Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tiidu" - 58 õppematerjali

tiidu

Kasutaja: tiidu

Faile: 0
thumbnail
2
doc

Eesti Rahva ennemuistsed jutud Pilli- Tiidu

Eesti rahva ennemuistsed jutud Pilli- Tiidu Elas kord üks kehv vabadik, kelle kõik pojad ja tütred olid juba kodust ära läinud, aga üks poeg oli ikka kodus. Ta oli laisk ega viitsinud midagi teha, tahtis vaid rikkaks saada. Ta kohtas ükskord üht vanameest, kes soovitas tal pillimeheks hakata. Mees soovitas tal algul pajuvilet puhuda. Ei läinud kaua aega, kui ta salaja kodust minema läks. Ta hulkus ringi ja mängis pilli, selle eest pakuti talle süüa ja paar kopikat raha. Teda kutsuti pulma ja lustipidudele pillimeheks...

Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Tõde ja Õigus - Tammsaare - kokkuvõte

XXVI (252-266) Vargamäe Andres ehitas uut rehetuba ja rehealust. Maret ja Liisi viivad Joosepile ja Karlale saepuru, koort, liiste aga ainult natukene. Kasuema Mari lubab nende saladust hoida. Poisid mängisid Türki ja Venet. Andres oli hädas uute kividega - tööd pidevalt. XXVII (266-285) Mari soovib uut lauta, mitte aita. Antsu ristsed ja nendeks valmistumine (loomade tapule kaasnev vaikus, Pearu püksid, Tiidu kõne). XXVIII (285-303) Vargamäele tuli suur haigus, mis viis paljud lapsed hauda, ka Eespere Mari lapsed. Peale tuisus hullamist suri ka Anni. Maret ja Liisi rääkisid noorematele vanadest headest aegadest (külmaga õue, kõik vaba). XXIX (303-330) Mari ja Andrese sõnelus Jussi ja surnud laste pärast(303-313). Jaagupi armastus Rosalinda vastu. Esimesel kokkulepitud kohtamisel sai Jaagup peksa. Teda ravis Miina ja Miina sai lapse. Jaagup läks sõjaväkke ning Miina Vargamäelt minema...

Kirjandus
258 allalaadimist
thumbnail
10
doc

"Tõde ja õigus" - kokkuvõte

XXVI (252-266) Vargamäe Andres ehitas uut rehetuba ja rehealust. Maret ja Liisi viivad Joosepile ja Karlale saepuru, koort, liiste aga ainult natukene. Kasuema Mari lubab nende saladust hoida. Poisid mängisid Türki ja Venet. Andres oli hädas uute kividega - tööd pidevalt. XXVII (266-285) Mari soovib uut lauta, mitte aita. Antsu ristsed ja nendeks valmistumine (loomade tapule kaasnev vaikus, Pearu püksid, Tiidu kõne). XXVIII (285-303) Vargamäele tuli suur haigus, mis viis paljud lapsed hauda, ka Eespere Mari lapsed. Peale tuisus hullamist suri ka Anni. Maret ja Liisi rääkisid noorematele vanadest headest aegadest (külmaga õue, kõik vaba). XXIX (303-330) Mari ja Andrese sõnelus Jussi ja surnud laste pärast(303-313). Jaagupi armastus Rosalinda vastu. Esimesel kokkulepitud kohtamisel sai Jaagup peksa. Teda ravis Miina ja Miina sai lapse. Jaagup läks sõjaväkke ning Miina Vargamäelt minema...

