Brief History on JazzFlute Markus Eermann Jazz flute, on a jazzscale is quite a new phenomenon. There are early ragtime arrangement where flute and piccolo was used but due to having low volume, it didnt emerge as a solo instrument before the fifties after the electronic amplification was invented. Nowadays, thanks to the microphones, arrangers and composers have started to use flute on a regular basis(f.e saxophone players in big bands are required to play 2 instruments(double), most cases(Clarinet and Flute).Before 50s though, it had little use because of the low volume, Dancing halls and jazz clubs in 20s to 40s required a loud solo instrument to fill a big hall (Trumper, Saxo...
I ÜLDLAULUPIDU: 1869 TARTUS. OSALESID MEESKOORID JA PASUNAKOORID. REPERTUAARIS OLID SAKSA LAULUD, ILMALIKUD LAULUD, VAIMULIKUD LAULUD, TSAARIRIIGI HÜMN JA 2 EESTIKEELSET LAULU (,,SIND SURMANI", ,,MU ISAMAA ON MINU ARM". ÜLDJUHTIDEKS OLID J.V. JANNSEN JA A. KUNILEID , DIRIGENTIDEKS OLID J.V. JANNSEN, A. KUNILEID JA D.O. WIRKHAUS. II ÜLDLAULUPIDU: 1879 TARTUS. OSALESID MEEKOORID, PASUNAKOORID JA MÄNGUKOORID. REPERTUAARIS OLID SAKSA LAULUD, ILMALIKUD LAULUD JA VAIMULIKUD LAULUD. ÜLDJUHTIDEKS JA DIRIGENTIDEKS OLID K.A. HERMANN, D.O. WIRKHAUS JA A.H. WILLIGERODE. III ÜLDLAULUPIDU: 1880 TALLINNAS. OSALESID MEESKOORID JA PASUNAKOORID. REPERTUAARIS OLID ILMALIKUD LAULUD, VAIMULIKUD LAULUD JA EESTI LAULUD. ÜLDJUHTIDEKS JA DIRIGENTIDEKS OLID J. KAPPEL JA D.O. WIRKHAUS. IV ÜLDLAULUPIDU: 1891 TARTUS. OSALESID MEESKOORID, SEGAKOORID, PASUNAKOORID JA VIIULIKOORID
Tippheliloojad Paganini, Shubert, Berlioz, Schumann, Chopin, Liszt, Verdi, Wagner, Brahms, Mussorgski, Tsaikovski, Grieg ja Sibelius. 2. Esimene üldlaulupidu - I laulupidu. Mõte tekkis Jannsenil, kes kirjutas Eesti hümni sõnad (Paciuse Soome hümn), oli lauluseltsi "Vanemuine" juht. Ta küsis 1869. a. laulupeo pidamiseks kubernerilt. Luba saadi 4 kuud enne laulupidu. Hakati kiiresti laule levitama. Korraldav komisjon peamiselt sakslastest. Eestlust ja demokraatiat propageeris Jakobson. Repertuaaris palju saksa ja vaimulikke laule. Jakobson andis välja laulude vihiku "Vanemuise kandlehääled" (repertuaaris Kunileiu "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm"). Peeti Tartus 18.-21. juunil 1869. Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Üldjuhiks Jannsen ja Valga koolmeister Kunileid. 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu (2 eestikeelset). Mõte oli äratada oma rahvas, hoogustada rahvuslikku ärkamist, suurendada
Rahvuslik ärkamine Maris Pedak ja Liisa Jõgi 12a Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva NäddaliLeht, mille esimene number ilmus 13. märtsil (1. märtsil) 1806. Johann Voldemar Jannsen (1819 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. J. V. Jannsen ,,Eesti Laulik" (125 uut laulo neile, kes hea melega laulwad ehk laulo kuulwad. Essimenne jaggo. Tartu : [H. Laakmann], 1860. 191 lk. 3500 eks) Sajandi keskpaigas hakkas ilmuma ilmalike laulude ja viiside kogusid. Kõige tuntum nendest on J. W. Jannseni "Eesti laulik" ja selle noodiköide (1862). 2. tr. Tartu, 1865 (2000 eks.). Ilmus veel 1871 (2000 eks.), 1875 (2000 eks.), 1880 (3000 eks.), ükski neist pole säilinud. Eesti I laulupidu. 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli ja Tänulaulup...
ainuüksi Märdi hääl on väga super ja mulle meeldib väga teda laulmas kuulata. Ott Lepland on väga palju arenenud pärast telesarja "Eesti otsib superstaari" võitmist. Eelkõige mängis suurt rolli Eurovisioonile pääsemine ja seal enda hääle arendamine. Ta on välja andnud mitmeid albumeid ja tegeleb väga hoogsalt muusikaga. Kokkuvõttes on saanud temast suurepärane, võimsa ja väga kauni naeratusega meeslaulja. Ivo Linna on vana hea klassika. Tema repertuaaris olevad lood toovad just sellise hea tuju sisse. Ta on eelkõige tuntud, kui "Rock Hotel"'i solistina. Tema repertuaaris on väga palju häid ja tuntuid eestlaslikke laule. Kindlasti tuleb meelde laul "Eestlane olen ja eestlaseks jään", mis on kui kirjutamata Eesti hümn ja tuleneb laulva revolutsiooni aegadest. Kõikide esinejate hääled on võimsad ja nad sobisid väga hästi koos kontsertturneele. Mulle väga meeldib, et "Noorkuu" teeb pop-jazz a capella stiilis muusikat
