W.Shakespeare "Hamlet" Tegelased: Hamlet, Claudius(Hamleti onu), Polonius(Ophelia isa), Horatio, Laertes(Ophelia ven), Gertrud(Hamleti ema), Ophelia(Hamleti armastatu) jt. Tegevuskoht: Taani Sündmustik: Hamlet räägib oma isa vaimuga. Vaim räägib Hamletile, et Claudius(Hamleti onu) tappis ta ning abiellus Gertrudiga(Hamleti ema) ja sellise võika roima teel pürgis Claudius troonile, vaatamata sellele, et troon kuulub Hamletile. Hamlet vannub isale, et (see vaim on Hamleti isa!) maksab kätte. Sisse tuleb intiimne armastusteema Hamleti ja Ophelia vahel. Ophelia isa ja vend seda heaks ei kiida. Hamlet hakkab II vaatuses hullu teesklema. Ta mitte ei varja oma kättemaksuplaani, vaid võtab endale vabaduse kuuldavale tuua solvavat kriitikat ühiskonna pihta: tema sõnul on Taanimaa vangla; samuti kogu maailm, mille üks kõige hullemaid urkaid
inimesi surma, püstitatakse talle ka ausambaid. Järelikult sellisele valitsejale on kõik lubatud, ka tapmine ja vägivald, sest just tema ideed viivad inimkonda edasi. 4) Katkendi põhiideeks oli asjaolu, et Raskolnikov tappis vanaeide vaid sellel eesmärgil, et veenduda oma ,,erilisuses''. Üliõpilast paelus mõte, et ka tema võiks seadustest üle astuda ja elu edasi viia. Sellele arvamusele kinnitust otsides sooritaski Raskolnikov roima. Mina arvan, et mõrv ei ole kunagi õigustatud, ka siis, kui ohver on halba teinud. Usun, et kõik inimesed saavad kord oma karistuse. Seetõttu oli minu silmis Raskolnikovi tegu väär.
Miks hukkus Hamlet? Hamletil oli liiga suur usaldus oma kaaskondlaste vastu, seetõttu oli ta osaliselt ise süüdi oma hukus, . Tal oleks pidanud olema kogemusi enne mõõgavõitlusesse astumist, sest olukordi, kus temast salakavalalt vabaneda püüti, tuli ka eelnevalt ette. Tema kaks sõpra reetsid ta, kuid Hamlet oli targem ning valmistas ise surmalõksu oma kojarüütlitele, kes teda kuninga plaanikohaselt surma oleks viinud. Kui Hamlet mõistis, et ta isa on surnud läbi roima, taipas ta kuninga kavalust ning võis aimata ka ta kavatsusi. Kuningas oli kaval ning kasutas inimessi oma tööriistadena, tahtmata oma käsi määrida. Ta oskas ära kasutada Laertese himu Hamletit tappa ning selleläbi ka saavutada Hamleti surm. Hamlet käis selle võimalusePoloniust tappes ise kuningale kätte. Kuningas oli kelm ning ei käitunud väärikalt. Hamlet arvas, et võitlus tuleb aus, kuid võib-olla ta ise tahtiski saavutada oma surm koos teistega, sest eelnevalt suutis ta
Hamletil oli liiga suur usaldus oma kaaskondlaste vastu, seetõttu oli ta osaliselt ise süüdi oma hukus. Tal oleks pidanud olema kogemusi enne mõõgavõitlusesse astumist, sest olukordi, kus temast salakavalalt vabaneda püüti, tuli ka eelnevalt ette. Tema kaks sõpra reetsid ta, kuid Hamlet oli targem ning valmistas ise surmalõksu oma kojarüütlitele, kes teda kuninga plaanikohaselt surma oleks viinud. Kui Hamlet mõistis, et ta isa on surnud läbi roima, taipas ta kuninga kavalust ning võis aimata ka ta kavatsusi. Kuningas oli kaval ning kasutas inimessi oma tööriistadena, tahtmata oma käsi määrida. Ta oskas ära kasutada Laertese himu Hamletit tappa ning selleläbi ka saavutada Hamleti surma. Hamlet käis selle võimaluse Poloniust tappes ise kuningale kätte. Kuningas oli kelm ning ei käitunud väärikalt. Hamlet arvas, et võitlus tuleb aus, kuid võib-olla ta ise tahtiski saavutada
Franklin Clarke Jüri Lään , bass Thora Grey Liina Tamm , alt Alexander Bonaparte Cust Leo Filov , bass I Vaatus I Pilt Tegevus algab 30ndate aastate Londonis, Poirot üürikorteris. Hastings on just saabunud Inglismaale ning astub vana sõbra juurest läbi. Nad räägivad juttu ning Porot näitab Hastingsile imelikku kirja , mis viitab sellele, et varsti toimub mõrv linnakeses nimega Andover. Sinna ka suundutakse. Andoveris kohtutakse inspektor Jappiga ja asutakse esimest roima uurima. II Pilt Tegelased on tänaval , kus mõrv toimus ning Poirot asub esimese ohvri meest , Franz Ascherit küsitlema. Seejärel asuvad nad kuritööpaika uurima ning leiavad seose ABC teatmikuga. Minnakse tagasi Londonisse. III Pilt Londonis saabub Poirot`le uus kiri, kus saatja juhib detektiivi tähelepanu Bexhillile, mere ääres. Nad korraldavad väikese nõupidamise, kuhu saabub ka noorem inspektor Crome. Varsti saadakse teada , et mõrv on toimunud
