525. a lõi Dionysius Exiguus uue ajaarvamissüsteemi anno Domini (Issanda aastal), mille järgi dateerime sündmusi eKr ja pKr. Juliuse kalender oli Euroopas üldkasutatav Vana-Rooma impeeriumi ajast kuni 1582. aastani, mil paavst Gregorius XIII kuulutas välja kalendrireformi. Kehtestati Gregoriuse kalender. Ent mõned õigeusu kirikud (Jeruusalemma Õigeusu Kirik, Vene Õigeusu Kirik, Gruusia Õigeusu Kirik ja Serbia Õigeusu Kirik) kasutavad juliuse kalendrit tänini. Kui on oht Juliuse ja Gregoriuse kalendri kuupäevi segi ajada, siis kasutatakse määratlust "vana kalendri järgi" (lühend vkj) Juliuse kalendri kuupäevade puhul ning määratlust ,,uue kalendri järgi" (lühend ukj) Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem, mis on praegugi Eestis ja paljudes teistes riikides kasutusel
47.aastal eKr. kutsus tolleaegne Rooma valitseja Julius Caesar appi tähetargad, et viia läbi kalendrireform. Järgmisel aastal ilmuski Caesari seadus, mille järgi tuli kalender ümber korraldada Egiptuse kalendri eeskujul. Selleks pidi saabuv aasta koosnema 432 päevast, et kaoks kahe kalendri 67-päevane vahe. Aasta keskmiseks pikkuseks määrati 365 ja üks neljandik päeva ning otsustati, et iga neljas aasta on 366-päevane ehk liigaasta. Caesari kehtestatud kalendrit kutsutakse tema eesnime järgi Juliuse ehk vanaks kalendriks. Julius Caesari nimi on antud ka ühele kalendrikuule juulile. Rooma ajast pärinevad ka teiste kuude nimed: jaanuar (jumal Jaanuse järgi), veebruar (puhastuspüha Februa järgi), märts (jumal Marsi järgi), mai (jumalanna Maia järgi), juuni (jumalanna Juno järgi), august (keiser Augustuse järgi). Juliuse kalendri vahetas välja alles 1582. aastal paavst Gregorius XIII, kelle nime järgi
Kalender Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Esimene kalender oli 30 auguga luuplaat, millesse tikkudega märgiti päevi. Läbi ajaloo on enimkasutatavad kuu-päikesekalendrid olnud Juliuse ning Gregoriuse kalender. Aastal 46 eKr kehtestas Julius Caesar päikeseaastal põhineva ajaarvamissüsteemi, mida tänapäeval tuntakse kui Juliuse ehk vana kalendrit. 1582. aastal paavst Gregorius XIII poolt kehtestatud Gregoriuse ehk uus kalender on täpsustatud ajaarvamissüsteem. Levinumad kalendritüübid on kuukalender, päikesekalender, kuu-päikesekalender, planeedikalender ja meelevaldne kalender. Kuukalender on sünkroniseeritud Kuu liikumisega (kuu faasidega). Kuukalender on näiteks islami kalender. Üks kuu on ligikaudu sama pikk kui üks kuu faaside tsükkel. Aastas on 12 kuud ning iga kuu koosneb 28-31 ööpäevast.
Mõned võivad olla vaheldumisi lahked ja kurjad, mõned on nii suured, et neil on mitu nime. Lõuna-Ameerikas nägi inka kosmost kui kolme kontsentrilist sfääri - minevikku, olevikku ja tulevikku. Inimesed said shamaani abiga, kes oli vahendajaks elanikele, õppida minevikust ja tulevikust, sest need olid alati kättesaadavad. Minevik ja tulevik ühinevad Kesk-Ameerikas praegusega; tulevikku oli võimalik muuta minnes minevikus tagasi. Kesk-Ameerikas oli kasutuses kaks või kolm kalendrit, millest igaüks töötas erinevas tsüklis. Müütides tähendab aga aeg vähe, kangelased aitavad luua maailma, enne kui nende isad on sündinud; inimesed vananevad või kasvamad nooremaks mäe tõusust või langemisest. Ja selle ajajärgu tõttu on müüdid loogilised. Nad selgitavad, miks on kondori suled mustad ja mis põhjustab maavärinaid. Nad pakuvad ka sellist eeskuju, et inimesed kardavad neid ja elavad nii, et neid teenida, isegi täna. Need
sammaste ja templite poolest. Neil olid hieroglüüfid, saviesemed, matemaatika, astronoomia ja kalendrid. Maajade kultuur oli väga arenenud ja neis oli iga inimese roll määratud. . Maajade Püramiid Mask mida kandsid Maajade kuningad. Pilt savipoti pealt. Maajade kalender. Kalendri idee ei pärinenud Maajadelt enestelt, vaid nende ellkäivalt tsivilisatsioonilt: Olmekilt. Kuid Maajalased täiustasid kalendrit. Selline kalender oli tol ajal vaid Maajalastel. Lõplik kalendri vorm valmis esimesel saj. pKr. Maajalaste kalendris olid 20 päevalised kuud. 260. päevalist kalendrit järgiti usulistel talitlustel ja seda kutsuti Tzoliniks. Neil oli ka 365. päevane kalender, mida kutsuti Haabiks. Need kaks kalendrit langesid iga 52 aasta tagant kokku. 52 aastast tsüklit kutsuti kimbuks ja see oli nagu meie sajand.
