Kuu Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva suuruse muutumist oleks isegi silmaga märgata, kui saaks Kuud neis asendites korraga taevas näha. · Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549.
1. Sõnastage ülemaailmne gravitatsiooniseadus, kirjutage valem ja tehke joonis koos selgitustega. Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega. 2. Tuletage valem vaba langemise kiirenduse arvutamiseks mingi taevakeha läheduses. Tehke joonis koos selgitustega. 3. Tuletage valem esimese kosmilise kiiruse arvutamiseks mingi taevakeha läheduses. Tehke joonis koos selgitustega. 4. Tuletage valem proovikeha tiirlemisperioodi arvutamiseks ümber taevakeha ringikujulisel orbiidil. 5. Kirjutage valem hõõrdejõu arvutamiseks kaldpinnal. Tehke joonis koos selgitustega. 6. Tuletage valem maksimaalse kaldenurga arvutamiseks, mille korral kaldpinnal asetsev keha ei hakka veel alla libisema. Tehke joonis koos selgitustega. hõõrdetegur 7
Merkuur Kätlyn Jürisaar 9.a Üldiselt Merkuur on Päikesele kõige lähemal asuv planeet ning ka väikseim planeet. Asub Päikesele 3 korda lähemal kui Maa Teeb tiiru ümber Päikese 88 Maa ööpäeva jooksul Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka Nimi Merkuur on nime saanud Vana- Rooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) Mõõtmed Merkuuri läbimõõt ...
Kuu 3 hüpoteesi Kuu tekkimise kohta 1. Kaksikplaneedihüpoteesi kohaselt moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. 2. Lõhenemishüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. 3. Haaramise hüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. "Katastroofihüpotees" Marsi-suurune kivimikera põrkas vastu Maad. Kuu moodustus Maast eraldunud materjalist, mis ühines kivimikerast pärit ainetega. Kuu keskmine kaugus Maast on 384 400 km ning ta tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti kiirusega 1,03 km/s. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega, sest ta teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi. Kuu faasid Noorkuu ...
Kosmoloogia Päikesesüsteemi tekkelugu: Praegune päikesesüsteem on ühetähe süsteem, mille läbimõõt on u. 100 astronoomilist ühikut. 1aü- kesmine maakaugus päikesest, kuhu kuulub: 1. 8 planeeti ja 1 planeed. (Merkuur- veenus-maa-mars- jupiter-saturn- uraan- neptuun-pluuto). 2. Kaks asteroidide vööndit- Kuiperi ja Oorti vöönd. 3. Planeetide kaaslased ja asteroidid. Teke lugu: Umbes 5 miljardit aastat tagasi kogunes maailmaruumis suur tolmu ja gaasi pilv, mis oli tekkinud tähtede surmast. Supernova plahvatused, mille koostiseks olid vesinik ja heelium. Tohutu gaasipilv hakkaskokku tõmbuma sumaarse grvitatsiooni tõttu ja muutus tihedamaks. See üõhjustaas pöörlemise teke, temperatuuri tõusu ja rõhu suurenemise. Lõpuks tekkis proto tähe staadium(eeltäht). Sisemuses hakkavad tekkima termotuuma protsessid, sest sisemuses on miljoneid kraade. Vesinik põleb heeliumiks. Lõpuks vallandub kiirguse rõhk väljapo...
Jaanika Priimägi 9.Klass Kernu Põhikool Tutvustus Kaugus Maast: 55400 mln km Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni 125 kraadi Gravitatsioon: u 40% Maa omast Esimene kosmiline kiirus: 3,6 km/s (Kosmiline kiirus on vähim algkiirus, mis tagab mingile kindlale orbiidile jõumise.) Paokiirus: 5,0 km/s (Pao kiirus on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade südteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda.) Maa ja Marss Marsi raadius on poole väiksem, kui Maa oma. Marsi mass on 9 korda väiksem Maa omast. Marsi maapinda on natuke vähem, kui Maa kuiva pinda. Marsil on punakas toon tänu rikkalikule raud(lll) oksiidi sisaldusele. Marsi geoloogia Marsil puudub magnetväli, kuid siiski teatud osad Marsist omavad magnetvälja, mis on tekitatud pinnases olevatest mineraalidest.
