiisis". "Triumfikaar" ("Arc de Triomphe") on üks Remarque tuntumaid romaane. Tegevus toimub
tahtis kasutada Stalini vastu. 11. Wallenberg Ungari krahv. Tegutses rahvusvaheliste abiorganisatsiooni esindajana. Üritas hukkamisele määratud juute sakslaste käest välja osta. 12. J. B. Tito Jugoslaavia kommunistlik poliitik ja sõjaväelane. Oli partisanijuht. 13. Klaus von Stauffenberg krahv. Sokutas Hitleri peakorterisse pommi. 14. S. Bandera oli Ukraina rahvuslaste liider. Juhtis Ukrainas rahvuslike organisatsioone. 15. Marlene Dietrich oli Saksamaal sündinud näitleja ja laulja. 16. Truman USA president 1945. 1953.a. Andis välja Trumani doktriini.
Tema head välimust rikkus veidi ühe silma puudumine. Katariina nautis tema naljasoont ja jäljendamisoskust ning tema ilmne armumine sellesse mehesse põhjustas kuulujutte nende salajasest abielust. Kuigi pärast 1776. aastat asendasid Potjomkini keisrinna voodis järjest nooremad ohvitserid, säilitas ta mõju riigiasjadele kuni oma surmani 1791. Pärimus Katariina sugulisest rahuldamatusest kujunes juba tema eluaja ja see juurdus tugevasti. Mängufilmid Pola Negri ja Marlene Dietrichiga peaosas ning lavastus, kus teda mängis Mae West ,tugevdasid teda. Legendile lisas jõudu Mae Westi kommentaar oma osatäitmise kohta: ,, Katariina oli suur keisrinna , tal oli ka 300 armukest. Tegin paari tunniga parima mis suutsin." Usaldusväärsed tõendid on siiski ainult 12 Katariina armukese kohta, mõnega neist kujunes tal pikaajaline suhe. 6 Surutiseaeg ja surm
otseselt põhendatud viimase õele, kes hukati repressiivorganite poolt 1943. aastal. 1947. aastal võttis kirjanik endale USA kodakondsuse ning väljus sellega ka kodakondsuseta isiku staatusest. Ta polnud enam emigrant. Kirjaniku elu ilmestasid mitmed pikemad ja lühemaajalisemad armusuhted erinevate väljapaistvate ja edukate naistega, millest ehk kummalisim ja kõige rohkem kõneainet on pakkunud suhe Marlene Dietrichiga. Naisele arvatakse olevat pühendatud ka kirjaniku teine üks edukamaid teoseid „Triumfikaar“. 1970. aastal suri kirjanik insulti, nägemata viimast korda oma kodulinna, Osnabrücki. Kirjaniku ilmunud teosed kronoloogilises järjekorras: 1. „Traumbude“ kirjutatud aastal 1924, avaldatud 1998. 2. „Jaam silmapiiril“ kirjutatud aastal 1928. 3. „Läänerindel muutuseta“ ilmunud 1929. aastal kirjaniku esikteosena. 4
Kuid aastal 1933 Remarque raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti saksa kodakondsusest ilma. Aastal 1932 põgenes Remarque Saksamaalt Sveitsi, sealt edasi aga Ameerikasse, kus ta sai 1947 ka kodakondsuse. 1940 läks ta Mexico City'sse, kus ta ajas korda oma immigratsiooni- ja lahutuspaberid. Ta peatus Bevery Wilshire Hotellis ja pärast omas ta kahekorruselist maja Westwoodis (maja kuulus enne Nils Bagge'ile). Enne ja pärast aastaid Los Angeleses oli tal tuline afäär Marlene Dietrich'iga. Kuid siis saabus taas sõda ja Remarque kolis taas Beverly Wilshire hotelli, kus ta alustas oma kuulsat raamatut "Triumfikaar" ("Arc de "Triomphe"). Ka seda raamatut saatis suur edu. Ameerikas üksi müüdi seda raamatut üle 2 miljoni. Pärast seda kolis ta New Yorki, kus ta elas Ambassadori hotellis. Seal kirjutas ta ka raamatu "Varjud Paradiisis". 1948 pöördus ta aga tagasi Euroopasse, täpsemalt Sveitsi, Porto Ronco villasse Ascona lähedusse