Lisaks kõigele saate ka esitluse läbiviimiseks jagatavaid materjale välja printida. PowerPointi nimetakse tarkvaraekraanil või spikris tavaliselt PowerPointiks. Mõnikord viidatakse sellele ka nimedega Microsoft PowerPoint, Office PowerPoint ja Microsoft Office PowerPoint 2007. Need kõik tähistavad esitluseloomistarkvara PowerPoint. 1.4 Microsoft Outlook Outlook on tarkvara, millega saate lisaks meilisõnumite saatmisele, vastuvõtmisele ja haldamisele hallata ka oma kalendrit ja kontakte (nt sõbrad ja äripartnerid). Lisaks saate oma kalendrit Interneti kaudu ühiselt kasutada nii oma perekonnaliikmete kui ka kolleegidega. Outlooki nimetakse tarkvara kuvadel ja spikris tavaliselt Outlookiks. Mõnikord viidatakse sellele ka nimedega Microsoft Office, Office Outlook ja Microsoft Office Outlook 2007. Need kõik tähistavad tarkvara Outlook. 1.4.1 Outlook haldab erinevat teavet
TARTU L. 58,3 26,7 TARTU 58,3 26,5 KURESSAARE 58,2 22,5 KIHNU 58,1 23,9 SORVE 57,9 22,0 VORU 57,9 27,0 VALGA 57,8 26,0 NARVA-JÕESUU 59,5 28,1 Aja mõõtmiseks kasutakse viimased kaks tuhat aastat päikesekalendrit kalendrit, mis on saadud Päikese liikumise jälgimisel taevavõlvil. Ööpäev algab siis, kui Päike on kõige madalamas asendis vaatluskoha suhtes ja keskpäev on siis, kui Päike on kõige kõrgemas asendis. Seda aega saab mõõta päikesekella abil maasse sobiva kaldenurga all torgatud vaia varju liikumine annab meile tõelise päikeseaja. Päike ei liigu taevavõlvil ühtlaselt, mistõttu tõelised ööpäevad ei ole võrdse pikkusega. Seepärast on päikeseaja
Kreutzwaldi tähtsus Eesti ajaloos ja rahvuseepos "Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwald(26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.Kreutzwald on tuntud kui lauluisa ja Viru laulik. Ta sündis Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa Juhani ja toatüdruku Anne pojana. Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas. 1815. aastal astus ta saksa õppekeelega Rakvere algkooli.Aastatel 18181819 oli ta kaupmehe õpilane Tallinnas. Kreutzwald sooritas 1823. aastal Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis. Aastatel 18261833 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas.1833. aastal lõpetas ta keiserliku Tartu ülikooli, samal aastal asus ta Võrru tööle linnaarstina. Ta kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas "Maarahva kasulist kalendrit". Tema peateoseks oli Eesti rah...
Vale andmete sisestamise puhul ilmub teade, et andmed on vigased. Näide on pildil. Sisestada märtsikuu päeva number 31 Ülesanne 4/4 Vale andmete sisestamise puhul määrata teade "Vaata kalendrit ja kontrolli ennast!" Määrata Ilmuva akna päis "See päev on vale ." Näide on pildil. ul määrata olli ennast!" e päev on Väärtuse valimine loendist Lahtrile määrata võimaluse sisendandmete valimiseks etteantud loendist. Vajalikud loendid paigutada töölehele Abi ja määrata neile nimed. Valida nädalapäeva number
1824. lahkus Tallinnast ja asus Peterburi elama ja töötas seal koduõpetajana . 1825. sõitis Tartu . 1826. astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Seal tutvus ta Faehlmanniga . Vaheaegadel kogus rahvaluulet. 1824. kolisid vaenmad Paide lähedale Viisu mõisa . Ülikooli päeval tegeles kirjandusega . 1833. asus ta arstiks Võru linnas . Samal aastal abiellus . Võrus töötas 44 aastat .Tõlkis ja kohandas eesti oludele '' Viina katk. '' ( 1840. ) Ligi 30 aastat toimetas '' Maarahva Kasulist Kalendrit ''. 1853. jutustas '' Paar sammukest rändamise teed '' , kogumik '' Sipelgas '' , 1843 , 1861 I ja II osa . Pildiajakiri '' Maailm ja mõnda '' ilmus aastal 1848 - 1849 . Tõlketeosena ilmus kolmeköiteline reisiraamat '' Maa - ja merepildid '' 1850 - 1861. Tema elutööks sai rahvaeepose '' Kalevipoeg '' koostamine. 1866. ilmus '' Eesti rahva ennemuistsed jutud ''. 1861. luuletuskogud '' Angervoksad ''. 1865. '' Viru lauliku laulud ''.
Linnriikide elurütmi määravad rituaalid olid korraldatud täpselt välja arvestatud kalendri järgi. Tunti hästi planeetide liikumist ning osati kuu- ja päikesevarjutusi ette ennustada. Maiadel oli kaks erinevat kalendrit, kuid omavahel seonduvad kalendrit. Rituaalne reguleeriv püha kalender koosnes 13 kuust, igas neist 20 päeva. Seega oli rituaalne kalender 260 päeva pikk. Teine kalender oli päikesekalender aastapikkusega 365
puulehed teevad auto pidurdusteekonna oluliselt pikemaks. 4. Järgnevaks koolipäevaks olin kotti pistnud ajalooõpiku ,,Keskaeg", mõned läti vihikufirma tooted ning ka Saues asuva vanaema maakodust pärineva õuna ,,Tartu roos". 5. Sel pühapäeval oli suure katedraali ette kogunenud mitu tuhat inimest, nende hulgas muhhameedlasi, luterlasi, Peeter Esimene, Tema Pühadus dalai-laama ja Poola ohvitserid kes kõik ootasid näha Gregoriuse kalendrit. 6. Ekskursioonile, mis hõlmas endas Tallinna linnavalitsuse, politseiprefektuuri, Tallinna raamatutrükikoja, Eesti Ajalehtede Liidu ja Põhjamaade nõukogu külastamist, oli kohti vaid 25 õpilasele. 7. Narva elektrijaamade, Eesti põlevkivielektrijaama ning Eesti Põlevkivi tütarettevõtete kasum oli 2006.aastal sama palju kui haridus-ja teadusministeeriumi eelarve. 8. Pikale bussireisile ümber Eesti võttis Kati kaasa poolteist liitrit Säästu vett, Aura
hinne "1" Rooma vabariik Riigikord • Senat – 300 suursugusest mehest koosnev nõukogu. Juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja sõlmis rahulepinguid • Senaatori amet eluaegne! • 2 konsulit – Kontrollisid senati otsuste täitmist, juhtisid sõjaväge, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks. • Rahvakoosolek – kinnitas senati otuseid • Kes on pontifex maximus?Mis ülesanne temal on? • Ülempreester, kelle ülesanne on pidada kalendrit ja täita aastaraamatut Patriitsid ja plebeid • Kes on patriits? • Patriitsid - olid täieõiguslikud Rooma kodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega Patriitsid ja plebeid • Kes on plebeid? • Plebeid – Rooma kodanikud, kes ei kuulunud kuulsatesse suguvõsadesse ja kelle õiguseks oli osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse
Kreutzwald alustas oma ajakirjanduslikku tegevust Tartu nädala lehes "Das Inland" avaldades sõnumeid kohaliku elu sündmustest ja kirjutisi eesti rahvakombestiku ning uskumuste kohta. Juba siis oli tema loomingus kuulda kriitikat valitsevate olude kohta, mis äratas ümbruskonna aadlis meelepaha. 1846. aastal hakati Tartus välja andma "Maarahva Kasulist Kalendrit", mille lisa toimetas Kreutzwald 1874. aastani. Kalendris ilmus peale õpetlike kirjutiste ka värsse ja jutuloomingut. õpetlike ja rahvavalgustuslike töödega püüdis ta avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ning arendada iseseisvat mõtlemist, võideldes irooniaga tagurluse ja vaimupimeduse vastu. Nii avaldaski ta teosed "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on", "Ma ja Merrepiltid", "Lühhikenne õpetus terwisse hoidmissest" ja "Kodutohter". Eriti suurt viha kandis Kreutzwald kõigi volditud mustkuubede vastu, isegi surivoodil sallimata ühegi tolle klanni esindaja...
