Ajad muutuvad- inimese loomus jääb samaks Inimese loomuse üle on arutletud juba sajandeid. Loomust saab jagada inimlikuks ja loomalikuks. Tähtsale kohale on enda novellides seadnud loovuse mees nimega Friedebert Tuglas, kes väljendab inimloomust sümbolite abil. Tuglase novellides kohtab mõlemat, nii inimlikku kui ka loomalikku loomust, mis on omavahel tihedalt seotud. Erinevalt endaga kogu aeg kooskõlas olevast loomast kujundavad inimlikku olemasolu armastus, südametunnistus, kindlad eesmärgid ja vabadus. Hea näite võib tuua kahe novelli põhjal ,, Popi ja Huhuu ning ,, Inimese vari"
Kuus ja pool sajandit tagasi Firenzes möllanud katku ajal põgenevad linnast seitse neidu ja kolm noormeest. Nad on viisteist päeva isekeskis ning et aeg mööduks kiiremini, hakkavad nad lugusid jutustama. Igaüks räägib ühe loo päevas. Reedeti ja laupäeviti puhatakse, nii jääb jutustamiseks kümme päeva. Ja siit ka ka raamatu pealkiri "Dekameron" - kreeka keeles kümne päeva raamat. Kui itaalia suurim luuletaja Dante oli loonud sajast laulust koosneva poeemi "Jumalik komöödia", siis "Dekameroni" autor Giovanni Boccaccio nimetas ise oma teost "Inimlikuks komöödiaks". Raamatus on sada kurba ja lõbusat, õpetlikku ja kelmikat ning sageli ka siivutut novelli, mis on grupeeritud päevade kaupa teemade järgi. Samal ajal on need kokku kui üksainus romaan, kus tegutseb arvutu hulk kõige erinevamaid tegelasi. Boccaccio peateos "Dekameron" on läbi aegade olnud kirjandusklassika enim tõlgitud ja avaldatud teos. Eesti keeles ilmus "Dekameroni" täielik te...
olulisust enne ostmist. Tänu ostmisele saavad rohkem raha ka tootjad ning tänu sellele toodavad tootjad omakorda rohkem asju mida müüa. Tarbimisühiskond on kasumis kuna inimesel on alati vaja midagi uut ja huvitavat. Kuid kas inimesele endale tuleb kasuks selline raiskamine? Vanasti ei saanud teadupäraselt asju osta eriti palju, kuna neid lihtsalt ei olnud. Tänapäeval on asju tonnides, kuid inimesed vaevlevad raha puuduse käes. Kuid inimesed peavad sellist ostmisviisi vajalikuks ning inimlikuks. Kuna meie maailm koosnebki tarbimisühiskonnast, siis on inimeste ostmisvajadus suuresti kasulik ning asendamatu. Enamus rahvaste tõekspidamiseks ongi see, et kui keegi ei ostaks siis variseks meie majandus kokku ja tööstused pannakse kinni. Üheltpoolt on see ka õige, kuid kindlasti saab ka tarbimist vähendada ning kasvõi loodust säästa. Inimeste tarbimisele aitavad kaasa ka reklaamid. Need meelitavad inimesi veel rohkem ostma.
täisväärtuslikku elu, nii et tunnen, et olen õnnelik. Suuresti saan oma elu seda ise seada ja kujundada. Elada tuleb nii, et mõelda ka samm ettepoole, püüelda suures pildis oma unistuste poole. Elu mõte on kui mingi eesmärk, mille oled omale seadnud, et mille järgi ja nimel elad. Kui aga see eesmärk on seatud liiga kõrgele ja kaugele, ning seda täita ei olegi võimalik, siis kaob see ja koos sellega kaob ka sinu elu mõte. Mõelda võib küll suurelt, aga siiski võiks jääda inimlikuks. Iga inimene peaks leidma omale sellise elu mõtte, mida suudetakse elu jooksul täita ja millega ollakse ise rahul on. Samas ei saa rääkida ainult elu mõttest, kui sellisest. Tuleb rääkida elu mõtetest, kuna ainult ühe mõttega ei saa elada. Kui suudetakse elu mõte täita ja ollakse sellega ise rahul, ollakse ka õnnelik ja saad elada elu lõpuni õnnelikult. Kuid muidugi tuleb elada ka peale elu mõtte täitmist täisväärtuslikku ja õnnelikku elu edasi. Kui inimene on
Vesipiip Rauno Kaiv Steven Leis Vesipiip Vesipiip on piip veefiltriga tubaka või herbaalsete taimede manustamiseks. Ajaloost · Esimene vesipiip meisterdati enam kui 500 aastat tagasi Indias kookospähklikoorest. · Vesipiip oli karmis islamireligioonis pea ainukeseks lubatud inimlikuks nõrkuseks. · 9.-20. saj muutus vesipiip populaarseks ka Euroopas. · Saavutas erilise populaarsuse aastatel 1923-1940. · Vesipiibul on olnud väga tähtis roll isegi diplomaatilistes suhetes. · Türklased täiustasid oluliselt vesipiibu ehitust ja tehnoloogiat ning lisasid kaunistused ja graveeringud. · Spetsiaalsete tubakaseadustega määrati öra reeglid ja rituaalid mida vesipiibu tõmbamisel pidi järgima. Kultuur · Vesipiip on levinud kõigis araabiamaades.
