Näiteks Robert Ludlum. "Bourne'i identiteet". [http://et.wikipedia.org/wiki/Spiooniromaan 15.10.12] Kujutamisviisi järgi Arenguromaan – Arenguromaan (saksa keeles Bildungsroman) on romaan, mis põhineb kangelase arengulool. Näiteks "Taavet Soovere elu ja surm" (Mait Metsanurk). [http://et.wikipedia.org/wiki/Arenguromaan 17. 10. 2012] Filosoofiline romaan – „Pärsia kirjad“ on oma kaasaja valupunkte puudutav satiiriline kiriromaan – Montesquieu kohandas seni eeskätt psühholoogilistes teostes kasutatud epistolaarse vormi ühiskonnavaatlusele. See kirjanduslik võte viis tsensori segadusse ja äratas lugejate huvi. Romaan põhineb kirjaniku enda päevikul. „Pärsia kirju“ on nimetatud filosoofilise romaani kui uue žanri alusepanijaks. Seal pole peamine mitte karakterite kujutamine, vaid autori ideede kirjanduslik esitamine. [http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_de_Montesquieu 17.10.12]
romantismis. 1. Võitlesid õiglasema ühiskonna eest 2. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ja hariduse ning kultuuri viimist laiadesse rahvahulkadesse. Rousseau (1712-1778) 1) Ründas klassitsismi: a) Rohkem elutõde! b) Kirjutage rohkem lihtsatest inimestest 2) Esitas oma vaateid traktaatides 3) Pooldas tundelist kirjandust romantikute eelkäija 4) Oli sentimentalist: a) Kiriromaan b) Romaan c) Autobiograafiline teos Voltaire (1694-1778) 1) Kirjutas klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi jne. 2) Klassitsist 3) Teosed stiililt teravmeelsed ja elavad Diderot (1713-1784) 1) Toimetas suurt valgustuslikku ,,Entsüklopeediat". 2) Pidas ilukirjanduslikku tööd meelelahutuseks ega rutanud neid avaldama. Romaanid ilmusid pärast tema surma. 3) Realist Inglise valgustuskirjandus · Eesrindlikud ideed pääsesid mõjule proosas
Teadmiste talletamiseks hakati koostama entsüklopeediaid, levima hakkas ajakirjandus. Valgustusideede levitamiseks oli romaan kõige parem vahend (levis ja arenes Inglismaal ja Prantsusmaal eriti hoogsalt). Hakati kujutama inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi tegureid, vabameelsusvaimustuses kirjutas oma tööd markii de Sade (1740-1814). · Romaani kõrval hinnati kõrgelt teatrit ja draamat, luule areng aeglustus, kuni uue tõusuni romantismiajastul. · Populaarseks arenes kiriromaan! · Kirjanikud: 1) Voltaire- filosoof, matemaatik, ajaloolane, prantsuse kirjanik, kirjutas luulet, proosat, draamat. ,,Zadig" (1747), ,,Candide" (1759) 2) Rousseau- prosaist, poliitik, pedagoog, prantsuse kirjanik, ,,Emile ehk kasvatusest" (1762) 3) Swift- iiri-ingilse kirjanik, peateous ,,Gulliveri reisid" (1726), sõna liliput algus. 4) Montesquieu- prantsuse kirjanik, ,,Pärsia kirjad" (1721) 5) Defoe- inglise kirjanik ,,Robinson crusoe" (1719) 6) Lessing- saksa kirjanik
järgi polnud ühelgi võimalust realiseeruda. Valgustusajastu kuulsaimad valgustajad: 1. Charles Louis de Montisqueu (1698-1755) sündis põlises gaskooni aadliperekonnas, pühendades end ennekõike õigusteadusele. Lõi mahuka entsüklopeedilise teose "Seaduste vaim" (1748), mis pandi paavsti "Keelatud kirjanduse" nimekirja. Ilmus ka "Pärsia kirjad" (1721), mis näitab teda nii küpse satiirikuna kui ka ühiskonnavaatlejana. Teos on kiriromaan, mis koosneb tegelaste saadetud kirjadest. 2. Voltaire (1694-1778) sündis Pariisis notari pojana ja ilmutas juba koolipõlves anderohkust ja pilkehimu. Vanglasse sattununa kirjutas oma esimese tragöödia "Oidipus" (1718) ja alustas eepost "Henriaad" (1723). Kui Voltaire maalt välja saadeti, kirjutas ta Inglismaal Shakespeare'ist mõjutatud näidendid "Brutus" (1730) ja "Zaire" (1732) ning ka esimene tõsisema filosoofilise kallakuga töö
Ta tugines vaadete demokraatiale. Ta umbusaldas teadmisi ja kunste ja arvas, et inimene peab peaks olema lähedal loodusele ja loomulikkusele. Ta on vastu füüsilistele kasvatusmeetoditele. · Looming *esimene filosoofiline essee: `' Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid'' ja teine essee: `'Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja tekkest'' * romantilise kallakuga kiriromaan: `' Julie ehk Uus Helöise''(1761) * mahukas traktaat `' Emile ehk kasvatusest'' * `'Ühiskondlik lepitus'' ideaalsed põhiseadused, mis peavad tagama riigile suure vabaduse ja võrdõiguslikkuse MONTESQUIEU 1689-1755 · Oli prantsuse valgustaja ja mitmekülgne inimene · `'Seaduste vaim''- entsüklopeediline teos ja üks tähtsamaid teoseid ütleb missugune peab olema riik ja selle valitseja
kuju tibatillukeste lilliputtide keskel. Montesquie Parun Montesquie ( 1689-1755) „ Pärsia kirjad” esimesi suuri prantsuse valgustajaid koos Voltaire’iga. sündis põlises gaskooni aadliperekonnas, pühendades end ennekõike õigusteadusele. Lõi mahuka entsüklopeedilise teose “Seaduste vaim” (1748), mis pandi paavsti “Keelatud kirjanduse” nimekirja. Ilmus ka “Pärsia kirjad” (1721), mis näitab teda nii küpse satiirikuna kui ka ühiskonnavaatlejana. Teos on kiriromaan, mis koosneb tegelaste saadetud kirjadest. “Pärsia kirjad” räägib tegelaste Usbeki ja Ricki kirjavahetusest , kus nad kirjeldavad päikesekuninga Louis XIV võimu loojakut ja vahetult järgnenud aastaid. Mõlemad igatsevad samal ajal taga oma kauget kodumaad ja maha jäänud armsamaid. Voltaire (Frančois Marie Arouet 1694-1778) sündis Pariisis notari pojana ja ilmutas juba koolipõlves anderohkust ja pilkehimu. Vanglasse sattununa kirjutas oma esimese tragöödia “Oidipus”
