Eesti Vabariigi rahad Eestil on olnud läbi aegade palju erinevaid rahasid. Tuntumad neist on rubla, kroon ja hiljuti kasutusele võetud euro. Eesti kroon (EEK) oli kasutusel alates Eesti I Vabariigist, ehk 1924-1941 ning pärast Nõukogude okupatsiooni, mis lõppes 1991, võeti see uuesti kasutusele. Sõna ''kroon'' algkuju võeti üle rootslastelt, müntide kohta kasutatav sõna ''sent'' võeti aga üle ameeriklastelt ja lääne- eurooplastelt. Üks kroon võrdus sada senti. Kroon on ilmselt olnud eestlastele kõige südamelähedasem raha. See on olnud eestlaste nö ''oma'' raha. Eestlastel on endil õigus olnud sellele nimi panna ning sellega väärtus siduda. Kroonidel olid kujutatud eestlastele tähtsad kultuuritegelased läbi ajaloo Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Anton Hansen Tammsaare ning Jakob Hurt. Kahjuks kaotati kroon täielikult 15. jaanuaril 2011. Euro (EUR) võeti Eesti Vabariigis kasutusele 1. jaanuar 2011. Eur...
Eesti Vabariigi rahad Raha pole vaid maksevahend - oma raha on rahvuse identiteedi osa ja üks riigi sümbolitest. Eesti on oma tormilise ajaloo jooksul läbi elanud mitmeid rahareforme. Rahavahetus, olgu see siis vägisi või vabatahtlikult, külvab aga alati segadust ning võib tekitada probleeme. Tänapäeval on see tänu maksekaartidele küll füüsiliselt lihtsam, kuid tunnetuslikult vajab siiski harjumist. 24. veebruaril 1918 kuulutati Eesti Vabariik iseseisvaks, kuid kuna juba järgmisel päeval okupeeriti meid Saksa vägede poolt, ei saanud Eesti Vabariigi riigivõimuorganid reaalselt tegutsema hakata. Pikka aega olid samaaegselt käibel ka Vene rublad ja Soome margad, 2. mail 1919.a kehtestati aga mark ainukese maksevahendina. Raha ümbervahetamiseks anti aega 18 päeva. Margad püsisid käibel 1927. aastani. 1. jaanuaril 1928. aastal toimus uus rahareform. Eestis vahetati margad kroonide vastu vahetuskursiga 100 mar...
Peterburis, ühes vaesemas linnaosas Heinaturu ümbruses KES? Raskolnikov - vaene MIS JUHTUB? tudeng,raskemeelsusele kalduv ja Raskolnikov tapab Aljona Ivanovna. radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab, Tapab ka naise õe, kes talle peale sattus. õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab Raskolnikov andis Sonja perele oma selle suunas viimased rahad. Raskolnikov mõistab, et Aljona Ivanovna - ametniku lesk, Sonja armasatab teda. Tunnistab üles. liiakasuvõtjast ilge vanamutt Kohus määrab karistuseks sunnitöö. Sonja - sügavalt usklik, selline hea, teenib raha prostituudina MIKS? Kas pärast religioossete piirangute kadumist ja jumala surma on "kõik lubatud"? Kas siis,
kunst on seotud usundiga- maagilised toimingud , animism kunst aitas samastuda loomaga Funktsioonid: Naudinguline e. elamuslik Tunnetuslik Ei saa peale suruda Kasvatuslik funktsioon kasvatab indiviide KUNSTILIIGID Arhitektuur e. ehituskunst Opereerib ruumiga Varju mäng Arhitektuur jaguneb kaheks. kiriklik e. sakraalarhitektuur & ilmalik e. profaane arhitektuur kiriklik: kirikud , kloostrid ,kabelid.. ilmalik: kindlustusarh. , elamusarh. Tööstusarh. .. SKULPTUUR Vabaplastika, monumentaalskulptuur,ehitusplastika,assamblaazikunst,installatsioonikunst skulptuur on muidu - kolmemõõtmeline , kombitav , vaadatav ja konkreeten kuju saamisvõimalused on modelleerimine e. voolimine ja väljaraiumine . reljeefe: kõrgreljeef vormid peaaegu üleni välja töötatud pool-ja madalrel. (rahad, mündid) süvendrelj...
Kõik, mis Hannesel vaja, olid korralik paat, tugevad käed ja hea ilm. Alati ei ole kõigil inimestel viitsimist ja tahtmist tööd teha, ega kooliski käia. Raamatus ,,Õitsev meri" oli selliseks tegelaseks Oti Reedik. Ta oli üksik laisk vanapoiss, kes ei liigutanud lillegi. Selliseid olukordi tuleb ju ette tänapäevalgi. Kui koolis ei viitsita käia, siis tehakse poppi. Ja kui suureks saades tööle ka ei saa, satud tänavale hulguseks. ,,Ega rahad ole maailmast otsas!" (lk 70) , ütles Turja Hannes. Tal oli tuline õigus. Raha ei saa maailmast kunagi otsa, see ringleb pidevalt ühest taskust teise. Masu ajal, kui paljud inimesed olid suures vaesuses, siis leidus neidki, kel raha oli külluses. Kellel on õnne ja kes oskab elada, seda raha armastab. Maailmas on palju rikkusi, aga kui sealt killukest endale soovid, läheb vaja head pead või karu rammu. Vaja on väärtustada seda, millega tegeled. Turja Hannes armastas ja austas merd
Oo, sport, sa oled raha Läbi aastate on sport oma tähenduses palju muutunud. Kui varem premeeriti suurvõistluste edukamaid tammepuulehtedest pärja, suure teraviljakoti ja sümboolse rahaga tehtud töö eest, siis nüüd ulatuvad sportlaste auhinnateenistused ning palganumbrid ülikõrgele. See aga näitab spordi üha suuremat sõltuvust rahast. Kuidas sellist negatiivset trendi aga alla suruda? 46 Spordi suurt kandepinda ja populaarsust arvestade, keskendun mina antud hetkel maailma kalleimale ning rahast enim sõlvuvale spordialale- jalgpallile, ent näiteid püüan tuua ka teistest valdkondadest. Üldiselt liiguvad võistkonnalades suuremad rahad kui individuaalsete sportlaste juures. See on tingitud kindlati tihedast kokurentist maailma tipus, kus võimalikult hea resultaadi saavutamiseks tahetakse palgata klubi juurde sportlasi või muud personali, kes oluliselt tõstaksid võidusansse. Tihtipeale tuleb aga selliste st...