· määrab õige tehete järjekorra avaldises (sulud; korrutamine/jagamine; liitmine/lahutamine). Mõõtmine ja tekstülesanded · selgitab murdude , , ja tähendust, leiab nende murdude põhjal osa arvust ning osa järgi arvu; · kasutab mõõtes sobivaid mõõtühikuid, kirjeldab mõõtühikute suurust temale tuttavate suuruste kaudu; · hindab looduses kaugusi ning lahendab liiklusohutuse ülesandeid; · tunneb kella ja kalendrit ning seostab seda oma elu tegevuste ja sündmustega; · teisendab pikkus-, massi- ja ajaühikuid (valdavalt ainult naaberühikuid); · arvutab nimega arvudega (lihtsamad juhud); · analüüsib ja lahendab iseseisvalt erinevat tüüpi ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid ning hindab õpetaja abiga ülesande lahendamisel saadud tulemuse reaalsust; · koostab ühetehtelisi tekstülesandeid. Geomeetrilised kujundid
Gööki algkoolis 1815-1817 kreiskoolis 1817-1818, Tallinna kreiskoolis 1819-1820, kaupmehe õpilane Tallinnas 1818-1819. Koduõpetaja eksam Tallinnas 1823, koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis 1823-1826, õpingud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas 1826-1833. 1833. Aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli, samal aastal asus arstina (linnaarstina) tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal aja eesti luule arengule suur tähtsus. Tema peateos, rahvaluuleainest töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvuliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka Eesti rahva ennemuistsed jutud. Neid jutte nagu Kalevipoegagi on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwaldi
robinsoni. Hommikul ärgates avastas robinson ennast tundmatust kohas ja märkas , et laev on jäänud madalikule. Robinson valmistas endale parve ja püüdis vedada nii palju mis ta jõudis ja leidis kõik saarele vedada. Uue eluga tuleb harjuda Robinson ehitas omale maja. Hiljem avastas, ta oma vilja ja rajas lõpuks põllu. Ta õppis valmistama: riiet, nõusid, tööriistu. Ta pidas iga päev jahti. Ta jaotas oma päeva alati ära. Ta pidas kalendrit ja märkis üles oma tähtsamad sündmused Ta kodustas kitsed ja papagoi. Aastad mööduvad Aastaid hiljem avastas crusoe et samal saarel käivad vahepeal metslased ehk indiaanlased. Nad käivad seal, et tappa ja süüa nende vange. Ükskord üks vang põgenes. Crusoe aitas tal põgeneda ja aitas teda ta õpetas talle inglise keelt ja pööras ta ristiusku. Metslased ründavad taas Mõne aja pärast saabusid metslased uuesti saarele.
eKr. Tema nimest on tuletatud sõnad "keiser", "juuli" ja "tsaar". Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi, kuid suurem osa tema kõnedest ei ole säilinud. Kirjanduse seisukohast on tema teostest tähtsaimad "Kommentaarid Gallia sõjast" (Commentarii de bello Gallico, 7 raamatut, millele Hirtius lisas 8.) ja "Kommentaarid kodusõjast" (Commentarii de bello civile, 3 raamatut). Mõlemad teosed on kirjutatud selges ja lihtsas keeles ning õigustavad Caesari tegevust. Ta uuendas kalendrit, võttes kasutusele Juliuse kalendri. Julius Caesar oli suursugust päritolu ning pidas end koguni Romuluse sugulaseks. Tutvuste ja sugulussidemete tõttu valiti ta Rooma ülempreestriks. Tema ettepanekul jagati vaestele tasuta leiba ja korraldati vaatemänge. Seetõttu armastas lihtrahvas Caesarit. Aastal 60 eKr sõlmisid Pompeius ja Caesar omavahel kokkuleppe, milles lubasid edaspidi teineteist riigiasjades aidata.
Ta pani Egiptuse troonile Kleopatra, kellega tal oli poeg Caesarion, kes sündis 47. eKr. Caesar alustas 10. jaanuaril 49 eKr Rubicot ületades kodusõda, mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks. Vandenõulastest senaatorid mõrvasid Caesari 44 eKr märtsis. Tema nimest on tuletatud sõnad "keiser", "juuli" ja "tsaar" Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi, kuid suurem osa tema kõnedest ei ole säilinud. Ta uuendas kalendrit, võttes kasutusele Juliuse kalendri. Julius Caesari öeldud tsitaadid : · Veni, vidi, vici ( Tulin, nägin, võitsin. ) · Kõige lihtsam on süüdistada surnuid. · Alea iacta est. ( Liisk on langenud. )
3. Martius esialgselt I kuu. Jumal Marsi auks 4. Aprilis Aphrodite järgi 5. Maius jumalanna Maia (maaema) 6. Junius - jumal Juno auks 7. Julius Caesari töö jäi poolikuks kuna ta mõrvati. Uus keiser Augustus lasi ühele kuule Caesari järgi nime panna 8. Augustus keiser Augustus lasi enda järgi ka kuu nimetada 9. September (7.) 10. October (8.) 11. November (9.) 12. December (10.) Gregorius lisas liigaasta, rohkem pole seda kalendrit muudetud. Kreeka nimi Rooma nimi Tegelemisala Välimus Paabulinnu sulg, Hera Iuno Abielu, sünnitus mõtetu naine Põlluharimine, Vanem naine, konn, Demeter Ceres
On hõivatudhasartmängudega peab suurendama summasid on rahutu või ärritatud valetab pereliikmetele, arstile ja teistele toetub teistele, et saada raha jne. Mida teha, kuidas jagu saada? Peab olema aus esmaslt iseenda ja siis teistega peab rääkima oma probleemidest organiseerida endale enesepiirangu periood lõpetada hasartmängude mängimine kasutada kalendrit ja kirja panna mitu päeva ei ole mänginud tuleb võtta vastutus enda tegude eest Suurt abi ka saab ka psühhoteraapiast ja eneseabigruppidest.
Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 1803. aastal Jõepere mõisas kingsepa pojana, lapsepõlv möödus Kaarli mõisas. Juba lapsepõlves kuulis ta Kaarli mõisateenri Kotlepi käest lugusid muistsest vägimehest Kalevipojast.Ta töötas õpetajana ning lõpetas ülikooli omandades arsti elukutse, saades ühtlasi tuttavaks ka Fr. R. Faehlmanniga. Viimane mängis tähtsat osa Kreutzwaldi rahvuslike vaadete ja mõtteviisi kujunemisel. Töötades Võrus linnaarstina, tõusis Kreutzwald ühtlasi tähtsale kohale ka eesti kultuurielus. Suri 1882. aastal, Jakobsonist paar kuud hiljem. Kreutzwald alustas oma ajakirjanduslikku tegevust Tartu nädalehes "Das Inland" avaldades sõnumeid kohaliku elu sündmustest ja kirjutisi eesti rahvakombestiku ning uskumuste kohta. Juba siis oli tema loomingus kuulda kriitikat valitsevate olude kohta, mis äratas ümbruskonna aadlis meelepaha. 1846. aastal hakati Tartus välja andma "Maarahva Kasulist Kalendrit", mille lisa toimetas Kreut...
vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise. Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada. Caesar alustas 10. jaanuaril 49 eKr Rubicot ületades kodusõda, mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks. Rahulolematud senaatorid mõrvasid Caesari märtsi iidide ajal 44 eKr. Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi, kuid suurem osa tema kõnedest ei ole säilinud. Ta uuendas kalendrit, võttes kasutusele Juliuse kalendri Kokkuvõte Nad mõlemad olid suured väejuhid Roomas. Mõlemad ka samuti tapeti roomlaste poolt. Caesar oli alustuseks küll roomlaste poolt aga hiljem ikka mõrvati ka nende poolt tänu oma ülbusele. Spartacus oli samuti väga hea väejuht kes tappis palju roomlasi. Kahjuks ka temagi löödi maha tänu roomlastele. Nad mõlemad elasid, surid ja jätsid suure märgi maha endast Rooma ajalukku
Kuressaare 2010 Sisse juhatus Maiad olid 600 aasta jooksul arendanud Kesk-Ameerikas välja oma tsivilisatsiooni ühes linnade ja kultuskeskustega.Ligikaudu 4.saj algul pKr saavutas nende kultuur oma kõrgpunkti. Ehitati mitmeid suuri linnu maiade linnad kujutasid endast iseseisvaid riike, mis sageli omavahel sõdisid. Nad võttsid vastastikku vange, keda ohverdati jumalatele. Maiad leiutasid oma piktogrammidest koosneva kirja. Samuti uurisid nad taevatähti ning tarvitasid kalendrit. Maiade tsivilisatsioon EELKLASSIKALINE PERJOOD (650 eKr-250 pKr). Maiade tsivilisatsioon sai alguse Vaikse ookeani kaldal ja präeguse Guatemala linnad püramiidide ümber. Nad laiendasid oma tsivilisatsiooni põhja poole, Peteni vihmametsa suunas, ja seejärel Yucatani lavamaale. KLASSIKALINE PERJOOD (250-800 saj) Maia linnad polnud kunagi olnud nii kaunid ja külluslikud. Iseäranis tulutoov oli see ajastu preestritele, linnade valitsejatele ja ülikutele. ALLAKÄIK (IX-XVI saj)
Esimene neist jääb 4. sajandisse eKr, ked võib kujutada kui arhailist preestrit. Seda iseloomustab õiguse seotus usu esiisade käitumismustrite kokkuvõtmisega. Õigust praktiseeris väike hulk preestreid ning kuigi on püütud selgitada, kuidas nad eristusid, tuli see kõige tõenäolisemalt sellest, et linna vanimad religioossed asutused juba toimisid erineva tööjaotuse alusel. Nende tööülesanded olid aga tähtsaimad: nad kontrollisid kuufaase ja kalendrit. Nende kõige tähtsam ülesanne oli olulisemate sündmuste kirjapanek näljahädadest päikesevarjutuseni. Samuti töötasid nad välja rahva kihid ning reguleerisid perekonnaliikmete vahelisi suhteid. 3. sajandil eKr. hakkas juristide tähtsus aga muutuma. Kuigi linna tegelik võim oli endiselt juristide käes, muutus nende töö aristokraatlikumaks. Seda n-ö tüüpi võib kutsuda vabariigiaegseks aristokraadiks. Õiguse
Jumalateenistus piiblil. Erinevused tõlgendati armulaua küsimust teisiti. Range sisekord ja piiritu allumine kirikupeale. Sveits Karm kohustuse täitmine. Esita neli näidet vastureformatsiooni teostamisest katoliku kiriku poolt. Mis aitas sinu arvates kõige rohkem kaasa katoliku kiriku positsiooni kindlustamisele? Põhjenda. Inkvisitsioonide tugevdamine. Jesuiitide ordu. Trento kirikukogu kinnitas paavsti ilmeksimatust. Täpsustati kalendrit. Dateeri sündmus ja selgita, mis toimus. Christoph Kolumbuse esimene mereretk 1492 jõudis Ameerikasse Vasco da Gama esimene mereretk Jõudis Indiasse ümber Aafrika 1498 Fernao de Magalhaesi mereretk Jõudis Indiasse purjetades ümber maakera.1519-22 reformatsiooni algus Saksamaal 1519 Luther avaldas oma 95 teesi Wittenbergi kiriku uksel Wormsi riigipäev 1521 Kutsutu Luther Saksa riigipäevale lootes et see oma õpetustest lahti ütleks.