kombeid?"- tsivilisatsiooniga kaasnev luksus ja jõudeolek viivad ühiskonna nõrkuse ja languseni. "Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolu üle"- ebavõrdsus tekkis koos omandikirega ja kaasajal on selle keskseks avaldusvormiks ühiskonna enamiku rõhumine rikka vähemuse poolt. Tema ilukirjanduslikud teosed kasvasid välja tema filosoofilistest seisukohtadest. "Julie e. Uus Heloise", romantilisekallakuga kiriromaan, tolle aja menukaimaid armastusteemalisi teaoseid, on sentimentalistliku proosa klassikaline näide. "Emile e. Kasvatusest"- on pedagoogiline romaan, kus Rousseau esitab oma kasvatusalased seisukohad: kui lasta lapsel rahulikult areneda, surumata maha tema loomust, siis tuleb temast õige inimene. Ta uskus , et headus on sünnipärane. 5. Inglise valgustuskirjandus Valgustusideed pääsesid mõjule eelkõige proosas. Juhtivaks žanriks tõusis
Kirjanduduse 1-ne töö 1. Mis on romantism? 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund ehk vool. 2. Romantism väärtustab isiksust, tundeid, igatsust, lootust, armastust, õnne, hiilgust ja salapära. 3. Romantilised tegelased. Erandlikkust toonitatakse. · Positiivsed tegelased tihti idealiseeritud. · Tegelasi vastandatakse. · Mehed julged, õilsad, ausad ja vaprad. · Naised naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud ar mastajad, uhked ja kindlameelsed. 4. Romantism looduses · Salapärast ja sügavaid tundeid äratavat tegevust. · Tegevuspaigaks sageli m etsik maastik , salapärased vanad lossid, vare m ed v õi eksootilised paigad. · Ka loodus on eriline. Pildid annavad edasi tegelaste tundeid: · Tor mine ilm äre...
rahvastikuloo ja paljude teiste teadustega, sest 18. sajandi haritlased püüdsid olla võimalikult mitmekülgsed. · Juba järgmisel sajandil tuli sellest loobuda. · Uskus Jumala olemasolusse, kuid eitas kirikut kui institutsiooni, nägi selles pigem vaimupimeduse levitajat. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) Filosoof, kirjanik, pedagoog, helilooja "Julie ehk uus Heloise" - romantilise kallakuga kiriromaan "Emilé ehk kasvatusest" (1762) Ilukirjanduslikus vormis filosoofiliste ja pedagoogiliste vaadete avaldamine. Määrati võimude poolt põletamisele. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) · "Vabadus, võrdsus, vendlus!" - riigikorra ideaaliks vabariik. · Väga oluliseks pidas Rousseau kasvatuse ja koolihariduse reformimist. Kasvatus ja õpetus pidid olema looduslähedased: mängude ja spordiga pidid kaasnema õpetlikud kõnelused.
(1666), "Ihnus" (1668), "Kodanlasest aadlimees" (1670), "Scapini kelmused" (1671), "Õpetatud naised" (1672), "Ebahaige" (1673). Valgustusaeg Charles Louis de Montisqueu (1698-1755) sündis põlises gaskooni aadliperekonnas, pühendades end ennekõike õigusteadusele. Lõi mahuka entsüklopeedilise teose "Seaduste vaim" (1748), mis pandi paavsti "Keelatud kirjanduse" nimekirja. Ilmus ka "Pärsia kirjad" (1721), mis näitab teda nii küpse satiirikuna kui ka ühiskonnavaatlejana. Teos on kiriromaan, mis koosneb tegelaste saadetud kirjadest. Voltaire (Francois Marie Arouet 1694-1778) sündis Pariisis notari pojana ja ilmutas juba koolipõlves anderohkust ja pilkehimu. Vanglasse sattununa kirjutas oma esimese tragöödia "Oidipus" (1718) ja alustas eepost "Henriaad" (1723). Kui Voltaire maalt välja saadeti, kirjutas ta Inglismaal Shakespeare'ist mõjutatud näidendid "Brutus" (1730) ja "Zaire" (1732) ning ka esimene tõsisema filosoofilise kallakuga töö "Filosoofilised kirjad" (1734)
Valgustusromaanid tegelevad oma kaasaja tavade, kommete, ühiskonnanormide kritiseerimisega (näiteks läbi satiiri). Luule ja draama osakaal vaikselt väheneb. 18. sajand on romantismi ja realismi filosoofiline sissejuhatus. Märksõnad: John Locke; uued mõttestruktuurid; Prantsusmaal Montesquieu, Voltaire jt, kes on ühelt poolt romaanikirjanikud aga ka filosoofid. KOHUSTUSLIK KIRJANDUS: 1. Henry Fielding „Tom Jones“ 2. 1 kiriromaan 3. Romantilist luulet - Kiets, Schelling, Byron, Novalis, Schelly 4. François-René de Chateaubriand „René“ – rom.teos 5. „Madame Bovary“ + tuleta meelde 1 Balzaci teos („Isa Goirot“) 2. loeng 14.09.15 16. sajand ja John Locke on valgustuse „alustala“. Esteetikat Locke eriti teemana ei arutanud. Valgustus sajand oli liikumine eemale klassistsismi esteetikast ja lähenemine romantismile. Locke’i tähtsuseks oli see, et tal olid vastuolulised filosoofilised vaated. Ta
Fjodor Dostojevski ( 1821-1881 ) · 30.oktoobril 1821. Aastal sündis. · Sündinud Moskva arsti perekonnas, tema isa oli vaestemaja arst, kuid ta tapeti pärisorjade poolt. · Üks maailma enam tõlgitud kirjanikke. · Lõpetanud sõjaväeinseneride kooli. · Seejärel töötas ta sõjaministeeriumis, kuid lahkus sealt, et ennast täielikult kirjandusele pühendada. · Tema esimeseks teoseks oli, kiriromaan ,,Vaesed inimesed", mida saatis suur menu. · Järgnesid: ,,Teisik" ja ,,Valged ööd". · Siis järsku tuli tema saatusesse pööre: ta arreteeriti poliitilise tegevuse tõttu ja mõisteti 1849. Aastal surma. · Siberis kogetu sai aluseks tema romaanidele: ,,Alandatud ja solvatud" ning ,,Märkmed surnud majast". · Sunnitööle järgnenud sõjaväeteenistusest vabanenud, asus Dostojevski 1859. a Peterburi.