Sellega tekivad aga veelgi suuremad võlad ning inimesed on lõpuks täielikult laostunud. Rääkides inimeste rumalusest kiirlaenude kontekstis, leian, et see on üha kasvav probleem, mis saab alguse hoopis sügavamalt. Inimesi pole piisavalt informeeritud kõiksugustest ohtudest ja riskidest, mis kaasnevad selliste laenudega. Riik ei ole suutnud võimaldada inimestele piisavalt töökohti ning töökohtadele väärilist palka, millega inimväärselt ära elada. Rahad riigis liiguvad, aga tundub, et hoopis muudes valdkondades, kui seda on inimeste heaolu riigis. Heaolu all ei pea ma silmas mitte erinevaid luksusi, vaid elementaarset inimväärset elu, mis kujutab endas igapäevast sooja sööki laual ja võimekust koolitada oma lapsi ilma mureta, kas homseks päevaks enam leidub piisavalt vahendeid ära elamiseks. Selliste murede all lõksus olevad inimesed ongi just need,
teiste ülikute vahel suurenes alates 6. sajandist märgatavalt sõjameeste tähtsus. Viikingid LääneEuroopas 9. sajandil hakkasid viikingid rüüstama LääneEuroopa rannikut, kasutades ära sealsete riikide nõrkust ja killustatust. Viikingid IdaEuroopas Viikingite idakaubandusest annavad tunnistust Põhjamaadest leitud rohked araabia rahad. Hõbeda vastu anti karusnahku ja orje. Viikingilaevad Viikingid ehitasid suurepäraseid laevu, mille aluseks oli tugev kiil. Nende laevad olid väga kiired ja merekindlad. Viikingist kaupmehed ja asunikud Paljud viikingid suundusid Vahemerele, rüüstates Hispaaniat, Lõuna Prantsusmaad, Itaaliat ja Bütsantsi. Kui Bütsants nende rünnakud tagasi lõi, asusid nad
taskusse ikkagi ärimehed, kes on ülima kavalusega oma firma logo sportlasele paigutanud ning sellega masse kaasa meelitanud oma tooteid ostma ning tarbima. Ettevõtjaid on mitmesuguseid ning mõningad kasutavad ka ebaausaid võtteid. Spordiennustus on viimasel ajal kujunenud väga populaarseks ning paljud inimesed tegelevad sellega, kuna see on lihtne ja kättesaadav internetis. Viimase aasta jooksul on just sellest valdkonnast koorunud mõningaid skandaale. Rahad mis seal liiguvad on tohutud ja alati pole see spordiennustus, vaid sportlased on kinni makstud kellegi poolt. Hiljaaegu lahvatas skandaal Saksamaal kus sattus kahtluse alla ligi 200 jalgpalli mängu, mille tulemusi olevat mõjutanud organiseeritud kuritegelik struktuur, kus niinimetatud ettevõtjad teenisid umbes 10 miljonit eurot. Ma arvan, et see käis umbes nii, et meeskondade treeneritele maksti etteantud prognoosi alusel tegutsemise eest, mis on muidugi väga kahetsusväärne
ületamatuks raskuseks ülikoolis. Järgneva aspektina võtab autor käsile eesti keele kui võõrkeele õpetamise riiklikes koolides, hoolimata faktist, et eesti keel on riigi keel. Ning keelekümblusklassid, mis aitavad integreerida, on koolides ainult vabatahtlikud. Vallikivi märgib ära ka selle, et noores eas, eriti just lasteaedades ja algkoolides toimub lõimumine ja keeleõpe oluliselt kiiremini kui hilisemas eas ning just selle tõttu tuleks kogu integratsiooni rahad esialgu suunata ühtse eesti keelse haridussüsteemi loomisle. Mänguplatsil ei ole sõpruse loomise eelduseks rahvuslik enesemääratlus. Autor toob välja, et palju Eesti muukeelsed pered juba üritavad oma lapsi panna eesti keelsetess koolidesse, et nende elu muuta võimalikult lihtsaks võiks ka Eesti riik kaasa aidata. Näitena kasutab Vallikivi Inglismaa haridussüsteem, mis on suutnud kõikidele rahvusgruppidele tagada võrdsed võimalused ühiskonnas hakkama saamiseks ilma, et nad
2.arvestusühik: raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. 3. akumulatsioonivahend: raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. Raha omadused Raha peab olema: 1. stabiilne - raha väärtus ei tohi kõikuda. 2. kaasaskantav - raha peab olema väike ja kerge, et seda saaks kaasas kanda. 3. kulumiskindel - füüsiline vastupidavus. 4. ühtlane - ühesugused rahad peavad olema sama ostujõuga. 5. jagatav - põhiühik jaguneb alamühikuteks. 6. äratuntav - raha peab olema lihtne ära tunda ja raskesti järgi teha. Selgita, mida need omadused tähendavad? Mõtle, kas mõnel ajaloolisel maksevahendil (näiteks soolal, teokarpidel või puhtast kullast müntidel) olid kõik need omadused? Need omadused on mõeldud inimeste jaoks, et neil oleks mugav kasutada ja ära tunda raha.
