Autor on kasutanud palju täisriimi- häälikute kooskõla täpsuse järgi, näiteks teosest Powerman männis- pavvõrmännis-, tasõ- kasõ. Hulgalistest näidetest toon välja veel teosest Tii: heräti-väräti. Autor on kasutanud palju irdriimi- ebatäpne, häälikute sarnasusel põhinev riim, näiteks Teoses Õtak hää- päält, luuletuses Seeneq puravik- jurakat. Autor on kasutanud lõppriimi- riimuvad just ridade lõpud. Analüüsides teoseid silpide arvu järgi (meesriim, naisriim, libisevad ja ülilibisevad riimid), siis võin väita, et Ilves on kasutanud kõiki tüüpe, aga rohkem näib olevat lühemaid silbitüüpidega riime (naisriim, meesriim). Märkan, et autor on riimi paiknemise seisukohas salmis kasutanud rütme- paarisriim (skeem aabb) ja ristriim skeem (abab). Jan Rahmani võtted on sarnased Ilvese stiilile, kui tooks väilja, et tal on jutu tüüpi tekste, näiteks Lindora Laaduh II. Enamus loomingut pikkuselt veidi üle poole lehekülje, kui
a) ristriim (abab); b) süliriim (abba); c) paarisriim (aabb); d) lausriim (aaa, Termin ,,lüürika" tekkis 3.saj eKr, lüürika ise oli olemas enne seda. L algus on aaaa); rahvaluules. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast ,,lyra" keelpill, mille saatel laule e) segariim (aaca abbabcc jm esitati. Pikka aega olidki lüürika ja muusika lahutamatult seotud. Antiikajal 1) meesriim (riimuvad 1silbilised sõnad: mees-vees); kujunesid järgmised L zanrid: 2) naisriim (2silbilised sõnad: naine-laine); a) eleegia (kaebelaul, nukrameelne luuletus); 3) libisev riim (3silbilised sõnad: helendab-terendab)
„Lilled“- „naerateleb päikserind“ „lilled põlevad“ „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“- „täht süttib“ 9. I on kasutatud ristriimi ja meesriimi ...maa A ...kanda B ...ka A ...siniranda B II on kasutatud meesriimi ja libisev riim. Meesriim: mees-sees Libisev riim:suuremaks-kangemaks III on kasutatud ristriimi ja libisevriimi ja süliriimi ....lilleleid A ...päikserind B ...neid A ...mõlemad B ....põlevad B
Lauri Piisang Noor-Eesti ja Gustav Suitsu osa selles Referaat Tallinna Polütehnikum 2008 Noor-Eesti Noor-Eesti on 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud kirjalik rühmitus, mis aastatel 1905-1915 muutis Eesti kirjanduse, kunsti ja muusika arengut modernism ning uus-romantism võttis üle realismi. Noor-Eesti tegevus kajastus nende ajakirjades ning albumites. Albumeid oli kokku viis, need ilmusid aastatel 1905, 1907, 1909, 1912 ja 1915. Tänaseks on need albumid internetis vabalt kättesaadavad, ning kõigile kasutamiseks . Need albumid olid kirjutatud vanas Eesti keeles ning koosnesid enamasti luuletustest ning mõistujuttudest rahvale lugemiseks. Nende albumite abil üritati süvendada uut mõttelaadi, mis muudaks Eesti ühiskonda ning süvendaks mõtteid vabast Eestist. Selle tõttu kirjeldasid osad No...