Antonüümid-vastandsõnad Ballaad-lüüriline jutustav luuletus, sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik Draama-tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga. Sageli leitakse konfliktist väljapääs Draamakirjandus-iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoogivorm. Tähtsamad zanrid tragöödia, komöödia, draama. Eepika-kujutatakse tõepäraseid või sellena kujutatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Jutustatakse juba toimunust. Suurvormid: eepos ja romaan. Väikevormid: jutustus, novell, valm, anekdoot. Eepos-ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Kunsteeposel autor teada. Epiteet-tõstab põhisõna esile omadussõnaga(sinkjas taevas, rõhuv vaikus) Homonüümid-samakõlalised, aga erineva tähendusega Ilukirjandus-ei kujuta tegelikku maailma, vaid esitakse selle tõlgendusi. Pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi Isikustami...
MÕISTED 1. Eepika-üks kirjanduse põhiliike. Esikohal on jutustamine. Kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. 2. Romaan ulatuslik jutustav teos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. 3. Värssromaan värsivormis eepiline teos, millele on iseloomulik avar elukujutus ja romaanipärane kompositsioon. 4. Kiriromaan epistolaarne romaan, kirjadest koosnev romaan, mida iseloomustab minavorm, tegelaste psüholoogiline vaatlus ja intiimne pihtimus. 5. Novell tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. 6. Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. 7. Eepos - lugulaul. Ulatusliku, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos , mis põhineb
Valgustuse teine osa tööst 9.Herder ja tema looming: Saksa poeet, kriitik, teoloog ja filosoof.kes pidas kirjanduses ja kultuuris oluliseks rahvuslikkust, hindas kirjanduslike allikatena ajalugu ja rahvaluulet. Herder andis välja maailma rahvaste laulude sarja, mis sisaldas ka eesti regivärsi näiteid. "Tormi ja tungi" rühmituse liikmeid (nt Lenz, loomingu algul Goethe, hiljem liitunud Schiller), ühendas mäss isiksust ahistavate ühiskondlike ja esteetiliste normide vastu. Oma loomingus nõudsid nad vabadust, võrdsust ja õiglust kõigile inimestele, neilt tuli nn tugeva geeniuse idee. "Torm ja tung" valmistas ette saksa romantismi. 10.Torm ja tung:Noorte saksa kirjanike liikumine,mis oli kantud ennekõike Rousseau ja herderi filosoofilistest ideedest,alustasid teiste seas oma loometeed Goethe ja Schiller.See liikumine valmistas ette romantismi.Liikumises osalejad rõhutasid üksikisiku rolli ajaloos ja kutsusid üles tegelikult aktiivselt mõjut...
Peagi hakkas küll filosoofilise kallaku üle romaanides valitsema sentimentalism ja realistlik-olustikuline laad. Vabameelses õhkkonnas tekkisid eeldused ka elu naturalistlikuks kujutamiseks. Erakordselt avatult kujutas oma romaanides seksuaalelu ja ka piinamist seksuaalnaudingu saamiseks markii de Sade (sadism). Aristokraatia kombelõtvust paljastab prantslase Laclos' (elukutselt suurtükiväeohvitser) kiriromaan "Ohtlikud suhted" (1782), mida peetakse psühholoogilise analüüsi meistriteoseks. L. avaldas suurt mõju 19. saj kirjanikele (nt Stendhalile). Ühiskonda mõjutas ka näitekirjandus ja teater. Teatripubliku hulgas oli palju neid, kes romaane ei lugenud. Teatris valitsesid mõnda aega siiski veel klassitsistlikud normid, nendest vabaneti alles sajandi lõpu poole, romantismi eelõhtul. Luule areng aga aeglustus. Valgustajad ülistasid mõistust ja kippusid seetõttu alahindama tundeid. Uus
Ta oli kindel ja põhjalik valgustaja. Sai ootamatult kuulsaks arutlusega “Arutlus teemal: Kas teaduste ja kunstide taassünd on aidanud kaasa kommete puhastamisele”. Ta uskus, et luksus viib ühiskonna nõrkuseni ja languseni. Teadus ja kunst toovad kaasa pahesid. Ta uskus, et headus on olulisem kui mõistus. Idealiseeris inimese looduselähedust. 13 Nimetada olustikulise ja sentimentalistliku romaani mõisted, esindajad ja nende loomingu tähtteosed (Richardson ja kiriromaan, Fielding, Sterne, Diderot) Olustikuline romaan oli realistlik ja selle hetke olusid peegeldav. Sentimentaalne romaan oli haledat olukorda kirjeldav jutustus teos. Richardson (“Clarissa”), Fielding (“Tom Jones, ühe leidliku lugu”), Sterne (“Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia”), Diderot (“Rameau vennapoeg”, “Nunn”) 14 „Tormi ja tungi" liikumine