Tartus tegutses alates 1865. aastast laulu- ja mängu-selts Vanemuine, mis koondas enda ümber peamiselt laulu- ja näitemänguhuvilisi. Seltsi eestvedamisel asutati 1906. aastal Tartus kutseline (muusika)teater Vanemuine. Tartu muusikaelu üheks oluliseks eestvedajaks oli Aleksander Läte (helilooja, dirigent, muusikakriitik ja organist), kelle eestvedamisel asutati 1900. aastal esimene eesti sümfoo-niaorkester. Seal mängisid peamiselt harrastus-muusikud, kuid repertuaaris olid nõudlikud klassikute, näiteks Mozarti, Beethoveni, teosed. Aastatel 1904-1908 tegi Tartus Lätega koostööd Rudolf Tobias, kes on esimene eesti heliloomingu suurkuju. Tallinnast oli kujunenud majanduselu keskus, kus 20. sajandi algul andsid tooni veel balti-sakslased. Eestlaste vaimuelu koondas 1965. aastal asutatud laulu- ja mänguselts Estonia. Isamaalise liikumise üheks suuremaks sündmuseks kujunes kutselise teatri „Estonia“ asutamine ja teatrimajale nurgakivi panemine 1906
Tohutu suure laulukaare alla tulevad kokku rahvarõivaid kandvad laulukoorid ja puhkpilliorkestrid kõikjalt üle maa, et lasta ühiselt kõlada laulu- ja pillihäälel. Üldlaulupeo publik on sõitnud kokku üle Eesti, et saada osa meeldejäävast sündmusest. Peole tullakse tihti isegi terve perega, et veeta lauluväljakul ühine päev muusikaga, kohata sõpru ja sugulasi ning osa võtta ühislaulust laulupeo lõpetamisel. 3.Repertuaar Repertuaar Laulupeol esitatavas repertuaaris on kõige olulisem koht eesti koorilauludel, mis on saanud osaks laulupeo traditsioonist - paljud neist on kavas püsinud peo algusaegadest alates. Neid ajaloolisi laule, millel on sügav tähendus lauljatele ja publikule, kannavad koorid laulupeol ette ka tänasel päeval. Need laulud on kujunenud selle kultuurinähtuse eri ajastuid köitvaks sidemeks ning omaette traditsiooniks. Ent kavas on ka palju 20. saj. jooksul
tulevat abi kasutada, mida loomulikult polnud ka nii lihtne saada. Nii sai Hortus Musicus oma tee ja näo. Keskne idee tuli bändi loojalt Andres Mustonenilt, kelle unistus oli minna kultuurrahvana Eestist Euroopasse kultuuri viima. Talle meeldib öelda, et ta ei vii Euroopasse eksootilisena näivat folkloori, vaid proffesionaalset maailma, või Euroopa kultuuri. Hortus Musicus on spetsialiseerunud vanamuusikale, mis on eksisteerinud 8. 15. sajandil. Bändi repertuaaris on erinevaid vana Euroopa muusikavorme, nagu näiteks Gregooriuse laul, Organum, keskaegsed liturgilised hümnid ja motetid. Samuti ka Franco-Flaami koolkonna- ja renessansi muusikat. Esindatud on ka Prantsuse sansoonid ja Itaalia madrigalid. Ansambel ei esita ainult Euroopa stiile, mängitakse ka Iisraeli templilaule, Araabia muughamme ja Juudimuusikat. Veidi on bändi repertuaaris ka 20. sajandi heliloojate muusikat, näiteks on esitanud Hortus Musicus Arvo Pärdi palasid.
Kaotas noorelt ema ja isa, mistõttu ta lapsepõlv ja haridustee olid rasked. Hermann oli eesti keeleteadlane, ajakirjanik, helilooja, muusikateadlane. Töötas Tartu ülikooli eesti keele õppejõuna, toimetas ajalehte postimees. 18711873 Looming Hermann on olnud väga viljakas helilooja. Tema muusikat on tugevalt mõjutanudlihtsakoeline saksa koorimuusika. Laulud on enamasti lihtsa ülesehitusega salmilaulud. Paljud neist on püsinud repertuaaris tänapäevani. Parimateks lauludeks on "kungla rahvas", "Mingem üles mägedele" Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_August_Hermann http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/hermann/looming.htm
Piibar... ◦ Piibar on aastal 1971 asutatud rahvamuusikaansambel, mis tegutseb Tallinna Huvikeskuse Kullo juures. Aastatel 1971–1983 kandis ansambel nime Etnograafilise Rahvakunsti Ansambel. ◦ Ansambli kunstiline juht on Toivo Luhats. ◦ Ansambli repertuaari moodustab algupärane rahvamuusika. Eesti rahvapillorkestrid: Linnutaja... ◦ Linnutaja on eesti rahvamuusikaansambel, mis asutati 1978. aastal C. R. Jakobsoni Talumuuseumi juurde. ◦ Ansambli repertuaaris on rahvalaule, eesti esimeste heliloojate loomingut, kaasaegsete heliloojate rahvalaulutöötlusi, vaimulikke laule, torupillilugusid. Linnutaja üks asutajatest ja kauaaegne eestvedaja oli Helgi KUULA SIIN Sildever. ◦ 1983. aastal avaldati heliplaat "Linnutaja". AITÄH !
tegelenud. Tema saksapärane mõtteviis põhjustas toimkonnas mitmeid lahkhelisid. Laulupeo protsessi sekkus ka C. R. Jakobson, kes oli tuntud rahvuslike põhimõtete poolest. Talle oli vastumeelt repertuaaris valitsevad saksakeelsed laulud. Nende asemel oleks ta meelsasti näinud meie autorite eestimeelset ja -keelset loomingut. Jakobsoni oma kulul kirjastatud eesti laulude kogumik jäi aga ilmumisega hiljaks. Vaatamata lahkhelidele laulupidu siiski toimus. Repertuaaris oli 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu. Eestikeelseid oli ainult kaks: A. Kunileid ,,Sind Surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm" L. Koidula tekstidele. Suurt tunnustust avaldasid peolised pastor Jakob Hurdale, kelle kõnest kujunes rahvusliku liikumise programm. Osalejate arv oli üle 800 laulja ja pillimängija. 1879.aastal toimus Tartus II üldlaulupidu ja 1880.aastal Tallinnas III üldlaulupidu. Suurürituste ettevalmistusel oli raskusi peolubade hankimisega.