onu, kes on selleks ajaks võtnud kuninga lese endale naiseks ja ise valitsejaks saanud, mürgitas Hamleti isa. Samal ajal, kui Hamlet oli asjast teada saanud, hakkas tema südamedaami Ophelia isa levitama kuuldusi, nagu oleks Hamlet aru kaotanud. Selle tõttu ei saanud ta oma onu kurje tegusid paljastada, kuna ilmselt poleks uus kuningas süüdistustega leppinud ja need tema hulluse kaela ajanud. Kui Hamlet mõistis, et ta isa on surnud läbi roima, taipas ta kuninga kavalust ning võis aimata ka ta kavatsusi. Hamleti eesmärgiks sai oma isa mõrva eest kätte maksta. Selle tegemisel pidi ta aga väga ettevaatlik olema, kuna väiksemgi vale sõna või äpardus võisid maksta talle ta elu. Kunaningas aga oli väga kaval ning kasutas inimesi oma tööriistadena, tahtmata oma käsi määrida. Seetõttu ei saanud ta alguses lasta kuningal teada saada, et tema kuriteost ei ole kellelgi õrna aimugi. Samuti ei
kontaktidel, auahnusel, salakavalusel, väljanägemisel. Avastades selle kergema vastupanu tee, on ta valmis oma senistest põhimõtetest loobuma. Kui kurjus saab inimeses domineerivaks pooleks, mürgitab see inimese. Eesmärkide, ka õilsate, saavutamiseks sooritatakse ebamoraalseid, jubedaid tegusid. Petetakse, röövitakse, tapetakse. Alles mõni aeg tagasi toimus Soomes järjekordne koolitulistamine, mis kustutas üle kümne inimese eluküünla. Õpilane, kelles kurjus võimu haaras ja roima sooritas, võttis ka eneselt elu, kuid see päästis ta tagajärgede pärast kannatamisest. Ennast ta küll säästis, kuid psüühilist kahju, mille osaks said sajad inimesed, kaasa arvatud tema lähedased, ei leevenda täielikult miski. Enamati tekitataksegi kurjusega kahju rohkem teistele, kui enesele. Balzaci teosest ''Isa Goriot'' toon teise näite, mis toob välja selle, et ka liigne headus ei ole kasulik. Olles ise sooja südamega, peab arvestama teiste inimeste ahnusega ja
Sündmustik algas sellega, et prints Hamleti isa kuningas Hamlet suri. Matustest möödus vaevalt paar kuud, kui kuninganna juba vana Hamleti venna Claudiusega abiellus. Hamleti jaoks oli selline käitumine äärmiselt kohatu, kuid kuritegu ta veel kahtlustada ei osanud, sest Hamlet ise oli aateline ning aus ja selle pärast ei oodanud ebaausat käitumist ka teistelt. Alles pärast isa vaimuga kohtumist hakkas Hamlet mõrva võimalusega arvestama ning lõplikult veendus roima toimumises pärast oma "teatrieksperimenti". Teada saanud koletu kuritöö toimepanekust, asus Hamlet õiglust jalule seadma. Mina arvan, et Hamleti võitlusel oli kaks peamist põhjust. Esiteks täiesti inimlik kättemaksuiha tasuda isa mõrvarile sama rauaga või kui õnnestub, siis isegi julmemalt. Raamatus oli koht, kus Hamletil avanes võimalus mõrvarkuningas palvete lugemise pealt tappa, aga prints loobus oma kavatsusest, sest arvas, et Claudius oli just patud andeks saanud
Vahel peab vastu võtma raskeid otsuseid, sest kergeks olemine teeb tühjaks ja tähtsusetuks. Kui nüüd küsida, kui paljud oleksid nõus mõrvama Adolf Hitleri tema ohutus poisieas. Kas võib tõmmata lihtsa võrdusmärgi ühe inimelu ja miljonite hukkunute vahel? Kindlasti on ka neid, kes arvavad, et Hitleri säästmine oleks õiglane tegu, kuna noore poisina on ta alles nii süütu ega ole sooritanud ühtegi roima. Oleks tavatu küsida ühe inimhinge väärtust, kui tema olemuslikkus vähendab paljusid. Hitleri silmis ei maksnud inimelu midagi, isegi kuulide arvelt hoiti massimõrvamistel kokku: ühele lask pähe ja seejärel mõlemad kinniseotuna üle sillaääre. Karm, kuid reaalsus- üks mees otsustab rassi olemisõiguslikkuse üle... Terve ajaloo vältel, ei ole juutidel olnud kerge elu. Neil võib olla füüsiliselt kerge, aga vaimselt talumatult raske kui