a. Balti Assamblee kirjandusauhinna ja seda on tõlgitud seni 15 keelde. Raamat räägib Ida-Euroopast (mitmete vihjete kohaselt Eestist) pärit homoseksuaalsest stipendiaadist, kes terve raamatu vältel üritab ennast alles leida või siis määratleda, kuid mis on väga keeruline, sest samal ajal tegeleb ta usinalt ja pühendunult oma Ida- Euroopa päritolu mahasalgamisega. Vormilt on "Piiririik" kiriromaan, minategelane kirjutab kellelegi Angelole, keda reaalselt ilmselt ei eksisteerinudki. Angelo asendab sõpra või psühholoogi, kellele kirjutades koordineerib minategelane oma mõtteid ja elusündmusi. 1995 "Hind" – Teoses toimub põgenemine ministeeriumi töökohalt välismaale, ihalusega Rooma. Peategelane peatub Pariisis ja sõidab edasi Lissaboni. Teoses ilmneb katoliiklik maailmavaade, samuti on
Lisaks ei suutnud ta üle olla sellest et tema armastatud naine oli teise mehe oma. Samuti otsis ta igas Lotte sõnas, pilgus ja tegevuses märki et Lottel on ka tema vastu tunded. Tema armastus oli nii suur, et ta ei leidnud enam mitte milleski muus lohutust ega elu mõtet. Lotte oli talle nagu kinnisidee. 8. ,,Noore Wertheri kannatused" oli esimeseks ,,tormi ja tungi" ajastu bestselleriks. Selles raamatus on esindatud peaaegu kõik romantismi põhi jooned. See on kiriromaan, mis oli sellel ajal väga populaarne, kuna leiti, et nii on võimalik kõige paremini oma tundeid näidata. Peategelane on romantiline isik kodanlikku päritolu, palju on looduse kirjeldusi. Peaaegu igas peatükis e. kirjas on tegevus läbipõimunud looduse kirjeldustega. Loodusromantika, kõige õrnemad ja romantilisemad hetked on ikka kuskil väljas. Õnnetu armastus ja lõpuks traagiline enesetapp, vastuarmastuse puudumise pärast. 9
rändama kaks noormeest Idast, ning jälgides eurooplaste harjumuspärast maailma nende pilguga, võõrast vaatepunktist, lõi vaimuka ühiskonnakriitilise panoraami. Ta suhestas Ida ja Läänet, võrdles nende ühiskonda ja kultuuri, seejuures kumbagi idealiseerimata. ,,Pärsia kirjad" on oma kaasaja valupunkte puudutav satiiriline kiriromaan Montesquieu kohandas seni eeskätt psühholoogilistes teostes kasutatud epistolaarse vormi ühiskonnavaatlusele. See kirjanduslik võte viis tsensori segadusse ja äratas lugejate huvi. Romaan põhineb kirjaniku enda päevikul. ,,Pärsia kirju" on nimetatud filosoofilise romaani kui uue zanri alusepanijaks. Seal pole peamine mitte karakterite
Samuel Richardson (1689-1761) – moraliseeriva psühholoogilis-olustikulise perekonnaromaani rajaja, sentimentalismi eelkäija; kirjavorm – sobiv psühholoogiliseks vaatluseks, vähe seikluslikku elementi; sündmuste keskpunktis perekonnaelu ja alamasse keskklassi kuuluva lihtsa inimese tunded; eesmärk panna lugejat kaasa tundma vaeste ja alandatud inimeste saatusele. “Pamela”(1740) – kiriromaan, Pamela Andrewsi lugu. Pamela armastab oma peremest, kuid ei taha saada tema armukeseks, tema vooruslikkus muudab ka meest “Pamela abielus”(1741) “Clarissa” (1748) – traagilise lõpuga kiriromaan, Clarissa sureb üleelatu tõttu, tema võrgutajale makstakse kätte. “Sir Charles Grandisoni lugu”(1754) - skeem - sell abiellub meistri tütrega või vooruslik teenijanna abiellub lõpuks oma härraga Henry Fielding (1707-1754)
õilis, heatahtlik, arukas peategelane saab pidevalt kannatada kurja, julma ühiskonna tõttu. Jutustus näitab, kui ohtlik on rumaluse ja omakasupüüdlikkuse võidukäik. 3. Rousseau (Prantsuse) oli pärit prantsuse perest, kuid sündis Genfis. Elas tädi ja onu juure, õppis graveerijaks. Teda mõjutas suhe vanemaharitud daamiga, kas pani ta huvituma filosoofiast, kirjandusest. Kuulsaks sai filosoofiliste traktaatidega. ,,Julie ehk uus Eloise" on kiriromaan noore neiu ja tema koduõpetaja suhtest. Neiu isa saab suhtest teada, tõukab Julied ja neiu kaotab lapse, abiellub rikka aadlikuga, kes isale meeldis. Abielus on Julie truu, kuid õnnetu, õpetaja õpetab abielus sündinud lapsi. Julie sureb, kana päästis oma lapse uppumisest. Ülistatakse inimese vabadust valida endale partnerit, arvestamata seisust, loomuliku kire vastu ei tohiks seista. ,,Emile ehk kasvatusest" on pedagoogiline romaan täiusliku mõistliku inimese
Uuriti meelte maailma, tunti huvi üksikisiku kogemuste ja läbielamiste vastu. Tekkis mina-kultus koos kunstnikugeeniuse väärtustamisega. Eemaldudes tegelikkusest, kaldus romantism unistuste- ja fantaasiamaailma, mis pakkus inimesele võimaluse põgeneda ka iseenda eest. Arvati, et looja võib loomeekstaasis kaotada piiri soovitu ja tegelikkuse vahel. Romantikuid huvitas ka olemise hämaram pool õudused, müstika, surm. Näiteks Johann Wolfgang Geothe kiriromaan ,,Noore Wertheri kannatused" kutsus Saksamaal esile suitsiidilaine. Romantism oli eelkõige linlik nähtus, mis tekkis protestina väikekodanlikult mõõdetud ja asise ellusuhtumise vastu. Erilise valulikkusega kajastub romantilises kujutavas kunstis ja muusikas linnainimeste looduseihaldus. Hakati nägema paralleele inimese sisemaailmas ja looduses toimuvate protsesside vahel. Räägiti maailmahingest või maailmavaimust, millega võis üheks saada inspiratsiooni ajel luuletusi kirjutades.