kiirele hääbumisele paguluses. Väikeste ja hajutatud pagulaskogukondade ainsaks teatrivormiks kujunesid siitpeale taidlusringid, mis nagu eesti näitelava algusaegadelgi edendasid rohkem ühtekuuluvustunnet kui kunstitaotlusi ja repertuaariliselt lavastasid peamiselt iseseisvusaegseid menureid. Draama jäi alati üheks pagulaskirjanduse nõrgemaks liigiks. Kodumaal, kus enamik teatrihooneid oli sõjas purustatud ja paljud lavategelased represseeritud, domineerisid repertuaaris samas elutud nõukogude näidendid. Mingile publikuhuvile võisid loota üksnes vähesed lubatud klassikateosed. Stiililiselt järgisid lavastused stanislavskilikuks nimetatud kroonurealismi ettekirjutusi, mis ideoloogilisemates lõikudes tähendas kõige ebarealistlikumat õõnsat paatost. Piiratuma politiseerituse tõttu kannatas vähem muusikateater, mille populaarsus seeläbi tollal tunduvalt kasvas. Kuid peamine oli, et eesti rahvus ja kultuur elasid selle perioodi siiski üle
Cimse) Olulisel kohal õppekavas oli muusika Esimesed orkestrid e pasunakoorid tekkisid 19.sajandil. Suureks teguriks oli David Otto Wirkhaus e Väägvere Taaveti eestvedamine. Tema asutatud on ligi pooled 19.sajandi orkestritest. Hakati korraldama kohalikke laulupäevi ja kontserte 1865 asutati esimesed mänguseltsid Vanemuine Tartus ning Estonia Tallinnas Esimene laupidu 1869 Tartus. Seda organiseeris J.V Jannsen Osalejaid oli u 400 Kõik olid mehed Repertuaaris oli 27 laulu Kestis 3 päeva Eesti heliloojad 1. asjaarmastajad (puudub vastav ettevalimistus) 2. profesionaalid (vastav ettevalmistus olemas) esimesed heliloojad koorimuusika omad( sest ilmalikku muuusikat oli vähe) Esimene helilooja Eestis oli Aleksander Kunileid e Saebelman. Tema kirjutatud 2 lugu kanti ka laulupeol ette "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm". Taksti kirjutas Lydia Koidula. Liedertafellikud laulud- saksa mõjutustega rahvalaulud
24. jaanuaril 2014 aastal käisin Väravatornis kuulamas ansamblit Hortus Musicus. Kontserdi sisu seletas meile Andres Mustonen, kes on ansambli juht. Lisaks temale, olid veel laval veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Kontserdi teemaks on renessanss. Lisaks muusikale oli kuulda ka natuke selle ajastu ajalugu. Kava oligi üles ehitatud nii, et igale loole eelnes lühike tutvustus, mis seletas lahti loo sisu. Kuulda oli nende igapäeva eludest ja muusikute seljas oli ka mõned riietusesemete näited. Muusikat esitas meile ansambel Hortus Musicus, mis tähendab ladina keeles muusika-aed. Selle asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Kooseisu kuulub 10 pillimeest. Ansambli repertuaaris on renessansi ja keskaja muusika, kuid seekord oli kuulda vaid renessansiajastumuusikat. Enda ees nägime ka mitmeid pille, nagu nt salmei, mis on vanamuusika instrument. Li...
Rohkem meeldis mulle tselist, sest klaverit elus niigi palju kuulnud, tõsi-küll, mitte sel tasemel, oleksin seda ka teistele soovitanud. Maailmas kõrgelt hinnatud läti päritoluga tsellist Josif Feigelson on nautinud oma soolokarjääri üle kolmkümne aasta. Teda peetakse oma aja üheks silmapaistvamaks tsellistiks. Ülistatud on tema suurepärast laulvat tooni, pingevaba tehnikat ja siirast loomulikku interpretatsiooni. Josif Feigelsoni repertuaaris on üle 50 tsellokontserdi, umbes samapalju sonaate ja jm tsellole loodut, samuti ka tema enda transkriptsioone tsellole. Peep Lassmann on väljapaistvamaid pianiste eesti muusikaloos. Lassmann tööle Tallinna konservatooriumi, millega ta on seotud olnud tänaseni: algul õppejõud, 1987. aastast klaverikateedri juhataja, 1992. aastast Eesti Muusikaakadeemia rektor. Üle kümne aasta on ta tegutsenud ka RAMi kontsertmeistrina. Kavas oli: Mendelssohn. Kontsertvariatsioonid op
Endla Teater Endla teater asub Pärnus Keskväljaku tänaval. Endla teatri loominguline juht on Ingomar Vihmar. Peakunstnikuks on Liina Unt. Lavastajateks on Enn Keerd ja Laura Mets. Dramaturgideks on Piret Verte ja Anne-Ly Sova. Tuntumad näitlejad Endla teatris on Märt Avandi, Ago Anderson, Sepo Seeman, Kadri Rämmeld, Jaan Rekkor ja Indrek Taalmaa. Hetkel on repertuaaris näidendid, nagu näiteks: "Mitte praegu, kallis!", mis on tragikomöödia ning kus külalisesinejana teeb kaasa kas Kersti Kreismann või Juta Ild, "See asi", mida mängitakse Endla teatri eri ruumides ning publikul tuleb etenduse jooksul läbida palju erinevaid kohti teatris ja "Kopsud", mis on ökoloogiline armastuslugu ja toimub kõik ühes vaatuses..22. oktoobril 1911 aastaltoimub Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus. 23
RETSENSIOON Rajaton Kontsert leidis aset esimesel detsembril kell 19.00 Kaarli kirikus. Rajaton on Soome ansambel, mis laulab ilma saateansamblita. Nende repertuaaris on maailmakuulsad jõululaulud, Soome kuulsad jõululaulud ning igivanad laulud, mis kõigile tuttavad, sh ka mõned Queeni laulud. 1997 aastal loodud Rajatonil on 6 liiget, erinevate muusikaliste taustadega, mis ulatuvad klassikast folgi, popi ja rokini: Essi Wuorela sopran, Virpi Moskari sopran, Soila Sariola alt, Hannu Lepola tenor, Ahti Paunu bariton, Jussi Chydenius bass. Kontserdi kava oli ülesehituselt sarnane ka teiste jõulukontsertide kavadega.