Ennustamisest rääkides spekuleerivad paljud ,et maiad olid seotud välismaailmaga. Veelgi enam on inimesi, kes usuvad ,et maiade seas elasid tulnukad, jumalad jms. Spekuleerimiseks ja oletamiseks on maiad ka kõvasti põhjust andnud. Näiteks 2005 aaastal tabas maailma suur katastroof, nimelt orkaan Katarina. Maiad suutsid ennustada selle toimumist ühe päeva täpsusega ja seda mitu tuhat aastat tagasi! Ja neid näiteid on väga palju. Maiade kalendrit vaadates, ennustusi lugedes ja UFO-de vihjeid ja sõnumeid arvestades, on tulemas asju ,mida inimkond ei ole veel näinud. UFO-dest on räägitud palju. Skeptikuid on küllaga ,uskujaid samuti. Põhjus, miks ma UFO-dest juttu teen, on lihtne. Maiasid ja UFO-sid seostatakse tihti. Tänu UFO-de sõnumitele, mis kinnitavad maiade ennustusi. Inimkond hakkas UFO-sid nägema 20. sajandi algusest. Kõige eredam juhtum ,kus inimene ja UFO väidetavalt kokku puutusid, oli 1960 a, Michigan, Ameerika
suuremat tähelepanu pöörama mitte praktiliste oskuste edasiandmisele vaid vaimsetele. Kõige rikkamates peredes kasutati selleks koduõpetajaid, teised aga saatsid oma lapsed 7-aastaselt kooli. Seal omandati kirjatarkuse alused ja enamiku roomlaste haridus sellega piirduski. Kuni vabariigi lõpp-perioodini kehtis Roomas kuukalender. See asendati aga umbes 1. Sajandi keskpaiku Ceasari korraldusel päikesekalendriga, mille põhimõtted kehtivad tänapäevani. Seda kalendrit hakati nimeatama juliuse kalendriks Caesari sugukonnanime Juliuse järgi. Roomlaste igapäevane alusrõivas oli tuunika. See kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki. Kogu rõivastus võiski piirduda ainult tuunikaga. Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. See oli suur valge poolringikujuline riidetükk, mis mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Vaesemad
Otto Wilhelm Masing Otto Wilhelm Masing oli eesti pastor ja keelemees. Teda peetakse ka kui eesti kirjakeele kõige enam mõjutanud meheks, võttes kasutusele näiteks õ-tähe, mis on siiani eesti tähestikus kasutusel. O. W. Masing sündis 8. novemberil 1763 Põhja-Tartumaal Lohusuu vallas köster Kristian Masicku peres. Tema isa oli eestlane, kes oli abielus aadlisoost sakslanna Anna Ludovica von Hildebrandtiga. Masing ise oli eesti päritolu ja oskas eesti keelt juba väiksest peale. Oma kooliteed alustas ta 1777. aastal Narva linnakoolist ja suundus seejärel 1779. aastal Saksamaale Torgau gümnaasiumisse. Tänu oma laialdaste ja mitmekülgsete teadmistega peale saksa ja eesti keele valdas ta ka veel vene, ladina, kreeka, prantsuse ja itaalia keelt ning suundus pärast Torgau gümnaasiumit Halle ülikooli. Halle ülikoolis õppis ta usuteaduskonnas, keskendudes teoloogiale. Selle kõrvalt õppis ta veel muusikat n...
Crassuse ja Pompeiusega). Ka oma vastaste vastu oli ta heatahtlik. Ta ei kiusanud neid, vaid püüdis lepitust otsida. Ta vallutas Gallia ja oli esimene Rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada. Ta pani Egiptuse troonile Kleopatra, kellega tal oli poeg Caesarion. Caesar alustas 10. jaanuaril 49 eKr kodusõda, mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks. Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi, kuid suurem osa tema kõnedest ei ole säilinud. Ta uuendas kalendrit, võttes kasutusele Juliuse kalendri. 44. aastat e.Kr otsustas senat nimetada Caesari sünnikuu tema auks juulikuuks. Sõdades näitas Caesar end hea väejuhina ja lõi enesele tubli sõjaväe, kes oli oma pealikule sõnakuulelik ja truu. Edasi andis ta välja seadused, mis nõudsid põhjalikumat põlluharimist ja teedeparandamist, et hõlbustada liiklemist ja kaupade vedu. Caesar keelas ära üleliigse uhkuseajamise. Seadus määras kindlaks, kui palju võis kodanik kulutada toitudele ja
Küll aga arvutasid nad välja, millal Sirius ilmuks uuesti horisondile esimese kuu esimesel päeval Selleks läheks 1460 aastat aega. Roomlased oli võtnud õppust ning tegid Juliuse kalendri. Julius Ceasar võttis kuulda astronoomi Sosigenese nõu ning lisas iga nelja aasta tagant veebruari ühe päeva juurde. Kuid pikemas perspektiivis leiti ka seal viga (365, 5,48,46 ; 130) ning uut lahendust oli lõpuks ikkagi vaja. Sel ajal kui Ceasar kalendrit uuendas, oli sarnane sarnane süsteem teisel pool Atlandit juba välja mõeldud. Mayad olid välja mõelnud 18-kuu süsteemi, igas kuus 20 päeva. Ning nagu Egiptlasedki, lisasid nad 5 päeva iga aasta lõppu, viis päeva mida usuti õnnetust toovateks. Mayad on tuntud oma ebatavalise kalendri ringi süsteemiga, 52-aastane tsükkel, milles ühelgi päeval pole sama nime. 16. sajandil märgati Juliuse kalendri viga. Vahepeal oli tekkinud kümne päevane erinevus. Paavst
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ IT süsteemide arendus VIDEOLAENUTUS TARKVARATEHNIKA Koostaja: Teet Adamson Rühm D22 Tallinn 2016 Ülesande kirjeldus Kirjeldada minimaalselt 25 kasutajalooga (user story) valitud teemat. Teemaks on videolaenutus. Kuna videolaenutus on väga mahukas teema, siis antud töös kasutan 2-te epikut, mis katavad teemasid nagu internetis filmide otsimine, filmidega kauplemine eesmärgiga vähendada tööpindade rentimist (videlaenutuse poeruum) ja kiirendada filmi saabumise protsessi. Töö paremaks mõistmiseks on see liigendamiseks epikuteks (epic), teemadeks (feature) ning kasutajalugudeks (user story). Ülesanne Epik 1 - kasutajana ma soovin videolaenutus veebikeskkonda registreerida, sisse logida erinevaid võimalusi kasutades ning hiljem sealt ka välja logida ning võimalusel katkestada teenuse kasutamine Feature 1...
