Kreeka poliitiline ajalugu (0)

Mait  Kõiv 
 
VANA-KREEKA. POLIITILINE 
AJALUGU 
 
 
Sisukord 
 
Pronksiaegne  Egeuse   tsivilisatsioon  .............................................................................. 3 
Minose  tsivilisatsioon  Kreetal  …………………………………………………………... 3 
Mükeene tsivilisatsioon ………………………………………………….……………… 5 
Tsivilisatsiooni langus …………………………………………………….…………….. 7 
 
Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. – 6. saj.) ………………….……………… 8 
Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. – 9./8. saj.) …………………….……………….. 8 
Uus tõus 8. sajandil …………………………………………………….….…………….. 8 
Kolonisatsioon Vahemerel ................................................................................................ 9 
Ühiskond ja  vaimuelu   arhailisel  perioodil. Linnriikide teke ….……………………….. 11 
Sparta  …………………………………………………………………………………... 14 
Ateena  ………………………………………………………………………………….. 16 
Kreeka linnad Itaalias ja Sitsiilias …………………………………………………….... 20 
 
Anatoolia  riigid: Früügia, Lüüdia ja Pärsia esiletõus ................................................ 21 
Früügia …………………………………………………………………………………. 21 
Lüüdia ………………………………………………………………………………….. 21 
Meedia riik ja Pärsia imperiumi kujunemine …………………………………………... 22 
 
Pärsia sõjad ..................................................................................................................... 24 
 
Klassikalise Kreeka  hiilgeaeg . Ateena demokraatia ................................................... 26 
Sparta ja Ateena vastasseis. Ateena  mereliit . Esimene Peloponnesose sõda ................... 26 
Ateena demokraatia  Periklese  ajal ................................................................................... 29 
 
Peloponnesose sõda (431 – 404) ja oligarhilised riigipöörded Ateenas ..................... 31 
Archidamose sõda (431 – 421) ….…………………………………………………...… 32 
Ateenlaste sõjaretk Sitsiiliasse ……………………………………………………….… 32 
Dekeleia sõda (413 – 404)  ja 411. ning 404. a. oligarhilisede riigipöörded Ateenas .… 33 
 
Vahelduvad hegemooniad 4. sajandi esimesel poolel ................................................. 37 
Sparta  hegemoonia  algus, Korintose sõda ja Kuningarahu ……………………………. 36 
Sparta langus,  Teeba  hegemoonia ja Ateena teine mereliit …………….……………… 38 
 
1 
 
Makedoonia  hegemoonia algus ..................................................................................... 41 
 
Aleksander Suure  maailmariigi  sünd ja  lagunemine  ................................................. 44 
Aleksander Suure sõjaretk …………………………………………….……………….. 44 
Kreeka riigid Aleksander Suure ajal ………………………………….………………... 47 
Diadohhide sõjad ………………………………………………………………………. 49 
 
Sitsiilia  ja Lõuna-Itaalia  klassikalisel  ning varahellenistlikul perioodil. Sõjad 
Kartaagoga ..................................................................................................................... 51 
Sitsiilia türannid 5. sajandi algul ja sõda Kartaagoga ……………….…………………. 51 
Kartaago  uus  pealetung  ja  Dionysios  I türannia …………………….…………………. 52 
Kaoseajajärk ja Timoleoni  triumf  ………………………………….…………………... 54 
Agathoklese türannia …………………………………………………………………... 56 
Pyrrhos ja Lõuna-Itaalia alistamine  Rooma  ülemvõimule ……….…………………….. 57 
Sitsiilia allutamine Roomale ............................................................................................ 58 
 
Hellenistlik maailm ........................................................................................................ 59 
Ühiskond ja  riiklus  ………………………….………………………………………….. 59 
Ptolemaioste  Egiptus  ……………………….…………………………………………... 61 
Seleukiidide  riik …………………………….………………………………………….. 63 
Pergamon …………………………………….………………………………………… 64 
Makedoonia ja Kreeka ………..……………….……………………………………….. 64 
Rooma  ülemvõimu algus Kreekas …………….……………………………………….. 66 
 