Koostööna on loodud väga kompaktne saund, mis kombineerib punki, funki, heavy metalit, räppi, popi ja psühhedeelset rocki. Liikmed Anthony Kiedis vokaal. Bändis alates 1983. Josh Klinghoffer kitarrist. Bändis alates 2010. Michael "Flea" Balzary basskitarrist, trompet. Bändis alates 1983. Chad Smith trummar. Bändis alates 1989. Anthony kiedis Anthony Kiedis on sündinud 1. novembril 1962. Ameerika laulja ja laulukirjutaja. Tuntud kui RHCP põhilaulja. Enamiku RHCP repertuaaris olevate laulusõnade autor. Josh klinghoffer Josh Adam Klinghoffer on sündinud 3. oktoobril 1979. Ameerika muusik, laulukirjutaja ja produtsent. Oskab mängida väga paljusid instrumente ( kitarr, trummid, klahvpillid, klaver, orel, bass, flööt, akordion, tuuba, marimba, trompet jne.) Rohkem tuntud kui RHCP kitarrist. Michael "Flea" Balzary Michael Peter Balzary, rohkem tuntud kui Flea, on sündinud 16. oktoobril 1962. Austraalias sündinud Ameerika muusik ja näitleja
usutavust. Menning eelistas lavastada Eesti eluolule lähedasi näidendeid, repertuaari valis ta realistlike näitekirjanike loomingut nii Eestist kui mujalt. Range kunstilise mõõdupuuga suhtus Menning väga kriitiliselt salongiteatrisse ja odavasse meelelahutusse. Vanemuine - Kui 1906aastal alustas Tartus tööd Eesti esimene kutseline teater Vanemuine, kutsuti Menning selle esimeseks teatrijuhiks ja lavastajaks. Menningu nõuded teatrile olid kõrged, näitlejate suhtes oli ta nõudlik ning repertuaaris ta publikumenu ja kunstiväärtuse vahel kompromissi tegema ei soostunud. Kohaliku publiku maitsega pidevalt konflikti sattudes, oli ta sunnitud 1914.aastal Vanemuisest lahkuma ning pärast seda loobus ta lavastamisest üldse. Peale seda tegutses ta 19141918.aastani Tallinnas Päevalehe toimetuses teatri- ja kontserdiarvustajana, seejärel alustas aktiivset poliitikatööd. Menning oli alates 1918aastast
Ansambel Vox Clamantis - vanamuusikaansambel, kuhu kuuluvad muusikud, keda huvitab gregooriuse laul. Ansambel loodi 1996. aastal. Ansambel Rondellus - Eesti vanamuusikaansambel. Rondellus alustas tegevust 1993. aastal eesmärgiga esitada keskaja ja renessansi muusikat. Viljandi linnakapell - Viljandi Linnakapell on Eesti vanim varajast muusikat viljelev ansambel. Ansambel Hortus Musicus - vanamuusikaansambel, Ansambli repertuaaris on keskaja ja renessansi muusika. Vanamuusika festivalid Viljandis - aastast 1982 toimuv vanamuusika festival; ühtlasi Eesti samataolistest vanim Haapsalus - sai alguse 1994. aastal, Tartus - 1996. aastast toimuv festival, mis keskendub keskaja ning Idamaade muusikale. Kastraat - kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees. Carlo Farinelli parim ooperilaulja 18.saj Antonio Stradivari - oli itaalia kuulsaim viiulimeister. Barokk - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega
näitlejatelt aga tõelist fanatismi, et mängida kuude kaupa, teadmata, millal tuleb palgapäev. Lisaks veel võitlus külmaga alatasa kütmata prooviruumides ja sagedased väljasõidud maakohtadesse, kuna Viljandis nappis publikut... Esimestel tegutsemisaastatel rentis Ugala ruume Koidu Seltsilt, 1924. aastal saadi oma käsutusse Seasaare kõrtsi teisel korrusel asuv teatrisaal. (Praegu asub selle sõjas põlenud hoone kohal Viljandi Kultuurimaja). Repertuaaris said sõnalavastuste kõrval oma koha ka operetid ja laulumängud. Andres Tukk lavastas operetid "Geisa" ja "Lõbus talupoeg", Armin Hunt laulumängu "Viinamäe Liisi". Muusikalavastused kujunesid küll populaarseteks, ent ei aidanud siiski kuigivõrd parandada teatri majanduslikku olukorda, kuna nende väljatoomisega olid seotud suured kulutused.
1998. aastast kannab ta nime Rahvusooper Estonia. Teatri loominguline juht on 2004. aastast Arvo Volmer, peadirektor Paul Himma, peaprodutsent Neeme Kuningas ja balleti kunstiline juht Tiit Härm. Teatri hooaeg vältab 10 kuud septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 erineva lavateosega. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline. Repertuaar: Rahvusooper Estonia repertuaaris on klassikalised ooperid, operetid ja ballettid, harvem mängitakse ka kaasaegsemaid teoseid, sealhulgas muusikale, ning eesti heliloojate algupärandit. Arhitektuur: Juugendklassitsistlik hoone on valminud 1913. aastal Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on see tänaseni. Rahvusooperi suur saal mahutab 690 pealtvaatajat, väiksemate lavavormide esitamiseks on ehitatud talveaed.
La Venexiana lauljad on Euroopa kõige kogenenumad madrigali lauljad. Lauljateks on kaks naist ja viis meest. La Venexianas laulavad kontratenor ning dirigent Claudio Cavina, sopran Rossana Bertini, sopran Nadia Ragni, tenor Giuseppe Maletto, tenor Sandro Naglia, bass Daniele Carnovich. La Venexianaga on koostööd teinud ka sopran Valentina Coladonato. La Venexiana on keskendunud renessansiaja madrigalile. Suures osas on nende repertuaaris Carlo Gesualdo ja Claudio Monteverdi poolt kirjutatud laulud. La Venexianal on ilmunud 18 albumit. La Venexiana on võitnud ka muusikaauhindu, näiteks CANNES CLASSICAL AWARD 2002 ja GRAMOPHONE AWARD 2001. La Venexiana kasutab renessansiajastu pille. gamba klavessiin vioola lauto Esinemised La Venexiana on käinud edukalt esinemas peaaegu kõikidel suurematel festivalidel ja kontsertidel üle maailma.
Tema esimene monoteater sai alguse juba 2004.aastal etendusega ''Ürgmees''. "Ürgmehele" järgnes ka "Isa", "Vanaisa" ning "Miks mina?", millega Uuspõld kogus kõvasti kuulsust. Vanemuises on ta lavale astunud etendustes: "Mesimees", "Suur kuri hunt", "Vabamõtleja" ning "Teatriparadiis". Eesti Draamateater asub Tallinnas. See on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 koosseisulist lavastajat. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater ligi 500 etendust ja neid vaatab üle 100 000 vaataja. Jan Uuspõld on saanud ka mitmeid preemiad ning on tunnustatud näitleja. 2001. aastal sai ta Eesti Raadio näitlejapreemia parima kuuldemängurolli eest, 2003.aastal Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale meespeaosatäitjale, 2006.aastal Balti Teatri Festivali ''OmaDRAAMA" näitlejaauhind ja 2014.aastal Oskar Lutsu huumoripreemia.