Romaan Romaan on jutustav pikk ilukirjanuslik teos, mida iseloomustab probleemide rohkus ja palju tegelasi. Romaan on jutustava proosa suurvorm, millele on iseloomulik avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Romaan keskendub inimsuhetele, isiksuse sisemaailmale ja tema vahekorrale ühiskonnaga. Romaani zanr pärineb keskajast, kasvas välja eeposest. Keskajal tähendas romaan rahvuskeelset teost. Romaan jaotatakse kolme lähte alusel: 1.teema ja ainestiku järgi: rüütliromaan, röövliromaan,kelmiromaan, seiklusromaan, kunstnikuromaan, kriminaalromaan, reisiromaan, armastusromaan,talupojaromaan, ajalooline romaan, psühholoogiline romaan. 2. autorite temperamendist lähtuv: lüüriline(romantiline) ,tendents( esitab teatud mõttemaailma), humoristlik, satiiriline(terva pil...
· Mis on barokk ja klassitsism? Võrdle neid omavahel (erinevused-sarnasused)? Tunnus BAROKK KLASSITSISM Aeg, 17.sajand 17.sajand Koht Itaalia, Hispaania Prantsusmaa kirjandusliigid Komöödia Komöödia tragöödia Tragöödia eepos aforismid tunnused 1. Metafoorsus, allegooria, 1. Kord ja korrapärasus sümbolid 2. Otsekohesus 2. Vastandid, kontrastid 3. Mõistus, ratsionaalsus 3. Maise elu tühisus 4. Aja-, koha-, ja ...
Valgustusajastu Referaat Juhendaja: , 2008 Ajastule iseloomulikku Valgustus on 18. sajandi (täpsemalt 1680.-1780. aastatel) vaimne suundumus Euroopas , mis sai alguse Inglismaalt, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Sealt leviski valgustus edasi Prantsusmaale ja ülejäänud Euroopasse. Valgustusajastu tõi endaga kaasa usu inimmõistusesse ja selle võimesse maailmat tunnetada, mis viis ka traditsioonide ja autoriteedi hülgamiseni. Juba Prantsuse filosoof Rene Descartes ütles ,,Mõtlen, järelikult olen olemas," mis kutsus kahtlema kõiges ja usaldama oma mõistust. Taheti religioossel pärimusel püsivat elukorda muuta. Toimus ühiskondlik edasi liikumine, mida oli enne pidurdanud pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maalimakäsitluse mõju. Hakati usaldama vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Valgustusa...
sajandi lõpu romantiline liikumine. Temas saab alguse järgnevale romantismile omane loodusrahvaste idealiseerimine. Tema hilisemad radikaalsed seisukohavõtud (nt "Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja tekkest" 1754 ja "Ühiskondlik leping" 1762) põhjustasid võimude teravdatud tähelepanu ja tagakiusamise. Ta läks vastuollu ka entsüklopedistide ja Voltaire'iga. Ülimenukas oli tema romantilise kallakuga kiriromaan "Julie ehk Uus Heloise" (1761) see on üks ajastu suuri armastusromaane, mis räägib aadlineiu Julie ja alamast seisusest koduõpetaja armastusest. Julie on siiski sunnitud abielluma seisusekohaselt. Pealkiri vihjab keskaja filosoofi Abelard'i ja tema õpilase Heloise'i traagilisele armastusloole 12. sajandil. Rousseau' teine traktaat-romaan "Emile ehk Kasvatusest" (1762) esitab ilukirjanduslikus vormis tema pedagoogilisi vaateid. Selles kirjeldab ta noormehe Emile'i
optimism ja valguslik pessimism. Voltaire'i tuntuim filosoofiline jutustus on ,,Zadig eh Saatus" (alapealkirjaga ,,Idamaine lugu") ning tuntuim rüütli-ja seiklusromaani paroodia ,,Candide ehk Optimism". Charles De Montesquieu(1689-1755) Parun Montesquieu oli sotsioloog, kes uuris ühiskonda ja riiki. Ta pidas oma põhialaks õigusteadust, mitte kirjandust. Tema kuulsamad teosed on entsüklopeediline teos ,,Seaduste vaim" ja satiiriline kiriromaan ,,Pärsia kirjades". Antoine François Prévost(1697-1763) Prévost kirjutas oma seiklusromaani ,,Manon Lescaut" armastusest. Lugu lõppeb traagilise lõpplahendusega. 4 Jean Jacques Rousseau(1712-1778) Traktaad pealkirjaga ,,Arutlus küsimuse üle: kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid?" oli just see töö, millega sai Rousseau tuntuks ja kuulsaks. Ta oli esimene valgustaja, kes julges mõistusele toetuvas
aga ka sõnapidamine muuhulgas lubadus olla truu Vene keisrile. Baltisaksa naised kirjanikena (Barbara Juliane von Krüdener, Laura Marholm); Esimesed baltisaksa naiskirjanikud 17. saj keskpaigas tegelesid juhuluulega (esimene teadaolev naisluuletaja Gertrud Paffrath), naiste kirjutatud luule kõrgaeg 1790ndatel. 1803. aastal ilmus esimene baltisaksa naiskirjaniku romaan Barbara Juliane von Krüdeneri "Valérie". See autobiograafiliste sugemetega sentimentalistlik kiriromaan ilmus Pariisis prantsuskeelsena, menukaks osutunud teost tõlgiti hiljem nii saksa kui vene keelde. Riias sündinud von Kürdeneri isa, vana balti aadlisuguvõsa järeltulija, oli kubermanguvalitsuse nõunik ja salanõunik, ent ka baltikumi esimese teatri rajaja. Elu jooksul reisis von Krüdener palju, osalt oma saadikust abikaasa töö tõttu muuhulgas nii Pariisi, Londonisse, Veneetsiasse, Madridi kui Kopenhaagenisse. Laura Mohr, kirjanikunimega Laura Marholm on 19