Kirjandus
1348 allalaadimist
thumbnail
3
doc

"Pisuhänd" E. Vilde

Kuid loomulikult asjad niimoodi ei jäänud ­ tehing tuli ilmsiks ning ainus, kes häbistatud sai, oli taaskord Sander. Teos on ootamatu lahenduskäiguga ­ Piibeleht ei nõustu Vestmani firmas töötama, lubades edaspidi raha teenida vaid kirjanikutööga ning soovitades Sandril edaspidi äri alal veel õnne katsuda. Vestman ise aga Tiidu juttu uskuma ei jää: ,,Mõistan, pojuke, mõistan: selle taga on mõni uus vigur varjul! Neile lapsukestele võid ju hambasse puhuda, mis tahad ­ aga ära mind püüa uskuma panna, et niisugune nutimees päriselt tindipotti poeb, liiati, kui tal taskud raha täis on!" Sõnakoomika Tegelaste iseloomulik kõnelaad on kõige paremini välja toodud Tiit Piibelehe ja Vestmani puhul. Vestmani kõne on iseenesest otsene ja järsk, kuid vahetevahel kasutab ta huvitavaid sõnavorme (nt: alguool)...

Kirjandus
650 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

· Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,,...

Kirjandus
478 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Ranna jutud" August Mälk

Peategelased, kõrvaltegelased: Novell Peategelased Tähtsamad kõrvaltegelased ,,Meeste vahel" Mäe Kustas, Kalda Oskar Varjuõue Juuli ,,Mere annid" Pikasääre Sander Pikasääre perekond(ema, 3 poega) ,,Aegunud õnn" Vabumaa Aadu Pihla Juhan, Pihla Marie ,,Elamise rahu" Tiidu Peeter Heidumaa Liisu, Leepri Sohvi ,,Randlase surm" Surju Andres Surju perekond(ema, 2 tütart) 8. ,,Mere annid" süzee: Läänemerele sattus saksa laev, kuid jäi põhja kinni. Laevast visati välja suured kotid väetist, et laev tõuseks. Jäi siiski kinni. Laevast kutsuti kohale saksa päästelaev, kes viis laevas viibijad ja väärisesemed minema. Laevavrakk jäi merele....

Kirjandus
50 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Pisuhänd" E. Vilde

13. Mida tähendab raamatu pealkiri? Mida see sümboliseerib? Pisuhänd ehk kratt toob peremehele vara ja nii tõi ka Piibeleht oma teosega Sanderile, kuid ka pisuhännad teevad vingerpusse ja vimkasid ning ka see vihjab Piibelehele, kes tõmbas Sanderilt vaiba jalge alt, et oma tahtmist saada. ,,Pisuhänd" on Piibelehe raamat, mille üle keerleb kogu näidend. 14. Leia raamatust tsitaate, mis näitavad Sanderi ja Tiidu erinevust. ,,Kuule, Sandri, kas võiks mõnda (raamatut) üten võtta? Sa noid (raamatuid) esi vist suurt ei loe ­ nii paks tolmukõrd om pääl." (Piibeleht) ,,.. Sa nimelt pead teadma, et ma mitte vabatahtlikult sulge näppu ei võtnud, vaid käsu peale." (Sander) 15. Leia raamatust tsitaate, mis näitavad Vestmani suhtumist luuletajatesse. ,,.. Sest mis võib kurvemat olla, kui et vanal Vestmanil on väimees, kes paremat ei taipa teha kui...

Kirjandus
289 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Pisuhänd kokkuvõte

Nägi välja nagu nohik ja ei kandnud enda eest hoolt eriti. Rääkis murdekeeles. 4. Karakterikoomika näited - 1) SANDER. Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN. Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna. 2) VESTMAN. Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte. Situatsioonikoomika näited - 1) Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. 2) Kui lõpus pidi Sander üles tunnistama et see Pisuhänd polnud tema tehtud ja tal oli häbi Matilde ees. Sõnakoomika näited - 1) SANDER. Ega õnnetused käi kive ja kände mööda - VESTMAN. Ei, vaid halbu inseneresid mööda! 2) LAURA. Kas te pahaks panete, - - et ma nimetasin teid tema vastu öökulliks? PIIBELEHT. Ei pane...