7. Otsi Youtube´st mõne romantismiajastu helilooja teos, kuula seda, iseloomusta seda minimaalselt 5 väljendiga ja lisa ka veebilink siia. Mänglev, kiire, pisut sünge hallides toonides muusika, kurb. http://www.youtube.com/watch?v=I6QUvSovobI 8. Loe väga tähelepanelikult katkendit Kristel Pappeli retsensioonist Giuseppe Verdi ooperi "Aida" lavastuse kohta Estonia teatris "Uued ooperilavastused Estonia sügishooajal". On terve rida oopereid, mida iga teater arvab kohustuslikuks repertuaaris hoida ja millelt loodetakse publikumenu. See kokkuleppeline repertuaarieeskiri ehk -kaanon kujunes aegamisi välja XX sajandi alguseks. Tollal oli see siiski tunduvalt mitmekülgsem kui praegu, sest XX sajandil toimus veel omakorda selle kaanoni kitsenemine. Bizet' ,,Carmen", Verdi ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,La Traviata" ja ,,Aida", Puccini ,,Boheem" ja ,,Madame Butterfly" on selle kaanoni põhiteosed, heal juhul lisatakse ka näpuotsatäis Mozartit (,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", viimasel
mängib viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorni. Olev Ainomäe mängib pommereid, oboed ning šalmeid. Imre Eenma mängib violonet, kontrabassi ning gambat. Valter Jürgenson tromboone, Peeter Klaas gambasid ja tšellot. Ivo Sillamaa mängib nii orelit, klaverit kui ka klavessiini. Jaan Arder laulab baritoni, Joosep Vahermägi on tenor ning Riho Ridbeck laulab bassi, kuid peale laulmise mängib ta ka löökpille. Ansambli repertuaaris kõlab muusika, mis hõlmab 8.-20. sajandi Euroopat. Enamasti ikkagi keskaja ja renessansi muusikat: organumid, liturgilised draamad, gregooriuse koraalid, hümnid ja motetid. Esitatakse ka 20.sajandi heliloojate muusikat, mis on sageli loodud just ansambli jaoks. Hortus Musicus on andnud kontserte pea igas maailma otsas: Euroopas, USA-s, Jaapanis, Iisraelis ning Venemaal. Kontserdi kava oli renessansi ajastus ning see oli väga hästi üles ehitatud. Kontsert
ning avaldas samanimelise ingliskeelse debüütalbumi "Smilers (album)", millele kaks aastat hiljem järgnes "Take Five". Smilersi kommertsedu Eestis algas 1997. aastal ilmunud albumiga "Olen kuul". Album, mis teenis ühest küljest eetriaega raadiotes, pakkus teisalt uusi ideid eestikeelsele pop rockile. 1998. aastal avaldatud album "Mõistus on kadunud" kasvatas Smilersi populaarsust. Albumi olulisim lööklaul oli "Tantsin sinuga taevas", mis on tänapäevani tuntumaid laule bändi repertuaaris. Aastatuhande- vahetuse künnisel oli Smilersist saanud tuntumaid ja mängitumaid eesti levimuusika- gruppe. Ansambli kommertsedu jätkus ka uuel kümnendil: 2001. aastal avaldatud album "Jalgpall on parem kui sex" sai kurikuulsaks, sest albumi 10st laulust 9 avaldati raadiosinglitena. Albumi nimilugu ilmus ka soome- ja ingliskeelsena, sellest on saanud üks eesti jalgpallifännide tunnuslaule ning palale on viidatud eesti popkultuuris. Smilersi 10. tegutsemisaastat tähistas 8. väljalase,
Ballett koosneb nii soolo-, ansambli- kui ka rühmatantsudest . Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks, juhtivat nais-solisti priimabaleriiniks. Kui ma peaksin minema vaatama balletti, siis läheksin ikka vaatama seda kõige kuulsamat- "Luikede järve". Kõige tuntum balleti muusikapala on väikeste luikede tants. "Luikede järv" on paljude maade balletilavade populaarseim ballett, hoides kindlat kohta peaaegu kõigi muusikateatrite repertuaaris. Balleti seob nauditavaks tervikuks Tsaikovski geniaalne muusika, poeetiline tegevustik ning tansturütmide ja -karakterite mitmekülgsus. See on balletikunsti klassikalise pärandi tippteos ning Odette-Ottilie (valge luik-must luik) partii on baleriinide klassikalisest repertuaarist üks raskemaid. Iga baleriini unistuseks on tantsida Odette-Ottilie rolli. See on nagu küpsuseksam. Esietendus 1877.a. Moskva Suures Teatris.
Pean tunnistama, et käisin seal ainult selleks, et oleks millestki referaadis kirjutada. Info muusikapäeva toimumise kohta sain oma sõbrannalt, kellega koos me üritusel käisime. Kontserdi toimumiseajaks oli 1. oktoober. Esinejaks oli Politsei- ja Piirivalveorkester, kelle dirigendiks oli Hando Põldmäe. Orkestril puudus kindel stiil või ajastu, esitati erinevaid lugusid. Kontsert algas minu jaoks võõra lauluga ning peale seda hakati mängima Eesti muusikat, kõige enam oli nende repertuaaris bändi ''Ruja'' laule. Nende looming tundus inimestele korda minevat ning mõjus mõtlemapanevalt. Minu jaoks oli nende esitus südantpuudutav ning armas, sest sellised on minu jaoks enamik Ruja loomingust. Pealegi kõlas orkester võimsalt ning mõnusalt. Mulle väga meeldis, et kontsert toimus vabas õhus. Mäletan selgelt, et tol päeval oli külm ilm kuid olenemata sellest sai orkester ning dirigent suurepäraselt hakkama. Ürituse tegi minu jaoks eriliseks see, et ühe Ruja laulu
Kontsert algas looga ,,De profundis" / ,,Sügavusest hüüdsin", mis oli ühtlasi ka kõige võimsam lugu. Selles loos oli kuulda mõnusat crescendot-muusika tugevnemist ja diminuendot- kahanemist. Eriti meeldis selles loos kuidas meeskoori bassid laulsid. Nad ulatasid väga puhtalt kõige alumisi noote ja kui terve koor kõva häälega laulis siis tuli lausa külmavärinad peale. Sellesse laulu sobisid hästi löökpillid, mis andis loole vürtsi juurde. Natuke aeglasem lugu nende repertuaaris oli ,,And one of the Pharisees" / ,,Ja üks variseridest". Selles loos oli kaks solisti Tanel Kirikal (kontratenor) ja Mareks Lobe (bariton). Solistid laulsid selgete sõnadega ning kristallpuhta häälega. Mõlemate laulude autor on Arvo Pärt, kes on sündinud ka minu kodulinnas Paides. Ta alustas oma karjääri Tallinna konservatooriumis ning praegu ta elab Berliinis. Arvo Pärt on üks enim ettekantavaid nüüdisaja heliloojaid, tema loomingule
Andres Hillep 14.05.09 RAUDSALLER Mina käisin kontserdil ,,RaudSaller". See kontsert toimus 9. märtsil kell 19.00, Tartu Vanemuise teatri suures majas. Saal oli rahvast täiesti täis ning sellest järeldasin kohe, et tuleb üks mõnus õhtu mõnusa muusika saatel.Pilet eelmüügist maksis 150 krooni, mis ei ole ühe korraliku kontserdi eest palju makstud. Kontserdil oli selline nimi ,,RaudSaller", kuna koos esinesid vanad sõbrad ning ammused bändikaaslased Mihkel Raud ja Hendrik Sal-Saller. Kogu kontserdi üldeesmärk oli Mihkel ja Hendrik panna koos laulma laule, mida kuulates mehed üles kasvasid. Repertuaaris olid aegumatud lood, mis on mõlemale mehele väga tähtsad. Mõned palad olid neil koos kirjutatud ja üheskoos nooruses esitatud, samuti sooviti lihtsalt meenutada natuke vanu aegu. Mõlemad mehed tõdesid ka, et see kontsert on neile tõesti v...