MGM-i juhtis Louis Mayer ja oma enneaegse surmani töötas seal ka Irwin Thalberg, kes tegi pillava eelarvega ,,ilusaid filme ilusatele inimestele". MGM arendas välja vormi idealistlike rahvalike filmide tootmiseks ning tõi linale ka prestiizeid romantilisi ekraaniklassikuid. Kui MGM vahendas keskklassi väärtusi, siis Paramountil olid lausa aristokraatlikud pretensioonid. Adolf Zukori juhitud firmal olid lepingud näiteks Marlene Dietrichi, Gary Gooperi ja Claudette Colbert´iga. 1931. aastal muudeti tootmiskoodeksit tunduvalt rangemaks ja stsenaariumite esitamine Haysi kontorile tehti kohustuslikuks. 1934. aastal tõotasid Haysi kontori töötajad koostöös katoliikliku Komblusleegioniga hukka mõista ,,kõik filmid, välja arvatud need, mis ei solva kõlblust ja kristlikku moraali". Loodi Produktsioonikoodeksi Administratsioon (PCA)
· 1986 - Kaks mehe show, heategevus gala, London · 1987 - Solo esinemine, heategevus gala, South Bank Halls, Inglismaa - London moeshow, Michiko Koshino - Pariisi moeshow, Michiko Koshino - Jaapan moeshow, Michiko Koshino · 1989 - Politsei Naise Pop-promo, London · 1990 - Rootsi poplaulja Richard Herey show - Võistleja rahvusvahelisel konkursil, Lausanne, Sveits · 1991 - Marlene Skog balletitrupp, Uppsala, Rootsi - "The Group", Stockholmi Linnateater, Rootsi - Moving Vision company, Stockholm, Rootsi · 1992 - Teine koht, Jazz tantsu konkursil, Freiburg, Saksamaa - Soome TVs: tantsu ja treening programm · 1993 - Teine koht konkursil Benetton Danza , Treviso, Itaalia · 1994-95 - Neli tantsutükki Damaru Tantsutrupis, Helsingi, Soome - Muusikavideo koreograafia Muusika TVle (bändile 3rd Nation)
alustalaks. Moeturundus Chanel ei olnud mitte ainult geniaalne moelooja, vaid ka turundaja. Nutikas naine kasutas pea sada aastat tagasi oma nime ihaldusväärseks muutmiseks võtteid, millega paljud moemajad töötavad tänaseni. Lisaks sellele, et Chanel kandis alati omaenda loomingut ja liikus "õiges" seltskonnas, jagas ta oma rõivaid ka teistele. Grace Kelly, Lauren Bacall, Ingrid Bergman, Elizabeth Taylor, Jackie Kennedy ja Marlene Dietrich on vaid mõned nimed, kes kandsid Chaneli nii avalikkuse ees kui ka eraelus. Et reklaamida oma esikparfüümi, lõhnastas ta sellega iseend ja oma poodide riietuskabiine. Kui inimesed küsisid, kas lõhna on võimalik ka kuskilt hankida, teatas ta, et valmistas vaid väikese hulga kinkepudeleid, aga kui nad tõepoolest arvavad, et see võiks kellelegi meeldida, peab ta hakkama müügile mõtlema. Ka jäi Chanel teiste moeloojatega eriarvamusele moe kopeerimise osas. "Et mood
otseselt põhendatud viimase õele, kes hukati repressiivorganite poolt 1943. aastal. 1947. aastal võttis kirjanik endale USA kodakondsuse ning väljus sellega ka kodakondsuseta isiku staatusest. Ta polnud enam emigrant. Kirjaniku elu ilmestasid mitmed pikemad ja lühemaajalisemad armusuhted erinevate väljapaistvate ja edukate naistega, millest ehk kummalisim ja kõige rohkem kõneainet on pakkunud suhe Marlene Dietrichiga. Naisele arvatakse olevat pühendatud ka kirjaniku teine üks edukamaid teoseid „Triumfikaar“. 1970. aastal suri kirjanik insulti, nägemata viimast korda oma kodulinna, Osnabrücki. Kirjaniku ilmunud teosed kronoloogilises järjekorras: 1. „Traumbude“ kirjutatud aastal 1924, avaldatud 1998. 2. „Jaam silmapiiril“ kirjutatud aastal 1928. 3. „Läänerindel muutuseta“ ilmunud 1929. aastal kirjaniku esikteosena. 4
1930. Aastal vändati teose põhjal ka film. (http://www.usc.edu/libraries/archives/arc/libraries/feuchtwanger/exiles/remarque.html) 1932. aastal lahkus Remarque Saksamaalt ning kolis Sveitsi. 1933. tema raamatud keelati ning põletati natsionaalsotsialistide poolt Remarque'i antimilitaristliku sõjavastase hoiaku tõttu ning 1938. võeti Remarque'ilt kodakondsus. Kirjanik jätkas oma loometööd paguluses oma villas Porto Roncoses ja reisis palju. 1930ndate lõpus tutvus Remarque Marlene Dietrichiga Veneetsias. Sellest arenes välja Remarque kõige pikem, kuid mandritevaheline, armuafäär. Dietrichist sai samuti inspiratsiooniallikas Remarque'i teosteks. 1939. siirdus mees Ameerikasse, kus ta sai kodakondsuse alles 1947. aastal. (www.koolielu.ee/pages.php/03030210?txtid=5365&get=1, http://www.nrg.tartu.ee/~heily/remarque.ppt, http://www.kirjasto.sci.fi/remarque.htm)