Kirjandus
218 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eduard Vilde Pisuhänd

See oli ka koomiline kui Sander kõik välja rääkis ja siis pidi piinlikust tundma kui tema ikkagi süüdlaseks jäi. Karakterikoomika: Sanderi suhtumine tundus terve teose vältel selline irooniline. Püüdis alati mingit nalja teha ja ironiseerida. ,,Vestman:--Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte." (lk50) ,,SANDER: Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna."(lk 7) õnakoomika: Paljud tegelased ütlesid üpris palju erinevaid koomilisi lauseid. Eriti paistis silma Vestman, kes alatasa ütles midagi Sandri kohta. ,,Raha on jumal neile loonus, kes oskavad teda sigitada." (lk 47) ,,VESTMAN: Kadedus on vist insenerihärra kupli viltu ajanud...

Kirjandus
389 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Eduard Vilde "Pisuhänd"

Ta välimus oli peen, kandis kübarat ja loori. Talle olid olulised seltskonnaelu ja kuulsus. 4. Karakterikoomika Ludvig Sander kehastab luuserlikuse sümbolit Vestmann oli range ja jäärapäine mees. Ütles: " Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda, aga enne loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte." Vestmann ei pidanud kirjaniku ametist muidu üldse lugu. Matilde oli kuulsusejanus noor naine Piibelehe eriskummaline välimus Situatsioonikoomika Piibelehe ostutehing- Piibeleht tegi tehingu põhimõtteliselt Vestmanni enda rahade eest, kuid napsas nii lepingu endale. Vestmann nägi Piibelehes potensiaalset järeltulijat ning partnerit, mis jahmatas kõik, sest Piibeleht polnud ju tegelikult üldsegi mingi ärimees...

Kirjandus
133 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" kokkuvõte ptk kaupa

Poisid ehitasid materjalidest kindlused ja mängisid sõda. Tüdrukud vaatasid seda hoolega aia tagant. Talu oli nii palju arenenud, et esimest korda võeti appi ka suviline. XXVII Kui Indrek oli nelja-aastane sündis Ants. Andres kuivatas humalat, et sellest õlut teha. Poja varrude (ristimise) puhul tapeti siga ja mõned lambad. Kohale tuli palju rahvast ümbruskonnast. Lauldi ja peeti kõnesid (ka isamaalisi). Isamaaliste kõnede tõttu tekkis Rätsep Taari ja Hundipalu Tiidu vahel vaidlus ning köster üritas mehi rahustada, kuid sellest polnud eriti kasu. Vaidlus läks nii kaugele, et sekkus ka Pearu, kes rätsepale tema valmistatud püksid pähe tõmbas. Oma naise saatis Pearu siis koju uute pükste järele. Nüüd kõndis Pearu vaid linase särgi väel. Naistele see ei meeldinud ning nad hakkasid mehe sääri nõgeste, tikkerpuu- okste ja vitstega peksma. Ülejäänud päev mõõdus enam-vähem rahulikult. XXVIII...

Kirjandus
836 allalaadimist
thumbnail
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

Välismaise Eesti Kirjanikkude Liidu esimees. Riigilt sai omale 1939(7) Lagle talu (teine kandidaat Tammsaare). Looming prosaist ja näitekirjanik. Seotus merega, põhiline on saavutada elamise rahu 1936 "Rannajutud" kogumik: meeste vahel meri aitab kriitilisel hetkel lahendada elu keerdküsimusi, Kustas ja Oskar kaklesid sama tüdruku pärast, kuid lõpuks otsustavad mõlemad loobuda, Aegunud õnn, Elamise rahu Tiidu Peeter leiab rahu liikuval jäätükil elu eest võideldes, mitte kodus egoistliku naise juures, Randlase surm Andres ei suuda hoolimata haigusest voodis olla ning läheb salaja kalale, kus sureb, Mere annid psühholoogilise rõhuasetusega, Pikasääre peremeest süüdistatakse rannale joksnud laevast omavoliliselt tükkide võtmises, kuid pääseb siiski kergelt. Ta ei pea end kurjategijaks, kuid et kohus on seda mõista andnud, tagastab viimsegi kui jupi...