Aastal 1956 läks ta esimesse klassi. Tema vend hakkas sõjaväest tagasi tulles tegema koos teistega ansamblit Peoleo. Ning loomulikult oli ka Ivol vaja hakata bändi tegema. 1966. Aastal sündis neil kitarristide ansambel Müstikud. Nad mängisid kogu keskkooli viimase klassi jooksul. Esimesed kitarrid tegid nad ise, kasutades ära Peoleo vanad kitarrid. Kooli raha eest osteti neile trummikomplekt ja kolm kitarri koos võimendiga. See bänd sai Kuressaares päris popiks. Nende repertuaaris oli umbes 80 lugu kokku. Pärast kooli läks bänd aga laiali. 1967. aastal astus Ivo Tartu Ülikooli. Ivo käis väikestel pidudel kus käis suuremat sorti õllejoomine. Aasta hiljem hakkas Ivo uuesti punti tegema. Ansambli nimeks sai Süsteem. Punt oli viieliikmeline, tehti igasugust muusikat. Aasta hiljem läks ka see bänd lahku, sest ei leitud linti üles. Samal aastal visati Ivo ka Tartu Ülikoolist välja, sest ta ei käinud üldkehalises. Ivo luges ühiselamu seinalt teadet, et
Kontsedi arvustus Veebruarikuu reedeõhtul (12.02.2010) käisin Viljandis pärimusmuusika keskuses kuulamas perega üht suurejoonelist kontserti, ,,Sõbrad sõiduvees" Marko Matvere ja Margus Põldsepa esituses. Repertuaaris olid nii tuntuid kui ka mulle tundmatuid lugusid nii Väikeste Lõõtspillide Ühingu kui Untsakate repertuaarist. Selle kontserti suurejoonelisuses veendusin ma muidugi alles kontserdi kestel. Enne polnud mul sellest muid teadmisi, kui vaid see, et palasid esitavad Matvere ja Põldsepp. Marko Matvere on näitleja, laulja ja lavastaja. Ta on saanud noore näitleja peaauhinna Toruni rahvusvahelisel teatrifestivalil, saanud Eesti Teatriliidu Ants Lauteri nimelise
Akadeemia Meeskoor kui ka EKE Inseneride Meeskoor. Samuti on Tehnikaülikooli Akadeemilisel Meeskooril olulisel kohal ka traditsioonid, mis on nagu selgroog. Näiteks võib tuua nn koori aeg: kõik koori sündmused algavad hiljemalt 15 minutit pärast väljakuulutatud aega. See tuleneb sellest, kuna ülikoolides oli komme ,et loengute algus hilines traditsiooniliselt 15 minutit, s.o akadeemilise veerandi võrra. Tehnikaülikooli Akadeemilisel Meeskooril on repertuaaris mitmeid palasid, kuid kontserdil esitati ainult Thompson’i, Saint-Saëns’i, Loewe’i, Wagner’i, Tormise, Tubini ja V.Kapp’i palasid. Esmakordselt esitas meeskoor Aints’i uut teost. Dirigendid olid Peeter Perens ja Siim Selis, kes samuti klaverit mängis. Kontsert oli väga hästi üles ehitatud. Eriti meeldis mulle see hubane õhkkond, mis lavavalgustusega tekitatud oli. Imeline oli kuulata võimsaid meeste hääli nii madalaid ja kõrgeid. Eriti meeldivad
aastal ja on eesti muusik ning ansamblite Zetod, Trad.Attack!, Gjangsta, Klapp, Viljandi Guitar Trio, Curly Strings, ja Vallatud Vestid liige. Lisaks on ta Eesti Pärimusmuusika Keskuse produtsent. Paar abiellus 2016. aastal. Mõlemad neist on kasvanud üles pärimusmuusika keskel, õppinud seda ülikoolis ning hetkel murravad nad koos piire pärimusmuusikast ainest saava ansambliga Trad.Attack!. Kahekesi on Sandra ja Jalmar pilli mänginud ja laulnud alates tutvumisest. Kontserti repertuaaris esitati lugusid ja laule nii Eestist kui mujalt, nt Rootsist. Kõik mängitud esitused kuulusid aga folkloorse muusika alla. Kontserti numbrid olid omavahel seotud erinevate lugudega, mis paari elus on toimnud. See oli omamoodi põnev ning kaasakiskuv lahendus kava ülesehituseks. Pillidena kasutati torupilli, parmupilli, karmoska, erinevaid vilepille ja kitarre. Oli kadestamisväärne kui palju pille võib üks inimene osata. Pillide kõlad olid kõik erinevad
muuhulgas ka Tallinnas. Pärast seda kutsutakse Andres Särev Tallinna Töölisteatrisse, näitejuhiks saab alguses Kristjan Hansen, peagi Ferdinand Pettai. Aastast 1932 tegutseb Töölisteatris ka Kaarel Ird, kuni Näitekunsti sihtkapital ja Pärnu linn (viimane Endla intriigide tulemusel) Töölisteatri toetamisest loobuvad ning tegevus lõpetatakse. 1927 - 32. Näitejuhiks Aleksander Teetsov. Väikekodanlik operett jõuab esikohale nii mängukavas kui lavastuste plaanis, ehkki repertuaaris on ka väärtdramaturgiat. olulisemad lavastused 1927. H. Raudsepp "Kikerpillide linnapea", lavastaja A. Teetsov 1927. R. Benatzky "Arm lumes" (operett), lavastaja F. Hilden 1928 - 29. Teatri kunstnikuks Herman Kallas 1928. A. Kitzberg "Libahunt", lavastaja A. Teetsov 1929. Teatri kunstnikuks Arnold Raagul. olulisemad lavastused 1929. A. Kitzberg "Püve talus", lavastaja A. Teetsov 1930. M. Pagnol "Eluaabits", lavastaja V. Laason 1931. H. Raudsepp "Mikumärdi", lavastaja V. Laason
Paap Klar. Peoleo panid kokku Kunstiinstituudis Taivo Linna, Eino Melt, Henno Ko. Neid vib pidada kantriansamblite eelkijaks Eestis. 1966- Andromeeda - asutati 7 keskkooli poiste poolt eesotsas Peeter Randmaga. Tegutseti aastani 1974. Selle aja jooksul judis ansamblis kaasa teha le 40 muusiku- Peep Mandre, Urmas Alender, Priit Pedajas, Paul Mgi, Jaak Jrisson. Tallinna 16 Keskkooli ansamblina alustasid Mikronid. Sellesse bndi kuulus Gunnar Graps. Tallinna 42 Keskkooli ansambli Toomapojad repertuaaris oli palju meloodilisi laule, mistttu olid nad populaarsed ka vanema kuulajaskonna hulgas. Kristallid - selles ansamblis judsid osaleda Marju Kuut, Olav Ehala, Jaak Joala, Toivo Unt, Boris Lehtlaan. Estraadimuusika- laia kuulajaskonna hulgas kige populaarsem. Kuulsaim selles vallas Georg Ots (1920- 1975). Tnu loomuprasele andele vis ta laulda nii ooperit, kui estraadi. 1960 aastatel jtkasid edukat lauljateed Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lts
juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle muusikaga tegeleda - mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Heledaks laiguks Raimond Valgre sõjateel sai tutvus leningradlanna Niina Vassiljeviga. Suur hulk neiule saadetud kirju moodustab usaldusliku päeviku Valgre viimastest eluaastatest. 1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Orkestri repertuaaris oli Glenn Milleri, Raymond Scotti, Priit Veebeli ja teiste helitööde kõrval ka Valgre laule. Raimond Valgre demobiliseeriti 9.mail 1945.aastal. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse. Tekstid oma lauludele (üle 100) kirjutas ta valdavalt ise, kusjuures mõnikord ka saksa või inglise keeles. Muusika meloodilisus ning siiras, südamlik sisu on teinud Raimond Valgre loomingu eesti rahva seas ülipopulaarseks. Tema laulud on väga väljendusrikkad ja tundehellad
Kontserti retsensioon Käisin koos oma noormehega 26.12.2008 kell 18.00 Võrus kultuurimajas ,,Kannel" ansambel ,,Noorkuu" (vocal group) kontserdil. Tegemist on väga tuntud ja armastatud eestimaise bändi kontserdiga, kuhu kuuluvad järgmised lauljad: Rein Kahro (tenor), Ilmar Madison (tenor), Martti Meumers(bariton), Virgo Tulit (bariton),Remi Teras (bass). Noorkuu alustas tegevust detsembris 1996, kolmeliikmelise grupina, kuhu kuulusid Rein Kahro, Martti Meumers ja Henrik Raave. Tollal koonduti ühise nime alla - Rumal Noorkuu. Sellele aitasid kaasa Grand Prix võit Alo Mattiiseni nimelisel laulukonkursil ja debüüt muusikasaates ,,7 vaprat". 1999. aastal toimus suur muudatus bändi koosseisus lahkus Henrik Raave ja asemele tulid Virgo Tulit, Valmar Saar ja Ilmar Madison. Sama koosseisuga võideti 1998. aastal Raimond Valgre nimelisel laulukonkursil Grand Prix. Produktiivne viisik andis ne...
ühhe ainsa päeva peale, kokko kutsutud sada, ilma et seal pahhandust polleks ette tulnud, mis piddo pühhitsemist oleks segganud, ehk teda kogguniste kehelnud pühitsemast" · Eeskujuks ka saksa meeskooride laulupeod Repertuaar · Samuti olid lahkhelid repertuaari valikus · Jacobson soovis kavasse hõimurahvaste, rahvalaule ja eesti laule · Programmis oli 27 laulu - 12 vaimulikku ja 15 ilmalikku · Laulud enamasti saksa keelest eesti keelde tõlgitud · Repertuaaris 2 soome laulu - Paciuse ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" -Collani "Mu meeles seisab alati,, · 2 eesti laulu mõlema autoriks Kunileid, sõnad L. Koidula - ,,Mu isamaa on minu arm" - ,,Sind surmani" Dirigendid · Peadirigent Johann Voldemar Jannsen · Eesti laulude dirigent nende autor (A. Kunileid) · Vaimulikku repertuaari juhatas Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode Proov · 17. juunil · Maarja kiriku suletud ustedaga
Kuldre Kool 8. klass Mariliis Kallion Eesti draamateater Eesti Draamateater on teater Tallinnas. Eesti Draamateater sai alguse lavastaja Paul Sepa era- teatristuudiost 1920. aasta sügisel. Eesti Nuku-ja Noorsooteater Eesti Nuku- ja Noorsooteater on teater Tallinnas. Nukuteater sai alguse 1. jaanuaril 1952. aastal. Teater on Rahvusvahelise Nukuteatrite Liidu UNIMA liige. Alates aastast 2006 kannab teater nime Eesti Nuku- ja Noorsooteater, kuna repertuaaris oli ja on järjest enam noortele suunatud lavastusi. Emajõe Suveteater Emajõe Suveteater on teater Tartus. Mittetulundusühing Tartu Suveteatri Selts asutati 19. juulil 1996. Emajõe Suveteater loodi selleks, et sisustada suvist kultuurielu Tartus. Endla teater Endla on kutseline teater Pärnu linnas. Teater avati 1911. aastal vastvalminud teatrihoones "Libahundi" esmalavastusega. Teatri eelkäija oli mängu- ja lauluselts "Endla". Aastatel 19531988 kandis
Riho Ridbeck(löökpillid). Hortus Musicus, mis tähendab ladina keeles muusikaaeda, on vanamuusikaansambel, mis asutati 1972. aastal Andres Mustoneni poolt. Hortus Musicus on omala alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida-Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi maailmas. Nad on esinenud enamikus Euroopa riikides, USAs, Jaapanis, Iisraelis ja tohutul territooriumil, mille moodustas ensine Nõukogude Liit. Üldiselt on ansambli repertuaaris keskaja ja renessansi muusika, kuid esitatakse ka nö uut muusikat. Hortus Musicus teeb koostööd tuntud eesti dzässmuusikutega, üha neamm esitavad nad meie jaoks eksootiliste rahvaste ja maade traditsioonilist muusikat. Hortus Musicus on tegutsenud ligi 40 aastat. Hortus Musicus esitas 16.-17. sajandi, renessansi aegset pidumuusikat Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Iirimaalt. Lood olid pikad. Enamasti algas lugu vaikselt, vahel ka kurvalt, aga muutus mingi hetk hooksamaks ja lõbusaks
Rakke Gümnaasium The Beatles The Rolling Stones Triin Alatsei 8.klass 2009.a THE BEATLE The Beatles (Biitlid) oli Liverpoolist Suurbritanniast pärit rokkansambel. Ansambli muusikaline ulatus oli äärmiselt lai, ulatudes ballaadidest reggae'ni ning bluusist ja heavy metalini. 1960. aastatel aset leidnud sotsiaalset ja kultuurilist revolutsiooni mõjutasid Biitlid tugevalt. The Beatlesi plaate on müüdud praeguseks maailmas üle miljardi eksemplari. The Beatlesi läbilöögiaasta oli 1963, mil nad väljastasid oma debüütalbumi "Please Please Me". 1964. aasta alguses levis "biitlimaania" ka Põhja-Ameerikasse ning sealt peaaegu üle kogu maailma. Nende muusika sai mõjutusi valgetelt esinejatelt, nagu Elvis Presley, Budd...