maalimist. Kujutati saledaid, pikkadesse riietesse rõivastatud figuure. Uuenduse maalikunsti tõi itaalia kunstnik GIOTTO DI BONDONE (1266/67-1337). Inimesi maalides andis neile valguse ja varju abil ümarust, tausta maalimisel püüdles ruumilisuse poole. Gootika tõi uuenduse ka miniatuurmaali. Munkadelt siirdus see ala ilmalikele kunstnikele. Tuntuimad raamatumaalijad olid vennad LIMBOURGID, kes töötasid Barry hertsogi teenistuses ja maalisid talle nn. Tundide raamatu, mis kujutab kalendrit. Maalidel püüdlesid perspektiivi kasutades ruumilisuse poole. Gooti ajal tekkis ka tahvelmaal, mida kasutati tiibaltari tiibade kaunistamiseks.
2.sajandil e Kr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. Caesar viis läbi kalendrireformi. 45. aastal e Kr hakkas kehtima päikesekalender, kalendriaasta pikkus 365 ööpäeva. Kuna päikeseaasta arvestati 365,25 ööpäeva oli iga neljas aasta lisapäevaga aasta ehk liigpäevaga aasta. See kalender kannab nime Juliuse kalender või vana kalender. (1582. aastal teostas paavst Gregorius XIII kalendrireformi ja korrigeeris veidi Juliuse kalendrit, mis jäi päikeseaastast maha. Kasutusele tuli gregooriuse ehk uus kalender. Eestis kehtestati see alles 1918. aasta veebruaris.) Roomlased nädalaid ei tundnud. Oli iga kuu 3 keskset päeva kalendid, noonid, iidid. Kalendid kuu esimene päev, noonid kuu 5 päev, iidid kuu 13 päev (välja arvatud märts, mai, juuni, oktoober siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev). Roomas oli tähtis erinevate kaitsevaimude kultus. 1) Nuumen igale asjale omale jõud ja vägi.
maalimist. Kujutati saledaid, pikkadesse riietesse rõivastatud figuure. Uuenduse maalikunsti tõi itaalia kunstnik GIOTTO DI BONDONE (1266/67-1337). Inimesi maalides andis neile valguse ja varju abil ümarust, tausta maalimisel püüdles ruumilisuse poole. Gootika tõi uuenduse ka miniatuurmaali. Munkadelt siirdus see ala ilmalikele kunstnikele. Tuntuimad raamatumaalijad olid vennad LIMBOURGID, kes töötasid Barry hertsogi teenistuses ja maalisid talle nn. Tundide raamatu, mis kujutab kalendrit. Maalidel püüdlesid perspektiivi kasutades ruumilisuse poole. Gooti ajal tekkis ka tahvelmaal, mida kasutati tiibaltari tiibade kaunistamiseks.
· Ta pani Egiptuse troonile Kleopatra, kellega tal oli poeg Caesarion. · Caesar alustas 10. jaanuaril 49 eKr Rubicot ületades kodusõda, mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks · Tema nimest on tuletatud sõnad "keiser", "juuli" ja "tsaar". · Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi, kuid suurem osa tema kõnedest ei ole säilinud. · Kirjanduse seisukohast on tema teostest tähtsaimad "Kommentaarid Gallia sõjast" · Ta uuendas kalendrit, võttes kasutusele Juliuse kalendri. · Rahulolematud senaatorid mõrvasid Caesari märtsi iidide ajal 44 eKr. 4. Esiteks. Millise filmiga on tegu (aeg, näiteleja, pealkiri, filmi valmimise aasta)? Teiseks. Millise ajaloolise tegelasega on tegu (aeg, riik, tegevus)? Tegemist on filmiga ,,Cleopatra"(1963) mille peategelane oli Elizabeth Taylor. Kleopatra oli hellenistliku Egiptuse viimane valitseja aastatel 51 eKr 30 eKr.
maa, ei ole Läti eriti reliogioosne maa ning suur hulk lätlasi ei kuulu kirikusse. Suurimad usukogukonnad on luterlased, katoliiklased ja õigeusklikud. Siiski peavad naised enne kirikusse sisenemist katma pea, meestel aga on keelatud habet ajada. (Aizpuriete, 2006: 23-24) Lätis peetakse palju pühi ja pidustusi, see tuleb sellest, et suur osa rahvast on vene päritolu ja kasutab kirikupühade arvestamisel endiselt Julianuse ehk vana kalendrit. See erineb kahe nädala võrra läänes kasutatavast Gregoriuse ehk uuest kalendrist. Seega tähistatakse Lätis jõulusid, uut aastat ja lihavõtteid kaks korda. Paljud lätlased tähistavad esimesi jõulupühi koos perega, teine kord aga sõprade ja kolleegidega. Lätlased peavad pühade tähistamist tähtsaks, seetõttu riietuvad paljud naised ennast rahvariietesse (Aizpuriete, 2006: 25) 2
Püramiiditemplite ümbes tekkisid koondunud linnad. Maiad õppisid kasutama metalle. Nad valmistasid ehteid ja relvi. Tööriistu tehti esialgu ikkagi kivist. Maiade arhitektuur ja kunst oli väga kõrgel tasemel tollel ajal. Linnades olid residentsid ja templikompleksid. Maiade ühiskond oli k'vastikihistunud,kuningat samastati jumalaga. Äga suurt rolli mängis ohverdamine. Pallimängudolid tähtsal kohal. Maiad kasutasid kahendkpmnendsüsteemi ja tundsid numbrit 0. Neil oli 2 erinevat kalendrit. Rituaalne aasta oli 260 päeva. Päikesekalender oli aastapikkusega 365 päeva. Asteegid. Riigi ees otsas oli piiramatu võimuga kuningas. Pooled elanikud olid vabad, teised aga sunnitöölised, kes harisid kuninga ja ülikute maavaldusi.Kasutati ka orjatööd. Neil oli 2 jumalat , Põhja pool oli vihmajumal ja lõuna pool oli sõjajumal. Nendele toodi ohvreid. Lõpus asteeke vallutasid hispaanlased. Kuid nende keelt kõneldaks eMehhokos tänaseni. Inkad. Nelja Ilmakaare Riik