selsamal hetkel. Tunded hakkavad ka Lottes pulbitsema. Lotte oleks tahtnud tegelikult Wertheriga suhteid jätkata ja Albert maha jätta, aga Werther läks minema ja tappis end ära. Ta püüdis Lottet unustada, aga midagi ei aidanud. Werther pani end ilusti riidesse, käskis abilisel tuua Lotte juurest püssi, läks ,,matkama", kirjutas kirja valmis ja lasi endale kuuli silma. Ta lamas poolsurnult terve öö, alles hiljem suri. See on kiriromaan. Goethe tegeles samal ajal ka luuletusega. Eristatakse intiim-, armastusluulet (,,Kohtumine ja hüvastijätt") ja rahvaluule sugemetega luule, antiigist inspireeritud oodid-hümnid. ,,Et ligi jõuda lõpmatule, kõik lõplik enesesse sule" ,,Kui haruldane rikas pärandus: aeg on mu põld, aeg on mu varandus" Saksi valitseja pakub Goethele Weimaris tööd. Goethe nõustub ja hakkab seal tegelema eri valdkondadega: põllumajandus, mäekaevandus. Sel ajal on ta looming tagaplaanil. Läheb
· 1869. aastal ,,Tundekasvatus" · 1870. aastal tabas teda ebaõnn: o Okupeeriti kirjaniku maja o Parim sõber suri o Kaotas ema · ,,Püha Antoniuse kiusamine" · 1881 ,,Bouvad ja Pecuchet" pidas seda oma meistriteoseks · Bovarism ,,Madam Bovary" kirjeldatakse bovarismi kui seisundit, kus inimene püüab end näha teistsugusena, kui ta on. Fjodor Dostojevski (1821-1881) Looming · 1856 Esimene teos kiriromaan ,,Vaesed inimesed" · ,,Teisik" · ,,Valged ööd" · 1849. aastal mõisteti surma, kuid siis otsustati ümber ning saadeti sunnitööle Siberisse. Sealt saadud kogemused olid aluseks romaanidele ,,Alandatud ja solvunud" ning ,,Märkmeid surnud majast" · 1859. aastal asus Peterburi, kus ta koos vennaga kirjutas ajakirja ,,Vremja" · 1864. aastal surid ta naine ja vend. Selles troostitus olukorras alustas ta oma kuulsaimat romaani ,,Kuritöö ja karistus" · 1866 ,,Kuritöö ja karistus"
kirjanduse kasvu (ajakirjad, ajalehed,raamatud,õpikud). Valdavalt anti kirjandust välja rahvuskeeltes. Edenes ajakirjandus. ¤ Esmalt hakkasid romaane kirjutama inglise kirjanikud. Enne seda loeti massiliselt reisikirju, sest reisimine ei olnud tol ajal nii lihtne. ''Robinson Crusoe'' eeskuju on samuti reisikiri, kuid sinna on lisatud fantaasiat. Tekkis kunstloome. Reisikirjades hakati valetama, neid põnevamaks kirjutama. Sellest saigi alguse ilukirjandus ja romaan. - tekkis kiriromaan, selle loojaks Samuel Richardson - tuntud kiriromaan nt Goethe ''Noore Wertheri kannatused'' - reisikirjad - autobiograafiad - tekkis päevikuvorm. Nt Jonathan Swift'i päevikud on pühendatud tema kallimale Stellale. Inimesed kirjutasid oma elusündmusi üles. Üks oluline ja kuulus nt Samuel Pepys'i päevik, milles ta kirjutab Londoni katkust ja üldiselt koledatest sündmustest Inglise ajaloos - logiraamatud ehk nö must kast. Logiraamatusse kirjutab nt
kujutamine, vaid autori ideede esitamine. Peagi hakkas küll filosoofilise kallaku üle romaanides valitsema sentimentalism ja realistlik- olustikuline laad. Vabameelses õhkkonnas tekkisid eeldused ka elu naturalistlikuks kujutamiseks. Erakordselt avatult kujutas oma romaanides seksuaalelu ja ka piinamist seksuaalnaudingu saamiseks markii de Sade (sadism). Aristokraatia kombelõtvust paljastab prantslase Laclos' (elukutselt suurtükiväeohvitser) kiriromaan "Ohtlikud suhted" (1782), mida peetakse psühholoogilise analüüsi meistriteoseks. Laclos' avaldas suurt mõju 19. saj kirjanikele (nt Stendhalile). Valgustusliikumist toetas nii Prantsuse ratsionalism, mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, kui ka Inglise empirism, mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist, eksperimenti. Mõistus, kritiseerimisjulgus, vaimne vabadus ja religioosne
kuidas ta kohtas Ameerikasse reisides indiaaniprintsessi, kelle nimi oli Poccahontas. See zanr lõi aluse selleks, kuidas romaani. Henry Fielding. Ütles, et tal on vaba voli kirjutada, nii kuidas soovib, tema reegleid ei tea. Veel kasutati proosat autobiograafiates. Shakespeare kasutas oma teostes Brutaho(?) elulugusid. Inimesed kirjutasid kirju, tekkis terve romaanizanr. Üks jäljendatumaid autoreid Samuel Richardson. Tema on kiriromaani autor. Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" ka kiriromaan Veel üks zanr päevikud. Nt Jonathan Swift'i päevikud, pühendatud tema kallimale Stellale. 18.saj romaanile oli allikaks mittefiktsionaalsed asjad. 18. saj proosa autoreid eristab see, et igaüks mõtles välja viisi,kuidas ta oma romaani kirjutab. Nende romaanide pinnal hakkas arenema lineaarne jutustamise stiil, tugineb kunagisele eeposele. Sündmused lähevad punksti A punkti B. Lawrence Herne lükkab lineaarse kirjutuse ümber. Hakkab arenema kaasaegne romaan.
Addison ja Steel tõid esile Shakespeare'i ja tema teosed. Pole ühtegi romantikut, kes poleks Shakespeare'i teemal sõna võtnud. Teine tugev eelmäng on peitunud valgustuse sees, valgustuse II etapp, mida tähistatud terminiga sentimentalism. Inglismaal eriti on mitmed autorid, kes toovad esile selle, et ratsionaalse elumõistmise juures on inimestel tunded...?. Siin on olulised autorid Samuel Richardson, kes loob terve koolkonna, mille nimi on kiriromaan ("Pamela", "Clarissa" - lõi arheotüübi, "Clarissa" sugulusteoseid on leida mitmeid). Tundekultus on 18. sajandi II poolel leviv, tähtis on nende kirjeldamine ja tunnete mehhanismide uurimine. Veel üks väga kuulus kiriromaan, mis on "Clarissa" kuulsuse ületanud - "Noore Wertheri kannatused" 1874. aastal kirjutatud romaan, mille kohta Goethe on öelnud, et kui Werther oleks tema vend, siis ta lööks ta tema maha.