Inimene kes töötab ümbrikupalga eest pole mingeid sotsiaalseid garantiisid, see tähendab seda, et tal pole makstud tervisekindlustust ja siis kui temaga midangi õnnetus juhtuma peaks, siis peab ta ise oma ravikulud kinni maksma. Veel tähendab see seda, et kui see isik pole töötukindlustusmaksu maksnud ning tööandja kes talle tööd andis selle korraga ära lõpetab, siis ei saa see inimene töötuabi rahasid. Majandusele pole ümbrikupalgad head ,sest riigil jäävad rahad saamata ja sellega ei saa ka riigi elu edasi arendada. Eestis on selliseid inimesi kes saavad ümbrikupalka päris palju ja kui kõik hakkaksid korralikult makse maksma, siis kindlasti läheks Eestis elu paljudes peredes paremaks. Minu arvates peaks riik igasse ettevõttesse saatma kontrolli sellistel aegadel kui keegi ei oska kontrolle oodata, nendes firmades kus pole midagi varjata ja kõik maksud on makstud saavad tunnustuse ning need firmad kus tegeldakse pettustega
Raha pilli järgi tantsiv marionetist peaminister. Kena naeratusega president, kelle võim piirdub välisesinemiste, käepigistuste, kõnede ja naeratusega. Teiselt poolt: lastetoetus, mis pea kümmekond aastat on püsinud muutumatuna. Naeruväärne miinimumpalk ja pensionid. Haridus- ja meditsiinitöötajate konkurentsivõimetud palgad. Armas rahvas, kas pole miski mäda siin Eestimaal? Probleem on mitmetahuline ja sügav, kuid selle üks peamisi tahke on valesti jaotatud rahad. Riigieelarves on raha enam kui küllalt; küsimus on selles, kuidas see on jaotatud. Kas on õiglane, et Riigikogu liige teenib kuus üle 50 000 krooni, samal ajal kui üle kolme aastane laps saab riigi poolt 300 krooni toetust kuus? See on vaid üks küsimus paljudest. Demokraatia või partokraatia? Operibus credite, et non verbis - uskuge tegusid, mitte sõnu. Ausalt öeldes pole ka palju sõnu vaja, et kokku võtta meie riigis valitsev totaalne kaos - paraku, rahva kahjuks
võtta Aleksandrikooli Peakomiteelt 20 00030 000 rubla laenu Krimmis sotetud mõisa tasumiseks. Peakomitee president Jakob Hurt keeldus raha laenamast, kuna kartis, et Köleri kätte antud raha enam tagasi ei saa. Köleri pooldajad korraldasid seepeale Jakob Hurda tagandamise ja Köleri presidendiks valimise. Hurt keeldus aga presidendi kohalt lahkumast ning pöördus kaebusega Liivimaa kuberneri poole. Tüli lõppes sellega, et valitsus võttis Aleksandrikooli jaoks kogutud rahad (enam kui 104 000 rubla) enda hoole alla, peakomitee ja abikomiteed aga saadeti laiali. Allikad: · http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Aleksandrikooli_liikumine · http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Aleksandrikooli_peakomitee · http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Aleksandrikool · http://www.google.ee/ · http://www.annaabi.ee/s.php?s=aleksandrikooli&tag=1 TÄNAME KUULAMAST!
Rahvuslik liikumine · Eeldused: -1)majandus; 2)eesti haritlased; 3)kooliharidus; 4)kultuuritegevuse aktiivsus; 5)omavalitsus; · Eesmärk: -1)keeleoskuse parandamine; 2)emak kooliharidus; 3)silmaring+; 4)kult harrastused+; · Tegelased: 1. J. Köler -maalikunstnik; -talup palvekirjade vahendaja; -Viljandist; 2. L. Koidula -luuletaja; -isamaalaulik; -näidendite kirjutaja; 3. J. Hurt -kirikuõpetaja; -1872. ...
Peale kuritööd hakkavad Raskolnikovi piinama süümepiinad. Majaperenaine, kellele Raskolnikov oli üüri võlgu, kutsus Raskolnikovile politseinikud. Seda kuuldes ja ametnike saabudes Raskolnikov minestas ja arvas, et nad "juba teavad". Olgugi, et ta oli mõrvar, oli ta heasüdamlik, aidates Sonjat, kelle ema põdes tiisikust ja kelle isa, Marmeladov, sai surma jäädes vankri alla. Sonja pere oli vaesunud ja Sonja pidi raha teenima prostitutsiooniga Raskolnikov andis neile oma viimased rahad. Raskolnikovi piinab tema tegu, lõpuks suudab ta sellest rääkida Sonjale. Sonja soovitab tal end üles anda. Raskolnikov mõistab, et Sonja armasatab teda. Raskolnikov jätab oma ema ja õega hüvasti ning annab end üles. Kohus määrab talle 7 aastat sunnitööd Siberis . See oli üsna leebe otsus, kohus arvestas otsuse tegemisel seda, et ta tunnistas kuritöö ise üles, ta polnud võetud asja kasutanud ja ta oli teisi aidanud. Sonja läheb koos Raskolnikoviga Siberisse.
II samba pensionifondi investeerimine toimub kuni pensionieani. Seejärel kantakse selleks ajaks kogunenud summa üle inimese poolt valitud kindlustusseltsile, kes teostab regulaarseid väljamakseid. Pensioni III sammas. Sätestab vabatahtliku ehk täiendava kogumispensioni. Mõeldud pikaajalise säästmise ja investeerimise soodustamiseks. III sambasse paigutatud summasid on õigus maksustatavast tulust maha arvata kuni 15% ulatuses brutotöötasust. Rahad on võimalik suunata kas III samba pensionifondidesse või kindlustustoodetesse. Väljamakseid saab tegema hakata ka enne pensioniea saabumist. Vaata: www.pensionikeskus.ee (minu konto, statistika) www.lhv.ee/pension - videod, kalkulaator, kkk Pärnumaa Kutsehariduskeskus
ning ka muudest tuludest (sh trahvid) Kulud on tegevuskulud, eraldised, materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine, muud kulud. Finantseerimistehingud liigendatakse riigieelarves eelarveklassifikaatori alusel vastavalt Vabariigi valitsuse ettepanekule. Miks sotsiaalministeeriumi kulutused on Eesti riigieelarves suurimad? Sellepärast et nad üritavad vältida kriise (majandus jms). Suurimad rahad lähevad toestusteks. Sellest järgmisel tasemel on tööjõu ja majanduskulud. Viimasena muud kulud. Võrdle sotsiaalmaksust laekuvat eelarve tuluosa kulutustega sotsiaalministeeriumis. Mida saab järeldada? Sotsiaalmaksust laekub 28% riigieelarvesse, ning sotsiaalse kaitse eest 34%. Kulusid on 34% ning tulusid 28%, kulusid on rohkem kui tulusid. Riigil läheb rohkem raha kulude peale, ning ise saab tulude pealt vähem tagasi. Kulud kajastatakse Eesti