"Kriminaalseadusandluse plaan". Suuresti vääris tähelepanu raamatu algus, milles autor käsitles riigivõimu olemust ning ühiskondlikke suhteid. Marat rõhutas riigi vägivaldset olemust ja tegi järelduse, et vaestel ja nõrkadel on õigus jõuga ennast vabastada rõhumisest. Ta vastas eitavalt küsimusele, kas vaesed peavad austama seadusi. Kuna ta oli demokraat suhtus ta eitavalt nn. riiklike kuritegude mõistesse ja leidis, et monarhi tapmist tuleb karistada nagu tavalist roima. 1784. aastal vallandati Marat Comte d,Artoisi poolt, sest tema haiged pelgasid seda ebameeldiva ning erisuguste ravimikreemidejärgi lõhnavat arsti. Peale sellist kohutavat läbielamist mõjutas see tema sissetulekut, mis omakorda mõjutas ta närvisüsteemi ja see veel omakorda tema tervislikku seisundit. Kibestununa pühendus ta revolutsioonile ja monarhia kukutamisele ning rikaste hävitamisele. Seda tehes hakkas ta ka välja andma ajalehte, mille motoks oli Tõde või surm! 1788
Mängud poliitikas ja inimsuhetes William Shakespeare "Hamlet" Poliitika on protsess, mille käigus jõutakse otsusteni ja sõlmitakse kokkuleppeid, mis määravad sotsiaalses elus kehtivad reeglid. See eeldab kompromisse erinevate huvide ja arvamuste vahel, mis ei pruugi aga alati õiglased olla. Tihtipeale paneb üks osapooltest end maksma, kuid teine saab selle tagajärjel tugevasti kannatada. Ka inimsuhetes peegeldub väga palju selliseid olukordi ning see puudutab eranditult meid kõiki. Poliitika on nagu kassi-hiire mäng. Inimsuhetega manipuleerimine on aga nagu mängimine tikkudega - ohtlik ja vähemalt ühele osapooltest kannatusterikas. Õigluse jalule seadmine on seejärel pikk töö. Poliitika ei tunne halastust, elus aga on see jõud, mis võib inimesed selles maailmas muuta paremaks. Samuti on aususega. On tavaline, et rääkides poliitikast, välistatakse ausus. Inimestelt aga ootame täiesti loo...
Ja preester palus kunigalt abi et ta aitaks muuta oma riik taas elujõuliseks, kuna praegu näeb see välja nagu kõrb paljude katkude poolt räsituna. Natukese aja pärast hakkas silmapiiri jõudma Kreon kes tõi teateid Suurelt Phoiboselt rääkis et riiki päästa hukatusest tueb leida ja tappa inimesed, kes olid tapnud Laiose. Ja Oidipus käskis hakata otsima igasuguseid juhtniite selle inimsese juurde kes oli toime pannud sellise roima. Ja preester lahkus koos noortega. Nurga tagant tuli koor kellel oli sama küsimus ja palusid et neile tuleksid jumalad appi zeus- isa oma välgunooltega Lykeios oma vibu ja nooltega Artemis oma tulega . Ja oidipus andis sama nõu ka koorile otsida üles roimar. Tapjaks olnud mingi rändur arvas koor, Ntukese aja pärast tuli oidipuse juurde ka Teiresias kellel ka oidipus rääksi sama nõu nagu teistelegile, kui teireisas ütles et sa ise oled see
PÄRNUMAA KUTEHARIDUSKESKUS PAGAG-KONDIITER Kertu Rannak William Shakespeare elu ja looming Pärnu 2011 William Shakespeare William Shakespeare sündis arvatavasti 1564. aasta 23.aprillil Stratfordis, Avoni ääres. Sama aasta 26. aprillil ristiti ta Stratford-upon-Avonis. Shakespeare oli pere vanim laps ja tal oli 7 õde-venda, kellest 3 tüdrukut surid lapsepõlves. Shakespeare sai Stratford-upon-Avoni väikelinna jõuka kodaniku pojana kohalikus grammar scool'is tolleaegse keskmise hariduse, kus ta õppis 7ndast 15nda eluaastani. 27. novembril 1581. aastal abiellus kaheksateistkümneaastane Shakespeare kahekümne kuue aastase Anne Hathawayga. Pool aastat hiljem, 26. mail 1583. aastal toimus Stratfordi kirikus William Shakespeare'i tütre Susanna ristimine. 1585. aasta veebruaris ristiti Stratfordi kirikus Shakespeare...