Joob ja priiskab oma ajas. Süliriim Nii külm et hakkab hirm a - lk 6 Kas selles ilmas polegi siis sooja - b Sa seisad lumes Üksik Tuletooja - b Su silmi põletab su mässukirg a Ristriim selles luulekogus oli kõige rohkem ristriimi. Öö oli pime ja suur oli maja. lk 8 Tulime, naersime põlvini merd. Grammofon nurgas. Mis veel oli vaja? Jääkülma sampust ja samaväärt verd. Meesriim Suus vaikustihkeks vaiguks klompund sülg. lk 31 Ei ole jõudu liigutada tiibu. Ta teab ju küll, mis on ta nõrgeim külg. Ja siiski vastu lohutust ei liibu. Naisriim Öö tulles ühel lapsel hakkab kõhe. lk 16 Ta on ihuüksi suures majas. Ja nagu temas, minuski on lõhe. See hääl!...Kui võikalt vastu kajas. Libisev riim Pilvede valgus on lõputu minek. lk 22
Hakkasin rõhutama esimest silpi ja siis tuleb kaks pehmema rõhuga silpi järgi; siis uuesti rõhutan esimest silpi ja 2 rõhuta järgi. Daktül - pikale silbile järgneb kaks lühikest silpi ehk ühele rõhulisele silbile kaks rõhutut silpi. Riimiskeemi poolest on tegemist terve luuletuse vältel ristriimiga (abab). A-riimi ehk esimese ja teise rea puhul on kasutusel kahesilbiline ehk naisriim (näivad käivad) ning B-riimi ehk teise ja neljanda rea puhul on kasutusel ühesilbiline ehk meesriim (aed saed). Riimid lähtuvad vahetult järgnevaist kaashäälikuist (hinge ringe, päis täis). Kasutusel on täis- ning lõppriimid. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, arvestades et igas stroofis on 1. ja 3. värss sama silbiarvuga ning 2. ja 4. värss sama silbiarvuga. Esimene ja kolmas värss koosneb alati 14 silbist, teine ja neljas värss alati 13 silbist.
Hakkasin rõhutama esimest silpi ja siis tuleb kaks pehmema rõhuga silpi järgi; siis uuesti rõhutan esimest silpi ja 2 rõhuta järgi. Daktül - pikale silbile järgneb kaks lühikest silpi ehk ühele rõhulisele silbile kaks rõhutut silpi. Riimiskeemi poolest on tegemist terve luuletuse vältel ristriimiga (abab). A-riimi ehk esimese ja teise rea puhul on kasutusel kahesilbiline ehk naisriim (näivad käivad) ning B-riimi ehk teise ja neljanda rea puhul on kasutusel ühesilbiline ehk meesriim (aed saed). Riimid lähtuvad vahetult järgnevaist kaashäälikuist (hinge ringe, päis täis). Kasutusel on täis- ning lõppriimid. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, arvestades et igas stroofis on 1. ja 3. värss sama silbiarvuga ning 2. ja 4. värss sama silbiarvuga. Esimene ja kolmas värss koosneb alati 14 silbist, teine ja neljas värss alati 13 silbist.
Selle luuletuse mõte avaneb järk-järgult vastanduste kaudu kolmes viierealises stroofis. Puänt on viimases kaherealises stroofis. Põhisalmid on optimistlikud ning salmi viimases reas välgatub nagu juhuslikult mõte kaduvusest. Viimane kaherealine stroof ühendab seniseid vastandeid, pühitsedes nii tuhka kui tuld. Luutetus loob riimiga vastandusi ja seoseid. Kasutab väga palju erinevat riimi, nii ühe-, kahe- kui ka kolmesilbilist riimi. Suitsu ühesilbiline nn meesriim mõjub võitluslikult, löövalt ja mehiselt. G. Suitsu tähtsam looming: · ,,Elu tuli"- ,,Elu tuli" ja ,,Oma saar" · ,,Tuulemaa"- ,,Kerkokell" ja neljaosaline tsükkel ,,Tuulemaa" · ,,Ohvrisuits" · ,,Kõik on kokku unenägu"- ,,Sapine kuu", ,,Maakaitseväelane" 7 KALJU LEPIK Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus kontoriametniku pojana,
et see ei pidand tähendama head Süliriim: Süliriimi ma ei leidnud, aga leidsin süliriimile sarnase riimiga stroofi (lk 11) : Suule sulanud vaikusevaha. – a Sinu silmadeküünlaid, - b nendelt nõrguvaid vahatilku, - c leeke värelevaid - b vaatan jälle. Ja vaatan maha. – a Ristriim: Ristriimi esines selles luulekogus kõige rohkem. See neil enam ei vehi. – lk 31 Nemad on ruunatud. Palju armetuid kehi vorstiks on suunatud. Veel nt lk 30; 52. Meesriim: sinu vanemad tol õhtul olid maal – lk 38 teie linnamaja sinu päralt jäi oli tantsimiseks alumine saal ja su lause mällu kummitama jäi: Naisriim: Lõuna-Eesti noored mehed – lk 9 vanas vanematekodus. õuepuudel laiad lehed. ainult mind ei ole kodus. Libisev riim: See neil enam ei vehi. – lk 31 Nemad on ruunatud. Palju armetuid kehi vorstiks on suunatud. Täisriim: (raha – maha) – lk 33
Tundub, et ta igatseb midagi sellist, mis tema elus varem oli. Justkui elaks ta oma mälestustes ning ei tahaks näha olevikus ja tulevikus midagi head. Tõenäoliselt julgustab ta meid elama just nüüd ja praegu ning rõõmu tundma sellest, mis meil on! · Meeleolu - mõtlema panev 12 · Stroofid - 3 stroofi · Värsid - kahes esimeses stroofis on 4 värssi ning viimases 3 värssi · Meesriim - olla-olla · Naisriim - aegu-praegu · Riimiskeem - kaks esimest stroofi on paarisriimis ja viimane on ristriim · Kõnekujundid: epiteet - pole võrdlus - pole metafoor - pole isikustamine - pole · Ebatavaline sõnajärg Ei taha mina tagasi vaid kaugeid kuldseid aegu · Zanr poeem · Hinnang Kuna Hando Runnelil on väga mõtlema panevad ja sügava sisuga luuletused, siis oli mul seda väga raske leida.