Pärast Kemmerichi surma saigi Müller saapad... ,,Müller seisab baraki ees ja ootab mind. Ma annan talle saapad. Me läheme sisse, ja Müller passib saapaid jalga. Need sobivad täpipealt." Pärast esimese sõbra surma on poistele kindel, et enam ei saa varjuda raha, positsiooni, inimeste varju. Inimene lahingus, võitlemas oma ellujäämise eest, on tema ise kõige puhtamal kujul. Kas ta kaotab sellega oma inimlikkuse? Võib-olla hoopis vastupidi ta muutub inimlikuks. Ta hindab elu, sõprust ja perekonda. Sõdur hindab igat päeva, mida näeb ja sööki, mida sööb. Kuid seevastu tsiviliseeritud maailma seisukohsat kaotab ta sõjas kõik oma inimlikud jooned, temast saab tapamasin. Kojuminnes ei saa sõdurist iialgi endine inimene. Ta ei suuda kohaneda vanade sõprade ja perekonnaga, kes sõdurit ei mõista, ei mõista, mida ta on läbi elanud. Teos lõppeb üsna karmilt. ,,Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii
vahemikus 1218 eluaastat, et need lapsed saata televisiooni otse eetris ülekantavatele Näljamängudele Kapitooliumis ülipopulaarsele verisele draamale. Mäng käib elu ja surma peale. Ellu saab jääda vaid üks kahekümne neljast. Peategelane Katniss on sunnitud osalema võistlustel vabatahtlikuna, et päästa oma õde Primrose. Nii tulebki Katnissil hakkama saada ülikarmides oludes, võidelda surmani tapahimuliste konkurentidega, üritada jääda seejuures inimlikuks, ning püüda võitjaks tulla. Kuid Katniss on ennegi surmasuus olnud ja ellujäämistung on tal juba loomuses. On rohkelt põnevust, seiklust ja ka romantikat. Katniss Everdeen Peategelaseks oli 16aastane Katniss Everdeen. Kui Katniss oli noorem, õpetas isa teda Click to edit Master text styles jahtima. Täna sellele sai temast Second level väga osav
Meie inimesed arvavad, et nad kirjutasid seal legendi, kuid tegelikult midagi sellist polnud. Nad peatusid trampliinide juures, joonistasid teele kriipse ja vaatasid, kuidas valida trajektoore. Tegemist oli puhta koolitusega.» Tagantjärele tarkusena möönis Parts siiski, et ilmselt polnud loa väljastamine kõige õigem tegu. Mitmed rallide korraldamisega seotud inimesed nimetasid aga võistluste juhi tegu lihtsalt inimlikuks eksimuseks. Ilmselt sattuski Vorobjovs oma nahaalse küsimisega õigele ajale, mil Parts oli kõiksugu tegemistega hõivatud ja andis oma nõusoleku pikema järelemõtlemiseta. Esialgne luba antigi suuliselt telefonitsi. Kraagi hinnangul ei pea aga sellised seletused paika ja tegemist on lihtsalt sohitegijaga. Ta juhtis tähelepanu, et ebaausate võtete kasutamine on Vorobjovsi tiimi jaoks tavaline. Hiljuti otsustas Venemaa Autospordiliit tühistada Tagirovi tulemuse riigi
See on totter, kuid samas ka huvitav, et inimesed näevad nii palju vaeva, pannes neid keda vihkavad, väga lollidesse olukordadesse ning imelikult soovides panna oma vihavaenlasi kannatama. See aga näitab välja meie, kui inimloomade, nõrke külgi ehk meie tegelikke tundeid üksteise suhtes, ükskõik kuidas me siis seda välja näitame vihkamine, armastamine, kadedus, hoolimine. See on kõik üks asi, mis muudab meid vaid inimlikuks, see teeb meist inimese. Nüüd tulles teema juurde tagasi, et kättemaks ongi omamoodi metsik õigusemõistmine. Tõsi see on, sest eks see ole ikka inimeste omakohus üksteise suhtes kui miski muu ei aita. Kuigi me ei saa sinna midagi teha, sest sellised oleme ja selleks ka jääme nimelt inimesteks. Nii lihtne või raske kui see ka pole, võib ka vast kättemaksu liigutada tunnete alla. See oleks justkui üks osa vihast, mida endaga ühes kanname ning hiljem edasi anname
Erasmus (1466 v 1469-1536), humanismi suurkuju Mõned humanismi silmapaistvamad tegelased elasid siiski ka väljaspool Itaalia piire. Kui mõlgutada mõtteid tema loodud väärtuste üle, mida inimesed põlvest põlve edasi annavad, pöörame oma tähelepanu ühele, võib-olla kõige suuremale väärtusele inimkonna vaimses pagasis - humanismile. Eelnimetatu teeb Rotterdami Erasmusest suurima humanisti, kes oli sünnilt hollandlane, ent veetis suurema osa oma elust Pariisis, Inglismaal ja Sveitis. Ta oli rahutu hing, kärsitu ja disharmooniline, kes pidevalt jahtis eluharmooniat, mida talle ei paistnud antud olevat. Samas oli ta neist otsingutest kirjutades imetlusväärselt produktiivne ning paistis peagi kogu Euroopas välja kui õpetatuse ja stiililise elagantsi musternäide. * Humanism tähendab kõigis maailma keeltes ühte ja sedasama: inimlikkust, armastust ja kaastunnet inimeste vastu. Humanism on alati seotud inimisiksuse omaette väärtuse...
leiab Jake end kõrvaltvaataja rollis, samal ajal kui Brettil on juhusuhted tema sõpradega. Jake'i üks eesmärke on mõista, kuidas toime tulla kaasaegses maailmas : kuidas käituda, kuidas õppida vahet tegema õigetel ning valedel valikutel ühiskonnas, mil ei näi olevat kindlat suunda. Jake on iseloomult uhke, talle ei meeldi välja näidata oma tundeid ega tegelikke mõtteid. Kuigi ta kipub olema küüniline ning vahest liiga realistlik, ei ulatu need iseloomujooned temas kuigi sügavale. Inimlikuks nõrkuseks on pimedusekartus- ta magab öölambiga. Jacob, nagu ta sõbradki, on seest tühi. Kui osadel on tühimiku täitmiseks usk, siis Jake on kaotanud huvi ka selle vastu. Ta on veendunud, et ta peaks uskuma, kuid ei näe selles lahendust, seega loobub. Kõigele vaatamata on Jacob kangelane. Oma sõpradest enam püüab ta mõista headust ning otsib asju, mil oleks kestev väärtus. Temas on kirge, vaprust ning ausust. Mida tal pole, on armastus, usk ja eesmärgid.