parandada ning läbi mille hakkan kindlasti taotlema kõrgemaid hindeid eksamitel. Oma õpingute vältel olen kogenud mitmeid erinevaid raskusi nagu näiteks erinevate mõistete õppimine, süvenemine raskelt mõistetavatesse tekstidesse, ebahuvitav teemavaldkond ning samuti on olnud raskusi ajaröövijate blokeerimisega. Oma õppimist saan parandada eraldades enda jaoks nädalas kindlad ajad õppimisele kasutades selleks kalendrit, ehk siis paremini planeerida nädalakava. Samuti on väga tõhus loengutes märkmete tegemine ja oma konspekti koostamine, sellisel juhul on hiljem vaja üksnes oma märkmed üle vaadata ning materjal on lihtsamini meeldejäetav. 2 EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Õpitehnikatest proovisin kasutada üsna mitmeid
Kokkuvõte Isikutest 19. sajandil Otto Wilhelm Masing sündis1763 11 08 Põhja-Tartumaal Lohusuus köster Kristian Masicku peres. Tema isa oli eestlane, kes oli abielus aadlisoost sakslanna Anna Ludovica von Hildebrandtiga. Õppis Narva linnakool (1777-1779) Saksamaal Torgau gümnaasium (1779-1782) Halle ülikooli usuteaduskond. Õppis teoloogiat ja selle kõrval muusikat ja joonistamist, oli andekas keeltes. Õppimise kõrvalt teenis raha tõlkimisega. Oskas saksa, eesti, kreeka, itaalia, prantsuse, vene ja ladina keelt. Töökäik 1788. aastast Lüganuse pastor 1795. aastast Viru-Nigula pastor 1815. aastast Äksi pastor 1818. aastast Liivimaa ülemkonsistooriumi assessor 1821. aastast Tartu praost. Looming 1795 "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele". 1821 "Luggemisse lehhed". Koostatud seina-aabitsana ja sinna oli lisatud metoodiline juhend 1823 "Täielinne ABD-Ramat", "Arvamise-Ramat" ja kolm usuõpikut...
Roomlased uskusid, et nende riigi heaolu sõltub otse-selt jumalate heatahtlikkusest ja seetõttu pöörasid valitsejad suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamise- le. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, riik korraldas kultusepidustusi ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke. Tähtsamad preestrid, keda juhtis ülempreester ehk pontifex maximus, pidid hoolt kandma üleriigiliste pi-dustuste eest ning sellega seoses korras hoidma kalendrit ja pidama arvestust riiklike tähtpäevade üle. Keis-ririigi ajal kuulus pontifex maximuse tiitel riigi ainuvalitsejale keisrile. Roomlased suhtusid oma jumalatesse asjalikult selleks, et neilt midagi saada, tuli neid kohusetruult teeni-da, mis tähendas eelkõige annetuste toomist. Jumalatele kõige meelepärasemaks peeti loomade ohverda-mist. Rooma riik ei surunud alistatud rahvastele peale oma usundit, vaid suhtus nende religioossetesse tõekspida-mistesse sallivalt
Referaat Katre Kasemets 5. C Sisukord K.J.Peterson - Lk 3 F.R.Kreuzwald - Lk 4 F.R.Faehlmann - Lk 5 Pildid Lk 6 Võõravõitu sõnad Lk 7 Kasutatud kirjandus Lk 8 Kristjan Jaak Peterson (14.märts 1801 Riia- 4.august 1822 Riia) Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Peterson oli luuletaja. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust. Temaluuletused olid lihtsama värsikoega pastoraalid...
Tsirkust ja leiba et proletaarid mässama ei hakkaks. Rooma religioon Usuti vaimudesse (nuumen), tehti neile annetusi. Jumalad võeti suuresti üle Kreekast. Jupiter- peajumal, Mars sõjajumal, Venus armastusejumal, Pluto allmaailma valitseja, Vesta kodukoldejumalanna. Usuti, et riigi edu ja hüve sõltub jumalate heasoovlikkusest ja st austati neid palju. Preestrid korraldasid pidustusi, pidasid riiklikute tähtpäevade üle arvestust, hoidsid kalendrit korras. Mõisted: proletaarid vaesed kodanikud, foorum turu- ja koosolekuplats, akvedukt veejuhe/veesüsteem, gladiaator - kutseline elu ja surma peale võitleja Vana-Rooma võitlusmängudel, augur - ennustaja, Janus - , alguste, lõppude jumal, pontifex maximus - ülempreester, leegion suur sõjaväeüksus, basileus e imperaator, impeeriumi võimukandja, patriarh - sugukonna esiisa v. vanem, kirikulõhe - lõhenemine katoliku v. õigeusu kirikus, patroon mõjukas kaaskodanik
röntgen- ja gammakiirguse teleskoope. 35. Astronoomidele annab kosmilise tehnika kasutamine selle, et lähemaid taevakehi saab uurida vahetult, neist proove võttes; Maad saab uurida kui planeeti, vaadates teda väljaspoolt. 36. Mingi taevaobjekti vaatlemist tuleb planeerida vastavalt sellele, kuidas taevapilt sõltub kuupäevast ja kellaajast. Taevakaardilt saab vastava aja tähtede seisu. Planeetide ja muude objektide tähekaardile kandmiseks on vaja tähetorni kalendrit või internetikatalooge, sealt saab vajalikud koordinaadid.