annab rütmi just värsimõõt, vabavärsiline luuletus aga ei jagune tavaliselt reeglipärasteks värssideks ja stroofideks. Riim on sarnase kõlaga sõnade taotluslik kordamine värsirea alguses, keskel või lõpus. Ema ülesanndeks on siduda värsse stroofideks, kujundada rütmi ja luuletuse kõlapilti. Lõppriim tähendab seda, kui riimuvad sõnad asuvad värsi lõpus. Algriimi puhul paiknevas riimuvad sõnad värsirea alguses. Paarisriim = AABB, süliriim = ABBA, ristriim = ABAB. Meesriim = ühesilbilised (sööb, lööb), naisriim = kahesilbilised, täisriim = puul, tuul, irokriim = osaline kokkukõla (lint, kink). Luule olulisemas teemad on armastus, kodu, loodus, sõda jt. Teema on teoses käsitletav nähtuste ring. Tõlgendamine on teksti aktiivne lugemine, et seda mõista. Luules on palju omasussõna, kirjeldav ja kaunistav lisandsõna. Metafoor on tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Võrdlus on nähtuste kõrvutamiune sarnasuse alusel. Sümbol on võrdkuju (nt
Miniatuur lüüriline luuletus Proosaluuletus Luule kujunes tantsu saatelaulust, kui sõnalise osa tähtsus suurenes. Luulel on 3 peamist vormitunnust: Riim- sarnase kõlaga sõnade kordamine värsirea lõpus. Rütm- põhineb sõnarõhul ja häälikute pikkused. Värss-on luuletuse 1(üks) rida. Stroof- on luuletuse 1(üks) salm. Luule Riimiskeemid Paarisriim a-1 rida Ristriim a Meesriim värsi lõpus on ühe a-2 rida b silbilised sõnad b-3 rida a b-4 rida b Süliriim a Helisev riim Naisriim värsi lõpus on b värsi lõpus on kahe silbiline sõna b kolme silbilised sõnad a
· Positiivse häälestatusega on lõppriimilised, viimane värss on aga riimita ja teistest pausiga eraldatud. · Kolmas stroof algab samuti jõulise tule kujundiga, ent kohe peaaegu sünnivad ebakõlad. · Viimane kaherealine stroof otsekui ühendab, isegi tühistab senised vastandid, pühitsedes nii hästi tuhka kui tuld. · Riimikasutus on mitmekülgne, leidub nii ühe-, kahe- kui ka kolmesilbilisi riime. · Meesriim luuletuses ,,Mehed" · Suitsu tuntumaid noorusluuletusi on ,,Oma saar", millele hiljem lõi Juhan Simm viisi, · Põhineb suurematest teemadest rännakul, meresõidul, oma koha otsingul. · Suitsu loomingus ühinevad elurõõm, igatsus, lootus, pettumus, nukrus, mõistmine. · ,,Elu tule" armastuslüürika on niisama elujulge nagu võitluslauludki. · Nooreestilik kunstiideaal leiab kõige selgema väljenduse Suitsu kogus ,,Tuulemaa" See
* jamb: v - / v - Kahesilbiline, lühike ja pikk, rõhk langeb teisele. Eesti keeles seega harva. * daktül: - v v Kolmesilbiline, rõhk esimesel, järgneb kaks lühikest või rõhutut silpi. * amfibrahh: v - v Kolmesilbiline, kahe rõhuta silbi vahel üks rõhuline. Eesti keeles harva. * anapest: v v - Kolmesilbiline, kaks lühikest + üks pikk silp (2 rõhuta, 1 rõhuline silp). Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Riim - seaduspärane häälikukordus, rütmi kõrval teine silmapaistev tunnus. Loob kõlalise terviku, häälikulise kokkukuuluvuse. Tüübid: * algriim: sõnade esihäälikute kordus. Alliteratsioon - kaash.algr., assonants - täish.algr. * lõppriim: ühendab sama kõlaga sõnade ja värsside lõppe. * täisriim: alates pearõhust riimsõna lõpuni: laeb-saeb, tuikab-luikab jne.