ja ka koonduslaagri vangid saavad vabaks. Inimesed, kes otsustavad laagrisse edasi jääda, saavad piisavalt süüa ja juua. Vabaks saanud lähevad laia maailma kodu ja lähedasi otsima. Puänt: toimus komandant Weberi eliittrupi lahkumispidu ja selle jõugu sõdurid läksid vange piinama. Vangide tulistamise ajal lasi 509 Weberi maha. Teos kui struktuurne tervik Teose probleemistik: Surma ootus tahtejõud ellu jääda kuni vabanetakse Ebainimlikud piinad inimlikuks jäämine Kirjanik vastatandab parteilisust südamlikkusele,avameelsusele ja peab neid vaenulikeks. Teos kui struktuurne tervik Põhiidee Inimese tõeline vaenlane ei ole mitte teine inimene, vaid surm. Piisava tahtejõuga ja elujanulised inimesed kannatavad ka kõige ebainimlikumad piinad ära. Tuleb võidelda surma vastu ja inimlikkuse eest. Teose tegelased Peategelane: · Vangid: Westhof, Bucher, · 509
tugevdada, taastada, kaitsta või katkestada, koostada ja ellu viia tegevuskava inimese heaolu parandamiseks, tõsta inimeste võimet ise oma probleeme lahendada, eluga toime tulla ja arendada end , viia inimesed kokku süsteemiga, mis jagab neile ressursse, teenuseid ja võimalusi, sekkuda kõige vähem kaitstud inimeste huvide kaitseks, muuta inimestele teenuseid, ressursse ja võimalusi pakkuvate asutuste töö ladusaks ja inimlikuks, luua uusi ja tõhustada olemasolevaid sotsiaalabi süsteeme, hinnata sekkumise tulemusi ja tagajärgi, pidevalt jälgida iseenda professionaalset taset ja kasvu, arendada oma eriala ja järgida kutseeetika nõudeid 2. Toimetuleku kontseptsioon - Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele. Toimetulekutoetust maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. Puuduse leevendamiseks kasutavad kohalikud omavalitsused vastavalt
nad koos õnnelikud. Ka oma viimase teo, vastaste ohvitseri tulistamise enne surma tegi ta eelkõige selleks, et natukenegi kaasa aidata Maria põgenemisele. Samas ei suutnud ta aga lõpetada armastuse nimel oma sõdurielu ja püüda elada enam-vähem normaalset elu koos oma armastatud neiuga. Ka Robert Jordani salga hulgas oli mitmeid värvikaid karaktereid. Esiteks muidugi Maria, kes, vaatamata läbielatud õudustele, oli siiski suuteline lihtsaks ja siiraks inimlikuks armastuseks. Temas ei olnud julmust, ning kuigi ta oli sõda näinud, ei suutnud ta kuni viimase hetkeni uskuda, et sõda võib võtta temalt ta suure armastuse. Samuti tooksin siinkohal välja Pilari, kes küll nägi seda ette, et välismaalane saab surma, kuid sellegipoolest tegi kõik endast oleneva, et Maria ja Robert Jordan saaksid need kolm päeva olla õnnelikud. Inimlikku hirmu ja sellest tingitud valesid otsuseid esindab teose karakteritest vast kõige rohkem Pablo
otse-eetris ülekantavatele Näljamängudele Kapitooliumis ülipopulaarsele verisele draamale. Mäng käib elu ja surma peale. Ellu saab jääda vaid üks kahekümne neljast. Peategelane Katniss on sunnitud osalema võistlustel vabatahtlikuna, et päästa oma õde Primrose. Nii tulebki Katnissil hakkama saada ülikarmides oludes, võidelda surmani tapahimuliste konkurentidega, üritada jääda seejuures inimlikuks, ning püüda võitjaks tulla. Kuid Katniss on ennegi surmasuus olnud ja ellujäämistung on tal juba loomuses. On rohkelt põnevust, seiklust ja ka romantikat. 2 KATNISS EVERDEEN Katniss on 16 aastat vana. Elab ringkonnas number 12. Tema isa hukkus plahvatuse tagajärjel söekaevanduses. Isa oli väga hea jahimees, peale selle ka väga hea lauluhäälega. Kui Katniss oli noorem, siis isa
Olles käsitlenud Spinoza metafüüsikat ja ettekujutust hinge ja keha vahekorrast, jõuame nüüd tunnete valdkonda. Selle käsitlemisel on Spinoza kõige kütkestavam. Eetika kolm viimast osa, milles hollandi filosoof selle teema kallale asub, pakuvad meile ühe kuulsaima tunnete analüüsi filosoofiast. Selleks, et näha Spinoza peamist mõtet, tuleb meil hetkeks unustada tema range determinism. Toetugem hetkeks argimõtlemisele omasele tõekspidamisele, et tahtevabadus on olemas. Inimlikuks ideaaliks tõstetakse tark inimene, kes oskab paigutada asjad nende õigetesse seostesse. Selle vaatenurga toetuseks loob Spiniza tugevalt subjektivistliku teooria hea ja kurja algupärast. Selle kohaselt ei viita eetilised määrangud mitte millelegi iseenesest olemasolevale. "Terminid hea ja kuri ei osuta iseenesest mingisugusele positiivsele omadusele, vaid nad väljendavad ainult teatud mõtteviisi"; kuivõrd me märkame, et asi
Linux'i logo lugu. 1991. aastal lõi Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds uue operatsioonisüsteemi, seades eesmärgiks, et see mis oleks parem kui Minix (Minix on väike Unixi kloon), aga järgiks samu standardeid. Aastal 1994 valmis Linuxi Kernelist versioon 1.0 ja sellest ajast alustas Linux oma võidukäiku. Algul ühe inimese poolt hobikorras loodud süsteemi on praeguseks täiendanud tuhanded programmeerijad üle maailma ja Linuxit kasutab umbes 7,5 miljonit inimest. Kunagi 1996 aasta alguses rääkis mitu inimest Linux-kernel maililistis, et Linuxile võiks teha maskoti/logo. Ettepanekuid oli väga palju, paljud pakkusid välja sarnaseid logosid teiste operatsioonisüsteemidega, paljud pakkusid loomade-lindude kujutisi, eriti haisid ja kotkaid. Kuid mingil hetkel mainis Linus Torvalds ise, et on kiindunud pingviinidesse ja tulevane logo võikski kujutada pingviini. Pärast mitmeid katseid, kui püüti joonistada pingviini erinevates poosides...