Algusaeg • Lüliti perioodi näitustest kirjutades kasutab Võru poetess Kauksi Ülle noorkunstniku kohta nimetust Navitrolla • 1990.a. ei lähe hästi, pole müüdud ühtegi pilti, töövahendeid napib • 1991. samuti läbimurret ei toimu, ideed head, tehniline tase annab soovida. • Navitrolla mõistab, kunstnik peab ise looma ja arendama oma tehnikad ja ideestiku • Saanud esimesed rahad oma müüdud piltide eest kolib ta Tallinna Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Looming •On viljelenud maali, graafikat, tegevuskunsti •Palju töid avaldatud postkaartidel ja kalendrites •Kujundanud Tallinki parvlaeva Galaxy •Sagedaseks motiiviks on mitmesugused loomad nende jaoks harjumatus keskkonnas ja unenäoliste maastike taustal Lüliti • Heiki koos Tarmo Roosimöldriga loovad mitteametliku kunstnikerühmituse Lüliti
Kas sport elatusalaks on sobiv valik? EI JAH · Ainult tippspordis liiguvad · Sport on tervislik! suured rahad · Professionaalsel tasemel kõrged · Tööõnnetuste arv suur palgad · Väiksemgi vigastus võib · Hobi ja töökoht seotud karjäärile kriipsu peale tõmmata · Ei ole rutiinne töö · Noored talendid, kes lõpetavad · Spordivõistlused eri riikides- õpingud, et sportlaskarjäärile palju reisimist keskenduda võivad jääda õiges · Kindel siht silme ees(rekordid,
juhtimisega seotud vigu. Tehes kohe algul ettevõtluskeskonna analüüsi ja välja selgitanud ettevõtte konkurendid ja võimalused turul. Analüüsist oleks ettevõtte juht Riho kindlasti saanud täpsemat ning põhjalikumat ainu, mis üldse toimub spordiajakirjanduse turu. Paistis et Riho hindas ennast kohe kõigist üle ja ei hakanud analüüsi tegemisega ennast vaevama. Teiste valdkondadega sujus ta ärid hästi millega oli ta suured rahad kokku ajanud, siit ka enese hinnang väga suur. 3 3. Analüüsi olukorda vastavalt korporatsiooni ja äritaseme strateegiatele. Sellise situatsiooni või olukorra ära hoidmiseks, oleks pidanud ettevõtte juht kasutama planeerimist, rakendamist ning hindamist. Olukorrast võib välja lugeda, et eeltöö polnud juhil tehtud ja ta ruttas turu parima positsiooni haaramisega pea eest vette
suhtes. Me oleme astmelise tulumaksu vastu, kuna see karistab initsiatiivi ja premeerib looderdamist." Inimestele, kelle väärtused on vabadus ja võimalus ise vaeva näha suurema tulu teenimiseks, on võrdeline tulumaks võrreldes astmelise tulumaksuga ergutavam. Proportsionaalse tulumaksu negatiivsed küljed avalduvad riigi majandustugevuses. Väiksema tulumaksumäära korral tuleb riigieelarve täitmiseks vajalikud rahad saada mujalt. Seega kehtestatakse kõikvõimalikke muid makse, mis kehtivad samaväärselt nii kõrge- kui madalapalgalistele. Seega peavad väikesepalgalised töötajad valikuvõimaluseta kulutama igapäevaeluks suurema summa, nt kõrgenenud aktsiiside ja toidu eest. Lisaks soodustab võrdeline tulumaks veelgi inimestevahelist ebavõrdsust juba suure kihistumusega riikides. Enamikus arenenud riikides on kasutusel astmeline tulumaks, mis soodustab riigi majanduse
Jerome David Salinger ,,Kuristik rukkis" Holden Gaulfieldi mäss teda ümbritseva maailma vastu Holden Gaulfield oli võrdlemisi tasakaalutu, kuid sellest hoolimata mitte halb 17aastane koolipoiss. Peamine asi, mida Holden ihkas oli olla täiskasvanu. Et seda saavutada kutsus ta endast vanemaid kaasõpilasi lapsukesteks, mis muidugi teistele ei meeldinud. ,,Ei, sa ei teeks seda, Ackleylapsuke. Kui sul oleksid tema rahad, oleksid sa üks suuremaid..." ,,Tead, aitab sellest Ackleylapsukesest. Kurat võtaks. Mina passin sulle papaks, sa tohman." (lk 28) Samuti valetas ta ennast korduvalt vanemaks, et baarides ja lokaalides alkoholi saada, sest tundus, et sigarett on lubatud juba selles eas. Ta valetas kahele inetule ja ühele võrdlemisi normaalse välimusega naisele oma vanust, nii valetas ta ka lõbutüdrukule. ,,Kuulge, aga kui vana te õieti olete?" ,,Mina? Kakskümmend kaks." ,,Mis te luiskate
Konkurss T.E.I.P. on mitu aastat oodanud õpilaste plaane, kuidas koolielu ja noorte eluviise paranda. Igal aastal saavad kuus parimat projekti rahalise toetuse. See on väga positiivne, kuna on näha, et noored soovivad juba varakult midagi head korda saata. Ehk tulevad neist aktiivsed kodanikud, kes jätkavad oma tegevust ka tulevikus Kahjuks pole kõik nii roosiline kui paistab. On olnud uudiseid, kus on välja tulnud, et taoteldud rahad pole projekti valmimisse jõudnud. Juhutusin lugema uudist, kus üks ise hakanud põllumees sai PRIAlt raha, et põllumajandust arendada oma kodukohas. Ometi, kontrolli saabudes tuli välja, et polnud põlde kuskil, vaid lookus heinamaad. Arupärimisel väitis mees, et tekitab huumuserikast mulda. Või teine juhtum, millest kirjutas Mehis Palotu oma arvamusloos. ,,Olen näinud mänguväljaku projekti, kus ühe istepingi hinnaks oli märgitud 10 000 krooni
Sport-äri või kultuur? Sport, mida see mõiste tähendab? Sõna seletab ennast arusaadavalt: himu liikumise vastu, soov ennast vormis hoida ja jälgida tervislikku eluviisi.Äri ja kultuur käivad spordiga käsikäes.Sporti hakkab üle võtma äri,kuna suured rahad on mängus ja kõik tahavad teenida palju raha.Kas siis kultuur hakkab tahaplaanile jääma? Äri ja spordi vastastikune side on tihe. Tugevat emotsiooni on võimalik müüa suure raha eest. Enamik tarbimisotsuseid teeme emotsioonist lähtuvalt ja emotsioon on ainukene asi, mida ka tegelikult õnnestub müüa. Sport loob emotsiooni ja elab selle müügist. Ühelt poolt on sport meelelahutus, teiselt poolt äri nii sportlastele, kes
konflikt kannab nime Külm sõda. Kas see võitluseta sõda oli paratamatu või oleks seda võinud ära hoida? Pärast Teist maailmasõda pinged USA ja NSV Liidu vahel aina kuhjusid. Mõlemad riigid teadsid, et neid võib oodata sõda. Loomulikult tuli teisest parem olla ja sõjaks paremini ette valmistuda, alustati võidurelvastumist. Nagu ogarad valmistati relvasid. Selle asemel, et suunata need hiiglaslikud summad näiteks sotsiaalpoliitikasse, kulutati need rahad sellise koguse pommide ja rakettide valmistamiseks, millega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral.Tegu oli küll rumal, aga kui üks riik alustab sõjaks valmistumisega, ei saa ka teine osapool passiivselt ootama jääda. Õnneks koostati lõpuks leping relvatootmise seisatamiseks. Võidurelvastumine oli alles väike osa Külmast sõjast. See valdas kõiki eluvaldkondi, kus oli võimalik üksteist üle trumbata, sealhulgas ka näiteks sporti.