Page 3 Maa saamine http://www.natgeoeducationvideo.com/film/1170/the-origin-of-earth Kuu saamine Page 4 Kuu ·Kaugus Maast 384 400 km ·Läbimõõt: 3476 km ·Raskusjõud kuus korda väiksem kui Maa pinnal ·Kuu on Maa poole alati sama küljega Page 5 Elu Maal · Ainuke teadaolev taevakeha kus esineb elu · Vesi on vedelas olekus · Taimed on maa energiabilanssi radikaalselt muutnud · Elu maal on tootnud hapniku · Osoonikiht kaitseb maad UV kiirte eest Page 6 Tulevik Page 7 Tänan Kuulamast Page 8 Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Moon http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_the_Earth http://en.wikipedia.org/wiki/Earth http://en.wikipedia.org/wiki/Giant_impact_hypothesis
Füüsika: Kordamis küsimused! KT. 1.iseloomusta päikesesüsteemi taevakehi. 2.isel. Maa-rühma planeete. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul "välja higistatakse" 3.iseloomusta hiidplaneete. Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum...
Sisukord Sisukord................................................................................................................LK2 Sissejuhatus..........................................................................................................LK3 Avastamine...........................................................................................................LK4 Andmed................................................................................................................LK5 Neptuuni Rõngad..................................................................................................LK6 Kasutatud Kirjandus.............................................................................................LK7 1 Sissejuhatus Neptuuni läbimõõt on 4480 kilomeetrit ja mass 1,9 kuu su...
Planeet Allikas: Vikipeedia Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat. Definitsioon Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse". Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö.
Komeet Mis see on? Komeet e. Sabatäht (kr k komts pikajuukseline) . Taevakeha, mis pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt. Mõnikümmend komeeti aastas. Üks kolme aasta jooksul nähtav palja silmaga. Üks kümne aasta jooksul väga hele. Koostis Jää Tahke süsinikdioksiid Orgaanilised ja anorgaanilised ühendid. Tahke tuum koosneb mõnesaja meetri kuni mõnekilomeetrise läbimõõduga tükkidest. Sisaldavad ka tolmainet ja gaasi. Kui komeet läheneb Päikesele, siis kuumeneb ja hakkab eraldama gaase ning tolmu. Ehitus Tahket tuuma ümbritseb pea, millest tekib Päikese toimel saba. Tavaliselt kaks või enam saba. Ioonsaba laetud osakestest, mis on suunatud Päikesest eemale. Tolmusaba raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Nõrkadel komeetidel saba puudub. Heledatel komeetidel ioonsaba. Väga heledatel nähtav mõlemat tüüpi saba. Orbiidid ja tiirlemisperioodid Orbiidid enamasti piklikud, paraboolsed või hüperboolsed. T...
vastassuunaliste jõududega. F¿ *Gravitatsiooniseadus - kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelise m1 ×m kauguse ruuduga. F=G 2 r2 *Raskusjõud -gravitatsioonijõud, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. *Gravitatsioonijõud - kehade vastastik tõmbumine. *Toereaktsioon - rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuv vastujõud. *Raskuskiirendus (vaba langemise kiirendus) planeedi lähedal - sõltub planeedi massist,gravitatsioonikonstandist ja keha kaugusest planeedi M keskpunktist. g=G 2
Kordamisküsimused 1. Vihikus olemas. Astronoomilisi vaatlusi viiakse Eestis läbi Tartu Tähetornis (Toomemäel) ja Tõravere Tähetornis. 2. Seniit- ehk lagipunkt on Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Teodoliit- riist horiondiliste koordinaatide mõõtmiseks. Gnoomon- ehk päikesekell, mõõdetakse päikese kõrgust. Teleskoop- astronoomia uurismismeetod, esimene astronoomiline pikksilm oli Galilei pikksilm, valmistatud 1610 a. (Galileo Galilei) Maailma telg- moodustab orbiidi tasandiga nurga 66,5kraadi ( Maale langevad päikesekiired on praktiliselt paralleelsed). Vegetatsiooniperiood- ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad.
Maa ekvaatoritasand on teljega risti ja lõikumisel maakera pinnaga annab ekvaatoriringi qq'.Vaatleja asukohas O puudutab Maa pinda loodjoonega risti asuv horisonditasand, kuhu on projekteeritud meridiaan N-S,samuti ida-lääne suund E(Ost)-W. Vaatleja asukohast taevasfäärini tõmmatud Maa teljega paralleelne sirge O-PN annab universumi te1je, Maa ekvaatoritasandiga paralleelne tasand annab lõikumisel taevasfääriga taevaekvaatori ringi QQ'. Kui ühendada kolm maailmaruumis olevat taevakeha S1', S2' ja S3' vaatleja asukohaga, siis nende sirgete lõikumine taevasfääriga annab taevakehade asukohad S1 , S2 ja S3 taevasfääril. Joonisel on nooltega näidatud Maa pöörlemissuund 4 (läänest itta) ja sellele vastupidine taevasfääri pöörlemissuund (idast läände). Edaspidi vaatlemegi Maad paigalseisvana ja taevasfääri liikuvana.