aastatest kuni 1980. aastateni. stalini ajal elati pidevas hirmus küüditamise ja vägivalla ees. kui stalin suri ja sulaaeg tuli, olid inimesed alguses lootusrikkad, aga peale ungari mahatõusu ülessurumist kaotati lootus lääne abile, anti alla ja hakati reziimiga kohanema (see oli sellepärast ka, et materiaalne olukord paranes veidi). kuuekümnendatel hakkas noorte aktiivsus kasvama ja usuti, et kommunismi on võimalik inimlikuks muuta. igasugused malevad ja ühingud ja värgid olid. aga peale praha kevade mahasurumist kaotati täielikult see lootus, nii et paljud inimesed andsid lõplikult alla ja hakkasidki kommunismi teenima 5. Millised muutused toimusid sõjajärgsetel aastatel Eesti haldusjaotuses, maaelus ja tööstuses? · Oli 13 maakonda. Rajoonide asemele moodustati 3 oblastit, mis likvideeriti 1953 ning asendati 5 vabariikliku alluvusega linnaga ning oli 30 rajooni
Pärast Ottomani Impeeriumi ja Prantsusmaa diplomaatilist kriisi 1841 aastal tegi sultan Prantsuse saadikule ettepaneku tõmmata piipu. Rituaali motoks sobiski hästi mõte, et kui on olnud aega piip ära tõmmata, on olnud aega mõtelda - järelikult oskad edasi tegutseda.Nauding, mida see väga lihtne ja samal ajal nii kaunis riistapuu andis, oli inimeste jaoks lausa uskumatu. Rõõm tundus ilmselt seda suurem, et vesipiip oli karmis islamireligioonis pea ainukeseks lubatud inimlikuks nõrkuseks. 19.-20. saj muutus vesipiip populaarseks ka Euroopas, kujunedes salongiõhtute ja intellektuaalide koosviibimiste elegantseks osaks. Üheski riigis ei nimetata piibutõmbamist lihtsalt suitsetamiseks vaid auväärseks osaks selle maa traditsioonidest, kultuurist ja elulaadist. Rituaali erilisust näitab seegi, et samal aja on lubamatu mingi muu tegevusega tegeleda, olla tähelepanematu oma sõprade suhtes või unustada kõige olulisem - peatada aeg enesepuhastuseks ja mõtisklusteks
Kuigi Flaubert kirjutas teose ,,Kolm juttu" kiiremini kui kõiki teisi oma raamatuid, peetakse seda kõige küpsemaks teoseks. Flauber alustas raamatu kirjutamisega 1875. aastal, püüeldes inimlikuma ja õrnema kirjanduse poole. Paljud kriitikud peavad raamatut puhtalt moraalseks teoseks. Üksmeelselt arvatakse, et Flaubert'i eesmärk oli kirjutada lihtsast elust ja lihtsast naisest. Ta kirjutas lugu lohutusest ning lootis seeläbi, et teda peetaks inimlikuks kirjanikuks. Raamatut on ka nimetatud otseseks rünnakuks Rooma katoliku kiriku vastu ja seda on vastuvõetud kui lihtsat lugu inimlikusest ja kaastundest. ,,Legend Püha Julianus Võõrustajast" on inspireeritud Roueni katedraali suurest klaasmaalist. Flaubert tegi meelega teistsuguse loo, kui seda rääkis klaasmaal. Võõrustaja Julianuse sünnil ennustati Julianuse emale, et poisist saab pühak ning isale, et pojast saab imperaator (kuningas)
selleks vajalikke ressursse. 2. Sotsiaaltöö põhimõtted 3. Sotsiaaltöö eetika - järgib samu põhimõtteid kui mistahes inim- ja aitamistöö. Sotsiaaltöö taustaks on humanistlik inimkäsitlus. Arvatakse, et inimesel on õigus inimväärseks eluks sõltumata tema võimest osaleda ühiskonna elus kasulikul viisil. Inimeseks olemine on väärtus iseenesest. Inimese kasvuvõimalusi vaadeldakse piiramatuina. Arenemine inimlikuks inimeseks vastab inimese olemusele ja kasvatusel on selles keskne koht. 4. Sotsiaaltöö meetodid - Töötaja saab kasutada meetodeid, et rahuldada kliendi vajadusi. Põhimeetodid osalevate praktikute kesksel jaotusel on: · individuaalne töö, mille puhul praktik töötab konkreetse looga üksinda; · meeskonnatöö, mille puhul konkreetse looga töötab konkreetne, erinevatest spetsialistidest koosnev formaliseeritud (ametlik) grupp;
peaaegu sureb püüdes enda väärtust perele tõestada ning siis tärkab perenaises lahkus ning hool sugulase suhtes. Siingi on vanamehenässi tülikus mõistetav, kui inimene ei näe endast kaugemale. Kui nad oleksid vana Tõnni linna virelema ja surema saatnud, oleks see jäänud neist kaugele ning poleks olnud enam tarvidust tema peale mõelda. Ebameeldivusi tahetakse ju ikka endast eemale ajada. Las keegi teine muretseb. Kui aga häda on juba enda silma ees, jääb inimene siiski inimlikuks ning perekond hoiab kokku. Selles loos on minu jaoks midagi eriti positiivset. Usk inimlikkusesse jääb. Mõnedes novellides on teravalt kirjeldatud elu pahupoolt. Karaktereid, kes on mõne pahe küüsis ning seetõttu oma eluga kimpus. Eriti tuleb see välja loos "Raudne sõber", kus alkoholilembus sunnib elama meest üks päev(pits) korraga selleks, et üldse oma eluga toime tulla. Korra teelt eksinud ja pea täis kaaninud, tõuseb temas aga raev
Rahunemisperiood, mil midagi erilist ei toimunud. Tundus, et külm sõda saab läbi. 1. paranesid SDV ja SLV(võimule tolid sotsiaaldemokraadid) suhted 2. paranesid USA(Nixon) suhted NSVL ja Hiinaga 3. masendus Vietnami sõja pärast 4. võidurelvastumise vähendamine HELSINGI LÕPPAKT 1975 Maailmarahu sõlmimimine. Moskva soov oli, et Lääs tunnistaks Ida-Euroopat nii nagu ta on. Moodustati Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisetsioon. Usa soovis, et elu muutuks inimlikuks. 1) tunnistati de facto Euroopat sellisena nagu ta oli. 2) Lepiti kokku teaduslikes ja kultuurilistes koostöös 3) Inimõiguste austamine Tänu sellele oli võimalik hakata kritiseerima olukorda NSVL's Suhted hakkasid jälle jahenema... 1980. aastad Poola kriis 1980-81 Nõukogude Liit oli ateistlik ning alahindas kiriku mõju maailmale. Johannes Paulus II(poolakas, kes oli kogenud nii natse kui ka kommuniste) saamine paavstiks 1979. aastal
Absurdsus sünnib võrdlusest. Ta tekib mingi situatsiooni ja mingi kindla realiteedi võrdlemisest, mingi teo ja maailma võrdlemisest, mis sellele teole ei vasta. Absurd on oma olemuselt lõhe. Ta ei ole ühes ega teises võrreldavas elemendis. Ta sünnib nende vastandamisest. Aru tasapinnal võib seega öelda, et absurd ei ole mitte inimeses ega maailmas, vaid nende samaaegses olemasolus. Ta on esialgu ainus side, mis neid ühendab. [ -- ] Inimlik maailmamõistmine see on eeskätt maailma inimlikuks taandamine, selle inimliku pitseriga märkimine. Kui inimene veenduks, et ka universum võib armastada ja kannatada, oleks ta lepitatud. Sokratese ,,Tunne iseennast" on niisama palju väärt kui meie pihiisade ,,ole vooruslik". Nad mõlemad väljendavad igatsust ja ühtlasi teadmatust. Kui tuleks kirjutada inimmõtte ajalugu, millel on tõesti mingi tähendus, siis tuleks sellest lakkamatu kahetsuse ja võimetuse lugu.