Nõukogude Eesti - anekdoot,tragöödia või areng ? Meid solgutati ühest võimust , teisse võimu seega 1944.a. Läksime jälle sakslaste käest Nõukogude Venemaa võimu alla ja taastati Eestis Nõukogude võim . Võimustruktuur sarnases Nõukogude Liidule - Kõik mida Nõukogude võim vastu võttis , võtsime ka meie. See sarnases ainiti sellele ,et me olime terve see aeg ainult kellegi teise mõju all . Meil ei olnud mitte midagi . Isegi Venesõjaväelased võtsid meie riigi käest viimased majanduslikud asjad : maad,rahad,aususe. Aususe all mõtlen ma seda ,et sõjaajal ei olnud mitte ükski inimene üdini aus. Kõiki huvitas vaid see ,et endal oleks hea. Ja ,et mida rohkem Nõukogude Liidu heaks kiitu saad , seda rohkem tahad veel kaebama minna. Ehk see näitas ,kuidas Nõukogude liit hellitas neid kes neile vastu tulid ja vihkas neid , kes nende üle kohut mõistsid. Sellepärast olidki tänav täis mundris mehi, kes kontrollisid inimesi , vaatlesid ja...
Tundub, et inimestele ei meeldi raha Eestisse jätta, kuna kodumaiseid poliitikuid lihtsalt ei usaldata. Liigsed rahastusskandaalid ongi halva majanduse nõrk vundament. Võib olla kindel, et väide ,,eestlane armastab oma kodumaad" on müüt, sest väga mitmetelt erinevatelt nurkadelt vaadatuna tundub, et eestlased valetavad, kui väidavad, et armastavad oma kodumaad. Eestlased põgenevad siit, võttes kaasa oma rahad, ega vaata enam tagasi. Patriootlikkusest ei ole siin juttugi, kui ei saada üksteisega läbi ning pidev laim internetis muudkui õõnetab meie jalgealust. Julgelt võib süüditada Eesti vigades eestlasi, sest neil ei ole oma isamaa vastu piisavalt usku ega kannatust.
suur vale. Ann ja Gregor lähevad tülli, kuna poiss surub end korduvalt Annile peale kuigi tüdruk nõus ei ole. Annil on küll kahju, et poiss pettub, aga ta jääb endale kindlaks ja ei lase poisi jutul end mõjutada. Gregor läheb kaduma ning teda hakkab otsima ka samal ajal politsei ning enne seda on poiss Annile öelnud, et ta midagi Gregorist politseile ei räägiks. See tundub kõik kahtlane ja lõpuks saab Ann teada, et tegu oli mingisuguse narkoäriga (sealt see Gregor siis oma rahad saigi). See viib ta Gregori ema (kasuema) juurde, kus ta saab teada, et Gregor ei käigi kuskil koolis, ta kasuvanemad on tema heaks proovinud teha kõik ning et Gregoril on olnud külas ka Reena (ja Reena ju rääkiski Annile, et poissi ei tohi usaldada). Ann käib politseis tunnistusi andmas ja peale seda kodus olles saab ta kokku Gregoriga, kelle ta korraks tuppa kutsub, Gregor proovib Anni mõjutada, et „Kunagi pole minust keegi hoolinud, mida ma küll lootsin, ’’
Eestis polnud eestikeelset kõrgkooli. 2. Mil viisil koguti raha kooli rajamiseks? Moodustati peakomitee, korraldati pidusid, näitusemüüke ja korjandusi. 3. Selgitage, mis tähtsus oli Aleksandrikooli peakomiteel rahvuslikus liikumises. Aleksandri peakomitee koordineeris linnades ja kihelkondades asuvaid kohalikke komiteesid. 4. Miks tekkis Aleksandrikooli liikumises 1883. aastal lõhe? Mis oli selle tüli tagajärg? J. Köler soovis võtta Peakomiteelt laenu. Valitsus võttis rahad enda hoole alla ning peakomitee ja abikomitee saadeti laiali. 5. Millal ja missuguses poliitilises õhkkonnas avati Eesti Aleksandri Linnakool? 20. august 1888 a avati venekeelse linnakoolina. 6. Andke hinnang Aleksandri Linn tegevusele. Kuivõrd täitusid Aleksandrikoolile pandud eesmärgid? Päris eesmärk ei saanud täidetud. Õpetatirohkem eesti keelt ja looduslugu ja kooli, kui teistes koolides. Ka õpetajad olid peamiselt eestlased. 7. Mis kool töötab praegu Kaarlimõisas
Kõige pealt peavad inimesed oma eluga õige järjepeale saama jne.Eestis on registeeritud üle 80000 töötu ja töö kohti praeguse seisuga kaob veel ja see arv aina kasvab.Suureks teemaks on see et keegi ei räägi sellest palju töö kohti ültse tuleb juurde vaid räägitakse sellest palju töötuid kokku on. Tehti uuring ja saadi teada ,et uusi töö kohti on juurde tekkinud 20000-30000 uut töö kohta.Suurem teema mille üle seal vajeldi saates on see kuidas rahad kuhu paigutada. Kellele raha juurde anda ja kellelt ültse neid summasi vähemaks võtta.Teemaks oli ka kõvasti euro ja räägiti selle üle et mida see euro Eesti riigiga juurde annab ja mida muudab ja milliseks elu ültse muutub.Põhiliseks teemaks oli see milliste asjadega ollakse aksiisist üle. Näiteks bensiinist ollakse 18% üle..Ja siis teised hakkasid vaidlema ,et mis see paar krooni või senti ikka juurde panna ei tee mida. Aga ma arvan et see võib ikka päris kõvasti muuta