Valgevenes ja Lääne-Venemaal Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal ❧ Kaardisüsteem ❧ Kaubapuudus sundis olema leidlik ❧ Ersatskaubad ja sõjaväekaubad ❧ Ameerika abi Nõukogude Liidule ❧ Naiste töölerakendamine ❧ Ameerika kultuuriekspansionism ❧ Sõjaaegne kultuurivahetus Igapäevaelu Teise maailmasõja ajal ❧ „Suur valss“ ja Miliza Korjus https://www.youtube.com/watch?v=26lm82M7L2Q ❧ Marlene Dietrich „Lily Marleen“ https://www.youtube.com/watch?v=qPUMAFhfRHk ❧ „Siegfried Line“ https://www.youtube.com/watch?v=4JJEN5lwbBw ❧ „Katjuuša“ https://www.youtube.com/watch?v=Qyxul-0NLoQ ❧ „Püha sõda“ https://www.youtube.com/watch?v=uUHwbppl00s ❧ Untsakad „Surnupealuu sõdurid“ https://www.youtube.com/watch?v=luwkeWGI8RM TEISE MAAILMASÕJA LÕPP JA TAGAJÄRJED ❧ Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine
Lugu: Naine suri, Joann mattis ta maha. Ta küttis pliiti, tuulutas tuba. Pension oli väike. Hambad purunesid. Joann luges lehte ja leidis, et eestlased ei jõua fosforiidile vastu punnida. Võim polnud kunagi küsinud, mida eestlased arvavad. Nemad tegid Tsernobõli valmis, pärast pagevad ise Siberisse, sest seal on puhast õhku ja vett küllalt. Joanni kahtlused lõpetas terav valu südame piirkonnas. Perekond: naine. Surmapõhjus: südamehaigus 4.119. Marlene Tiib Sünnikoht: Harala 42 Amet: õppealajuhataja. Olemus: teiste vigade parandaja; maksimalist; kollektivismi kasvataja; Filosoofia: Tõsine armastus teeb mehed vooruslikuks. Meest ei tohi poputada, vaid panna ta kõvasti rakkesse, et poleks aega teisi vahtida. Lugu: Ta tahtis kõiki paremaks muuta. Koolis parandas ta laste kõnepruuki, rühti ja käitumist. Kodus parandas ta oma lapsi sammul. Nad olid tal käpas, kuulekad
Kahekümnendatel, kolmekümnendatel, neljakümnendatel oli mõjutajaks jazz. Kolmekümnendate populaarsemaks lööklaulude esitajaks oli Bing Grosby (1904- 1977), kelle esituses sai tuntuks J. B erlin i “W h ite C h risth m as” sam anim elisest filmist. Neljakümnendatel- viiekümnendatel saavutas enneolematu kuulsuse Frank Sinatra (s.1915) Saksamaal nim etatakse lööklaulu laagriks. T untum ad šlaagrilauljad olid film inäitlejad Zarah Leander (1902- 1981) ja Marlene Dietrich (1901- 1992). Populaarseim sõjaaegne šlaager oli “Lili Marleen”. (O riginaal pärineb m uide m itte II, vaid juba I maailmasõja ajast, kui H ans L eip kirjutas luuletuse “L ied ein es jungen W achtpostens- L ili M arleen”- e. k. – “N oore vahisõduri lu gu – L ili M arleen”. 1937 aastal kirjutas sellele meloodia Rudolf Zink, kuid menu ei saabunud. Hiljem kirjutas sellele tekstile viisi Norbert Schulze. Ka see variant ei saavutanud kohe edu. Selle laulu soostus
kandsid kübaraid. Oli enesestmõistetav, et kübar jäeti pähe ka külla, kohvikusse, näitusesaali minnes. Suvel paljapäi käimine läks moodi alles vahetult enne sõda, ja sedagi nooremate juures. Kahe ilmasõja vahel omandasid kübarad kohati tugeva sümboolse tähenduse filmikangelannade kaudu. 1930. ja 1940. aastatel lõid disainerid kübaramoodi rohkem filmidiivade isiksuse väljendamise kui filmi sündmustiku tarvis. 29 Marlene Dietrichi silindrist ja mustadest sulgedest ning Greta Garbo pehmest slouch- kübarast said ajastu märgid ning elegantsi ja mõttesügavuse sümbolid, mis valitsesid veel aastaid. Suure enamuse naiste jaoks jäidki need maagilisteks sümboliteks ja kauniteks unistusteks suurel ekraanil, sest säärast pillavat elustiili said lubada endale vaid väga vähesed. 1930. aastatel oli peamiselt kasutusel kolme eri sorti kübaraid.