Kirjandus
399 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Väike vend

Ema: Kuidas sa tohtisid ta sealt ära tuua? Peedu : Aga ta on ju minu väike vend. Isa: Oi laps,rumal laps.Peame kiiresti ta isa üles otsima. (Vanaisa tuleb.) Vanaisa: Mis teil siin toimub? Ema: Peedu on võõra beebi koju toonud. (Vanaisa viskab pilgu lapsele.) Vanaisa: See on ju Tiidu poeg.Ma lähen kohe helistan talle. (Läheb elutuppa ja helistab Tiidule.Ema võtab samal ajal lapse sülle ja vanaisa tutistab Peedut) Vanaisa: Tere Tiit ,siin Aksel.Sinu poeg on meie juures.Tule ruttu siia.! (Kõik liiguvad ringi ema istub maha ja ohkab.Isa käib edasi tagasi.Vanaisa istub vanaema kõrvale) (Jõuab kohale Tiit ja tormab elutuppa) Tiit: Kus mu pojake on?( kõvasti ja vihaselt) (Ema annab talle lapse) (Tiit rahuneb) Ema: Ma väga vabandan, et me poeg nii tegi...

Teater
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pisuhänd

Ta töötas kooliõpetaja ja luuletajana. 4. Karakterikoomika: Sanderi suhtumine tundus terve teose vältel selline irooniline. Püüdis alati mingit nalja teha ja ironiseerida. ,,Vestman:--Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte." ,,SANDER: Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna." Situatsioonikoomika: Teoses oli mitmeid koomilisi situatsioone. Näiteks siis kui Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. See oli ka koomiline kui Sander kõik välja rääkis ja siis pidi piinlikust...

Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Tammsaare ja Gailit elulugu

H.Tammsaare A.H. Tammsaare on eesti tähtsaim proosaklassik, romaanizanri novaator ja kriitilis-realistliku romaani meisterlikem viljeleja eesti kirjanduses. Ta alustas loomingulist tegevust, siis kui E.Vilde oli tema võimete tipul. A.H.Tammsaare äratas tähelepanu juba oma esimeste jutustustega, kuid siiski võttis loominguline eneseleidmine ja meisterlikkuseni jõudmin tal paar aastakümmet aega. Loomingu paremikuga kuulub Tammsaare maailmakirjandusse. Tema demokraatlikud ja humanistlikud teosed on pidevalt eesti kultuurielust saanud implusse edasiseks arenduks, eriti palju on aga andnud tema teosed ainet eesti teatrikunstile. Ikka ja jälle leiame me mõnest teatri mängukavast jälle ja jälle lavastatud Tammsaare teoseid.A.H.Tammsaare on eesti armastatuim proosakirjanik. A.H. Tammsaare (kodanikunimega Anton Hansen) sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järavamaal, Albu vallas, üksikul väljamäel Põhja-Tammsaa...

Kirjandus
49 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tõde ja õigus I ja V

TÕDE JA ÕIGUS I XXVII ­ Andresel ja Maril sünnib teine poeg Ants. Oli vaja varrusid pidada, kus läks vaidluseks Hundipalu Tiidu ja rätsep Taari vahel. Oru I ­ "Seal ta ongi see Vargamäe," lausus mees ja näitas käega üle soo Pearu saab naiste käest peksa. järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühmitas madalaid hooneid. Andres XXVIII ­ Eesperes sureb talvel kolm last, sest ringi liigub ja Krõõt jõudsid Vargamäele. lastehaigus, ja ka palju teiste perede lapsi. Liisi ja Maret räägivad...

Kirjandus
222 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kersti Merilaas

Sündis Narvas, elas lapsepõlves Peterburis, hiljem Tartus. Kersti Merilaas on sündinud 7. detsembril 1913 Narvas. Sündis nimega Eugenia Moorberg, vahetas oma kodanikunime aastast 1936 Kersti Sang-iks. Ta oli luuletaja, laste- ja näitekirjanik ning tõlkija. 1917. aastani elas Peterburis, seejärel pikemalt Väike- Maarja ümbruses. 1921-1927 õppis Kiltsi algkoolis, seejärel aasta Väike-Maarja gümnaasiumis ning kolm ja pool aastat Rakvere erakommerts-gümnaasiumis, kust pahempoolsest õpilasringist osavõtu pärast 1932 a. välja heideti. Keskkooli lõpetas samal aastal Tapal. Tegi juhutöid Tallinnas, Haapsalus ja mujal. 1935-1936 oli ametnik Rakveres Viru maavalit...