pere oma tegevust. Samuti saab ta vaadata, millistes kohtades ta kulutas eelmisel kuul üleliia raha ja kus annaks sellel kuul kokku hoida. Paljudel peredel on praegusel ajal erinevad laenud, kellel eluaseme laen,kellel autoliising või kellel lihtsalt pankade poolt pakutavad väikelaenud. Mõnel perel isegi kõik need. Kuid igakuuiselt on need kindlad kohustused, mida ei tohi jätta maksmata, samuti muud kommunaalteenused. Makstes need rahad ära võib nii mõnigi pereema või pereisa avastada, et toidu jaoks napib raha. Sellel juhul peaks kõik need kulud üle vaatama ja otsustama, kas on vaja nii suurt elamist või saab auto vahetada odavama võin säästlikuma vastu. Kõige tähtsama otsuse teevad ministrid ja riigikogu riigi eelarvet koostades. Sellest eelarvest sõltub ka Eesti riigi olukord. Riigieelarve koostatakse aasta kohta. Sinna arvestatakse kõik tulud, mida riik saab maksudest. Kui need on arvatavalt teada,
Müügist saadud raha aga investeeritakse uude aktsiasse (aktsia E), mille beeta on 0.5. Eeldades, et uue aktsia väärtus on õiglaselt hinnatud (oodatav tootlus vastab süstemaatilisele riskile) ja muud andmed tootluse ja beetade osas jäävad samaks, leidke, milline on uus oodatav tootlus portfellist ning portfelli beeta? Tuleks maha müüa aktsiad A ja D, kuna need saime, et on ülehinnatud. Selle asemel paneme nende müügist saadud rahad uude aktsiasse (Aktsia E). Aktsia E Beeta 0.5 Riskivaba tulumäär on 3% Tururiski preemia on 6% Osakaal: Aktsia E (30 mln + 40 mln) / 200 mln = 0,35 (35%) Fondi beeta: 0,35 * 0,5 =0,175 Uus portfelli beeta: = 0,40 *0,9 + 0,25 * 1,5 + 0,35 * 0,5 = 0,36 + 0,375 + 0,175 = 0,91 Tootlus r: r= 8,4%*0,40 + 12,0%*0,25 + 35%*0,91= 8,46% d) Tõlgendage lühidalt portfellis toimunud muutusi. Vaadates portfellis toiminud muutusi peale ülehinnatud aktsiate A ja D
Seda peavad kõik vastu võtma majandustehingutes, sellest keelduda ei tohi. Kõik muud mida saab kasutada maksevahendiks ei ole seaduslik makevahend = mitteseaduslik maksevahend. Ei ole kohustust seda raha vastu võtma. Erineb selle poolest, milline on nende likviidsus. Kõige likviidsem on raha. Kõik ülejäänud maksevahendid on vähem likviidsed. Likviidsus tähendab seda kui kiiresti ja ilma täiendavate kuludeta on võimalik vahetada muud vara rahaks. Muud vahendid- arvetel olevad rahad ehk ülekanderahad. Pangakaardid. see on vähemlikviidne kuna peame täiendavaid kulusid kandma- pangale teenunstasu, ülekandetasud jne. Valuutad, tsekid. Mida rohkem piiranguid seatakse raha väljavõtmiseks ( nt tähtajaline hoius) seda vähem likviidne on vara. PANGARAHA- mis ei eksisteeri reaalselt. On pankade vahelistes arveldustes kasutatav raha. Ka pangad teevad oma elu lihtsamaks, kõikidel pankadel on avatud korrespontent kontod Eesti Pangas
üksteisele järgnevate numbrite esitamisest — muusika ja lavategevus peavad arenema katkematult. Wagner kirjutas oma ooperilibretod ise, võttes enamasti aluseks Skandinaavia ja Germaanile omaseid legende ning müüte. Saksamaal kirjutati ka koomilise oopereid. Teatritüüpe oli Saksamaal kaks: • Õukonnateater — finantseeris õukond. • Linnateater — asutamine oli seotud keskklassiga. Teatrihuvilised panid rahad kokku ja rajasid teatriseltsi või ühingu, kutsusid teatridirektori, kes omakorda koostas trupi. Finantseerimises hakkas osalema ka linn. Teatritrupid olid algul segatrupid, kus oli paar silmapaistvat lauljat, kes esitasid peaosi, ülejäänud olid laulavad näitlejad. Linnateater oli mitmežanriline, kus mängiti nii sõnateatrit, oopereid, operette kui baletti — selline Linnateater tegutses ka Tallinnas laia tänava alguses. Tegemist oli saksa truppide ning
Kõige kavalam oleks siiski investeerida raha läbi hoiuse aga ka sel teel on omad riskid ning raha summad, mis intressidega teenida võimalik on jäävad siiski madalamaks kui seda oleks võimalik teenida aktsiatega äritsemise teel. Muidugi on siin omad riskid kuid, kes ei riski see sampaniat ei joo ja nagu esse pealkirjast võib välja lugeda siis tõenäoliselt oleks see miljon krooni mul vaba rahana. Tõenäoliselt investeeriks ma raha nasdaqi kaudu, sest Eestis liiguvad väiksemad rahad. Ameerika turul oleks võimalik ka väiksema koguse väärtpaberitega teenida suuremaid summasid kui seda on võimalik teha Eestis. Miljon krooni on umbes 75000 Eesti krooni, ja selle summa eest saaksin ma osta üksjagu aktsiaid. Praegusel hetkel ostaks ma elektroonikaga tegeleva firma väärtpaberied näieks, Micron Technology, Inc.'i aktsiad sest need on teinud 7,51% hüppe hinnas ja hetke hind on ka soodne 9,74 dollarit aktsia kohta. Kui oleks võimalik siis ostaksin kogu oma raha eest selle