Raskolnikov ei teinud seda ema aitamiseks ega nälja pärast, vaid puhtaks röövimise pärast. Tema ema ja õe lootused kandusid temale, sest emal polnud kedagi teist. Ta õppis, kuid ei suutnud end ülikoolis käes üleval pidada ja pidi välja astuma. Kui ta oleks jätkanud, oleks temast saanud kooliõpetaja või ametnik. Ta algne eesmärk oli liigkasuvõtjalt röövitud raha ülikoolis õppimiseks kasutada ja siis uuele elukutsele asuda. Mida võib pidada Raskonikovi roima tõeliseks põhjuseks? Raskolnikov tahtis julgeda tappa ja tappis. Ta tegi seda iseenda pärast. Ta tahtis teada saada, kas ta on täi nagu kõik või inimene, lk. 317. 4. LUZIN Pulheeria iseloomustus: Luzin on juba õuenõunik, Marfa Petrovnale kaugelt sugulane. Töökas ja asjalik inimene. Usaldusväärne ja varanduslikult kindlustatud, teenib kahes kohas, tal on oma kapital. 45-aastane, välimuselt üsna kena, soliidne ja viisakas inimene, pisut sünge ja kõrgivõitu. Auväärne mees
Sündmustik algas sellega, et prints Hamleti isa kuningas Hamlet suri. Matustest möödus vaevalt paar kuud, kui kuninganna juba vana Hamleti venna Claudiusega abiellus. Hamleti jaoks oli selline käitumine äärmiselt kohatu, kuid kuritegu ta veel kahtlustada ei osanud, sest Hamlet ise oli aateline ning aus ja selle pärast ei oodanud ebaausat käitumist ka teistelt. Alles pärast isa vaimuga kohtumist hakkas Hamlet mõrva võimalusega arvestama ning lõplikult veendus roima toimumises pärast oma "teatrieksperimenti". Teada saanud koletu kuritöö toimepanekust, asus Hamlet õiglust jalule seadma. Mina arvan, et Hamleti võitlusel oli kaks peamist põhjust. Esiteks täiesti inimlik kättemaksuiha tasuda isa mõrvarile sama rauaga või kui õnnestub, siis isegi julmemalt. Raamatus oli koht, kus Hamletil avanes võimalus mõrvarkuningas palvete lugemise pealt tappa, aga prints loobus oma kavatsusest, sest arvas, et Claudius
ebamäärase kujuga, aegamisi aga – vaevu märgatavalt, nii et mu mõistus algul tõrkus seda tunnistamast – omandas see lõpuks rangelt selged piirjooned. See kujutas nüüd riistapuud, mille nimetamine mind hirmust võbisema ajab, ja seetõttu ma peaaegu jälestasin ja kartsingi seda looma ja tahtsin sellest monstrumist vabaneda, kui ma vaid oleksin julgenud – sel oli nüüd, uskuge mind, ühe võika – ühe kohutava asja kuju – VÕLLA kuju! – oo Hirmu ja Roima, Agoonia ja Surma kohutav masinavärk! Ja nüüd olin ma tõesti viletsaim kõigist viletsaist inimolendeist. Ja mingi mõistuseta elajas, kelle suguvenna olin põlastavalt hävitanud, see mõistuseta elajas valmistas mulle – mulle, Suure Jumala kuju järgi loodud inimesele – nii palju talumatut vaeva! Oh häda! ei päeval ega öösel tundnud ma enam puhkuse õnnistust! Päeval ei jätnud elukas mind hetkekski üksi, öösel aga võpatasin iga tund kirjeldamatust