ANTSLA GÜMNAASIUM 12.B klass Kristy Aidla Honoré de Balzac ,,ISA GORIOT" Referaat Juhendaja:Iri Reile ANTSLA 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 KIRJANIKU LAPSEPÕLV JA NOORUSAASTAD.................................................................4 BALZAC'I LOOMING.............................................................................................................. 5 KIRJANIKU LÕPUAASTAD....................................................................................................7 REALISM..................................................................................
Realism(lad keel realis tõeline, esemeline, materiaalne) kirjandusvooluna paigutatakse 1830-1870. Tollel ajal oli vastuseisiuks romantismile. Üheks esimeseks teoseks peetakse Stendhali ,,Punane ja must". Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegsed elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduseta ja ilustusteta. Järelikult kirjanik uuris indiviidi ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku.XIX saj realistlikku suunda kirjanduses nim kriitiliseks realismiks. Realsim arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert), Inglismaal (Dickens, Thackery, õed Brönted) ja Venemaal (Tolstoi, Dostojevski). Realismi põhizanr on romaan. XX saj alguses arenes realism mitmes suunas: naturalism, filosoofiline romaan jne. Stendhal (1783-1842), pärisnimega Marie Henri Beyle, rahvus prantslane. Iseloomulikku: tegelaste seos kaasaegse ajastu ja ühiskonnag, samuti sündmu...
VÄÄRTUSKASVATUS EESTI ÜHISKONNAS Referaat Sisukord Sissejuhatus ... ... ... ... ... ... ... ... ... ...... ... ... ... 2 Väärtuskasvatus Eesti koolides ... ... ... ... ..... ... ... .2 Väärtushinnangud muutuvas ajas ... ... ... ... ..... ... ...3-6 Väärtushinnangute kujunemine... ... ... ... ... ..... ... .6-7 Väärtushinnangud põlvkondade kaupa ... ... ... ... ... .6-9 Eestlus kui väärtus ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ..9-10 Kokkuvõte ... ... ... ... ... ... .... ... ... ... ... ... .. .. .10 Kasutatud kirjanduse loetelu ... ... ... ... ... ... ... ... .12 2 SISSEJUHATUS Tunnustada midagi väärtusena tähendab arvestada sellega valikute tegemisel. Väärtustada võib au, ilu, tõde, ratsionaalsust, heaolu, raha, teiste inimeste tunnustust, väärikust, puhast südametunnistust, tarkust jne. Väärtuste valik on isiklik ning siin tekibki probleem, et mil...
Jumal lõi inimese niisugusena, et ta leiab hea ja kurja mõõdupuu oma eesmärgi päraselt arenevas loomuses. Kui inimene järgib oma loomust, käitub ta eetiliselt Eetika peamine käsk – Täiusta ennast! Saa selleks, kes sa olla saad, sest see käitub hästi, kes järgib iseenese olemuse täieliku lõpule viimise eesmärki. Lõppeesmärgiks on Jumala sarnaseks saamine. Seega Aristotelese õpetuse osas on vaid õnn asendatud Jumalaga. Õigus jaguneb inimlikuks ja jumalikuks Jumal juhatab oma loomingut enda loodud korra abil Inimese jaoks avaldub see kord õiguses kui vahendis oma loomuse avamiseks. Jumalik kord on lex aeterna – lex divina (Piibel) Inimlik kord vastavalt lex naturalis – lex humanis Lex aeterna – jumalik mõistus, mis juhib kõike maailmas ja ei ole inimesele tervikuna tunnetatav Lex naturalis – mõistusliku olendi intellektuaalne kaemus igavesest seadusest – vahetult
suhetes, kunstilistes kujundites, rõivastuses ja kõikjal mujal. Hea õpetaja on isiksus, kes käsitleb kõiki õpilasi isiksustena, kellel on õigus olla kordumatu ja imetlusväärne ning kellel on ühtlasi kohustus austada teiste samasugust õigust, kultuurinorme ja -väärtusi ja ühiskonnas kehtivaid reegleid. 11 Hea õpetaja peab eksimist inimlikuks. Heale õpetajale ei valmista raskusi eristada eksimusi, mida oleks vaja andestada, õnnetusi, mille puhul oleks vaja kaasa tunda, ja sigadusi, mille puhul tuleb eesmärgi- või sihiteadlikult meetmeid rakendada. Hea õpetaja õhutab lapsi uurima ennast ja end ümbritsevat maailma kui süsteemi. Hea õpetaja suudab luua kultuuri- ja ühiskonnaseose, mineviku- ja tulevikuseose, igavikulise ja hetkeseose. / Vooglaid, Ü 2003.a./ Hea õpetaja püüab olla, mitte näida
FILOSOOFIA SOKRATES................................................................................................................... 2 PLATON........................................................................................................................2 ARISTOTELES............................................................................................................. 3 DESCARTES.................................................................................................................5 LOCKE...........................................................................................................................5 HUME............................................................................................................................6 KANT.............................................................................................................................7 WITTGENSTEIN JA ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA........