jt. lüüriline kangelane luulemina; luuletuse minaisik. Minavormis kirjutatud luuletus on kunstiline üldistus, mille taga ei nähta tavaliselt konkreetset isikut ja asjaolusid. lüüriline kõrvalepõige autori lühike tundeväljendus või lüüriline mõtisklus, mis on kiilutud teose sündmustikku. Näiteks lõpeb Oskar Lutsu (18871953) jutustus "Kevade" I lüürilise kõrvalpõikega. lüüriline poeem vt poeem. meesriim vt riim. metafoor tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Näiteks: Looja minemas, looja minemas kullase valgusega oled sa, sinitaeva silm! (Kristjan Jaak Peterson.) mõtteriim vt parallelism. naisriim vt riim. ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule,
Algriim – sõnade esihäälikute kunstikavatsuslik kordus, sage rahvaluules Lõppriim – ühendab sama kõlaga sõnade ja värsside lõppe Täisriim – alates pearõhulisest täishäälikust kuni riimsõna lõpuni (laeb/saeb; tuikab/luikab;pelg/selg;tule/tule) Irdriim – sarnaste kõrval ka erinevad häälikud (võet/mõõt; pikad/vikat; draama/raamat) Liht- ja liitriim – vajame, aja me, too mind, roolind Silbiarvu järgi: 1 silp – meesriim (keel/meel) 2 silpi – naisriim (armas/varmas) 3 silpi – daktülriim (väraval/säraval) 4 silpi – hüperdaktülriimid (täristades/väristades) Asendi järgi: Paarisriim: aabb, aa, bb, cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb Salm e stroof Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on
·Samast leiate ka hulgaliselt muid lugemisväärseid luuletusi. Riimid: - Paarisriim AABBCC - Naisriim(2-silbilisi) - Riimskeem ABAB(ristriim) - Naisriim ristub libiseva (3-silbilise) riimiga - AABCCB "Kelle on need hallid veised,A polegi vist nagu teised,A meie karja said nad kust?B Nende kõrval kasvult maha,C sileduselt jäävad tahaC meie Joonik, meie Must."B - Süliriim ABBA - Daktüliline riim - Meesriim(1-silbilisi) Eepika 18. Mis on eepika? - Suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne) 19. Milliseid küsimusi me võiksime eepilisele tekstile esitada? Proovige vabalt valitud teksti näitel nendele küsimustele vastata. - Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme me ära, et tekst on fiktsionaalne? - Kes jutustab
· +- + - ± + - - + - · täna miski mind minema sunnib. · (V.Luik) Riim · Seaduspärane häälikkordus · J. Põldmäe: kindlates värsipositsioonides fikseeritav vastavus rõhurühmade või nende osade foneetilise koostise vahel Riim · Ajaloolised riimid: liebe-trübe, können-brennen · Nägemisriimid: breath-beneath, down-flown Riimitüübid silpide arvu ja rõhuasetuse järgi · Meesriim: keel/ meel · Naisriim: aktus/ kaktus · Daktülriim: purustas/ turustas · Hüperdaktülriimid (lõhnadega/ kõhnadega jne) Riimitüübid paigutuse järgi · Paarisriim: aabb · Süliriim: abba · Ristriim: abab · Lausriim: aaaa · Segariim Riimitüübid foneemikoostise järgi · Täisriim (suurt/ juurt) · Irdriim (päev/ käed; kõnts/ tönts; Hiina/ piinad; und/ tund) Stroofid · Ballaad: abab bc cdcd
Loob kõlalise terviku, häälikulise kokkukuuluvuse. Tüübid: * algriim: sõnade esihäälikute kordus. Alliteratsioon - kaash.algr., assonants - täish.algr. * lõppriim: ühendab sama kõlaga sõnade ja värsside lõppe. * täisriim: alates pearõhust riimsõna lõpuni: laeb-saeb, tuikab-luikab jne. * irdriim: sarnase kõrval ka erinevad häälikud: draama-raamat, pikad-vikat * liitriim: vajame- aja me, too mind - roolind Silbiarvu järgi * meesriim: üks silp, meel-keel * naisriim: kaks silpi, armas-varmas * daktülriim: kolm silpi, väraval-säraval * hüperdaktülriim: neli silpi, täristades-väristades Asendi järgi Paarisriim: aabb, aa, bb cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne Levinuimad riimitüübid: aa bb, abab, abba. Tõstavad esile luuletuse tasakaalustatust, terviklikkust.