Kirjandus
58 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tammsaare "Tõde ja õigus" ülevaatlik kokkuvõte

Isa oli nõus. Indrek käis noore köstri juures õppimas. Julius andis Indrekule uue raamatu, millest Indrek midagi ei mõistnud midagi. Indrek luges ka õdede saladuslikke raamatuid ning mõistis, et loomade teatud käitumine, Liisi äraminek ja tüli isaga on omavahel kuidagi seotud. Indrek ööbis köstrihärra juures, kus oli ka Milli. Nad said omavahel hästi läbi. Indrekule meeldis Milli juuste lõhn ja nende pehmus. Vestlus Hundipalu Tiidu ja Andrese vahel: noored ei taha Vargamäele jääda, nad tahavad ära minna, tahavad paremat elu. Vana Andres lubas Indrekul minna kirjutaja juurde tööle. Andres sõimas paljusid könnideks. Kui ta Eedil pea lõhki lõi ja see nutma ei hakanud, ei olnud Eedi enam könn. (Pearu: Joosep, Karla, Riia, Jüri) Ants jäi karjas magama ja sai isa käest peksa. Ants oli kõva konnakoorija. Rava Kustas sõi elusalt vähke. Indrek tuli kirjutajaga suvel vähki püüdma...

Kirjandus
80 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Pisuhänd

Mina arvan, et autori eitav suhtumine on Ludvig Sanderisse. Kuna ta oli nii kaval mees. Ei tahtnud midagi teha, aga tahtis väga palju saada. Sander tahtis raamatud kirjutada, aga tal ei tulnud see välja, ja tänu Tiit Piibelehele, kes talle selle valmis kirjutas, sai ta kuulsakas. Arvan, et pooldav suhtumine oli Tiit Piibelehesse, kuna ta oli minu arvates tark mees. Kuna ta kirjutas Sanderile Pisuhänna, siis ta tahtis, et Sander teda ka aitaks ja räägiks Vana Vestmaniga, sest ta tahtis abielluda tema tütrega, aga Sander ei olnud nõus sellega. 2. Autor on väga täpselt iseloomustanud tegelasi,nende harjumisi, mida nad teevad ja kuidas on nad riietatud. Nt:(Ludvig Sander- sigar suus, istub sohval, proua Matilde tema põlvedel), Piibeleht(Istub sohvale ja pistab taskust jutlemise jooksul taoti päevalilleseemneid suhu), Sander(Kargab püsti, küüned...

Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
1
docx

A.H. Tammsaare "Tõde ja õigus"

Ükskord, kui nad üksteist kividega loopisid viskas Indrek emale pihta peale seda hakkasid nende suhted soojenema. 3. Loodusel oli teoses suur roll. Maad hariti loomade toitmiseks ja endale toorainete kasvatamiseks. Rajati kraave, et põldusid niisutada. Samuti saadi metsast ehitusmaterjali. 4. Tiit oli Andrese hea sõber ja naaber. Kui Andresel oli probleeme või küsimusi, siis pöördus ta alati Tiidu poole. Tiit alati aitas, kui sai. Ta oli Indreku ristiisa ka. 5. Esimene emotsioon seoses raamatuga oli see, et see on kindlasti raske teos ning, et ta on nii paks (lehtede arvult). Raamatut lugema hakates mu arvamus muutus. Seda oli huvitav lugeda. Pearu ja Andrese vahelised konfliktid olid põnevad ja kohati naljakad. Samuti oli seal kurbust (surmad, enesetapud) ja õnne/rõõmu ( sünnid, abielud). Lõpus hakkas Andresest kahju, kui ta öösel piiblit lugedes nuttis...

Kirjandus
85 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun