ja suitsu välja tulnud. On väga raske öelda, kas vulkaan on kustunud või lihtsalt puhkab. Puhkavad vulkaanid võivad taas purskama hakata. Kõrgeimad tegevvulkaanid on Llullaillaco(Tsiili), San Pedro(Tsiili), Cotopaxi (Ecuador), Misti (Peruu), Orizaba (Mehhiko ),Popocatepetl( Mehhiko) ,Sangay (Ecuador),Tolima (Kolumbia), Kljutsevskaja Sopka (Kamtsatka), Rainier (USA, Washingtoni osariik) Geograafiline asend Vesuuv paikneb lõunapoolkera idapoolel. Euroopa lõunaosas, Lõuna-Itaalias, Apenniini poolsaarel , Apenniini mäestikus , Türreeni mere kaldal. Apenniini mäestik ulatub põhjast lõunasse piki poolsaare idarannikut. Apenniinide pikkus on umbes 1000 km. Kõrgeim tipp on Corno Grande (2912 m). Vesuuvi (itaalia Vesuvio) täpsed kordinaadid on 40°49 'põhjalaiust, 14°26' idapikkust. Ta asub
väidetavalt 159 meetri kõrgune, nii et Oleviste kirikust sai Tallinna ning kogu Mandri-Euroopa kõrgeim hoone ning maailma kõrguselt teine hoone (kõrgeim oli Lincolni katedraal). Kõrge torni ehitusajendiks oli ilmselt selle kasutamine meresõidutähisena. Kirikut ümbritses kalmistu, mis asus hilisema Oleviste tänava kohal. Ürikutes nimetatakse ka Maarja, Olause ja Laurentiuse kabeleid. 1512-21 lõuna altari poolel oli ehitataud kappel Neitsi Maarja (Bremesnkaja), idapoolel on kaupmehe kenataf.15. sajandi ümberehituse käigus lammutatud Maarja kabeli järglane ehitati aastatel 15131523. Kiriku torn on ainuke, mis on ainus säilinud torni tipp Tallinnas. Torni kõrgus aastal 1651 oli 139,3m, põles 1625, 1820 ja 1931 aastatel. Peale põlemist 1820 on ehitatud torni tipp kõrgusega 123,7m esialgne vormi reproduktsioon, kiriku kõrgus kuni 31m. 12.13. sajand Olgugi, et arheoloogilisi tõendeid selle oletuse kinnituseks pole, on tõenäoline, et
Nagu paljudel teistel on ka sellel püramiidil idaküljel tempel. Teised Snofru (4. Dünastia) püramiidid asuvad Dahschuris. Punane püramiid See on esimene "tõeline" püramiid, mille ehitasid Snofru järeltulijad. Kalle on sellel 43"36´. Hilisematel on keskmiselt 51 kraadi ja 52 minutit. Nime sai püramiid tänu oma värvile, kuna kivid, millest püramiid on ehitatud, õhtuhämaruses punakad tunduvad. Sees on kolm kambrit, neist suurim on 9,5m pikk ja 4,0m lai. Idapoolel on tehtud märkmeid kiviplokkidele, kui kiiresti on tööga edasi jõutud. Cheopsi (Chufu) püramiid Kõige tuntum püramiididest, mida nimetatakse ka Suureks püramiidiks. Kõrgust oli sellel püramiidil kunagi 146,0m, sellest on tänaseks vaid 137,5m alles jäänud. Küljepikkuseks on 230m, ehitatud on umbes 2.300.000 kiviplokist, millest ühe kaal on ca. 2,5 tonni. Põhjapindala on 5,3 hektarit kaldenurk 51 kraadi ja 52 minutit. Võrreldes kõrgust ümbermõõduga saame suhte 1:2Pi
18 INIMTEGEVUSE MÕJU MAASTIKELE Viljandimaal on mitmeid maardlaid ja karjääre. Üle terve Viljandimaa on palju turbamaardlaid. Eriti aga maakonna kirdeosas. Põhja,-Lõuna,-ja Kesk-Viljandimaal on palju karjääre. Samuti on seal ka mõned turbatootmisalad. Põhja-Viljandimaal on ka üks dolomiidimaardla ja Lääne-Viljandimaal üks savimaardla. Kruusamaardlaid on kaheksa, ja need asetsevad maakonna idapoolel. Liivamaardlaid on üle terve Viljandimaa tihedalt. ( vaata ka Lisa 2)(Viljandimaa.maavalitsus.ee) Tuntuim Viljandiamaa karjäär on Paistu vallas asuv Supsimari II kruusakarjäär.(maavarad.ee) Põllumajandus 2010 oli Viljandimaa teravilja koristuspinnalt (33 846 ha) Eestis 3. kohal, saagikus (2722 kg/ha) oli Eesti keskmisest (2761 kg/ha) ainult pisut väiksem. Otra koristati 12 043, nisu 9284, kaera 4251 ja rukist 1683 hektarilt. Kartulit saadi 630 hektarilt 10 820 tonni
Tallinna Tehnikaülikool Mäeinstituut Geotehnoloogia välitööd Jaana Aunapuu, 164311 Geotehnoloogia õppepraktika, YAEB 11 Juhendaja: Heidi Soosalu Tallinn November 2016 Sisukord Geotehnoloogia välitööd......................................................................................... 1 Sisukord.................................................................................................................. 2 ............................................................................................................................... 2 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 ............................................................................................................................... 3 3.Välipraktiku...
Tavaliselt on nad nagu geomeetrilised, too on aga realistlikum. Miks olid varastel põlluharimiskultuuridel sellised kujud? Tavaline arusaam on see ,et need on seotud viljakusekultusega. Võib ka viidata naiste positsiooni kõrgele tasemele (vb oli emajärgne sugulusarvestus). Samas pole ühtegi kindlat teadmist muidugi. 10 000- 7000 a jooksul oli muutunud VP ala põlluharijatekultuuriliseks. Üheski asulas polnud pealikuresidentsi märki. VP-st väljajäänud idapoolel (Eufrat ja Tigris) polnud eriti võimalik põldu harida. Oli võimalik vaid kunstliku niisutusega. Seda rakendati alates 6000 e.m.a ja siis hakkas tsivilisatsioon tõeliselt elama. Kaitsetammide rajamine. Üleujutusi kasutati ära. E ja T üleujutused olid kaootilised, tavaliselt ujutasid vilja valmimise ajal üle. Lisaks niisutussüteemidele oli vajada siis kaitsetamme. Algas ulatuslik põlluharimine. See süsteem andis suuremat saaki kui VP ala.'l Tehnoloogia areng: 5000 e.m
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