Ford 908DYO 8780 IVI REITER Elisa Ford 963JLG 18687 SOLVER INVE Tele2 Ford 826KJG 11706 JAAK KLIS Elisa Honda 61VFY 1849 JAAN LUUSE EMT Honda 236LWM 4391 TIIU KOOVIT EMT Mercedes-Benz 730YQV 9324 TÕNU KOPPEL Tele2 Toyota 293RID 2143 MÜHLBERG POLL Tele2 Toyota 154GTL 2214 LEMBIT REIMAND Elisa Mazda 344RPB 11174 MARLENE AAVIK EMT Toyota 622NIS 13687 LEONID PRIISALM EMT Mercedes-Benz 601REX 1442 PIRET KÜRBIS EMT Mazda 359SDM 17336 JAANA RIITSAAR EMT Ford 182LQH 4562 TEA TASA Elisa BMW 313BJG 201 MAXWELL WOODSMART EMT Audi 935ASO 7980 MADIS KASS Elisa BMW 83GAN 7354 MAIE PAIVEL Tele2 Honda 11FYX 15518 ANTI NAULAINEN Elisa
6132907043 MARGE KRAAV Elisa 200 0.6134506045 NELLI KAASIKMÄE Tele2 100 0.6149846541 PEETER JANTSON Elisa 1100 0.6153913012 RAIVO PERT EMT 700 0.6161659542 ARGO VÖÖRMANN Tele2 2300 0.6189085616 KRISTA LAASI EMT 1800 0.6227414413 URVE ÕIS EMT 2400 0.6272154313 AAVI TERASMAA Elisa 400 0.6277876739 JAANA RIITSAAR EMT 100 0.6329032812 MARLENE AAVIK EMT 1500 0.6333800036 LIIA LEPPIK Elisa 2300 0.6345787989 SILVER SOOME EMT 3000 0.6352730653 JUULIA MORANTA Tele2 2500 0.6363219529 SIGRID KARU-HOLLOWAY EMT 2300 0.6412186807 TORMI TERAS EMT 3000 0.6538494042 PEETER PUUSEPP Tele2 200 0.6544923987 PRIIT POOPUU EMT 2600 0.6567265733 ÕNNE HALLIK Elisa 1700 0.6608167286 ANDREI SEMENJUTIN Tele2 1000 0
nähtuid õudusi. Peale sõda hülgab Sks ja 1931 läheb sveitsi. Kuid aastal 1933 Remarque raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti saksa kodakondsusest ilma. Aastal 1932 põgenes Remarque Saksamaalt Sveitsi, sealt edasi aga Ameerikasse, kus ta sai 1947 ka kodakondsuse.Sai kooliõpetaja hariduse, aga töö õpetajana ei meeldinud. Spordiajakirjanik. Palju naisi ja armukesi. Afäär Marlene Dietrich'iga. 1948 pöördus ta aga tagasi Euroopasse, täpsemalt Sveitsi, Porto Ronco villasse Ascona lähedusse . Kuid aastal 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga. Seal kirjutas ta ka mõned novellid, mis jutustasid peamiselt I ja II maailmasõjast. Ta suri 25. septembril aastal 1970 Locarnos Sveitsis Looming Kirjutab kui ühte romaani- pidevalt üks teema. Remarque'i teoste põhiteemadeks
kujul. Esimest korda ilmuvad üleloomulikud õudusfilmid, patoloogiline kuritegevus, inimmonstrumid: ,,Dr Caligari kabinet" (1919), ,,Dr Mabuse" (1922), ,,Der Golem". Maailma meeletuse ja vägivaldsuse ning moraalse allakäigu kirjeldamine: 1. F. W. Murnau ,,Nosferatu" (1922). 2. Friz Lang ,,Metropolis" (1926), ,,Mörder unter uns" (1931): lapse mõrv. Totalitarismi ennustus. 1940'te USA ,,musta filmi" arendaja. 3. G. W. Pabst ,,Pandora laegas" (1928). ,,Sinine ingel" (1930): Marlene Dietrich. Olulised kino ja teatritegijad lahkuvad Saksamaalt 1933 aastast. 1920'te vastuolulisuse ja ,,keeva" Berliini kaasaja kirjeldus ilukirjanduses: Alfred Döblini slummiromaan: ,,Berlin Alexanderplatz" (1929). Autor oli juut, sotsialist ja närviarst ning ekspressionismi oluline arendaja kirjanduses, kes pidi lahkuma 1933 aastal. Teaduse suured saavutused: 1918-1933 Saksamaa teadlased said suurel hulgal Nobeli preemiaid: mh 2 arstiteaduses, 5 füüsika, 8 keemia jne
