Suhtus Ateena demokraatiasse negatiivselt, eriti kuna Sokrates mõisteti surma seal ja teda ka tagaselja. Ta on küll ateenlane, aga ta on pigem Sparta-meelne. Kirjutajana oli laiahaardeline publitsist. Hea stiil ja populaarne. Ta kirjutas kreeka ajaloo "Hellenika", Hellase ajalugu. Sealt kui Thukydides pooleli jäi (411) ja kirjutas oma kaasajani 362. Ta oli ka Teeba vastane ja mõned asjad vaikis ta maha, mis ei sobinud Spartale. 4 saj keskpaigas Ephoros. Ta kirjutas esimese läbiva kreeka ajaloo. Tema teos pole säilinud. Diodorus kirjutas tema pealt suht maha, kirjutas maailmaajaloo. 5./4. saj osad temalt on säilinud. Aristoteles lisaks filosoofiale kirjutas ka muud. Kirjutas ka poliitika kohta, süsteemne käsitlus Kreeka riigikordadest. Ta otsis alati reaalseid näiteid. "Politeia", riigikordade ajalugu, kokku u 150. Kust me teame daatumeid? Täpselt teada u 5.saj algusest, kust hakkavad allikad. Varasem aeg on segasem.
rahvakoosolekuid, kus ettepanekutega astuksid esile vanemad, lõppotsuse aga langetaks rahvas. Rhetra juurde kuulus aga ka klausel, et kui rahvas räägib valesti, siis lõpetagu vanemad koosoleku, mis ei lasknud rahvakoosolekul valitsejatele mittemeelepärast otsust vastu võtta. Pärimuse järgi olevat selle klausli lisanud kuningad Messeenia vallutamise ajal või vahetult pärast seda. Umbes samal ajal olevat hakatud igal aastal valima ka viit kõrgemat riigiametnikku efoori (ephoros järelevaataja). Erinevalt geruusiast võis efooriametisse kandideerida iga spartiaat. Klassikalisel perioodil olid efooridel riigiasjades väge suured volitused. Kõigil Sparta kodanikel ehk spartiaatidel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Spartiaadid olid tootvast tööst vabad elukutselised sõjamehed. Neil kõigil oli helootide poolt haritud jaosmaa klaros (jagu). Osa klarostest paiknes Lakoonikas, osa Messeenias
annaabi.ee 