kaashäälikualgriim, assonants e. täishäälikualgriim); lõppriim - ühendab sama kõlaga sõnade ja värsside lõppe; täisriim - alates pearõhulisest täishäälikust kuni riimsõna lõpuni (laeb, saeb; tuikab, luikab, pelg, selg), sh. samariim (tule: tule); irdriim – sarnaste kõrval ka erinevad häälikud (võet, mõõt, pikad, vikat, draama, raamat); lihtriim & liitriim (vajame, aja me, too mind, roolind). Silbiarvu järgi:1 silp: meesriim: keel/ meel; 2 silpi: naisriim: armas/ varmas; 3 silpi: daktülriim: väraval/säraval; 4 silpi: hüperdaktülriimid: täristades/ väristades. Riimitüübid asendi järgi: paarisriim: aabb, aa, bb cc; ristriim: abab, abcabc; süliriim: abba, abbba; ahelriim: aba bcb cdc; lausriim: aaaa; segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne. Suulises luules mneumooniline mõju, aitab luuleridu meelde jätta olemuselt korduseline (ka kajaline),
(Ovidiuse "Metamorfoosid", Ervin Roosi tõlge) 6. Rõhulis-välteline ehk aktsendilis-kvantiteerivvärsisüsteem 7. Silbilis-välteline ehk süllaabilis-kvantiteeriv värsisüsteem 8. Vältelis-silbilis-rõhuline ehk kvantiteerivsüllaabilis-tooniline värsisüsteem Riim Riim algab rõhurühma esimese silbi vokaalist · foneemikoosluse ühtelangemise aste -täisriim (õied : põied) -irdriim (laiemas mõttes) (õied : köied) · silbiarv - meesriim (1 silp), naisriim (2 silpi) jne · asend värsis - eesriim, siseriim, lõppriim jne · asend stroofis - paarisriim (aabb), süliriim (abba), ristriim (abab) jne Stroofika - kaksikvärss ehk distihhon - kolmikvärss ehk tertsett - nelikvärss ehk katrään aleksandriin, haiku, tanka Väärika surma kursust lugema tulin
amfibrahh: v - v Kolmesilbiline, kahe rõhuta silbi vahel üks rõhuline. Eesti keeles harva. anapest: v v - Kolmesilbiline, kaks lühikest + üks pikk silp (2 rõhuta, 1 rõhuline silp). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Kõige olulisema kordamine, rütmilisus. Riim - seaduspärane häälikukordus, rütmi kõrval teine silmapaistev tunnus. Loob kõlalise terviku, häälikulise kokkukuuluvuse. Tüübid: algriim, lõppriim, täisriim, irdriim, liitriim Silbiarvu järgi: meesriim: üks silp, meel-keel; naisriim: kaks silpi, armas-varmas; daktülriim: kolm silpi, väraval- säraval; hüperdaktülriim: neli silpi, täristades-väristades Asendi järgi: Paarisriim: aabb, aa, bb cc; Ristriim: abab, abcabc; Süliriim: abba, abbba; Ahelriim: aba bcb cdc; Lausriim: aaaa; Segariim: aaca, ababcc, aaabbb Miks on riim luules oluline? Tõstavad esile luuletuse tasakaalustatust, terviklikkust. Tuntumat riimitüübid. paarisriim aa bb, ristriim abab, süliriim abba.