kasutavad sageli sõna ,,agressiivsus" väga erinevate nähtuste kohta. Nad väitsid, et paljud inimese ,,kaasasündinud" agressiivsust propageerivad teooriad hankisid tõendeid üsnagi erilaadsetest käitumistest näiteks tõmmates paralleele hiirt tapva kassi agressiivsuse ning karjäärimeeste ja naiste agressiivsuse vahel. Samavõrra on küsitav, kas poksija tegevus poksiringis on seesama käitumine, mida me normaalselt inimlikuks agressiivsuseks peame. Agressiivsus võib võtta palju eri vorme ja neid kõiki ühe nimetaja alla viia oleks kasutu ning eksitav, väitis Rose. Kuigi tõenäoliselt ei suuda frustratsiooniagressiivsuse hüpotees seletada kogu inimlikku agressiivsust, on näiteks suhteliselt vähesed koduse vägivalla juhtumid suurema sissetulekuga peredes, kus üldiselt võib olla madalam igapäevase stressi tase. Ent kindlasti ei ammenda need seletused kõike, kuna erandeid on niivõrd palju
kooskõlastamatus vastuolus. Kui on voorus õpetatav ning õpitav, s.t. teatava harjutuse teel 9 omandatav, siis ei saa teda käsitleda “hinge” ürgse omandina, vaid peab paratamatult olema midagi väljastpoolt külgepandavat ning vastuvõetavat. Sellest järeldab Platon, et voorus sel juhul minetab oma absoluutse ning igikehtivuse ja kujuneb üksnes inimlikuks “määranguks”, mida igaüks võib valida ja sisustada omaenese suva ning maitse kohaselt. See viiks aga eetilisse relativismi, mida propageerisid sofistid ja voorus, mis pidi olema võrdne muutumatu “ideega”, ei oleks seda. Teisalt – nii arutleb Platon edasi – on võimalik vooruses näha midagi kaasasündinut, inimese oma hingesügavuses katkevat antust (“physei paragenomeno”) – ja sel juhul ei ole ta õpetatav ega arendatav
Avatus kogemusele seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Avatud inimesed on ebakonventsionaalsemad, paindlikku mõtlemisega, võtavad hõlpsasti omaks uusi ideid ja tundeid, mittetraditsioonilisi väärtusi. Suletud inimesed on konservatiivid, kes eelistavad vaha ja järelproovitut uuele ja tundmatule. Sotsiaalsus - seadumus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik. Sisaldab neid aspekte, mida tavaliselt nimetatakse inimlikuks: altruism, hoolivus, emotsionaalse toetuse jagamine. Sellised inimesed on valmis teisi aitama, olles veendunud, et teised vastavad samaga. Mittesotsiaalne inimene on enesekeskne /egotsentriline, skeptiline teiste kavatsuste suhtes. Oma suhetes on ta pigem, pigem antagonistlik kui kooperatiivne, mistõttu mittesotsiaalsed inimesed on teiste seas vähem populaarsed, kui need, kes on teistega sõbralikud ja leplikud. Meelekindlus seadumus kontrollida oma soove ja impulsse
Pillidel mängiti laulumeloodia kaunistatud variante, aga samuti improviseeriti eel- ja järelmänge. Laulu saadet pole kunagi üles kirjutatud. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide · 1)Mida uut tõi kirjandusse Boccacio? · 2)Kas ja kui oluline on kujutatava tõepärasus kirjanduses? · 3)Dekameroni on kujutatud kui ka inimlikuks komöödiaks, mida see võiks tähendada? · 4)Milles seisneb Boccacio humanism? Kurtuaasne kirj Romaan Teemad - sõjaretked Kangelasteod au ja kuulsus Ümarlauaromaanid Saadi ainestiku kuningas Arturist Püha Graal Püha õhtu söömaaeg Tänapäev-muinasjutud Kauplemine ja käsitöö Rahvas, kes olid vaesed said ka rikkamaks. Rüütlikirjandus hakkas ära kaduma, tuli linnakirjandus. See väljendas kaupmeeste huve (3.seisus muutus tähtsamaks). Linnakirjandust
lõhestunud. Seepärast ta vihkabki ennast. ,,Traktaat Stepihundist" interluudium oli algselt trükitud muust tekstist erinevas kirjas ja odavale paberile. See kujutab endast veel ühte portreed, kellegi kolmanda isiku analüüsi Harry Hallery kohta, mis on esitatud külmas, iroonilises keeles ja meenutab psühhoanalüüsi. Siin korduvad juba eelmisest osadest tuttavad teemad: rahulolematus, kohanematus, lõhestatus inimlikuks ja hundilikuks loomuseks. Traktaadi järgi on Harry Haller tüüpiline kunstnik, kes ei koosne mitte üksnes kahest loomusest, vaid tuhandeist loomusist; kes vaid harva saavutab rahu ja õnne; kelle elu, ,,igavene kannatusterohke liikumine ja murdlainetus, on õnnetu ja valuliselt lõhestunud ning õudne ja mõtetu nii kaua, kuni ei olda valmis nägema mõtet just neis harvades elamustes, tegudes, ideedes ja teostes, mis sellise elukaose kohal särama löövad."
Andrus Tool/Klassikaline saksa filosoofia/FLFI.01.020. 1. teema: Immanuel Kanti kriitilise transtsendentaalfilosoofia teoreetiline probleemvaldkond (“Prolegomena …”: Eessõna ja §§ 1-5) Probleemsituatsioon. Peamine väljakutse, mis ajendab Kanti mõtlema järele teoreetilise filosoofia üle, on antud teoses väljendatud küsimuses: “kas niisugune asi nagu metafüüsika on üleüldse võimalik?” (lk. 8). Kui aga selline asi peaks võimalik olema, siis kuidas on see võimalik? 18. sajandiks oli sellel teaduse staatusele pretendeerival distsipliinil juba pikk ajalugu selja taga, kuid uusajal oli see sattunud teravasse konkurentsisituatsiooni teiste teadustega, eel- kõige Newtoni füüsikaga. Ning selles võrdluses jäi metafüüsika üha ebasoodsamasse valgusesse. Vt. “Prolegomena …”, eessõna. Niisugune situatsioon ajendas asetama küsimust, milline on teadusliku teadmise loomus ülepea. Kanti jaoks on teadusliku teadmise peamisteks iseloomulikeks tunn...