Kõigil vooludel on juured minevikus ja nad ilmnevad tulevikus. Eelromantism üleminekuaeg kus on juba mingid romantilised elemendid olemas. Valgustuse teist etappi tähistatakse sõnaga sentimentalism, mis on eriti oluline inglise kirjanduses. Kiriromaan romaan kirjandes. ,,Pamela" ja ,,Clarissa". Tundekultus on 18. sajandi teisel poolel leviv. Tunded on tähtsad ja tähtis on nende kirjeldamine ja tundemehhanismide uurimine. On veel üks väga kuulus kiriromaan ehk Goethe ,,Noore Wertheri kannatused", kus mängib samuti rolli tundekirjeldus. Tunnetekultuse varjus tekib inglise kirjanduses uus suund ehk kalmistuluule, mis on romantismile lähemal. See on otsene eelmäng, sest ka romantismis räägitakse kaduvusest ja surmast. Thomas Gray mänginud 18. sajandi inglise kultuuris olulist rolli. Oli luuletaja ja üks esimesi Euroopa ajaloolasi (ajalugu praegusel kujul tekkis 18. sajandil). Oli tööl ülikooli juures ja uuris keskaega
Jutustamistüübid nende ajalise positsiooni järgi: a) Samaaegne ehk simultaanne jutustamine – sündmustest jutustatakse nende toimumishetkel b) Järgnev jutustamine – jutustatakse millestki moodunust (kõige levinum) c) Ennetav jutustamine – räägitakse sündmustest, mis pole veel toimunud (nt „Kuningas Oidipus“) d) Vahelepõimitud jutustamine – sündmuste jutustamine liigub ajas looga kaasa, olles osas loost (nt kiriromaan, päevikuvormis romaan) Jutustuse aeg ja jutustamise aeg (vene vormikoolkond, G. Genette) Jutustamise ja loo suhted: Faabula ja süžee (story / plot) – jälgitavad teatud maailmadena Kord (anakrooniad: ette- ja tagasivaated ehk prolepsis ja analepsis) Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt) Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) Kirjandusteosel on neli erinevat rütmivõimalust:
Äärmiselt oluline zanr oli memuaar. Ka valgustuslikud autorid kirjutasid memuaare. Memuaari võtteid kasutati ka kirjanduses. Teine zanr on kiri ehk epistolaarne zanr. Kuna kommunikatsioon muutus tihedamaks, siis läks kiri ka inimeselt inimesele kiiremini kohale. Kiri oli nii tähtis kirjatükk, et sellest ajast on meil nii palju kirju lugeda. Need kirjad sisaldavad väga palju kultuurist. Nii nagu memuaarist nii ka kirjadest tekkis eeskuju ilukirjanduse kirjutajale. Eksamis: Richardson ja kiriromaan! Kiriromaane kirjutati 18.sajandil ja ka edasipidi väga palju. Tuntud vorm on ka avalik kiri ehk kiri rahvale. Tänapäeval väga enam ei kasutata, kuid siiski mõnikord. Sellest ajast on väga palju selliseid huvitavaid kogusid. Nt Swifti ,,Kirjad Stellale", Diderot'i kirjad. Väga populaarne oli ka reisikiri. Need olid populaarsed sellest ajast kui hakati reisima. Oli ka laevade logiraamat. Reisikiri oli selline zanr , millel täpset zanrsimääratlust on väga raske teha.
haigestus ja oli ligi aasta aega kodus. Pärast tervenemist läks ta edasi Strasbourg'i ülikooli. Seal lõpetas ta õigusteaduse kursuse, aga oluline on see, et seal mõjutas teda Herder. Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Ülikoolipäevil tegeles Goethe luuletajana, luuletas armastuse teemal. Tal oli olnud palju armumisi, mis õhutasid teda luuletama ja oma elamusi väljendama. Esimene suurem tuntus on tal näidendiga ,,Götz von Berlichingen". 1774 ilmus kiriromaan ,,Noore Wertheri kannatused" vähe filosofeerimist/kirjeldamist, et oleks paremini jälgitav. Werther oli haritud noormees. Töötas erinevate võimukandjate juures. Tema probleem seisnes selles, et ta oli ülitundeline. Ta oli armunud Lottesse, kes oli teise mehega kihlatud. Werther ei leidnud vastuarmastustm sest Lotte ei söandanud oma kihlust Albertiga katkestada. Lotte oli oma pere vanim laps, ema abiline, aga oli juhtunud, et tema ema suri ära.