Hiljem sai Robert Jordan teada, et Pilar saatis ta. Hommikul sõitsid nende peadest üle hävituslennukid. Robert Jordan saatis mustlase ja Anselmo maanteid jälgima. Pilar, Robert Jordan ja Maria jalutasid El Sordo juurde infot hankima. Pilar oli Roberti kätt lugedes näinud surma, ent ei öelnud midagi. Jalutuskäigul Pilar rääkis õõvastava loo, kuidas nende kodukülas fasiste tapeti. Kuidas Pablo oli tulihingeline ja karm võitleja ja viis ellu rõveda roima. Pilar tahtis rääkida veel ka päevast, mil fasistid omakorda nende alevit rüüstama tulid, ent Maria takistas teda. Kui nad El Sordo juurde jõudsid, rääkis valvur Joaquin oma perekonnast ja fasistidest. Siis kohtusid nad El Sordo 'ga, kes oli viisakas ja rääkis Robertiga lihtsas hispaania keeles ja pakkus neile viskit. Tagasiteel laagrisse Pilar muutus näost kaameks ja tal hakkas halb. Pilar jalutas üksi edasi ja jättis Maria ja Roberti üksi metsa
sin kodus bensiini, võtsin öökapi alt liharaiumis- kirve ja läksin. Tahtsin ükskõik keda tappa. Teadsin, et Tõnut on lihtne tappa.» · Järgmise mõrva pani nooruk toime koos isa Andreiga. Isa virutas neil külas olnud Alekseile noa kõhtu, sest pidas teda oma naise armuke- seks. Seejärel aitas poeg ohvril komberdada ühiselamu ühte tühja tuppa, kus ta hakkas meest kägistama ning lõpuks kolmanda korruse aknast välja tõukas. Selle roima eest pandi mõrtsuka isa seitsmeks aastaks vangi. · Jevgeni pussitas Rubel surnuks jaanuaris 1998. aastal Stroomi rannas. Aleksander Rubel · Vladimiril lõi nooruk pea kirvega maha Koplis Kaevuri tänaval veebruaris 1998. Enne küsis poiss mehelt suitsu ja viit krooni bensiiniraha. · Olga tappis Rubel 9. veebruaril 1998 kodumajas. · Rubelite majanaaber Vladimir lahkus elust 28. veebruaril või 1. märtsil 1998, kuid tema tapmist ei suutnud Tallinna ringkonnakohus
ellujäämisega. Kohati jättis teos liiga fanaasiarikka mulje. Kõige enam läbi mõtlemata tundus teoses kohad, kus on käsitletud küttimist. Noored poisid jooksevad seale järgi ning hukkavad ohvri, kuigi kahtlen, et laps on vüimeline jooksma samakiiresti kui metssiga. Ebareaalse mulje jätab ka metssea söömine. Kui nad tapavad looma ära, siis enne söömist tuleks sellel nahk eemaldada ning ma ei usu, et 12-aastased poisid on suutelised sellist roima toime panema. Teoses jättis hea mulje peategelase ja Põssa vaheline side, mis oli toeks neile sellel üksikul saarel. Lisaks meeldis, kuidas oli välja toodud auahnuse ja alluvuse problem ning mille tagajärjel hajus esmatähtis problem, saarelt pääsemine, tahaplaanile. Teost seostada tänapäevaga on keeruline, sest allakukkunud lennuk leitakse kiiremini kui tol ajal. Seostada saaks kerkinud probleeme juhtivate inimestega. Esile kerkinud liidrid ei suuda
Tõde ja õigus I osa Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) kujutas oma romaanitsüklis «Tõde ja õigus» eestlaste saatust 19. sajandist kuni Esimese maailmasõjani(1914-1918). Romaan maalib realistliku pildi eesti talupoja elust sajandivahetusel tsaariaja lõpuaastate väljakannatamatuks muutunud ühiskondlikes oludes. «Tõde ja õigus» on oma suurepäraste looduskirjeldustega ning eri inimtüüpide kujutamisega tõeline meistriteos, üks enimloetumaid ja paljudesse keeltesse tõlgitud eesti romaane. Tegelased: - Pearu (Murakas) - Andrese kiuslik naaber – tagapere - Andres (Paas) - Vargamäe uus elanik- eespere - Krõõt - Anderese naine, hell, heleda häälega, sureb suure koormuse tõttu, peale neljanda lapse (poja- Andrese) sündi, kolm tütart ka- Liisi ja Maret ja Anni - Juss - sulane, Mari mees, tapab end kuna Mari ei tule koj ja tegeleb koguaeg Andrese lastega - Mari - teenijatüdruk, Jussi naine, neil oli kaks last ...