Kirjandusteose analüüs 13.09.08 "Isa Goriot" Honoré de Balzac Tallinn 1971 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Gori...
2) Sõltuv asjadest, tunnustusest ja teistest inimeste tööjõust 3) Valmis teisi hävitama oma eesmärkide saavutamiseks 4) Õnnetu, sest: Ei suuda rahuldada oma muutuvaid soove Sõltub võrdlusest teistega Ei tunne iseennast lahendused 1) Ühiskondlik: inimest peab õpetama samastuma riigiga, seega kandub eneseimetlus üle riigile 2) Individuaalne: inimene kasvab üles kogukonnast isoleerituna, on eneseküllane ja piiratud soovidega, võimeline tõeliseks inimlikuks sõpruseks Au Aristoteles aust ja eneseväärikusest austama peaks ainult head inimest au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele Ratsionaalsed valikud Loomupärased inimlikud kalduvused loomutäius oskus õigesti tegutseda Õiged seadumused kindlad, mõõdukad käitumisviisid Seadumused = loomulikud eeldused + harjutamine eneseväärikus täielik loomutäius enese suhtes õiglus täielik loomutäius teiste suhtes
Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. 2. teema: puhta matemaatika võimalikkuse tingimused. (“Prolegomena …”: §§ 6-13 ja lk. 46-55) Probleemsituatsioon. Puhas matemaatika on üldise ja paratamatu kehtivusega teadmine, seetõttu peab ta eelduste kohaselt, millest Kant lähtub, olema aprioorne teadmine. Samas on Kanti veendunud, et matemaatika on mitte analüütiline ja diskurssiivne, s.t. mõistetest tulenev teadmine, vaid sünteetiline – kaemusele toetuv intuitiivne teadmine. Seletamist vajabki siin nüüd see, kuidas saab üks ja sama teadmine olla ühtaegu nii aprioorne kui ka kaemusele toetuv? Tundub enesestmõistetav, et need kaks iseloomustust välistavad teineteist. Lisaks vajab seletamist ka see, kuidas saab matemaatika kui aprioorne teadmine siiski leida loodus- teadustes edukat rakendamist empiiriliste loodusnähtuste kirjeldamiseks? Newtoni füüsika on reaalselt olemasolev, empiirilist rakendust omav teadus ja ühtlas...
Honoré de Balzac (Tallinn 1971) 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakk...
1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene’i suhtuma kui oma poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on sü...
Tallinn 2010 Sisukord Lapsed on meie tulevik ja lootus helgema ühiskonna loomiseks ja hoidmiseks. Seega kasvatame me oma lastest tuleviku ühiskonna alustalasid. Et ühiskond tuleks terve ja et riik hoiaks haritud inimeste eestvedamisel heaoluühiskonnamärki on lapse kasvatamisel kaks olulist rolli: vanematepoolne kasvatus kooskõlas lapse õiguste ja kohustustega, mis tulenevad seadustest ning nende seaduste rakendamine lapse terveks ja inimlikuks kasvatamiseks lähtuvalt perekondlikest traditsioonidest ja üldtuntud tavadest. Minu valitud kursusetöö teema on väga aktuaalne hetkel kahel põhjusel: järjest enam pööratakse meie arenevas euroopalikus kultuuripildis tähelepanu lapsele kui eritähelepanu vajavale indiviidile ning sotsiaalministeeriumis on hetkel valmimas parandus lastekaitse seadusse, mis keelustaks igasuguse lapse kehalise karistamise.
Tööl on Marxi jaoks filosoofiline tähendus, töö juurde kuulub tõeline, piiritu inimlikkus. Hegel oli esimesena mõistnud, et just töö konkretiseerib ja materialiseerib inimese tegevuse. Töö kaudu inimene loob iseennast. Ta kritiseerib Hegelit, kes tema arvates tunnistab tööks vaid vaimse töö. Inimese võõrandumine on Marxile võõrandumine tööst. Inimene ei võõrandu ainuüksi oma tööst, vaid k kaasinimestest, maailmast, iseendast. Võimalus inimlikuks eluks kaob. Hegeli käsitluses sünnitab võõrandumist ennekõike teadmatus. Marx usub, et inimeste teadvus ei määra nende olemist vaid vastupidi, nende ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse. Võõrandumine on reaalprobleem ja selle lahenduseks on revolutsioon. On tarvis muuta tootmissuhteid, kummutada majandussüsteem ja see täiesti uut moodi üles ehitada. Ta on veendunud, et kodanlikus majandussüsteemis on palgatöö kasutamine töö riisumine.
397. Elu on õpetanud mind mõtlema, kuid mõtlemine pole mind õpetanud, kuidas elada. 398. Vanasti olid mul mured ja mul polnud igav. Mured on suur meelelahutus. 399. Kui looduse poolt oleks ette nähtud, et naised ja mehed peavad sünnitama kordamööda, siis poleks üheski peres üle kolme lapse. 400. Suurimaks naudinguks elus, kõige ülevamaks rõõmuks elus on tunda end vajalikuna teistele inimestele. 401. Sõda ei saa teha inimlikuks. 402. Noore nolgina sõtta minnes kujutatakse ette, et ollakse surematu. Teised tapetakse: sinu endaga seda ei juhtu. Kuid siis aga esimest korda haavata saades loobudakse sellest illusioonist ja teatakse, et see võib tabada ka sind ennast. 403. Rahu - see on esimene kultuuri arengu tingimus. 404. Rahu on mõistuse meistriteos. 10 405. Linna ehitamiseks kulub terve sajand, kuid piisab ühest tunnist, et muuta ta varemeiks.