Päikesesüsteemi ehitus Merkuur, Veenus, Maa, Marss, asteroidivöö, Jupiter, Saturn, Uraan, Pluuto Päikesesüsteemi moodustavad: Päike, 8 suurt planeeti ja palju väikekehi. Planeedid jagunevad: 1) siseplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss), 2) välisplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun) 99% päikesesüsteemi massist on koondunud Päikesesse. Päikesesüsteemi väikekehad: asteroidid ehk väikeplaneedid, meteoorid, komeedid, kuud Täht Täht on taevakeha, mille sees toimub energia vabanemine termotuumareaktsioonide läbiviimisel. Meie süsteemi ainus täht on Päike, mis on eksisteerinud 5 miljardit aastat. Planeet Madala keskmise pinnatemperatuuriga ümber päikese tiirlev, valgust peegeldav tahke kerakujuline taevakeha. Kuu Planeedi ümber tiirlev ja pöörlev üldiselt kerakujuline looduslik taevakeha. Kuud puuduvad kehel esimesel planeedil Merkuuril ja Veenusel. Kõige rohkem kuusid on Jupiteril ja Saturnil. Suurim kuu on Jupiteril.
Horisondil 2. Vaatleja peab asuma põhjapoolusel. (joonis) 3. Jupiteri keskmine kaugus Päikesest on 5,2 AÜ. Arvuta Kepleri seaduse põhjal Jupiteri aasta pikkus. 4. Täht näiva suurusega 5 asub Maast 4,5*1010km kaugusel. Milline on selle tähe abs.suurus? m-M=5logD-5 m on näiv M on absoluutne 5. Milline taevakeha on Päike? - Päike on täht, mis kiirgab valgust, soojust ja UV, röntgeni, raadio ja korpuskulaarkiirgust 6. Mis on asteroid? - Asteroid ehk väikeplaneet on väike planeedisarnande taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese 7. Mis on aasta parallaks? - nurk a, mille alt päike paistaks Maa orbiidile, keskmine raadius
KORDAMISKÜSIMUSED kontrolltöö nr. 3. Megamaailm 1 1. Tähtkujud, tähtede heleduste märkimine tähtkujus. 2. Tähtede värvused, millest tingitud? 3. Mida iseloomustab tähesuurus? Kuidas liigitatakse tähesuuruseid? 4. Taevasfääri elemendid : maailma põhja- ja lõunapoolus, seniit, nadiir, horisonditasand, maailmatelg, taevaekvaator, taevameridiaanitasand 5. Ekvaatorilised koordinaatide ( kääne, otsetõus ) mõiste. Tähised ja mõõtühikud. 6. Horisontaalsed koordinaadid: mida nim. taevakeha kõrguseks? Kuidas arvutada taevakeha kõrgust erinevatel laiuskraadidel? Valem. 7. Tähtede ööpäevane liikumise trajektoori kujud poolusel ja ekvaatoril olles. 8. Kulminatsioonid. Loojuvad ja mitte loojuvad tähed. 9. Ekliptika. Sodiaagivöö. Sodiaagitähtkujud. 10. Päikesesüsteemi kehad: täht, planeedid (planeetide iseloomustus: iga planeedi kohta kolm omadust), asteroidid, kuud, komeedid, meteoor ja meteoriit. 11. Kuu faaside tekkimine ja nimetused. Sünoodiline ja tähekuu
Täpselt kehtib valem (4.1) ka homogeensete kerakujuliste kehade kohta. Siis tuleb kaugus r mõõta nende kerade masskeskmete vahel. m1 Fg r - Fg m2 Märkus. Vastavalt Newtoni kolmandale seadusele mõjutavad kaks keha teineteist mooduli poolest täpselt võrdsete gravitatsioonijõududega. Vaba langemise kiirendus. Vaatleme taevakeha massiga M ja raadiusega R, mille läheduses paikneb punktmass m. Teeme lihtsustava oletuse, et m << M . m Fg h R M Punktmassi kaugus taevakeha pinnast on h. Vastavalt valemile (4.1) mõjub talle gravitatsioonijõud GMm Fg = (4.2) ( R + h) 2
suurem on on gravitatsioonijõud. gravitatsioonijõud. Raskusjõuks Raskusjõuks nimetatakse nimetatakse gravitatsioonijõudu, gravitatsioonijõudu, millega millega Maa Maa või või mõni mõni teine teine taevakeha taevakeha tõmbab tõmbab mingit mingit teist teist keha, keha, mis mis asub asub taevakeha taevakeha pinna pinna lähedal. lähedal. g g iseloomustab iseloomustab gravitatsioonivälja