kuradi kujul, kes on talle tänu võlgu oma sarvede ja sokuhabeme eest. MEGÄÄR - Hirmuäratav, põrgulikult tige naine. Mõiste on tuletatud ühest erinnüsest nimega Megaira (kr. kadestaja; lad Megaera). Erinnüsed on kätemaksujumalad (rooma fuuriad), kelle Maajumalanna lõi sellest verest, mis voolas Uranosest, kui tema poeg Kronos teda kastreeris. Nad olid sünged ja võimsad kõlbla maailmakorra kaitsjad. Nad karistasid armutult ja väsimatult igasuguse roima, eriti veresüü ja mõrva eest, ajades kurjategijad hulluks ning tuues surma ja hukatust. Megaira oli Heraklese naine, kelle käe sai ta tänulikelt kodanikelt oma vägiteo eest võideles minüaanidega, kes olid pannud teebalastele rõhuva tribuudi. Peale oma mehele kolme poja sünnitamist ajas ta ta hulluks (tegelikult saatis aga hulluse Herklesele peale hoopis Hera), mispeale Herakles tappis oma naise ja lapsed. EGIIDI ALL - Kaitse all. Tulnud sõnast aigis (kr. kitsenahk; lad
kiskjalikud, ahned, reetlikud bandiidid", "paadunud mõrtsukad, hävitajad, kuradist seestunud inimesed", "hõlbuelu ja joomarlus on andnud neile sea ja kiimase kitse kombed", "universumi kahjurid", "nad ületavad metselajate raevukuse, kuna nad tapavad oma järglasi." Eelnevast veelgi hävitavam oli aga selle kõrgestiaustatud kirikuisa teoloogia juutide saatuse kohta deitsiidi pärast. Tema sõnul "ei ole võimalik seda roima mitte mingil moel heastada, ei mingi pattude andeksanni ega armu saamise kaudu", nende "vastik Kristuse mõrv" on kõikide nende hädade allikaks. "Jumal vihkab teid." - need Krisostomuse sõnad muutsid sajanditeks juutide vihkamise populaarseks ettevõtmiseks. Seega veel üht ajaloolast tsiteerides: "Kristlaste seas on alati olnud populaarne õpetus, et ükskõik kes, kas pagan või kristlane, kes on mingil ajal taga kiusanud, piinanud või massimõrva läbi tapnud
b) Hamleti probleemide igihaljus. Süzee põhikude pärineb XII saj Taani kroonikast, mis jutustab kuninga mõrvamisest venna käe läbi. Kurja teoga troonile pääsenud vennatapjale peab kätte maksma prints Amleth. Shakespeare mõtestab laenatud ainet lähtuvalt Inglismaa oludest. Juba I vaatuses ilmub Taanimaa printsile Hamletile tema isa vaim, kes ütleb, et Claudius on mõrvanud oma venna, et abielluda kuninganna Gertrudiga (Hamleti emaga) ja tõusnud troonile roima teel. Isa nõuab Hamletilt kättemaksu, mida too ka vannub. Tegelane "teisest ilmast" surnute riigist hakkab määrama maapealsete sündmuste arengut. Juba avavaatuses näeme ka Hamleti paeluvat vastuolulist karakterit: ta on seadusejärgne troonipärija, kelle asemel valitsejaks saanud onu , ent üliõpilasena Wittenburgis kaldub ta olema pigem juurdlev vaimne isiksus kui oma isa sarnane kindlakäeline poliitik ja sõjamees. Võimu ja vaimu vastuolu on nähtav . Ka armastusteema ei puudu
Ivan on üldiselt autori ruuporiks, ta on otsisklev isik, mitte egoistlik eitaja. Kui ta ei saa võitu oma siseheitlusist, vaimuhaigestub lõplikult (A.Meiessaar 1935:15). Smerdjakov Karamazovi võõraspoeg, kokk ja toapoiss on kasvanud alanduses ja häbis. Selle tõttu on ka ta iseloom ohjeldamatu, metsik ja toores. Siiski on ta ka juurdleja, kuid eitavale otsusele jõudev. Koeralikult truult armastab ta Ivanni, kes teda põlgab. Sellele meeleheaks sooritab ta isegi roima ning annab saadud raha Ivanile. Saades aga selle eest hukkamõistu, needmisi ja peksu, lõpetab ta oma elu enesetapuga (A.Meiessaar 1935:16). Vanake Zozzimaon on vaateilt vastand Ivanile. Ta armastab loodust ja inimesi ning nende vabadust. Hoopis teissugune on tema vaenlane, isa Ferapont, äärmine müstik-realist ja seesmiselt egoistlik isik. Samuti egoistlik on karjäärihimuline vaimulik Rakitin, tal ei ole ei kaastunnet ega usku heasse ning ülevasse (A.Meiessaar 1935:16).