12. veebruaril külastasime klassiga Hortus Musicuse kontserti, mis toimus Lühikese jala Väravatornis. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Ansambli repertuaaris on enamasti keskaja ja renessansi muusika ning sinna kuuluvad järgmised liikmed: Andres Mustonen (ansambli juht, viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid), Olev Ainomäe (pommerid, oboe, plokkflöödid, šalmei, krummhornid), Imre Eenma (violone, kontrabass, gamba), Valter Jürgenson (tromboonid), Tõnis Kaumann (bariton, löökpillid), Tõnis Kuurme (dultsian, pommer, fagott, plokkflöödid, krummhornid),
novembril 1963. aastal Mustlas. Ta on Eesti dzässsaksofonist. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli akordioni erialal, kuid pärast seda sai temast saksofonist. Kutselise muusiku karjääri alustas ta 1991. aastal ning 1994. aastal valiti ta Eesti Raadio poolt aasta muusikuks. 3. Picante Picante on üks tore koosseis, kellele meeldib koos musitseerida ise seda nautides! Picante repertuaaris on svingi, bossanova ja samba tuntuimad ja armastatuimad lugusid. Portugali, prantsuse ja inglisekeelsete lugude kõrval teeme ka emakeelset muusikat. Koosseis: Ivi Rausilaul Tõnis Tüür kontrabass Risto Laur klaver Eno Kollom löökriistad Saavutused: 1995.a. "Kaks takti ette" finaal 2002.a
novembril 1963. aastal Mustlas. Ta on Eesti dzässsaksofonist. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli akordioni erialal, kuid pärast seda sai temast saksofonist. Kutselise muusiku karjääri alustas ta 1991. aastal ning 1994. aastal valiti ta Eesti Raadio poolt aasta muusikuks. 3. Picante Picante on üks tore koosseis, kellele meeldib koos musitseerida ise seda nautides! Picante repertuaaris on svingi, bossanova ja samba tuntuimad ja armastatuimad lugusid. Portugali, prantsuse ja inglisekeelsete lugude kõrval teeme ka emakeelset muusikat. Koosseis: Ivi Rausilaul Tõnis Tüür kontrabass Risto Laur klaver Eno Kollom löökriistad Saavutused: 1995.a. "Kaks takti ette" finaal 2002.a
kool SMILERS Eesti pop-muusika bänd Referaat Koostas: 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................1 2. Bändist..........................................................................................................2 3.Kokkuvõte......................................................................................................3 4.Kasutatud kirjandus.....................................................................................4 2 1.Sissejuhatus Otsustasin teha Eesti-Pop muusika bändist Smilers , referaadi sellepärast ,et mulle meeldivad tema laulud ja Smilers on üldse üks lahe bänd . 3 2. Bändist Smilers kui bänd sai alguse 1990 ...
Leelo Tungal Leelo Tungal on sündinud 22.juunil 1947 Tallinnas. Ta on nii kirjanik kui ka luuletaja (prosaist ja libretist). Ta on töötanud eesti keele õpetajana ning alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu.Leelo Tungal on kirjutanud 33 lasteraamatut ning 29 proostaraamatut. Tema repertuaaris on samuti 8 luulekogu täiskasvanutele, õppekirjandust, luuleraamatuid lastele ning lastenäidendeid. Tema teoseid on tõlgitud mitmetesse keeltesse. Looming ülevaatlikult "Seltsimees laps" on kirjaniku lapsepõlve raamat. Tegevus toimub 1951 aastal. Raamatus on tähtis osa laludel, mida teoses on üsna palju. Teos on ühtaegu naljakas ja traagiline. ,,Seltsimees laps" algabki selle episoodiga, kus 12. aprillil 1951 arreteeritakse oma kodus ,,kodanlik
aastal avati ka Kammermuusikasaal. Hoone oli ka Eesti 50-kroonisel rahatähel, kuni 2011. aastal euro kasutusele võeti. Tänapäev Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012. aastast Vello Pähn, peadirektor (aastast 2009) Aivar Mäe ja balleti kunstiline juht (aastast 2009) Toomas Edur. Teatri hooaeg vältab 10 kuud septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 erineva lavateosega. Rahvusooper Estonia repertuaaris on klassikalised ooperid, operetid ja balletid, harvem mängitakse ka kaasaegsemaid teoseid, sealhulgas muusikale, ning eesti heliloojate algupärandit. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline. Rahvusooperi suur saal mahutab 690 pealtvaatajat, väiksemate lavavormide esitamiseks on ehitatud talveaed. Estonia teatrihoones etenduvad sageli ka külalisteatrite tükid, toimuvad
pangad tingimusel, et pangatähest on säilinud rohkem kui pool ning et rahatähel on tervikuna loetav selle seeria ja number; kahjustatud mündil peab olema aga loetav vähemalt nimiväärtus ja vermimise aeg. (4p) URL http://leht.aripaev.ee/Default.aspx?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75- 258ddc8543a9&articleid=83852&paperid=BC966433-5D78-4810-B281- 67EE1C0C528E&selectedDate=2002-01-17 (1p) 4. küsimus 5 p Ansambli Nightwish repertuaaris on üks lugu "Walking In The Air". See muusika kirjutati algselt aga ühe filmi jaoks. Hiljem on kasutatud seda meloodiat väga paljudes kohtades ja paljude esinejate esituses. Küsin: Mis on selle filmi ja selle aluseks oleva raamatu nimi? film The snowman, raamat Raymond Briggs Kes on selle raamatu autor? Raymond Briggs Kes on "Walking In The Air" muusika autor? Howard Blake (2p) URL http://en.wikipedia.org/wiki/Walking_in_the_Air (1p)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