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat
(5) Silbilis-välteline ehk süllaabilis-kvantiteeriv värsisüsteem (6) Vältelis-silbilis-rõhuline ehk kvantiteerivsüllaabilis-tooniline värsisüsteem /viimaste kohta loengus ei rääkinud midagi/ 16. Riimi ja stroofika põhimõisted ning euroopalikus traditsioonis levinumad võimalused. Riim algab rõhurühma esimese silbi vokaalist (1) foneemikoosluse ühtelangemise aste (täisriim (õied : põied) vs irdriim (laiemas mõttes) (õied : köied) (2) silbiarv (meesriim (1 silp) ja naisriim (2 silpi) ...) (3) asend värsis (eesriim, siseriim, lõppriim ...) (4) asend stroofis (paarisriim (aabb), süliriim (abba), ristriim (abab) ...) Stroofika (1) kaksikvärss ehk distihhon (2) kolmikvärss ehk tertsett (3) nelikvärss ehk katrään Euroopalikus traditsioonis levinumad võimalused (1) aleksandriin, haiku, tanka (2) eleegiline distihhon (heksameeter + pentameeter) uu uuuuuuuuu
k(õ)- assonants Kui koorma kõrval kõnnib neid, Siis küsi, kas toob linnaseid -eid lõppriim Täisriim alates pearõhulisest täishäälikust kuni riimsõna lõpuni (laeb, saeb; tuikab, luikab, pelg, selg), sh. samariim (tule: tule) Irdriim sarnaste kõrval ka erinevad häälikud (võet, mõõt, pikad, vikat, draama, raamat) Lihtriim & liitriim (vajame, aja me, too mind, roolind) Silbiarvu järgi: 1 silp: meesriim: keel/ meel 2 silpi: naisriim: armas/ varmas 3 silpi: daktülriim: väraval/säraval 4 silpi: hüperdaktülriimid: täristades/ väristades Riimitüübid asendi järgi: Paarisriim: aabb, aa, bb cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne ? Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine,
Kui koorma kõrval kõnnib neid, Siis küsi, kas toob linnaseid -eid lõppriim Täisriim alates pearõhulisest täishäälikust kuni riimsõna lõpuni (laeb, saeb; tuikab, luikab, pelg, selg), sh. samariim (tule: tule) Irdriim – sarnaste kõrval ka erinevad häälikud (võet, mõõt, pikad, vikat, draama, raamat) Lihtriim & liitriim (vajame, aja me, too mind, roolind) Silbiarvu järgi: 1 silp: meesriim: keel/ meel 2 silpi: naisriim: armas/ varmas 3 silpi: daktülriim: väraval/säraval 4 silpi: hüperdaktülriimid: täristades/ väristades Riimitüübid asendi järgi: Paarisriim: aabb, aa, bb cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne ? Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59)
tekkimisel. Saksamaa oli mahajäämas (tuli alles 17.sajandil), ka Prantsusmaal ei toimunud midagi, kuigi huvi antiigi vastu oli (aga kuna neil oli usuline sõda, ei olnud ruumi tearti levikuks ja arenguks), Itaalias on kõige parem, kuid peamiselt ainult komöödiat. Üks suur renessansiaja kirjanik Ariosto kirjutas 5 tragöödiat. Alguses oli proosas, hiljem kirjutas ümber värssidesse. Kirjutas blankvärsis (korrapärane ilma riimita värss 11silbiline (naisriim) 10silbiline (meesriim)). Tasso "Vabastades Jeruusalemma" (1575), "Aminta" (16.saj II poolel, 1576), mis on samuti bäankvärsis. 16.sajandi Itaaliast on tulnud ka tuntud teatrinähtus commedia dell'arte. Ei levinud 18.sajandist edasi. "Kunstikomöödia". Erinevus keskaegsetest näidenditest elukutselised näitlejad (varem olid asjaarmastajad; Hiliskeskajal olid sellid ja käsitöölised). Valmistekste pole, on ainult skeemid ja stsenaariumid, peamiselt on improviseeritud tekst