lepingute ja arvete kirjutamise oskust, geograafia, võõrkeelte, raha-, kaalu ja mõõdusüsteemide tundmist. Asjaajamine linnas käis alam-saksa keeles. Tekkis eraviisilisi ja lugemise ja kirjutamise koole, kus õpetati alam-sksa keeles. Õpiti lugemist, kirjutamist, arvutamist ja usuõpetust. Lõpuks õpiti ka erakirjade koostamist, lepingute, võlakirjade ja arvete kirjutamist. Õpiti ka mündi-, kaalu- ja mõõdusüsteeme. Samuti õpiti tundma kalendrit. Käsitöölised ja kaupmehed püüdsid õpetuse abil anda teadmisi oma poegadele, elukutse jätkamiseks. Tüdrukuid erakoolidesse ei saadetud, nad võisid lugemist, kirjutamist õppida kloostrikoolides (linnakool püsisladinakeelsena kuni 18.saj.-ni). Kooliharidus linnades peale reformatsiooni M. Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistus. Vana haridussüsteem asendus uuega- suleti kloostrikoolid, linnakoolid said uue sisu. Tegutsesid koolid, mis
Tegus:dare-andma(1) audire-kuulma(4)+ACC contendere-ruttama(3) debere-pidama(2)+ACC dicere-ütlema(3) docere-õpetama(2) exspectare-ootama(1)+ACC habere-omama(2)+ACC iubere-käskima(2)+ACC legere-lugema(3) ludere-mängima(3)+ACC placere-meeldima(2) pugnare-võitlema(1) scire-teadma,tundma(4)+ACC scribere-kirjutama(3)+ACC spectare-vaatama(1)+ACC studere-õppima(2)+ACC venire-tulema(4) videre-nägema(2)+ACC habitare-elama meil on-habemus mulle meeldib-mihi placet Omadus:bonus-hea altus-kõrge,pikk magnus-suur malus-halb multus-palju novus-uus Küsis:ubi-kus quem-keda quid-mis,mida quis-kes quomodo-kuidas quot-mitu Nimisõnad: amica-sõbranna amicus-sõber annus-aasta aqua-vesi bellum-sõda canis-koer caput-pea discipulus-õpilane felis-kass filia-tütar filius-poeg flumen-fõgi frater-vend forum-väljak hodie-täna homo-inimene imperium-riik insula-saar liberi-lapsed licet-tohib,on lubatud lingua-keel mare-meri mater-ema miles-sõdur navis-laev non-ei nu...
majandustehingud, mis on seotud kas tulu või kuluga. Töötasud ja maksud, elektriarved ja rendid, pastakad ja paberid, vahetustegevuse kaudu (kurgid sulle-raha mulle) saadud müügihind ning erinevad finantstegevusega seotud tehingud. NB! Finantstegevus on väärtpaberite omandamine või müük. Kasumiaruanne Kasumiaruandes ei tohi kajastada tehinguid, mis on ei ole seotud perioodiga. Ettemakstud reklaamiarve jääb bilanssi seniks, kui on lepingujärgne aeg (vaatame kalendrit ja arvutame) ettemakstud kulu suunata päriskuluks. Raamatupidamise sise- eeskiri Sise- eeskirjas sätestatakse varaobjektide mahakandmise kord, seda tegema volitatud isikud ja vajalikud dokumendid. Eraldi tuleb kindlaks määrata majanduskulude aruannete-, komandeeringukulude-, palgaarvestuse alused jms. Samuti raamatupidamisregistrite pidamise kord ning juhul kui kasutatakse raamatupidamise läbiviimiseks arvutiprogrammi, siis tuleb see ära märkida. Raamatupidamise sise- eeskiri
aastal Jõepere mõisas. Isa oli kingsepp Juhan Reinholdson ja emaks mõisateenija Ann. Kreutzwald kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisades. Õppis Rakvere köster Gööki algkoolis ja kreiskoolis. Peale seda Tallinna kreiskoolis. Oli Tallinnas kaupmehe õpilane. Seejärel tegi ta koduõpetaja eksami ja töötas Tallinnas ja Peterburis koduõpetajana. Õppis ka Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas. Lõpetanud ülikooli, asus tööle Võrus arstina. Toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Kuulus Õpetatud Eesti Seltsi (auliige), Soome Kirjameeste Seltsi (korraline liige) ja Ungari Teaduste Akadeemiasse (välisliige). Suri 1882.aastal Tartus. Raamatu originaalis on stiiliks regivärsiline rahvalaul. Teose meeleolu on vägilast Kalevipoega ülistav. Kalevipoeg läks, tegi ja võitis. "Kalevipoeg" (1857-1861) "Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (1857) "Narrilased. Reinuvader Rebane. Lühhikene õppetus loodud asjust." (1847)
Villem Reiman osales Eesti Rahva Muuseumi asutamisel, asutas 1908 Viljandi Eesti Haridusseltsi ( oli selle esimees 1913 . aastani ) , mis samal aastal pani käima tütarlaste progümanaasiumi kursusega erakooli . 1914 halvenes Villem Reimani tervis järsult. Ta suri 56- aastaselt ja on maetud Kolga-Jaani surnuaiale. V.Reiman tütrega vanaduspõlves Villem Reiman toimetas Õpetatud Eesti Seltsi väljaandeid, EÜS- i albumeid (I - VII, 1888- 1902), kalendrit "Sirvilauad" (1896- 1907 ) , koguteost "Eesti Kultura " ( I- V, 1911- 1915), Eesti Haridusseltside Aastaraamatut (1909- 1910), Karskusseltside Aastaraamatut, oli kuukirja " Eesti Kirjandus" asutaja ja toimetaja liige. Kõigis neis avaldas ta oma uurimusi , toetudes algallikatele. Soome ajaloolase Kaarle Olavi Lindequisti "Üleüldise ajaloo tõlke (1903- 1906, 1910- 1911) juurde kirjutas ta peatükid Eesti ajaloost, mis 1920 ilmus eraldi raamatuna
OLMEEGID: o 1250-400 a eKr o Ameerikas vanim o Esimesed silmapaistvad linnad tekkisid Mehhiko lahe lõunarannikule o linnad olid väikesed o linnade keskmeks olid püramiidikujulised templid. o suured inimpäid kujutavad kiviskulptuurid. o olmeegide usust ja ajaloost ei ole teada täpseid fakte, kuna kirja olmeegid ei tundnud. o tõenäoliselt põhjustas olmeekide kultuuri leviku kaubanduslikud sidemed. Päritolu: teadmata Millega tegelesid?: maisikasvatus alepõllunduse meetodil, keraamika (must-valge), kaubandus, nefriidi ja obsidiaani töötlemine, kasutasid chinapasid (ujuvpeenrad) Ühiskond: sotsiaalne hierarhia: väiksearvuline eliit, valdav osa- vaesed talupojad, alamkihil savist/roost valmistatud hütt TOLTEEGID o Pealinn Tula o head arhitektid ja kunstnikud Päritolu: rändasid sisse põhja poolt, võtsid olmeekide kultuuri üle, jumal Quetzalcoatl lõi inimesed ja õpetas nad maad harima. Teotihuacani kultuu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