epigramm satiirilise luule väikezanr, millega naerdakse välja mõnd isikut. Eesti kirjanduses on epigramme kirjutanud näiteks August Alle (1890 1952) ja Felix Kotta (19101963). Näiteks: Presidendi sünd Suur heameel kantslis, Toompeal, igas paigas: üks lapsuke on sündind, kaenlas kaigas, Tal vaderiks kolm Kilulinna tarka: Sirk, Rõuk ja Larka. (August Alle.) episood kirjandusteose või filmi terviklik tegevuslõik. epistolaarne romaan vt kiriromaan. epitaaf hauakiri; lühiluuletus, mis on esitatud hauakirjana. Näiteks Mats Traadi (1936) luuletuskogu "Harala elulood" koosneb viiekümne viiest vabavärsilisest epitaafist, mis kujutavad endast kadunute tagasivaateid oma elule. Samasugust kujutamisvõtet on kasutanud Edgar Lee Masters (1869 1950) epitaafide kogus "Spoon Riveri antoloogia". epiteet lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnuseist esile mõnd autori seisukohalt olulist joont. Enamasti on epiteetideks omadussõnad
jutustuse või terve seeria jutustusi. Tegelaseks jutustaja, kes on kõrvaltvaataja rollis. Jutustaja esinemine ja tema seisukohad, arvamused, mis esitatakse teose alguses ja lõpus, raamivad teost. Nt Boccaccio ,,Dekameron". KIRJANDUSE PÕHILIIGID Liik ehk zanr on väljakujunenud struktuuri ja sisutunnustega kirjandusvorm. Nt eepika zanrideks on eepos, romaan, jutustus, novell jne. Igal zanril võib omakorda olla alazanre ehk zanritüüpe, nt romaanizanril arenguromaan, kiriromaan. 20.sajandil piirid eri zanride vahel sulandusid ning tekkisid uued zanrid, mitmesugused vahe- ja liitvormid ( proosapoeem, lugemisdraama, kuuldemäng, filmistsenaarium, telenäidend ). Eepika põhitunnuseks on jutustaja ja tema poolt jutustatava olemasolu. Jutustaja vahendab kuulajale või lugejale toimuvaid, enamasti juba minevikus toimunud sündmusi. Teose aluseks olevatest sündmustest võib jutustada samas järjekorras, nagu nad toimusid, aga ka
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks (ajaleheartiklid, teadustööd); on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub kunstisfääri, on selge et see on tehtud (techné), iseloomulik on fiktsionaalsus, spetsiifika sõltumine keelelisest olemusest (luule vs romaan), aktiveertiakse keele poeetiline funkstioo...
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2018/2019 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlemise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri.(kus printsiibid on ette antud ll haiku, kuldlõige; printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena ll vabavärss, piltluule) 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamaid komponendid on AUTOR -- TEKST -- LUGEJA; tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest) Aut...
kirjanduslik liikumine. Romantismi eelne liikumine, kus individuaalne subjektiivsus ja eelkõige äärmuslike emotsioonidele anti vabad väljendused. reaktsioon eeldatavate ratsionalismi kehtestatud valgustusajastu ja nendega seotud esteetilise liikumisne. · Johann Wolfgang von Goethe saksa kirjanik (1749 1832) "Noore Wertheri kannatused" 1774, intiimne kiriromaan, mis räägib Wertheri keelatud armastusest, mis on jutustatud kirjade teel. Lõppeb enesetapuga. Noorte enesetapp on traumaatiline sündmus ja sotsiaalne probleem. · Thomas Chatterton (1752 1770) ingl luuletaja. Tegi enesetapu 17a romantismiaja kangelane. · Suur Prantsuse Revolutsioon 1789 - inimeste ja õiguste deklaratsioon. Esimene põlvkond ei tohi peale suruda oma teadmisi uue peale. Noortele anti suurem vabadus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kü...
Tema teosed oli stiililt teravmeelsed ja elavad. Inglise valgustuskirjanduse tuntumad esindajad oli Daniel Defoe ,,Robinson Crusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid". Juhtivaks zanriks oli romaan, kirjutati proosat. Saksa valgustust kandsid Friedrich Schiller tragöödia ,,Don Carlos", Lessing, kes rajas saksa uueaegse draama teostega ,,Naatan Tark" ja ,,Emilia Gallotti" ja Goethe.Goethe kirjutas palju proosat ja draamateoseid ning ligi 1600 luuletust. Tema tähtsamad teosed on kiriromaan ,,Noore Wertheri kannatused", milles Werther kirjutab sõbrale Wilhelmile oma tohutust kiindumusest kihlatud neiu Charlotte vastu, mis viib ta lõpuks enese tapmiseni, ning tragöödia ,,Faust". Faust on teadlane, kes õpetas teisi, aga polnud ise oma teadmistega rahul. Ta pole enda arvates leidnud elu mõtet ei teaduses ega Jumalas. Faustile vastandub teine teadlane Wagner, kel ei teki küsimust, kas ta tööl on mõtet. Langenud ingel Mefistoteles sõlmib issandaga kihlveo, et
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...
üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid", mis pälvis Dijoni Akadeemia preemia. Ta väljus mõõdukast valgustlikkusest, mida viljeles Voltaire. Tema ideede radikaalsust tõendas ka ,,Arutlus inimese ebavõrdsuse päristolust ja tekkest", mille tõttu hakkasid teda taga kiusama ametivõimud. Rousseau radikaalsus tõi talle palju vaenlasi ning see mõjus talle halvasti. Ülimenukaks sai aga tema romantilise kallakuga kiriromaan ,,Jule ehk Uus Heloise". Tema ,,Ühiskondlik leping" tõukas tegutsema jakobiinidest revoulutsioonili demokraate. Ta ei saanud tagakiusamise eest rahu ei Prantsusmaal, Sveitsis ega Hollandis. Pariisis lõpetas avameelsed ,,Pihtimused" ja ,,Üksildase uitaja unistused". Kui Voltaire esindas vaimueliiti , siis Rousseau' kaudu kõneles masside hääl. Rousseau võttis omaks veendumuse, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed ja et sünnipäraselt oleme head.
Valgustusfilosoofia mõju kirjandusele Pedagoogika on siin laias tähenduses. 18. saj filosoofia oli suunatud inimese harimisele. Seepärast olid filosoofia ja pedagoogika omavahel nii tihedalt seotud. 18. saj filosoofiat huvitas ühiskond, mitte indiviid. 18. saj võtmesõnaks on inimene ühiskonnas. Üks humanismi rajajateks oli pr filosoof Montesquieu tema teosed panid aluse 18. saj valgustusfilosoofia arengule. Oluline teos on ,,Pärsia kirjad" (1721) see oli satiiriline kiriromaan. Samas see oli ka filosoofilise romaani kui zanri alus. M ise oli palju reisinud ja ta võttis sellise kuju, kes naeruvääristas Euroopa toonast kultuuri, mis kohati oli vägagi naeruväärne. Teine tema tähtis teos on ,,Seaduste vaim" see mõjutas eelkõige poliitilise mõtte arengut. Montesquieu eelistab õigeid riike ja naeruvääristab ebaõiglase ülesehitusega riike. Despootia on valelik ja seadusandlusele üles ehitatud monarhia on õiglane vorm
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