1 991. samuti läbimurret ei toimu, ideed head, tehniline tase annab soovida. N avitrolla mõistab, kunstnik peab ise looma ja arendama oma tehnikad ja ideestiku S aanud esimesed rahad oma müüdud piltide eest kolib ta Tallinna raegu ainuke ametlik galerii Tallinna vanalinnas. astail 19972001 tegeles Navitrolla aktiivselt galeriide pidamisega nii Tallinnas kui ka Tartus, hiljem aga tüdines sellest, kuna pidas paljuks bürokraatia ja ärimeestega tegemisi. oduleht, koos epoega www.navitrolla.ee LOOMING n viljelenud maali, graafikat, tegevuskunsti alju töid avaldatud postkaartidel ja kalendrites ujundanud Tallinki parvlaeva Galaxy
Droonid on aidanud päästa elusid kui ka säästa elusid sõdades Droonindus on väga palju kasvanud Eestis kui ka ümberringi, väga paljud tegelevad aerofotograafiaga ehk drooni piltide ja videotega, kuid paljud kasutavad droone ka võidu lendamiseks multikopteri ralli (inglis keeles droneracing)on üks keeruline ala kus sa pead väga täpselt drooniga igalt poolt läbi sõitma kui sul veab ja sa võidad on seal võistlustel suured rahad mängus. Droonid ei ole ainult mänguasjad millega aega surnuks peksta droonidega on väga palju inimesi üles leitud ja päästetud. Sõjaväes tulevad droonid alati kasuks kui on vaja mingit luuret teha või mingid vaenlased rajalt maha võta sellega säästetakse väga palju elusid. 5 Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Mehitamata_%C3%B5hus %C3%B5iduk#Muud_rakendused 6 Lisa Autor: Tevor Sinilaan
Raha tekkis ja arenes käsikäes kaubavahetusega, mille algelisim vorming oli bartertehing kaupade ja teenuste vahetamine kaupade ja teenuste vastu ilma raha kasutamiseta. Kaubavahetuse arenedes kujunesid välja teatud kaubad, mida eelistati bartertehingutes teistele kaupadele. Neid kaupu hakati nimetama kauprahadeks ehk rahadeks, mis omasid kaubana väärtust ka siis, kui neid rahana ei kasutatud. Näiteks teokarbid ja valgete põhjapõtrade nahad. Järgmiseks tekkisid rahad, mida tehingupartnerid rahana aksepteerisid, kuid mis ei omanud iseseisvat väärtust kaupa esindav raha. Kuna sageli osutus keeruliseks osta ja müüa inimese töö tulemust, siis võeti probleemi lahendamiseks kasutusele süsteem, mis võimaldas kauplemisel kasutada üldtunnustatud maksevahendit raha. Algselt esines raha pangatähtede ( usaldusraha, kviitungid ) ning müntidena. Ühiskonnas on alati eksisteerinud sadu kohalikke ja rahvuslikke rahasid ehk
r ber Sümbolrahad: Pa Fidutsiaarrahad: RESERVIDEGA TÄIELIKULT KAETUD PABERRAHA EMITEERIB KESKPANK – KULLASTANDARD – VALUUTAKOMITEE RAHAD Fiat-rahad: RAHANA RINGLEB VÄÄRISMETALLIGA VÕI MUU RESERVIGA OSALISELT KAETUD PABERRAHA Surrogaatrahad: RAHA, MIS EI TÄIDA OMA FUNKTSIOONE JA MIDA EI USALDATA Deposiitrahad: KOMMERTSPANKADE POOLT LOODUD RAHA Elektrooniline raha:
Inimese vari Maret oli vana naine, kes elas üksinda onnis jõe ääres. Ta poeg oli läinud 7 aasta eest sõtta ning Maret veetis oma päevi mõeldes vaid pojale ja sellele, ega ta ole haavatud või hoopis surnud. Ometi hakkas üha enam sõdureid minema üle jõe ning Maret mõistis, et sõda hakkab jõudma lõpule. Kord sõudis ta ühe soldati üle jõe. Too küsis ta nime ning seejärel ulatas talle ühe väikese kukru, öeldes, et Mareti poeg palus selle edasi anda. Maret muutus väga ärevaks ning hakkas poja kohta pärima. Soldat ütles, et ta on elus, kuid tal läks halvasti nimelt pomm olevat põletanud ta näo ning nägu on pisut must. Seejärel suundus Maret koju ning vaatas kukrut. Seal oli raha mõned omamaa ja mõned võõrad rahad. Maret mõtles, et pojal pidavat siis eriti palju raha olema, et usaldas selle esimese ettejuhtuva kojusõitja kätte. Teades, et poeg on elus, sai Maret sellest suurt innustust juurde. N...
Paistab, et EL-il ei olegi ühtki puudust. Kuid kui palju on jäänud meie iseseisvusest ja kas seda üldse enam on ? Kõik riiklikud otsused käivad EL-I otsuste kaudu. Miski ei ole enam Eesti Vabariigi enda otsustada. Niigi väikene rahvas jäi oma enda rahaühikust ilma. Kroon tähendas meile palju. Nende rahatähtede peal olid kujutatud eesti rahva kangelased. Need inimesed, kes on teinud eesti rahva jaoks palju ja on sellega ka meelde jäänud. Asemele tulid inetud ühised rahad mis on peaaegu kõik sarnased. Kadusid rahvalemmikud J. Hurt, P. Keres ja L. Kodula. Eesti rahatähti lausa reedeti, näidates televiisoris, kuidas neid põletatakse justkui küla jaanituld. Vähe sellest, et nö. Uus raha on tekitanud palju segadust, on see ka ebamugav. Ma ei ole kordagi kuulnud, et kellegile meeldiks see, et rahakott kallub"tonni", sest see on sente täis. Kuid raha ei ole ainuke asi mida meil enam pole.