2016 Esmatutvus tähistaevaga Meie jaoks on kõike silmatorkavam täht meie päikesesüsteemis päike. Päike on meie päikesesüsteemi keskpunkt ning meie tiirleme ümber päikese nagu ka teised planeedid. Päike on maast umbes 150 miljoni kilomeetri kaugusel. Päikest näeme me iga päev, kui ta loojub ja ka seda kui ta tõuseb. Maa ümber tiirleb Kuu mis on maa kaaslane. Kuu on maast 348 000 km kaugusel. Kuu on ka esimene taevakeha kus on inimene käinud. Kui taevas on selge on öösel võimalik seal näha korraga umbes 800 tähte. Ükski täht ei muuda üksteise suhtes auskohta. Taevakehad mis aga võivad taevas muuta asukohta on planeedid ehk rändtähed. Ka nemad tiirlevad ümber päikese. Meie päikesesüsteemi suurimad planeedid alates päikesest on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ning Pluuto mida praegusel ajal enam meie planeetide nimistusse ei loeta
eemaldumise tõttu on planeetide pöörlemine muutlik.Siin on tegu pretsessiooni ja loodeliste jõududega. Maa telg teeb ühe täistiiru 25725.aastaga Iga 100 000 aastaga lisandub ööpäevale poolteist sekundit. Maast kaugemal olevad Kuu osad peavad liikuma orbiidil suurema kiirusega, kui lähemal olevad. Sisejõud aga peavad olema suuremad süsteemi lõhkuvatest välisjõududest. Kui välisjõud on suuremad, siis laguneb taevakeha loodeliste jõudude toimel. Stabiilsus määrab loodeliste jõudude suhtes planeetide omavahelised kaugused. Kosmiline kiirus Kosmiline kiirus on vähim algkiirus, mis tagab mingile orbiidile jõudmise. See näitab orbiidil seiskuva keha Maale kukkumise lõppkiirust. Kosmiline kiirus jaguneb esimeseks, teiseks, kolmadaks ja neljandaks. Esimene kosmiline kiirus on vähim kiirus, mille peab omandama lendav keha, et jõuda jäädavalt
Metoor-tahke tükk, mis on sattunud Maa atmosfääri,põleb seal täielikult ära Meteoriit-maale kukkunud taevakeha tükk(raud-,kivi-,raudkivi meteoriit) Taevakehade näiv liikumine on tingitud maa pöörelmisest Aastaegade vaheldumine tuleneb sellest,et Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna suhtes Päikesevarjutus-leiab aset siis,kui kuu satub tiireldes ümber maa,maa ja päikesega ühele joonele ning varjab päikesevalgust Kuuvarjutus-leab aset siis,kui maa on päikese ja kuu vahel ning maa vari langeb kuule Uurimismeetodid-vaatlus,vaatlus
Gangese äärde Varanasi, Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. kalender Hindu kalendris on päevad, nädalad ja kuud jaotatud samaselt meie kalendrile, ainult selline jaotus on tehtud teiste põhimõtete järgi. Kuud on jaotatud päikese ja kuu erinevate paiknemiste järgi teineteise suhtes. Vasara tähendab päevi nädalas. Nädalapäevi on 7, nende nimedeks on sanskripti keelsed taevakehad, mis sellele päevale kuuluvad. nädalapäevad RAVI ehk pühapäev, selle päeva taevakeha on päike SOMA ehk esmaspäev, taevakehaks on kuu MANGALA ehk teisipäev, taevakeha on mars BUDHA ehk kolmapäeva, taevakeha on merkuur GURU/BRUSHASPATI ehk neljapäev, taevakehaks on jupiter SHUKRA ehk reede, taevakeha on veenus SHANI ehk laupäev, taevakeha on saturn kuud Chaitra (?????, ???) Vaishkh (?????, ?????) Jyaishtha (???????, ???) shdha (????, ?????) Shrvana (??????, ????) Bhaadra or, Bhdrapad (???????, ????) shwin (??????) Krtik (???????) Agrahayana /Mrgashrsha (??????????, ????)
Pluuto Koostas: Ats Nõlvak Pluuto · Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. · Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Nime lugu · Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale
mateeria uurimisega. · Astroloogia horoskoope uuriv `libateadus' · Asimuut nurk, mis saadakse lõuna suunast piki horisonti tähe all (0o-360o) · Tähekõrgus nurk mis saadakse tähe alt horisontaaltasandilt (0o-90o) · Teodoliit mõõduriist horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks · Sodiaagivöö meie galaktikas öösiti nähtav tähtkujude asukoht · Täht kosmiline taevakeha, mis kiirgab iseseisvalt valgust ja soojust · Planet kosmiline taevakeha, mis ei kiirga iseseisvalt valgust ega soojust · Komeet sabatäht, väga hõre taevakeha · Asteroid väikeplaneet · Meteoriit meteoorkeha, kivi- või rauatükikesed, mis Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad 2. Kuuvarjutus + joonis: -Kuuvarjutus on nähtus, mis tekib siis, kui Päike, Maa ja Kuu on ühel joonel ning Maa vari katab Kuu. 3
Füüsika kontrolltöö 1. Horisont tasand kuhu taevavõlv toetub. Taevavõlv ehk taevasfäär poolkera pind, mille keskpunktis me vaatlejana asume. Seniit - Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Asimuut - nurk põhjasuuna ja mingi objekti vahel. 2. Taevakehade näiv liikumine on põhjustatud meie kui seisva objekti ettekujutusest, kuidas ümbritsev maailm liigub. Ööpäeva vaheldumine: näiliselt liigub päike meie suhtes. Aastaaegade vaheldumine: näiliselt liigub Päike suvel pikema distantsi pikema ajaga kui talvel. 3. Taevakehade tegelik liikumine ei klapi näiva liikumisega. Tegelikust liikumisest saadi aru alles 1543. aastal
olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast: singulaarsus sündmute horisont Singulaarsus - punkt, kus aine tihedus on lõpmata suur. Sündmuste horisont - musta augu näiv piir, mõnikord nimetatud ka lõkspinnaks või Schwarzschildi raadiuseks Singulaarsus ja sündmuste horisont Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Paokiirus - on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi. Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ruumipiirkonda mis jääb sissepoole niinimetatud sündmuste horisonti ehk Schwarzschildi raadiust
Pluuto Pluuto on 1930. aastal avastatud viie kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Pluuto on saanud oma nime Vana-Rooma jumala Pluto järgi. Vana-Kreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailma jumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena (24. märtsil 1930. a
Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km). Teadlased arvavad, et Kuu on tekkinud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi ja see tekkis varsti pärast Maad. Selle päritolu kohta on mitmeid hüpoteese ja kõige tõenäolisemaks peetakse teooriat, et Kuu moodustus Maa ja Marsi-suuruse taevakeha kokkupõrkel. Kuu on Maa suunas alati sama küljega ja see on ereduselt Päikese järel teine taevakeha, mida on taevas regulaarselt näha. Kuigi Kuu tundub Maalt vaadatuna valge, on tema pind tegelikult tume ja ta peegeldusvõime on veidi suurem kui vana asfaltil ning Kuu albeedo on umbes 0,14.[1] Kuu mõjutab oma gravitatsiooniga loodeid, Maa pöörlemist ja pikendab vähesel määral ööpäeva (sajandis 2 millisekundit). Ilma Kuuta pöörleks maakera ümber oma telje nii, et päevad oleksid kuue tunni pikkused. Kuu hoiab Maa telje ekliptilise tasandi suhtes stabiilselt 23-
.......................................................08 Päikesesüsteemi planeedid........................................................................................09 Päikesesüsteemivälised planeedid.............................................................................10 Lõppsõna....................................................................................................................11 Alustekst Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat. Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis 1. tiirleb ümber Päikese, 2. on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju 3. ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses
Must auk Must auk on on ruumipiirkond või objekt, mille gravitatsioon on nii suur, et miski, isegi valgus, ei pääse välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumisosas. Näiteks Päikse massiga taevakeha oleks must auk, kui kogu Päike oleks kokku surutud umbes 1 km raadiusega objektiks. Musta auku ise pole võimalik näha, ainult tema ümber pöörlevaid objekte. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks mõni piisavalt suur täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taeva paokiirus (mis on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu
Pluuto 2008/2009 õ.a Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astroonomia kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena 11-aastane inglise koolitüdruk Venetia Burney.
olemust, loodusprotsesse ja nhtusi ning nende reegliprasust. Inimgeograafia- geograafia osa, mis uurub inimtegevuse eripra ja looduskasutust erinevates regioonides. Suremus- surnute arv aasta jooksul. Sndimus- sndide arv 1 000 elaniku kohta %-des. Rahvastik- teatud piirkonnas (nt riik, maakond, linn, vald) elavad inimesed. Rahvastiku tihedus- inimeste arv ruutkilomeetri kohta mratud piirkonnas. Muld- maapinna pealmine kobekiht. Looded- taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille phjustab teise taevakeha gravitatsiooniline klgetmme. Krgusvndilisus- ehk vertikaalne tsonaalsus on kliimatingimuste, mulla- ja taimkattevndite muutumine mdeges. Maavara- maapues peituv vara, mida inimene saab majandustegevuses kasutada. Maavarad jagunevad: mineraalsed varad (maagid kivimid), energia varad, nafta, plevkivi. Phjavesi- maa sees olev vaba vesi vettpidava sette- vi kivimikihil. Ressurss on element, mida on vaja lesande titmiseks
Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus( on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda) hakkab lähenema valguse kiirusele. Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, see tähendab Linnutee on tähesüsteem. Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Kohalik
Must auk Paul Krela Mis on must auk · Must auk on ruumipiirkond (objekt), mille gravitatsioon on nii suur, et miski, isegi valgus, ei pääse välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Kuidas tekib must auk · Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi. · PILDIL ON NÄHA KUIDAS MUST AUK TÄHTE SÖÖB Meie galaktika · Meie Galaktika ehk Linnutee keskmes asub must auk
Päikesega Atmosfäär on äärmiselt hõre Kaaslased 1978. aastal avastati kaaslane Charon 2005. aastal avastati veel kaks väga väikest Pluuto kuud - Nix ja Hydra 2011. ja 2012. aastal avastati Kerberos ja Styx Charon Läbimõõt: 2300 km Vahe Pluutoga 19 600 km Tiirlemisperiood on 6,4 päeva, mis on sama suur kui Pluuto pöörlemisperiood ümber oma telje Kääbusplaneet Pluuto on kääbusplaneet Planeedist väiksem, kuid asteroididist suurem taevakeha Millel on ümmargune kuju, ent ei ole puhastanud oma orbiidi lähedusse jäävat ruumi Pluuto on kääbusplaneet 2006. aastast Kasutatud kirjandus ,,Mis on maailmaruumis’’ lk 122-123 ,,Tähistaevas’’ lk 97-101 http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto http://www.miksike.ee/documents/mai n/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/plu to.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk10/box01. html Tänan kuulamast !
136199 Eris 136199 Eris on kääbusplaneet, mis on Pluutost suurem Neptuuni-tagune objekt. Selle avastasid Michael E. Brown, Chad Trujillo ja David L. Rabinowitz 5. jaanuaril 2005 21. oktoobril 2003 tehtud ülesvõtete põhjal. Avastusest teatati 29. juulil 2005. Kuna Eris oli suurem, kui Pluuto, siis kiideti heaks ta definitsioon ning Eris kvalifitseerus kääbusplaneediks. 136199 Erise tiirlemisperiood kestab 556,7 Maa aastat. Michael E. Brown teatas aprillis 2006, et on mõõtnud taevakeha diameetriks 2400 kilomeetrit. Hispaanias raadioteleskoobiga tehtud mõõtmised andsid Erise läbimõõduks aga 3100 kilomeetrit. Erisel on teatavasti üks kaaslane Dysnomia. Arvatakse, et see taevakeha on kaetud metaanijääga nagu Pluuto. Seetõttu tundub ta kõige sarnasem sellele planeedle. Makemake Makemake avastati 31. märtsil 2005. aastal. Päikesesüsteemi kääbusplaneetide seas on ta suuruselt kolmas ja Pluuto läbimõõdust umbes 3/4. Makemakel ei ole teadaolevaid kaaslasi,
Planeet Maa: · Mõõtmed- Maa ümbermõõt on piki ekvaatorit 40 075,004 km, üle pooluste 39 940,638 km. Nende kahe ümbermõõdu vahe on 67,183 km. Maa kogupindala on 510 065 284,702 km2. Maa ruumala on 1 083 230 000 000 km3. Maa pinnast on ligikaudu 71 % kaetud ookeani ning 29 % maismaaga. · Mass-5.9736×1024 kg · Keskmine tihedus- Keskmine tihedus on 5,5 g/cm³ · Geograafilise asukoha määramine- · Looded- Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Enamasti peetakse loodete all silmas Maa ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal.
Meridiaani suund langeb kokku kõikjal esemete poolt jäetava varju suunaga. Hakatakse lugema Greenwichi meridiaanist. Meridiaane võib tõmmata läbi mistahes punkti Maa pinnal. · Asimuut on nurk põhjasuuna ja mingi objekti vahel. Võib olla 0-st kuni 360 kraadini. Mõõdetakse looduses kompassi abil ja kaardil nurgamõõtja abil. · Kõrgus ehk altituud on mingi koha kõrgus meetrites kindlaksmääratud keskmisest merepinnast. · Afeel on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest kõige kaugemal. Maa on afeelis juulis, mistõtt on põhjapoolkera suved üldiselt jahedamad ja pikemad kui lõunapoolkera suved. Periheel on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal. Maa on periheelis jaanuaris, mistõttu on põhjapoolkera talved üldiselt pehmemad ja veidi lühemad kui lõunapoolkera talved.
PLUUTO Kristiina Toomik 10.Sotsiaal 08.02.2016 Avastamislugu Avastati 18. veebruaril 1930. On saanud oma nime Vana-Rooma jumala Pluto järgi. Otsiti planeeti, mis põhjustas häirivusi Uraani liikumises. http://www.cbc.ca/news/technology/nasa-new-horizons-pluto- mission-finds-ice-peaks-massive-canyons-1.3152880 Mõõtmed Keskmine raadius on 1195 km. Mass on 0,002 Maa massi. Päikse ümber tiirlevatest planeedist kõige väiksem, ning seetõttu on ka kääbusplaneet. http://www.conservationinstitute.org/pluto-overthrowing-the-gods/ Orbiit Orbiit on elliptiline; Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248 aastaga; Viimati oli Pluuto Päikesele lähemal kui Neptuun 1979 – 1999 aastal; Pluuto pöörleb külili nagu Uraangi. https://en.wikipedia.org/wiki/Pluto#/media/File:T heKuiperBelt_Orbits_Pluto_Polar.svg Koostis ...
Hajuskiirgus-päikesekiirgus, mis jõuab maapinnale pärast pilvede poolt põhjustatud hajumist õhus. Kogukiirgus-otse-ja hajuskiirgus. Lühilaineline kiirgus-valguskiirgus. Pikalaineline kiirgus-soojuskiirgus. Albeedo-pinna peegeldumisnäitaja. Coriolisi jõud-inertsjõud, mis tekib Maa pöörlemise tõttu ümber oma telje. Hoovus-meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalne liikumine,tuulte pärast. Seniit-Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Polaaröö-periood,mil päike ei tõuse silmapiirile väh 1 ööpäeva jooksul. Polaarpäev-periood, mil päike ei looju väh 1 ööpäeva vältel. Ekvaator-kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega Polaarjoon-kujutletav joon maakera pinnal, ühel pool polaaröö ja teisel pool polaarpäev. Pöörijooned-päike seniidis üks kord aastas Üldine õhuringlus-õhumasside liikumine maakeral
Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. Omega=fii/aeg Mõõdetakse radiaani sekundis. 5. Kuidas on omavahel seotud nurk- ja joonkiirused? Ühtlase liikumise kiirus on võrdne teepikkuse ja selle läbimiseks kulunud aja suhtega. 6. Mida iseloomustab pöörlemisperiood? Tiirlemisperiood? Pöörlemisperiood iseloomustab seda, et kui kiiresti keha teeb täistiiru. Tiirlemisperiood on ajavahemik, mille vältel taevakeha (planeedi, tähe) kaaslane teeb taevakeha ümber täistiiru. 7. Ehkki ühtlasel ringjoonelisel liikumisel keha kiiruse väärtus ei muutu, liigub selline keha ometi kiirendusega. Miks? Samal põhjusel ei saaks planetaarse mudeli järgne aatom, sekunditki püsida, sest elektron peaks kiirgama ja kukuks tuumale. Keha liigub kiirendusega, sest keha kiiruse suund pidevalt muutub. 8. Kuidas liigub keha, mille kiirus on võrdne esimese kosmilise kiirusega? Millistest suurustest ja
· Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. · Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. · Maad ümbritseb biosfäär, mis koosneb litosfäärist, pedosfäärist, atmosfäärist ja hüdrosfäärist. LITOSFÄÄR · Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. · Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Pedosfäär · Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. · Pedosfääri mullad sisaldavad: eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa (mikroorganismid ja suuremad loomad). ATMOSFÄÄR · Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud.
Must auk Ruumipiirkond Suur garvitatsioon Singulaarsus Sündmuste horisont Pöörlev objekt Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi Gravitatsiooniväli muutub tugevamaks ainesisesed vastastikmõjud keha tõmbub lõpmatult kokku, ehk kollabeerub. Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ruumipiirkonda mis jääb sissepoole niinimetatud sündmuste horisonti Schwarzschildi raadius,
· Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. · Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. · Maad ümbritseb biosfäär, mis koosneb litosfäärist, pedosfäärist, atmosfäärist ja hüdrosfäärist. LITOSFÄÄR · Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. · Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Pedosfäär · Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. · Pedosfääri mullad sisaldavad: eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa (mikroorganismid ja suuremad loomad). ATMOSFÄÄR · Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud.
Välisplaneedid, mille orbiit asub väljaspool Maa orbiiti, on Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Planeedi liikumistee ehk orbiit on ellips ning planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas. Planeedid liiguvad kahel viisil: esiteks tiirlevad nad ümber Päikese ja teiseks ka pöörlevad. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega ja enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Varjutus on ühe taevakeha sattumine teise varju (kuuvarjutus) või ühe taevakeha kattumine teisega (päikesevarjutus). Varjutuse tingimuseks on Päikese, Kuu ja Maa sattumine ühele joonele. Selline olukord sõltub nii taevakehade liikumisest kui ka nende mõõtmetest ja omavahelisest kaugusest. Maa ja Kuu orbiidi tasandid on teineteise suhtes väikese nurga all, mille tõttu enamikel juhtudel jääb täiskuu Maa varjust (või Maa Kuu varjust) eemale. Varjutus on aga võimalik vaid siis, kui Kuu asub ekliptika,
Jupiter ja tema kaaslased Triinu Tellis Üldandmed Mass: umbes 1,9x10² kg, mis on Maast 150 korda raskem (Maa mass on 0,006×10² kg) Koostis: Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist (Gaasiline) Diameeter: 139 822 km (Maa diameeter on 12 742 km) Huvitavaid fakte Jupiteri kohta Heleduselt on Jupiter 4. taevakeha päikesesüsteemis Sai nime Rooma jumala järgi, kes oli taeva ja tormi jumal Jupiteril kestab üks päev vaid 10h Jupiteri aasta kestab 11.8 Maa aastat "Suur punane laik" on antitsükloni torm, mille kestuseks arvatakse 300 aastat "Suur punane laik" Suur torm kõrgrõhkkonnas, mis on kestnud viimased vähemale 300 aastat Asetseb 22° ekvaatorist lõuna pool Tormi diameeter on nii suur, et mahutab endasse kaks Maad Ühe ringi tegemiseks kulub keerisel ca 6 päeva
Tähti iseloomustavad suurused Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist Tähtede kauguse määramine: Aastaparallaks on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) parallaks, mille baas on Maa orbiidi pikem pooltelg. Parsek on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. Tähis pc. Aastaparallaksi mõõtmine võimaldab määrata lähemate tähtede kaugust Maast Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Valgusaasta
ja vesinikust, on Maa ajaloo vältel väga mitmete tegurite tagajärjel muutunud. · Atmosfäär koosneb: 77%lämmastikust,21%hapnikust,argoonist,süsinikdioksiidi ja vee lisandist. · Kasvuhooneefekt on nähtus, mis avaldub selles, et planeedi atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb kliima. KuuMaa kaaslane · Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. · Kuud külastas esimesena Vene kosmoselaev Luna 2 1959. aastal. Ta on ainuke taevakeha, mida on külastanud inimesed. Esimene maandumine toimus 20. juulil 1969
Maa ja Kuu Üldiselt Kuu on Maa lähim taevakeha, ainuke looduslik kaaslane Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega, kuna Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa Kuu iseloomustus Orbiit 384,400 km Maast Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass 7,36 ×1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