Kuid ka füüsika oli lõppkokkuvõttes ettevalmistuseks eetilisele õpetusele. Siin ei olnud eesmärgiks mitte niivõrd loodusliku maailma seletamine, kui püüti õigupoolest kirjeldada või modelleerida seda keskkonda, kus inimesel tuli elada ja oma õnnelikkust taotleda. Küsimus oli selles, kuidas on õnnelikkus võimalik sellistes tingimustes, mis meie maailmas, nagu füüsika on tuvastanud, kehtivad. Kas selline maailm üldse kätkeb endas ressursse inimlikuks õnnelikkuseks? Stoikute eetika. Pärimus on talletanud Zenoni kohta järgmise loo. Zenon olevat kord tabanud ühe oma orja enda tagant varastamiselt. Muidugi asus ta orja sellise teo eest karistama. Ori oli aga üht-teist oma peremehe õpetusest kuulnud. Ta püüdis end päästa üteldes: mille eest sa mind karistad, kui ise ju õpetad, et kõik on ettemääratud ning paratamatu. Järelikult oli siis ka see, et ma varastasin, ettemääratud ning minul pole selles mingit süüd. Mille peale
võrdlusest teistega, ei tunne iseennast. Kaks võimalikku lahendust: 1. "Ühiskondlikust lepingust" - ühiskondlik lahendus heas riigis Inimest peab varasest noorusest õpetama samastuma riigiga, eneseimetlus kandub üle riigile. 2. "Èmile" - individuaalne lahendus Inimene kasvab üles isoleerituna kogukonnast. Teda hakkab iseloomustama eneseküllasus, ta soovid on piiratud. On võimeline tõeliseks inimlikuks sõpruseks. Au 3 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Au on loomutäiuse tassu ning see omistatakse headele inimestele. Ratsionaalsed valikud ja loomulikud eeldused vajalikud. Loomutäius oskus õigesti tegutseda. Õiged seadumused ehk kindlad, mõõdukad käitumisviisid. Seadumused =loomulikud eeldused + harjutamine. Aupürgimus, -ahnus peab olema mõõdukas.
(tõlge Gleitmani raamatust) EMOTSIOONID, TUNDMUSED: OMAENESE SISESEISUNDI TAJUMINE (Pilt) Sisetunde vääriti tõlgendamine. Gilberti ja Sullivani opereti üks tegelaskujudest, Kannatlikkus, arutleb: ,,Hulluse ebatavalisus on võrreldav sellega, et terava haigushoo äärmise piina mõjul on seda eksikombel kerge ka seedehäireks pidada". (New York Gilbert and Sullivan Players; Lee Snideri foto, 1987) On ilmne, et tunnetame omaenese sisemist hingeseisundit ise seda subjektiivselt tajudes. Mitmed sotsiaalpsühholoogid arvavad, et niisugune tunnetusprotsess võib mõju avaldada ka emotsioonide subjektiivsele tajumisele. Me räägime, et tunneme armastust, rõõmu, muret või viha. Kuid kas me oleme alati kindlad selles, mida tunneme? Ühes Gilberti ja Sullivani operetis üks tegelastest möönab, et tagasitõugatu võib armastust eksikombel seedehäireks pidada. Kuigi see on suuresti liialdatud, võib midagi ...
vaagnapiirkond. Isiksusekäsitlus Isiksus koosneb kolmest kihist, mis üksteisest sõltumatud. Esimene- pealispinnakiht- vale, väärastunud ja silmakirjanik. Inimese tegelik nägu on varjatud hea ja meeldiva maskiga. 2.- vahepealne e vahe kiht. Antisotsiaalne, asuvad alateadlikud tungid, nt jõhkrad, sadistlikud impulsid. Kolmas- sügav kiht e isiksuse tuum. Koosneb looduslikest ja loomulikest impulssidest, mida järgides inimene on võimeline siiraks inimlikuks armastuseks. Tuum ei saa välja tulla ja areneda, sest ühiskond on keelav ja pidurdav, et inimene peab enda tungid ja vajadused ohvriks tooma ühiskonna pealesunnitud vajadustele. Võivad tekkida neuroosid. Ideealiks oli viia kokku Marxi ühiskonna ja Freudi isiksuse käsitlus, viies ühist teooriat. Freudomarxistid. (arvestusel- isiksusekäsitlus, soomusrüü idee, segmendid ja põhjused) Alfred ADLER
nendel tegelikult ei ole seda teadmist, mida nad arvavad endal olevat: “Nüüd rändan kõikjal ringi, uurin ja kontrollin vastavalt jumala näpunäitele, kas saan kedagi linnaelanikest või võõramaalastest targaks pidada. Alati, kui see mulle nõnda ei tundunud, näitan ma nagu jumalat abistades, et too inimene ei ole tark.” (23 b) Niisiis, Sokratese osutatud avastuse järgi on põhiliseks inimlikuks tarkuseks – teada, et ei teata. Kuidas seda Sokratese väidet mõista? Kõigepealt selgub teose kontekstist, et see ei tähenda, nagu poleks inimestel Sokratese hinnangu kohaselt üldse võimalik mitte midagi teada – ta kõneleb tunnustavalt physiologia`ast, järelikult peab seda tõeliseks teadmiseks. Kontrollides käsitööliste teadmisi, leiab ta, et need tõepoolest oskavad teha midagi, mida tema ei oska. Järelikult ka neil inimestel oli olemas reaalne tarkus
seaduse ja kokkuleppe alusel, juhul kui mõlemad võivad muutuda. Sama määratlus sobib ka kõigi teiste asjade puhul. Parem käsi on küll tugevam, kuid ometi võivad kõigil mõlemad käed selliseks saada. Need asjad, mis on õiglased kokkuleppe ja kasulikkuse järgi, on nagu üldisteks mõõtudeks. Veini ja viljamõõdud pole ju igal pool võrdsed, vaid on suuremad hulgi ostes ja väiksemad jaemüügil. Samuti pole igal pool ühtmoodi ka asjad, mida ei peeta loomulikuks, vaid inimlikuks õigluseks, kuna ka riigikorraldused on erinevad, kuigi igal pool on ainult üks, mis on loomult parim. Õiglastest ja seaduslikest asjadest kujutab iga üksikjuhtum endast osa suhet tervikusse. Tehtavaid asju on ju palju, nendest iga üksik seisab eraldi kui terviku osa205. Kokku ei lange ebaõiglane tegu ja ebaõiglus ja ka õiglane tegu ja õiglus. Ebaõiglane on selline kas loomu või asjade seisu poolest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