film, kuid natsid keelasid selle filmi ära. 1938 võeti talt saksa kodakondsus üldse ära. Selleks ajaks oli ta lahkunud Šveitsi. Tema endine naine põdes tuberkuloosi. Selleks, et naine saaks end Šveitsis ravida ning pikendada sealviibimist, abiellusid nad uuesti. Ta olevat varjanud enda majas ka saksa rahvusest põgenikke, keda jälitati natsirežiimi ajal. Enne II MS puhkemist lahkus Ühendriikidesse. Esialgu asus elama Hollywoodi ning käis läbi oma aja kuulsustega, nt Marlene Dietrich, Hemingway ja Chapliniga. Pärast sõda tuli Šveitsi tagasi. 25. septemril 1970 ta Šveitsis suri. LOOMING Remarque’i kuulsus põhineb romaanidel. Varasmead romaanid : „Unistuste tuba“ ja „Jaam silmapiiril“ rääkisid elu ummikseisust ja elumõtte otsimisest. Kuulsuse pälvis 1929. Ta jätkas Läänerindel muutuseta“ motiiviga (kuidas elada pärast sõda) ka edasi. Sellest kõneleb romaan „Tagasiteel“
Portugal Partido Social Democrata Dolors MONTSERRAT Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Hispaania Partido Popular Nadine MORANO Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Prantsusmaa Les Républicains Javier MORENO SÁNCHEZ Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Hispaania Partido Socialista Obrero Español Alessandra MORETTI Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Itaalia Partito Democratico Marlene MORTLER Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Saksamaa Christlich-Soziale Union in Bayern e.V. Dan-Ştefan MOTREANU Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Rumeenia Partidul Naţional Liberal Andżelika Anna MOŻDŻANOWSKA Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon Poola Prawo i Sprawiedliwość Ulrike MÜLLER Uueneva Euroopa fraktsioon Saksamaa Freie Wähler Siegfried MUREŞAN Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Rumeenia
· Sugudevaheline käitumine Seotud jalad. Hiina. http://www2.hu-berlin.de/sexology/BIB/HATF2.htm · In the New Hebrides, men wrap their penis in cloth to form an impressive bundle, held in place with a leather belt Hälbekäitumine läbi ajaloo · Poksimine · Naised kannavad pükse kuigi naised kandsid pükse raskete välitööde puhul juba sadu aastaid varem, muutus ametlikult alles 1930ndatel nende kandmine laialdaselt aktsepteerituks (Marlene Dietrich, Katharine Hepburn). Samuti aitas pükste laialdasemale kandmisele kaasa II Maailmasõda ning 1960ndate mood. Mehed seelikutes: Konformne käitumine ja selle kujunemine · Konformne käitumine sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine, kujuneb vastavalt normidele, tavadele, reeglitele · Normid kujunevad läbi sotsiaalse interaktsiooni ja kujutavad endast läbirääkimiste tulemusena tekkinud tegelikkust, mis vormib inimese taju ja tegelikkust
annaabi.ee 