impeerium. Tema õpetuses oli tähtsamal kohal rahvuse kui terviku heaolu. · 1922. a määrati Mussolini peaministriks. Ta likvideeris mõne aastaga demokraatliku riigikorralduse.1925 a kehtestas Itaalias üheparteisüsteemi, sellega sai ta seadusega piiramatu võimu. Loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid. Kuna, aga Itaalial oli agressiivne välispoliitika, siis Etioopia, Albaania sõdadele sai kõik riigi rahad kulutatud. Natsionaalsotsialistide võimuletuleks Saksamaal Vabariigiga rahulolematud koondusid Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP )mida juhtis Adolf Hitler. · 1923.a üritas Hitler Münchenis võimu haarata , kuid see suruti maha ning Hitler mõisteti vangi koos kaasosalistega. Seal kirjutas raamatu ,,Mein Kampf" ( Minu võitlus ) , milles Aarja rass kuulutati teistest rassidest kõrgemaks, ning selle säilimine Saksamaa üheks suurimaks eesmärgiks
kes on teinud edusamme, peavad saama võimaluse laienemisprotsessis edasi liikuda. Eesti ootab ka laienemisriikidelt järk-järgulist lõimumist ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga. Eesti Euroopa Liidus: Plussid: Saame kaasa rääkida EL puudutavates küsimustes ja otsustes; EL usaldusväärsuse laienemine Eestile ja eestlaste vastu; Suurem turg Eesti ettevõtjatele; Rohkem valikuid ja õigusi tarbijatele; EL abi: EL toetusfondide rahad. Miinused: Eesti iseseisvuse vähenemine, kuna osa otsustusküsimusi kuulub Euroopa Liidu pädevusse; Bürokraatia kasv (asjaajamine pikk ja keerukas); Peame aitama teisi Euroopa Liidu liikmesriike nende võlgade tasumisel (näiteks Kreekat). Alates 2004. aasta kevadest, mil Eestist sai Euroopa Liidu liige, on Eesti suutnud end tõestada aktiivse ja konstruktiivse partnerina ning jätkab senist pragmaatilist hoiakut ka ELi edasises integratsioonis
Inimese vari Maret oli vana naine, kes elas üksinda onnis jõe ääres. Ta poeg oli läinud 7 aasta eest sõtta ning Maret veetis oma päevi mõeldes vaid pojale ja sellele, ega ta ole haavatud või hoopis surnud. Ometi hakkas üha enam sõdureid minema üle jõe ning Maret mõistis, et sõda hakkab jõudma lõpule. Kord sõudis ta ühe soldati üle jõe. Too küsis ta nime ning seejärel ulatas talle ühe väikese kukru, öeldes, et Mareti poeg palus selle edasi anda. Maret muutus väga ärevaks ning hakkas poja kohta pärima. Soldat ütles, et ta on elus, kuid tal läks halvasti nimelt pomm olevat põletanud ta näo ning nägu on pisut must. Seejärel suundus Maret koju ning vaatas kukrut. Seal oli raha mõned omamaa ja mõned võõrad rahad. Maret mõtles, et pojal pidavat siis eriti palju raha olema, et usaldas selle esimese ettejuhtuva kojusõitja kätte. Teades, et poeg on elus, sai Maret sellest suurt innustust juurde. N...
suuri summasid vaid selle eest, et too esindaks vaid kindla firma riideid. Seda nii palliplatsil kui ka eraelus. On palju juhtumeid, kus neid sportlasi on avastatud kandmas mõne teise rivaalfirma tooteid ja selle tagajärjeks on enamasti üsna kopsakas trahv lepingutingimuste rikkujale. Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et tänapäeva tippsportlane erineb suurel määral mineviku professionaalist. Esirinda on märkamatult tõusnud sponsorite huvid, hüved ning nendelt suunatavad rahad, tahaplaanile jääb aga sportlane ise koos tema poolt esindatava riigiga.
Isa tahtis surivoodil näha oma tütreid veel, aga neid ei tulnud. Alles siis sai talle selgeks, et ta ei ole tütardele midagi väärt. Isegi matustele ei ilmunud kumbki tütardest kohale. Saadeti vaid oma perekonna vapiga tõllad. Teine haru raamatust räägib Lõuna-Prantsusmaalt tulnud üliõpilasest Eugene de Rastignac'st. Ta elab samas pansionaadis, kus Isa goriot. Rastignac on ainuke, kes märkab Goriot' seisu tõsidust. Perekond saadab talle viimased rahad, et Eugene saaks sulanduda kõrgklassi sisse ja sealt rohkem raha teenida. Seda märkab üks tema naabreid pansionaadis. Tuleb välja, et tal on võimalus Rastignac'le anda suuremas koguses raha, et ta saaks kõrgemale püüelda. Ta hoiatab ka, et need seal üleval on tõelised raisakotkad. Kõigil on hinge taga mingisugune saladus, mille avalikkusele tulek laostaks nad. Peamine on see, et väljast paistaks kõik normaalne. Rastignac armub ühte Goriot' tütardest. Viimane kasutab teda ära, et
lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Õigusrikkumise objektiks on õigushüved, mille vastu õigusrikkumine on suunatud. Õigushüvedeks on näiteks elu, tervis, omand. Õigusrikkumise käigus võivad õigusrikkujad kellegi õigushüvesid kahjustada. Kahjuna käsitletakse näiteks: Varalist kahju- mis seisneb vara väär'tuse vähenemises või vara hävinemises kui ka saamata jäänud tulus. See on rahad hinnatav ja kuulub reeglina alati hüvitamisele. Varalise kahju hüvitamine surma põhjustamise korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud:matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui surma saanud isik pidas kedagi üleval, siis sellele inimesele tuleb maksta ka hüvitist
Shakespeare`i tervis oli halb ja ta suri 23. aprillil 1616. aastal. Ta maeti Stratfordi kiriku altari kõrvale. 1623. aastal leidis oma viimse puhkepaiga Shakespeare kõrval tema naine. kose 2011 Teater 1593. aastal astus Shakespeare Lord Chamberlain`s Men (1603. aastast King`s Men) truppi, mis oli osaühistu ja kus kuulus juhtiv koht näitlejatele.Trupp eksisteeris kakskümmend aastat. 1599. aastal panid kõik trupi näitlejad rahad kokku ja ehitasid uue teatrihoone. Uuele teatrile pandi nimeks ,,Gloobus" (,,The Globe"). See paiknes Thamesi parempoolsel kaldal. 1599/1600 oli hoone valmis Etendusid kolm Shakespeare`i näidendit: tragöödia ,,Julius Caesar" ja komöödiad ,,Nagu teile meeldib" ja ,,Kaheteistkümnes öö". 1608. aastast alates mängiti Shakespeare´i teoseid ka talle endale kuuluvas teatris ,,Blackfiarsis". Neljakümne kaheselt otsustas dramaturg teatrist lahkuda. Ta oli seda
makstakse, kuna elama peab ju ise ka. Isegi mitte ise alati halbadena, vaid nii, et tulemus on kokkuvõttes inimkonnale ohtlik. Ka targad ei suuda ette nähe kõike, mis loodud asjadega teha saab. Alati on ju kergem midagi kurjalt ära kasutada. Näiteks selles kirjandis, mida tunnis lugesime ,oli hea näide pommide leiutamisest. Ei usu ju, et see leiutaja halb oli, aga seda leiutist kasutavad inimesed lihtsalt valesti ja on teinud selle halvaks. Ka tänapäeval liiguvad sõjaväes suured rahad, tähtis ju kes kõige võimsam on. Mõistusel ja armastusel on sealt vaatevinklist väga suur vahe, ja tundub, et need kaks asja ei käi kunagi kokku. Aga kas see on siis tõesti alati nii? Ei tahaks ju tunnistada, et armastus ja mõistus kunagi koos ei esine. Armastust saab ju tegelikult mitmeti mõista. Armastust mõistavad enamus kui tundeid kahe inimese vahel, aga alati ei pruugi see nii olla. Kui võtta, et inimene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