Kauni ja õilistava armastuse ajel ärkab Romeos mehisus, Julias aga oma eluõnne poole püüdlev naine. Umbes 1600-07 kestis Shakespeare teine ajajärk, suuri kirgi ja raskeid probleeme käsitlevate tippteoste aeg. See algas elu mõtet uuriva "Hamleti", ja nõnda nimetatud tumedate e probleemkomöödiatega "Lõpp hea, kõik hea", "Mõõt mõõdu vastu" järgnesid kiivustragöödia "Othello", inimeksistentsiheitlikust ja kibedust esitlev "Kuningas Lear", roima ja süümet käsitleb "Macbet". Poliitiline temaatika on oluline Rooma tragöödias "Julius Caesar", "Antonius ja Cleopatra"... hilisemas loomejärgus kirjutas Shakespeare helgemaid, romantilisi tragikomöödiaid "Pevicles", "Cymbeline" ja "Talvemuinasjutt". Shakespeare'i looming on renessansidraama tipp, see kajastab tollal ühiskonnas ja isiksuses toimunud muutusi. Iseloomulikud on karakterite rohkus, mitmekülgsus ja sügavus, lavaline dramatism ja poeetiline realism, keele
lastakse armastusel võidutseda kahe perekonna suhteid tumestanud põlisvaenu üle. Umbes 1600-07 kestis Shakespeare teine ajajärk, suuri kirgi ja raskeid probleeme käsitlevate tippteoste aeg. See algas elu mõtet uuriva "Hamleti", ja nõnda nimetatud tumedate e probleemkomöödiatega "Lõpp hea, kõik hea", "Mõõt mõõdu vastu" järgnesid kiivustragöödia "Othello", inimeksistentsiheitlikust ja kibedust esitlev "Kuningas Lear", roima ja süümet käsitleb "Macbeth". Poliitiline temaatika on oluline Rooma tragöödias "Julius Caesar", "Antonius ja Cleopatra"... hilisemas loomejärgus kirjutas Shakespeare helgemaid, romantilisi tragikomöödiaid "Pevicles", "Cymbeline" ja "Talvemuinasjutt". Shakespeare'i looming on renessansidraama tipp, see kajastab tollal ühiskonnas ja isiksuses toimunud muutusi. Iseloomulikud on karakterite rohkus, mitmekülgsus ja sügavus, lavaline
tegelased sageli olukordadesse, kus nad eelkäijate poolt sooritatud kuritegude eest kätte makstes ise uusi kuritegusid korda saatsid. Aischylose ühe tuntuima tragöödiasarja "Oresteia" peakangelane Orestes pidi Apolloni korraldusel tapma oma ema, sest too oli varem mõrvanud oma abikaasa ja Orestese isa Agamemnoni. Kuidas on aga võimalik, et jumalad, kes peaks maailmas õigluse eest seisma, käsivad inimesel korda saata sellist roima? Ja samas, kui eelnev kuritegu jääks kätte tasumata, kuidas saaks siis õiglust maailmas jalule seada? Ühest vastust neile küsimustele Aischylos ei annagi. Kuid ta uskus, et jumalatest seatud maailmakord on kõigest hoolimata õiglane. Jumalad mõistsid Orestese õigeks, ja mis peaasi, tegid sesa Ateena kohtus. Ateena riik võib seega toimida jumalate tahte õiglase elluviijana. Samalaadsete probleemide üle juurdles ka Aischylose noorem kolleeg ja kaaslinlane
irvituste küttuseks. Korraks aga rihm mis talle suhu oli pandud murdus ja ta hammustas oma piinajat jalga, teised rraudmehed üritasid appii tulla aga piinaja oli surnud ning vanaisa sisises nagu pöörane ja laksutades igas suunas oma lõugu kuni üks raudmees lähenes ja talt pea mõõgaga maha raius. Siis oli Leemeti käes kord, ta kinnitati samamoodi põranda külge ja oldi valmis ka talle nuga selgalööma ja sees ringi roima kuid siis juhtus midagi huvitavat- nimelt hakkasid kõik raudmehed ja mungad liikuma kindlal sammul kuid vastutahtmist merre. Nad ei suutnud oma keha kontrollida ja küll sõdurid üritasid oma ülakeha, kaela ja pead liigutada maa poole merest kuid tulemusteta. Nii siis surid karjudes ja paanikas mitmed raudmehed, mõni võttis endalt enda elu enne kui uppumis surm tuli. Leemet võis rahus hingata, et ta pääses kuid endiselt oli vaja lahti saada sidemetest mille küljes ta oli