tuntumaid riimitüüpe. Täisriim alates pearõulisest täishäälikust kuni riimisõna lõpuni (laeb/saeb; tuikab/luikab; pelg/selg), sh samariim (tule:tule) Irdriim täisriimi liigkasutust väldib irdriim. Sarnaste kõrval ka erinevad häälikud (võet/mõõt; pikad/vikat; draama/raamat) 7 Lihtriim & Liitriim Lihtriime täiendavad mitmest sõnast koosnevad liitriimid - vajame:aja me, too mind:roolind. Silbiarvu järgi: 1 silp: meesriim: keel/meel 2 silpi: naisriim: armas/varmas 3 silpi: daktülriim: väraval/säraval 4 silpi: hüperdaktülriimid: täristades/väristades Riimitüübi asendi järgi: Paarisriim: aabb, aa, bb, cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne 11.Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 39-59). Epiteet, võrdlus, metafoor,
isa: asi, sai, ais palindroob- edasi-tagasi sama mõiste aias sadas saia; toonela vetel olete vale noot; madam, I'm Adam; onu thaal(Uno Laht); laman baaril(Ilmar Laaban) onomatopoeetilised väljendid- loodushääli jäljendavad "Paar prahvangut veel rõõska äikest: mürr-mürr, mürr-mürr! Trahh-trahh!" (Visnapuu "3. kiri Ingile") riim- sõna reeglipärane kordumine. Alguse-, sise- ja lõppriim; silpide arvu järgi meesriim (1-silbiline) ja naisriim (2-silbiline); asetuse järgi paaris-, süli- ja ristriim; häälikulise koostise järgi täis- e puhas riim: voorus-noorus, homonüümriim: jõin teed-käisin teed, ird- e ebatäpne riim: Hiina-piinad, konsonantriim: rinda-randa, liitriim: too mind-roolind, perspektiivist-nii vist, siirdriim saadakse poolitamise teel: jaana/linnu-nirvaana Lausekujundid: - retooriline pöördumine- kasutatakse tunderõhu suurendamiseks
Trohheus. Värsiühikuks on värsijalg, mis koosneb 1 rõhulisest ja 1-2 rõhutust silbist. Rõhu vahelejätt pürrühhius või lisarõhk spondeus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. b. silbilis-välteline ehk süllaabilis-kvantiteeriv c. vältelis-silbilis-rõhuline ehk kvantiteeriv-süllaabilis-tooniline 12. Riim. Stroofika Riim seob värsskõnet. Riimid: 1. silpide arvu ja rõhuasetuse järgi: meesriim (keel/meel), naisriim (aktus/kaktus), daktülriim (purustas/turustas), hüperdaktülriim 2. paigutuse järgi: paarisriim aabb, süliriim abba, ristriim abab, lausriim aaa, segariim 22 3. foneemkoostise järgi: täisriim (piits/patriits), irdriim (päev/käed, kõnts/tönts, Hiina/piinad, und/tund), liht- ja liitriimid (päikesehelk/telk, ust/sisustust).
Lesbose saar ning tuntumad esindajad Alkaios (7.6. sajand e.Kr) ja Sappho (7.6. sajand e.Kr). Nad kirjutasid kultuslikke, pidu- ja armastuslaule, sidudes omavahel laulude temaatika ja autori isiklikud elamused. Koorimeelika on seotud erinevate rituaalide ja kultusevormidega, selle keskus oli Sparta ning tuntum autor Pindaros (umbes 518442 e.Kr). Pindarose loomingus on esindatud erinevad koorimeelika liigid: hümnid, oodid, tantsulaulud, leinalaulud jm. meesriim vt riim. memuaarid proosazanr, milles autor jutustab enda või talle lähedaste isikute elust ja minevikusündmustest. Ajaloolistel sündmustel põhinevaid ja fakte tõetruult esitavaid mälestusi nimetatakse ajaloolisteks; vabalt ajaloolisi sündmusi ja isiklikke muljeid esitavaid mälestusi nimetatakse vestelisteks; kunstiliselt töödeldud mälestusi nimetatakse ilukirjanduslikeks. Eesti kirjanduse ühe ulatuslikuma mälestustesarja autor on Oskar Luts (1887 1953).
annaabi.ee 