 
2 
Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon 
 
 
Kreekas  algas  põlluharimine  VII  aastatuhandel,  seega  vaid  natuke  hiljem,  kui 
Anatoolias,  kust   viljelusmajanduse   tõenäoliselt  ka  tõuke  sai.  Kas  see  tähendas  ka 
põlluharimist  tundva  elanikkonna   migratsiooni   Anatooliast  Balkani  poolsaarele,  pole 
teada.  Peamine  põlluharimispiirkond  Kreekas  oli  esialgu  Tessaalia  (Põhja-Kreeka),  kus 
järgnevalt  tõusid  suuremate  asulatena  esile  Sesklo  ja  Dimini.  Kuid  juba  samal  VII 
aastatuhandel  harisid  põldu  ka   Kreeta   elanikud  ja  sai  alguse  asustus  Knossoses.  IV 
aastatuhandel levis üha enam vasekasutus ja III aastatuhandet loetakse Egeusel, nii nagu 
Ees-Aasiaski, juba varaseks pronksiajaks. 
Varasel  pronksiajal tõusis Kreeta kõrval Lõuna-Kreeka ja Egeuse saarte – Küklaadide 
–  jõukus,  Tessaalia  suhteline  tähtsus  seevastu  langes.  Kindlustatud  asulad  kesksete 
pealikuelamutega,  näiteks  Anatoolia  loodeosas  esile   kerkinud    Trooja   ja  kahekordne 
kivikatusega  Lerna  residents  Lõuna-Kreekas,  annavad  tunnistust  arenenud  sotsiaalsest 
hierarhiast.  Mitmed  suuremad  asulad  olid  tekkinud  ka  Kreetal,  nende  seas  jätkuvalt 
tähtsaim   Knossos .  Küklaadidel  kujunes  omapärane  regionaalne  kultuur,  mida 
iseloomustavad  kivist  inimfiguurid  (nn  iidolid),  Kreetalt  leitud  ida  päritolu  esemed  aga 
osutavad  sidemetele  Süüria- Palestiina   ranniku  ja  Egiptusega.  Mitmel  pool  võeti 
kasutusele  savist  või  kivist   pitsatid ,  millele  Kreetal  hakati  III  aastatuhande  teisel  poolel 
graveerima  piltkirjamärke  –  nn  hieroglüüfkirja  (sootuks  erinevat  Egiptuse 
hieroglüüfidest). 
Sujuva arengu tsivilisatsiooni  suunas katkestas Mandri-Kreekat ja  Anatoolia  lääneosi 
tabanud  langus  23.  –  21.  sajandil.  Troojas  nõrgenes   ajutiselt ,  Lerna  kindlustatud 
pealikuresidents aga purustati sootuks ja selle kääpaga kaetud  varemete  ümber kerkisid 
nüüd ühe-kahe ruumiga  elamud   varasemast  erineva tagasihoidliku leiumaterjaliga.  Kõik 
see   viitab   kultuurikatkestusele,  mida  traditsiooniliselt  on  seletatud  indoeurooplaste, 
täpsemalt  kreeklaste  esivanemate  sissetungiga.  Sõltumata  sellest,  millest  kõnealune 
purustused   tingitud  (indoeurooplaste  sissetungi  teooriat  pole  suudetud  ei  tõestada  ega 
ümber  lükata),  ei  puudutanud  need  Kreeta   saart ,  kus   katkematu   areng  viis  peagi 
tsivilisatsiooni tekkele. 
 
Minose tsivilisatsioon Kreetal.  
III  –  II  aastatuhande  vahetusel,  mida  loetakse  üleminekuks  varaselt  keskmisele 
pronksiajale,  arenesid  Kreeta  suuremad  asulad  lossikeskuseid  ümbritsevateks  linnadeks. 
Kolm  tähtsamat  nende  seas  olid  Knossos,  Phaistos  ja  Mallia  –  kõik  enamvähem  saare 
keskosas.  Kuna  hilisemas  Kreeka  pärimuses  kajastus  Kreeta   muistne    hiilgus    Knossose  
legendaarse kuninga Minose valitsusajana, siis on Kreetal puhkenud tsivilisatsioon tuntud 
Minose (või Minoilise) tsivilisatsiooni nime all.  
Kreetalased  kasutasid  kirja:  nii  juba  III  aastatuhande  lõpul  kujunema  hakanud 
hieroglüüfkirja  kui  ka  hilisemat  piltmärkidega  täiendatud  silpkirja  –  nn  lineaarkirja  A 
(eristamaks  seda  veel  hilisemast   kreekakeelsest   lineaarkirjast  B).  Keel  mida  kõneldi  on 
meile tundmatu ja tekstid,  mille  hääldus  lineaarkirja  A puhul küll  enamvähem aimatav, 
seetõttu  arusaamatud.  Selge  on  ainult,  et  tegu  polnud  kreeka  keelega,  mis  näitab,  et 
toonased  kreetalased  polnud   kreeklased .  Kuna  tekstidest  tänini  aru  ei  saada,  siis 
põhinevad  meie  teadmised  Kreeta  tsivilisatsioonist  ainult   arheoloogia   andmetel.  Kuid 
 
3 
varaste  losside ja linnade osas pole  needki  eriti rikkalikud, sest  hilisemad  ehitusfaasid on 
varasema  suures  osas  hävitanud.  Samas  on  selge,  et  savitahvlid  lineaarkirjatekstidega 
kujutasid  endast arvedokumente, mis näitab  losse  bürokraatlike majapidamiskeskustena. 
Nende  valitsuskorraldusest  või  valitsejatest  ei  tea  me  midagi.  Kuid  pole  kahtlust  et 
keetalased suhtlesid idamaadega, kust  hangiti  luksusesemeid, aga tõenäoliselt ka metalli. 
Kreetal  arvestatavad  metallileiukohad  puudusid,  vaske  võis  saada   Kreekast   ja  Egeuse 
saartelt,  kuid  pronksi  jaoks  tarvilikku  tina  tuli  hankida  tõenäoliselt  Aasiast  ja  kulda 
Egiptusest. 
U.  1700.  a.  hävisid   varased   lossid  maavärina  tagajärjel  ja  nende  kohale  püstitati  nn