tegelased sageli olukordadesse, kus nad eelkäijate poolt sooritatud kuritegude eest kätte makstes ise uusi kuritegusid korda saatsid. Aischylose ühe tuntuima tragöödiasarja "Oresteia" peakangelane Orestes pidi Apolloni korraldusel tapma oma ema, sest too oli varem mõrvanud oma abikaasa ja Orestese isa Agamemnoni. Kuidas on aga võimalik, et jumalad, kes peaks maailmas õigluse eest seisma, käsivad inimesel korda saata sellist roima? Ja samas, kui eelnev kuritegu jääks kätte tasumata, kuidas saaks siis õiglust maailmas jalule seada? Ühest vastust neile küsimustele Aischylos ei annagi. Kuid ta uskus, et jumalatest seatud maailmakord on kõigest hoolimata õiglane. Jumalad mõistsid Orestese õigeks, ja mis peaasi, tegid sesa Ateena kohtus. Ateena riik võib seega toimida jumalate tahte õiglase elluviijana. Samalaadsete probleemide üle juurdles ka Aischylose noorem kolleeg ja kaaslinlane
Ka inimese siseelu kujutamine on keerulisem. Dramatiseering- eepilise teose ümbertöötlus näidendiks ("Kevade" Luts) Tragöödia- "soku laul" kr.k (trago- kits, ode- laul). Klassikaline tragöödia on: 3 vaatust peategelaseks tavaliselt eriline inimene (kuningas Oidipus, prints Hamlet) tegelastel kõrge eetika, mis viib neid sageli elus dilemma ette (Tiina valik) tegelane satub SAATUSE tahtel õnnetutesse olukordadesse (Hamlet isa roima tõttu, Tiina ema oli nõid) olukorral puudub positiivne lahendus, lõpp on traagiline Aristoteles: tragöödia ülesanne on vaatajas tekitada katarsist (puhastumine kr.k) e tunneb ja elab kaasa, elamuslikkus. Hea kunst puhastab inimest. Komöödia (komos-külapidu, ode-laul kr.k) madalam zanr. Eesmärgiks panna inimest naerma. Must-valge e vastandlikkus. situatsioonikoomika ("Pisuhänd") karakterkoomika (Piibeleht)
too- verduse paika. dud t¨ahendus `k¨ ulge j¨a¨ama' tuleb m~ oista kui tehtud / ¡ H¨ a¨aldusosutiks on , roima kinnistumist selle tegijale. £16 ¢mis h¨ a¨aldub ka kui . t¨ahendab pealuu l¨o¨omist nii selle manavaimu ning / ¡ Vana m¨ ark , koos- £18 ¢neb vilenoolest ja lin-
huk-kaläinud skolaarid, kõigi maade ja rahvaste -- hispaanlaste, itaallaste, sakslaste, kõigi uskude -- juutide, kristlaste, muhameedlaste, paganuse päevavargad öösel oma kunstlikult tehtud haavadest vabanesid ja röövliteks muutusid, ühesõnaga, Gringoire leidis ennast määratus garderoobis, kus tol silmapilgul end riidesse panid ja riidest lahti võtsid kõik need näitlejad, kes Pariisi tänavail mängisid varguse, prostitutsiooni ja roima surematut komöödiat. See oli ebareeglipärast vormi avar ja halvasti sillutatud plats nagu kõik tolleaegse Pariisi platsid. Siinseal põlesid lõkked, mille ümber kihas veidraid kogusid. Inimesed läksid, tulid, kisasid. Oli kuulda teravat naeru, laste virisemist, naiste hääli. Heledal taustal kõikusid tuhanded käed ja pead mustade veidrate siluettidena. Seal, kus tule värisev valgus maas suurte ebamääraste varjudega segunes, võis vahetevahel näha möödaminevat koera, kes
Ta tundis, et on lihtsalt rumal targutada, kui põleb ihu ja valutab süda. Samuti rumal tundus veel kord jalaga üle Vaarmannide läve astuda, sest kus armastusest niipalju räägitud, sealt põgeneb ta. Ometi ei võinud Indrek muidu, kui pidi endise armastuse paika üks või teine kord tagasi minema. Oli küll piinlik ja raske, aga ta läks siiski, nagu otsiks ta vanalt leelõukalt tuld või nagu oleks ta mõni vilumata roimar, kes tahaks vähemalt kordki veel näha oma roima paika. Just nii: Molliga kahekesi olid nad endi armastuse tapnud ja nüüd tahtis Indrek näha seda paika, nagu võiksid siin kuski leiduda värsked verejäljed. Kord leidis ta väikese Tiina üksinda kodunt. ,,Noalaev" oli üleni igasugust rämpsu ja koli täis aetud ja Tiina ise ronis ning aeles selle keskel. Indrekut nähes sai ta meeletult rõõmsaks ja langes talle õnnejoovastuses kaela. ,,See on hea, et sa täna tulid," ütles ta, ,,täna pole teisi kodus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
